Maetud minevik

Maetud minevik Arnaldur Indri?ason Rahvusvaheline menuk P?hjamaade krimiromaani austajaile
Kui Reykjav?ki l?hedalt ehitusplatsilt leitakse pooleldi maetud luustik, on uurija Erlendur korraga keset kuriteopaika ja arheoloogilisi v?ljakaevamisi. Luu luu haaval kaevatakse skelett v?lja ja koos sellega hakkab selguma ehitusplatsi l?hedal elanud perekonna kohutav lugu. Kas luustik kuulub mehele v?i naisele, on ta ohver v?i m?rvar ning kas tegemist on lihtsa m?rvajuhtumiga v?i kaua varjatud ?iglase teoga? Politsei ees on keeruline ?lesanne, aga aegam??da saab pilt selgemaks: minevik kaevatakse v?lja mullast, vanadest ajalehtedest, m?lus?gavustest – ja killud paljastavad ootamatult julma trag??dia.
Seda vana juhtumit lahendada p??des peab Erlendur samal ajal p??stma narkomaanist t?tre eneseh?vitusest ja kuidagi kokku liitma oma lootusetult purunenud pere.
Romaan „Maetud minevik” on p?lvinud P?hjamaade krimikirjanduse auhinna Klaasist V?ti ja Suurbritannia krimikirjanike ?henduse Kuldse Pistoda parima romaani eest.
Islandi kirjanik Arnaldur Indri?ason on s?ndinud 1961. P?rast paljusid aastaid ajakirjanikut??d ja arvustuste kirjutamist ?hes Islandi ajalehes hakkas ta romaane kirjutama. Arnaldur Indri?asonilt on eesti keeles ilmunud romaan „Klaasikamber“ (2012). Originaal: Arnaldur Indri?ason Grafar??gn (English title: Silence of the Grave) Forlagi? Toimetanud Jana Kurem?gi Kaane kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock Text copyright © Arnaldur Indri?ason, 2001 Title of the original Icelandic edition: Grafar??gn Published by agreement with Forlagi?, www.forlagid.is All rights reserved including the rights of reproduction in whole or in part in any form. Autori?igus t?lkele: Eva Nooni ja Krimiraamat O?, 2021 K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9916-9707-5-1 ISBN 978-9916-9707-6-8 (epub) www.krimiraamat.ee 1 Noormees sai kohe aru, et tegemist oli inimese luuga, kui v?ttis selle tite suust, kes p?randal istus ja seda n?ris. S?nnip?evapidu oli just kurdistava l?rmi saatel haripunkti j?udnud. Pitsakuller tuli ja l?ks ning lapsed s?id n?rkemiseni pitsat, j?id kokat ja karjusid kogu selle aja. Siis kargasid nad nagu m?rguande peale laua tagant p?sti ja hakkasid j?lle ringi jooksma. M?ned lapsed olid relvastatud kuulipildujate ja p?stolitega, noorematel olid pihus m?nguautod v?i plastmassist dinosaurused. Mees ei saanud aru, milles m?ng seisnes. Tema jaoks oli see k?ik ?ks hullutav l?rm. S?nnip?evalapse ema pistis plaksumaisi mikrolaineahju. Ta lubas mehele, et p??ab lapsi rahustada, televiisori m?ngima panna ja neile m?nda videot n?idata. Kui sellest abi ei ole, viskab ta lapsed v?lja. See oli kolmas kord, kui nad tema poja kaheksandat s?nnip?eva t?histasid, ja naise n?rvid olid katkemiseni pingul. Kolmas pidu j?rjest! K?igepealt l?ks kogu pere s??ma meeletult kallisse hamburgerirestorani, kus m?ngiti k?rvulukustavat rokkmuusikat. Siis korraldas naine peo sugulastele ja peres?pradele, mis oli uhke nagu leeripidu. T?na oli poiss kutsunud k?lla klassikaaslased ja s?brad naabruskonnast. Naine tegi mikrolaineahju ukse lahti, v?ttis paisunud plaksumaisikoti, pani j?rgmise koti ahju ja m?tles endamisi, et j?rgmisel aastal teeb ta lihtsamalt. ?ks pidu ja k?ik. Nagu siis, kui tema v?ike t?druk oli. Sellestki polnud abi, et diivanil istuv noormees oli t?iesti endasset?mbunud. Naine ?ritas temaga juttu ajada, aga loobus ja tundis endas pinget kohumas, kui noormees tema elutoas istus. Vestlus ei tulnud k?ne allagi, poiste tekitatud l?rm ja m?ra panid ta sundseisu. Noormees ei olnud abi pakkunud. Lihtsalt istus seal, vahtis t?hjusse ega ?elnud s?nagi. Meeletult uje, m?tles naine endamisi. Ta polnud meest varem n?inud. Too oli ilmselt kahek?mne viie ringis ja ?he tema poja s?bra vend. Nende vanusevahe oli pea kaksk?mmend aastat. Noormees oli k?hn nagu piitsavars ja uksel ulatas ta naisele surumiseks k?hna k?e, niiske ja t?rksa. Noormees oli tulnud j?rele vennale, kes keeldus lahkumast, kui pidu alles k?is. J?uti otsusele, et ta astub natukeseks ajaks sisse. Naine ?tles, et pidu saab varsti l?bi. Noormees seletas, et nende samal t?naval elavad vanemad on v?lismaal ja tema vaatab venna j?rele; tegelikult ??rib ta linnas korterit. Noormees niheles ebamugavust tundes koridoris. Tema v?ike vend oli uuesti lastekarja tormanud. N??d istus ta diivanil ja vaatas s?nnip?evalapse aastast ?de, kes lastetoa ukse ees p?randal roomas. T?druk kandis valget satsidega kleiti, tal oli lint juustes ja ta vigises vaikselt. Noormees s?imas s?natult oma v?ikevenda. V??ras majapidamises viibimine tekitas temas ebamugavust. Ta m?tles, kas pakkuda abi. Poisi ema oli ?elnud, et pereisa t??tab ?htul kaua. Noormees noogutas ja ?ritas naeratada. Keeldus pitsast ja kokast. Noormees m?rkas, et t?drukul on pihus mingi m?nguasi, mida ta maha istudes n?ris ja ohtralt ilastas. Paistis, et igemed tegid t?drukule valu. K?llap tulevad tal hambad, m?tles noormees. Kui v?ike t?druk tema poole tuli, m?nguasi k?es, m?tles noormees, mis see v?ib olla. T?druk peatus, keeras