Seltsis segasem

Seltsis segasem Cathy Bramley Gina Moss on aastaid rahulikult ja konflikte v?ltides vedanud oma lastehoiu ?ri maalilise viktoriaanliku Evergreensi h??rberi valvurimajakeses. J?rsku aga muutub k?ik. Uued omanikud tahavad valduse ?ra m??a. Mis n??d teha? Kuhu minna? Mis saab Ginast ja h??rberi teistest, vanaldastest elanikest, kellest on saanud Ginale juba nagu pere?
N??d asub Gina esmakordselt otsustavalt tegutsema ja oma unistuste elluviimise eest v?itlema. Et aga selle k?igus v?ib endale ka erakordse kaaslase leida, tundub esialgu k?ll ilmv?imatu.
Cathy Bramley on tuntud oma romantiliste ja l?busate menuromaanidega (sh „Ivy Lane“, „Appleby Farm“, „The Lemon Tree Caf?“ jt). Ta elab pere ja koer Pearliga k?lakeses Nottinghamshire’is. Kunagi turunduse alal t??tanud firmaomanik teenib n??d elatist s?damlike raamatute kirjutamisega. Originaal: Cathy Bramley A Patchwork Family Orion Publishing Company Ltd 2019 Toimetanud Piibe Kohava Kujundanud Kaie Lilleorg Kaanepildid: Shutterstock ja Kaie Lilleorg Copyright © Cathy Bramley, 2019 Estonian edition published by agreement with Hardman & Swainson LL Autori?igus t?lkele: ?lle J?lle ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-251-8 ISBN 978-9916-12-252-5 (epub) www.eestiraamat.ee facebook.com/Eesti Raamat Esimene osa Esimene kolimine T T Esimene peat?kk See oli kindlasti ?ks minu k?ige halvemaid ideid. ?tlen „?ks“, sest kui ma t?drukute tualettruumis endale Rosie Featherstone’i k?rvar?ngaga k?rva augu torkasin, ei l?ppenud ka see just h?sti. Mul oli ikka arm alles. Kui j?rele m?elda, siis temal ka. Ent l?unas??k privaatses lauas kahele koos Ericuga, ja just t?na, oli kindlasti sellega samal pulgal. Kui oleksin teadnud, et ta viib mu elegantsesse restorani, oleksin vahetanud m??rdunud tunked ja triibulise T-s?rgi millegi muu vastu. V?i keeldunud tema kutsest sootuks. Oli septembri keskpaik ja ma oli kavatsenud toimetada oma Welcome Cottage’i aialapil, kuni ilm veel lubab, ent Eric oli ametliku moega ?mbrikuga v?lja ilmunud ja soovinud kindlasti minna l?unale Vino’se veinibaari meie kunagise korterit l?hedal. T?mbusin temast eemale, pingul nagu vedru, kuni ta vahuveinipudeli korgiga maadles. Ta hakkas higistama ja oli minu arvates ?sna j?rsult keeldunud kelneri abist, kes n??d ennastt?is ilmega l?heduses passis. V?patasin, kui kork viimaks pealt lendas. Pudelist purskas v?lja vahtu ja Eric, kes oli v?ga rahuloleva moega, kallas jooki kahte pokaali. „Terviseks!“ Ta naeratas laialt, l??es pokaali minu omaga kokku. „Ma pole kindel, kas vahuvein on praegusel hetkel ikka sobilik,“ ?tlesin ma, n?hes, kuidas ta kolmandat klaasit?it t?hjendab. Ta torkas mind roiete vahele. „Ah, j?ta, Gina. L?petame suure pauguga.“ „Kus ma seda varem olen kuulnud?“ t?hendasin ma, v?ttes esimese lonksu. Eric muigas. Ta oli ?elnud seda tol p?eval, kui ma v?lja kolisin. Ta ei saanud siis oma pauku ega saa ka n??d. „?ritada ju ikka v?ib.“ Ma naersin tema r??msalt alistunud ilme peale. „Olgu siis. Terviseks.“ Meil oli ju ikkagi ka toredaid aegu olnud. Liiga lihtne oli meenutada p?hjusi, miks me lahku l?ksime, aga k?ik polnud olnud halb. Eric oli tegelikult tore, aga ta polnud minu jaoks see ?ige. Mul oli hea meel, et me koos naerda saime. „Ait?h, et tulid,“ ?tles ta n??d, h??l korraks t?sine. „Arvasin, et peaksime seda s?ndmust meeles pidama. Sa ju ?tlesid ikka, et iga verstaposti tuleks t?histada, olgu see v?ike v?i suur.“ „Iga positiivset verstaposti,“ nentisin ma. Eriti lastel. Medal ujumise eest, tubli tulemus veerimiskonkursil, lugemisoskuse arenemine, v?iksematel isegi potilk?imise eest, k?ik tasus t?histamist. Minu arvates oli natukesest julgustamisest palju kasu enesekindluse ja eneseusu kasvatamisel. M??duv mustade juuste ja kahvatu n?oga ettekandja m?rkas cava-pudelit ja seisatas meie laua ??res. „Oo, teie kaks! T?histate midagi?“ „Ee, ei,“ vastasin ma vaikselt, sundides teda m?tte j?ul meile mitte t?helepanu t?mbama. „Tegelikult k?ll.“ Eric pani k?e mulle ?lgadele ja naeratas naisele. Ma summutasin oige. „T?na on meie jaoks v?ga eriline p?ev.“ Ettekandja ?tles taas „oo“, mainis, mis on p?evasupp, ja j?ttis meid l?unas??gimen??d uurima. „Miks sa seda ?tlesid?“ sosistasin ma Ericu k?tt maha rapsates. Naine k?rvallauas n?gis oma meessoost kaaslast. „Inimesed vaatavad. J?rgmisena ootavad, et sa abieluettepaneku teeksid.“ Eric pani men?? k?est. „Arvan, et peaksime enda ?le v?ga uhked olema. Meil ?nnestus see, mis paljudel paaridel on eba?nnestunud.“ „Me lahutasime ?sja. Minu jaoks ei ole see ?ks suurimaid ?nnestumisi.“ „S?bralikult, Gina,“ ?tles tema ja pani k?e minu oma peale. „See on saavutus. Nii et ait?h sulle, et selle lahkumineku minu jaoks lihtsaks tegid.“ Naersin korraks ja t?mbasin k?e ?ra. „Kas see pidi olema kompliment?“ „Muidugi.“ Eric kortsutas kulmu. „See on umbes sama, nagu ?elda, et ma olin nii halb abikaasa, et minust vabanemine oli kergendus.