Armastus j?uluturult
Àâòîð:Jo Thomas
Æàíð: êîíòðêóëüòóðà
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1547.31 ðóá.
ßçûê: Ýñòîíñêèé
Ïðîñìîòðû: 422
ÊÓÏÈÒÜ È ÑÊÀ×ÀÒÜ ÇÀ: 1547.31 ðóá.
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Armastus j?uluturult
Jo Thomas
Eakate inimeste kortermajas toitlustaja ametit pidav Connie on internetikohtingutega kaasas k?ivatest jamadest surmani t?dinud. Minevikusuhetes haiget saanud naine, kes peab arvestama ka pojaga, suhtub n??d k?igesse suhetega kaasnevasse teatud kahtlustega. Siis korraldab ?ks hooldekodu asukatest talle kohtingu kaunil j?uluturul Saksamaal – tingimusel, et sinna v?etakse kaasa ka v?ikebussit?is vanureid …
Connie suundub vana turuplatsi t?itvate vilkuvate j?ulutulede all soojas piparkoogil?hnapilves oma v?imaliku kaaslasega kokku saama, kaasas nimekiri tingimustest, millele mees vastama peaks. Pagar Heinrich justkui sobiks igas punktis, aga Heinrichi rivaali Williamiga kohtudes hakkab Connie endalt k?sima, kas nimekirja ristikeste tegemine ikka annab ?ige tulemuse.
V?tke kr??mike ?ksindust ja n?puotsat?is nukrust. Segage l?bi j?uluturumaagiaga ja lisage pihut?is magusalt l?hnavaid piparkooke ja sortsuke h??gveini. Tulemuseks on soe armastuslugu, mis leiab aset talve v?lumaal.
Elus ei piisa nimekirja ristikeste tegemisest, elu armastab meid ?llatada ootamatute s?ndmustega, milleks me pole v?himalgi m??ral ette valmistatud, ja see muudab meie teekonna veegi vahvamaks ja v??rtuslikumaks. Originaali tiitel: Finding Love at the Christmas Market Jo Thomas Corgi Keeletoimetaja Mari Tuuling Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock ja ShutterStock First published in Great Britain in 2020 by Corgi, an imprint of Transworld PublishersCopyright © Jo Thomas 2020 Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-279-2 ISBN 978-9916-12-280-8 (epub) www.eestiraamat.ee Tr?kitud Euroopa Liidus Mu imelisele t?trele ja p?ris mu enda pagarile Ffi’le. Olen uhke sinu ja selle ?le, et olen su ema. Hiraeth – „Walesi koduigatsuse k?sitlus. Hiraeth on s?na, mida pole t?ielikult v?imalik t?lkida ja mis t?hendab rohkemat kui „millestki puuduse tundmine“ v?i „koduigatsus“. See h?lmab igatsust teatud aja, ajastu v?i inimese j?rele, kaasa arvatud koduigatsus millegi niisuguse j?rele, mida ei pruugi enam olemas olla.“ Wikipedia ESIMENE PEAT?KK „Kas mul on j?lle t?di Lucy kell k?e peal?“ „Kas keegi tahab Foxi Glacier Minti piparm?ndikomme?“ „Lennukiga oleksime palju kiiremini kohale saanud!“ „Alice, me pole veel liikumagi hakanud!“ „Ma lihtsalt avaldan oma arvamust, meie mehega k?isime alati igal pool lennukiga!“ K?ik r??givad valjusti ?ksteisest ?le. V?ikebuss j?nksatab, kui ma jalga liiga kiiresti sidurilt kergitan. Mootor sureb v?lja. Reisijad j??vad koos mootoriga vait. „Ma isegi ei tea, kas ma sellega ?ldse s?ita oskan!“ ?tlen v??ra rooli k?lge klammerdudes ja jalaga pedaale kontrollides. T?stan pilgu ja vaatan l?bi tuuleklaasi Lavender Hilli eakate kortermaja. Kui siin ka kunagi mingid lavendliga kaetud k?nkad olid, siis praeguseks on need ammu kadunud. Iga viimne kui raas rohelisest alast on n??d ehitusplats. Aluseid ja ehitusj??tmeid t?is konteinereid katvad sinised kilepalakad plagisevad tuules. „Tuleta mulle meelde.“ P??rdun oma selja taga istuva Pearli poole. „Miks me seda t?pselt teemegi?“ „Sest Elsie tahtis nii. Ta armastas j?ule. Tema korter oli alati j?ulutulesid t?is. Ta j?ttis korralduse oma tuha laialipuistamiseks „m?nes j?uluteemalises paigas mu kodumaal“. Ma ei kujuta endale ?htki Saksa j?uluturust sobivamat kohta ette. Ta saab endale puhkepaiga keset j?ulutulesid ja suurimat j?ulur??mu. Sellep?rast me k?ik siin olemegi. Ja sina saad v?imaluse imelisele kohtingule minna. Korterid on praegu nagunii ilma vee ja elektrita. Me k?ik oleksime pidanud j?rgmiseks n?dalaks mujale kolima. Ehitajad said mingile torule v?i juhtmele pihta.“ Naine rehmab ?ksk?ikselt k?ega. „Muidu poleks mul eluski ?nnestunud veenda k?iki kaasa tulema.“ Pearl osutab Elsie leinajaid t?is v?ikebussile. „Tal ei olnud siis t?epoolest kedagi,“ nendin. „Ta polnud abielus. ?desid-vendi ei olnud.“ Me k?ik vangutame pead. „Aga l?hme n??d,“ ?tleb Pearl. „L??me sellele bussile h??led sisse, muidu j??b meil Eurotunnel n?gemata. Ja sina ei j?ua oma kohtingule. Elu parim netikohting Saksa j?uluturul. Kas saaks veel midagi romantilisemat olla?“ V?tan s??tev?tmest kinni ja k?hklen. Mu magu t?mbub tihkeks tombuks. „Elu parim kohting?“ kergitan skeptiliselt kulmu. „Kindlasti on!“ lubab Pearl. „Ta on tore mees.“ „Kindel oled sa sellep?rast, et sina leidsid ta netist ja kirjutasid talle minu eest. Sina koos oma H?besurfarite arvutiklubiga, kus sa k?isid.“ „Enne seda, kui uued omanikud meie majas k?ik tegevused katkestasid. V?itsid, et selle pidamine on liiga kulukas, t?pselt nagu kohviku puhulgi.“ Pearl p??ritab silmi ja naeratab seej?rel laialt. Silmitsen maja meie ees. Mu silm seletab l?bi h?da karastusjookide m??giautomaati fuajees, kohas, kus kunagi asus k?lastajatele m?eldud kohvik. Uued omanikud panid punkti ka filmi?htutele ja p?hap?evastele teejoomistele ning arvutiklubile, mida Pearl oli armastanud. Selle asemel kolis sisse Meadowsweet Meals, maja asukatele valmistoiduportsjoneid k?tte toimetav k?lmutatud toidu firma. Alguses olid t??ajad mulle igati sobilikud olnud, aga n??d on kliente rohkem ning mul on raske etten?htud ajal k?ike kohale toimetada ja ma j??n alal?pmata hilja peale. „Niisiis l?hen ma kohtamisele, mille sina mulle korraldasid,“ t?hendan aegamisi, „ja sina tuled kaasa.“ Puhken naerma. See tundub naeruv??rsena. „No me ju peame Elsie soovi t?itma.“ Pearl surub urni tugevasti vastu rinda. „Lase k?ia, see on Elsie p?rast.“ Kontrollin k?igukangi asendit ja keeran s??tev?tit. Mootor k?ivitub innukalt. „Ja sina pead oma printsiga kohtuma.“ Pearl s?rab n?ost. „Pea n??d hoogu!“ P??rdun taas tema poole, tundes ?hekorraga paanikat ja elevust. Ta pilgutab silma. „See on k?igest kohtamine!“ h??atan. „Neid on ikka ennegi elus m?ni ette tulnud.“ „Aga see toimub Saksamaa j?uluturul,“ ?tleb Pearl. „See on nii tore. Me k?ik peaksime v?heke l?butsema, kuni selleks veel aega on. V?ta v?i vaene Elsie. ?hel p?eval istud, vahid „Pointlessi“ ja s??d mingit suvalist kala vesises petersellikastmes, ja j?rgmisel oledki l?inud.“ „Nii see on.“ Olen kurb, sest Elsie pole t?na meiega. „See on alati ?okk. Vahet pole, kui vana sa oled, l?hedaste surmaks pole me iialgi p?ris valmis,“ t?hendab Pearl k?tt mu ?lale asetades. „Noh, ma t?esti ei arvanud, et ta niimoodi eest leian, kui l?hen talle kalavormi ja sibulakastmega kartuliputru ja vorstikesi viima.“ Rohkem kartuliputru kui kala ja rohkem sousti kui vorstikesi, m?tlen. Soovin taas, et saaksin edaspidi olla osa Meadowsweet Mealsi firmast, toitu ahvatlevamaks ja nauditavamaks muuta. L?kkan esimese k?igu sisse, vabastan aegamisi siduri ja v?ikebuss hakkab peatee suunas veerema. Ma pole kindel, et oleksin Heinrichi s?numile vastanud, kui Pearl poleks seda ise teinud. Aga tema tegi asja ?ra ja me l?heme n??d Saksamaale. Ma olen hirmul. T?mban s?gavalt hinge. Pean ?ksnes oma esialgsele plaanile kindlaks j??ma. Kui mees ei vasta k?igile tingimustele, siis ei ole ta lihtsalt see ?ige. M?tlen turvaliselt k?ekotti peidetud m?rkmikule. Sam kinkis selle mulle m??dunud aastal j?uludeks. Kui Sam veel v?ike oli, meeldisid mulle j?ulud. Ka siis, kui meie ta isaga juba tasapisi lahku triivisime, oli see aeg Sami jaoks alati eriline. Enne seda muutsid mu ema ja vanaema j?ulud alati imeliseks. Viimasel ajal ei ole neis miskip?rast enam midagi imelist. Heidan sisses?idutee otsa j?udes pilgu tahavaatepeeglisse. Ehkki raadiost lastakse j?ululaule, ei paista kellelgi erilist j?ulumeeleolu olevat – kui v?lja arvata Ron, kes juba magab, j?uluvanam?ts ?he silma peale vajumas. „Sa oled n??dseks Heinrichiga juba n?dalaid s?numeid vahetanud. Teil on aeg kohtuda,“ ?tleb Pearl p?nevusega. „Kes teab, millal sul oleks avanenud v?imalus temaga kokku saada, kui Elsie poleks n?udnud, et me tema tuhaga midagi j?uluteemalist korraldaksime.“ Olen korraga j?lle t?eline n?rvipundar. „Aga see olid ju sina, kes ta s?numile vastas.“ „Muidugi m?ista!“ Pearl naeratab. „Ta tundus t?pselt sinu t??p olevat.“ „Pearl!“ „Noh, arvestades m?nda su metsa l?inud internetisuhet, eriti seda ?hte,“ ?tleb tema ja mul t?mbub isegi seda kuuldes seest k?lmaks, „peab keegi sul silma peal hoidma ja su h?dast v?lja aitama.“ Peateel vuhisevad m?lemas suunas autod ja ma ei suuda v?lja p??ramiseks sobivat hetke valida. J??n seda ootama. „Ma …“ Tahaksin talle vastu vaielda, kuid ei tule sellega toime. Ma olen p?rast netikohtingutega alustamist t?epoolest p?ris mitme katastroofi osaliseks saanud ja paistab, et Pearl kavatseb neid ?les lugedes mind piinata. „… ja siis oli see mees, kes sulle sellal, kui sa triikisid, oma v?rgendusest pildi saatis ja sa viskasid oma telefoni toa teise otsa.“ „Hea k?ll, hea k?ll.“ T?stan k?e. „Aitab.“ „Siin pole muud kui t?isk?igul edasi. Otsi oma kontroll-leht v?lja ja veendu, et ta klapiks k?igi punktidega. Sa oled sellega juba algust teinud. Ja sa oled kogu aeg r??kinud sellest poisist, kellega sa aastate eest vahetus?pilaste programmis kohtusid. Minu meelest sarnaneb Heinrich v?ga temaga … sellega, kes minema p??ses.