end selili, t?usis suu ammuli p?randale istuli ja vahtis noormeest. T?druku rinnaesisele tilkus peenike tatinire. Ta pani m?nguasja suhu, hammustas seda ja hakkas noormehe poole roomama, kann hambus. Kui v?ike t?druk ettepoole sirutus, n?gu krimpsutas ja naeris, kukkus m?nguasi tal suust. M?ningate raskustega leidis ta selle uuesti ja liikus noormehe juurde, m?nguasi pihus, tiris end diivani k?etoe najale p?sti ja j?i ebakindalt, aga oma saavutuse ?le uhkena noormehe k?rvale seisma. Noormees v?ttis lapse k?est m?nguasja ja uuris seda. Laps vaatas segaduses tema poole ja hakkas siis t?iest j?ust karjuma. Mehel ei l?inud kaua aega, et aru saada: tema k?es oli inimese luu – roie, k?mme sentimeetrit pikk. See oli valget v?rvi ja murdekohast siledaks kulunud, nii et servad ei olnud enam teravad, ja murdekohas olid pruunid plekid nagu veri. Noormees eeldas, et tegemist oli roidek?hrega, ja n?gi, et see oli ?sna vana. Kui ema lapse nuttu kuulis, vaatas ta elutoa poole ja n?gi t?drukut diivani juures v??ra k?rval seismas. Ta pani plaksumaisikausi k?est, l?ks t?tre juurde, v?ttis ta s?lle ja vaatas mehe poole, kes ei paistnud ei teda ega karjuvat last m?rkavatki. „Mis juhtus?“ k?sis ema ?revalt ning ?ritas last rahustada. Ta r??kis valjemalt, et teda ?le l?rmavate poiste kuulda oleks. Mees t?stis pilgu, t?usis aeglaselt p?sti ja ulatas kondi emale. „Kust ta selle sai?“ k?sis mees. „Mille?“ k?sis naine vastu. „Selle kondi,“ vastas mees. „Kust ta selle kondi sai?“ „Kondi?“ k?sis naine. Kui t?druk konti uuesti n?gi, rahunes ta ja tahtis seda haarata, silmad keskendumisest k??rdi, ila lahtisest suust tilkumas. Laps haaras kondi ja uuris seda k?tega. „Ma arvan, et see on luu,“ ?tles mees. Laps pani kondi suhu ja rahunes maha. „See asi, mida ta n?rib,“ ?tles mees. „Ma arvan, et see on inimese luu.“ Ema vaatas konti n?rivat last. „Ma ei ole seda varem kunagi n?inud. Mida te selle inimese luuga m?tlete?“ „Ma usun, et see on osa inimese roidest,“ ?tles mees. „Ma olen meditsiini?li?pilane,“ lisas noormees selgituseks, „viiendal kursusel.“ „Jama! Kas teie t?ite selle siia?“ „Mina? Ei. Kas te teate, kust see p?rit on?“ k?sis mees. Ema vaatas last, t?mbas kondi tal suust ja viskas p?randale. Laps hakkas j?lle karjuma. Mees v?ttis luu, et seda l?hemalt uurida. „Tema vend ehk teab…“ Noormees vaatas ema poole, kes tema pilgule kohmetult vastas. Naine vaatas nutvat t?tart. Siis vaatas ta konti ja elutoa aknast pooleliolevate majade poole nende ?mber, suunas pilgu j?lle kondile ja v??rale ning l?puks oma pojale, kes tuli joostes ?hest lastetoast. „T?ti!“ h??dis naine. Poiss ei teinud temast v?ljagi. Naine tr?gis l?bi lastesumma, tiris poja suurte raskustega v?lja ja pani ta meditsiini?li?pilase ette seisma. „Kas see on sinu oma?“ k?sis mees poisilt ja ulatas talle kondi. „Ma leidsin selle,“ vastas T?ti. Ta ei tahtnud oma peol millestki ilma j??da. „Kust?“ k?sis ema. Ta pani t?tre p?randale ja too vahtis ema poole, teadmata, kas hakata uuesti karjuma v?i mitte. „?uest,“ ?tles poiss. „See on veider kivi. Pesin selle ?ra.“ Ta hingeldas. M??da tema p?ske veeres higipiisk. „Kust ?uest?“ k?sis ema. „Millal? Mida sa tegid?“ Poiss vaatas ema poole. Ta ei teadnud, kas ta oli midagi valesti teinud, aga ema ilme viitas sellele ja poiss m?tles, mis see olla v?is. „Eile, ma arvan,“ ?tles ta. „Vundamendist tee l?pus. Mis lahti?“ Ema ja v??ras vahetasid pilke. „Kas sa v?iksid mulle n?idata, kust t?pselt sa selle leidsid?“ k?sis ema. „Kas ma pean? See on minu s?nnip?evapidu,“ ?tles poiss. „Jah,“ vastas ema. „N?ita meile.“ Ta haaras p?randalt lapse ja l?kkas poja toast v?lja v?lisukse poole. Mees oli neil tihedalt kannul. Lapsed j?id vaikseks, kui peoperemees ?ra viidi, ja j?lgisid, kuidas ema T?ti rangel ilmel uksest v?lja l?kkas, poisi v?ike ?de k?sivarrel. Lapsed vahetasid pilke ja j?rgnesid siis T?tile ja t?iskasvanutele. See oli uusarendus Reynisvatni j?rve ??rde viiva tee ??res. Millenniumikvartal. See oli ehitatud Grafarholti m?e n?lvadele, mille tipus k?rgusid jubedad pruunid soojaveetsisternid nagu tsitadell eeslinna kohal. Kummalgi pool tsisterne olid k?nkal teed puhastatud ja nende ??rde ehitati hulk maju. M?ne juures oli juba aedki, v?rskelt laotatud pinnas ja v?rsed, mis pidid aja jooksul suureks kasvama ja omanikele varju pakkuma. Kamp asus T?ti j?rel teele m??da k?ige ?lemist tsisternide juurde viivat rada. Uued majad laiusid muruplatsil ning kaugemal p?hjas ja idas seisid Reykjav?ki rahva vanad suvilad. Nagu k?ikides uusarendustes, m?ngisid lapsed pooleliolevates majades, ronisid tellingutel, peitsid end pooleldi laotud seinte taha v?i libisesid v?rskelt kaevatud vundamendikraavidesse, et pladistada sinna kogunenud vees. T?ti juhatas v??ra, oma ema ja kogu kamba ?hte sellisesse kraavi ja osutas kohale, kust ta oli leidnud kummalise valge kivi, mis oli nii kerge ja sile, et ta oli selle taskusse pistnud ja otsustanud endale j?tta. Poiss m?letas t?pset kohta, h?ppas teiste ees kraavi ja l?ks sinna, kus luu oli kuivas mullas lebanud. Ema k?skis tal kaugemale hoida ja ronis noormehe