“ Eks ma olin asja tema jaoks lihtsaks teinud t?esti. Ehkki lahkumineku otsus oli ?hine, olin lasknud temal tingimusi dikteerida, nagu oleksin mina s??di. K?igega kaasaminemine oli minu halb harjumus ja ma kavatsesin seda muuta. Kui ma veel kunagi peaksin abielluma, teeksin k?ike v?ga teistmoodi. Leiaksin oma h??le ega laseks end sundida tegema asju lihtsalt sellep?rast, et ma olen leplik. Mu eksabikaasa oli segaduses. „Tahtsin ?elda vaid seda, et kui ma peaksin kellestki lahutama, siis ei tea ma ?htki teist naist, kellest ma parema meelega lahutaksin.“ „Eric!“ Mul vajus suu lahti. „Kui sa oled augus, l?peta kaevamine!“ Lahutus oli olnud minu elu k?ige h?irivam, ebamugavam ja kurvem asi. Meil polnud lapsi ega lemmikloomi, kelle ?le vaielda, ja kummaltki poolt polnud teised inimesed asjasse segatud, t?nu sellele oli protsess lihtne, aga see oli ikkagi teinud haiget, eriti kui ma meie ilusast korterist lahkusin. Eric oli ?elnud, et me v?ime m?lemad seal elada, kuni see on m??dud, aga ma polnud meid kumbagi nii palju usaldanud, et suudaksime koos elada platooniliselt – tema oleks kahtlemata p??dnud mind veenda, et tobe on ?hel meist diivanil magada, kui oleme aastaid ?hes voodis maganud, ja ?ks asi oleks viinud paratamatult teiseni ... Ja kuigi mina armastasin teda endiselt, ajas ta mind t?iesti hulluks ja mul oli vaja konkreetset l?ppu. N??d olime ametlikult lahutatud ja m?lema v??rikus oli alles. Nii et ilmselt oli tal ?igus – see oli teatav saavutus. „Su soeng on muide kena,“ ?tles ta, otsustanud ilmselt, et k?ige kindlam on teemat vahetada, ja k??nas siis kaela, et vaadata toiduvaagnat, mida ?hte teise lauda viidi. L?kkasin lainelise juuksesalgu kohmetult k?rva taha. „Ait?h.“ Suvel olin v?rvinud juuksed lillade triipudega tumepruuniks, aga need olid j?udnud pleekida uuesti pruunikaks-punakaksblondiks, mis tundus p?ris ?ige, kuna hommikud olid s?giseselt karged ja jahedad. „Olin peaaegu su loomuliku v?rvi unustanud,“ j?tkas Eric, kiigates mu pea keskel olevat seitlit. „Hallid karvad on siiski ehmatus, aga tubli, et sa neid ei varja.“ Ta t?stis klaasi ja luristas. „Seda oli ka arvata, sest sa oled ikkagi kolmek?mnendate eluaastate keskpaigas.“ „Olen kolmk?mmend neli,“ ?tlesin ma, p??des mitte hambaid krigistada. „Ja neid on vaid m?ni ?ksik karv. Sina aga olid oimukohtadelt hallikirju juba kuus aastat tagasi, kui me kohtusime.“ „Jah, aga ma olen ...“ Ta m?rkas mu kergitatud kulmu ja ilmselt kustus s?na „mees“ ta huulil. Ta k?hatas. „Igav vana nadikael, kui asi moodi puudutab. Ja ma pole soengut muutnud kooli l?petamisest saadik.“ Surusin huuled kokku. See polnud p?ris t?si – ta oli korra ?ritanud j?ljendada David Beckhami pikemat soengustiili, aga lasknud juuksed l?hikeseks l?igata, kui s?brad hakkasid kutsuma teda Shaggyks1 ja laulsid „Scooby-Dooby-Doo, kus sa oled?“ iga kord, kui ta tuppa astus. „Sinu juuksed on aga olnud k?ikv?imalikke erinevaid v?rve,“ j?tkas Eric. V?rvisin juukseid kuueteistk?mnendast eluaastast alates, p??des vanemate t?helepanu k?ita. Ei ema ega isa polnud selle kohta kordagi s?nagi ?elnud. „Lastele mu juuksed meeldivad, eriti t?drukutele, kes ?tlesid, et ma olen nagu merineitsi, kui need olid kevadel sinised ja rohelised.“ „Merineitsi,“ turtsatas Eric. „Kujutan ette, mida su vanemad sellest arvaksid.“ „Neid ei ?llata enam miski.“ Panin k?e pokaali peale, kui Eric tahtis mulle jooki juurde kallata. Mulle tegi endiselt haiget, et k?ik kahvatus v?rdluses mu venna Howardi saavutustega, nii et ma lihtsalt ei r??kinud vanematele enam suurt midagi. „Kas agentuuril l?heb h?sti?“ k?sisin ma, summutades ?lekohtutunde, mis j?rgnes alati emale ja isale m?tlemisele. „?lih?sti!“ vastas ta endaga rahulolevana. Eric oli asutanud agentuuri Teachers On Demand enne, kui mina temaga kohtusin. Ta oli t??tanud personaliotsingufirmas, aga saanud aru, et Derbyshire’s on rahuldamata vajadus piirkonna koolidele ajutiste ?petajate pakkumise osas. Aastatega oli tema firma kujunenud oma ala asjatundjaks. „Tore.“ T?stsin klaasi, tema ?le r??mustades. „Ja september oli varem v?ga vaikne.“ „Noh, see osa ongi vaikne.“ Eric heitis k?ega. „Kooliaasta algus ju. Suur osa ?petajaid tuleb veel t??le, aga ega see kaua kesta.“ Ta h??rus k?si kokku. „Stress, viirused, k?ha ja nohu, emaduspuhkus ... Peagi langevad nad nagu k?rbsed.“ „Vaesed ?petajad.“ Ma vabisesin, m?letades seda k?ike liigagi h?sti. Ta kehitas ?lgu. „See on t??. Kellelegi ei meeldi vaikne n?dal, r??kimata kuust, aga ma ei j?? loorberitele puhkama.“ Ta keeras end ja n?jatus ettepoole. „Mul on v?imalus laiendada ja tegevust mitmekesistada. See on riskantne, aga arvan, et tasub end ?ra. Hea, et sa enam minu alluvuses ei t??ta.“ „Sinuga koos,“ parandasin ma. „Ma olin direktor. Ja mulle kuulub endiselt k?mme protsenti.“ Eric oli tegevjuht, aga kui mina n?ustusin firmaga ?hinema selle asemel, et olla ?ks tema firma asendus?petajaid, kinnitas ta mulle, et mul on oma rollis ?petajatega suhtlemisel vabad k?ed. Tema tegeles lepingutega ning me leppisime kokku, et ei v?ta t??d koju kaasa. Paraku see p?ris nii ei l?inud. „Nojah, tahan ?elda vaid seda, et kui sa oleksid veel firmas, v?ldiksid sa seda v?imalust, sest tahaksid, et me hoiaksime riskidest eemale, ning siis ei saaks me firmat laiendada ja suuremat kasumit teenida.“ Tal oli ?igus – mulle ei meeldinud sekeldused. „Ja sa oleksid mu arvamust kuulanud?