Just nii, h?rra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti kaitsev?est ja kordus?ppustest

Just nii, h?rra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti kaitsev?est ja kordus?ppustest Timo Porval; Tarvi Tiits Esmakordselt 2014. a ilmunud, enam kui 3500 eksemplari m??nud ja 2018. aastal leedu keelde t?lgitud „Just nii, h?rra seersant!“ on autorite isiklikule kogemusele tuginev aus ja kaasahaarav jutustus ajateenistusest Eesti kaitsev?es.

Raamat pakub nostalgiahetki neile, kel see teekond l?bitud ning annab tulevastele ajateenijatele v?imaluse ennast ees ootavaks katsumuseks ette valmistada.
Naissugu saab aimu, mis meestega ajateenistuses toimub ning elukutselistele kaitsev?elastele on see kasulik lugemine m?istmaks lihts?duri m?ttemaailma.
2021. a ilmunud kolmandale, parandatud ja t?iendatud kordustr?kile on lisandunud autorite kordus?ppusi puudutavad osad.
„Just nii, h?rra seersant!" on suurep?rane lugemine k?igile olenemata sellest, kas ajateenistus puudutab teda otseselt v?i mitte. Porval ja Tiits on suutnud ilmekalt ja vahetult ajateenistuse kogemuse l?bi selle ilu ja valu s?nadesse panna, pakkudes juurde s?gavaid m?tteid ja paralleele elust tsiviilis ning kaitsev?es. Sa saad nendega koos naerda nii tobedate kui ka kavalate naljade ?le ning tunned justkui omal nahal seda valu, mida pakub NAKi l?pur?nnak, v?i trotsi, mida tekitab l?putu voodiralli. Usun, et seda raamatut lugedes muutub nii m?nigi sinu m?ttemuster.”
Mihkel Vetemaa endine ajateenija ja „T?itsa pekkis” saatejuht
„Kui vahva s?dur ?vejk viskas peamiselt nalja s?durielu absurdsuse ja m?ttetuse ?le, siis see raamat r??gib, naer silmanurgas, aga t?si taga, Eesti s?durielu m?ttekusest. Lihast-luust kogemustel p?hinev ja detailitruu, tundeline ja asjalik, naljakas ja kohati dramaatiline, p?nev ja v?ljakutsuv. H?sti kirjutatud, ehedalt edasi antud, mahlaka s?durisl?ngiga teekond, mille jooksul ?hest skeptilisest rea-ajateenijast saab oma missioonis veendunud jao?lem, „kes ei vingu, ei h?dalda, ei viska p?ssi p??sasse, ei otsi vabandusi, ei anna alla“ ning v?itleb, kui vaja, v?iduka l?puni. Selle mehe ja raamatuga l?heksin mina k?ll luurele. S?jast r??kimata.“
Sirje Kiin kirjandusteadlane
„Suurep?rane, et ometi on reservv?elased v?tnud ette oma kogemuste ja muljete avaldamise ajateenistusest. See on oluline tulevastele ajateenijatele, kes saavad siit aimu oma tulevikust. Lisaks peaks k?esolev raamat olema kohustuslik igale tegevv?elasele, eelk?ige selleks, et m?ista ajateenija ja reservv?elase arusaama ajateenistusest. Vaatamata autori(te) positiivsele hoiakule tuleks tegevv?elastel teha selle raamatu p?hjal kriitilisi j?reldusi meie tegevusest ja k?itumisest. Kasulik ja lahe lugemine igal juhul.“ Kindralleitnant Martin Herem Kaitsev?e juhataja „Kui vahva s?dur ?vejk viskas peamiselt nalja s?durielu absurdsuse ja m?ttetuse ?le, siis see raamat r??gib, naer silmanurgas, aga t?si taga, Eesti s?durielu m?ttekusest. Lihastluust kogemustel p?hinev ja detailitruu, tundeline ja asjalik, naljakas ja kohati dramaatiline, p?nev ja v?ljakutsuv. H?sti kirjutatud, ehedalt edasi antud, mahlaka s?durisl?ngiga teekond, mille jooksul ?hest skeptilisest reaajateenijast saab oma missioonis veendunud jao?lem, „kes ei vingu, ei h?dalda, ei viska p?ssi p??sasse, ei otsi vabandusi, ei anna alla” ning v?itleb, kui vaja, v?iduka l?puni. Selle mehe ja raamatuga l?heksin mina k?ll luurele. S?jast r??kimata.“ Sirje Kiin kirjandusteadlane „Usun, et enamik meist, kaadrist (nagu te raamatus tegevv?elasi nimetate), on oodanud sellist raamatut kaitsev?e loomise algusest saati. Ajateenistuse l?bib ju ainult osa Eesti noortest ja ?ksk?ik, mida kaader selle propageerimiseks teeb v?i selle kohta r??gib, ei k?la see nii usutavalt kui otseallikast, ajateenija enda sulest tulnuna. Infot kaitsev?e kohta saavad teie raamatust nii tulevased ajateenijad, nende vanemad, vanavanemad, elukaaslased, s?brad kui ka kaader ise. Meile on see raamat samuti oluline, et saadud tagasiside p?hjal oma t??d paremini korraldada. Lisaks annab see raamat olulise s?numi neile, kellele ei meeldi Eesti iseseisvus. Raamat n?itab, et Eesti kaitsev?kke ei ole kokku tulnud papist poisid. Kindlasti leiavad paljud juba ajateenistuse l?binud t?nased reservv?elased nostalgilisi ?ratundmisi kohtadest, tegevustest, asjadest ja inimestest.“ Aivar Jaeski kolonel, endine NATO Strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektor „Enne ajateenistust v?ga kasulik lugemine. Loomulikult pole see ?vejk v?i Waltari, vaid meie oma kaitsev?gi k?igi valude ja v?ludega.“ Mart Laar endine peaminister „Seda raamatut tasub lugeda iseenesest m?ista neil, kel seisab ajateenistus ees, et teada, mis siis ees ootab. Samuti neil, kel ajateenistus l?bitud, et ?ratundmist kogeda. Aga kindlasti ka v?lja?ppega tegelevatel kaitsev?elastel. Midagi k?rva taha panna on siit k?igil, sest ennek?ike on see ?ks aus ja ehe lugu. Seda lugedes pole mul kahtlust, et nii nagu autor kirjutas, ka tegelikult juhtus v?i autorile v?hemalt nii tundus. Teos algab k?sim?rkidega ja l?ppeb selge t?demusega, millest on n?ha autori arvamus ajateenistuse kohta. Ajateenistuse arendamisel on veel palju teha. K?ik ajateenijad v??rivad korralikke elamistingimusi, v?lja?pe peab olema t?hus ja ajateenistuse l?binute tagasisidet tuleb pidevalt hinnata. Kuid p?him?te on selge nii t?na, eile kui homme: Eesti on valmis ennast kaitsma ja rakendab selleks kogu j?u. Ukraina s?ja p?evadel on see s?num kahekordse kaaluga. Need mehed ja naised, kes oma panuse annavad, v??rivad tunnustust ja ?rakuulamist. Eriti nii m?nusas vormis kirjutatud loo ?rakuulamist. Nii et lugege ja vaadake, mis on autori j?reldus.“ Urmas Reinsalu endine kaitseminister „See raamat on m?nus lugemismaterjal eesk?tt noortele meestele, kel ajateenistus Eesti kaitsev?es veel ees ja kes seal parajasti on v?i kellel teenistus juba seljataga. Aga miks mitte ka vanemaile meestele, kelle s?nniaasta tingis nende teenistuse N?ukogude armees v?i koguni Wehrmachtis, Relva-SSis v?i Soome s?jav?es? Sest neil ju n?gemus meie oma s?jav?est puudub. Raamat avardab oluliselt silmaringi ka t?naste s?jameeste pruutidel ja naistel ning valk??rikutsumust tundvail kaunitaridel.“ Mati ?un endine merev?elane ja t?nane s?jaajaloolane „Igatahes m?nus ja detailne Eesti kaitsev?e ajateenijate olemise, elamuste ja tegemiste kirjeldus. Arvan, et tuleb kasuks tulevastele ajateenijatele.“ Ants Laaneots kindral, endine kaitsev?e juhataja „Paljud raamatus kirjeldatud intsidendid olid juba j?udnud unustuseh?lma vajuda, kuid uuesti lugedes sai taas kord k?vasti naerda. Kindlasti on raamat hea neile, kes ajateenistuses juba k?inud, selleks et olnut meenutada v?i lihtsalt ajaviitekirjandusena. Kuid samuti v?iksid seda lugeda ka need noormehed (ja miks mitte neiudki), kel see asi alles ees seisab. Meeldis, et raamat ei olnud kallutatud ei ?hele ega teisele poole, vaid oli aus.“ Janek Murakas endine ajateenija, H?irekeskuse Ida keskuse juht „Endise ajateenijana saab raamatust loomulikult k?tte paraja portsu nostalgiat. Meenuvad alguse kohmetus ja hirmud, hilisem harjumine ja karastumine, valusad ja naljakad seigad. Huvitav on n?ha ka paralleele ning erinevusi enda teenistusajaga ja pataljoniga. Soovitan nii aega teeninutele, ajateenistusse minejatele, nende l?hedastele kui ka k?igile teistele. Kui ?lemus n?rve s??b, saad natuke perspektiivi juurde.“ Oleg Kalinkin ettev?tja, endine ajateenija „Oskuslikult situatsioone anal??sides maalivad autorid meile huvitava ja detailirohke pildi ajateenistuse kogu ilust ja valust. Ajateenistuse m?ttekuse ?le kahtlejatele v?iks olla kohustuslikuks lugemiseks peat?kk, kus laatsaretis filosofeeritakse samal teemal. Omaette v??rtus on jutustuse esitamine p?eviku vormis, mis annab lugejale v?imaluse koos autoritega liikuda m??da ajateenistuse kronoloogilist ajajoont. Eelk?ige on tegemist AUSA raamatuga. Minu riigikaitse?petust ?ppivatele g?mnasistidele on see v?ga soovitatav lugemine.“ Madis Milling leitnant, Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku abi ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Just nii, h?rra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti kaitsev?est ja kordus?ppustest See raamat on autorikaitse objekt ja seda ei tohi paljundada ega levitada mingil moel ei kaubandusv?rgus ega ka kuidagi teisiti ilma Lifedive O? n?usolekuta. Autorid: Timo Porval ja Tarvi Tiits Toimetajad: esmatr?kk Mari Tuuling, t?iendatud kordustr?kk Jaana Maling ja Karin Kastehein Korrektuur: Tuuli Elstrok K?ljendus: PR Disain Kaanekujundus: Riho Muuga Fotod autoritest: Tiit Tamme Fotod: Mait K?go, Tanel Friedenthal, Sigrit Tiits, Tarvi Tiits Teose levitamise ?igused kuuluvad Lifedive O?