Draakoni silmad

Draakoni silmad Stephen King „Draakoni silmad“ on ?uduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiak?llane noortefantaasia, mida ?hendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja v?lur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele t?trele, kes ei soovinud lugeda isa tavap?rastest ?udustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja v?lukunstist.\nDelaini kuningriigis t?useb v?lur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma j?rel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonip?rija, prints Peter, suletakse ?lik?rgesse N?elatorni, s??distatuna oma isa m?rgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja v?itlus ?igluse taas jaluleseadmiseks. Stephen King Draakoni silmad Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» 1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing» 2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni v?? 1» 3/2020 – George R. R. Martin «Valguse h??bumine» 4/2020 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Muinasjutt Troikast» 5/2020 – George R. R. Martin «Haviland Tufi reisid» 6/2020 – Jack McDevitt «S?jaline talent» 7/2020 – Marek Tihhonov «Maailmal?pu p?evik» 1/2021 – Ray Bradbury «Halloweenipuu» 2/2021 – Clifford D. Simak «M?ngud ajas» 3/2021 – Isaac Asimov «Mina, robot» 4/2021 – Fritz Leiber «M??gad ja n?idus» 5/2021 – Isaac Asimov «Nemesis» 6/2021 – Robert A. Heinlein «Galaktika kodanik» 7/2021 – William Peter Blatty «Eksortsist» 8/2021 – Stephen King «Draakoni silmad» Orpheuse Raamatukogu 8/2021 Stephen King Draakoni silmad Originaal: The Eyes of the Dragon 1984 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9916-648-21-6 (tr?kis) ISBN 978-9916-648-22-3 (epub) Copyright © 1987 by Stephen King Illustrations copyright © 1987 by David Palladini T?lkinud Eva Luts © 2021 J?rels?na autor Raul Sulbi © 2021 Kaanepildi autor Meelis Kro?etskin © 2021 Toimetanud Leiger Luts Korrektuuri lugenud Tatjana Peetersoo Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2021 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas See lugu on p?hendatud mu suurele s?brale BEN STRAUBile ja mu t?trele NAOMI KINGile. 1 Kord elas Delaini kuningriigis kuningas, kellel oli kaks poega. See kuningriik oli v?ga vana ja sellel oli olnud sadu, ehk isegi tuhandeid kuningaid. Nii pika aja m??dumisel ei suuda enam isegi ajaloolased k?ike meeles pidada. Roland Hea polnud ei parim ega halvim kuningas, kes sellel maal valitsenud oli. Ta p??dis v?ga, et ta ei teeks midagi eriti kurja, ja enamasti tal see ?nnestus. Ta p??dis teha h?id asju, kuid kahjuks see tal eriti ei ?nnestunud. Tulemuseks oli keskp?rane kuningas, kes ei arvanud, et teda m?letataks kaua p?rast seda, kui ta sureb. Ja ta surm polnud enam kaugel, sest ta oli vanaks saanud ja ta s?da oli ?les ?tlemas. Ehk oli tal elada ?ks aasta, ehk kolm. Tema kodakondsed, kes n?gid ta halli n?gu ja v?risevaid k?si, kui ta riigiasju ajas, arvasid samuti, et ?ige pea, k?ige rohkem viie aasta p?rast kroonitakse suurel v?ljakul N?elatorni ees uus kuningas… ja viie aasta p?rast sel juhul, kui ta tervis vastu peab. Nii et k?ik kuningriigis, alustades k?ige rikkamast parunist ja k?ige keigarlikumalt riides ?ukondlasest kuni k?ige vaesema p?risorja ja tema r?balais naiseni v?lja, m?tlesid ja r??kisid juba troonip?rijast, Rolandi vanemast pojast Peterist. Kuid ?ks mees m?tles ja planeeris ja sepitses midagi muud: kuidas selle asemel kindlustada, et troonile p??seb Rolandi noorem poeg Thomas. See mees oli Flagg, kuninga v?lur. 2 Kuigi kuningas Roland oli vana – ta v?itis end olevat seitsmek?mnese, kuid oli kindlasti vanem –, olid ta pojad noored. Ta oli abiellunud p?ris hilja, sest ta ei olnud kohanud ?htegi naist, kes talle meeldinud oleks, ja lisaks paistis ta ema, Delaini Suur Leskkuninganna, nii Rolandile kui k?igile teistele, kaasa arvatud nimetatud daam ise, surematuna. Leskkuninganna oli valitsenud kuningriiki peaaegu viisk?mmend aastat, kuni ta oli ?hel p?eval teed juues pannud v?rskelt l?igatud sidruniviilu suhu, et leevendada murettekitavat k?ha, mis oli piinanud teda terve n?dala v?i rohkemgi. Just samal teejoomisel esines ?ukonna ees ?ks artist, kes ?ongleeris viie kavalalt valmistatud kristallkuuliga. Ja just siis, kui kuninganna sidrunil?igu suhu pani, pillas artist ?he klaaskuuli maha. See purunes Suure Idapoolse ?ukonnasaali plaaditud p?randal valju klirinaga. Leskkuninganna ahmis selle heli peale ?hku. Seda tehes t?mbas ta sidrunit?ki kurku ja l?mbus v?ga ruttu surnuks. Neli p?eva hiljem krooniti N?elatorni v?ljakul Roland kuningaks. R?ndn?itleja muidugi ei n?inud seda, sest tal oli kolm p?eva varem N?elatorni taga hukkamisplatsil pea maha raiutud. Kuningas ilma troonip?rijateta teeb k?iki n?rviliseks, eriti kui kuningas on viiek?mnene ja kiilanev. Seep?rast oli Rolandi enda huvides peatselt abielluda ja j?reltulija sigitada. Tema l?him n?uandja Flagg tegi selle Rolandile v?ga h?sti selgeks. Ta m?rkis ka, et viiek?mneselt on v?he aastaid alles j??nud, mille jooksul naisele last sigitada. Flagg soovitas tal peatselt abielluda ja unustada aadlisoost naise ootamine, kes talle meeldida v?iks. Kui selline naine pole mehe viiek?mneseks saades veel v?lja ilmunud, m?rkis Flagg, siis t?en?oliselt ei tee ta seda kunagi. Roland n?gi selle jutu tarkust ja n?ustus, teadmata, et Flagg, oma h?redate juuste ja kaame n?oga, mida ta peaaegu alati kapuutsiga varjas, m?istis ta s?gavaimat saladust: p?hjus, miks ta polnud kunagi kohanud meeldivat naist, oli see, et naised talle tegelikult ?ldse eriti ei meeldinudki. Nad muutsid ta ?revaks. Ja ta polnud kunagi nautinud seda toimingut, mis beebisid naiste k?htudesse pani. See toiming muutis ta samuti ?revaks. Kuid ta n?gi v?luri soovituse tarkust, ja kuus kuud p?rast Leskkuninganna matuseid toimus kuningriigis palju r??msam s?ndmus – kuningas Roland abiellus Sashaga, kellest sai Peteri ja Thomase ema. Delaini rahvas ei armastanud ega vihanud Rolandit, kuid nad k?ik armastasid Sashat. Kui too suri teise poja s?nnitamisel, vajus kuningriik k?ige s?gavamasse leina, mis kestis aasta ja ?he p?eva. Ta oli olnud ?ks kuuest naisest, keda Flagg oli oma kuningale v?imaliku pruudina soovitanud. Roland ei tundnud ?htegi neist naistest, kes olid k?ik s?nnip?ralt ja positsioonilt sarnased. Nad olid aadliverd, kuid keegi neist polnud kuninglikust soost; nad k?ik olid malbed