“ k?sisin ma. „See oleks k?ll esimene kord olnud.“ „Arvatavasti mitte.“ Eric taipas naerda. „Igatahes, ?rme t?litseme. T?na mitte. Ja selle k?mne protsendi asjus nii palju, et me m?lemad oleksime eelistanud konkreetset l?ppu, aga mul ei ole praegu seda raha, mida sinu v?ljaostmiseks vaja l?heb. V?id siiski olla kindel, et kohe, kui raha on olemas, ostan sinu aktsiad ?ra.“ „Ma tean,“ laususin ma lahkelt. Olin tahtnud lihtsalt aktsiad ?ra anda, aga mu advokaat oli n?udnud, et ma kindlustaksin meie ?hisvaras ?igusega endale kuuluva osa. Ericu auks tuleb tunnistada, et ta oli minu v?ljaostmiseks palunud, laenanud ja vaat et varastanud. Ta tegi k?vasti t??d ja ma olin kindel, et varsti on ta teeninud piisavalt, et minu aktsiad ?ra osta. Ja samal ajal oli mul lahutuse j?rel t?nu aktsiatele v?hemalt paberil korralik summa. Mul polnud kunagi elus nii palju raha olnud. „Ja sina? Kuidas kananagitsate, plastiliini ja m?hkmete maailmas l?heb?“ Eric keerutas pokaali vart pikkade s?rmede vahel. Tugev nimetiss?rm ja p?ial, oli ema t?hele pannud, kui Eric esimest korda mu vanematega kohtus, see t?hendas ema s?nul, et ta on ambitsioonikas ja oma karj??rile p?hendunud, mis meeldis Ericule ?liv?ga. Isa oli naerma turtsatanud ja ?elnud, et minuga on tal parasjagu tegemist, kuna ma olin oma karj??ri sinnapaika j?tnud ja oleksin r??msalt ?lej??nud elu pika puhkusena veetnud. Olin tahtnud vastu vaielda – olin maailmas ringi reisides t??d teinud –, aga Eric oli pannud k?e osav?tlikult mu k?e peale ja ma j?tsin asja sinnapaika, nagu tavaliselt. „Imeliselt, t?nan k?simast,“ vastasin ma tema pilkavat tooni eirates. „Mu lastehoid on peaaegu t?is.“ Mul oli tegelikult lubatud v?tta kuni kaheksa last, aga j?in kuue peal pidama. Mu maja polnud piisavalt suur, et rohkem v?tta. Kui lapsi oli rohkem, palusin jumalat, et ilm oleks kuiv, et saaksime aias olla. Ja ma sain korraga v?tta vaid kaks beebit, sest rohkem kui kahekohalise k?ruga kooli juurde minna oleks olnud t?ielik ?udus. „Tubli, sulle laste hoidmine sobib,“ s?nas Eric lahkelt, kuigi veidi ?leolevalt. „Lihtne elu, stressi pole.“ Olin harjunud sellega, et Eric minu ametivalikusse ?ksk?ikselt suhtub, aga lastehoiu rajamine p?rast meie lahkuminekut oli olnud minu parim otsus. Ehkki ma olin ?petajaharidusega, olin klassiruumis vastu pidanud vaid paar aastat. Lapsed olid mulle meeldinud ja ma olin nautinud seda, et nad omandasid teadmisi, aga ?petamise s?steem oli mulle vastukarva – mu vaimu murdis see, kui neid liigitati kategooriatesse ja drilliti juba kuueaastaselt eksameid sooritama. „Mina ei ?tleks, et kuni kaheksa eri vanuses lapse eest hoolitsemine on lihtne,“ vastasin ma. „Tahaksin n?ha sind seda tegemas.“ „T?nan, aga ei,“ vastas ta v?patades. „Aga kui sul on kohad peaaegu t?is, ei saa see firma – kui sa seda nii kutsud – kuhugi areneda, ega?“ Ma l?ksin turri. „Jah, ma kutsun seda nii ja iga firma saab kuhugi areneda.“ Eric tundus selles kahtlevat. „See sinu tilluke maja seab su firmale piirid. Sa ei pea ette m?tlema ega laienemist kavandama. Seda ei juhtu, kui sa mujale ei koli.“ „Kummaline, et sa seda mainisid.“ Uurisin oma s?rmek??nt. „Ma kaalun laiendamist. Barnaby vajab rohkem lapsehoidusid. V?ib-olla palkan isegi abilise.“ Mul j?i hing kinni – kust see k?ll tuli? Alles eile hommikul parte toitmas k?es olin m?elnud, kui rahul ma oma eluga olen. Mu hoolealused olid toredad lapsed, ma elasin kaunis majakeses, naabrid olid meeldivad ja ehkki ma ei saa kunagi rikkaks, nautisin ma iga kaootilist, kleepuvat ja l?rmakat p?eva. Eric naeris. „Kuhu sa nad paneksid? Olen n?inud seda tuba, mida sa praegu kasutad. Oleksid nagu see vana naine, kes elab saapa sees.2“ „Mul on plaanid, Eric, suured plaanid.“ Kopsisin salap?raselt oma nina, arvates, et see on Buratino moodi kaks korda pikemaks veninud. „Ja kuna olen n??d lahutusega oma poole k?tte saanud, ei hoia mind miski tagasi.“ Muidugi siis, kui olen need suured plaanid l?bi m?elnud. Eric pilgutas silmi. „Tubli.“ „Ja minu agentuuri aktsiad,“ j?tkasin ma kavalalt. „Kui firmal hakkab eriti h?sti minema, nagu sa v?idad, kerkib ka minu aktsiate v??rtus. See k?mme protsenti v?ib sulle terve varanduse maksma minna.“ „Mis asja?“ Eric l?kastas ehmatusest. Avasin men?? ja varjasin n?gu sellega, naerdes endamisi. Ta polnud osanud seda oodata. „Kas olete valmis tellima?“ Ettekandja oli tagasi. Ta v?ttis p?lletaskust m?rkmiku ja pastaka. „Viis sekundit.“ Lappasin men??d ja silmitsesin „Kergete n?kside“ lehte. Mida varem see l?una l?bi saab, seda kiiremini saan tagasi oma uue ja ??rmiselt ?nneliku vallaliseelu juurde. „Palun vabandust.“ Eric, kes oli juba mu torkest toibunud, lasi oma sarmi k?iku. „Me meenutasime vanu aegu.“ Ta andis men?? seda vaatamata tagasi. „Me v?tame suure vaagna. N?gin seda, mida teise lauda viidi, Gina. See oli vapustav.“ P?rnitsesin teda s?natult. See oligi kokkuv?tlikult p?hjus, miks me enam abielus polnud. Tema tegi otsuseid ja kuna mina olin leplik, arvas ta, et olen k?igega n?us. „Hispaania lihal?igud v?i mereannid?“ k?sis ettekandja, pastakas valmis. „Mereannid,“ vastas Eric. „Talle maitsevad mereannid.