-le E-raamat O? Flagella Kolmas, parandatud ja t?iendatud tr?kk Kolmas tr?kk on valminud Lifedive O? ja Eesti S?jamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi koost??s ISBN 978-9916-4-0776-9 ISBN 978-9916-4-1015-8 (epub) EESS?NA Hea lugeja! Selle raamatu esmatr?kk j?udis lugejani 2014. aasta s?gisel ja seda on t?naseks koos samal aastal ilmunud e-raamatuga m??dud ?le 3500 eksemplari. 2018. aasta l?pus ilmus raamatu leedukeelne t?lge pealkirja all „Taip, tamsta ser?ante!”. 2021. aasta m?rgib sel p?neval teekonnal j?rgmist verstaposti, raamatu t?iendatud ja parandatud kordustr?ki ilmumist k?igi nende huviliste r??muks, kes eelmisest tiraa?ist osa ei saanud. Miks t?iendatud kordustr?kk ja mille poolest see algsest erineb, sellest juba ?ige pea, aga k?igepealt raamatu s?nni­loost ja autoreist. Oleme m?lemad l?binud ajateenistuse Eesti kaitsev?e Tapa v?lja?ppe­keskuses pioneeripataljonis: Timo 11 kuud aastatel 2008–2009 ning Tarvi 8 kuud aastatel 2004–2005. Elu viis meid ?histe ettev?tmiste kaudu kokku 2008. aasta alguses, mil Tarvi ?ppis Tallinna Tehnika?likooli majandusteaduskonnas ning Timo Tallinna Tehnika­k?rgkooli ehitusteaduskonnas. Juhtus nii, et samas noorteorganisatsioonis tegutsedes tutvustas Timo Tarvile ideed kirjutada ajateenistuskogemusest raamat ning ta oli ilma pikema jututa valmis kampa l??ma. Miks kirjutada raamat ajateenistusest? Sest kumbki meist ei teadnud enne teenistusse asumist, mis meid ees ootab – meil puudus igasugune ettekujutus t?nap?evasest v?lja?ppest Eesti kaitsev?es. Kuskilt polnud selle kohta ka eriti lugeda ja s?pru-tuttavaid, kes oleks ajateenistuse ise v?rskelt l?bi teinud, leidus v?he. Sellele vaatamata oli meil tekkinud ridamisi ajateenistusega seotud eelarvamusi, mille tekkelugu on meile endalegi h?gune. „See on m?ttetu ajaraiskamine“ oli neist vast ?ks levinumaid. Klassivendi, kes ajateenistusse l?ksid, v?is ?he k?e s?rmedel kokku lugeda ning isegi spordipoisse n?is kimbutavat „kehv tervis“. Samas oli kuskilt k?rvu j??nud, et k?sitluste j?rgi on meil k?rge kaitsetahe. Niisiis m?nev?rra segane, vastuoluline lugu. Mis siis ikkagi paika peab ja mis mitte? ?kki peaks ise sellest k?igest ?he raamatu kirjutama? Endale m?lestuseks ja teistele teejuhiks. M?eldud, tehtud. T?si, ideest teostuseni kulus ?ige mitu aastat ja k?ik ei sujunud sugugi nii ladusalt, kui alul arvatud. Esimene suur t?? sai tehtud aastail 2008–2009, kui Timo pidas ajateenistuses olles p?evikut ning tegi peaaegu iga p?ev eluolu kohta k?sikirjalisi m?rkmeid. Kuna me polnud kumbki koolikirjandist t?sisemat kirja­t??d teinud ja kokkupuude raamatu kirjastamisega puudus, siis plaani­sime m?rkmete ladusalt loetavaks raamatutekstiks vormimisel kedagi appi paluda. Paraku tulutult. Kaotasime otsimisele ?iget n-? kirja­nikku leidmata omajagu aega. 2010. aastal otsustas Tarvi ise k?tt proovida. Valmis m?nelehek?ljeline k?sikiri, millele k?sisime s?pradelt-tuttavatelt tagasisidet, mispeale tundus, et asjaga kannatab edasi minna. Sellest ajast saati vorpisime vahelduva eduga m?rkmetest raamatut ja pidasime paralleelselt ka blogi (www.ajateenija.ee). Seda k?ike ?likooli l?petamise, t??, ettev?tluse ja laste saamise k?rvalt. Kokkuv?ttes kulus raamatu kirjutamiseks ja kirjastamiseks umbes neli aastat, mille sisse mahtusid nii reserv?ppekogunemised kui ka plaanist loobumise m?tted. 2014. aastal saime sellegipoolest t?histada raamatu ilmumist ja seda saatnud m??giedu koos ?le ootuste positiivse vastukajaga lugejailt. Tagasi vaadates on see olnud ?ks ?tlemata ?ge ettev?tmine, tuues kaasa p?nevaid kohtumisi, kontakte ja unikaalseid kogemusi. Osaliselt kindlasti ka seet?ttu, et oleme ise kogu protsessis algusest l?puni sees olnud, alates ajateenistuskogemusest samas v?eosas kuni kirjastamise n?anssideni v?lja. Ja nagu n?ha, siis teekond j?tkub. Ent miks me n??d, seitse aastat hiljem raamatu t?iendatud kordustr?ki teeme? Esmalt seet?ttu, et p?rast l?bim??dud tiraa?i on meie k?est korduvalt k?situd, kas ja millal on plaanis raamatut juurde tr?kkida. ?helt poolt on k?sijaiks olnud need, kes sooviksid digiraamatu asemel paberkandjat, ja teisalt uued ajateenistusse astujad, kelle jaoks polnud kaitsev?gi esmatr?ki ilmumise ajal veel p?evakorral. Sel aastal n?iteks astub ajateenistusse umbes 3500 noort, kes tunnevad samuti huvi, mis neid ees ootab. ?ha enam on nende seas ka naisi. Meie teada pole midagi samalaadset viimastel aastatel ilmunud ja „Just nii, h?rra seersant!” annab ka praegu noortele v?ga hea eelvaate ajateenistusest. K?ik see koos teadmisega, et Eesti S?jamuuseum – kindral Laidoneri muuseum on valmis raamatu t?iendatud kordustr?ki ilmumisele ?la alla panema, julgustaski plaani ellu viima. Kuus aastat raamatu ilmumisest, tosin aastat meie ajateenistus­kogemusest – m?istetavalt t?statas see ajaline perspektiiv k?simuse, kuiv?rd elu on vahepeal muutunud. Kas ja mil m??ral on raamat vahepeal oma ajakohasust ja seel?bi v??rtust uute ajateenistusse astujate jaoks minetanud? See h?potees vajas kontrollimist, sest n?gime kordustr?kil m?tet ainult siis, kui see t?idab oma ?lesannet. Seadsime endale eesm?rgiks niisama juurde tira?eerimise asemel teha midagi paremini ja veenduda, et raamat loob v??rtust ka t?naste noorte jaoks. Seep?rast ongi tegu t?iendatud ja ajakohastatud, mitte lihtsalt kordustr?kiga. Aga pandeemia on siingi oma j?lje j?tnud, sest olime sunnitud k?rvale heitma esialgse idee teha l?hiajaliselt mingi osa v?lja?ppest noortega uuesti kaasa kasv?i kordus?ppuse n?ol. Seevastu usutlesime neid, kes olid v?rskelt ajateenistusse minemas, juba teenistuses v?i ?sja reservi arvatud, ning tutvusime uuema aja kirjutistega, sh blogidega. Lisaks avanes meil suurep?rane v?imalus k?ia maikuus Tapal v?lja?ppekeskusega tutvumas, mille k?igus saime ?lihea ?levaate uutest kasarmutest, v?lja?ppest, ajateenijate elamistingimustest, tehnikast-varustusest, pioneeripataljoni tegemistest ja liitlaste kohalolust. K?ik see koos reserv?ppekogunemistel osalemisega (viimati 2018. aastal) lubas teha teatud ?ldistusi. Mis ikkagi on viimase k?mne aasta jooksul muutunud? Nii vastuoluline kui see ka pole, siis m?neti nagu k?ik ja samas justkui mitte midagi. Kohe kindlasti on muutunud see, mis silmaga n?htav. Tapa s?jav?elinnaku taristu on muljetavaldavalt palju edasi arenenud. Kaitseinvesteeringud on igal sammul n?ha alates uutest kasarmutest, tehnika- ja laoruumidest, linnakut keskpol?gooniga ?hendavast rasketehnika- ehk tankiteest kuni tankla, s?idu?ppeala, suurima liitlase tarbeks valminud kasarmuhoonete ja perimeetrit selgelt piiritleva tara ning varasemast kolm korda suurema s??klani v?lja. Uue pioneeripataljoni kasarmu katuselt vaadates tekib tunne, justkui j?lgiks m?nd suuremat Euroopa lennujaama. V?rdlus pole v?ib-olla p?ris kohane, sest lennukeid siin ei maandu (ehkki meie ajal v?is n?ha helikoptereid kunagise lennuv?lja ?hest servast teise liikumas), aga k?ikv?imalik sagimine linnaku territooriumil, nii tehnika kui isikkoosseisu n?ol, ja rajatiste mastaapsus meenutab midagi sarnast. V?ikesest s?durik?last on saanud omamoodi linn. Kahtlemata on v?ga palju muutunud varustus ja tehnika, eriti just viimane. Meenub, kuidas tankit?rje-granaadiheiturina v?lja?pet saades oli peamiseks kokkupuuteks rasketehnikaga paberile tr?kitud konspekt koos v?imaliku vaenlase tankimarkide taktikalis-tehniliste andmete ja mustvalgete fotodega. Praegu saab ajateenija liitlaste kohalolu t?ttu oma silmaga n?ha ja tunnetada k?ikv?imalikku rasketehnikat selle elusuuruses, r??kimata siis meie enda kaitsev?e soomukitest, jalav?elahingumasinatest CV9035, pioneeritankidest v?i muust eritehnikast. See k?ik annab v?lja?ppes praeguse ajateenija jaoks meiega v?rreldes t?iesti uue dimensiooni, teoreetiline teadmine paberil on piltlikult ?eldes asendunud metsaservalt paistva tankitoruga ja kohtumine jalav?elahingumasinaga ei eelda enam k?rgelt arenenud kujutlusv?imet. M?nev?rra v?hem, aga muutunud on ka s?duri individuaalvarustus. Varasem roheline v?livormi muster on