abiga kraavi. T?ti v?ttis ema k?est kondi ja pani mulda. „See lebas niimoodi,“ ?tles poiss ja kujutas ikka veel ette, et luu on huvitav kivi. Oli reede p?rastl?una ja vundamendi juures ei t??tanud kedagi. Kraavi m?lemad ??red olid puiduga kindlustatud, et betooni valamiseks valmis olla, aga seal, kus seinu veel polnud, oli pinnas n?ha. Noormees l?ks mullavalli juurde ja silmitses seda kohta, kust poiss oli luu leidnud. Ta kraapis s?rmedega mulda ja n?gi jubedust tundes mullast kerkimas midagi, mis n?gi v?lja nagu ?lavarreluu. Poisi ema vaatas mullavalli j?llitavat noormeest ja j?rgis tema pilku, kuni samuti luud silmas. L?hemale astudes arvas naine n?gevat l?ualuu ja ?he v?i kahe hamba piirjooni. Ta v?patas, vaatas noormehe ja siis oma t?tre poole ning hakkas vaistlikult lapse suud p?hkima. * * * Naine sai vaevalt aru, mis oli juhtunud, kui tundis valu oimukohas. T?iesti ootamatult oli mees teda rusikaga meelekohta l??nud, nii kiiresti, et naine ei osanud seda ette n?ha. V?i ei suutnud ta ehk uskuda, et mees oli teda l??nud. See oli esimene hoop ja j?rgnevatel aastatel m?tles naine, kas tema elu oleks olnud teistsugune, kui ta oleks siis ja kohe mehe juurest ?ra l?inud. Kui mees oleks lasknud tal minna. Ta vaatas jahmunult mehe poole, m?istmata, miks too oli j?rsku teda l??nud. Keegi polnud teda kunagi l??nud. Nende pulmadest oli m??das kolm kuud. „Kas sa l?id mind?“ k?sis naine k?tt meelekohale t?stes. „Kas sa arvad, et ma ei n?inud, kuidas sa teda vaatasid?“ sisises mees. „Teda? Mida…? Sa m?tled Snorrit? Vaatasin Snorrit?“ „Kas sa arvad, et ma ei pannud t?hele? Kuidas sa k?itusid, nagu oleksid kiimas?“ Mehe seda k?lge ei olnud naine kunagi n?inud. Polnud kuulnud teda selliseid v?ljendeid kasutamas. Kiimas. Millest ta r??kis? Ta oli Snorriga keldriukse juures kiiruga paar s?na vahetanud, t?nanud teda, et mees t?i tagasi midagi, mille naine oli unustanud kaasa v?tta majast, kus ta teenijana t??tas. Naine ei tahtnud teda sisse kutsuda oma mehe p?rast, kes oli kogu p?eva piredas tujus olnud ja ?elnud, et ei taha Snorrit n?ha. Snorri tegi nalja kaupmehe aadressil, kelle juures naine oli t??tanud, nad naersid ja j?tsid h?vasti. „See oli k?igest Snorri,“ ?tles naine. „?ra ole selline. Miks sa terve p?eva nii pahas tujus oled olnud?“ „Kas sa vaidled mulle vastu?“ n?udis mees uuesti l?hemale tulles. „Ma n?gin sind aknast. N?gin, kuidas sa tema ?mber tantsisid. Nagu lits!“ „Ei, sa ei saa…“ Mees l?i teda uuesti rusikaga n?kku, nii et naine kukkus vastu n?udekappi. See juhtus nii kiiresti, et tal polnud aega pead k?tega kaitsta. „?ra hakka mulle valetama!“ karjus mees. „Ma n?gin, kuidas sa teda vaatasid. Ma n?gin, sa flirtisid temaga! N?gin oma silmaga! Sa r?pane hoor!“ J?rjekordne v?ljend, mida naine kuulis mehe suust esimest korda. „Mu jumal,“ ?tles naine. Katkisest ?lahuulest tilkus verd suhu. Maitse segunes pisarate soolase maiguga. „Miks sa seda tegid? Mida ma tegin?“ Mees seisis r?nnakuvalmilt tema kohal. Tema punane n?gu h??gus vihast. Mees kiristas hambaid ja trampis jalgu, p??ras ringi ja tormas keldrist v?lja. Naine j?i sinna seisma, suutmata m?ista, mis oli juhtunud. Hiljem meenutas naine tihti seda hetke ja m?tles, kas midagi oleks muutunud, kui ta oleks ?ritanud mehe v?givallale vastata sellega, et oleks ta kohe maha j?tnud, l?plikult minema k?ndinud, selle asemel et otsida p?hjusi ennast s??distada. Ta pidi midagi tegema, et sellist reaktsiooni esile kutsuda. Midagi, millest ta ei pruukinud ise teadlik olla, aga mida mees n?gi, ja kui mees tagasi tuleb, v?ib naine sellest temaga r??kida, lubada end parandada ja k?ik oleks j?lle nagu tavaliselt. Naine polnud kunagi n?inud, et mees nii k?ituks, ei tema ega kellegi teisega. Mees oli vaikne, t?sisev?itu inimene. Koguni m?tlik. See oli ?ks asi, mis naisele tema juures meeldis, kui nad teineteist tundma ?ppisid. Mees t??tas Kj?sis selle kaupmehe venna juures, kelle juures naine ametis oli, ja t?i kaupmehele kaupa. Nii nad peaaegu poolteist aastat tagasi kohtusidki. Nad olid umbes ?hevanused ja mees r??kis, et j?tab ehk oma t?? ja l?heb merele. Kalap??giga oli v?imalik teenida. Ja mees tahtis oma maja. Iseenda peremees olla. Juhut??de tegemine oli raske, vanamoodne ja selle eest maksti viletsalt. Naine r??kis mehele, et oli kaupmehe juures t??tamisest t?dinud. Kaupmees oli ihnuskoi, kes k?perdas pidevalt k?iki kolme t?drukut, kes tema juures t??tasid; tema naine oli vana m?rd ja orjapidaja. Naisel polnud mingit kindlat plaani, mida edasi teha. Ta ei olnud kunagi tuleviku peale m?elnud. Raske t?? oli ainus, mis talle varasest lapsep?lvest saati tuttav oli. Muud tema elus suurt ei olnudki. Mees otsis ettek??ndeid kaupmehe pool k?ia ja astus tihti naise juurest k??gist l?bi. ?ks asi viis teiseni ja varsti r??kis ta mehele lapsest. Mehe s?nul teadis ta, et naisel oli laps. Ta oli inimestelt tema kohta k?sinud. See oli esimene kord, kui mees reetis oma huvi temaga paremini tuttavaks saada. T?druk saab varsti kolmeseks, r??kis naine ja t?i lapse ?ra tagaaiast, kus ta oli kaupmehe lastega m?nginud. Kui naine t?trega