ja leebed ja vaiksed. Flagg ei soovitanud talle kedagi, kes v?inuks endale v?tta Flaggi koha kuningale k?ige l?hema usaldusisikuna. Roland valis Sasha, sest too paistis neist poolest tosinast k?ige vaiksem ja vaguram ja oli k?ige v?hem t?en?oline, et ta v?iks Rolandit hirmutada. Nii nad abiellusidki. Sasha L??ne Parunkonnast (mis oli t?esti v?ga v?ike parunkond) oli siis seitseteist aastat vana, kolmk?mmend kolm aastat noorem kui ta abikaasa. Ta polnud kunagi n?inud ilma alusp?ksteta meest enne kui pulma??l. Kui ta siis n?gi oma mehe l?tva peenist, k?sis ta suure huviga: «Mis see on, abikaasa?» Kui ta oleks ?elnud midagi muud, v?i kui ta oleks ?elnud seda pisut teistsugusel toonil, oleks selle ?? – ja terve ajaloo – s?ndmused v?inud v?tta teistsuguse p??rde. Hoolimata erilisest joogist, mida Flagg oli talle tund varem pulmapeo l?pul andnud, oleks Roland v?inud lihtsalt minema hiilida. Kuid ta n?gi siis naist t?pselt nii, nagu too oli – v?ga noor t?druk, kes teadis beebitegemisest v?hem kui ta ise –, ja Roland m?rkas, et Sasha oli lahke jutuga, ja ta hakkas naisesse armuma, nagu k?ik Delainis temasse armusid. «See on Kuninga Raudvara,» ?tles mees. «See ei paista raudvarana,» s?nas Sasha kahtlevalt. «See on enne sepistamist,» vastas mees. «Ah!» s?nas naine. «Ja kus on sulatusahi?» «Kui sa lubaksid,» ?tles mees tema k?rvale voodisse tulles, «siis ma n?itan sulle, sest sa t?id selle sulatusahju L??ne Parunkonnast endaga kaasa, kuid ise ei teadnud seda.» 3 Delaini rahvas armastas Sashat, sest ta oli hea ja lahke. See oli kuninganna Sasha, kes asutas Suure Haigla, kuninganna Sasha, kes nii v?ga nuttis v?ljakul koerte ja karude v?itlusel, et kuningas Roland viimaks selle tegevuse ?ra keelas, kuninganna Sasha, kes palus kuningalt maksude v?hendamist Suure P?ua aastal, kui isegi Suure Vana Puu lehed halliks muutusid. Kas Flagg intrigeeris kuninganna vastu, v?ite k?sida. Alguses mitte. Need asjad, millesse kuninganna sekkus, tundusid talle ?sna t?htsusetuina. Nii talle paistis, sest ta oli t?eline v?lur ja oli elanud sadu ja sadu aastaid. Flagg n?ustus maksude v?hendamisega, sest aasta tagasi oli Delaini merev?gi purustanud tema n?uandel Andua piraadid, kes olid kuningriigi l?unakallast ?le saja aasta r??stanud. Andua piraadikuninga kolp irvitas piigi otsas palee v?lism??ril ja Delaini aardekamber oli t?is tagasisaadud r??vsaaki. Mis puutub suurtesse asjadesse, riigiasjadesse, siis oli Flaggi suu ikka veel kuningas Rolandi k?rvale k?ige l?hemal, ja nii oli Flagg esialgu rahul. 4 Kuigi Roland oli hakanud oma naist armastama, polnud talle kunagi meeldinud see tegevus, mida enamik mehi nauditavaks peab, see tegevus, mis tekitab maailma nii k?ige alamaid kokapoisse kui k?rgemaid troonip?rijaid. Tema ja Sasha magasid eraldi magamistubades ja kuningas ei k?inud kuninganna juures eriti sageli. Seda ei toimunud rohkem kui viis v?i kuus korda aastas, ja m?nel neist juhtudest ei j?udnudki raudvara sulatusahju, hoolimata Flaggi k?ige tugevamatest jookidest ja Sasha armsast olekust. Kuid neli aastat p?rast abiellumist j?uti kuninganna voodis Peteri tegemiseni. Ja sel ??l ei vajanud Roland Flaggi jooki, mis oli roheline ja vahutav ja mis tekitas ta peas alati pisut kummalise tunde, nagu ta oleks hulluks l?inud. Ta oli koos kaheteistk?mne mehega terve p?eva jahimaadel k?ttinud. Jahipidamine oli asi, mis Rolandile k?ige rohkem meeldis – metsa l?hn, ?hu terav n?pistus, sarveh??l ja vibutunnetus, kui nool lendas ?iges, kindlas suunas. P?ssirohi oli tuntud, kuid Delainis harva kasutatud, ja jahisaagi raudtoru abil k?ttimist peeti igal juhul madalaks ja p?lastusv??rseks. Sasha oli voodis lugemas, kui Roland tema juurde tuli, punakas, habemik n?gu p?nevil, kuid Sasha pani raamatu rinnale ja kuulas huviga mehe lugu, kui too seda ?estikuleerides r??kis. L?pu ligidal hakkas mees talle n?itama, kuidas ta oli vibu vinna t?mmanud ja lasknud Vaenlasetapjal, ta isa suurel noolel, ?le v?ikese lagendiku lennata. Juttu kuulates naine naeris ja plaksutas, mis meest v?ga r??mustas. Kuninga jahimaad olid peaaegu t?hjaks k?titud. Isegi suuri hirvi oli noil p?evil raske leida, ja keegi polnud n?inud draa-koneid juba m?letamatutest aegadest saadik. Enamik inimesi oleks naerma hakanud, kui keegi oleks oletanud, et selles rahulikus metsas v?iks leiduda nii m??tilisi olendeid. Kuid tund enne p?ikeseloojangut, kui Roland ja ta seltskond olid just tagasi p??rdumas, leidsid nad just sellise lohe… v?i leidis tema neid. Draakon v?ljus p??sastikust raginaga ja koperdades, soomused roheka vase sarnaselt kumamas, n?ega kaetud ninas??rmed suitsu pahvimas. Ta polnud eriti noor draakon, vaid isane just enne oma esimest kestumist. Enamik seltskonnast oli jahmatusega l??dud, suutmata noolt t?mmata v?i isegi end liigutada. Lohe vahtis jahiseltskonda, tema tavaliselt rohelised silmad l?ksid kollasteks, ja ta hakkas tiibadega pekslema. Ta ei saanud nende juurest minema lennata – ta tiivad oleks pidanud veel viisk?mmend aastat kasvama ja kaks korda kestuma, et teda ?hus toetada –, kuid beebinahk, mis oli hoidnud ta tiibu keha vastas kuni k?mnenda v?i kaheteistk?mnenda eluaastani, oli maha langenud, ja kerge tiivav?rin tekitas k?llalt tuult, et jahipealikku sadulast maha paisata, sarv s?rmede vahelt maha pudenemas. Roland oli ainus, kes polnud jahmunult paigale tardunud, ja kuigi ta oli liiga tagasihoidlik, et seda Sashale ?elda, j?tkus tal j?rgnevais tegudes nii kangelaslikkust kui ka k?ti jahientusiasmi. Draakon oleks v?inud ?llatunud seltskonna elusalt ?ra p?letada, kui Roland poleks kiirelt reageerinud. Ta sundis oma hobust viis sammu edasi astuma ja pani suure noole n??rile. Ta t?mbas vibu vinna ja lasi noole lendu. Nool kihutas otse m?rgi suunas – selle l?pustesarnase pehme paiga poole draakoni kurgu all, kust too ?hku sisse imeb, et tuld tekitada. Lohe langes surnult maha viimase tulise pahvaku saatel, pannes p??sad ?mberringi leegitsema. Skvaierid kustutasid selle kiiresti, m?ned veega, m?ned ?llega ja p?ris mitmed pissiga – ja n??d, kui ma sellele m?tlema hakkan, oli enamus pissist tegelikult ?lu, sest kui Roland k?ttima l?ks, v?ttis ta palju ?lut kaasa ja ta jagas seda heldek?eliselt. Tuli kustus viie minutiga ja viieteistk?mnega oli draakon soolikatest t?hjaks lastud. Siiski oleks v?inud ta auravail ninas??rmeil katelt keeta, kui ta rupskid maha voolasid. Tilkuv ?heksa vatsakesega s?da viidi