asendunud digilaiguga, vormir?ivas on k?llap parem ja kvaliteetsem ning uued automaadid R20 Rahe vahetavad vaikselt v?lja vanemat relvastust. Isiklik varustus on k?ll muutunud, ent mitte nii silmatorkavalt kui k?ik muu. Lisaks on muutunud m?ned pisidetailid, millel ei ole teenistuskogemuse m?ttes olulist t?htsust, nagu n?iteks v?lja?ppekeskuse ametlik nimetus, noors?durite puhul v??rihma kandmisest v??randumine v?i hommikujooks tossudes (tanksaabaste asemel). N??d aga selle juurde, mis silmaga ei paista. Augustis 2021 m??dus 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Toomas Sildami intervjuus Kaitseliidu ?lema Riho ?htegi ja NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektori Peeter Taliga (ERRi uudisteportaal, 23.07.2021 „Kindral ?htegi ja kolonel Tali: suurim oht on meie kaitsetahte murdumine”) k?is l?bi k?simus seniste kaitsev?e juhatajate ja nende k?ekirja kohta, kus kindral ?htegi m?rgib kunagise kaitsev?e juhataja Johannes Kerdi kohta: „...Johannese unistus oli, et Eesti Vabariigi ohvitser oleks osa intelligentsi eliidist…” See on vahest suurim mentaalne muutus, mis viimati Tapat k?lastades k?lama j?i. Ohvitserkond on t?epoolest ?ha enam osa intelligentsist, heas m?ttes. Targem, t?nap?evasem, omandanud hariduse vabas riigis ja ?htlasi teistsuguse suhtumisega alluvatesse, v?lja?ppesse jms. Loodetavasti see trend j?tkub. „Ma lihtsalt eelistaksin ka 10 v?i 15 aasta p?rast n?ha Eesti kaitsev?ge sellisena, et kilomeetripikkust jooksu ei peeta veel maratoniks ja tanksaabastes jooksmist kellegi alandamiseks.” (L?ik selle raamatu esmatr?kist 2014. aastal, lk 208.) Praegused ajateenijad on s?ndinud ja kasvanud vabas riigis, oma ajastu vaimust kantud ellusuhtumise ning vaadetega. Nad on tolerantsemad, enesekindlamad, oma valikutes vabamad. ?eldakse, et ellu j??vad need, kes suudavad kohaneda. Kaitsev?gi on seda suutnud, ehkki mingis m?ttes on asjad koos sellega muutunud pehmemaks. On rida asju, mis panevad imestama. N?iteks see, et teisip?eval teenistusse astunud kutsealune saab juba samal p?eval teada anda p?hap?evaks planeeritud k?lastusp?evast, v?i see, et tal on n?ppude vahel midagi, millega nii operatiivselt l?hikondseid teavitada. Tosina aasta tagusesse konteksti poleks sobitunud ei see, et selline h?ve on juba kindlalt ette teada, ega ka see, et pr??nik antakse k?tte n?nda vara, r??kimata sellest, et nutitelefonid polegi ?ra korjatud ja kapis?gavusse hoiule pandud. N?dalavahetuseks linnaloale saamine on samuti palju iseenesestm?istetavam kui toona. Voodiralli ega igahommikune t?hen?rimine habemeajamise kvaliteedi suhtes pole aga enam ?ldse nii enesestm?istetav. Nagu ka suitsumeeste k?tek?verduste tegemine v?i plankasendis kaasv?itlejate j?rele ootamine, kui keegi juhtub hilinema. Omaette k?simus on, et kas leebem, pehmem keskkond on kuidagi halb? Kuidas sellesse suhtuda, kui inimlik kadedus stiilis „neil on meiega v?rreldes ikka nii lihtne” k?rvale j?tta? Teatud m?ttes v?ib vastuse kokku v?tta kaitsev?e juhataja Martin Heremi s?nadega, kui ETV saates „Vabariigi v?gi“ tuli juttu sellest, kas ajateenija v?ib habet kanda. „Kui tuleb vastav h?iretase, siis l?heb habe maha k?igil, tegevv?elastel ja ajateenijatel. Aga selle hetkeni, kui see on kellegi enesetunde jaoks oluline, siis ma arvan, et las see habe siis olla. Vaevalt et habemes viikingid olid kehvad s?jamehed...” Ja nii ongi. Iseenda positsioonilt l?htuv, kli?eelikult j?reltulijaid sildistav „noorus on hukas” on kerge tekkima, ka meil, ent suures plaanis pole sel m?tet. Terve, eluj?uline taim eeldabki head kasvukeskkonda. Linnalubade saamise tihedusest m?rksa olulisem on f??siline treenitus, mis kuuldavasti kipub n?rgem olema kui eelk?ijatel. Aga sama k?is ka meie kohta. Lisaks on olulised teatud k?elised oskused, mis kipuvad digioskuste k?rval h??buma. Ratsav?ge meil pole, mistap ratsutamisoskus on m??danik, aga kirvest v?i labidat on vaja endiselt osata k?sitseda. Samas kokkupuudet nende t??riistadega on n??d v?hem. V?eosad on muidugi endiselt ?sna erinevad nii linnalubade andmise sageduse kui ka teenistus?lesannetest tuleneva n?udlikkuse suhtes, mis puudutab f??silist v?i vaimset vastupidavust. Tore on kuulda ja n?ha, et naissoost ajateenijad ei ole enam selline haruldus nagu tosin aastat tagasi. Samav?rd r??mustav on kuulda „Klassiga ajateenistusse” programmist, mis v?imaldab samas v?eosas teenistusse asuda tervel s?pruskonnal korraga. Lugesime raamatu esmatr?ki uuesti risti-p?iki ise l?bi, k?rvutades seda t?nap?evaste kirjeldustega v?i oma silmaga Tapal n?htuga, ja r??m on t?deda, et raamat on ajahambale vastu pidanud. K?ikide tosinkonna aasta jooksul toimunud muudatuste k?rval on meie ?llatuseks v?ga palju seda, mis on ajateenistuskogemuse puhul endiselt s?ilinud, kogemus ise paistab oma olemuselt ikka sama. K?ik need sisemised heitlused ja dilemmad seoses teenistusse minemisega, ps??hika, ps?hholoogia ja grupid?naamika, pr??nikuna m?juv p??s linnaloale, „olukord peal” t?hendus, lihtne unistus soojast veest ja kuivast asemest, lahingum?llu m?ra ja k?rvus kohisev adrenaliin, askeetlik koiku ja l?putu relvastuse-varustuse hooldus – s?gavalt olemuslikus, tunnetuslikus m?ttes on asjad samad. Ajateenistuskohustus pole kuhugi kadunud, reservarmee pole asendunud palgaarmeega, teenistuse pikkus on endiselt kas 8 v?i 11 kuud, meeldivate ?lemuste ja teenistuskaaslaste sekka trehvab neidki, kellega samasse ruumi ei mahu jne. Seega annab „Just nii, h?rra seersant!” ka praegu ajateenistusse astujale v?ga hea sissevaate sellesse, mis teda ees ootab. Meile teadaolevalt on endiselt tegemist k?ige ajakohasema ja p?hjalikuma ?levaatega uuema aja ajateenistuskogemusest ning vahepeal muutunud automaadimargil pole selles vaates t?htsust. Eraldi k?simus on, millise pitseri j?tab tulevaste ajateenijate kogemusele pandeemia. Kuna asja tuum on j??nud samaks, siis otsustasime piirduda varem ilmunud teksti p?hjaliku toimetamisega, selmet tervikuna relvastuse marke n??disaegsematega asendada ning seikasid kuidagi t?nasest ajalisest positsioonist vaadelduna ?mber kirjutada. Jaana Malingu ja Karin Kasteheina toimetajat?? abiga on varasem osa saanud ladusam ja lugejas?bralikum. Raamatu ajakohastamiseks oleme tervikuna ?mber kirjutanud ka eess?na eelk?ige sellest vaatest, mis puudutab muudatusi ajateenistuskogemuses. Lisaks oleme t?iesti uudsena lisanud meie kummagi reserv?ppekogunemisel osalemist puudutava osa, mille kohta on laiemalt avaldatud kirjutisi vahest v?hemgi kui teenistuse enda kohta. Kokkuv?ttes oleme p??dnud s?ilitada seda, mis on esmatr?ki puhul hea, ning t?iendada seda, mis puudutab vahepeal toimunud muudatusi. Kes on varasemat v?ljaannet lugenud, neile pakub ehk rohkem huvi ?ppekogunemiste osa, ja varsti teenistusse minejatele on raamat siinkohal t?iendatud ja ajakohastatud versioonina uuesti k?ttesaadav. Enne kui laseme lugeja asja kallale, tahaks siiski veel m?ned asjad ?ra ?iendada. Esiteks: me ei taotle l?plikku t?de. Selles m?ttes, et v?eosad, aastak?igud, ?lemused, m?ngureeglid – k?ik on erinevad ja muutuvad. Kindlasti on detaile, mis igal pool ei kehti… Teiseks: isiklik arvamus j??gu iga lugeja enda kujundada. Meie pakume lihtsalt ?hte isiklikule kogemusele tuginevat lugu ajateenistusest Eesti kaitsev?es. Loodetavasti pole see asjatult ?les kiidetud, aga mitte ka selline, mis k?ike teenimatult maha teeb. Kolmandaks: vaatamata sellele, et raamatu s?ndmused on ladusama loetavuse huvides justkui Timo silme l?bi esitatud ja raamatu ?lesehitus j?rgib 11-kuulise teenistuse loogikat, pole see siiski ?ks ?hele ei Timo, Tarvi ega kellegi kolmanda lugu. Siin on m?lema autori juhtumisi ja kogemusi l?bisegi, valdavalt isiklikult l?bi elatut, m?nel korral ka lihtsalt kaasv?itlejatelt kuuldut. Seega ei saa raamatut ?ks ?hele t?e p?he v?tta ning seep?rast pole ka ?helgi raamatus esineval tegelaskujul p?hjust ennast puudutatuna tunda. Neljandaks: me pole s?jav?elased ega militaarasjanduse tundjad. Ka kirjastamine on meile v??ras. Oleme t?iesti tavalised Eesti vabariigi kodanikud, kes teenivad leiba sootuks muudel elualadel, aga kes on ajateenistust l?bides t?itnud oma kodanikukohustust ning otsustanud oma kogemusi lugejaga jagada. Me ei varja, et suhtume ajateenistusse positiivselt ja taunime ajateenistusest hoidumist, mis samas ei t?henda, et me oleks ise suure vaimustusega teenistusse l?inud. Loomulikult