“ „T?nan.“ Ettekandja ?ritas minult men??d v?tta, aga ma hoidsin sellest kinni. Mulle maitsesid mereannid, aga Eric ei saa enam m??rata, mida ma s??n. „Tegelikult tahaks ta ise otsustada. V?tan grillitud halloumijuustuga burgeri, palun,“ ?tlesin ma, sulgesin men?? ja ulatasin naisele. Ettekandja naeratas. „Hea valik. Ja teile, s??r? V?tate ikka vaagna?“ „Noh, kui mu abikaasa kavatseb piinliku olukorra tekitada,“ porises Eric. „Eks-abikaasa,“ parandasin ma. „Seda ma m?tlesingi,“ t?hendas ta mossitades. Ettekandja ja mina vahetasime l?bustatud pilgu, kuni Eric veinibaaris ringi vaatas, soovides ilmselt n?ha, mida teised s??vad, kuna ta polnud men??d vaadanud. „Me t?histame lahutust. Sellep?rast ka cava,“ selgitasin ma ettekandjale. Ta muigas. „Siis tuleb kindlasti v?tta seda, mida teie tahate.“ „Eric, v?tame m?lemad halloumi-juustuga burgeri,“ pakkusin ma. „Ja sulle sibular?ngad.“ Ta n?ustus ja ettekandja l?ks meie tellimust k??ki edastama. „See oli piinlik,“ pobises Eric. „Sina ja Morticia p??rasite koos minu vastu.“ „Sa oled selle ?ra teeninud.“ Ta kibrutas laupa. „Sa lasid varem mul meie m?lema eest valida.“ „Nii oli lihtsam, aga see polnud tingimata minu jaoks ?ige.“ Vaatasin oma eksabikaasat. Olime m?lemad meie abielu lagunemises s??di – see, mis meid teineteise poole t?mbas, oli l?puks see, mida meid lahku ajas. Lahkuminek oli ?ige samm ja tulevik tundus m?lema jaoks roosiline. Ja see, mida ta varem ?tles, oli t?si – me olime saavutanud selle, mida paljud lahutavad paarid ei suuda, olime j??nud s?pradeks. Tal oli olnud suurel osal viimasest k?mnest aastast minu elus t?htis roll ja ma ei kahetsenud midagi, aga minu aeg proua Evansina oli l?bi saanud. Olin taas Moss ja oli aeg selgitada v?lja, mida ma oma uuelt elult tahan. „Sa oled muutunud,“ s?nas Eric mornilt. Ta j?i peaaegu t?is cava-pokaali t?hjaks. „Eks ole?“ s?nasin mina, iseendaga rahul. „Ja mul on tunne, et see on alles algus.“ 1 (#ulink_e6a8f836-7806-561e-874a-ead444a8c302) Shaggy Rogers on tegelane animasarjast „Scooby-Doo“. (Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused.) 2 (#ulink_ede6923c-284a-51c8-8524-a572894450eb) Viide vanale ingliskeelsele lastelaulule „There was an Old Woman Who Lived in a Shoe“. T Teine peat?kk J?rgmine p?ev oli p?hap?ev ja p?rast hommikust jooksuringi linna terviserajal istusin diivanile, et helistada vanematele. Nad olid kolinud korterisse Lake Districti pension?ride linnaosas. Ma ei kohtunud nendega just tihti, aga helistasin iga n?dal ja r??kisin oma elust. Ehkki viimasel ajal oli pigem vastupidi, kuna nende seltsielu tundus p?nevam kui minu oma. Ma poleks pidanud end mugavalt sisse seadma. Nad kiirustasid Windermere’i pr?gi korjama, aga emal oli siiski aega Ericu kohta k?sida. „Kuidas sa end tunned n??d, kui ... tead k?ll ...“ Ta k?hatas. „N??d, kui oleme ametlikult lahutatud?“ l?petasin ma tema eest. Natuke leinasin, sest lahutus on ju omal moel surm. Minu ja Ericu suhe oli surnud ja maha maetud. Ma isegi nutsin eile natuke, kui l?unalt koju j?udsin. „H?sti,“ vastasin ma reipalt. „T?itsa h?sti. Edasi ja ?lespoole.“ Ma ei kavatsenud talle t?tt r??kida. Teadsin, et tema ja isa on minus pettunud. Nende silmis polnud mul edukat karj??ri ja n??d polnud mul ka edukat abielu. Olin l?bi kukkunud ja mul oli tunne, et olin neid alt vedanud. „Nii peab,“ lausus ema kuidagi kohmetult. „Sest lahutus pole t?nap?eval h?biasi. Ja pole ka liiga hilja kedagi uut leida. Sa j?uad veel lapsi s?nnitada.“ „Mul on maja lapsi t?is,“ tuletasin talle meelde. „Ja peagi on mul liiga palju tegemist, et kellegi uuega tegelda.“ „Oh?“ Sel hetkel k?sis isa vahele, kus on kollased prahikorjamise vestid, ja ema l?petas k?ne enne, kui ma j?udsin jutustada talle oma tegevuse laiendamise kohta sama loo kui Ericule. Eile oli see olnud hetke ajel tehtud v?lja?tlemine – olin sellest sama ?llatunud kui Eric –, aga mida rohkem ma selle peale m?tlesin, seda rohkem tundus, et v?ib-olla ongi n??d aeg laieneda. V?ib-olla peaksin millelegi kogu hingest p?henduma ja muutma oma „praegu sellest piisab“ suhtumist. Olin ??rinud majakese ja alustanud lastehoiuga sellele eriti m?tlemata. M?lemad olid head otsused, aga n??d, kui lahutus oli l?plik, peaksin hakkama t?elisi plaane tegema. Olin armunud Welcome Cottage’isse kohe, kui seda kinnisvarab?roo kodulehel n?gin. See kuulus suure viktoriaanliku h??rberi Evergreensi juurde, mis k?rgus poole m?e peal k?la servas. Algselt oli see valvurimaja ja asus peamaja juurde viiva pika sisses?idutee otsas. Sel oli kaks k?rget ohtliku moega korstnat, rombikujuliste ruutudega aknad ja ilusad valged lainelise servaga voodrilauad, mis meenutasid pitstaskur?tikut vana daami varrukas. Violet Rose, minu eakas majaomanik, elas Evergreensis koos kahe s?braga. Ta ?tles, et ma olen tema lemmik??riline, ja mina ?tlesin talle, et ta on mu lemmikmajaomanik. Olin elanud siin kaks aastat ja ehkki maja oli tilluke, oli see olnud minu jaoks t?iuslik pelgupaik uueks alguseks ja vallalise naisena enda p?stiupitamiseks. Raha oli siiani nappinud ja maja koduseks muutmine k?is vastavalt v?imalustele, aga