“ Tal on ?igus. Seekord ei keera ma midagi vussi. Parem olgu ta sama h?sti kui ideaalne, kui ma temaga kohtumiseks v?ikebussiga Saksamaale s?idan. Ja kui see t?esti nii on, ei lase ma teda k?est. „Mulle meeldivad su igan?dalased ?levaated ja uudised netikohtingutest. Sellep?rast ma otsustasingi sulle appi tulla. Ma tahan n?ha, kuidas te kohtute. Ma vajan natuke meelelahutust! Ja mis lahutaks meelt paremini kui v?imalus kahte inimest armumas n?ha?“ „Ma ei ole kindel, Pearl, et armastus kuidagi asjasse puutuks. Pigem taandub k?ik meie omavahelisele sobivusele.“ Vaatan taas pedaale ja toon kuuldavale puhina: „Puuuuhhhhh! Ma pole kindel, et tulen sellega toime.“ „Lollus!“ ?tleb Pearl. „Sa oled samasuguse v?ikese Meadowsweeti bussiga aastaid s?itnud. Mis siis ikka parata, et nende valmistoitude juures ei ole midagi toredat.“ N?en peeglist ta allapoole vajunud nurkadega suud. Ma pole klientidele valmistoite k?tte toimetades iialgi lahti saanud s??tundest, teades, et karpide sisu ei sarnane v?himalgi m??ral kaanepildiga. „Kui sina, Connie-kullake, meile aeg-ajalt oma imelisi kooke ei tooks ja ma su k?ike nii v?ga ei ootaks, oleksin juba ammu tellimuse t?histanud ja elaks moosisaiadest.“ „Pearl, moosisaiu s??es ei elaks sa kuigi kaua,“ ?tlen ja kangutan pikka k?igukangi, soovides igaks juhuks veenduda, et k?ik on v?ljas. „Noh, ikka parem, kui lasta end sel Meadowsweeti lagal tappa. Ma ei teagi, kumb suremisviis oleks parem.“ „Oih,“ meenub mulle, „ma n?gin t?na hommikul saabudes postiljoni. Mainisin talle, et oleme m?ned p?evad ?ra. Ta soovis teile k?igile meeldivat ajaveetmist ja h?id j?ule.“ Topin k?e kotti ja ulatan Pearlile hunniku j?ulukaarte ja arveid. „?ks sulle ja m?ned teistele. ?kki jagad need laiali?“ Ta v?tab need minu k?est vastu ja ma vaatan peeglist, kuidas ta oma kirja v?lja otsib, jakitaskusse suskab ja ?lej??nud teiste poole sirutab. „Norman?“ h??ab Pearl nagu ?petaja, kes ?pilaste kohalolekut kontrollib. Norman l?kkab m?tsi otseks ja v?tab kirja naeratades vastu. „See on kindlasti mu ?elt, kes tahab, et ma j?lle j?uludeks neile l?heksin. Aga ta elab nii kaugel ja ma tunnen ennast seal alati nii imelikult. Minu meelest tuleb see kutse ?ksnes viisakusest.“ Mees vaatab Pearli, kuid ta pilk on kuskil mujal. „Ja mulle kirjutas kindlasti mu ?et?tar, kes loodab, et ma ka sel aastal j?uludeks nende juurde ei kipu, ja kes r??gib mulle oma plaanist j?ulud Kariibidel veeta,“ ?tleb Maeve. „Ja mina saan kindlasti kirja oma t?trelt, kus on nimekiri v?ga kallitest kingitustest, mida mu lapselapsed ootavad,“ s?nab Alice. „Ta kutsub mind teisel j?ulup?hal k?lma l?unat s??ma. Kutse toidu?lej??ke s??ma ?tleb k?ige selgemalt, et sa oled soovimatu k?laline.“ „Ma ei taipa, miks ta ei v?iks lihtsalt e-kirja saata. Tekib tunne, nagu t?hendaks elamine toetatud teenustega elamispinnal seda, et me oleme seniilsed,“ ?tleb Pearl. „Ja juhmid pealekauba, arvestades, milliseid summasid ma peaksin tema meelest ta laste peale kulutama,“ lisab Alice kaarti ja sellele lisatud kirja avades. Uhh! ?hkkond bussis muutub nii morniks, et klapib kenasti kokku v?ljas valitseva r?ske h?marusega. „No nii,“ ?tlen ja tunnen end nagu j?ulur??mu virutama tulnud Grinch. „Hakkame siis liikuma.“ Laseme jalga k?igi nende asjade juurest, mis nende inimeste tuju rikuvad. J?ulud peaksid olema ?nnelik aeg, mitte panema inimesi end tundma armastusest ilma j?etute, ?ksildaste ja vaid l?bi h?da talutavatena. L?kkan v?ikebussile k?igu sisse, vabastan siduri, seekord aegam??da, ja me liigume sujuvalt, ilma eelmist katset iseloomustanud k?nguruh?ppeta ettepoole. Mu reisijad toovad kuuldavale tunnustava ergutush??de ja ma tajun, kuidas nende tuju tunduvalt t?useb, kui me igap?evaelust eemale liikuma hakkame. Kontrollin kahele poole vaadates kaks korda, kas liikluses ikka on hetkeks t?himik tekkinud, ja p??ran peateele. Reisijad huilatavad taas tunnustavalt ja ma panen raadio t??le. S?idukit t?idab George Michaeli h??l. Pisut nikerdamist, ja mul ?nnestub kojamehed ja k?te sisse l?litada. „Saksamaa, siit me tuleme!“ kuulutab Pearl, naeratus n?ol. „Kas varsti tuleb vetsupeatus?“ uurib Alice. „Millal me kohale j?uame?“ tahab Maeve teada. „Ma vist v?tsin valed prillid ?hes!“ teatab Norman. „P?hiline, et mind ei sunnitaks hapukapsast s??ma! Ja ma pole kunagi eriline vorstiarmastaja olnud. Mul tekivad neist gaasid,“ ?tleb Maeve. „Ma olen kindel, et see on t?di Lucy kell. See ei n?ita ?ldse ?iget aega,“ s?nab Norman. „Kas keegi tahab Foxi Glacier Minti piparm?ndikomme?“ uurib Ron oma Bounty ?okolaadi l?petades. „Lennukiga oleksime palju kiiremini kohale saanud! Mina k?isin koos oma kadunud abikaasaga igal pool lennukiga,“ ?tleb Alice. „Ta ei leppinud millegi muuga.“ John pole kordagi midagi ?elnud. Tema vaatab aknast v?lja. Di ja tema abikaasa Graham on ninapidi oma lugerites nagu ikka. Mees jumaldab armastusromaane, naine eelistab p?nevikke. Graham hoiab ?hes k?es jalutuskeppi – ta on seda insuldist saati kasutanud – ja teises on luger. Millega ma ometi n?ustunud olen? Aga Pearlil on ?igus. Ma kohtun Heinrichiga. Ilmselt olen ma hull, aga Pearl ei j?tnud mulle muud v?imalust. Pean oma viimase katastroofi j?rel taas jalad alla saama. Mu n?ole ilmub naeratus, kui v?ikebuss kiirtee suunas kulgedes vanurite kortermajast kaugemale veereb. Kojamehed liiguvad kriuksudes edasi-tagasi. Heidan pilgu tahavaatepeeglisse ja n?en selle k?ljes rippuvat karrajupikest – m?rk j?uluajast. Osa minust tahaks teada, kas Elsie ja Pearl m?tlesid kogu selle v?rgi koos v?lja, ?ksnes selleks, et ma taas kohtamistele m?tlema hakkaks. Pearli puhul see mind v?ga ei ?llataks. Aga ma teen selle ?ra. Ma l?hen kohtama. T?nu Elsiele ja Pearlile. „No nii, Elsie, l?hme ja otsime selle j?uluturu ?les. Viime su koju,“ ?tlen Pearli s?les olevale urnile m?eldes. Bussis v?tab maad unine vaikus, Lavender Hilli vanurite kortermaja asukad vaatavad m?ttessevajunult aknast v?lja. P?rast paar tundi kestnud vaikust, mida katkestab ?ksnes Roni ja Maeve’i norskamine, hakkavad mu reisijad m?tetest ?rkama. „Connie, kullake, mis kell me kohale j?uame?“ „Lennukiga oleksime ikka kiiremini kohale saanud,“ kordab Alice. Keeran raadio valjemaks ja vaatan, kuidas kilomeetrid korduvate j?ululaulude saatel j?rjepanu m??duvad. Ma l?hen kohtama! Me viime Elsie ta viimasele teekonnale ja mina l?hen kohtama. Ja kes teab? Ehk kohtun ideaalselt sobiva mehega! „Millal me j?rgmise vetsupeatuse teeme?“ „Varsti, varsti,“ luban. „Oled sa kindel, kullake, et sa ikka tunned teed? Ma v?in vabalt ise s?ita,“ pakub Norman. „Meil on GPS,“ ?tlen. „Mis saaks viltu minna?“ TEINE PEAT?KK „Tehke tagasip??re! Tehke tagasip??re!“ korrutab GPS nagu kinni kiilunud plaat ja see k?ib mulle kohutavalt n?rvidele. „Me poleks ?ra eksinud, kui see eelmine vetsupeatus oleks tegemata j??nud,“ teatab Maeve. „Kui me oleksime lennukiga ...“ „Ole vait, Alice!“ ?tlevad k?ik kooris. ?hkkond on sama j?ine kui ilm teele asumise hetkel. Aga kui me ruttu kiirteele tagasi ei p??se, j??me rongist maha. Mu s?da klopib. „Kui poleks olnud seda ?mbers?itu …“ „S?ida lihtsalt kaardi j?rgi. Kellel on kaarti?“ n?uab Norman. Keskendun GPS-ile, aga see juhatab mind kogu aeg ?hte ja sama teed, teadmata midagi vahepealsest ?mbers?idust. Ma ei pruugigi Heinrichiga p?rast k?iki neid omavahel vahetatud s?numeid kohtuda. Mu v?imalus oma ideaalse partneriga kokku saada l?heb vetsupeatuse ja l?hkenud veetorust tingitud ?mbers?idu nahka. Ma ei saa lasta sel juhtuda. „No nii!“ ?tlen valjusti ?le kakofoonia, keeran bussi ringi ja s?idan GPS-i soovitule vastassuunas. V?hemalt saame maha ringristmikult, kus oleme passinud terve igaviku. „Sa s?idad t?iesti vales suunas! Las ma s?idan ise! Me ei j?ua iialgi ?igeks ajaks kohale!“ kuulutab Ron. „Kui me oleksime lennukiga …“ Muudan end k?igi selja tagant kostvate h??lte ja m?ttetute soovituste suhtes kurdiks. „Lase edasi, Connie,“ ?tleb Pearl mu selja taga vaikselt, kui ma GPS-ile ja kaardipakkumistele vilistan ja s?idan edasi, loodetavasti ?iges suunas, eemaldudes v?ikelinnast, kus me peatusime, ja sealsest ?mbers?idust. „Sa saad sellega hakkama,“ kostab ?le l?rmi taas Pearli h??l. Hetkel saan j?rgida ?ksnes k?hutunnet, kuid see tundub toimivat ja korraga oleme j?lle ?igel teel ja suundume kiirtee poole. Kui me Eurotunneli sadamasse p??rame, kostab bussi tagumisest otsast hurraah??e. „Ma teadsin, Connie-kullake, et sa tuled sellega toime,“ ?tleb Pearl, kui s?idame esimeses koiduvalguses rongile, mis meid kanali alt l?bi viib. Ohkan kergendatult. Loodame, et ?lej??nud reis m??dub sujuvamalt. * „Kuulge, las keegi r??gib mulle sellest mehest, kellega sa kohtud,“ ?tleb Alice, kui me v?ikebussis istudes mere alt l?bi kihutame. „Niisiis on k?ik mu internetikohtingutega kursis?“ Vaatan Pearli poole ja kortsutan kulmu. Niipalju siis katsetest neid enda teada j?tta. „Nad pidid teadma vaid seda, et me l?heme Elsie tuhka laiali puistama,“ sosistan. „Ma ei saanud seda mainimata j?tta.“ Pearl kehitab ?lgu. „See paistis kurval ajal pisut elevust tekitavat. Elsie oleks v?ga tahtnud su j?uluturukohtamist n?ha. Teil kahel oli ?iges suunas liikumiseks ?ksnes v?ikest m?ksu vaja.