tagasi tuli, k?sis mees, kui palju naisel mehi oli olnud, ja naeratas, nagu oleks tegemist s??tu naljaga. Hiljem kasutas ta oletatavat kombel?tvust halastamatult ?ra, et naist alla suruda. Mees ei kutsunud naise t?tart kunagi nimepidi, ainult h??dnimedega: nimetas teda sohilapseks ja sandiks. Naise elus polnud kunagi olnud palju mehi. Ta r??kis mehele oma lapse isast, kalurist, kes oli Kollafj?r?uris uppunud. Mees oli k?igest kaksk?mmend kaks, kui neljaliikmeline meeskond tormisel merel hukkus. Umbes sel ajal, kui naine rasedusest teada sai. Nad ei olnud abielus, nii et naist ei saanud nimetada leseks. Nad olid kavatsenud abielluda, aga mees suri ja j?ttis naise ?ksi v?ljaspool abielu s?ndinud lapsega. Kui mees k??gis istus ja kuulas, pani naine t?hele, et t?druk ei tahtnud mehe seltsis olla. Tavaliselt ei olnud t?druk uje, aga ta klammerdus ema seeliku k?lge ega julgenud lahti lasta, kui mees teda enda juurde kutsus. Mees v?ttis taskust karamelli ja ulatas t?drukule, aga too surus n?o ?ha s?gavamale ema seelikusse ja hakkas nutma, ta tahtis uuesti v?lja teiste laste juurde minna. Karamellid olid tema lemmikkommid. Kaks kuud hiljem palus mees teda naiseks. Sellega ei seostunud mingit romantikat, millest naine oli lugenud. Nad olid ?htuti palju kordi kohtunud ja linnas jalutanud v?i kinos Chaplini filme vaadanud. S?damest v?ikese hulkuri ?le naerdes vaatas naine oma kaaslase poole. Mees isegi ei naeratanud. ?hel ?htul, kui nad olid kinost ?ra tulnud ja naine ootas koos mehega k??ti, mille mees oli Kj?si tagasi s?itmiseks korraldanud, k?sis mees j?rsku t?iesti ootamatult, kas nad peaksid abielluma. Ta t?mbas naise enda vastu. „Ma tahan, et me abielluksime,“ ?tles mees. K?igest hoolimata oli naine nii ?llatunud, et talle meenus alles palju hiljem, kui k?ik oli tegelikult l?bi, et see ei olnud abieluettepanek, k?simus sellest, mida naine tahtis. „Ma tahan, et me abielluksime.“ Naine oli kaalunud v?imalust, et mees v?ib talle ettepaneku teha. Nende suhe oli selleni j?udnud. T?trel oli kodu vaja ja naine tahtis oma elamist. Veel lapsi saada. V?hesed mehed olid temast huvitunud. V?ib-olla lapse p?rast. V?ib-olla ei olnud ta eriti p?nev v?ljavaade, l?hike ja ?sna ?mar, nurgeliste n?ojoontega, hambad natuke puseriti, ja v?ikesed, aga kiired n?pud, mis n?isid alati liikuvat. V?ib-olla ei tehtagi talle kunagi paremat ettepanekut. „Mis sa siis ?tled?“ k?sis mees. Naine noogutas. Mees suudles teda ja kallistas. Varsti p?rast seda abiellusid nad Mosfelli kirikus. See oli v?ike pidu, kohal olid ainult pruut ja peigmees, tema s?brad Kj?sist ja kaks naise s?brannat Reykjav?kist. Kiriku?petaja kutsus nad p?rast laulatust kohvi jooma. Naine k?sis mehe sugulaste, tema perekonna j?rele, aga mees oli selles osas kidakeelne. Ta ?tles, et oli ainuke laps, ta oli v?ike, kui isa suri, ja ema, kes ei suutnud teda kasvatada, saatis ta kasuvanemate juurde. Enne kui temast Kj?sis sulane sai, oli ta t??tanud mitmes talus. Naise sugulaste vastu ei paistnud ta huvi tundvat. Minevik ei paistnud teda huvitavat. Naine r??kis, et nende olukord oli ?sna sarnane: temagi ei teadnud, kes olid tema p?risvanemad. Ta oli adopteeritud ja kasvanud mitmes eri peres Reykjav?kis, kuni j?udis kaupmehe teenistusse. Mees noogutas. „Me alustame otsast,“ lubas mees. „Unustame mineviku.“ Nad ??risid Lindargatal v?ikese keldrikorteri, mis koosnes elutoast ja k??gist. K?imla oli ?ues. Naine l?petas kaupmehe juures t??tamise. Mees ?tles, et naine ei pea endale enam ?lalpidamist teenima. Mees sai t??d sadamas, kuni avanes v?imalus kalalaevale minna. Ta unistas mereleminekust. Naine seisis k??gilaua ??res ja hoidis oma k?hust kinni. Ehkki ta ei olnud veel mehele r??kinud, oli ta kindel, et ootab last. Seda oli oodata. Nad olid laste saamisest r??kinud, aga naine ei olnud kindel, mees v?is nii salap?rane olla. Kui laps oleks poiss, oli naine talle nime juba ?ra valinud. Ta tahtis poissi. Ta paneks pojale nimeks S?mon. Ta oli kuulnud meestest, kes oma naisi peksid. Kuulnud naistest, kes pidid taluma oma abikaasade v?givalda. Kuulnud lugusid. Ta ei suutnud uskuda, et mees oli ?ks nendest. Ei suutnud uskuda, et mees on selleks v?imeline. K?llap oli see ?ksikjuhtum, ?tles naine endale. Mees arvas, et ta flirtis Snorriga, m?tles naine. Ma pean ettevaatlik olema, et seda rohkem ei juhtuks. Naine p?hkis n?gu ja t?mbas ninaga. Milline v?givald. Ehkki mees oli ?ra l?inud, tuleb ta kindlasti varsti koju ja palub vabandust. Mees ei saa teda nii kohelda. Lihtsalt ei saa. Ei tohi. H?mmeldunud naine l?ks magamistuppa t?tart vaatama. T?druku nimi oli Mikkel?na. Hommikul ?rgates oli t?drukul olnud palavik, ta oli suurema osa p?evast maganud ja magas ikka veel. Ema v?ttis ta s?lle ja m?rkas, et t?druk on tulikuum. Ta istus, laps s?les, ja hakkas, r?nnakust ikka veel jahmunud ja hajevil, unelaulu laulma. Nad seisavad kasti otsas, V?ikestes sokkides, Kuldsetes lokkides, Kleitide lehvides. T?druk hingeldas. Tema v?ike rind t?usis ja langes ning ninast kostis n?rk vilin. Tema n?gu n?is h??guvat. Mikkel?na ema ?ratas t?drukut, aga too ei liigutanud. Naine hakkas karjuma. T?druk oli raskesti haige. 