oli meilgi muid eelistusi, aga kui isiklik kaotusvalu k?rvale j?tta, siis on see ikkagi ?ige tegu. Mida tulevastele kutsealustele ?elda? K?ige ?ra ja ?rge h?daldage. V??rt kogemus, raskustele vaatamata. Tegelikult ka. T?name k?iki, kes on raamatu valmimisele kaasa aidanud. Esmalt muidugi oma kaasasid, kellega koos veedetava aja arvelt on lugematul hulgal t??tunde kulunud (p??ame need n??d korvata) ning kes on pidanud k?ikv?imalikesse detailidesse s?venema, meie l?putuid jutustusi kuulama jne. Lisaks muidugi oma peresid, koduseid, l?hedasi, kes pikaleveninud valmimisprotsessile vaatamata on meid meie tegemistes toetanud. Samuti l?hedasi s?pru, kes on m?nes k?simuses n?u andnud v?i abiks olnud (Henri Palmar ja ?ks anon??mseks j??da sooviv s?ber, kes ennast kindlasti ise ?ra tunneb), aga ka neid s?pru-tuttavaid, kelle peal meil on olnud v?imalus tulemust testida, sh kordustr?ki osas. Eraldi t?name Sandra Sauli ja Janno Joosepit kirjastusest Helios raamatu kirjastamist puudutavate n?uannete eest, Mait K?got ja Tanel Friedenthali fotode eest, Martin Kiigemaad www.ajateenija.ee blogi p?sti panemise tehnilise poole eest, kunagist klassijuhatajat T?nu Lemberit kirjastusest Canopus ja head perekonnas?pra Riina Viidingut ?igete teeradade k?tten?itamise eest, toimetaja Mari Tuulingut esmatr?ki ning Jaana Malingut ja Karin Kasteheina t?iendatud kordustr?ki toimetamise eest (k?ik nad on meid mitmest kuristikust m??da juhatanud, iga?ks ise etapis) ning Riho Muugat, kes hoolitses raamatu visuaalse poole eest. Kindlasti t?name ka kooliaegseid kirjandus?petajaid Heily Soosaart, Jaanus Vaiksood, Toivo Lindu, t?nu kellele v?ib kirjutamist meeldivaks pidada ja kellele see teos loodetavasti h?bi ei tee. Suur-suur t?nu neile, kes olid valmis esmatr?kki lugema ja sellele oma nime ning n?oga tagasisidet andma, teiste seas Martin Heremile, Luukas Kristjan Ilvesele, Aivar Jaeskile, Oleg Kalinkinile, Sirje Kiinile, Leo Kunnasele, Ants Laaneotsale, Mart Laarile, Madis Millingule, Janek Murakale, Urmas Reinsalule, Hannes V?rnole, Lauri Vahtrele, Mati ?unale. Kordustr?ki poole pealt t?name veel Eesti s?jamuuseumi inimesi, sh Hellar Lille ja Anu Viltropi. Ait?h T?nis S?numile kontaktide eest ja suur-suur t?nu veel kord Heigo Lehele, kelle abil saime p?hjaliku ?levaate Tapa v?lja?ppekeskusest anno domini 2021, ning Imre Vahtram?ele vahetu kogemuse jagamise eest. Raamatu leedukeelse ilmumise puhul tagantj?rele t?nu veel ka Aivar Jaeskile ja Vox altera kirjastusele ning projekti eestvedajaile Augustinas ?ukasele, Ramutis Vilciauskasele ning t?lkija Kristina Bykovienel?le. Lisaks suur-suur ait?h Justas Jurevi?iusele n?uannete, kontaktide ja kaasam?tlemise eest. Ait?h Eesti kaitsev?ele kustumatute m?lestuste eest ning tervitused endistele r?hmakaaslastele ja ?lematele pioneeripataljoni p?evilt aastail 2004–2005 ja 2008–2009, kellest paljudega oleme ?ppekogunemistel juba kohtunud ja loodetavasti kohtume edaspidigi. Ait?h sulle, kes sa oled v?tnud vaevaks selle raamatu osta, seda lugeda ja teistelegi soovitada. Kindlasti on see kasulik kingitus neile, kes asuvad aega teenima v?i kaitsevad tulevikus meie riiki. Head lugemist! Reservv?elased kapral Tarvi Tiits vanemseersant Timo Porval Tallinn, august 2021 PROLOOG 11. oktoobril 2007. aastal t?i postiljon mulle kirja, millel seisis kurjakuulutav riigiameti tempel. Kiri andis kiretul toonil teada, et olen v?itnud 11-kuulise tasuta tuusiku L??ne-Virumaa t?mbekeskusesse Tapale. Peatuspaigaks oli m?rgitud pioneeripataljon ja reisikorraldajaks Kaitseressursside Amet. V?ljas?it pidi olema v?hem kui ?heksa kuu p?rast, 2. juulil 2008. Sain nagu puuga p?he. Oleksin isegi valimisreklaamist rohkem r??mu tundnud, mis sest, et ei salli silmaotsaski seda tobedat pahna oma postkastis. Reaalsus andis korraliku obaduse kuklasse. Ma ei tundnud hirmu, v?hemalt mitte ajateenistuse enda ees. Ma ei kartnud, et ma seal hakkama ei saa. Tundsin pigem kahjutunnet k?ige selle p?rast, millest ma samal ajal ilma j??n. Ma ei tahtnud loobuda tsiviilelu magusatest paladest, olla terve aasta eemal oma naisest, s?pradest ja l?hedastest, loobuda v?hemalt ajutiselt ?riprojekti arendamisest ja ?pingutest ning paljust muust, mis elu elamisv??rseks teeb. Ja seda k?ike mille nimel? Mille pagana p?rast? Selleks et kalpsata t?ies lahingvarustuses m??da metsa nagu noor p?der? Kas saab olla midagi veel n?medamat? Mul on muudki teha! Metsas jooksku need, kes ise tahavad! S?brad-tuttavad, kel ajateenistuses k?idud, olid pajatanud lugusid selle m?ttetusest ja kinnitanud mu eelarvamusi. Sama olid teinud need, kes polnud s?jav?ge uneski n?inud. Miks ma oleksin pidanud nende s?nades kahtlema? Vaevalt oleks keegi suutnud tollal minu hoiakuid ja meelsust muuta. T?en?oliselt poleks ma ?htegi ajateenistuse ?igustust tol hetkel t?siselt v?tnud. M?neti on see kummaline. Koolis k?imisele kulutab inimene suure osa oma esimestest eluk?mnenditest, t??l k?imisele peaaegu terve elu, aga kumbki ei tekita nii suurt vastumeelsust nagu m?ni kuu ajateenistust. Arstliku komisjoni olin l?binud juba g?mnaasiumi ajal. Otsus oli tollal selge ja konkreetne: teenistuseks k?lbulik. Esialgu ei osanud ma sellest midagi arvata. Hingasin vaid kergendatult, sest arstikabinettides ei toimunudki midagi nii hullu, nagu ma kuulnud olin. Olin arvestanud v?imalusega, et pean koos paari-kolmek?mne saatusekaaslasega ihualasti rivis seisma, kuni arstit?did (v?i veel hullem -onud) meie f??sise – ka selle osa, mis j??b allapoole v??d – ?ksipulgi ?le vaatavad. Ei teagi, kas mul lihtsalt vedas v?i olidki sellised jutud ainult hirmutamiseks, aga midagi sellist ei pidanud ma l?bi elama. Mida teenistuseks k?lbulik minu jaoks tegelikult t?hendas, j?udis mulle kohale n??d, mitu aastat hiljem, kui ajateenistusest p??stvad kolm ?likooliaastat olid seljataha j??nud ja ma hoidsin n?pu vahel konkreetse kuup?evaga kutset. Pean h?biga tunnistama, et sealsamas s?ndis otsus ajateenistusest tervislikel p?hjustel eemale j??da. K?isin seega j?rgmistel kuudel m??da arste ja simuleerisin seljavalu, mis kimbutas mind tegelikult sama v?he nagu ishias v?i unit?bi. Ma ei tundnud oma k?itumise p?rast sugugi piinlikkust, sest ajateenistus t?hendas ju sisuliselt elu pausile panekut. Pealegi oli sellisest teesklemisest saanud ?hiskondlik k?itumisnorm, mida harva keegi vaidlustas. N?item?ng l?ks l?bi – arstid m??rasid seljavalu jaoks massaa?i ja raviv?imlemise. J?udsin juba peaaegu isegi uskuma hakata, et mul on seljaga t?sine probleem, kuid loobusin siiski edasisest simuleerimisest, kuna see oleks juba liig olnud. Ajateenistusse minek 2008. aasta juulis oli t?siasi, millega tuli leppida, meeldis see mulle v?i mitte. Kui olukorda pole v?imalik muuta, tuleb sellega kohaneda. Umbes neli n?dalat enne saatuslikku kuup?eva asusin ettevalmistusi tegema. Lugesin kaitsev?eteemalist foorumit ja muud v?hest infot, mida ajateenistuse kohta leida oli. F??siliselt ma ennast ette ei valmistanud, k?ll aga tegelesin enese vaimse h??lestamisega eemalolekuks k?igest sellest, millest koosneb mu igap?evaelu. ?ht?kki ei olnud igap?evatoimetused enam olulised, prioriteedid muutusid ja mul oli piisavalt aega, et keskenduda sugulastele ja s?pradele. Veetsin palju aega nende seltsis ja pidasin m?ttes j?rge juba n?htud inimestest ja neist, keda tahtsin veel enne viimsetp?eva n?ha. Lugesin l?bi kapiserval oma „?iget aega“ oodanud raamatud ja tegin teoks nii m?negi m?tte, milleks seni polnud aega leidnud. P??dsin asjad s?ttida nii, et minu eemaloleku ajal k?ik sujuks ja laabuks. Endal oli ka juba tunne, justkui valmistuks millekski fataalseks. Lauluread „Maailma l?pus on kohvik, kus kunagi kohtume k?ik“ omandasid igatahes n??d hoopis uue t?henduse. Tagantj?rele ei saa ?elda, et see nii dramaatilisena tundunud periood oleks kuidagi ebameeldiv olnud. Sel ajal kui mu l?hedased muretsesid mind ees ootava katsumuse p?rast, nautisin mina ?hte muretumat etappi oma elus – puudusid ju t?htajad ja kohustused, ootused ja n?udmised. Kohtumised ise olid t?is h?id s?nu ja soove, lubadusi hoida ?hendust ja anda ?ksteisele oma tegemistest v?imalikult sageli m?rku. Paljud said n?htud ja paljud j?id n?gemata. M?istsin, et tegusate noorte puhul ei saagi eeldada, et neil on sinu jaoks aega. Liiati ei adunud peale minu enda ja paari saatusekaaslase olukorra traagikat l?puni keegi. T?si – need, kes on mingi olukorra l?bi elanud, teavad isegi, ja need, kes pole, ei m?ista seda kunagi l?puni. N?dal enne saatuslikku kuup?eva olid k?ik kohtumised kohtutud ja asjad korda aetud. J?tsin viimased p?evad puhkamiseks ja elu nautimiseks, korraldasin paar pokkeri?htut, m?ngisin s?braga tennist ja k?isin saunas ning viimased magusad hetked veetsin oma kalli naisega. 