“ „Mina ?tleks, et see oli ikka t?sine t?ukamine,“ t?hendab Maeve. „Milline vabandus sobiks veel paremini Saksamaale minekuks? Me viime Elsie koju,“ s?nab Norman. „Ja n?eme k?ik, kuidas sina selle mehega kohtud,“ lisab Ron, avab koti Hula Hoopsidega ja asub valjusti kr?mpsutama. „Ta peab ?sna eriline olema, kui sa temaga nii kaugele kokku saama l?hed,“ ?tleb Alice. „Nojah, ta …“ M?tlen jutuajamistele Heinrichiga. Me pole veel Skype’i kasutanud. Oleksime seda teinud, aga siis tuli Elsie surm ja Pearl asus korraldama reisi ja minu kohtumist Heinrichiga ja k?ik leidis aset tohutu kiirusega. Igatahes on mees parasjagu ?htuti pikalt ametis mingi suurema projektiga ja ma ei j?ua ?ra oodata, mil sellest rohkem teada saan. „Mis selle mehe siis reisiv??riliseks teeb?“ tahab Norman teada. „N?iteks meeldivad meile samad asjad,“ ?tlen oma nimekirjale m?eldes. „Filmid, muusika, k?psetamine. Ta tegeleb ettev?tlusega. Ja meil on partnerile sarnased ootused. Ja talle meeldib Inglismaa. Ta t??tas siin kolled?i ajal m?nda aega kondiitrina ja tahaks v?ga tagasi tulla.“ „Ja kuidas sa tead, et just tema on see ?ige?“ k?sib Alice. „Ta vastab k?igile punktidele mu kontrollk?simustikus,“ ?tlen lihtsalt. Olen k?igi oma internetikohtingute kohta algusest peale m?rkmeid teinud. Ja linnukesi teinud, v?i siis mitte. „Ja mis siis saab, kullake, kui ta ongi see ?ige? Kas sa kolid Saksamaale?“ uurib Alice. „See on imeline paik.“ „Me hakkame su kookidest puudust tundma,“ teatab Ron. Puhken naerma. „Ei, nagu ma ?tlesin, tahaks ta v?ga Inglismaale tulla. Me k?iksime kahe riigi vahet. Mul ei ole v?imalik oma elu kokku pakkida ja teise riiki kolida. Aga praegu l?hen lihtsalt kohtama. Ma ju ei hakka temaga abielluma ega midagi.“ „Just,“ n?ustub Pearl. „Lihtsalt l?hed ja lahutad natuke meelt. Tunned elust r??mu. Sa oled selle ?ra teeninud.“ „Ja pealegi, nagu ma ?tlesin, pean ma veenduma, et ta vastab k?igile punktidele,“ ?tlen. Just niimoodi ma viimasel ajal elangi. T??, t?htajad, mured – koosta j?rjekordne nimekiri. See aitab asju … organiseerituna hoida. Paneb p?evad ?iges suunas kulgema. Nimekirjad on mind rasketest aegadest l?bi aidanud. Kui mu endine mees Tom lahkus, oli nimekirjadest abi, ja samuti retseptidest, mis on ju tegelikult sama head kui nimekirjad. Koostisosade nimekirjad. Sellest, mida mul on vaja osta. Mis on juba olemas. Millised koostisosad omavahel kokku panna. P?rast seda, kui Sam ?likooli l?ks, oleksin v?inud lihtsalt maha istuda ja oma ellu tekkinud t?himikuga t?tt vahtida, kuid ta poleks seda tahtnud. Retseptid ja poenimekirjad sundisid mind oma elu kombe ja korra kohaselt edasi elama, p?evast p?eva. N??d koostan nimekirju internetis v?imalike partneritega kohtudes. Viimasel korral, kui m?tlesin, et asi sujub ja saan hakkama ka nimekirjata, l?ks k?ik untsu. Ja ikka v?ga untsu. Kui ma vaid oleksin oma nimekirjas?steemile kindlaks j??nud. „V?idetavalt k?ib seal k?ik nagu kellav?rk,“ ?tleb Norman. Vaatan tahavaatepeeglis Johni poole, kes ei lausu s?nagi ja m?tleb kahtlemata oma armsale Violetile. Tema n?olt peegeldub ?ksildus. Ma tean, et tema pole ainus, kes seda tunneb. Sellel aastal tulevad ka minu jaoks v?ga veidrad j?ulud. „Ema, mind kutsuti j?uludeks lumelauaga s?itma!“ „Eeeeiiiii!“ karjatas mu s?da, kui poeg paar n?dalat tagasi helistas. Aga pea vastas: „Muidugi mine!“ Ja ma avastasin end koostamas nimekirja p?hjustest, miks ta seda minuga koos kodus passimise asemel tegema peaks. „See on kindlasti v?ga tore!“ Naeratasin l?bi silmavee. Sest nii ju ongi. Ja kes siis ei tahaks, et ta lapsel avaneks v?imalus toredaid asju teha? „Mida sina teed, kui mind kodus ei ole?“ „Oi, mul siin tegevusest puudust ei tule. Lavender Hillis toimuvad igasugu asjad,“ valetasin – viimasel ajal ei juhtu Lavender Hillis mitte midagi. „T?esti? Mina arvasin, et seal ei juhtu kunagi midagi. Seal on vaid hulk oma v?ikestes korterites istuvaid inimesi.“ Tal oli ?igus. „Ei, seekord on oodata suurep?rast pidu.“ ?tlesin talle, et mul pole h?da midagi, ja nii ongi. Mul on karp Malteseri komme, selline suur, ja lisaks „Gavini ja Stacey j?ulu-eri“. Ma pean vaid ?he p?eva vastu pidama. Just sellele eelnev aeg v?ib k?ige v?sitavamaks osutuda. K?ik k?sivad, mida sa plaanid ja kas j?uluostud on juba tehtud. „Pearl, kui sina l?heksid j?ulukohtingule, siis mis su nimekirjas oleks?“ k?sib Graham pilku lugerilt t?stes. „Oeh! Ma olen kohtamas k?imiseks liiga vana, kullake. Minu ajad on m??das. Aga mul on v?ga hea m?lu.“ Ta osutab oma peale ja naeratab kurikavalalt. „Mulle meeldiks inimene, kes mind kuulaks,“ ?tleb Alice ja me k?ik p??rdume tema poole. „Mu mees ei teinud seda kunagi.“ „Mina tahaksin olla koos inimesega, kellele meeldiks Quality Streetsi kommikarbist see lilla paberiga komm,“ teatab Ron. „Mulle meeldivad inimesed, kes teavad, mida nad tahavad, on vaimukad ja energilised,“ ?tleb Norman. Ta kirjeldab sisuliselt Pearli. „Teist sellist nagu minu Violet ei ole olemas,“ t?hendab John. „Mina tahaks lihtsalt temaga koos olla. Talle meeldisid j?ulud,“ lisab ta ja k?ik j??vad hetkeks vait. „Mina ei salli j?ule,“ tunnistab Maeve. „K?ik see jutt pidudel ja perekondlikel koosviibimistel k?imisest. Kellelgi meist pole seda oodata.“ „Mina samuti mitte,“ ?tleb Ron. „?ks pikk ?ksildane kuu.“ „Asjad v?iksid teistmoodi olla, kui ma ei peaks ratastoolis olema,“ t?hendab Maeve. „Ma l?heks venna juurde, kui ei peaks oma erilise toitumisega arvestama,“ lausub Ron. „Aga ema surma j?rel pole miski enam vanaviisi.“ „Minu abikaasa perekond lihtsalt ei kutsu mind,“ tunnistab Alice. „Nemad leidsid alati, et ta abiellus madalama klassi naisega.“ „Miks Elsiele j?ulud nii kangesti meeldisid?“ k?sib Norman. „Tundub sedamoodi, et me passime k?ik ?ksip?ini ja loeme tunde kahek?mne viienda kuup?evani, ise telereklaamide, raadiost lastavate j?ululaulude ja sotsiaalmeedia lausr?nnaku all vankudes.“ „Tema s?nul teevad j?ulud inimesed ?nnelikuks,“ vastab Pearl, pilk urnis kinni. „Ta lapsep?lv m??dus Saksamaal ja tema s?nul olid j?uluturud lihtsalt imelised kohad. Need olevat inimesi kokku toonud. Ilmselt see oli osa lapsep?lvest, millest ta k?ige enam puudust tundis. Ta r??kis, et j?ulud on n?iduslikud.“ „Noh, mina ei n?e neis midagi n?iduslikku,“ t?hendab Maeve. „Lihtsalt k?ik inimesed soovitavad sul p?hi nautida. Ja mida sa niimoodi toolis l?ksus olles naudid.“ „Me teeme seda Elsie heaks. Kui ta laps oli, pidasid ta vanemad hotelli. ?heksateistk?mneaastaseks saades kolis ta inglise keele ?ppimiseks Inglismaale, kohtus oma mehega ja tagasi enam ei l?inudki. N??d viime ta tagasi lapsep?lve Saksamaale, j?uluturule. Ta tahtis seda,“ ?tleb Pearl kindlalt. J?rgneb vaikus. Siis katkestab selle Alice, kes ?tleb v?lja selle, mida teised k?ik on m?elnud. „Tundub nii, et me kohtume omavahel ?ksnes siis, kui oma korteritest j?rjekordseteks matusteks v?lja tuleme.“ „Mina olen enda oma ?ra planeerinud!“ Norman paistab selle ?le ?sna uhke olevat. „Norman, me peaksime hetkes elama, mitte m?tlema sellele, mis saab siis, kui meid enam ei ole,“ t?releb Pearl. „See on samuti p?hjus, miks me praegu seda teeme. Elsiele oleks meeldinud meile pisut meelelahutust pakkuda. Ta j?ttis meile osa oma s??studest, et me endale j?ulude ajal midagi lubaksime. V?ike vaheldus teeb meile vaid head, aitab kogu sellest m?sust eemale saada. Ja kindlustuse m?ttes oleks ?udusunen?gu, kui me k?ik prooviks Tenerifele minna.“ Ta naerab. „Ma leidsin selle k?lalistemaja internetist ja see oli superhea hinnaga, mahutab meid k?iki ?ra, ja Connie kohtamine toimub sealsamas l?hedal. Tegelikult kohe sealsamas. Me ei l?he sinna j?ule t?histama, lausa vastupidi, me p??ame k?igest kodus toimuvast eemale p??seda. Me l?heme Connie p?rast.“ K?ik toovad taas kuuldavale h?iske ja hakkavad raadiost kostvale j?ululaulule kaasa laulma; karrajupp k?lgub, kui me tunneli l?ppu j?uame. Sisestan GPS-i Alte Stadti Saksamaal. „Connie-kullake, oma elus tuleb ise ?nne luua, mitte oodata, et saatus selle k?tte tooks,“ ?tleb Pearl. „Me peame oma korteritest v?lja saama, mitte ootama, millal doktor Surm l?bi astub!“ „Hea k?ll, Ron, sinu korda juhtida.“ Me peaksime kohe rongist v?lja s?itma, kuid tema magab nagu nott, pea rinnale vajunud, m?ts silmile kukkunud, ja norskab. Paistab nii, et ma pean pisut kauemaks juhiistmele j??ma. Saksamaa, siit ma tulen! Ma juhin oma elu ise ja olen oma ?nne looja, t?pselt nagu Pearl k?skis. Ehk leiangi viimaks endale ideaalse kaaslase. KOLMAS PEAT?KK „Armas taevas, lase samamoodi edasi, ja ma leian ?les m?ned oma kehaosad, mis minu teada on juba aastaid surnud olnud!“ ?tleb Maeve, kui l?kkan ta ratastooli, meie kohvrid tema s?les, m??da v?ikebussi parkimiskohast algavat kitsast munakivisillutisega t?navat allapoole. „Vabanda, Maeve. Ma ei saanud bussiga siia s?ita.“ Me j?uame kitsa t?nava l?ppu ja j??me meie ees avanevat turuplatsi vaatama. See on t?pselt niisugune, nagu ma ette kujutasin: meenutab j?ulukaarti. Vaikne linnake, k?ikjal ?mberringi k?rged puidust vahv?rgiga majad, tumedast puidust talad, tibatillukesed aknad ja v?ga terava tipuga punased katused. V?ljaku ?mber on p?sti pandud pisikesed m?gionni stiilis majakesed ja selle keskel on maalitud hobuste ja t?ldadega karussell. See on imeilus ja nii rahulik. Mulle kerkivad pisarad silma. Ehk on asi v?simuses, kuid korraga valdab mind hirm. Osa minust tahaks ringi p??rata ja koju tagasi minna. Mis siis, kui Heinrich pole ?ldse selline, nagu Messengeris paistis? Mis siis, kui … mis siis, kui ta ei vasta sugugi kujutluspildile, mille ma endale loonud olen? ?kki on see suur viga, t?pselt nagu viimane kord? V?i siis on tema just nii tore, nagu tundus, aga mina ei vasta sugugi kujutluspildile, mille tema on endale loonud? Mis siis, kui ma osutun suureks pettumuseks? Mulle ei j?? siis midagi. V?ib-olla oleks olnud parem seda mitte teada saada, vaid nautida meie kaugsuhet … v?i siis s?prust. Sest suhtest saab r??kida vist ikka ainult siis, kui inimesega on kohtutud, temaga on olnud mingit laadi f??siline kokkupuude. Kui ma vaid oleksin seda endale viimasel korral ?elnud! Aga ma nautisin s?prust Heinrichiga. Meie iga?htused jutuajamised klaasi veini juures, teineteise huvide avastamine ja teise elu ja t?? kohta igasugu uute asjade teadasaamine – k?ik see oli imetore. „?ra muretse, kullake.