2 Millenniumikvartalist leitud luid puudutava k?ne v?ttis vastu El?nborg. Ta oli ?ksinda kontoris ja kavatses lahkuda, kui telefon helisema hakkas. Kui ta oli kella vaadates hetke k?helnud, vaatas ta telefoni poole. Tal oli kavas ?htus??ki teha ja ta oli kogu p?eva kujutlenud pastaga tandoorikana. Ta ohkas ja v?ttis telefoni vastu. El?nborg oli ebam??rases vanuses, ?le neljak?mne, tugeva kehaehitusega, aga mitte paks, ja armastas toitu. Ta oli lahutatud ja tal oli neli last, ?ks neist kasulaps, kes oli juba kodust ?ra kolinud. Ta oli uuesti abiellunud automehaanikuga, kes armastas s??a teha, ja elas tema ja nende kolme lapsega v?ikeses majas Grafarvoguril. Nooruses oli ta ?likoolis geoloogiat ?ppinud, kuid polnud sel alal kunagi t??tanud. Reykjav?ki politseisse tuli ta algul suveks t??le ja liitus l?puks politseiga. Ta oli ?ks v?heseid naisuurijaid. Sigur?ur ?lil oli pooleli metsik seks oma partneri Bergth?raga, kui tema piipar piiksuma hakkas. See oli p?ksirihma k?ljes, mis lebas koos p?kstega k??gip?randal ja piiksus katkematult. Sigur?ur ?li teadis, et see ei j?? enne vait, kui ta voodist t?useb. Ta oli t??lt varem ?ra l?inud. Bergth?ra oli juba kodus ning tervitas teda s?gava kirgliku suudlusega. Asjad arenesid loomulikku rada ja ta oli oma p?ksid k??ki j?tnud, telefoni seinast t?mmanud ja mobiili v?lja l?litanud. Piipari oli ta unustanud. S?gava ohkega vaatas Sigur?ur ?li enda otsas istuvat Bergth?rat. Mees higistas ja punetas n?ost. Naise ilmest j?reldas mees, et too ei olnud valmis teda veel minema laskma. Bergth?ra pigistas silmad kinni, heitis mehe peale ja pumpas puusadega ?rnalt ja r?tmiliselt, kuni orgasm taandus ja k?ik lihased tema kehas j?lle l?dvestusid. Sigur?ur ?li pidi sobivamat juhust ootama. Tema elus oli piipar t?htsam. Ta libistas end v?lja Bergth?ra alt, kes lamas, pea padjal, ja n?gi v?lja, nagu oleks meelem?rkuseta. Erlendur istus Sk?lakaffis ja s?i soolaliha. Ta k?is teinekord siin s??mas, sest see oli ainus restoran Reykjav?kis, mis pakkus sellist kodust toitu, nagu ta ise oleks teinud, kui oleks viitsinud s??a teha. Talle meeldis ka sisekujundus: pruun kriimuline vineer, vanad k??gitoolid, m?nel turritas poroloon plastkattest v?lja, ja p?randal linoleum, mida olid kulutanud veoautojuhtide, takso- ja kraanajuhtide, t??liste ja madruste saapad. Erlendur istus ?ksinda nurgalauas, pea kumaras magusa jahukastmega ?le kallatud liha, keedetud kartulite, herneste ja naeri kohal. L?unane tipptund oli ammu m??das, aga ta veenis kokka, et too talle soolaliha pakuks. Ta l?ikas suure viilu, kuhjas sellele kartulit ja naerist ja m??ris k?ige peale kreemjat kastet, enne kui see k?ik tema suurde suhu kadus. Erlendur s?ttis kahvlile uue samasuguse suut?ie ja oli just suu lahti teinud, kui mobiil taldriku k?rval helises. Kahvel peatus poolel teel, ta heitis pilgu telefonile, vaatas kahvlit, siis j?lle telefoni, ja pani kahvli l?puks kahetsust tundes lauale. „Miks ma kunagi rahu ei saa?“ k?sis ta enne, kui Sigur?ur ?li j?udis midagi ?elda. „Millenniumikvartalist leiti mingid luud,“ ?tles Sigur?ur ?li. „Ma l?hen sinna, El?nborg samuti.“ „Millised luud?“ „Ma ei tea. El?nborg helistas ja ma olen teel sinna. Teavitasin juba kohtumeditsiini.“ „Ma s??n,“ ?tles Erlendur aeglaselt. Sigur?ur ?li oleks peaaegu pahvatanud, mida tema tegi, aga tal ?nnestus end ?igel ajal peatada. „N?eme seal ?leval,“ ?tles ta. „See on teel Reyn?svatni j?rve ??rde, p?hjan?lval, kuumaveetsisternide all. Mitte kaugel linnateest.“ „Mis see Millenniumikvartal on?“ k?sis Erlendur. „Mh?“ k?sis Sigur?ur ?li, kes oli ikka veel h?iritud, et teda ja Bergth?rat oli segatud. „On see veerand millenniumist? Kakssada viisk?mmend aastat? Mida see t?hendab?“ „Jeesus,“ oigas Sigur?ur ?li ja l?petas k?ne. Varsti p?rast seda j?udis Erlendur oma p?evin?inud autoga Grafarholti m?ele ja peatus t?naval vundamendi juures. Politsei oli s?ndmuskohale j?udnud ja piiranud ala kollase lindiga, mille alt Erlendur l?bi puges. El?nborg ja Sigur?ur ?li seisid vundamendikraavis mullavalli k?rval. Luudest teada andnud meditsiinitudeng oli nendega. S?nnip?evalapse ema oli poisid kokku kogunud ja tuppa saatnud. Reykjav?ki koroner, umbes viiek?mneaastane ?mar mees, ronis alla ?hest kraavi p?sti pandud kolmest redelist. Erlendur j?rgnes talle. Meedia huvi luude vastu oli p?ris elav. Ajakirjanikud kogunesid s?ndmuspaigale ja naabrid rivistusid sinnasamasse. M?ned olid juba l?hemale tulnud, aga teised, kes oma katuseta majade juures t??tasid, seisid, haamrid ja kangid peos, ja olid kogu sellest segadusest h?mmelduses. Oli aprilli l?pp, kevadilm oli soe ja kaunis. Kohtumeditsiini meeskond t??tas ja kraapis mullavallist ettevaatlikult n?idiseid. Nad lasid pinnasel kukkuda oma v?ikestele k?hvlitele, mille siis kilekottidesse t?hjendasid. Mullavallis v?is n?ha osa luustiku ?lakehast. N?ha oli ?lavars, osa rinnakorvist ja alumine l?ualuu. „Kas see on millenniumimees?