30. juuni hommikul j?tsin kaasaga h?vasti ja s?itsin vanematekoju T?rile. Valetaksin, kui ?tleksin, et mul ei tulnud lahkumishetkel klomp kurku. Teadsin, et l?hema kuu jooksul pole mul lootust oma kallimat n?ha. Kuid pidin loobuma viimasest paarist p?evast tema seltsis ja s?itma oma s?nnilinna, sest mind oli palutud mu parima s?bra v?ikevenna ristiisaks. See oli auasi – ristsetest poleks ma saanud eemale j??da. P?ev enne ajateenistusse minemist lasin oma juuksed maha ajada. Juuksur, kelle juures olin k?inud juba kooliajast peale, tegi esmalt suured silmad. Veenmaks teda, et ma pole aru kaotanud, kordasin oma soovi ja ?tlesin, et pean minema Eesti riiki teenima. See vastus paistis teda rahuldavat. Nulliajamine on justkui omamoodi riitus, nagu rebaste ristimine v?i midagi sarnast. Miks ajateenistuses peab p?etud peaga olema, seda ma tol hetkel ei teadnud. Igatahes said s?brad minu kulul korralikult naerda, kui neile „enne ja p?rast“ pilte n?itasin. Hiljem selgus, et oleksin v?inud pea paljaks ajada ka p?rast v?eossa j?udmist. Juustest vabanenud, seadsin sammud poodi. Hankisin k?ike, mida arvasin kasarmus vaja minevat: h?gieenitarbeid, viksi, nuustikuid ja muud sellist. Ma ei teadnud, et k?ik h?dap?rane on kohapeal olemas, sest mingit infot selle kohta polnud v?rske noors?durikandidaadi postkasti j?udnud. 2. juuli varahommik. P?ike s?ras ja oli igati ilus p?ev ajateenistuse alustamiseks. Astusin pool ?heksa T?ri-Paide bussile ja s?it kogunemiskohta v?is alata. M?rkasin, et minusuguseid kiilakaid tuli siit-sealt veel peale. Tundus, et kaasreisijadki tajusid, kellega tegemist. T?dikesed naeratasid lahkesti ja pakkusid vaat et kohati s?durihakatistele istetki. Kohale j?udnud, oli veel aega ?heks j??tiseks. Istusin poe ees pingil, nautisin p?ikest nagu vana k?uts ja maiustasin. Teadsin, et j?rgmine selline imeline v?imalus tuleb mul alles 11 kuu p?rast. V?tsin hetkest teadlikult viimast, m?tlemata laigulistele riietele ja seerude r??gatustele. Carpe diem. Siis sammusin kogunemiskohta, kust mind ja teisi saatusekaaslasi pidi bussi peale pandama ning Tapale saadetama. Saatusekaaslastest avanes ?sna kirju pilt. Seal oli tudengeid, isasid, abikaasasid, firmajuhte, ehitajaid, sulisid ja doktorante... pooltel parukad alles, pooltel p?etud pead nagu mul. M?nel paistsid eelmise ?htu h?vastij?tupeost k?ed v?risevat – hea meelega oleks neile kahjutundest pudeli ulatanud. Oli nii neid, kes paistsid hirmust kohe-kohe p?ksi tegevat, kui ka neid, kes tundsid ennast v?ga l?busalt. ?ks asi oli k?igil ?htmoodi – k?ik olid eesti mehed v?i v?hemalt Eesti vabariigi kodanikud. Kell 10.05 oli buss ees, et kogu see kirju kamp peale v?tta ja neist 11 kuuga mehed teha. Enamik meist oleks tahtnud ilmselt otsa ringi p??rata ja koju tagasi minna, aga p?rast ID-kaardi etten?itamist ja allkirja andmist juhatati meid k?iki ikkagi bussi. Istusin akna alla. Ei m?letagi, et ?kski bussis?it oleks kunagi varem nii palju rahuldust pakkunud. Mitte sellep?rast, et tahtsin kohale j?uda. Oh ei. Teadsin lihtsalt, et see s?it on l?hema kuu jooksul ilmselt k?ige meeldivam asi, mis mul teha ?nnestub. Tundsin, kuidas ?revus hakkas vaikselt kasvama ja seda oli j?rjest raskem varjata. Kindlustunnet andis vaid teadmine, et olen ennast selleks katsumuseks nii h?sti, kui oskasin, ette valmistanud. Paraku reisikirjade lugemisest m?gironimiseks ei piisa. 0-N?DAL SAABUMINE AJATEENISTUSSE S?it Tapale kestis m?nik?mmend minutit, parajasti nii palju, et sain ennast m?nusalt sisse s?ttida ja m?tted mujale juhtida. Millisekundiks suutsin vist isegi unustada, kuhu need bussirattad meid viivad. M?ni k?lmema n?rviga v?i lihtsalt haige peaga vend lasi isegi silma looja. Keerasime Narva maanteelt maha Tapa-Loobu maanteele. N?is, et siin antakse veel valida: tapa v?i loobu. Oleksin meeleldi viimase valinud, ent see polnud minu teha. Tapa linna sisenemine tekitas reisiseltskonnas elevust. „Nii et see siis ongi see endine ja praegune s?jav?elinnak...“ m?tlesin endamisi. Sellest, et Tapal paiknesid N?ukogude s?jav?e ?ksused, olin ?hmaselt midagi kuulnud. Hiljem olen teada saanud, et NSVLi s?jav?e insenerv?gede ?ppev?eosa ehk meie t?henduses nn vana linnak anti Eesti Kaitseministeeriumile ?le 1992. aasta augustis. Nn lennuv?lja rajamist, millest hiljem korduvalt juttu tuleb, alustasid N?ukogude v?ed ?hes baaside lepingu s?lmimisega 1939. aasta s?gisel. „Kultuurip?randit“ oli siin k?ikjal n?ha, paraku enamasti v??ra kultuuri oma. Muus osas oli aga esmamulje nagu v?ikelinnade puhul ikka: v?ike, rahulik ja veidi r??mas. Linna serva pidi kulgeb raudtee, mille t?kkepuude taga meie Sauruste kolonn hiljem tihtilugu ootama pidi. (Veokitena olid meie teenistuse jooksul kasutuses nii Unimogid, MANid kui Saurused. P?hiliselt kasutasime kahte esimest, viimaseid episoodiliselt teenistuse l?pu poole tagalar?hmas olles. Unimogi mahtus ?ks, MANi kaks jagu mehi.) Linna keskuse moodustasid kohalik kaubamaja ja selle parkimisplats, mille ?mber k?is tihe sagimine. Sealsamas oli Jakobi kirik ja ?mbritsev park. Pisut eemal S??stumarket ja sibulakujuliste kuplitega ?igeusukirik. Kortermajad olid valdavalt n?ukogudeaegsed ja koledad – v?he on neid, kes unistavad sellises elamisest. Linna??rsetel t?navatel oli ridamisi omaaegseid elamuid, kuid need ei meenutanud ?ldse t?nap?evaseid arendusprojekte ja p?lluk?lasid. Pigem ikka selliseid, kus siin-seal aiaaugust kl?hvimas koer, akna peal uudishimuliku pilguga n-? p?evauudiseid j?lgiv vanaema ja maja trepile kogunenud kohalik ?lleklubi. Sekka m?ni kass, 90. aastate alguses soetatud „v?ljamaa autu“, puukuur, hulk ?unapuid ja aknapealseid potililli. Aga oli ka erandeid – maju ja aedu, kus hoovi peal t?ukoer ja kuudi k?rval Mersu. ?ksluisuse ?le ei saanud kurta. Minu ?llatuseks oli siin k?ige muu taustal Eesti kaitsev?est ?sna v?he m?rke, kui ehk v?lja arvata tavatult laiguline seltskond kohalikus bussijaamas. Needki olid relvitud. Olin oma teadmatuses ja rumaluses oodanud midagi muud, vististi k?rvalosat?itja rolli ameerikalikus s?jafilmis. Teate ju k?ll: karjade kaupa hambuni relvastatud ja r??kivaid mehi m??da t?navaid marssimas, nende vahel vuravad kuulipildujatega Hummerid, ?lelendavate h?vitajate m?ra, telklaagrid, kamp pommikindlaid mehi bazookadega igal t?navanurgal. Ilmselgelt oli mu ettekujutus t?nap?evasest v?lja?ppekeskusest vildakas, midagi filmilikku seal otse loomulikult polnud. Esimesi t?sisemaid m?rke kaitsev?est ja muust militaarsest v?is tegelikult n?ha alles linna serval, kus paikneb Kirde kaitseringkonna Tapa linnaku territoorium ning selle juurde kuuluv tehnikapark. Ent sealgi oli k?ik ?sna rahulik. Pommikindlate geriljade asemel oli seal kamp erariietes ?sja saabunud, veidi kohmetu olemisega mehi, k?rvaltvaatajateks muhelevad mundrikandjad. ?sna pea liitusime selle seltskonnaga ka meie. M?ni vabatahtlikult, m?ni vabatahtlikult-sunniviisiliselt, m?ni vastumeelsust varjamata. Siit algas 11 kuud „natuke“ teistsugust elu. Ka need noorsandid, kes olid ennast asjaga omast arust korralikult kurssi viinud, ei osanud aimatagi, kui teisiti k?ik on. Reisiseltskonna r??mus tuju haihtus vaikselt ?hku ja pead vajusid j?rjest rohkem norgu. Vabadusega oli selleks korraks jokk ja suvine lihagrillimine j?i sedapuhku vahele. Puhus erakordselt soe ja m?nus suvetuul, just selline, mida tahaksid tunda siis, kui pistad rannas varbad liiva sisse v?i m?ngid vollet. Suurel asfaldiplatsil kasarmute ja mundrikandjate keskel polnud suvetuul aga p?ris see ja m?nusa rannamelu asemel kostis k?rvu „Vassssaaaaak, vassssaaaak, ?ks, kaks, kolm!