“ Pearl on mu k?rval. „Ma olen kindel, et ta on t?pselt niisugune, nagu sa ette kujutasid.“ Ta justkui loeks mu m?tteid. „Aga …“ „Aga kui k?ik l?heb nii nagu viimasel korral?“ Ta kergitab peenikest pliiatsiga joonistatud kulmu. Aga kui k?ik t?esti l?hebki nii nagu viimasel korral? Ma olen end alati m?istlikuks ja v?rdlemisi intelligentseks inimeseks pidanud. Ilmselgelt ma siiski pole seda. „Me k?ik oleme siin sinuga koos,“ ?tleb ta. „Selleks s?brad ongi. Ja sul on nimekiri. J?rgi seda, nagu sa otsustasid, ja seekord v?id asjas kindel olla. Aga l?hme n??d sisse, eks ole?“ Suur puust uks, mille k?ljes ripub hiiglaslik roheline paeltega kaunistatud vanik, paisatakse korraga lahti ja l?hikest kasvu lopsaka rinnaga naine, kaks palmikut ?mber pea keeratud, naeratab ja sirutab m?lemad k?ed v?lja. „Willkommen!“ kuulutab ta. „Tere tulemast vanalinna ja meie j?uluturule.“ Naine vaatab v?ljaku suunas ja ta naeratus kahvatub ?ige pisut. „Hetkel on siin pisut vaikne, aga ?rge muretsege, k?ll muutub elavamaks!“ ?tleb ta pigem lootusrikkalt kui kindlalt. „P?hap?eval saab sellest maailma parim j?uluturg. Siia tehakse isegi liuv?li!“ Siis hakkab ta naerma, nii et kogu keha vappub. „Kuigi see peaks saladus olema. Aga kellele te seda ikka r??kida saate, te ju ei tunne siin kedagi?“ Ta surub s?rme huultele. „Mina m?tlesin, et me pageme kogu selle j?uluhulluse eest,“ s?nab Graham m?rkjalt naeratades ja pisut pehme keelega. „Me oleme siin Con...“ Annan Normanile m?ksu ribidesse, et ta vakka j??ks; see paneb ta k?hima ja mina tunnen end sandisti. „Me oleme siin Elsie p?rast,“ kuulutab Pearl k?igist teistest ?le r??kides. „Ta elas meiega ?hes majas.“ „Oi, v?ga tore.“ Naine vaatab Elsie j?rele ringi. „Ta on siin,“ ?tleb Pearl urni naise poole k??nitades ja pisut kergitades. „Ta armastas j?ule,“ lisab Norman. „J?uluturgusid. Ta lapsep?lv m??dus Saksamaal. Siis kolis ta Inglismaale. Aga j?uluturgusid ei unustanud ta kunagi.“ „Niisiis me t?ime ta tagasi,“ selgitab Pearl. „Tegelikult on see pisut napakas,“ ?tleb Norman. „J?ulud lihtsalt tekitavad meis masendust,“ s?nab Maeve. „Kui Elsie poleks lusikat nurka visanud ja majas poleks vett kinni keeratud …“ Annan Normanile uue m?ksu. „Ma tahan lihtsalt ?elda,“ seletab mees, „et me ei ole erilised j?uluf?nnid.“ Naine vahib hetke ?ksisilmi urni. Siis naeratab ta taas soojalt. „Muidugi m?ista. Tulge sisse. Te olete siin teretulnud, olenemata sellest, kas te tulite turu p?rast v?i mitte.“ „Me tulime ?okolaadi ja ?lle p?rast,“ kuulutab Ron. „Mina tulin nahkp?kste p?rast!“ Pearl naerab kummaliselt k?rge tooniga. Me k?ik p??rdume tema poole, teadmata, mida ?elda. „Mulle meeldib, kuidas need kriuksuvad,“ selgitab tema. „Noh, me oleme sel aastal k?ik m?ngu pannud.“ Meie v??rustajanna osutab turu suunas. „Meil on k?ik … j?uludeks ette valmistatud!“ Korraga puhkeb ta naerma, niisama valjusti nagu Pearl, ja me k?ik naerame temaga kaasa. Mul on tunne, et terve see linn on lihtsalt v?luv, t?pselt nagu meid vastu v?ttev naine. „Liuv?li siiski ei ole arvatavasti meie jaoks,“ ?tleb Maeve k?si s?les kokku pigistades ja huuli torutades. „Aga k?ik n?eb imeilus v?lja,“ ?tlen. „V?luv.“ „Me loodame, et sellest tuleb meie jaoks hea aasta!“ K?lalistemaja perenaine ohkab, laseb k?tel alla ja ?lasallil lahti vajuda. „Kunagi oli see linn t?iuslik paik unistuste j?ulude veetmiseks. Praegusel ajal, alates sellest kui … Noh, mine tea? Ehk muutub p?hap?eval k?ik.“ Ta k?si joonistab ?hus kaare. „P?hap?eval?“ uurin, k?sides endalt, kas see on kuidagi seotud Heinrichiga ja projektiga, mille kallal ta t??tanud on. „Jaa, suurs?ndmus. Kas te ei teadnudki, see on vanalinna jaoks v?ga oluline p?ev. Tulge sisse, ma juhatan teid teie tubadesse, teen teile klaasikese h??gveini ja r??gin siis k?igest pikemalt. Nii, v?ib juhtuda, et m?ned teist peavad tuba jagama.“ „Jagama? Ma oleks v?inud koju j??da ja omaette toas olla,“ ?tleb Maeve. „Aga ilma vee ja k?tteta, Maeve,“ tuletab Di talle meelde ja juhatab seej?rel Grahami ettevaatlikult uksest sisse. Nad n?evad v?sinud v?lja ja ma tean, et Di peab veel mehe magamaheitmiseks valmis seadma ja terve ?? tema jaoks olemas olema. Tema ei saa kunagi puhata. „Mina v?in kellegagi ?hes toas olla,“ pakun, j?udmata ?ra oodata, millal voodisse saan. „Mina samuti,“ lisab Pearl kiirelt, „mulle meeldiks seltskond.“ „Siis on asi korras.“ Meie perenaine s?tib k?ed k?hule kokku. „Minu nimi on Anja.“ „Pearl,“ k?sin vaikselt, „oled sa ikka toa jagamise osas kindel? Tegelikult me v?ime ju alati tagasi s?ita, kui see siin pole see, mida sa lootsid.“ „Lollus, kullake! See pole k?ll p?ris see, mida ma lootsin, aga k?ik v?ib ikkagi tore olla. Ja sul on homme kohtamine. Sul on lihtsalt j?nes p?ksis.“ Aga kui tubade jagamine on midagi sellist, mida me oodata ei osanud, ei pruugi ka mu kohtamine ootustele vastata. Tean seda kogemuste varal. Siis oleme ilmaasjata nii kaugele tulnud ja mina j?lle alguses tagasi. Koos uue nimekirjaga, kuhu linnukesi tegema hakata. „Ja ?ra unusta, et me oleme siin ka Elsie p?rast,“ lisab Pearl, ja teadmine, et me pole selles v?ikelinnas ?ksnes minu kohtamise p?rast, parandab mu enesetunnet. „Ma ei m?leta, kas ma panin teleka „Coronation Streeti“ lindistama,“ ?tleb Alice. „Loodetavasti on voodi mugav. Mulle meeldivad mugavad voodid,“ naeratab Norman. „Ja treppe ei tohiks palju olla,“ lisab Di. „Mulle meeldiks kann ?lut. Mitte v?ga kihisevat,“ ?hib teise astmeni j?udnud Ron. „Me j?udsime kohale,“ ?tleb Pearl k?igile. „V?tame siis sellest nii palju, kui annab.“ K?ik paistavad olevat puruv?sinud. „Oleme siin, kuni Connie on kohtingul ?ra k?inud. Kui meil ei ole tore ja kodus on korterites k?te ja vesi taas sisse l?litatud, v?ime Elsie tuha laiali puistata ja p?rast seda kohe minema hakata, kui tuju tuleb.“ Nad k?ik on sellega n?us ja suunduvad Pearlile t?nuliku pilgu heitnud Anja sabas trepist ?les. L?hen Pearli kannul teisele korrusele meie kaheinimesetuppa, kust avaneb vaade v?ljakule. Kuni tema tualettruumi kasutab, v?tan mina voodil istet. Toon lagedale nimekirja ja vaatan esimese linnukese tegemist vajavat punkti. „Kas ta on p?riselt olemas?“ Pastakas ripub k?simuse kohal. Mu telefon teeb pl?nni, andes m?rku s?numi saabumisest. Tirin selle ?lakotist v?lja, m?eldes, kas selle saatjaks on Sam. Aga ei, see on Heinrich, kes kontrollib, kas me j?udsime plaanitud ajal kohale ja kas meie homne kohting leiab aset. Pearl v?ljub parasjagu tualetist. „See on tema,“ ?tlen. „Kontrollib, kas homsed kokkulepped kehtivad.“ Pearl naeratab. Kuid temagi n?eb v?sinud v?lja. „Niisiis on sul homme kindlalt kohtamine,“ ?tleb ta otsustava noogutusega. „Paistab nii, et tal on kavas kohale tulle, olenemata sellest, kas ta on selline, nagu sa ootasid, v?i mitte.“ Mu k?htu oleks nagu ?hekorraga lahti lastud parv elevil liblikaid. „Jaa! Paistab, et see juhtub t?epoolest. Mul on homme kohting,“ kordan pikalt v?lja hingates. Sellest v?ibki midagi tulla. N??d tuleb veel teada saada, kas ta on see, kelle v?idab end olevat. Saadan Samile s?numi: Ma olen kohal! Saksamaal! Turg on kaunis ja k?lalistemaja v?ga s?bralik. Ja Heinrich kontrollis, kas ma j?udsin p?rale ja olen meie homseks kohtinguks valmis. Temalt tuleb kohe vastus: Emps, see on viimase peal. ?ra unusta m?rkmikku kaasa v?tta. Tee k?ike reeglite j?rgi. See on ainus v?imalus. Anna mulle teada, kuidas l?heb ja kas k?ik on turvaline. Ja kui tahad, v?in sulle helistada, juhul kui vajad v?ljap??su. Naeratan. K?ik on korras. Mul on Pearl kaasas. Aga ait?h sulle. L?butse h?sti! T?nan. Oled kallis, emps. T?stan telefoni huulte juurde. „Sina oled samuti kallis, Sam,“ ?tlen vee?levile t?mbuvate silmadega. Aevastan, et kihelus ninas j?rele annaks, panen telefoni k?est ja teen t?pselt seda, mida poeg mul teha soovitas. Teen k?ike reeglite j?rgi. V?tan m?rkmiku ja loen esimest k?simust: „Kas ta on p?riselt olemas?“ Kui tal on kavas minuga homme hommikul kohtuda, siis v?ib ilmselt julgelt ?elda, et ta on p?riselt olemas, n?hku ta siis v?lja, milline tahes. Teen ettevaatlikult esimese k?simuse juurde linnukese ja surun nimekirja tugevasti vastu rindu. Ma ei saa endale j?rjekordset eksimust lubada. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/jo-thomas/armastus-jouluturult/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Connie suundub vana turuplatsi t?itvate vilkuvate j?ulutulede all soojas piparkoogil?hnapilves oma v?imaliku kaaslasega kokku saama, kaasas nimekiri tingimustest, millele mees vastama peaks. Pagar Heinrich justkui sobiks igas punktis, aga Heinrichi rivaali Williamiga kohtudes hakkab Connie endalt k?sima, kas nimekirja ristikeste tegemine ikka annab ?ige tulemuse.