“ k?sis Erlendur valli juurde astudes. El?nborg heitis k?siva pilgu Sigur?ur ?lile, kes seisis Erlenduri k?rval, osutas nimetiss?rmega meelekohale ja keerutas s?rme. „Ma helistasin rahvusmuuseumisse,“ ?tles Sigur?ur ?li ja hakkas kukalt kratsima, kui Erlendur j?rsku tema poole p??rdus. „Arheoloog on juba teel. V?ib-olla oskab tema ?elda, millega tegu.“ „Kas meil ei oleks siis ka geoloogi vaja?“ k?sis El?nborg. „Et pinnase kohta infot saada. Luude asendi seosest pinnasega. Et kihi vanust teada.“ „Kas sina ei saa meid sellega aidata?“ k?sis Sigur?ur ?li. „Kas sa ei ?ppinud seda?“ „Ma ei m?leta sellest s?nagi,“ ?tles El?nborg. „Aga ma tean, et see pruun v?rk on muld.“ „Ta ei ole meeter kaheksak?mne s?gavusel,“ ?tles Erlendur. „Ta on meetri, maksimaalselt pooleteise s?gavusel. Kiiruga sinna topitud. Niipalju kui mina aru saan, on tegemist surnukeha j??nustega. Mees ei ole siin kaua olnud. Ta pole mingi viiking.“ „Miks sa arvad, et see on mees?“ k?sis koroner. „Mees?“ k?sis Erlendur. „Ma pean silmas,“ ?tles arst, „et sama h?sti v?ib see naine olla. Miks sa arvad, et see on mees?“ „V?i siis naine,“ ?tles Erlendur. „Mul kama.“ Ta kehitas ?lgu. „Kas sa saad meile nende luude kohta midagi ?elda?“ „Ma ei n?e neid tegelikult eriti,“ ?tles arst. „K?ige parem on v?imalikult v?he ?elda, kuni nad mullast v?lja v?tan.“ „Mees v?i naine? Vanus?“ „V?imatu ?elda.“ Kahuse halliseguse habeme ja suurest suust turritavate kollaste kihvataoliste silmahammastega, teksaste ja traditsioonilise Islandi kampsuniga pikk mees tuli nende juurde ja tutvustas end arheoloogina. Ta j?lgis kohtumeditsiini meeskonna t??d ja palus neil jumala nimel see lollus l?petada. Kaks k?hvlitega meest k?hklesid. Nad kandsid valgeid kombinesoone, kummikindaid ja kaitseprille. Erlenduri meelest oleksid nad v?inud tulla otse tuumajaamast. Nad vaatasid juhiseid oodates tema poole. „Jumala p?rast, me peame ta v?lja kaevama,“ ?tles Kihv k?si laiutades. „Kas te kaevate ta nende k?hvlitega v?lja v?i? Kes siin ?ldse vastutab?“ Erlendur m??nis, et see on tema. „See ei ole arheoloogiline leid,“ ?tles Kihv tema k?tt surudes. „Nimi on Skarph?dinn, tere, aga parem v?tame seda nii. Saad aru?“ „Mul pole ?rna aimugi, millest sa r??gid,“ vastas Erlendur. „Luud ei ole kuigi kaua mullas olnud. Ma ?tleksin, et mitte rohkem kui kuus- v?i seitsek?mmend aastat. V?ib-olla v?hemgi. Riided on ikka veel seljas.“ „Riided?“ „Jah, siin,“ ?tles Skarph?dinn j?meda s?rmega osutades. „Ja ma olen kindel, et rohkem kui ?hes kohas.“ „Ma arvasin, et see oli liha,“ ?tles Erlendur ujedalt. „K?ige m?istlikum antud olukorras, et t?endeid mitte rikkuda, oleks lasta luustik v?lja kaevata minu tiimil meie meetodeid kasutades. Kohtumeditsiini omad v?ivad meid aiata. Me peame ala n??riga piirama ja luustikuni kaevama, mitte siin pinnast kratsima. Meil pole kombeks t?endeid kaotada. Ainu?ksi luude asend v?ib meile pagana palju r??kida. See, mis me nende ?mbert leiame, v?ib juhtl?ngu anda.“ „Mis sinu meelest juhtus?“ k?sis Erlendur. „Ma ei tea,“ vastas Skarph?dinn. „Liiga vara oletusi teha. Me peame selle v?lja kaevama, loodetavasti ilmneb siis midagi kasulikku.“ „Kas see on keegi, kes on surnuks k?lmunud ja siis mulla alla j??nud?“ „Keegi ei vaju nii s?gavale maa sisse.“ „Nii et see on haud.“ „Paistab nii,“ ?tles Skarph?dinn suureliselt. „K?ik osutab sellele. Kas ?tleme, et kaevame ta v?lja?“ Erlendur noogutas. Skarph?dinn l?ks redeli juurde ja ronis vundamendikraavist v?lja. Erlendur oli tihedalt tema kannul. Kui nad luustiku kohal seisid, seletas arheoloog, kuidas v?ljakaevamist k?ige paremini korraldada. Erlendurile avaldas mees ja k?ik, mida ta r??kis, muljet, ja varsti oli Skarph?dinn mobiiltelefoni otsas ja helistas oma meeskonnale. Ta oli osalenud mitmel viimaste aastak?mnete t?htsamal arheoloogilisel v?ljakaevamisel ja teadis, millest r??kis. Erlendur usaldas teda. Kohtumeditsiinir?hma juht oli eriarvamusel. Tema jauras sellest, kuidas v?ljakaevamine anti arheoloogile, kellel pole kriminaaluurimisest ?rna aimugi. K?ige kiirem lahendus on luustik vallist v?lja raiuda, et saada v?imalus uurida nii selle asendit kui t?endeid – kui neid on – ja tuvastada, kas tegemist oli kuriteoga. Erlendur kuulas m?nda aega tema k?net ja teatas siis, et Skarph?dinn ja tema meeskond saavad loa luustikuni kaevata, isegi kui see v?tab oodatust palju kauem aega. „Luud on lebanud siin pool sajandit, paar p?eva siia-sinna ei m?ngi enam mingit rolli,“ ?tles ta ja asi oli otsustatud. Erlendur vaatas ehitusj?rgus uute majade poole. Ta vaatas pruune kuumaveetsisterne ja sinnapoole, kus asus Reynisvatni j?rv, p??rdus ja vaatas idas asuvat rohuv?lja, mis laius uue kvartali taga. Tema t?helepanu k?itsid neli p??sast, mis seisid ?ksinda umbes kolmek?mne meetri kaugusel. Ta l?ks p??saste juurde ja arvas teadvat, et tegemist oli punases?strap??sastega. P??sad seisid vundamendikraavist idas sirges reas ja Erlendur m?tles nende k?hmulisi raagus oksi silitades, kes need k?ll sinna eikellegimaale istutas. 