“. M?ned ajateenijad olid saabunud p?ev v?i paar varem ning harjutasid marssimist. Seda „vasak, vasak, ?ks, kaks, kolm“ saime edaspidi omalgi nahal tunda. T?lgastumiseni. S?na otseses m?ttes s??gi alla ja peale, just nagu m?nes Hollywoodi s?jafilmis. Minu mereranda uidanud m?ttelennu katkestas kohe ?ks veebel, kes k?skis meil karmil h??lel ?hte viirgu astuda ning oma koti sisu laiali laotada. Pean tunnistama, et see h??l m?jus alguses ?sna ehmatavalt, isegi hirmutavalt. Toon, mis hiljem tundus tavaline, n?is tol hetkel pigem r??kimisena. Tsivilistina kuuled selliseid r??gatusi enamasti siis, kui oled kellelegi varba peale astunud v?i mingi muu sigadusega hakkama saanud. M?istsin siiski, et tegelikult polnud viga midagi – pidime t?esti lihtsalt viirgu astuma ja oma tavaari laiali laotama. P?hjus oli lihtne: taheti kontrollida, et ega keegi tarkpea pole keelatud asju kaasa v?tnud, n?iteks erootilise sisuga ajakirju, narkootikume, alkoholi, relvi… v?i ka naist, lapsi, vana paadimootorit, pesumasinat. Kui k?ik see mees oli oma nodi asfaldile laiali laotanud, avanes ?sna lahe vaatepilt. Siin leidus k?ikv?imalikke asju, mida eluks vaja. Oli plokkide viisi suitsu – ilmselt suurest hirmust, et mine tea, millal juurde saab –, kilode kaupa magusat, elektroonikat, villaseid sokke tervele jaole, kesisema raamatukogu jagu lugemist, kingaviksi terveks hooajaks, h?gieenitarbeid igaks otstarbeks, aga ka nt kitarre jm muusikariistu. ?hel mu hilisemal lahingpaarilisel oli kaasas kolm kaheliitrist Coca-Colat, mis, nagu hiljem selgus, oli talle eluliselt vajalik. Teise maailmas?ja aegu oleks kogu selle padajanniga terve kompanii ?ra varustanud. Elukogenud mehena ei paistnud veebel kogu sellest tr?nist sugugi ?llatunud olevat, k?llap oli sellist kaupa siia varemgi toodud. Ta k?skis ainult meestel suumulgu kinni pidada ja mitte rahmeldada. „J?i koju naisele ka midagi, millega ta ennast mukkida saab?“ Sellise k?simuse peale ei osatud muidugi mitte m?hkugi kosta. Suu pandi nende pilkavate kommentaaridega ?sna kiirelt ja l?plikult lukku. Hiljem, karastununa, poleks enamik meist vastust v?lgu j??nud. P?rast puistamist liikusime edasi auditooriumisse, kus tegelesime pisut b?rokraatiaga. 2005. aastal valminud uued ?pperuumid olid igas m?ttes eeskujulikud, nii m?nelgi ?likoolil pole sel tasemel auditooriume ette n?idata. Spikritest puutumata laudade taga jagati k?igile k?tte pioneeripataljoni ja suurt?kiv?egruppi tutvustav materjal ning t?hjade lahtritega paberilehed, mille pidime t?itma andmetega perekonnaseisu jms kohta. Oli ka „vaba mikrofon“ – lahter, kuhu sai kirjutada oma ootustest ajateenistusele jms. Tulevastel autojuhtidel l?ksid silmad s?rama, silme ees terendasid C-kategooria load. Minagi tundsin huvi juhtimise vastu, nii et avaldasin soovi minna p?rast s?duri baaskursuse ehk SBK l?bimist edasi nooremallohvitseride kursusele ehk NAKi. Ankeedid t?idetud, vaatasime Tapa v?lja?ppekeskust tutvustavat filmi. Saime ?levaate ?ksustest ja eluolust. Mul oli hulganisti s?pru, kes olid enne mind Tapale tuusiku saanud. Kuuldu p?hjal olin v?eosa juba enne videote n?gemist v?lja valinud, sest pioneeripataljon pidavat olema see koht, kus saab elukogemust t?ie raha eest. Huvitavat tegemist ja toimetamist pidi olema palju, distsipliin paigas ning asju, mida oma k?ega katsuda ja n?ha, omajagu. Kui ma pean veetma siin niikuinii peaaegu aasta oma elust, siis mingu see juba t?ie ette. Vett ja vilet, et ikka oleks, mida m?letada! J??nud oli veel paar olulist toimingut. Puukentsefaliidi vaktsiinis?stide tegemine ei v??ri vast pikemat mainimist, lisaportsjonite m??ramine aga k?ll. Saime umbes 45 minutit koridoris passida, enne kui meid ?le m??deti. 1.90 oli see piir, millest alates anti meestele tavap?rasele toiduportsjonile lisa. Ohtu, et pikemad ilma selleta n?lga j??ks, muidugi polnud. Aga metsas olles kulus m?ni rosinapakk v?i ?okolaad lisaks ?ra k?ll. Nii juhtuski, et mingil seletamatul p?hjusel kippusid tol p?eval k?ik m??teriistad valetama. Mitte palju, nii parasjagu, pluss kolm-neli cm. Allkorrusel anti tulevastele s?duritele valida suurt?kiv?egrupi ja pioneeripataljoni vahel (Tapal asub ka ?hut?rjepataljon, aga tol aastal sinna ei v?etud) ning vastavalt sellele sai k?e peale kirja kas P v?i S. Valikuvabadus on ikka ?ks hea asi k?ll! K?ige ?nnelikumad said l?puks valida ainult P ja P vahel. Kohad suurt?kipataljonis paistsid olema rohkem n?utud. Eriti kippusid sinna vene poisid. V?idetavalt on seal elu kergem ja distsipliin n?rgem. Kas see t?ele vastas v?i miks suurt?kke eelistati, sellest pole mul siiani aimugi. Igatahes olid suhtumine ja hoiakud sellised, et omavahel naljatleti selle ?le, kas ikka tasub neilt vajadusel kaartuld tellida. L?unas??gi ajal sai ?ks asi kohe selgeks: toidu p?rast siin muretsema ei pea. S??a sai palju ja s??k oli maitsev. Lisaportsjon oleks mulle lausa ?le j?u k?inud ja paistis, et ega pikematelgi meestel sellega kerge polnud. ?li?pilasena oli minu toidulaud igatahes palju kesisem kui kaitsev?es ja ka siis ei pidanud ma millestki puudust tundma. P?rast s??ki oli k?es varustuse jagamise aeg. Liikusime bussiga lattu ja paarik?mne minutiga oli 11 poisile k?ik k?tte antud, v?lja arvatud muidugi relv. K?ht t?is ja varustus olemas, j?udsime kasarmu ette. Siin pidime end j?rgmised 11 kuud koduselt tundma. Kodusoojuse loomisega oli ametis ?ks meie tulevastest ?lemustest, kes kontrollis ilma pikema sissejuhatuseta meie varustuse ?le ning korjas liigse elektroonika ja ehted ?ra. Alles v?isid j??da abielus?rmus, kell ning esemed, mis seotud usuga, ei muud. Mobiiliga lubati veel teha viimane k?ne l?hedastele, kus paluti r?hutada, et oleme kohale j?udnud ning „erakordselt ?nnelikud ja r??msad“. Muie, mis ?lemuse n?ol oli, kui ta neid juhiseid jagas, ?tles k?ik. Nii tema kui ka meie teadsime, et rahulolust ja ?levast meeleolust on asi kaugel. Meeleolu oli esialgu t?esti ?sna s?nge. Keegi ei teadnud, mis meid tegelikult ees ootab. Sellises t?baras olukorras oleks ju v?inud ennast kogu ?lej??nud p?eva haletseda, aga see oleks halb valik olnud. K?ige t?htsam oli m?ista, et olusid ei saanud muuta. J?i ?le kujundada oma suhtumist ja hoiakuid selliselt, et k?ikide katsumustega toime tulla. Olin otsustanud, et hoian oma tuju v?imalikult k?rgel. Kasarmu ise oli suhteliselt uus kena kahekorruseline madalate akendega hoone. Tagasihoidliku ilmega ja pruuni v?rvi, nagu need k?ik. Teistest hoonetest eristusid v?lja?ppekeskuse territooriumil vaid laatsaret ja kabel. K?ik ?lej??nu oli ?ravahetamiseni sarnane. Sissep??se oli hobuserauda meenutaval ehitisel kaks. Parempoolse k?rval asus saapaviksimise koht koos k?ige sinna juurde kuuluvaga. Isegi siis, kui sealt oleks kogu vastav atribuutika ?ra korjatud, oleks selgelt n?ha olnud, millega tegu. Kummagi sissep??su juures torkas silma saapapesurenn, mis, nagu hiljem selgus, oli ?limalt praktiline ning s??stis meid nii m?nigi kord k?tek?verduste tegemise vaevast. Vasakpoolse sissep??su juures oli kasarmu korrapidaja ruum, mille k?rval v?ike knopkadega teadetetahvel. Sealt v?is n?ha, kes ?lemustest parasjagu majas on ehk millal v?ib p?ksirihma v?he l?dvemaks lasta. Hoone tiibu ?hendas koridor. ?hele korrusele mahtus ?sna lahedalt r?hma jagu mehi, tervesse tiiba kaks r?hma ja kogu hoonesse kogu kompanii. Harilikult olidki mehed paigutatud kasarmusse ?ksuste kaupa. Tube oli korruse peale kolm–neli, igas k?mmekond voodikohta. Peaaegu igal korrusel oli ?ks korralik klassiruum ja eraldi tuba ?lemustele. Lisaks muidugi pesuruumid, riiete kuivatamise ja pesemise koht ning relvaruum. Tubade ja voodite valimine k?is ikka selle alusel, et kes ees, see mees. Sain endale koha akna all ja uksest parasjagu nii kaugel, et sisenev ?lemus silmab seda pigem viimase kui esimesena. Seltskond tundus ?sna normaalne olevat. J?udsin selle ?le juba hetkeks r??mustada, kui selgus, et kuna meie tuppa pole sattunud ?htegi vene keelt k?nelevat kutti, siis l??akse kaardipakk uuesti segamini. ?nneks j?i p?rast vahetusi p?hituumik samaks ja midagi hullu polnud. Esimese ?ppetunni sain sellegipoolest kirja. Vanarahvas teadis h?sti, millest jutt, kui ?tles, et ei maksa enne ?htut h?isata. Ruumi oli toas esimese hooga k?llalt. Keegi kellegi kohal magama ei pidanud. Kokku oli meid seal 11. Iga voodi k?rval oli k?rge, taba­lukuga varustatud kapp ning ukse k?rval kamba peale ?ks kirjutuslaud ja tool. Voodi ise vajas harjumist. See oli kitsas ja askeetlik isegi nende jaoks, kes olid harjunud ?hekohalises voodis magama. Aga sellegipoolest pole ma magusamat und kui selle poroloonmadratsi peal eales maganud. Jalutsis oli iga?hele taburet istumiseks ja elu ?le j?rele m?tlemiseks. Siis ei osanud me veel aimata, et samasse tuppa v?ib naride abil mahutada kaks korda rohkem mehi ning et hommikuti on ?hk siis nii paks, et seda saab noaga l?igata. ?ldmulje