V?tke kr??mike ?ksindust ja n?puotsat?is nukrust. Segage l?bi j?uluturumaagiaga ja lisage pihut?is magusalt l?hnavaid piparkooke ja sortsuke h??gveini. Tulemuseks on soe armastuslugu, mis leiab aset talve v?lumaal.
Elus ei piisa nimekirja ristikeste tegemisest, elu armastab meid ?llatada ootamatute s?ndmustega, milleks me pole v?himalgi m??ral ette valmistatud, ja see muudab meie teekonna veegi vahvamaks ja v??rtuslikumaks. Originaali tiitel: Finding Love at the Christmas Market Jo Thomas Corgi Keeletoimetaja Mari Tuuling Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock ja ShutterStock First published in Great Britain in 2020 by Corgi, an imprint of Transworld PublishersCopyright © Jo Thomas 2020 Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-279-2 ISBN 978-9916-12-280-8 (epub) www.eestiraamat.ee Tr?kitud Euroopa Liidus Mu imelisele t?trele ja p?ris mu enda pagarile Ffi’le. Olen uhke sinu ja selle ?le, et olen su ema. Hiraeth – „Walesi koduigatsuse k?sitlus. Hiraeth on s?na, mida pole t?ielikult v?imalik t?lkida ja mis t?hendab rohkemat kui „millestki puuduse tundmine“ v?i „koduigatsus“. See h?lmab igatsust teatud aja, ajastu v?i inimese j?rele, kaasa arvatud koduigatsus millegi niisuguse j?rele, mida ei pruugi enam olemas olla.“ Wikipedia ESIMENE PEAT?KK „Kas mul on j?lle t?di Lucy kell k?e peal?“ „Kas keegi tahab Foxi Glacier Minti piparm?ndikomme?“ „Lennukiga oleksime palju kiiremini kohale saanud!“ „Alice, me pole veel liikumagi hakanud!“ „Ma lihtsalt avaldan oma arvamust, meie mehega k?isime alati igal pool lennukiga!“ K?ik r??givad valjusti ?ksteisest ?le. V?ikebuss j?nksatab, kui ma jalga liiga kiiresti sidurilt kergitan. Mootor sureb v?lja. Reisijad j??vad koos mootoriga vait. „Ma isegi ei tea, kas ma sellega ?ldse s?ita oskan!“ ?tlen v??ra rooli k?lge klammerdudes ja jalaga pedaale kontrollides. T?stan pilgu ja vaatan l?bi tuuleklaasi Lavender Hilli eakate kortermaja. Kui siin ka kunagi mingid lavendliga kaetud k?nkad olid, siis praeguseks on need ammu kadunud. Iga viimne kui raas rohelisest alast on n??d ehitusplats. Aluseid ja ehitusj??tmeid t?is konteinereid katvad sinised kilepalakad plagisevad tuules. „Tuleta mulle meelde.“ P??rdun oma selja taga istuva Pearli poole. „Miks me seda t?pselt teemegi?“ „Sest Elsie tahtis nii. Ta armastas j?ule. Tema korter oli alati j?ulutulesid t?is. Ta j?ttis korralduse oma tuha laialipuistamiseks „m?nes j?uluteemalises paigas mu kodumaal“. Ma ei kujuta endale ?htki Saksa j?uluturust sobivamat kohta ette. Ta saab endale puhkepaiga keset j?ulutulesid ja suurimat j?ulur??mu. Sellep?rast me k?ik siin olemegi. Ja sina saad v?imaluse imelisele kohtingule minna. Korterid on praegu nagunii ilma vee ja elektrita. Me k?ik oleksime pidanud j?rgmiseks n?dalaks mujale kolima. Ehitajad said mingile torule v?i juhtmele pihta.“ Naine rehmab ?ksk?ikselt k?ega. „Muidu poleks mul eluski ?nnestunud veenda k?iki kaasa tulema.“ Pearl osutab Elsie leinajaid t?is v?ikebussile. „Tal ei olnud siis t?epoolest kedagi,“ nendin. „Ta polnud abielus. ?desid-vendi ei olnud.“ Me k?ik vangutame pead. „Aga l?hme n??d,“ ?tleb Pearl. „L??me sellele bussile h??led sisse, muidu j??b meil Eurotunnel n?gemata. Ja sina ei j?ua oma kohtingule. Elu parim netikohting Saksa j?uluturul. Kas saaks veel midagi romantilisemat olla?“ V?tan s??tev?tmest kinni ja k?hklen. Mu magu t?mbub tihkeks tombuks. „Elu parim kohting?“ kergitan skeptiliselt kulmu. „Kindlasti on!“ lubab Pearl. „Ta on tore mees.“ „Kindel oled sa sellep?rast, et sina leidsid ta netist ja kirjutasid talle minu eest. Sina koos oma H?besurfarite arvutiklubiga, kus sa k?isid.“ „Enne seda, kui uued omanikud meie majas k?ik tegevused katkestasid. V?itsid, et selle pidamine on liiga kulukas, t?pselt nagu kohviku puhulgi.“ Pearl p??ritab silmi ja naeratab seej?rel laialt. Silmitsen maja meie ees. Mu silm seletab l?bi h?da karastusjookide m??giautomaati fuajees, kohas, kus kunagi asus k?lastajatele m?eldud kohvik. Uued omanikud panid punkti ka filmi?htutele ja p?hap?evastele teejoomistele ning arvutiklubile, mida Pearl oli armastanud. Selle asemel kolis sisse Meadowsweet Meals, maja asukatele valmistoiduportsjoneid k?tte toimetav k?lmutatud toidu firma. Alguses olid t??ajad mulle igati sobilikud olnud, aga n??d on kliente rohkem ning mul on raske etten?htud ajal k?ike kohale toimetada ja ma j??n alal?pmata hilja peale. „Niisiis l?hen ma kohtamisele, mille sina mulle korraldasid,“ t?hendan aegamisi, „ja sina tuled kaasa.“ Puhken naerma. See tundub naeruv??rsena. „No me ju peame Elsie soovi t?itma.“ Pearl surub urni tugevasti vastu rinda. „Lase k?ia, see on Elsie p?rast.“ Kontrollin k?igukangi asendit ja keeran s??tev?tit. Mootor k?ivitub innukalt. „Ja sina pead oma printsiga kohtuma.“ Pearl s?rab n?ost. „Pea n??d hoogu!“ P??rdun taas tema poole, tundes ?hekorraga paanikat ja elevust. Ta pilgutab silma. „See on k?igest kohtamine!“ h??atan. „Neid on ikka ennegi elus m?ni ette tulnud.“ „Aga see toimub Saksamaa j?uluturul,“ ?tleb Pearl. „See on nii tore. Me k?ik peaksime v?heke l?butsema, kuni selleks veel aega on. V?ta v?i vaene Elsie. ?hel p?eval istud, vahid „Pointlessi“ ja s??d mingit suvalist kala vesises petersellikastmes, ja j?rgmisel oledki l?inud.“ „Nii see on.“ Olen kurb, sest Elsie pole t?na meiega. „See on alati ?okk. Vahet pole, kui vana sa oled, l?hedaste surmaks pole me iialgi p?ris valmis,“ t?hendab Pearl k?tt mu ?lale asetades. „Noh, ma t?esti ei arvanud, et ta niimoodi eest leian, kui l?hen talle kalavormi ja sibulakastmega kartuliputru ja vorstikesi viima.“ Rohkem kartuliputru kui kala ja rohkem sousti kui vorstikesi, m?tlen. Soovin taas, et saaksin edaspidi olla osa Meadowsweet Mealsi firmast, toitu ahvatlevamaks ja nauditavamaks muuta. L?kkan esimese k?igu sisse, vabastan aegamisi siduri ja v?ikebuss hakkab peatee suunas veerema. Ma pole kindel, et oleksin Heinrichi s?numile vastanud, kui Pearl poleks seda ise teinud. Aga tema tegi asja ?ra ja me l?heme n??d Saksamaale. Ma olen hirmul. T?mban s?gavalt hinge. Pean ?ksnes oma esialgsele plaanile kindlaks j??ma. Kui mees ei vasta k?igile tingimustele, siis ei ole ta lihtsalt see ?ige. M?tlen turvaliselt k?ekotti peidetud m?rkmikule. Sam kinkis selle mulle m??dunud aastal j?uludeks. Kui Sam veel v?ike oli, meeldisid mulle j?ulud. Ka siis, kui meie ta isaga juba tasapisi lahku triivisime, oli see aeg Sami jaoks alati eriline. Enne seda muutsid mu ema ja vanaema j?ulud alati imeliseks. Viimasel ajal ei ole neis miskip?rast enam midagi imelist. Heidan sisses?idutee otsa j?udes pilgu tahavaatepeeglisse. Ehkki raadiost lastakse j?ululaule, ei paista kellelgi erilist j?ulumeeleolu olevat – kui v?lja arvata Ron, kes juba magab, j?uluvanam?ts ?he silma peale vajumas. „Sa oled n??dseks Heinrichiga juba n?dalaid s?numeid vahetanud. Teil on aeg kohtuda,“ ?tleb Pearl p?nevusega. „Kes teab, millal sul oleks avanenud v?imalus temaga kokku saada, kui Elsie poleks n?udnud, et me tema tuhaga midagi j?uluteemalist korraldaksime.“ Olen korraga j?lle t?eline n?rvipundar. „Aga see olid ju sina, kes ta s?numile vastas.“ „Muidugi m?ista!“ Pearl naeratab. „Ta tundus t?pselt sinu t??p olevat.“ „Pearl!“ „Noh, arvestades m?nda su metsa l?inud internetisuhet, eriti seda ?hte,“ ?tleb tema ja mul t?mbub isegi seda kuuldes seest k?lmaks, „peab keegi sul silma peal hoidma ja su h?dast v?lja aitama.“ Peateel vuhisevad m?lemas suunas autod ja ma ei suuda v?lja p??ramiseks sobivat hetke valida. J??n seda ootama. „Ma …“ Tahaksin talle vastu vaielda, kuid ei tule sellega toime. Ma olen p?rast netikohtingutega alustamist t?epoolest p?ris mitme katastroofi osaliseks saanud ja paistab, et Pearl kavatseb neid ?les lugedes mind piinata. „… ja siis oli see mees, kes sulle sellal, kui sa triikisid, oma v?rgendusest pildi saatis ja sa viskasid oma telefoni toa teise otsa.“ „Hea k?ll, hea k?ll.“ T?stan k?e. „Aitab.“ „Siin pole muud kui t?isk?igul edasi. Otsi oma kontroll-leht v?lja ja veendu, et ta klapiks k?igi punktidega. Sa oled sellega juba algust teinud. Ja sa oled kogu aeg r??kinud sellest poisist, kellega sa aastate eest vahetus?pilaste programmis kohtusid. Minu meelest sarnaneb Heinrich v?ga temaga … sellega, kes minema p??ses.“ Tal on ?igus. Seekord ei keera ma midagi vussi. Parem olgu ta sama h?sti kui ideaalne, kui ma temaga kohtumiseks v?ikebussiga Saksamaale s?idan. Ja kui see t?esti nii on, ei lase ma teda k?est. „Mulle meeldivad su igan?dalased ?levaated ja uudised netikohtingutest. Sellep?rast ma otsustasingi sulle appi tulla. Ma tahan n?ha, kuidas te kohtute. Ma vajan natuke meelelahutust! Ja mis lahutaks meelt paremini kui v?imalus kahte inimest armumas n?ha?“ „Ma ei ole kindel, Pearl, et armastus kuidagi asjasse puutuks. Pigem taandub k?ik meie omavahelisele sobivusele.“ Vaatan taas pedaale ja toon kuuldavale puhina: „Puuuuhhhhh! Ma pole kindel, et tulen sellega toime.“ „Lollus!