Rolandile suureks tseremooniaks. Ta s?i seda toorelt, nagu oli kombeks, ja pidas seda v?ga maitsvaks. Ta kahetses vaid kurba teadmist, et seda peaaegu kindlasti enam kunagi ei juhtu. Ehk oli see draakoni s?da, mis ta sel ?htul nii tugevaks tegi. Ehk oli see vaid ta jahir??m ja teadmine, et ta oli tegutsenud kiiresti ja otsustavalt, kui k?ik teised olid tardunult sadulais istunud (v?lja arvatud muidugi jahipealik, kes lebas tardunult selili maapinnal). Mis ka p?hjus polnud – aga kui Sasha plaksutas ja h??dis: «H?sti tehtud, mu vapper abikaasa!», siis Roland otse h?ppas tema juurde voodisse. Sasha tervitas teda suurte silmade ja naeratusega, mis peegeldasid mehe triumfi. See ?? oli esimene ja ainus kord, kui Roland nautis oma naise embust kaine peaga. ?heksa kuud hiljem – ?ks kuu iga draakoni s?dame vatsakese jaoks – s?ndis Peter sellessamas voodis ja kuningriik r??mustas – neil oli troonip?rija. 5 Te t?en?oliselt arvate – kui ?ldse viitsite selle kohta midagi arvata –, et Roland ei tahtnud enam p?rast Peteri s?ndi Flaggi imelikku rohelist jooki juua. Seda mitte. Ta v?ttis seda ikka veel vahetevahel. Seda sellep?rast, et ta armastas Sashat ja tahtis teda rahuldada. Vahel arvatakse, et ainult mehed tunnevad seksist l?bu ja et naised on t?nulikud, kui neid rahule j?etakse. Kuid Delaini elanikel polnud selliseid kummalisi ideesid – nad oletasid, et naised tunnevad normaalsel viisil r??mu tegevusest, mis toodab maailma k?ige meeldivamaid olendeid. Roland teadis, et ta polnud selles asjas oma naise vastu sobivalt t?helepanelik, kuid ta otsustas olla nii t?helepanelik, kui suutis, isegi kui see t?hendas Flaggi joogi vastu v?tmist. Ainult Flagg teadis, kui harva kuningas kuninganna voodit k?lastas. Umbes neli aastat p?rast Peteri s?ndi, uusaastap?eval, tabas Delaini suur lumetorm. See oli k?ige suurem torm, mida tollest ajast m?letati, v?lja arvatud ?ks, millest ma teile hiljem r??gin. M?tte ajel, mida ta ei suutnud endalegi selgitada, segas Flagg kuningale joogi, mis oli kaks korda nii tugev kui tavaliselt – ehk oli midagi tuules, mis sundis seda tegema. Tavaliselt oleks Roland teinud grimassi joogi kohutava maitse peale ja selle k?rvale pannud, kuid tormi?revus oli muutnud tavalised uusaastapidustused eriti l?busateks ja Roland oli v?ga purju j??nud. L??mav kaminatuli meenutas talle draakoni viimast leegitsevat hingepahvakut ja ta oli palju kordi seina kaunistava maharaiutud lohepea poole toosti t?stnud. Nii et ta j?i rohelise joogi ?he s??muga ?ra ja tundis kurja kirge. Ta lahkus otsekohe s??gisaalist ja l?ks Sashale k?lla. Kuid Sashaga armatsedes tegi ta naisele haiget. «Palun, abikaasa,» nuttis naine haledasti. «Ma vabandan,» pomises mees. «Hzzz…» Ta j?i naise k?rval s?gavalt magama, olles j?rgmised kaksk?mmend tundi teadvusetu. Sasha ei unustanud kunagi kummalist l?hna, mis oli sel ?htul mehe hinge?hus. See oli nagu m?danev liha, surma hais. Ta imestas, mida k?ll oli mees s??nud… v?i joonud? Roland ei puudutanud enam kunagi Flaggi jooki, kuid Flagg oli sellest hoolimata rahul. ?heksa kuud hiljem s?nnitas Sasha Thomase, oma teise poja. Ta suri s?nnitusel. Selliseid asju v?is muidugi juhtuda, ja kuigi k?ik olid kurvad, polnud keegi tegelikult ?llatunud. Nad uskusid end teadvat, mis oli juhtunud. Kuid ainsad inimesed kuningriigis, kes tegelikult teadsid Sasha surma asjaolusid, olid Anna Crookbrows, ?mmaemand, ja Flagg, kuninga v?lur. Flaggi kannatus Sasha vahelesegamiste suhtes oli viimaks otsa saanud. 6 Peter oli alles viiene, kui Sasha suri, kuid m?lestused emast olid talle v?ga kallid. Ta m?letas ema leebe, ?rna, armastava, suuremeelsena. Kuid viis aastat on p?ris v?he ja enamik ta m?lestustest polnud eriti t?psed. Siiski oli ?ks selge m?lestus, mida ta meeles pidas – see oli ema etteheide. ?ige palju hiljem muutus see etteheide tema jaoks eluliselt t?htsaks. See oli seotud tema suur?tiga. Igal aastal esimesel mail peeti pidu, et kevadk?lvi t?histada. Oma viiendal eluaastal lubati Peteril sellest esmakordselt osa v?tta. Kombekohaselt pidi Roland istuma laua ?hes otsas, troonip?rija paremal k?el, ja kuninganna teises otsas. See t?hendas, et Peter oleks s??mise ajal kuningannast eemal, ja seep?rast juhendas Sasha teda enne einet p?hjalikult, kuidas ta k?ituma peab. Ta tahtis, et Peter j?taks hea mulje ja paistaks kombekana. Ja muidugi Sasha teadis, et eine jooksul ei juhenda poissi keegi, sest ta isal polnud aimugi lauakommetest. M?ned teist v?ivad imestada, miks j?i Peterile lauakommete ?petamine Sasha ?lesandeks. Kas poisil polnud kasvatajat? (Tegelikult oli tal kaks t?kki.) Kas polnud teenreid, kes t?ielikult p?henduksid v?ikese printsi eest hoolitsemisele? (Hordide kaupa.) Neid oli raske mitte Peteri eest hoolitsema panna, vaid neid Peterist eemal hoida. Kuid Sasha tahtis ise last kasvatada, v?hemalt nii palju, kui ta suutis. Tal oli v?ga kindel ettekujutus sellest, kuidas ta poega kasvatama peaks. Sasha armastas Peterit v?ga ja tahtis omaenda isekail p?hjustel teda enda juures hoida, kuid ta m?istis ka oma suurt vastutust, et ta ei tohi Peterit ?ra hellitada. Sellest v?ikesest poisist saab ?hel p?eval kuningas ja k?ige rohkem tahtis Sasha, et ta oleks hea poiss. Ta arvas, et heast poisist saab kunagi hea kuningas. Suured Kuninga Saali banketid polnud v?ga kombekad s?ndmused ja enamik lapsehoidjaid ei hoolinud v?ikese poisi lauakommetest. Noh, temast saab ju kuningas! arvasid nad, pisut vapustatud m?ttest, et nad peaksid printsi sellistes t?histes asjades parandama. Kes hoolib, kui ta kastmekannu ?mber ajab? Kes hoolib, kui ta m??rib ?ra oma rinnaesise v?i isegi selle sisse s?rmi p?hib? Kas kuningas Alan kunagi vanasti isegi ei oksendanud oma taldrikusse ja siis k?skinud oma ?uenarril l?hemale astuda ja «s??a seda kena kuuma suppi»? Kas kuningas John ei hammustanud kunagi elusate forellide p?id otsast ja siis pistnud vingerdavaid kehasid ettekandjate pihikute vahele? Kas see bankett ei l?pe nii, nagu l?peb enamik bankette, kui osalejad ?ksteise pihta ?le laua toitu loobivad? Kahtlemata l?peb, kuid selleks ajaks, kui asjad toiduloopimiseni j?uavad, on Sasha ja Peter ammu lauast lahkunud. K?ige rohkem muretses Sasha sellise suhtumise p?rast, et kes hoolib. Tema arust oli see k?ige hullem m?te, mille keegi v?is p?he panna ?hele poisile, kes v?is ?hel p?eval kuningaks saada. Nii et Sasha juhendas Peterit hoolikalt ja Peter pidas banketil neist