elamistingimustest oli hea. T?si, siin polnud midagi, mis oleks v?hegi kodusemat tunnet tekitanud, aga k?ik oli v?hemalt viks ja viisakas. Puhtus ja kord paistsid paigas olevat. Kui olime ennast enam-v?hem sisse seadnud, oli aeg ennast p??saks riietada. Harjumatu oli n?ha kaaslasi laigulistes riietes ringi siiberdamas, m?nda tegelast ei tundnud kohe alguses ?ragi. Mundri kandmise juures oli ridamisi detaile, mis v?isid h?da ja viletsust kaela tuua. N??bid ei tohtinud kunagi lahti olla, saapapaelad pidid alati sees olema, m?ts pidi alati sirgelt peas olema ja hoidku jumal selle eest, et kuskilt m?ni pikem niidijupp v?lja paistis. V??rihm oli esimese hooga k?ige ebamugavam – see pitsitas ja pingestas. ?htuse rivistuse ajaks olid k?ik korralikult ?ra p?gatud. Nii sammusimegi nagu kamp organiseerunud chihuahua’sid riviplatsi poole. Kui k?rvaltvaataja oleks see pilt muigama pannud, siis mulle tundus, et paljas pea ja munder oli mehed t?sisemaks muutnud ja selja sirgemaks l?kanud. See v?hene ?lbus, mis veel alles oli, j?i kuskile kasarmu ette maha. Taktsammu me erinevalt varem saabunutest veel ei osanud. Vantsisime niisama, ehkki rivis ja haneridades. Riviplatsil v?tsime sisse m??ratud koha ja j?ime suurte silmadega ootama, mis edasi saab. K?ik ?ksused ?les rivistatud, hakkas v?lja?ppekeskuse korrapidaja nimesid ette lugema. ?ratundmisr??mu korral pidi selge h??lega karjuma: „Mina!“ Muidu tuli lihtsalt suu kinni hoida ja liikumatult seista. Ei midagi ?leloomulikku ega kontimurdvat. Ometigi ei saanud me sellega hakkama. Vene poiste „mjjiiiiina“ oli piisav selleks, et kampa mehi naerutada. Mitte et see oleks nende suhtes halvustav v?i pahatahtlik olnud – see lihtsalt ajas naerma. Hammustasin k?vasti p?ske, et naeru tagasi hoida… siis kostis kuskilt kellegi turtsatus ja kogu kamp irvitas j?lle sama hooga edasi. Aga kuhu see k?lbab? Karistuseks pidime p?rast rivistust 10 minutit vaikselt ja liikumatult seisma. Esimese korraga see muidugi ei ?nnestunud. Saime mitu korda otsast peale hakata. ?lemused v?tsid samal ajal stopperiga aega, ja oh seda r??mu, kui keegi p?rast seitset minutit ikka kuskil nurgas turtsatas. Kokku saime niimoodi seista vast 25–30 minutit. Kannad l?id selle aja peale juba tuld, sest ega seegi polnud ?lemustele meeltm??da, kui rivid kordam??da lainetasid. ?petuss?nu ja s?imamist oleks neil muidugi kauemakski j?tkunud, aga l?puks saime tulema. Kasarmu ette j?udes l?ks kiireks. Riviplatsil l?busalt aega veetes olime m?rkamatult ?ra kulutanud suurema osa sellest ajast, mis oli m?eldud ?htuseks pesemiseks-kasimiseks. Suitsumeestel j?i ?htune tobi tegemata ja ega keegi ennast kuigi r??msalt ei tundnud. 22.00 oli aga k?ik see mees voodis pikali ja ??rahu v?is alata. P?evamuljete jagamiseks polnud kellelgi tuju ja toad olid vaiksed, mis sest, et akna taga oli alles suviselt valge ja und polnud. M?tlesin endamisi, et kuidas kurat hommikul kell kuus ?les saada, minutiga riidesse panna ja koridori j?uda. Mida v?tta, mida j?tta, mida esimesena selga t?mmata? Kuidas ma neid asju ka j?rjekorda ei seadnud, ikkagi tundus see ebareaalne. Olin t?iesti veendunud, et t?mban unesegasena trussikud p?he ja seon sokid salliks kaela v?i teen midagi muud jaburat. K?llap see k?ik on ikka mingi nali v?i m?eldud lihtsalt hirmutamiseks, arvasin. T?pselt kell kuus kostis koridorist esimene r??gatus: „?raaatuus!!!“ R??gatuste vahele lasti ruuporiga sireeni. Kisa ja k?ra oli nii palju, et ka k?ige k?vema unega vennad ei saanud seda ignoreerida. V?i oli k?igil lihtsalt nii suur ?revus sees… Liigutada tuli k?rmelt. Ringutamiseks ega molutamiseks aega polnud, joonelt p?sti ja riidesse. V?imalikult palju riideid tuli endale selga ajada, ?lej??nu kaasa v?tta. Minutiga pidid k?ik koridoris rivis seisma. Pilt oli kirju. ?ksikud olid igati valmis ja tipp-topp riides, enamik poole peal, m?ni aga alles sokkides ja alusp?kstes. Nii palju oli asi juba selge, et keegi polnud midagi ?learust endale p?he t?mmanud. Saabastes ja p?ksata mehi samuti polnud. Lihtsad elutarkused, et frent?i pole m?tet ?htul lahti n??pida, vaid see tuleb ?le pea selga t?mmata, v?i et aja kokkuhoiu m?ttes kannatab sokid juba paar minutit enne ?ratust jalga t?mmata, omandasime m?nev?rra hiljem. Meile anti aega ennast kohendada ja 6.05 tuli olla maja ees rivis. Paljude jaoks oli selline ?ratus sulaselge piin ja nii m?nedki silmapaarid meenutasid hiinlaste omi. Oli neidki, kes olid ?kilise ?ratuse peale silman?htavalt n?ost kaamed. Hommik oli suviselt karge ja m?nus. Selle nautimiseks oleks olnud n?us isegi tsiviilis varakult ?rkama. P?ike s?ras ja murum?tas oli alles kastest niiske. Hommikv?imlemine algas umbes 15-minutilise jooksuga v?lja?ppekeskuse territooriumil, j?rgnes teist sama palju v?imlemist riviplatsil. See t?mbas nii m?negi mehe v?hmale, start oli ?sna ?kiline. Jooksmine oli harjumatu, tempo ei pruukinud k?igile sobida ja saapad olid asfaltplatsi arvestades ebamugavad. Samas ei tohtinud keegi maha j??da ja k?rvale hiilimiseks ei antud v?imalust isegi siis, kui kellelgi kippus t?epoolest s?da pahaks v?i n?gu roheliseks minema. Mulinat ja m?la rivis polnud, sest jooksmisega oli niigi tegemist. Kui ei olnud muud, mis h?iriks, siis v?is selleks olla ?? jooksul kogunenud p?iet?is. Hiljem, kui hommikuste toimetuste juures tekkis juba vilumus, j?i tavaliselt aega ?legi, et vaevast lahti saada. Esimese hommiku kohta see aga ei kehtinud. V?imlemine riviplatsil ei k?inud kellelgi ?le j?u, seal said hinge t?mmata ka n?rgemad. Ringutused, sirutused, lisaks loomulikult k?tek?verdused s??gi alla ja s??gi peale. Seej?rel s?rkjooksuga tagasi kasarmu ette ja isiklik h?gieen. Enne hommikus??ki kell seitse tuli ennast valmis s?ttida ja tuba korda seada. Viimane oli vahest raskemgi kui hommikune ?ratus, sest voodi tegemine oli omaette teadus selgete juhiste-n?uetega. Tekk pidi olema nii sirge ja trimmis, et m?ni kergem asi p?rganuks sellelt ilmselt ?hku tagasi. Padi pidi olema korralikult klopitud, tagasi keeratud lina serv pidi alati olema sirge ja t?pselt n?utud laiusel. L?ppkokkuv?ttes v?is v?he kogenematumal ja uimasemal vennal kuluda ainu?ksi voodi tegemiseks paark?mmend minutit. Lisaks sellele tuli aga ennast riidesse panna, hambad pesta, habe ?ra ajada ja kukal puhtaks kratsida. M?istlik oli p?rast v?imlemist ka du?i all k?ia, aga seda paljud ei teinud, sest ahmimist ja kiirustamist oli nagunii omajagu. Keegi polnud uue elukorraldusega harjunud. Kui juhtus veel, et vaba kraanikaussi pidi ootama v?i ?ilett polnud enam k?ige teravam, siis tundus k?igi toimetustega ?igeks ajaks valmis saamine pea v?imatu. Kell seitse olime s??kla ees rivis. M?ne minuti saime oodata, kuni meie ?ksuse kord k?tte j?udis. S??ma sammusime otse loomulikult k?ik koos, viirgude kaupa. Mingit korralagedust ei tohtinud olla. Nii varajasel ajal hommikust s??a oli alguses ?sna harjumatu, erilist isu selleks ajaks veel polnud. M?nelgi j?i pool pudrukausist puutumata. P?rast s??ki tuli taas s??kla ette rivistuda. Kui viimased rivvi j?udsid, ?tles r?hma vastutav: „Toidu eest...!“, mille peale meie pidime vastama: „... t?name!“ Kui 40 v?itlejat seda koos ?tles, k?las see p?ris v?gevalt. Kellele me aga pidime oma kombekusega muljet avaldama, pole teada. Igatahes nii tehti ja ei m?leta, et keegi oleks selle kohta p?rinud. Kasarmus tagasi, tuli ennast koridori ?les rivistada hommikuseks ?levaatuseks. Kes habemeajamisega hommikul toime ei tulnud, sai seda harjutada nii kaua, kui selgeks sai. Selleks et ?lej??nud selts­konnal samal ajal igav ei hakkaks v?i et nad ennast liiga l?busalt ei tunneks, v?is juhtuda, et kaasv?itleja j?rele tuli oodata toenglamangus. T?si k?ll, mitte alati. Enamasti ikka siis, kui m?la ja irvitamine paisus liiga suureks. ?htlasi kontrolliti ?le k?ik muu. Kui hommikune habemeajamine on elementaarne, siis see, et iga hommik peaks laskma kellelgi ?iletiga oma kukla ja kaela ?le t?mmata, oli ?sna tavatu. Lahtine niidijupp mundri k?ljes t?i kaasa kena hulga k?tek?verdusi nagu ka lahtine n??p jms. Reegel oli, et kui n?iteks lahtine niidijupp on 5 cm pikk, siis saab selle eest 50 k?tekat. Kui selliseid oli mitu, siis liideti k?ik muidugi kokku. Ja ?mardamine tehti ikka alati ?lespoole. Polnud ?ldse utoopiline oma paarsada k?tek?verdust v?lja teenida. Seej?rel l?ks hommikuseks koristuseks. ?le tuli kontrollida ja k??rida kogu pesemisala: kraanikausid, peeglid, WCd, du?iruumid jne, lisaks muidugi koridor ja toad. Meeskond jagati v?iksemateks l??gir?hmadeks, k?ige „?nnelikumad“ said k??rida WC-d. Aega anti 10–15 minutit. Kui k?ik kombes, pidid v?itlejad koridori rivvi v?tma ja tulemustest raporteerima. ?lemus kontrollis k?ik ?le ja kui talle sobis, siis j?eti meid selleks korraks rahule. Selline rutiin sai igap?evaseks ja seda enam oli vaja seda harjutada. Nii kaua, et k?ik ikka kenasti lihasm?llu s??biks. P?rast esimest pesemist ei v?etud ?htegi ruumi esimese korraga vastu, ka mitte neid, mis olid t?epoolest juba korralikult pestud. (Olgu m?rgitud, et „pestud“ ja „puhas“ on kaks t?iesti ise asja.) Ikka oli kuskil m?ni tolmurull, peegli peal ?ksik veeplekk vms. ?lemused olid vigade otsimise peale eriti mihklid. Oh vaesed kodused, naised ja lapsed, kui mees kord tagasi kodus on! Kui k?ik kohad olid kolm–neli korda ?le k?idud, j?i ?lemus l?puks rahule. V?i ?igem oleks vist ?elda, et ta rohkem ei viitsinud. Sest kogu sellele pingutusele vaatamata oli ju k?ik ikkagi ?ldjoontes „paaaahasssti“. ?ldine s?num oli see, et koristada me ei oska ja hakkama me ei saa. K?ige sellega tuleb meil veel kurja vaeva n?ha ja lakkamatult harjutada. Aga mis meil seal muud teha oleks olnudki? Enne l?unat tegime ?ldf??silise testi, mida tuntakse ka NATO testi nimetuse all. See koosneb kolmest osast: k?tek?verdused, k?hulihaste harjutused ja 3200 meetri ehk kahe miili jooks. Parima tulemuse saavutamiseks oli vaja joosta alla 11:54, teha kahe minutiga 92 k?hulihaste harjutust ja sama ajaga 82 k?tek?verdust. Selline test n?itas ?sna adekvaatselt, kui palju keegi ennast vormis on hoidnud, arvuti tagant k?lmikuni liikumisest j?i ilmselgelt v?heks. Testi sooritamiseks oli vaja kokku saada v?hemalt 190 punkti. Umbes pooled polnud kahetsusv??rselt k?lmikust kaugemale liikunud. Mina sain 209 punktiga l?bi, aga kergete killast see test ei olnud. K?isin k?ll ka enne ajateenistust hommikuti jooksmas, aga kaks miili umbes 16 minutiga tappis p?ris ?ra. V?hm oli v?ljas, keel vestil ja olemine nagu puuhobusel. Muretsema siiski ei pidanud, sest harjutada oli ju aega tervelt 11 kuud. P?rastl?unase aja veetsime peamiselt siseruumides. ?ppisime klassi­ruumis kodukorda v?i t?psemalt ?eldes tutvusime kaitsev?e sisem??rustikuga. See paneb kogu eluolu alates mundrikandmisest kuni distsiplinaarkaristusteni ?sna t?pselt paika. Mingil p?hjusel andsid ?lemused siiski korduvalt m?ista, et jutuga stiilis „...aga sisekorras on nii kirjas...“ ei maksa nende poole p??rduda. Nii et selle alusel polnud m?tet oma ?igusi n?utama minna, kuid selgeks pidi see ikkagi saama. Asi polnud selles, et ?lemused oleksid korda kuidagi eiranud, aga igas v?eosas on reeglid natuke isemoodi ja filosoofilistesse-juriidilistesse vestlustesse laskumiseks polnud kellelgi soovi. Nad olid ?sna veendunud, et seal, kus juuksekarva poolitamiseks l?heb, tunnevad nemad reegleid paremini, v?ites vaidlused juba eos. Niisiis tundus nende soovitus mitte igasugusest t?hjast-t?hjast numbri teha ?sna s?bralik. Ometigi j?i kahtlus, et see s?num oli lihtsalt m?eldud k?ikv?imalike protsessijate hirmutamiseks. Omaette ooper oli asjade kappi paigutamine. Sellekski olid oma kindlad instruktsioonid. Millisele riiulile s?rgid v?i millisele sokid – see k?ik oli v?ga t?pselt paigas ja k?igil ?htemoodi. Millegi tagantk?tt kappi viskamine ei tulnud k?ne allagi. Selline lohakus oleks igal pagunikandjal harja punaseks ajanud ja pannud teda tervet ?ksust m??da riviplatsi jooksusammul taga ajama. Nagu seegi, kui kokkulapatud s?rgi serv oli riiuliservast ?lem??ra kaugel v?i ei ulatunud t?pselt ?hest riiuliservast teiseni. Lisaks ei tohtinud kapi avamisel isiklikud asjad liigselt silma torgata, need tuli pigem kapis?gavusse s?ttida. Kui kellelgi kippus habemeajamisvahu v?i muu sellise jaoks v?ga palju ruumi kuluma, siis loeti talle s?nad peale, et seda k?ike ikka sihtotstarbeliselt kasutataks. ?hes?naga, mitme kuu hambapastavaru v?is alati kaasa tuua ?lemuste k?simusi, pilkeid v?i kommentaare. Toiduasjade suhtes paistis toimivat iseregulatsioon. Ei m?leta, et keegi tarkpea oleks heeringat v?i soolapekki kappi varunud – k?ik said aru, et riknevaid asju sinna ei panda. Pealegi polnud see lubatud. K?ll aga v?is sealt hulganisti leida k?psiseid, ?okolaadi ja karastusjooke. K?mme suurt tahvlit magusat minus tol ajal imestust ei tekitanud. ?ks isiklik pilt ukse sisek?ljel oli lubatud, aga k?iki oma n?busid ja lellepoegi ritta panna ei tohtinud. Selles, et Pamela Anderson v?i Lenna Kuurma on kellelegi v?ga kallis ja l?hedane, ei suutnud vist keegi ?lemusi veenda. Katseid muidugi tehti. T?endite p?he n?idati m?ne sellise tegelase pilti rahakoti vahel v?i r??giti sellest, kuidas ta on neil mitu ??d padja all maganud (t?si k?ll, pildi kujul). Katsuge siis v?ita, et ei ole l?hedane! Laup?eval oli esimene majandusp?ev, mis on p?him?tteliselt suuremat sorti kraamimisp?ev. Suurpuhastus, mida tavaelus tehakse kord-paar aastas, tuli meil n??d ja edaspidi iga jumala laup?ev ette v?tta. Alustasime kaheksa hommikul ja l?petasime p?rastl?unal. Igap?evane koristamine oli sellega v?rreldes nohu, ?lemused n?itasid laup?eviti ?les erilist leidlikkust ja fantaasiat. Mustus oli n?dala jooksul infiltreerunud k?ikv?imalikesse kohtadesse ja see tuli h?vitada. Kapipealsed, liistuservad, tulet?rjevoolikukapp, kaamerapealsed, torud ja pesumasinatetagune, lambikuplid ja ripplagi… Igalt poolt tuli tolm v?lja ajada. Tubadest tassiti selleks puhuks k?ik voodid koridori. WC-toimkond leidis paberihoidjatest igasugu muhedaid kirjutisi, ? la „4 p?eva reservini“, „nautige ajateenistust, noored“ jms. V?lja oli elatud viha ?lemuste vastu ja leidus ka vahvaid luuletusi. ?hes?naga, saime teada, et kui pikem istumine k?sil, siis tasub nende paberihoidjate sisemust uurida. L?heb ehk tuju paremaks. P?rast majandamist oli vaba aeg – esimest korda siin veedetud aja jooksul. Sai lugeda, kirjutada, sporti teha jne. Tundus uskumatu, et saab rahulikult oma asjade kallal toimetada. Kuskil kuklasagaras oli kogu aeg teadmine, et pidu v?ib j??da ??rikeseks ja kellegi sigaduse peale v?ib puhkeaeg minuti pealt l?ppeda ning asenduda n?iteks voodiralliga. ?nneks midagi sellist ei juhtunud. Laup?eviti kehtis v?eosas teistmoodi kodukord. Siis v?isime tavap?rase 22.00 asemel kuni 23.00 ?leval olla (?ratus oli kuue asemel kell seitse). Olime selle v?imaluse ?le ?sna r??msad. Nii v?is loota, et ?nnestub internetis m?ni asi korda ajada, film l?puni vaadata v?i lihtsalt puhata. V?ike konks oli ka – enne 22.30 ei tohtinud keegi voodisse ronida. Ent ometi leidus m?ni tainapea, kes oli 22.05 p?hku pugenud. Viie minuti p?rast anti siis kogu seltskonnale k?sklus „??rahu“. Kirusime ja ronisime voodisse. Tegelikult meil vedas, sest sama h?sti v?inuks ?lemusele p?he tulla v?ike ?htune varbasirutus lennuv?lja kiirendusrajal. N?iteks kaks kilomeetrit. Loota, et ainult eksinu saab karistada, polnud m?tet. T?si, k?ik s?ltus eksimusest, ?lemusest, kuufaasist ja jumal teab millest veel, aga reeglina sai kopikasse terve r?hm v?i jagu, mitte ?ksikv?itleja. Eesm?rk oli tekitada ?htekuuluvust ja ?htsust – m?istmist, et sinu heaolu s?ltub teistest ning et sa ei vastuta mitte ainult enda saba ja karvadega, vaid et vastutust kannavad k?ik ?hiselt. Ja oi-oi, kuidas selline m?tteviis karistuse kandmise hetkel karva turri ajab! Isegi siis, kui n?ustud sellega v?i m??nad asja m?ttekust, ei taha seda ikkagi oma nahal l?bi elada. See on nii risti vastu meie tavak?itumisele ja arusaamadele, et ei mahu puunotiga tagudes ka p?he. Paljud sel n?dalal l?bielatud asjad tahtsid harjumist, mitmed toimetuste ja rutiiniga seotud asjad tundusid imelikud ja m?istmatud. Aga inimene harjub pikapeale k?igega. Isegi poomisega. Alguses sipleb pisut, aga p?rast on ?sna rahulik. Nii et k?ll harjun minagi. Esimene n?dal oli nn sissejuhatav kursus. J?rgmisel saime juba t?ie rauaga. Aga siis hakkas ka reserv tibusammul l?henema. Selleni j??nud p?evi ei loeta muide alates v?eossa saabumise p?evast, vaid s?duri baaskursuse (SBK) algusest, mis pidi algama j?rgmisel n?dalal. Ristikesi saab alles siis tegema hakata. N?dala kokkuv?te: kohanemisraskused. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/timo-porval-tarvi-ti/just-nii-harra-seersant-kahe-ajateenija-aus-lugu-eest/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.