3 Fliisjakkides ja sooja pesuga arheoloogid j?udsid kohale, varustatud lusikate ja labidatega, ja piirasid n??riga ?sna suure ala luustiku ?mber ning ?htus??gi ajaks olid nad hakanud rohuga kaetud pinnast ettevaatlikult ?les kaevama. Oli veel valge nagu p?eval, p?ike pidi loojuma alles p?rast kella ?heksat. Tiim koosnes neljast mehest ja kahest naisest, kes t??tasid rahulikult ja metoodiliselt, igat mullak?hvlit?it hoolikalt uurides. Polnud ?htki m?rki sellest, et pinnast oleks segi ajanud hauakaevaja. Selle eest olid hoolitsenud aeg ja t??d vundamendi juures. El?nborg leidis ?likoolist geoloogi, kes oli enam kui valmis politseid aitama, j?ttis k?ik sinnapaika ja j?udis vundamendi juurde k?igest pool tundi p?rast telefonik?net. Mees oli keskealine, tumeda peaga ja sale, erakordselt s?gava h??lega, ja oli doktorikraadi saanud Pariisis. El?nborg juhatas ta mullavalli juurde. Politsei oli pannud valli kohale ?les telgi, et seda m??dujate eest varjata, ja viipas geoloogi telgiklapi alt sisse. Telki valgustas p?evavalguslamp, mis heitis s?ngeid varje kohale, kus luustik lebas. Geoloog ei kiirustanud. Ta uuris pinnast, v?ttis vallist peot?ie ja surus rusikasse. Ta v?rdles mullakihti luustiku k?rval kihiga selle kohal ja all ning uuris pinnase tihedust luude ?mber. Ta r??kis El?nborgile uhkusega, et kord oli ta uurimise juurde appi kutsutud, ta oli anal??sinud kuriteopaigalt leitud mullakamakat ning see oli oluline panus. Siis hakkas ta r??kima kriminoloogia ja mullastikuteaduse alastest teadust??dest, teatud kohtumeditsiinilisest geoloogiast, kui El?nborg ?igesti aru sai. El?nborg kuulas tema jutuvada, kuni tema kannatus katkes. „Kui kaua ta on siin olnud?“ k?sis ta. „Raske ?elda,“ vastas geoloog oma s?gava h??lega ja v?ttis akadeemilise poosi. „See ei pruugigi pikk aega olla.“ „Kui pikk aeg see geoloogilises m?ttes oleks?“ k?sis El?nborg. „Tuhat aastat? K?mme?“ Geoloog vaatas talle otsa. „Raske ?elda,“ kordas ta. „Kui t?pse vastuse te suudate anda?“ k?sis El?nborg. „Aastates m??detuna.“ „Raske ?elda.“ „Teisis?nu, raske on midagi ?elda?“ Geoloog vaatas El?nborgi poole ja naeratas. „Vabandust, ma m?tlesin. Mida te teada tahate?“ „Kui kaua?“ „Mida?“ „Ta siin on lamanud,“ oigas El?nborg. „Ma arvan, et kusagil viiek?mne ja seitsmek?mne aasta vahel. Ma pean t?psemaid anal??se tegema, aga ma kujutan nii ette. Pinnase tiheduse j?rgi on v?listatud, et tegemist oleks viikingi v?i pagana matusek?nkaga.“ „Seda me teame,“ ?tles El?nborg, „seal on riiete j??nused…“ „See roheline joon siin,“ ?tles geoloog ja osutas kihile valli k?ige alumises osas. „See on j??aegne savi. Need korrap?raste vahedega jooned,“ j?tkas ta ?lespoole osutades, „on vulkaaniline tuff. K?ige ?lemine on viieteistk?mnenda sajandi l?pust. See on k?ige paksem tufikiht Reykjav?ki piirkonnas p?rast seda, kui maa kohale asetus. Need on vanemad kihid Hekla ja Katla pursetest. N??d oleme ajas tuhat aastat tagasi l?inud. See pole aluskivimis kaugel, nagu n?ete,“ osutas ta laiale kihile vundamendikraavis. „See on Reykjav?ki doleriit, mis katab kogu linna?mbruse piirkonda.“ Ta vaatas El?nborgi poole. „V?rreldes kogu selle ajalooga, kaevati see haud alles millisekundi eest.“ Arheoloogid l?petasid t?? poole k?mne paiku ja Skarph?dinn ?tles Erlendurile, et nad tulevad j?rgmisel varahommikul tagasi. Nad polnud pinnasest midagi olulist leidnud ja olid vaevu alustanud taimestiku eemaldamisega selle ?mbert. Erlendur k?sis, kas nad saaksid natuke kiiremini teha, aga Skarph?dinn heitis talle p?lgliku pilgu ja k?sis, kas ta tahab t?endeid h?vitada. Nad n?ustusid, et luustiku v?ljakaevamisega ei olnud endiselt kiiret. P?evavalguslamp telgis kustutati. K?ik ajakirjanikud olid ?ra l?inud. Luustiku leidmine oli ?htuste uudiste peateema. Telekanalid n?itasid pilte Erlendurist ja tema tiimist vundamendikraavis ja ?ks kanal n?itas, kuidas nende reporter ?ritas k?sitleda Erlenduri, kes k?tega tema n?o ees vehkis ja minema k?ndis. Arendusele oli uuesti laskunud rahu. Kopsivad haamrid olid vaikseks j??nud. K?ik, kes olid oma majade ehitusel t??tanud, olid ?ra l?inud. Need, kes olid juba sisse kolinud, s?ttisid magama. ?hegi lapse kisa ei olnud enam kuulda. Kaks politseinikku patrullautos olid m??ratud ??sel piirkonda valvama. El?nborg ja Sigur?ur ?li olid koju l?inud. Kohtumeditsiini tiim, kes oli arheolooge aidanud, oli n??d samuti koju l?inud. Erlendur oli r??kinud T?ti ja tema emaga luust, mis poiss oli leidnud. T?ti oli kogu t?helepanust elevil. „On vast s?ndmus, mida meenutada,“ ohkas poisi ema. Tema poeg leidis luustiku, mis lihtsalt vedeles. „See on mu parim s?nnip?ev ?ldse,“ ?tles T?ti Erlendurile. „?ldse.“ Meditsiinitudeng oli koju l?inud ja oma v?ikese venna kaasa v?tnud. Erlendur ja Sigur?ur ?li olid temaga l?hidalt vestelnud. Ta kirjeldas, kuidas ta oli last j?lginud ega olnud kohe m?rganud luud, mida too n?ris. Kui ta seda l?hemalt uuris, osutus see inimese roideks. „Kuidas te kohe aru saite, et see oli inimese roie?“ k?sis Erlendur. „See oleks v?inud n?iteks lambakont olla.“ „Jah, kas lambakont ei oleks t?en?olisem olnud?“ k?sis linnapoiss Sigur?ur ?li, kes ei teadnud Islandi taluloomadest mitte midagi. „Selles oli v?imatu eksida,“ ?tles noormees. „Ma olen lahanguid teinud ja mingit k?simust ei olnud.