kui t??p?ev kulub seintelt keedetud ubade mahakraapimisele ja kahetsemisele, et panin plastiliini sisse sinist toiduv?rvi, polnud m?tet ?ldse ?ritadagi n?itusekodu tasemele j?udmist. Ikea oli majakest sisustades olnud mu hea s?ber – kergesti puhastatavad lauad ja toolid, pestavad diivanikatted, l?putult plastkaste raamatute ja lelude jaoks ning odavad ja r??msav?rvilised vaibad, padjad ja kardinad. Sisustus oli pisut vastuolus viktoriaanliku arhitektuuriga – k?rgete lagede, plaatp?randate, elegantsete sammaste ja originaalkaminaga, aga mis parata, kui su kodus m?llab iga p?ev terve r?gement tillukesi s?dalasi. Teisel korrusel oli rahulikum. Mu magamistuba oli segu vanast ja uuest – hallides ja roosades toonides pleedid ja padjad laial aknalaual, kus mulle meeldis istuda ja lugeda, antiikne puitm??bel, mille ma vanemate majast ?ra t?in, kui nad osa asju v?lja viskasid, ja voodil karged valged linad. See oli minu pelgupaik iga palavikulise p?eva l?pus ja ma jumaldasin seda. Teine magamistuba oli ka. Lisaks diivanvoodile oli seal v?livoodi mu k?ige nooremate hoolealuste jaoks, lisaks m?hkmete vahetamise laud ja kast vahetusriietega. ?lakorrusel oli ka vannituba. Oleksin andnud palju alumise korruse tualettruumi eest, eriti n??d, kui v?ike Arlo ?ppis potil k?ima – pool ajast kulus m??da treppi ?les-alla traavimisele ja kui ?ks tahtis minna pissile, pidid k?ik minema. Niisiis m?tlesin end unelusest v?lja kiskudes, et v?ib-olla olen liiga kauaks Welcome Cottage’isse j??nud. Ericul oli ?igus – see hakkas sarnanema saapas elava vana naise looga. V?ib-olla oleks aeg osta maja kuskil sama m?nusas kohas, aga piisavalt suur, et mu ootamatud laienemisplaanid sinna ?ra mahuksid. L?litasin s?learvuti t??le, guugeldasin „m??gil olevad majad Barnabys“ ja alustasin virtuaalse majaotsinguga. V?ib-olla leian midagi paremat kui Welcome Cottage. T J?rgmisel p?eval oli mul lastehoius vaid ?ks beebi, kuni oli aeg suuremad koolist ?ra tuua. Harris oli seitsmekuune, heledate juustega pontsakas poiss, kes tavaliselt oli r??mus laps. Tema ema oli paar n?dalat poole kohaga uuesti t??l k?inud ja mul oli tunne, et ema jaoks oli nende lahusolek raskem kui beebi jaoks – Harrisel oli minu juures tore. Praegu magas ta ?leval p?evaund, nii et ma l?litasin beebimonitori t??le ja j?tkasin internetis majaotsinguid. K?las polnud midagi sobivat, nii et pidin juba otsinguala laiendama. H?da oli seni olnud selles, et l?heduses polnud midagi sobivat ning ma hoidsin kohalikke lapsi ja pakkusin pikap?evar?hma teenuseid. Kui ma kaugemale kolin, ei pruugi vanemad minu teeneid enam kasutada – see poleks just maailma parim laienemisplaan. Kahju, et majakesi ei ehitatud venivate seintega, siis saaksin siia j??da, m?tlesin ebasobivate majade pilte kerides. Paar minutit hiljem l?i beebimonitor helendama nagu j?ulukuusk, kui Harris ?rkas. Ma panin s?learvuti kinni ja torkasin kotti k?eulatusest eemale. „Terekest, noormees,“ ?tlesin ma, kirtsutades v?revoodis naeratavat beebit vaadates nina. „On sul vaja uut m?het?“ „Bababa.“ Harris n?ksutas end ?les-alla ning ma tegin k?hku foto, mis tema p?evikusse lisada, ning suudlesin teda voodist v?ttes pealaele. Kaks minutit hiljem oli ta ilusti puhas. Ta tasus m?hkmevahetamise eest mu juukseid sikutades ja pidas seda v?ga naljakaks. „No nii,“ ?tlesin ma tema s?rmi juustest lahti kangutades. „L?hme p?ikese k?tte ja k?ime vaatamas Evergreensi daame. Neil v?ib mulle kodu otsingu asjus n?uandeid olla.“ Panin koti lastele kooli j?rele minemiseks valmis, t?stsin Harrise k?hukotti ja l?ksin tagauksest v?lja. Aias oli v?rav, mis v?imaldas mul otseteed Evergreensi valdustesse p??seda. Harris pigistas tugevasti mu nimetiss?rme ja me asusime s?gisp?ikese k?es teele, l?ksime ?le muru, ?mber maja, m??dusime k??giviljaaiast ja suundusime tagaukse poole. Ma ei k?lastanud tavaliselt lastega oma naabreid. Violet ja Delphine olid pension?ridest ?petajad, nii et nad olid lastega harjunud, aga Bing mitte ja ta naljatas kord, et talle lapsed meeldivad, aga ta ei suudaks ?htegi korraga ?ra s??a. Kanakuudi suunast muru servas kolme ?unapuu k?rval kostis k?va l?rmi. Puituksed olid lahti ja nende k?rval oli hunnik m?rga p?hku. Kanad jooksid m??da aeda kaagutades, nagu oleks kuudis sissetungija, ja s?gavalt kuudist seest kostis laulmist. „Viis, kuus, seitse, dadadadaa. ?heksa, k?mme, ?ksteist, dadadadaa. Me rokime hoogsalt, dadadadaa.“ Muigasin endamisi. Oli selge, kes see on. „See on Bing,“ ?tlesin ma Harrisele, kes tagus kandadega erutatult mu reisi. „Laulab j?lle oma kanadele. Kuidas kanad teevad? Klokk-klokk-klokk.“ K?kitasin, et Harris n?eks kanu l?hemalt, kui Bing kuudist v?lja astus. Tal olid k?es munad ja ta oli p?huga kaetud, aga suure habeme varjus oli soe naeratus. „Tere, kullake! Vaadake, t?drukud,“ ?tles ta, pistis munad taskusse ja v?ttis oma kepi, „meil on k?lalised. ?ra beebit maha pilla, Gina. Kanad s??vad k?ike.“ „Ma ei kavatsenudki teda maha pillata.“ Aga tugevdasin siiski haaret. „Tulime Violetti ja Delphine’i vaatama. On nad kodus?“ „Jah. Kuskil majas. Kui ma neid viimati n?gin, sehkendasid nad riietega.