juhtn??ridest hoolikalt kinni. Ja hiljem, kui Peter uniselt voodil lamas, tuli ema temaga vestlema. Ta oli hea ema, sellep?rast ta tegi k?igepealt Peterile komplimente ta k?itumise ja kommete p?rast – ja see oli ?ige, sest enamasti olid need olnud suurep?rased. Kuid Sasha teadis, et keegi ei kritiseeri Peterit, kui ta ise seda ei tee, ja teadis, et ta peab seda tegema praegu, nende paari aasta jooksul, kui Peter teda idealiseerib. Nii et kui Sasha oli l?petanud talle komplimentide tegemise, ?tles ta: «Sa tegid ?he asja valesti, Pete, ja ma ei taha enam kunagi n?ha, et sa seda valesti teed.» Peter lamas oma voodis, ta tumesinised silmad vaatasid Sashat t?siselt. «Mis see oli, ema?» «Sa ei kasutanud oma suur?tti,» vastas too. «Sa j?tsid selle kokkuvoldituna oma taldriku k?rvale ja mul oli kahju seda n?ha. Sa s?id praetud kana n?ppude vahelt ja see oli sobilik, sest mehed teevadki nii. Aga kui sa panid kana k?est, siis sa p?hkisid oma s?rmi s?rgi sisse ja see pole ?ige.» «Kuid isa… ja Flagg… ja teised aadlikud…» «Mingu kuu peale Flagg ja k?ik teised Delaini aadlikud!» h??dis Sasha niisuguse j?uga, et Peter oma voodis pisut k?ssi t?mbus. Ta kartis ja tundis h?bi, et oli oma ema p?skedele niisugused roosid tekitanud. «Mis su isa teeb, on ?ige, sest ta on kuningas, ja see, mida sa kuningana teed, saab alati ?ige olema. Kuid Flagg pole kuningas, ?ksk?ik kui v?ga ta seda ka ei tahaks, ja aadlikud pole kuningad, ja sina pole veel kuningas, vaid v?ike poiss, kes oma kombed unustas.» Ta n?gi, et Peter kartis, ja naeratas. Ta pani k?e poisi laubale. «?ra muretse, Peter,» ?tles ta. «See on v?ike asi, kuid siiski t?htis – sest sinust saab omal ajal kuningas. N??d mine ja too oma tahvel.» «Kuid on aeg magama minna…» «Mingu kuu peale magamaminekuaeg. See v?ib oodata. Too oma tahvel.» Peter jooksis oma tahvli j?rele. Sasha v?ttis kriidi, mis oli selle k?lge seotud, ja joonistas hoolikalt kolm t?hte. «Oskad sa seda lugeda, Peter?» Peter noogutas. Ta suutis lugeda vaid v?heseid s?nu, kuigi ta teadis enamikku tr?kit?htedest. See juhtus olema ?ks tuntud s?na. «Siin on kirjas GOD.» «Jah, see on t?si. N??d kirjuta see tagurpidi ja vaata, mis sa leiad.» «Tagurpidi?» k?sis Peter kahtlevalt. «Jah, just tagurpidi.» Peter tegi seda, t?hed lapselikult ?le tahvli tuikumas ta ema kena k?ekirja all. Ta oli h?mmeldunud, leides veel ?he v?hestest s?nadest, mida ta lugeda suutis. «DOG! Ema! Siin on kirjas DOG!» «Jah, see ?tleb DOG.» Kurbus ema h??les kustutas otsekohe Peteri p?nevuse. Ta ema n?itas s?nale GOD ja s?nale DOG. «Need on inimloomuse kaks k?lge,» s?nas ta. «?ra kunagi unusta neid, sest ?hel p?eval saab sinust kuningas ja kuningad kasvavad suureks ja pikaks – sama suureks ja pikaks kui draakonid oma ?heksandaks kestumiseks.» «Isa pole suur ja pikk,» v?itis Peter. Roland oli tegelikult l?hike ja ?sna rangjalgne. Lisaks oli tarbitud ?llest ja m?dust talle suur k?ht ette kasvanud. Sasha naeratas. «Ta siiski on. Kuningad kasvavad m?rkamatult, Peter, ja see juhtub ?kki, niipea, kui nad haaravad valitsuskepi ja N?elav?ljakul neile kroon p?he pannakse!» «Kas t?esti?» Peteri silmad muutusid suureks ja ?mmarguseks. Tema arust oli jutt kaldunud kaugele ta eksimusest suur?ti kasutamise suhtes, kuid tal polnud kahju, et nii piinlik teema ?ra unustati ja tekkis teine, ??rmiselt p?nev. Pealegi oli ta juba otsustanud, et ei unusta enam kunagi oma suur?tti kasutada – kui see on t?htis tema emale, siis on see t?htis ka talle. «Oh, jah, nad teevad seda. Kuningad kasvavad ??rmiselt suurteks ja seep?rast nad peavadki olema eriti ettevaatlikud, sest v?ga suured isikud v?ivad purustada v?iksemaid oma jalgade all isegi jalutusk?igul v?i ?mber p??rates v?i vales kohas kiiresti istet v?ttes. Halvad kuningad teevad seda sageli. Arvan, et isegi head kuningad ei suuda selle tegemist alati v?ltida.» «Ma ei usu, et ma m?istan…» «Siis kuula veel natuke.» Ta koputas j?lle tahvlile. «Meie m?ttetargad ?tlevad, et meie loomustes on osalt jumalat ja osalt p?rguv?rsti. Kas sa tead, kes on p?rguv?rst, Peter?» «Ta on kurat.» «Jah. Kuid p?riselus on v?ga v?he kuradeid, Pete – enamik halbu inimesi on rohkem nagu koerad kui kuradid. Koerad on s?bralikud, kuid rumalad, ja niisugused on ka enamik mehi ja naisi, kui nad on purjus. Kui koerad on ?revil ja segaduses, v?ivad nad hammustada; kui inimesed on ?revil ja segaduses, v?ivad nad v?idelda. Koerad on suurep?rased loomad, sest nad on ustavad, aga kui inimene on ainult lemmikloom, siis ta on halb inimene, arvan ma. Koerad v?ivad olla vaprad, kuid nad v?ivad olla ka argp?ksid, kes uluvad pimeduses v?i p?genevad ohu eest, sabad jalge vahel. Koer on just sama valmis lakkuma halva isanda k?tt kui hea isandagi oma, sest koerad ei tee vahet heal ja kurjal. ?ks koer v?ib s??a solki, oksendada v?lja selle, mida ta k?ht taluda ei suuda, ja siis minna tagasi uue j?rele.» Ta j?i hetkeks vait, ehk m?eldes, mis banketisaalis just praegu toimus – mehed ja naised heatujuliselt joobnult naerda m?irgamas, ?ksteise pihta toitu loopimas ja vahel k?rvale p??rdumas, et hoolimatult p?randale toolide vahele oksendada. Roland oli ?sna samasugune, ja vahel tegi see Sasha kurvaks, kuid ta ei pahandanud mehe peale ega n??gutanud mehega sellep?rast. Nii oli Rolandil kombeks. Roland v?is lubada end muuta, et Sashale meeldida, ja isegi seda teha, kuid p?rast poleks ta olnud enam sama mees. «Kas sa saad neist asjadest aru, Peter?» Peter noogutas. «Kena! N??d ?tle mulle.» Ta n?jatus Peteri poole. «Kas koer kasutab suur?tti?» Alandatud ja h?bistatud Peter vaatas alla voodikattele ja raputas pead. Ilmselt polnud vestlus j?udnud selliste asjadeni, nagu ta oli arvanud. V?ib-olla oli ?htu olnud v?ga raske ja tema ise v?ga v?sinud, seep?rast t?usid ta silmisse pisarad ja voolasid m??da p?ski alla. Ta v?itles nuuksetega, mis tahtsid v?lja tulla. Ta lukustas need oma rinna sisse. Sasha n?gi seda ja imetles seda. «?ra nuta kasutamata suur?ti p?rast, kallis,» ?tles Sasha, «sest ma ei tahtnud seda.» Ta t?usis, ?mar rasedak?ht ette ulatumas. Thomase s?nd oli n??d v?ga l?hedal. «Su k?itumine oli muidu v?ga hea. Iga ema kuningriigis oleks olnud uhke oma poja ?le, kes pooltki nii h?sti k?ituks, ja mu s?da on t?is imetlust. Ma ?tlen sulle selliseid asju vaid seep?rast, et olen printsi ema. See on vahel raske, kuid seda ei saa muuta, ja t?tt-?elda ma ei muudaks seda ka siis, kui saaksin. Kuid pea meeles, et vahel olenevad elud igast asjast, mida sa teed, elud v?ivad oleneda isegi unen?gudest, mis tulevad sinu juurde magades. Enamasti ei olene elud sellest, kas sa kasutad p?rast praetud kana s??mist suur?tti… kuid v?ivad oleneda k?ll. V?ivad k?ll. Elud on olenenud vahel v?hemastki. Palun vaid seda, et sa peaksid igas asjas, mida teed, meeles oma tsiviliseeritud k?lge. Seda head k?lge – jumala k?lge. Kas lubad seda teha, Peter?» «Ma luban.» «Siis on k?ik h?sti.» Ta suudles poissi kergelt. «?nneks ma olen noor ja ka sina oled noor. Me r??gime neist asjust edasi, kui sa suudad rohkem m?ista.» Nad ei teinud seda kunagi, kuid Peter ei unustanud iial seda ?ppetundi: ta kasutas alati suur?tti, isegi kui teised tema ?mber ei kasutanud. 