“ ?tleb Pearl. „Sa oled samasuguse v?ikese Meadowsweeti bussiga aastaid s?itnud. Mis siis ikka parata, et nende valmistoitude juures ei ole midagi toredat.“ N?en peeglist ta allapoole vajunud nurkadega suud. Ma pole klientidele valmistoite k?tte toimetades iialgi lahti saanud s??tundest, teades, et karpide sisu ei sarnane v?himalgi m??ral kaanepildiga. „Kui sina, Connie-kullake, meile aeg-ajalt oma imelisi kooke ei tooks ja ma su k?ike nii v?ga ei ootaks, oleksin juba ammu tellimuse t?histanud ja elaks moosisaiadest.“ „Pearl, moosisaiu s??es ei elaks sa kuigi kaua,“ ?tlen ja kangutan pikka k?igukangi, soovides igaks juhuks veenduda, et k?ik on v?ljas. „Noh, ikka parem, kui lasta end sel Meadowsweeti lagal tappa. Ma ei teagi, kumb suremisviis oleks parem.“ „Oih,“ meenub mulle, „ma n?gin t?na hommikul saabudes postiljoni. Mainisin talle, et oleme m?ned p?evad ?ra. Ta soovis teile k?igile meeldivat ajaveetmist ja h?id j?ule.“ Topin k?e kotti ja ulatan Pearlile hunniku j?ulukaarte ja arveid. „?ks sulle ja m?ned teistele. ?kki jagad need laiali?“ Ta v?tab need minu k?est vastu ja ma vaatan peeglist, kuidas ta oma kirja v?lja otsib, jakitaskusse suskab ja ?lej??nud teiste poole sirutab. „Norman?“ h??ab Pearl nagu ?petaja, kes ?pilaste kohalolekut kontrollib. Norman l?kkab m?tsi otseks ja v?tab kirja naeratades vastu. „See on kindlasti mu ?elt, kes tahab, et ma j?lle j?uludeks neile l?heksin. Aga ta elab nii kaugel ja ma tunnen ennast seal alati nii imelikult. Minu meelest tuleb see kutse ?ksnes viisakusest.“ Mees vaatab Pearli, kuid ta pilk on kuskil mujal. „Ja mulle kirjutas kindlasti mu ?et?tar, kes loodab, et ma ka sel aastal j?uludeks nende juurde ei kipu, ja kes r??gib mulle oma plaanist j?ulud Kariibidel veeta,“ ?tleb Maeve. „Ja mina saan kindlasti kirja oma t?trelt, kus on nimekiri v?ga kallitest kingitustest, mida mu lapselapsed ootavad,“ s?nab Alice. „Ta kutsub mind teisel j?ulup?hal k?lma l?unat s??ma. Kutse toidu?lej??ke s??ma ?tleb k?ige selgemalt, et sa oled soovimatu k?laline.“ „Ma ei taipa, miks ta ei v?iks lihtsalt e-kirja saata. Tekib tunne, nagu t?hendaks elamine toetatud teenustega elamispinnal seda, et me oleme seniilsed,“ ?tleb Pearl. „Ja juhmid pealekauba, arvestades, milliseid summasid ma peaksin tema meelest ta laste peale kulutama,“ lisab Alice kaarti ja sellele lisatud kirja avades. Uhh! ?hkkond bussis muutub nii morniks, et klapib kenasti kokku v?ljas valitseva r?ske h?marusega. „No nii,“ ?tlen ja tunnen end nagu j?ulur??mu virutama tulnud Grinch. „Hakkame siis liikuma.“ Laseme jalga k?igi nende asjade juurest, mis nende inimeste tuju rikuvad. J?ulud peaksid olema ?nnelik aeg, mitte panema inimesi end tundma armastusest ilma j?etute, ?ksildaste ja vaid l?bi h?da talutavatena. L?kkan v?ikebussile k?igu sisse, vabastan siduri, seekord aegam??da, ja me liigume sujuvalt, ilma eelmist katset iseloomustanud k?nguruh?ppeta ettepoole. Mu reisijad toovad kuuldavale tunnustava ergutush??de ja ma tajun, kuidas nende tuju tunduvalt t?useb, kui me igap?evaelust eemale liikuma hakkame. Kontrollin kahele poole vaadates kaks korda, kas liikluses ikka on hetkeks t?himik tekkinud, ja p??ran peateele. Reisijad huilatavad taas tunnustavalt ja ma panen raadio t??le. S?idukit t?idab George Michaeli h??l. Pisut nikerdamist, ja mul ?nnestub kojamehed ja k?te sisse l?litada. „Saksamaa, siit me tuleme!“ kuulutab Pearl, naeratus n?ol. „Kas varsti tuleb vetsupeatus?“ uurib Alice. „Millal me kohale j?uame?“ tahab Maeve teada. „Ma vist v?tsin valed prillid ?hes!“ teatab Norman. „P?hiline, et mind ei sunnitaks hapukapsast s??ma! Ja ma pole kunagi eriline vorstiarmastaja olnud. Mul tekivad neist gaasid,“ ?tleb Maeve. „Ma olen kindel, et see on t?di Lucy kell. See ei n?ita ?ldse ?iget aega,“ s?nab Norman. „Kas keegi tahab Foxi Glacier Minti piparm?ndikomme?“ uurib Ron oma Bounty ?okolaadi l?petades. „Lennukiga oleksime palju kiiremini kohale saanud! Mina k?isin koos oma kadunud abikaasaga igal pool lennukiga,“ ?tleb Alice. „Ta ei leppinud millegi muuga.“ John pole kordagi midagi ?elnud. Tema vaatab aknast v?lja. Di ja tema abikaasa Graham on ninapidi oma lugerites nagu ikka. Mees jumaldab armastusromaane, naine eelistab p?nevikke. Graham hoiab ?hes k?es jalutuskeppi – ta on seda insuldist saati kasutanud – ja teises on luger. Millega ma ometi n?ustunud olen? Aga Pearlil on ?igus. Ma kohtun Heinrichiga. Ilmselt olen ma hull, aga Pearl ei j?tnud mulle muud v?imalust. Pean oma viimase katastroofi j?rel taas jalad alla saama. Mu n?ole ilmub naeratus, kui v?ikebuss kiirtee suunas kulgedes vanurite kortermajast kaugemale veereb. Kojamehed liiguvad kriuksudes edasi-tagasi. Heidan pilgu tahavaatepeeglisse ja n?en selle k?ljes rippuvat karrajupikest – m?rk j?uluajast. Osa minust tahaks teada, kas Elsie ja Pearl m?tlesid kogu selle v?rgi koos v?lja, ?ksnes selleks, et ma taas kohtamistele m?tlema hakkaks. Pearli puhul see mind v?ga ei ?llataks. Aga ma teen selle ?ra. Ma l?hen kohtama. T?nu Elsiele ja Pearlile. „No nii, Elsie, l?hme ja otsime selle j?uluturu ?les. Viime su koju,“ ?tlen Pearli s?les olevale urnile m?eldes. Bussis v?tab maad unine vaikus, Lavender Hilli vanurite kortermaja asukad vaatavad m?ttessevajunult aknast v?lja. P?rast paar tundi kestnud vaikust, mida katkestab ?ksnes Roni ja Maeve’i norskamine, hakkavad mu reisijad m?tetest ?rkama. „Connie, kullake, mis kell me kohale j?uame?“ „Lennukiga oleksime ikka kiiremini kohale saanud,“ kordab Alice. Keeran raadio valjemaks ja vaatan, kuidas kilomeetrid korduvate j?ululaulude saatel j?rjepanu m??duvad. Ma l?hen kohtama! Me viime Elsie ta viimasele teekonnale ja mina l?hen kohtama. Ja kes teab? Ehk kohtun ideaalselt sobiva mehega! „Millal me j?rgmise vetsupeatuse teeme?“ „Varsti, varsti,“ luban. „Oled sa kindel, kullake, et sa ikka tunned teed? Ma v?in vabalt ise s?ita,“ pakub Norman. „Meil on GPS,“ ?tlen. „Mis saaks viltu minna?“ TEINE PEAT?KK „Tehke tagasip??re! Tehke tagasip??re!“ korrutab GPS nagu kinni kiilunud plaat ja see k?ib mulle kohutavalt n?rvidele. „Me poleks ?ra eksinud, kui see eelmine vetsupeatus oleks tegemata j??nud,“ teatab Maeve. „Kui me oleksime lennukiga ...“ „Ole vait, Alice!“ ?tlevad k?ik kooris. ?hkkond on sama j?ine kui ilm teele asumise hetkel. Aga kui me ruttu kiirteele tagasi ei p??se, j??me rongist maha. Mu s?da klopib. „Kui poleks olnud seda ?mbers?itu …“ „S?ida lihtsalt kaardi j?rgi. Kellel on kaarti?“ n?uab Norman. Keskendun GPS-ile, aga see juhatab mind kogu aeg ?hte ja sama teed, teadmata midagi vahepealsest ?mbers?idust. Ma ei pruugigi Heinrichiga p?rast k?iki neid omavahel vahetatud s?numeid kohtuda. Mu v?imalus oma ideaalse partneriga kokku saada l?heb vetsupeatuse ja l?hkenud veetorust tingitud ?mbers?idu nahka. Ma ei saa lasta sel juhtuda. „No nii!“ ?tlen valjusti ?le kakofoonia, keeran bussi ringi ja s?idan GPS-i soovitule vastassuunas. V?hemalt saame maha ringristmikult, kus oleme passinud terve igaviku. „Sa s?idad t?iesti vales suunas! Las ma s?idan ise! Me ei j?ua iialgi ?igeks ajaks kohale!“ kuulutab Ron. „Kui me oleksime lennukiga …“ Muudan end k?igi selja tagant kostvate h??lte ja m?ttetute soovituste suhtes kurdiks. „Lase edasi, Connie,“ ?tleb Pearl mu selja taga vaikselt, kui ma GPS-ile ja kaardipakkumistele vilistan ja s?idan edasi, loodetavasti ?iges suunas, eemaldudes v?ikelinnast, kus me peatusime, ja sealsest ?mbers?idust. „Sa saad sellega hakkama,“ kostab ?le l?rmi taas Pearli h??l. Hetkel saan j?rgida ?ksnes k?hutunnet, kuid see tundub toimivat ja korraga oleme j?lle ?igel teel ja suundume kiirtee poole. Kui me Eurotunneli sadamasse p??rame, kostab bussi tagumisest otsast hurraah??e. „Ma teadsin, Connie-kullake, et sa tuled sellega toime,“ ?tleb Pearl, kui s?idame esimeses koiduvalguses rongile, mis meid kanali alt l?bi viib. Ohkan kergendatult. Loodame, et ?lej??nud reis m??dub sujuvamalt. * „Kuulge, las keegi r??gib mulle sellest mehest, kellega sa kohtud,“ ?tleb Alice, kui me v?ikebussis istudes mere alt l?bi kihutame. „Niisiis on k?ik mu internetikohtingutega kursis?“ Vaatan Pearli poole ja kortsutan kulmu. Niipalju siis katsetest neid enda teada j?tta. „Nad pidid teadma vaid seda, et me l?heme Elsie tuhka laiali puistama,“ sosistan. „Ma ei saanud seda mainimata j?tta.“ Pearl kehitab ?lgu. „See paistis kurval ajal pisut elevust tekitavat. Elsie oleks v?ga tahtnud su j?uluturukohtamist n?ha. Teil kahel oli ?iges suunas liikumiseks ?ksnes v?ikest m?ksu vaja.“ „Mina ?tleks, et see oli ikka t?sine t?ukamine,“ t?hendab Maeve. „Milline vabandus sobiks veel paremini Saksamaale minekuks? Me viime Elsie koju,“ s?nab Norman. „Ja n?eme k?ik, kuidas sina selle mehega kohtud,“ lisab Ron, avab koti Hula Hoopsidega ja asub valjusti kr?mpsutama. „Ta peab ?sna eriline olema, kui sa temaga nii kaugele kokku saama l?hed,“ ?tleb Alice. „Nojah, ta …“ M?tlen jutuajamistele Heinrichiga. Me pole veel Skype’i kasutanud. Oleksime seda teinud, aga siis tuli Elsie surm ja Pearl asus korraldama reisi ja minu kohtumist Heinrichiga ja k?ik leidis aset tohutu kiirusega. Igatahes on mees parasjagu ?htuti pikalt ametis mingi suurema projektiga ja ma ei j?ua ?ra oodata, mil sellest rohkem teada saan. „Mis selle mehe siis reisiv??riliseks teeb?