“ Bing tuli meie juurde tavap?raselt longates. Ta oli puusaoperatsiooni ootenimekirjas, aga see v?ttis nii kaua aega, et ta naljatas, et selles tempos peavad nad ta l?ikuse ajaks ?les kaevama. Summutasin naeruturtsatuse, vaadates tema koidest n?ritud s?rki, p?lvede kohalt h?redaks kulunud p?kse ja kummikuid, mille ninades olid suured augud. Bingi ei saanud kunagi s??distada riietusega j?ndamises. „Kes see pisike siis on? Kohalik poiss v?i t?druk?“ Ta osutas kepiga beebile. „See on Harris ja ta on teatud m?ttes kohalik. Tema ema on Barnabys perearstikeskuses meditsiini?de.“ „Veab poisil, et saab siin kasvada,“ s?nas Bing ja patsutas poisi pead, nagu oleks ta koer. „Tead, et mind toodi Birminghamist siia. R??msad m?lestused.“ „Tean, sa oled r??kinud,“ vastasin ma leebelt, vaadates korraks kella. Bingi lood olid p?nevad, aga kui ta jutustama hakkas, oli peaaegu v?imatu minema p??seda, kuid mul oli vaja enne kooli juurde minemist Violetilt n?u k?sida. „Ma olin k?igest kuueaastane,“ j?tkas Bing, n?jatudes m?lema k?ega kepile. „M?elda, et pead kuueaastasena emast lahku minema! Kaks kuud hiljem saadeti koju tagasi, sest midagi ei juhtunud. Kummaline s?da3, ?eldi selle kohta.“ „Ja siis tulid sa kaheksa-aastasena tagasi,“ sekkusin ma, „Ja kohtusid Jack Rose’i, Violeti vennaga.“ „Hahaa, just nimelt!“ naeris ta. Tema silmad olid endiselt selged ja pilk energiline, ehkki ta oli ?le kaheksak?mne. „S?brad kogu eluks, Jack ja mina.“ Ta t?sines ja t?mbas k?eseljaga ?le nina. „Tunnen sellest vanast lorust ikka puudust.“ „Loomulikult.“ Mul oli vedanud. Ma polnud l?hedasi inimesi kaotanud. Vanavanemad surid enne minu s?ndi ja k?ik teised minu v?ikeses perekonnas olid elus. Ma polnud kogenud ka lemmiklooma kaotust – vend Howard oli allergiline ja nii ei t?itunud mu unistus j?uludeks kutsikat v?i kassipoega saada kunagi. „Me l?heme majja, kui sobib,“ j?tkasin ma. „Enne, kui aeg otsa saab.“ „Ikka, kullake,“ lausus Bing, naeratades j?lle. Ta viitas avatud klaasuste poole. „Tuleta t?drukutele meelde, et mu semu Stanley tuleb varsti kaardim?nguks siia, nii et vaadaku, et on riides. Ei tahaks, et vanapoiss saab sukaserva n?hes infarkti, eks ole, noor Harris?“ Beebi naeris nagu k?su peale ja Bing andis mulle m?ned munad, mis mul ?nnestus jakitaskusse sokutada. L?ksin k??ki ja h?ikasin, aga keegi ei vastanud. Ma jumaldasin seda ruumi – see oli umbes kolm korda suurem kui minu oma. Klaasuste v?rv koorus ja kaks alumist klaasi olid pragunenud, aga uksed olid lahti, sinine ja valge koerakujuline uksetakistus ees, ja see m?jus kutsuvalt. Bakeliidist k?epidemed kapiustel, puhvetkapil olevad keraamilised n?ud ja iidse moega pliit tekitasid alati tunde, et ma olen sarja „Kutsuge ?mmaemand“ v?tteplatsil v?i Downton Abbey trepialuses. Ent hoolimata vanast m??blist ja iganenud k??giseadmetest oli see s?bralik paik – kogu majast ?hkus soojust ja kodusust ning see tegi alati mu tuju heaks. Ja kui ma ei eksinud, oli keegi k?psetanud – ?hus oli tunda magusat v?rtsikat l?hna. „?ra tule ?mblustuppa, Bing Kershaw, kuuled?“ k?las h??l majast seest. „Ei ole Bing, Gina olen,“ h??dsin ma l?bi k??gi minnes ja kiikasin fuajeesse. „Harrisega. V?in hiljem tagasi tulla, kui praegu ei sobi.“ Esik oli vana elegantsi esindaja. Pikad ilusate ?lakardinatega sametkardinad ??ristasid laia v?lisust, mille kohal oli v?rviline kaaraken. P?randaplaadid olid mustvalged nagu malelaud, kulunud sametkattega tool seisis trepi all ja ilusast poleeritud puidust kappkell valitses majesteetlikult k?ige selle ?le. „Suurep?rane. Gina beebiga tuli!“ ?tles kime h??l. „Tule edasi, kullake!“ lisas teine, kriiskavam v?belev h??l. Delphine’i v?ike n?gu, mida piirasid s?ravvalged l?hikesed juuksed, ilmus ukse vahelt n?htavale. Ketiga poolkaarekujulised prillid p?sisid vaevu ninaotsal. „Vaata teda, v?ike ingel,“ ?tles ta pehmelt, astudes ettepoole. Harris haaras tema s?rmedest kinni, n?hes k?iki h?bes?rmuseid, ja t?mbas need kohe suhu. „Kas ma tohin ta s?lle v?tta?“ „Ehk peaksid enne need ?ra v?tma,“ ?tlesin mina, osutades tema roosa linase tuunika rinnal olevatele n??pn?eltele. „Taevas hoidku, loomulikult!“ Delphine krimpsutas n?gu ja juhatas mu v?iksesse tuppa. „Kas sa tahad vaese lapse auklikuks torgata, Delph?“ k?sis Violet. Ta seisis v?ikesel kangaga kaetud pingil kamina ees. Tema ?lakeha oli kaetud lillakaspunase kanga t?kkidega ja tema tugevad valged jalad olid paljad. Ta oli sama pikk kui lai, tal olid terashallid lokkis juuksed ja rind meenutas laeva k?ila. „Ole kuss,“ ?tles Delph ja heitis k?ega s?branna poole. „V?i ma ?mblen su p?ksid liiga kitsad ja sunnin sind j?rjekordset dieeti pidama.“ „?ra pl?ra,“ vastas Violet. „?ks p?ev ilma v?ita on minu meelest raisatud p?ev. Sama kehtib koogi kohta. Koogist r??kides ...“ Ta vaatas lootusrikkalt Delphine’i poole. „Mul on k?ed t??d t?is,“ andis Delphine lahkesti vastu. „Aga ma v?tan tassikese teed, kui sina keedad.“ „Ma olen mannekeen, m?letad,“ teatas Violet k?ega l?bi ?hu t?mmates. „Ma ei tohi liigutada. Paraku v?tab see neetud t?? terve igaviku.“ „Ma pole varem siin k?inud,“ ?tlesin ma, ringitades ?lgu, kui Delphine oli oma ohtlikud n?elad ?ra v?tnud ja Harrise s?lle t?stnud. Poiss muutus iga n?dalaga raskemaks. „See on ilus tuba.