7 Ja seej?rel Sasha suri. Selles jutus ta enam v?lja ei ilmu, kuid tema kohta peaksite teadma veel ?ht asja: tal oli nukumaja. See nukumaja oli v?ga suur ja v?ga ilus, peaaegu miniatuurne loss. Kui k?tte j?udis aeg abielluda, p??dis Sasha selle ?le nii r??mus olla, kui suutis, kuid tal oli kahju lahkuda oma tuttavaist ja oma asjadest L??ne Parunkonna suures majas, kus ta oli ?les kasvanud – ja ta oli ?sna ?revil. Ta ?tles oma emale: «Ma pole kunagi varem abielus olnud ja ma ei tea, kas mulle meeldib see.» Kuid k?igist lapsep?lveasjadest, mida ta pidi maha j?tma, igatses ta k?ige rohkem nukumaja, mis oli tal olnud sellest ajast saadik, kui ta oli v?ike t?druk. Roland, kes oli lahke mees, sai sellest kuidagi teada, ja kuigi ka tema oli oma tuleviku p?rast ?revil (ka tema polnud ju kunagi varem abielus olnud), leidis ta aega Quentin Ellenderilt, maa osavaimalt meistrimehelt uue nukumaja tellimiseks. «Ma tahan, et see oleks k?ige ilusam nukumaja, mis on ?hel noorel daamil kunagi olnud,» ?tles ta Ellenderile. «Ma tahan, et ta heidaks sellele ?he pilgu ja unustaks oma vana nukumaja igaveseks.» Nagu te kahtlemata m?istate, siis kui Roland seda t?siselt m?tles, oli see p?ris rumal m?te. Keegi ei unusta kunagi m?nguasja, mis teda lapsena r??mustas, isegi kui seda m?nguasja asendab uus ja palju ilusam. Sasha ei unustanud kunagi oma vana nukumaja, kuid see uus maja avaldas talle t?esti muljet. Nagu ka k?igile teistele, kes polnud t?ielikud idioodid. K?ik, kes seda n?gid, v?itsid, et see oli Quentin Ellenderi parim t??, ja v?ga h?sti v?iski nii olla. See oli miniatuurne h?rrastemaja, ?sna sarnane sellele, kus Sasha oli m?gises L??ne Parunkonnas koos oma vanematega elanud. K?ik selles oli v?ike, kuid nii osavasti tehtud, et pidi t?eliselt toimima… ja enamik asju toimiski! N?iteks pliit v?is t?esti kuumaks minna ja seal v?is isegi valmistada v?ikesi toiduportsjoneid. Kui sa panid sinna tillukese antratsiidit?ki, mitte suurema kui tikutoos, v?is see p?leda terve p?eva… ja kui pistsid k??ki oma kohmaka suure s?rme ja juhtusid puudutama pliiti, kus p?les s?si, siis v?isid end valusasti ?ra k?rvetada. Seal polnud kraane ega vesitualette, sest Delaini kuningriigis selliseid asju ei tuntud – ega tunta t?nap?evalgi –, aga kui olid v?ga hoolikas, said vett pumbata k?sipumbaga, mis polnud pikem kui su v?ike s?rm. Seal oli ?mblustuba, kus vokiratas t?eliselt ketras, ja kangastelgedel v?is t?esti kududa. Salongis asuval spinetil v?is p?riselt m?ngida, kui hambaorgiga klahve puudutasid, ja see oli h??les. Need, kes seda n?gid, nimetasid seda imeks, ja et kindlasti pidi Flagg sellega kuidagi seotud olema. Kui Flagg niisuguseid lugusid kuulis, ta vaid naeratas ega ?elnud midagi. Ta polnud ?ldse nukumajaga seotud olnud – tegelikult pidas ta seda rumalaks asjaks –, kuid ta teadis, et alati pole vaja inimestele ?telda, et sa pole teinud asju, mida peetakse suurep?rasteks. Vahel pole vaja midagi muud teha, kui tark v?lja n?ha ja suu kinni hoida. Sasha nukumajas olid ehtsad p?rsia vaibad, ehtsad sametkardinad, ehtsad hiina taldrikud; sahver hoidis t?esti asju k?lmas. Vastuv?tutoa ja eesmise saali tahveldis oli kallist raudpuidust. K?ik aknad olid klaasist ja mitmev?rvilised kaaraknad olid laiade eesuste kohal. Kokkuv?ttes oli see k?ige l?busam nukumaja, millest ?ks laps v?iks unistada. Pulmapeol, kui sellelt kate t?mmati, plaksutas Sasha siirast r??must k?si ja t?nas oma abikaasat selle eest. Hiljem l?ks Sasha Ellenderi t??tuppa ja mitte ainult ei t?nanud teda, vaid tegi ta ees s?gava reveransi; teguviis, mis oli peaaegu ennekuulmatu, sest sel ajal ei teinud kuningannad t?hipaljaste k?sit??liste ees reveransse. Roland oli rahul ja El-lender, kelle n?gemine oli selle t?? tegemise jooksul m?rgata-valt halvenenud, oli s?gavalt liigutatud. Kuid see ei pannud Sashat unustama oma vana armsat nukumaja, nii tavalisena kui see ka praeguse k?rval ei paistnud, ja ta ei veetnud paljusid vihmaseid p?rastl?unaid uue majaga m?ngides – m??blit ?mber korraldades, pliiti k?ttes ja vaadates, kuidas korstnad suitsevad, teeseldes, et on s??giaeg v?i et kuninganna korraldab suurt ?htus??ki – nagu ta oli varem teinud, isegi viieteistk?mneselt v?i kuueteistk?mneselt. Polnud ?ldse l?bus valmistuda m?ngupeoks, kuhu saabub kuninganna, kui ta oli juba kuninganna. Ta oli n??d t?iskasvanu ja avastas, et t?iskasvanu olemine polnud p?riselt niisugune, nagu ta oli arvanud, kui oli alles laps. Ta oli arvanud, et teeb ?hel p?eval lihtsalt teadliku otsuse ja loobub k?igist oma nukkudest ja m?ngudest ja m?nguasjadest. N??d ta leidis, et see ei k?inud ?ldse niimoodi. Selle asemel ta avastas, et huvi lihtsalt polnud enam. See ?ha v?henes ja v?henes ja v?henes, kuni aastate tolm kattis lapsep?lve s?ravad r??mud ja need meelest kadusid. 