“ tahab Norman teada. „N?iteks meeldivad meile samad asjad,“ ?tlen oma nimekirjale m?eldes. „Filmid, muusika, k?psetamine. Ta tegeleb ettev?tlusega. Ja meil on partnerile sarnased ootused. Ja talle meeldib Inglismaa. Ta t??tas siin kolled?i ajal m?nda aega kondiitrina ja tahaks v?ga tagasi tulla.“ „Ja kuidas sa tead, et just tema on see ?ige?“ k?sib Alice. „Ta vastab k?igile punktidele mu kontrollk?simustikus,“ ?tlen lihtsalt. Olen k?igi oma internetikohtingute kohta algusest peale m?rkmeid teinud. Ja linnukesi teinud, v?i siis mitte. „Ja mis siis saab, kullake, kui ta ongi see ?ige? Kas sa kolid Saksamaale?“ uurib Alice. „See on imeline paik.“ „Me hakkame su kookidest puudust tundma,“ teatab Ron. Puhken naerma. „Ei, nagu ma ?tlesin, tahaks ta v?ga Inglismaale tulla. Me k?iksime kahe riigi vahet. Mul ei ole v?imalik oma elu kokku pakkida ja teise riiki kolida. Aga praegu l?hen lihtsalt kohtama. Ma ju ei hakka temaga abielluma ega midagi.“ „Just,“ n?ustub Pearl. „Lihtsalt l?hed ja lahutad natuke meelt. Tunned elust r??mu. Sa oled selle ?ra teeninud.“ „Ja pealegi, nagu ma ?tlesin, pean ma veenduma, et ta vastab k?igile punktidele,“ ?tlen. Just niimoodi ma viimasel ajal elangi. T??, t?htajad, mured – koosta j?rjekordne nimekiri. See aitab asju … organiseerituna hoida. Paneb p?evad ?iges suunas kulgema. Nimekirjad on mind rasketest aegadest l?bi aidanud. Kui mu endine mees Tom lahkus, oli nimekirjadest abi, ja samuti retseptidest, mis on ju tegelikult sama head kui nimekirjad. Koostisosade nimekirjad. Sellest, mida mul on vaja osta. Mis on juba olemas. Millised koostisosad omavahel kokku panna. P?rast seda, kui Sam ?likooli l?ks, oleksin v?inud lihtsalt maha istuda ja oma ellu tekkinud t?himikuga t?tt vahtida, kuid ta poleks seda tahtnud. Retseptid ja poenimekirjad sundisid mind oma elu kombe ja korra kohaselt edasi elama, p?evast p?eva. N??d koostan nimekirju internetis v?imalike partneritega kohtudes. Viimasel korral, kui m?tlesin, et asi sujub ja saan hakkama ka nimekirjata, l?ks k?ik untsu. Ja ikka v?ga untsu. Kui ma vaid oleksin oma nimekirjas?steemile kindlaks j??nud. „V?idetavalt k?ib seal k?ik nagu kellav?rk,“ ?tleb Norman. Vaatan tahavaatepeeglis Johni poole, kes ei lausu s?nagi ja m?tleb kahtlemata oma armsale Violetile. Tema n?olt peegeldub ?ksildus. Ma tean, et tema pole ainus, kes seda tunneb. Sellel aastal tulevad ka minu jaoks v?ga veidrad j?ulud. „Ema, mind kutsuti j?uludeks lumelauaga s?itma!“ „Eeeeiiiii!“ karjatas mu s?da, kui poeg paar n?dalat tagasi helistas. Aga pea vastas: „Muidugi mine!“ Ja ma avastasin end koostamas nimekirja p?hjustest, miks ta seda minuga koos kodus passimise asemel tegema peaks. „See on kindlasti v?ga tore!“ Naeratasin l?bi silmavee. Sest nii ju ongi. Ja kes siis ei tahaks, et ta lapsel avaneks v?imalus toredaid asju teha? „Mida sina teed, kui mind kodus ei ole?“ „Oi, mul siin tegevusest puudust ei tule. Lavender Hillis toimuvad igasugu asjad,“ valetasin – viimasel ajal ei juhtu Lavender Hillis mitte midagi. „T?esti? Mina arvasin, et seal ei juhtu kunagi midagi. Seal on vaid hulk oma v?ikestes korterites istuvaid inimesi.“ Tal oli ?igus. „Ei, seekord on oodata suurep?rast pidu.“ ?tlesin talle, et mul pole h?da midagi, ja nii ongi. Mul on karp Malteseri komme, selline suur, ja lisaks „Gavini ja Stacey j?ulu-eri“. Ma pean vaid ?he p?eva vastu pidama. Just sellele eelnev aeg v?ib k?ige v?sitavamaks osutuda. K?ik k?sivad, mida sa plaanid ja kas j?uluostud on juba tehtud. „Pearl, kui sina l?heksid j?ulukohtingule, siis mis su nimekirjas oleks?“ k?sib Graham pilku lugerilt t?stes. „Oeh! Ma olen kohtamas k?imiseks liiga vana, kullake. Minu ajad on m??das. Aga mul on v?ga hea m?lu.“ Ta osutab oma peale ja naeratab kurikavalalt. „Mulle meeldiks inimene, kes mind kuulaks,“ ?tleb Alice ja me k?ik p??rdume tema poole. „Mu mees ei teinud seda kunagi.“ „Mina tahaksin olla koos inimesega, kellele meeldiks Quality Streetsi kommikarbist see lilla paberiga komm,“ teatab Ron. „Mulle meeldivad inimesed, kes teavad, mida nad tahavad, on vaimukad ja energilised,“ ?tleb Norman. Ta kirjeldab sisuliselt Pearli. „Teist sellist nagu minu Violet ei ole olemas,“ t?hendab John. „Mina tahaks lihtsalt temaga koos olla. Talle meeldisid j?ulud,“ lisab ta ja k?ik j??vad hetkeks vait. „Mina ei salli j?ule,“ tunnistab Maeve. „K?ik see jutt pidudel ja perekondlikel koosviibimistel k?imisest. Kellelgi meist pole seda oodata.“ „Mina samuti mitte,“ ?tleb Ron. „?ks pikk ?ksildane kuu.“ „Asjad v?iksid teistmoodi olla, kui ma ei peaks ratastoolis olema,“ t?hendab Maeve. „Ma l?heks venna juurde, kui ei peaks oma erilise toitumisega arvestama,“ lausub Ron. „Aga ema surma j?rel pole miski enam vanaviisi.“ „Minu abikaasa perekond lihtsalt ei kutsu mind,“ tunnistab Alice. „Nemad leidsid alati, et ta abiellus madalama klassi naisega.“ „Miks Elsiele j?ulud nii kangesti meeldisid?“ k?sib Norman. „Tundub sedamoodi, et me passime k?ik ?ksip?ini ja loeme tunde kahek?mne viienda kuup?evani, ise telereklaamide, raadiost lastavate j?ululaulude ja sotsiaalmeedia lausr?nnaku all vankudes.“ „Tema s?nul teevad j?ulud inimesed ?nnelikuks,“ vastab Pearl, pilk urnis kinni. „Ta lapsep?lv m??dus Saksamaal ja tema s?nul olid j?uluturud lihtsalt imelised kohad. Need olevat inimesi kokku toonud. Ilmselt see oli osa lapsep?lvest, millest ta k?ige enam puudust tundis. Ta r??kis, et j?ulud on n?iduslikud.“ „Noh, mina ei n?e neis midagi n?iduslikku,“ t?hendab Maeve. „Lihtsalt k?ik inimesed soovitavad sul p?hi nautida. Ja mida sa niimoodi toolis l?ksus olles naudid.“ „Me teeme seda Elsie heaks. Kui ta laps oli, pidasid ta vanemad hotelli. ?heksateistk?mneaastaseks saades kolis ta inglise keele ?ppimiseks Inglismaale, kohtus oma mehega ja tagasi enam ei l?inudki. N??d viime ta tagasi lapsep?lve Saksamaale, j?uluturule. Ta tahtis seda,“ ?tleb Pearl kindlalt. J?rgneb vaikus. Siis katkestab selle Alice, kes ?tleb v?lja selle, mida teised k?ik on m?elnud. „Tundub nii, et me kohtume omavahel ?ksnes siis, kui oma korteritest j?rjekordseteks matusteks v?lja tuleme.“ „Mina olen enda oma ?ra planeerinud!“ Norman paistab selle ?le ?sna uhke olevat. „Norman, me peaksime hetkes elama, mitte m?tlema sellele, mis saab siis, kui meid enam ei ole,“ t?releb Pearl. „See on samuti p?hjus, miks me praegu seda teeme. Elsiele oleks meeldinud meile pisut meelelahutust pakkuda. Ta j?ttis meile osa oma s??studest, et me endale j?ulude ajal midagi lubaksime. V?ike vaheldus teeb meile vaid head, aitab kogu sellest m?sust eemale saada. Ja kindlustuse m?ttes oleks ?udusunen?gu, kui me k?ik prooviks Tenerifele minna.“ Ta naerab. „Ma leidsin selle k?lalistemaja internetist ja see oli superhea hinnaga, mahutab meid k?iki ?ra, ja Connie kohtamine toimub sealsamas l?hedal. Tegelikult kohe sealsamas. Me ei l?he sinna j?ule t?histama, lausa vastupidi, me p??ame k?igest kodus toimuvast eemale p??seda. Me l?heme Connie p?rast.“ K?ik toovad taas kuuldavale h?iske ja hakkavad raadiost kostvale j?ululaulule kaasa laulma; karrajupp k?lgub, kui me tunneli l?ppu j?uame. Sisestan GPS-i Alte Stadti Saksamaal. „Connie-kullake, oma elus tuleb ise ?nne luua, mitte oodata, et saatus selle k?tte tooks,“ ?tleb Pearl. „Me peame oma korteritest v?lja saama, mitte ootama, millal doktor Surm l?bi astub!“ „Hea k?ll, Ron, sinu korda juhtida.“ Me peaksime kohe rongist v?lja s?itma, kuid tema magab nagu nott, pea rinnale vajunud, m?ts silmile kukkunud, ja norskab. Paistab nii, et ma pean pisut kauemaks juhiistmele j??ma. Saksamaa, siit ma tulen! Ma juhin oma elu ise ja olen oma ?nne looja, t?pselt nagu Pearl k?skis. Ehk leiangi viimaks endale ideaalse kaaslase. KOLMAS PEAT?KK „Armas taevas, lase samamoodi edasi, ja ma leian ?les m?ned oma kehaosad, mis minu teada on juba aastaid surnud olnud!“ ?tleb Maeve, kui l?kkan ta ratastooli, meie kohvrid tema s?les, m??da v?ikebussi parkimiskohast algavat kitsast munakivisillutisega t?navat allapoole. „Vabanda, Maeve. Ma ei saanud bussiga siia s?ita.“ Me j?uame kitsa t?nava l?ppu ja j??me meie ees avanevat turuplatsi vaatama. See on t?pselt niisugune, nagu ma ette kujutasin: meenutab j?ulukaarti. Vaikne linnake, k?ikjal ?mberringi k?rged puidust vahv?rgiga majad, tumedast puidust talad, tibatillukesed aknad ja v?ga terava tipuga punased katused. V?ljaku ?mber on p?sti pandud pisikesed m?gionni stiilis majakesed ja selle keskel on maalitud hobuste ja t?ldadega karussell. See on imeilus ja nii rahulik. Mulle kerkivad pisarad silma. Ehk on asi v?simuses, kuid korraga valdab mind hirm. Osa minust tahaks ringi p??rata ja koju tagasi minna. Mis siis, kui Heinrich pole ?ldse selline, nagu Messengeris paistis? Mis siis, kui … mis siis, kui ta ei vasta sugugi kujutluspildile, mille ma endale loonud olen? ?kki on see suur viga, t?pselt nagu viimane kord? V?i siis on tema just nii tore, nagu tundus, aga mina ei vasta sugugi kujutluspildile, mille tema on endale loonud? Mis siis, kui ma osutun suureks pettumuseks? Mulle ei j?? siis midagi. V?ib-olla oleks olnud parem seda mitte teada saada, vaid nautida meie kaugsuhet … v?i siis s?prust. Sest suhtest saab r??kida vist ikka ainult siis, kui inimesega on kohtutud, temaga on olnud mingit laadi f??siline kokkupuude. Kui ma vaid oleksin seda endale viimasel korral ?elnud! Aga ma nautisin s?prust Heinrichiga. Meie iga?htused jutuajamised klaasi veini juures, teineteise huvide avastamine ja teise elu ja t?? kohta igasugu uute asjade teadasaamine – k?ik see oli imetore. „?ra muretse, kullake.