“ „Kas te v?iksite ?elda, kui kaua luud teie hinnangul seal maetud olid?“ k?sis Erlendur. Ta teadis, et El?nborgi kutsutud geoloog, arheoloog ja patoloog annavad talle hinnangu, aga tal polnud midagi selle vastu, et kuulda meditsiini?li?pilase arvamust. „Heitsin pilgu pinnasele ja lagunemise astme alusel r??gime ehk umbes seitsmek?mnest aastast. Palju pikemast ajast k?ll mitte. Aga ma ei ole spetsialist.“ „Ei, muidugi,“ vastas Erlendur. „Arheoloog arvas sama ja temagi pole spetsialist.“ Ta p??rdus Sigur?ur ?li poole. „Me peame vaatama ?le oma andmed inimestest, kes sel ajal kadunuks j?id, umbes 1930 v?i 1940. V?ib-olla isegi varem. Vaatame, mida leiame.“ Eralendur seisis ?htup?ikeses vundamendi juures ja vaatas p?hja, Mosfellsb?ri linna, Kollafj?r?uri ja Esja m?e poole, ja n?gi maju teisel pool Kjalarnesi lahte. Ta n?gi autosid l??nepoolsel maanteel p??ramas ?lfarselli jalamilt Reykjav?ki poole. Ta kuulis, kuidas auto vundamendikraavi juures peatus ja sellest astus v?lja mees, umbes Erlenduri vanune, paks, sinise tuulejope ja soniga. Mees virutas autoukse pauguga kinni, vaatas Erlenduri ja politseiautot, ?les kaevatud mulda vundamendikraavis ja telki luustiku kohal. „Kas te olete maksukoguja?“ k?sis ta Erlenduri juurde astudes j?medalt. „Maksukoguja?“ k?sis Erlendur. „Teist pole hetkegi kuradi rahu,“ ?tles mees. „On teil kohtukutse v?i…?“ „Kas see on teie maa?“ k?sis Erlendur. „Kes te olete? Mis telk see on? Mis siin toimub?“ Erlendur seletas mehele, kes ?tles, et tema nimi on J?n, mis oli juhtunud. Tuli v?lja, et mees oli ehituseettev?tja ja ehitusplats kuulus talle; ta oli pankroti ??rel ja laenuandjad vaenasid teda. Vundamendi juures polnud juba m?nda aega midagi tehtud, aga ta ?tles, et k?is regulaarselt kontrollimas, et piirdeid poleks l?hutud: need pagana uute eeslinnade lapsed, kes majades lollusi tegid. Ta oli luustiku leidmisest kuulnud ja vaatas jahmunult vundamendikraavi, kui Erlendur talle r??kis, mida politsei ja arheoloogid tegid. „Mina sellest ei teadnud ja ehitajad neid luid kindlasti ei n?inud. Kas see on siis vana haud?“ k?sis J?n. „Me ei tea veel,“ vastas Erlendur, tahtmata rohkem infot jagada. „Kas te teate midagi maast seal ida pool?“ k?sis ta punases?strap??sastele osutades. „Mina tean ainult, et see on ehitamiseks hea maa,“ ?tles J?n. „Ma ei uskunud, et minu silmad n?evad seda p?eva, kui Reykjav?k nii kaugele valgub.“ „V?ib-olla on linn k?ikidest piiridest v?lja kasvanud,“ ?tles Erlendur. „Ega te ei juhtu teadma, kas punased s?strad kasvavad Islandil metsikult?“ „Punased s?strad? Pole aimugi. Pole kunagi kuulnud.“ Nad r??kisid l?hidalt, enne kui J?n uuesti minema s?itis. Erlendurile j?i mulje, et tema v?lausaldajad pidid maa iga hetk sundv??randama, aga kui J?nil ?nnestuks j?rjekordne laen v?lja kaubelda, oleks veel k?beke lootust. Erlendur kavatses samuti koju minna. ?htup?ike heitis l??netaevasse kaunist punast kuma, mis levis merelt ?le maa. ?htu hakkas jahenema. Erlendur silmitses tumedat vaalu. Ta togis pinnast ja k?ndis ringi, teadmata, mis teda kinni hoiab. Kodus ei oota teda miski, m?tles ta mulda jalaga laiali pildudes. Tal polnud peret, kes teda ootaks, ega naist, kes talle oma p?evast r??giks. Ei ?htki last, kes r??giks talle, kuidas koolis l?ks. Ainult kipakas televiisor, tugitool, kulunud vaip, k??gis valmistoidupakendid ja seinat?is raamatuid, mida ta oma ?ksinduses luges. Suur hulk raamatutest olid kadunud inimestest Islandil, vanadel aegadel metsikus looduses liikunud r?ndurite kannatustest ja surmast m?giteedel. J?rsku tundis ta jala vastas midagi k?va. See oli nagu v?ike mullast turritav kivi. Erlendur togis seda paar korda kinganinaga, aga kivi ei liikunud. Ta kummardus ja hakkas mulda selle ?mbert ettevaatlikult ?ra kraapima. Skarph?dinn oli keelanud tal arheoloogide ?raolekul midagi puudutada. Erlendur sikutas hajameelselt kivi, aga see ei tulnud maast v?lja. Ta kaevas s?gavamalt ja kui ta l?puks teise, siis kolmanda ja neljanda samasuguse kivi leidis, olid tema k?ed mullased. Erlendur laskus p?lvili ja paiskas mulda igas suunas laiali. Aegam??da tuli ese n?htavale ja peagi j?llitas Erlendur midagi, mis tema arusaamise j?rgi oli k?si. Viis luist s?rme ja k?mblaluu turritasid mullast v?lja. Ta t?usis aeglaselt p?sti. Viis s?rme olid laiali, nagu oleks inimene seal all p??dnud millestki haarata v?i end kaitsta, v?i ehk armu paluda. Erlendur seisis tummaks l??duna. Luud sirutusid mullast tema poole nagu armuandmispalve, ja ?htune tuulehoog pani ta v?risema. Elus, m?tles Erlendur. Ta vaatas punases?strap??saste poole. „Olid sa elus?“ k?sis ta endamisi. Just sel hetkel hakkas tema mobiil helisema. ?hturahus seistes ja oma m?tetesse s?venenult l?ks tal hetk, et telefonihelinat t?hele panna. Ta v?ttis mantlitaskust telefoni ja vastas k?nele. Algul kuulis ta ainult m?rinat. „Aita mind,“ ?tles h??l, mille Erlendur kohe ?ra tundis. „Palun.“ Siis k?ne katkes. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arnaldur-indri-ason/maetud-minevik/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.