8 Peteril, v?ikesel poisil, kellest pidi ?hel p?eval saama kuningas, oli tosinaid m?nguasju – ei, kui ma teile t?tt r??gin, siis oli tal tuhandeid m?nguasju. Tal oli sadu tinas?dureid, millega ta m?ngis suuri lahinguid, ja tosinaid m?nguhobuseid. Tal oli m?nge ja palle ja n??riga nukke ja marmorkuule. Tal olid kargud, mis tegid ta viie jala k?rguseks. Tal oli maagiline vedrukepp, millega v?is h?pata, ja nii palju joonistuspaberit, kui ta tahtis, ajal, mil paberit oli ??rmiselt raske saada ja ainult rikkad v?isid seda endale lubada. Kuid k?igist lossi m?nguasjadest armastas ta k?ige rohkem oma ema nukumaja. Ta polnud kunagi n?inud L??ne Parunkonna nukumaja ja nii oli see tema jaoks parim nukumaja ?ldse. Ta v?is istuda selle ees tundide kaupa, kui v?ljas vihma kallas v?i kui talvetuul m?irgas oma sinise, lund t?is kurguga. Kui ta haigestus lastet?hnidesse (haigus, mida me nimetame tuuler?ugeteks), laskis ta teenril selle endale tuua erilisel lauakesel, mis ulatus ?le ta voodi, ja ta m?ngis sellega peaaegu lakkamatult, kuni j?lle terveks sai. Talle meeldis kujutleda tillukesi inimesi, kes majja mahuksid; vahel olid need peaaegu k?llalt reaalsed, nii et ta neid n?ha v?is. Ta r??kis nende eest erinevate h??ltega ja m?tles v?lja nende iseloomusid. Seal oli Kuninga perekond. Seal oli Roger Kuningas, kes oli vapper ja v?imas (kuigi mitte v?ga pikk ja pisut rangjalgne), kes oli kunagi draakoni tapnud. Seal oli armas Sarah Kuninganna, tema naine. Ja seal oli nende v?ike poiss Petie, kes armastas neid ja keda nemad armastasid. R??kimata muidugi k?igist teenritest, kelle ta v?lja m?tles nende voodeid tegema, ahje k?tma, vett tooma, eineid valmistama ja nende riideid parandama. Kuna ta oli poiss, siis k?lasid m?ned jutud, mis ta maja juurde v?lja m?tles, pisut verejanulisemalt, kui Sasha oli kunagi v?ikese t?drukuna oma majaga m?ngides m?elnud. ?hes neist piirasid neid ?mber Andua piraadid, kes tahtsid lossi p??seda ja perekonda maha nottida. See oli kuulsusrikas v?itlus. Lossielanikud tapsid tosinate kaupa piraate, kuid viimaseid oli siiski rohkem. Piraadid asusid suurele pealetungile. Aga just enne seda saabusid kuninga ihukaitsev?elased – seda osa m?ngisid Peteri tinas?durid – ja tapsid viimase kui ?he neist n?rustest Andua merer??vlitest. Teises loos s??stis l?hedalasuvast metsast v?lja pesakond draakoneid (tavaliselt asus mets Sasha sohva all akna l?hedal), kavatsedes maja oma k?rvetava hinge?huga maha p?letada. Kuid Roger ja Petie tormasid oma vibudega v?lja ja tapsid k?ik maha. «Kuni maa oli must nende kleepuvast tumedast verest,» ?tles Peter sel ?htus??gil isale, ja Roland m?iratas seepeale heakskiitvalt. P?rast Sasha surma ?tles Flagg Rolandile, et tema arust ei sobi poisil nukumajaga m?ngida. V?ib juhtuda, et ta ei muutu sellest memmepojaks, ?tles Flagg, kuid teiselt poolt – ?kki siiski muutub. Kindlasti ei k?la see h?sti, kui jutt rahva hulka v?lja l?heb. Ja sellised jutud alati l?hevad. Loss oli teenreid t?is. Need n?gid k?ike ja lobisesid lakkamatult. «Ta on ainult kuuene,» ?tles Roland rahutult. Flagg oma valge, n?ljase n?oga kaugel s?gava kapuutsi tagaosas ja oma maagiliste loitsudega muutis ta alati rahutuks. «Kuus on k?llalt vana, et ?petada poissi, mis suunas ta minema peab, h?rra,» ?tles Flagg. «M?elge selle ?le h?sti j?rele. Te teete kindlasti ?ige otsuse, just nagu k?igis teisteski asjades.» M?elge selle ?le h?sti j?rele, ?tles Flagg, ja just seda kuningas Roland tegigi. Tegelikult oleks minu arust ?iglane ?telda, et ta polnud kunagi oma rohkem kui kahek?mne aasta pikkuse kuningaksoleku ajal millegi ?le nii t?siselt j?rele m?elnud. See v?ib-olla k?lab teie jaoks kummaliselt, kui olete m?elnud k?igile kohustustele, mis kuningal on – t?htsatele probleemidele nagu m?ningate asjade maksustamine v?i maksustamata j?tmine, s?ja kuulutamine v?i mittekuulutamine, armuandmi-ne v?i surmam?istmine. Sa v?id k?sida, et mis oli selle k?rval see, kas lubada v?ikesel poisil m?ngida nukumajaga. Ehk mitte midagi, ehk v?ga palju. Lasen sul endal selle ?le otsustada. Kuid ma mainin, et Roland polnud sugugi mitte k?ige targem kuningas, kes kunagi Delainis valitsenud. J?relem?tlemine oli tema jaoks alati raske t?? olnud. Siis tekkis tal alati tunne, nagu veereksid kivirahnud ringi ?mber ta pea. Tema silmad hakkasid vett jooksma ja meelekohad tukslema. Kui ta hakkas j?rele m?tlema, siis j?i tal alati nina kinni. Poisina olid muusika-, matemaatika- ja ajaloo?pingud pannud ta pea nii v?ga valutama, et tal oli lubatud kaheteistk?mneselt neist loobuda ja teha, mida ta k?ige paremini oskas, ja see oli k?ttimine. Ta p??dis olla hea kuningas, kuid tal oli tunne, et ta ei suuda kunagi olla k?llalt hea v?i k?llalt tark, et kuningriigi probleeme lahendada v?i ?igeid otsuseid teha, ja ta teadis, et kui ta neid valesti teeb, siis saab tema rahvas kannatada, ja kui ta oleks kuulnud Sasha banketij?rgset juttu Peterile, oleks ta sellega t?ielikult n?ustunud. Kuningad olid t?esti suuremad kui teised inimesed, kuid vahel – paljudel kordadel – ta soovis, et ta ei peaks olema nii suur. Kui sa oled kunagi oma elus t?siselt m?elnud, et kas sa oled m?ne ?lesande jaoks k?llalt hea, siis sa tead, kuidas ta end tundis. Kuid v?ib-olla sa ei tea seda, et sellised mured hakkavad m?ne aja p?rast iseendast toituma. Isegi kui tunne, et sa pole oma t?? jaoks k?llalt hea, pole alguses t?si, v?ib see aja jooksul t?eks muutuda. See oli juhtunud Rolandiga, ja aastate jooksul oli ta hakanud ?ha rohkem ja rohkem Flaggist s?ltuma. Vahel oli ta mures, m?eldes, et Flagg oli kuningas k?iges peale nime – kuid need mured tulid ainult hilja ??sel. P?eval oli ta vaid t?nulik Flaggi toetuse ?le. Kui poleks olnud Sashat, oleks Roland v?inud olla palju halvem kuningas, kui ta tegelikult oli, ja seda sellep?rast, et vaikne h??l, mida Roland vahel ??siti kuulis, kui ta magada ei saanud, r??kis rohkem t?tt kui p?eval kuuldud meelitused. Flagg valitses tegelikult kuningriiki, ja Flagg oli v?ga halb mees. Me peame ?nnetuseks temast hiljem rohkem r??kima, kuid me j?tame ta praegu p?ris heal meelel sinnapaika. Sasha oli k?igutanud pisut Flaggi v?imu Rolandi ?le. Tema n?uanded olid head ja praktilised, ja need olid palju lahkemad ja ?iglasemad kui v?luri omad. Sashale polnud kunagi Flagg meeldinud – kellelegi Delainis polnud, ja paljud v?risesid juba mehe nime kuuldes –, kuid Sasha j?i seejuures leebeks. Tema tunded oleksid olnud hoopis teistsugused, kui ta oleks teadnud, kui hoolega Flagg teda j?lgis, ja millist kasvavat, m?rgist viha ta seejuures tundis. 