“ Pearl on mu k?rval. „Ma olen kindel, et ta on t?pselt niisugune, nagu sa ette kujutasid.“ Ta justkui loeks mu m?tteid. „Aga …“ „Aga kui k?ik l?heb nii nagu viimasel korral?“ Ta kergitab peenikest pliiatsiga joonistatud kulmu. Aga kui k?ik t?esti l?hebki nii nagu viimasel korral? Ma olen end alati m?istlikuks ja v?rdlemisi intelligentseks inimeseks pidanud. Ilmselgelt ma siiski pole seda. „Me k?ik oleme siin sinuga koos,“ ?tleb ta. „Selleks s?brad ongi. Ja sul on nimekiri. J?rgi seda, nagu sa otsustasid, ja seekord v?id asjas kindel olla. Aga l?hme n??d sisse, eks ole?“ Suur puust uks, mille k?ljes ripub hiiglaslik roheline paeltega kaunistatud vanik, paisatakse korraga lahti ja l?hikest kasvu lopsaka rinnaga naine, kaks palmikut ?mber pea keeratud, naeratab ja sirutab m?lemad k?ed v?lja. „Willkommen!“ kuulutab ta. „Tere tulemast vanalinna ja meie j?uluturule.“ Naine vaatab v?ljaku suunas ja ta naeratus kahvatub ?ige pisut. „Hetkel on siin pisut vaikne, aga ?rge muretsege, k?ll muutub elavamaks!“ ?tleb ta pigem lootusrikkalt kui kindlalt. „P?hap?eval saab sellest maailma parim j?uluturg. Siia tehakse isegi liuv?li!“ Siis hakkab ta naerma, nii et kogu keha vappub. „Kuigi see peaks saladus olema. Aga kellele te seda ikka r??kida saate, te ju ei tunne siin kedagi?“ Ta surub s?rme huultele. „Mina m?tlesin, et me pageme kogu selle j?uluhulluse eest,“ s?nab Graham m?rkjalt naeratades ja pisut pehme keelega. „Me oleme siin Con...“ Annan Normanile m?ksu ribidesse, et ta vakka j??ks; see paneb ta k?hima ja mina tunnen end sandisti. „Me oleme siin Elsie p?rast,“ kuulutab Pearl k?igist teistest ?le r??kides. „Ta elas meiega ?hes majas.“ „Oi, v?ga tore.“ Naine vaatab Elsie j?rele ringi. „Ta on siin,“ ?tleb Pearl urni naise poole k??nitades ja pisut kergitades. „Ta armastas j?ule,“ lisab Norman. „J?uluturgusid. Ta lapsep?lv m??dus Saksamaal. Siis kolis ta Inglismaale. Aga j?uluturgusid ei unustanud ta kunagi.“ „Niisiis me t?ime ta tagasi,“ selgitab Pearl. „Tegelikult on see pisut napakas,“ ?tleb Norman. „J?ulud lihtsalt tekitavad meis masendust,“ s?nab Maeve. „Kui Elsie poleks lusikat nurka visanud ja majas poleks vett kinni keeratud …“ Annan Normanile uue m?ksu. „Ma tahan lihtsalt ?elda,“ seletab mees, „et me ei ole erilised j?uluf?nnid.“ Naine vahib hetke ?ksisilmi urni. Siis naeratab ta taas soojalt. „Muidugi m?ista. Tulge sisse. Te olete siin teretulnud, olenemata sellest, kas te tulite turu p?rast v?i mitte.“ „Me tulime ?okolaadi ja ?lle p?rast,“ kuulutab Ron. „Mina tulin nahkp?kste p?rast!“ Pearl naerab kummaliselt k?rge tooniga. Me k?ik p??rdume tema poole, teadmata, mida ?elda. „Mulle meeldib, kuidas need kriuksuvad,“ selgitab tema. „Noh, me oleme sel aastal k?ik m?ngu pannud.“ Meie v??rustajanna osutab turu suunas. „Meil on k?ik … j?uludeks ette valmistatud!“ Korraga puhkeb ta naerma, niisama valjusti nagu Pearl, ja me k?ik naerame temaga kaasa. Mul on tunne, et terve see linn on lihtsalt v?luv, t?pselt nagu meid vastu v?ttev naine. „Liuv?li siiski ei ole arvatavasti meie jaoks,“ ?tleb Maeve k?si s?les kokku pigistades ja huuli torutades. „Aga k?ik n?eb imeilus v?lja,“ ?tlen. „V?luv.“ „Me loodame, et sellest tuleb meie jaoks hea aasta!“ K?lalistemaja perenaine ohkab, laseb k?tel alla ja ?lasallil lahti vajuda. „Kunagi oli see linn t?iuslik paik unistuste j?ulude veetmiseks. Praegusel ajal, alates sellest kui … Noh, mine tea? Ehk muutub p?hap?eval k?ik.“ Ta k?si joonistab ?hus kaare. „P?hap?eval?“ uurin, k?sides endalt, kas see on kuidagi seotud Heinrichiga ja projektiga, mille kallal ta t??tanud on. „Jaa, suurs?ndmus. Kas te ei teadnudki, see on vanalinna jaoks v?ga oluline p?ev. Tulge sisse, ma juhatan teid teie tubadesse, teen teile klaasikese h??gveini ja r??gin siis k?igest pikemalt. Nii, v?ib juhtuda, et m?ned teist peavad tuba jagama.“ „Jagama? Ma oleks v?inud koju j??da ja omaette toas olla,“ ?tleb Maeve. „Aga ilma vee ja k?tteta, Maeve,“ tuletab Di talle meelde ja juhatab seej?rel Grahami ettevaatlikult uksest sisse. Nad n?evad v?sinud v?lja ja ma tean, et Di peab veel mehe magamaheitmiseks valmis seadma ja terve ?? tema jaoks olemas olema. Tema ei saa kunagi puhata. „Mina v?in kellegagi ?hes toas olla,“ pakun, j?udmata ?ra oodata, millal voodisse saan. „Mina samuti,“ lisab Pearl kiirelt, „mulle meeldiks seltskond.“ „Siis on asi korras.“ Meie perenaine s?tib k?ed k?hule kokku. „Minu nimi on Anja.“ „Pearl,“ k?sin vaikselt, „oled sa ikka toa jagamise osas kindel? Tegelikult me v?ime ju alati tagasi s?ita, kui see siin pole see, mida sa lootsid.“ „Lollus, kullake! See pole k?ll p?ris see, mida ma lootsin, aga k?ik v?ib ikkagi tore olla. Ja sul on homme kohtamine. Sul on lihtsalt j?nes p?ksis.“ Aga kui tubade jagamine on midagi sellist, mida me oodata ei osanud, ei pruugi ka mu kohtamine ootustele vastata. Tean seda kogemuste varal. Siis oleme ilmaasjata nii kaugele tulnud ja mina j?lle alguses tagasi. Koos uue nimekirjaga, kuhu linnukesi tegema hakata. „Ja ?ra unusta, et me oleme siin ka Elsie p?rast,“ lisab Pearl, ja teadmine, et me pole selles v?ikelinnas ?ksnes minu kohtamise p?rast, parandab mu enesetunnet. „Ma ei m?leta, kas ma panin teleka „Coronation Streeti“ lindistama,“ ?tleb Alice. „Loodetavasti on voodi mugav. Mulle meeldivad mugavad voodid,“ naeratab Norman. „Ja treppe ei tohiks palju olla,“ lisab Di. „Mulle meeldiks kann ?lut. Mitte v?ga kihisevat,“ ?hib teise astmeni j?udnud Ron. „Me j?udsime kohale,“ ?tleb Pearl k?igile. „V?tame siis sellest nii palju, kui annab.“ K?ik paistavad olevat puruv?sinud. „Oleme siin, kuni Connie on kohtingul ?ra k?inud. Kui meil ei ole tore ja kodus on korterites k?te ja vesi taas sisse l?litatud, v?ime Elsie tuha laiali puistata ja p?rast seda kohe minema hakata, kui tuju tuleb.“ Nad k?ik on sellega n?us ja suunduvad Pearlile t?nuliku pilgu heitnud Anja sabas trepist ?les. L?hen Pearli kannul teisele korrusele meie kaheinimesetuppa, kust avaneb vaade v?ljakule. Kuni tema tualettruumi kasutab, v?tan mina voodil istet. Toon lagedale nimekirja ja vaatan esimese linnukese tegemist vajavat punkti. „Kas ta on p?riselt olemas?“ Pastakas ripub k?simuse kohal. Mu telefon teeb pl?nni, andes m?rku s?numi saabumisest. Tirin selle ?lakotist v?lja, m?eldes, kas selle saatjaks on Sam. Aga ei, see on Heinrich, kes kontrollib, kas me j?udsime plaanitud ajal kohale ja kas meie homne kohting leiab aset. Pearl v?ljub parasjagu tualetist. „See on tema,“ ?tlen. „Kontrollib, kas homsed kokkulepped kehtivad.“ Pearl naeratab. Kuid temagi n?eb v?sinud v?lja. „Niisiis on sul homme kindlalt kohtamine,“ ?tleb ta otsustava noogutusega. „Paistab nii, et tal on kavas kohale tulle, olenemata sellest, kas ta on selline, nagu sa ootasid, v?i mitte.“ Mu k?htu oleks nagu ?hekorraga lahti lastud parv elevil liblikaid. „Jaa! Paistab, et see juhtub t?epoolest. Mul on homme kohting,“ kordan pikalt v?lja hingates. Sellest v?ibki midagi tulla. N??d tuleb veel teada saada, kas ta on see, kelle v?idab end olevat. Saadan Samile s?numi: Ma olen kohal! Saksamaal! Turg on kaunis ja k?lalistemaja v?ga s?bralik. Ja Heinrich kontrollis, kas ma j?udsin p?rale ja olen meie homseks kohtinguks valmis. Temalt tuleb kohe vastus: Emps, see on viimase peal. ?ra unusta m?rkmikku kaasa v?tta. Tee k?ike reeglite j?rgi. See on ainus v?imalus. Anna mulle teada, kuidas l?heb ja kas k?ik on turvaline. Ja kui tahad, v?in sulle helistada, juhul kui vajad v?ljap??su. Naeratan. K?ik on korras. Mul on Pearl kaasas. Aga ait?h sulle. L?butse h?sti! T?nan. Oled kallis, emps. T?stan telefoni huulte juurde. „Sina oled samuti kallis, Sam,“ ?tlen vee?levile t?mbuvate silmadega. Aevastan, et kihelus ninas j?rele annaks, panen telefoni k?est ja teen t?pselt seda, mida poeg mul teha soovitas. Teen k?ike reeglite j?rgi. V?tan m?rkmiku ja loen esimest k?simust: „Kas ta on p?riselt olemas?“ Kui tal on kavas minuga homme hommikul kohtuda, siis v?ib ilmselt julgelt ?elda, et ta on p?riselt olemas, n?hku ta siis v?lja, milline tahes. Teen ettevaatlikult esimese k?simuse juurde linnukese ja surun nimekirja tugevasti vastu rindu. Ma ei saa endale j?rjekordset eksimust lubada. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/jo-thomas/armastus-jouluturult/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