“ Siin oli s?ilinud palju algset – k?rge lagi, ilus kristall-l?hter lae keskel ja imelised karniisid. Seinte alumine osa oli kaetud soojas toonis puittahveldisega ja kuna maja asus m?en?lval k?rgemal kui minu majake, avanesid siit imelised vaated Barnaby k?lale ja Derbyshire’ Peak Districti m?gedele taamal. „See oli elutuba, mida kunagi ei kasutatud,“ ?tles Delphine, nuusutades Harrise kaela. Ma naeratasin, sest tegin seda ka ise – beebi l?hn oli millegip?rast vastupandamatu. „Ja valgus on siin nii hea, et Violet soovitas seda mul ?mblustoana kasutada. Olen t?iesti ?ra hellitatud – ma jumaldan seda. Vanemate juures pidin kogu oma kolu, nagu ema selle kohta ?tles, oma toas hoidma.“ Teadsin Violeti jutu j?rgi, et tema ja Delphine kohtusid samas t?tarlastekoolis ?petajatena t??tades ja olid saanud headeks s?brannadeks. Ainsa lapsena olid Delphine’il olnud ranged vanemad ja kui nad vanaks j?id, oli tema nende hooldajaks saanud, t??tades l?puks vaid poole kohaga, kui isa sai insuldi ja ema dementsus s?venes. L?puks hakkas see olukord tal ?le j?u k?ima ja ta m??s pere maja maha, et maksta vanemate hooldekodu eest, j??des ise kodutuks. Violet oli n?udnud, et ta tuleks elama Evergreensi, mis osutus m?lema jaoks sobivaks lahenduseks. „Ema ?tles, et see oli kunagi meditsiini?dede tuba, kui maja oli Punase Risti haigla,“ selgitas Violet, „ehkki legendi j?rgi t?i ta mu kasuisa salaja siia, et tal juukseid l?igata. Kasuisa ?tles, et siis ta mu emasse armuski. V?ta istet, kullake.“ „Su ema oli meditsiini?de?“ k?sisin ma, valides aknaaluse, kust avanes imeline vaade. Istusin ilusal sitspadjal, mis sobis kivist aknalauale ideaalselt. Kaks sobivas toonis padja olid mugavaks seljatoeks. „Mul hakkavad jalad ?ra surema.“ Violet t?stis ?hte ja siis teist jalga. „Jah, Gina, ja mu p?risisa oli s?jav?es kapral ja hukkus kahjuks lahingus dessandip?eval maabumise k?igus. Mu kasuisa saadeti siia kosuma, kuna ta oli La Manche’i kohal alla tulistatud. Tema ja ema kohtusid p?rast s?da uuesti ja abiellusid teise maailmas?ja l?pup?eval.“ „Traagiline, aga nii romantiline,“ s?nas Delphine, surudes Harrise p?se enda oma vastu ja ?mises temaga toas ringi tantsiskledes. „Taevas halasta, Delphus, v?ta end kokku.“ Violet turtsatas naerma. „Laps hakkab oksele.“ Harrise suust tuligi valget vedelikku, mille ma sain ?ra p?hitud enne, kui see Delphine’i riietele j?udis. „Oh, kullake, minu s??,“ pomises Delphine ja istus koos beebiga. „Ma olen hirmus kohmard.“ Ma summutasin muige – ta oli tillukest kasvu, graatsiline ja kohmakust polnud tema juures grammigi. „Mu proov on l?ppenud, eks?“ Violet laksutas keelt. „Beebi l?petas m?ngimise?“ „Vabandust,“ ?tlesin ma. „Kas v?tan ta enda k?tte, Delphine, ja lasen sul t??d j?tkata? Ma tulin ainult su n?u k?sima.“ „Eiii!“ h??atas Delphine, surudes Harrise endale l?hemale. Ta istus vaibal, beebi tema ees, ja patsutas oma jalgu. Violet naeris. „Ega sa teda vist tagasi saa, Gina. Pealegi on mul k?rini tema n?elapadjaks olemisest ja ma t?esti pean saama tassikese teed, sest kurk kuivab. Ole kallis ja aita mind alla.“ Violet ?hkis ja puhkis, kui ma teda pingilt vaibale aitasin. „Mida te ?mblete?“ k?sisin ma. „See on imeilus v?rv.“ Tekkis hetkeline vaikus, kui Delphine kummardus Harrist taas musidega ?le puistama. Vaese lapse n?gu oli ?leni huulepulgaj?lgi t?is. „Kost??mi,“ vastas Violet. „V?idetavalt. Ehkki see v?tab tal kaua aega. Sel moel ei saa see valmis enne, kui ...“ „Ma valisin lillakas-punase, kuna amet?st esindab tasakaalu ja meelerahu,“ selgitas Delphine, „ja need peaksid k?rsituse k?rvaldama.“ Ta vaatas minu poole ja kergitas teadjalt kulme. „Hahaa, preili teravmeelitseja,“ ?tles Violet naeru turtsudes, liikudes ettevaatlikult, et mitte saada torgata kangat?kke koos hoidvatest n??pn?eltest. Ta l?ks toa nurgas oleva sirmi taha riideid vahetama. Harris hakkas musitamise vastu protesteerima, Delphine t?usis temaga ja k?ndis ringi. „Me tunneme lastest puudust, kuna pole enam ?petajad, eks ole, Delph?“ k?sis Violet sirmi tagant. „Kummalgi meist pole l?hisugulasi. Mul on k?ll mu vennat?tre t?tre lapsed, aga nemad elavad riigi teises otsas, nii et me ei kohtu.“ „Nii see on,“ ohkas Delphine. Mu pilk langes suurele kangat?kkide kotile Delphine’i ?mblusmasina k?rval. „Need on vapustavad,“ ?tlesin ma, v?ttes v?lja tafti, sameti ja tr?kitud kanga j??ke. „Lastele meeldiks nendega m?ngida.“ „T?esti?“ Delphine’i n?gu muutus r??msamaks. „V?ta need siis endale! Ma oleksin need nagunii ?ra visanud.“ „Kui lahke sinust,“ vastasin ma, „aga kui tohib, j?tan need esialgu siia, sest pean enne v?lja m?tlema, mida nendega ette v?tta. Ehk saaksid sa mul m?ni p?ev aidata mingit tegevust korraldada? Sa ju olid k?sit???petaja, eks?“ „Jah, aga ... jumaluke.“ Tema silmad l?ksid suureks. „Ma pole ammu lastega tegelenud.“ „M?tle selle peale,“ ?tlesin ma, soovimata talle survet avaldada. „Ei midagi keerulist, midagi kiiret ja l?busat.