9 Kord oli Flagg t?esti juba valmis olnud Sashat m?rgitama. See oli p?rast seda, kui Sasha oli palunud Rolandil armu anda paarile s?jav?edesert??rile, kellel Flagg oli tahtnud N?elav?ljakul pea maha raiuda. Ta oli v?itnud, et desert??rid annavad teistele halba eeskuju. Kui lasta ?hel v?i kahel kerge karistusega p??seda, v?ivad ka teised seda proovida. Flagg ?tles, et ainus viis nende m?tlemapanekuks oli n?idata nende p?id, kes olid juba seda ?ritanud. Teised v?imalikud desert??rid vaataksid nende pungsilmadega kolpasid ja m?tleksid kaks korda selle ?le, kui vajalik on kuningat teenida. Kuid Sasha oli juhtumi kohta ?ksikasju kuulnud ?helt oma teenijalt, keda Roland ei tundnud. Vanema poisi ema oli t?siselt haigeks j??nud ja peres oli veel kolm nooremat venda ja kaks nooremat ?de. K?ik nad oleksid v?inud surra Delaini talve kibedas k?lmas, kui poiss poleks laagrist lahkunud, koju l?inud ja ema jaoks puid raiunud. Noorem poiss oli temaga kaasa tulnud, sest ta oli vanema parim s?ber ja tolle vande andnud verevend. Ilma noorema poisita oleks v?tnud kaks n?dalat, et perele terveks talveks puid raiuda. Kahekesi koos t??tades j?uaksid nad valmis ainult kuue p?evaga. See n?itas asja teises valguses. Roland oli v?ga oma ema armastanud ja oleks r??muga tema eest surnud. Ta k?sitles tunnistajaid ja leidis, et Sashal oli ?igus olnud. Ta sai teada ka seda, et desert??rid olid lahkunud alles siis, kui sadistlik vanemseersant oli korduvalt keeldunud ?lemusele nende puhkusepalveid edasi andmast, ja et nad olid tagasi l?inud niipea, kui neli s?lda puid oli valmis tehtud, kuigi m?lemad teadsid, et nende ?le m?istetakse s?jakohut ja neil pead maha raiutakse. Roland andis neile armu. Flagg noogutas, naeratas ja ?tles vaid: «Sinu tahe on Delaini tahe, h?rra.» Isegi kogu Nelja Kuningriigi kulla eest poleks ta lubanud Rolandil n?ha seda haiget raevu, mis kerkis ta s?dames, kui tema tahtele vastu astuti. Rolandi armuandmist kiideti Delainis v?ga, sest paljud Rolandi alamaist teadsid samuti, mis tegelikult toimus, ja r??kisid seda edasi neile, kes veel ei teadnud. Rolandi tarka ja kaastundlikku armuandmist peeti meeles, kui kehtestati v?hem inimlikke m??rusi (mis olid enamasti samuti v?luri ideed). K?ik see ei muutnud Flaggi silmis midagi. Ta tahtis, et desert??rid sureks, ja Sasha oli sekkunud. Miks polnud Roland abiellunud kellegi teisega? Ta polnud ise tundnud ?htegi kandidaati ega hoolinud naistest ?ldse. Miks mitte kellegi teisega? Noh, polnud t?htis. Flagg naeratas armuandmise peale, kuid vandus oma s?dames, et ta veel n?eb Sasha matuseid. ?htul, kui Roland armuandmiskirjale alla kirjutas, l?ks Flagg oma s?ngesse keldrilaboratooriumi. Seal ta t?mbas k?tte raske kinda ja v?ttis puurist m?rgi?mbliku, keda oli seal hoidnud kaksk?mmend aastat, toites teda vasts?ndinud hiirepoegadega. Iga hiir, kellega ta ?mblikku s??tis, oli m?rgitatud ja suremas. Flagg tegi seda, sest tahtis niimoodi ?mbliku enda m?rki, mis oli niigi juba tappev, veel t?husamaks muuta. ?mblik oli veripunane ja suur nagu rott. Ta pundunud keha vabises m?rgist; m?rk tilkus ta suistelt selgete tilkadena, mis Flaggi t??laua plaadisse suitsevaid auke p?letasid. «N??d sure, mu kaunitar, ja tapa kuninganna,» sosistas Flagg, ja pigistas ?mbliku oma kindaga surnuks. See oli tehtud maagilisest terasv?rgust, mis m?rgile vastu pidas – siiski oli sel ?htul voodisse minnes ta k?si paistes, tuikav ja punane. M?rk ?mbliku purustatud, v??ndunud kehast purskus peekrisse. Flagg valas surmavale m?rgile br?ndit, siis segas seda. Kui ta klaasist lusika v?lja v?ttis, oli selle kaha v??ndunud ja l?mmis. Kuninganna v?taks ?he s??mu ja langeks surres maha. Ta surm oleks kiire, kuid ??rmiselt valulik, m?tles Flagg rahuldust tundes. Sashal oli komme juua igal ??l klaasit?ie br?ndit, sest tal oli sageli raskusi magamaj??misega. Flagg helistas kella, et teener tuleks ja joogi Sashale viiks. Sasha ei saanud kunagi teada, kui l?hedal ta oli sel ?htul olnud surmale. M?ni hetk p?rast surmava joogi pruulimist, enne teenri koputamist valas Flagg selle ?ravooluavasse toap?randa keskosas ja seisis, kuulates vedeliku sisinat ja pulbitsemist, kui see m??da kanalit voolas. Ta n?gu v??ndus vihast. Kui sisin oli vaibunud, heitis ta kristallpeekri kogu j?ust kaugeimasse nurka. See purunes nagu pomm. Teener koputas ja lasti sisse. Flagg n?itas sinna, kus helkisid peekrit?kid. «Purustasin peekri,» ?tles ta. «Puhasta p?rand ?ra. Kasuta harja, idioot. Kui sa t?kke puudutad, siis kahetsed seda.» 10 Flagg valas viimasel hetkel m?rgi ?ravoolurenni, sest taipas, et v?ib vahele j??da. Kui Roland oleks noort kuningannat vaid pisut v?hem armastanud, oleks Flagg seda proovinud. Kuid ta kartis, et Roland, olles piinas ja raevus abikaasa surma p?rast, ei puhka enne, kui on tapja leidnud ja n?inud ta pead N?elatorni tipus teiba otsas. See oli kuritegu, mille k?ttemaksmise eest ta hoolitseks, hoolimata sellest, kes on selle toime pannud. Ja kas ta leiab m?rvari ?les? Flagg arvas, et v?ib leida k?ll. Sest k?ttimine oli asi, mida Roland k?ige paremini teha oskas. Nii et Sasha p??ses seekord, kaitstuna Flaggi hirmust ja oma abikaasa armastusest. Ja vahepeal oli Flagg siiski enamikus asjades kuninga t?htsaim n?uandja. Kuid mis puutub nukumajasse, siis v?iks ?elda, et Sasha v?itis, kuigi Flaggil oli selleks ajaks ?nnestunud temast vabaneda. 11 ?sna varsti p?rast seda, kui Flagg oli teinud oma halvustavaid m?rkusi nukumajade ja kuninglike nannipunnide kohta, lipsas Roland vaikselt tolleks ajaks juba surnud kuninganna hommikutuppa ja vaatas, kuidas poeg m?ngib. Kuningas seisatas just ukse juures, kulm s?gavalt kortsus. Ta m?tles palju s?gavamalt, kui harjunud oli, ja see t?hendas, et tema pea ?mber keerlesid kaljur?nkad ja ta nina oli kinni. Ta n?gi, et Peter kasutas nukumaja endale lugude jutustamiseks, nende ette kujutamiseks, ja et tema v?ljam?eldud lood polnud ?ldse memmekad. Need olid lood verest ja tormist ja s?jav?gedest ja draakonitest. Teiste s?nadega, need olid jutud, mis olid kuningale endale meelep?rased. Ta avastas, et tal oli nukker soov oma pojaga ?hineda, aidata tal v?lja m?elda veelgi paremaid lugusid, milles saaks kasutada nukumaja ja kogu selle lummavat sisustust ja fantaasiarikast elanikkonda. Mis k?ige t?htsam, ta n?gi, et Peter kasutas Sasha nukumaja, et hoida Sashat oma s?dames elavana, ja Roland kiitis selle t?iesti heaks, sest ta tundis oma naisest kibedalt puudust. Vahel oli ta nii ?ksildane, et peaaegu nuttis. Kuningad muidugi ei nuta… ja kui ta ?hel v?i kahel korral p?rast Sasha surma oli ?rganud niiske padjaga, siis ei teadnud sellest keegi. Kuningas lahkus toast sama vaikselt, kui oli sinna tulnud. Peter ei m?rganudki teda. Roland lebas enamiku ??st unetult, m?eldes s?gavalt j?rele, mida ta n?inud oli, ja kuigi tal oli raske Flaggi halvakspanu taluda, kohtus ta temaga j?rgmisel hommikul eraviisiliselt, enne kui ta otsustusv?ime v?iks n?rgeneda, ja r??kis maagile, et oli asja ?le hoolikalt j?rele m?elnud ja otsustanud, et Peteril tuleks lubada nukumajaga m?ngida nii kaua, kui ta soovib. Ta uskus, et see ei saanud poisile mida-gi kahju teha. Selle v?lja ?elnud, j?i ta ?revalt Flaggi vastuv?iteid ootama. Kuid vastuv?iteid ei tulnud. Flagg kergitas vaid kulme – mida Roland vaevalt n?gi kapuutsi s?gavast varjust, mida Flagg alati kandis – ja ?tles: «Sinu tahe, h?rra, on kuningriigi tahe.» Roland teadis tooni j?rgi, et Flagg pidas ta otsust halvaks, kuid see toon ?tles talle ka seda, et Flagg seda teemat rohkem ei aruta. Kuningas oli v?ga r??mus, et nii kergelt p??ses. Samal p?eval hiljem, kui Flagg arvas, et Idapoolse Parunkonna talunikud suudaksid taluda k?rgemaid makse, hoolimata p?uast, mis oli h?vitanud suurema osa nende eelmise aasta saagist, n?ustus Roland innukalt. T?tt-?elda tundus Flaggile see, et vana tobu (sest nii Flagg Rolandist oma s?gavas sisimas arvas) talle nukumaja k?simuses vastu hakkas, v?ga v?ikese asjana. Maksude t?stmine Idapoolses Parunkonnas oli t?htis asi. Ja Flaggil oli varjatum saladus, mis talle v?ga meeldis. Viimaks ometi oli tal Sasha m?rvamine korda l?inud. 12 Tol ajal, kui kuninganna v?i ?ksk?ik milline kuningliku s?nnip?raga naine j?i voodisse last s?nnitama, saadeti ?mmaemanda j?rele. Arstid olid k?ik mehed, ja ?kski mees ei tohtinud sellest naiste tegevusest osa v?tta. Peteri ilmale aidanud ?mmaemand oli Anna Crookbrows, Kolmandalt L?unapoolselt T?navalt. Ta kutsuti j?lle, kui Sashal saabus aeg Thomast s?nnitada. Anna oli Sasha teise s?nnituse ajaks ?le viiek?mne aasta vana, ja lesk. Tal oli ?ks poeg, ja too haigestus kahek?mne aasta vanuselt vappehaigusse, mis alati tappis oma ohvrid kohutavas valus p?rast paariaastast piinlemist. Anna armastas oma poega v?ga, ja viimaks, kui k?ik teised m?tted kasutuks osutusid, l?ks ta Flaggi juurde. See oli olnud k?mme aastat tagasi, kumbki printsidest polnud veel s?ndinud ja Roland ise oli kuninglik poissmees. Flagg v?ttis ta vastu oma r?sketes keldriruumides, mis v?isid olla ka vangikongid – vestluse ajal v?is rahutu naine vahel kuulda nende eksinute karjeid, kes olid p?ikesevalguse eest juba palju aastaid kongi lukustatud. Ja naine m?tles judisedes, et kui kongid on l?hedal, siis pidid seda olema ka piinakambrid. Ka Flaggi eluruumid ei muutnud ta sisetunnet paremaks. P?randale oli paljude v?rviliste kriitidega joonistatud kummalisi mustreid. Kui ta pilgutas silmi, paistsid mustrid muutuvat. Pika musta keti k?ljes rippuvas puuris kraaksus kahe peaga papagoi ja r??kis vahel iseendaga, ?ks pea k?sis ja teine vastas. Kopitanud raamatud vahtisid s?ngelt alla tema poole. ?mblikud kudusid pimedais nurkades v?rke. Laboratooriumist hoovas kummaliste keemiliste l?hnade segu. Siiski ta kogeles kuidagi oma jutu ?ra ja j?i piinavas pinges ootama. «Ma v?in su poja terveks ravida,» ?tles Flagg viimaks. Anna Crookbrowsi inetu n?gu muutus r??must peaaegu ilusaks. «Mu isand!» ohkis ta, ega suutnud midagi rohkemat ?elda, nii et ta ?tles uuesti: «Oh, mu isand!» Kuid oma kapuutsi varjus j?i Flaggi valge n?gu kaugeks ja m?tlikuks, ja Anna hakkas uuesti kartma. «Mida sa sellise ime eest maksaksid?» k?sis Flagg. «?ksk?ik mida,» ohkis Anna ja m?tles seda t?siselt. «Oh, mu isand Flagg, ?ksk?ik mida!» «Ma k?sin ?ht teenet,» ?tles Flagg. «Kas sa teed seda?» «R??muga!» «Ma ei tea veel, mis see on, aga kui aeg tuleb, siis ma tean.» Anna oli tema ette p?lvili langenud, ja n??d kummardus Flagg tema poole. Ta kapuuts langes maha ja ta n?gu oli t?epoolest kohutav. See oli laiba valge n?gu, mustad augud silmadeks. «Ja kui sa keeldud sellest, mida ma k?sin, naine…» «Ma ei keeldu! Oh, mu isand, ma ei keeldu! Ma ei keeldu! Ma vannun seda oma kalli abikaasa nimel!» «Siis on h?sti. Too oma poeg minu juurde homme ?htul p?rast pimeduse saabumist.» Anna tuli j?rgmisel ?htul koos vaese poisiga. Too v?rises ja rappus, ta pea noogutas totakalt, ta silmad p??rlesid. Ta l?ualt tilkus ilanire. Flagg andis talle peekrit?ie tumedat ploomikarva ravimit. «Las ta joob seda,» ?tles ta. «See ajab ta suu villi, kuid las ta joob ?ra iga tilga. Siis korista see tobu minu juurest minema.» Anna pomises midagi poisile. Tolle vappumine suurenes hetkeks, kui ta p??dis pead noogutada. Ta j?i kogu vedeliku ?ra ja t?mbus siis karjudes k?verasse. «Vii ta minema,» ?tles Flagg. «Jah, vii ta minema!» h??dis ?ks papagoi kahest peast. «Vii ta minema, siin pole lubatud karjuda!» h??dis teine pea. Anna viis poja koju, olles kindel, et Flagg on ta m?rvanud. Kuid j?rgmisel p?eval oli tema poeg vappehaigusest t?iesti tervenenud ja tundis ennast h?sti. M??dusid aastad. Kui Sasha hakkas Thomast s?nnitama, kutsus Flagg Anna ja sosistas midagi talle k?rva. Nad olid ?ksi suurtes tubades, kuid isegi sel viisil oli parem, et nii kohutav k?sk sosinal edasi anti. Anna Crookbrowsi n?gu l?ks surnukahvatuks, kuid ta m?letas Flaggi s?nu: kui sa keeldud… Ja kas polnud siis kuningal kaks last? Tal endal oli ainult ?ks. Ja kui kuningas tahtis uuesti abielluda ja neid juurde teha, siis oli see t?iesti v?imalik. Delainis oli palju naisi. Nii et ta l?ks Sasha juurde ja r??kis julgustavalt, ja kriitilisel hetkel v?lkus ta k?es v?ike nuga. Keegi ei n?inud v?ikest sissel?iget, mille ta tegi. Hetk hiljem h??dis Anna: «Pressi, mu kuninganna! Pressi, sest beebi tuleb!» Sasha pressis. Thomas v?ljus ilma pingutuseta nagu poiss, kes kelgum?est alla siksakitab. Kuid Sasha veri purskus linale. K?mme minutit p?rast seda, kui Thomas maailma saabus, oli tema ema surnud. Ja seep?rast polnud Flagg mures nukumaja-pisiasja p?rast. T?htis oli hoopis see, et n??d, kui Roland oli vanaks saamas, polnud kuningannat maagi teel ees seismas, ja Flaggil oli valida mitte ?he p?rija, vaid kahe vahel. Peter oli muidugi vanem, kuid sel polnud tegelikult t?htsust. Peterist v?is aja jooksul vabaneda, kui ta peaks osutuma Flaggi eesm?rkide jaoks sobimatuks. Ta oli ainult laps ega suutnud ennast kaitsta. Olen sulle r??kinud, et Roland ei m?elnud kunagi terve oma valitsemisaja jooksul ?hegi k?simuse peale pikemalt v?i t?sisemalt, kui ta m?tles selle k?simuse peale – kas ta peaks lubama Peteril m?ngida Sasha nukumajaga, mille oli nii t?iuslikult valmistanud suur Ellender? Olen sulle r??kinud, et selle m?tiskluse tulemuseks oli otsus, mis k?is Flaggi tahtmistele vastu. Olen ka ?telnud seda, et Flaggi arust polnud see eriti t?htis. Kuid kas see oli t?htis? Seda pead sa ise otsustama, kui oled mind l?puni kuulanud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/stephen-king-29826375/draakoni-silmad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.