“ „Ma korrutan talle, et ta peaks hakkama korraldama ?mbluskursusi, sest ta on nii andekas ja ruumi meil jagub,“ torkas Violet. Delphine kirtsutas nina. „Arvad, et inimesi huvitaks? Endale riiete, kardinate ja muu tegemine on t?nap?eval kaduv oskus.“ „Siis on viimane aeg see meelde tuletada,“ s?nas Violet, tulles sirmi tagant v?lja lohvakas kollases kleidis, kaelas tohutu kaheksajalakujuline ripats. „Meie oleme p?lvkonnast, kes pidi piskuga hakkama saama ja riideid parandama ning need oskused tuleks anda edasi, enne kui hilja.“ „Hilja?“ Delphine oli solvunud. „Vabandage v?ga! Selles vanat?drukus on veel k?vasti elu alles.“ Violet naeratas s?brannale. „Tore kuulda,“ ?tles ta leebelt ja plaksutas siis k?si. „Kus mu kombed on? Kell on kolm, Gina, teejoomise aeg, ja ma v?tan ka oma melassikoogi v?lja. Me l?heme homme paariks p?evaks matkama ja melassikook on matkamise ajaks t?iuslik – seda on lihtne kaasa v?tta, t?idab k?htu ja muutub seistes paremaks.“ „Kolm? Juba?“ Ma kiljatasin, v?tsin Harrise Delphine’i k?est ?ra ja pistsin tagasi k?hukotti. „Pean hakkama minema, muidu j??n kooli juurde hiljaks.“ „Kiirusta siis.“ Violet kupatas mu toast v?lja ja avas v?lisukse. „Aga sa tahtsid n?u k?sida?“ h??dis Delphine mulle j?rele. Kuramus, olin selle unustanud. „Pole hullu,“ h??dsin ma eemaldudes. „J?tke mulle ka t?kk melassikooki!“ 3 (#ulink_b5b8d9dc-6e17-54b3-ad91-a18865d41dbb) Kummaline s?da oli teise maailmas?ja varane faas, kus tegelikku s?jategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa v?gede vahel ei toimunud, kuigi need riigid olid ametlikult s?jas. T Kolmas peat?kk Violet ja Delphine olid ?lej??nud n?dala ?ra, nii et ma ei saanud neilt n?u k?sida. Internetiotsing polnud tulemust andnud ja siinkandis midagi sobivat ei leidunud. See k?ik oli natuke masendav – kolimine suuremasse majja aitaks k?ige kiiremini ja lihtsamalt mul oma firmat laiendada ning ??rimajast p??semine aitaks juuri maasse ajada ja ma kibelesin seda tegema. Olin Ericust lahkuminekust saadik paigal tammunud ja n??d sain aru, et vajan v?ljakutset. Olin viimase kahe aastaga harjunud kokkuhoidlikult elama, oodates oma „lihtsa“ lahutuse j?ustumist. N??d, kui olin saanud oma osa abieluvarast, ei kavatsenud ma raha niisama raiskama hakata, aga sellegipoolest oli aeg hakata uut elu rajama. Meie abielu oli l?bi, ma olin taas preili Gina Moss ja oli aeg uueks alguseks. Oli reede p?rastl?una ja mul oli harv rahulik p?ev, kuna paar lapsevanemat olid hommikul helistanud, et nende laps on haige, sest mingi viirus liikus ringi. Pidin hiljem vaid kooli seitsmeaastasele Noah’le vastu minema. Noah k?is minu juures vaid aeg-ajalt. Tema isa Gabe oli tavaliselt pikalt t??l, nii et Gabe’i s?bratar Rosie, kes oli ?htlasi ?ks mu ammusemaid s?brannasid, k?is Noah’l tavaliselt koolis vastas, ja Noah veetis tunnikese enne sulgemist tema kohvikus, aga t?na oli Rosie'l kokkusaamine ja ta palus mul Noah’ ?ra tuua. P?rast paari pikka tundi paberimajanduse korrastamisega lukustasin majakese ukse ja hakkasin jalutama Barnaby k?lakooli poole. M?nguv?ljakul tervitas mind mu s?branna ja samuti lapsehoidja Paige. „Hei, Gina, palun v?ta mu taskust salvr?tik. Mul pole vaba k?tt ja Tabitha nina tilgub juba hullusti.“ Tabitha oli Paige’il s?les ning ta k?igutas edasi-tagasi kaksikute vankrit, et selle teine asukas magaks. „Kohe.“ V?tsin tema pehme villakampsuni taskust salvr?tikud, imestades nagu ikka, kuidas tal ?nnestus alati nii hoolitsetud v?lja n?ha. Mina olin tema k?rval korratu ka t?na, kui polnud pidanud kogu p?eva lastega tegelema. „Oh, vaeseke, see on hull nohu,“ ?tlesin ma, p?hkides salvr?tikuga ettevaatlikult Tabitha n?gu. „No nii, kullake.“ „Asi on p?eva peale hullemaks l?inud. Isa vabandas ette ja taha, kui lapse hoidu t?i, aga palus, et ma ta v?taksin. Ta on suure osa p?evast mul s?les istunud,“ selgitas Paige ohates. „?nneks on Otis ise hakkama saanud. Muide, maja n?eb v?lja, nagu oleks seal pomm plahvatanud. Lelude alt pole vaipa n?ha.“ Ma naersin. „Minu kodus on sama hull ja ma olin ?ksi. V?tan ta korraks enda k?tte.“ Tabitha protesteeris natuke, aga ma panin ta jaki alla ja lasin pea oma kaelale toetada. „Ait?h.“ Paige raputas k?tt. „Oh, vaata, ta j?i kohe magama. Sa oled ime!“ Tabitha silmad olidki kinni, s?rmed l?dvalt mu juustes. „Oh, tubli t?druk,“ pomisesin ma. „Asi on sinu tissides,“ muigas Paige. „Palju pehmemad kui minu kuivanud praemunad. Sul veab.“ „Mis iganes,“ vastasin ma, harjunud sellega, et ta on iseenda k?ige karmim kriitik. „Sa oled vapustav.“ „Peaksid silmaarsti juurde minema, aga vapustavast r??kides ...“ Ta astus l?hemale ja vaatas ?le ?la. „Kas sa h?rra Colbyt oled n?inud? Vau!“ Kooli hoolekogu oli eelmisel n?dalal saatnud lastega kaasa kirja, milles teatati, et proua Birchnall, kes oli olnud koolidirektor ilmatuma aja, ei saa isiklikel p?hjustel s?gissemestrit l?puni olla ja talle otsitakse v?imalikult kiiresti ajutine asendaja. Tundus, et otsingud on l?ppenud. „Veel mitte. R??gi.“ Paige’i s?nul oli sel mehel keha nagu k?rgliiga jalgpalluril ja silmad, mis tekitasid tunde, nagu oleksid just sina maailma k?ige t?htsam inimene. „Pagan, kui hea ta ?likonnas v?lja n?eb.“ Ta tasandas h??lt ja norsatas. „Ja vean kihla, et ilma selleta veel parem. Huvitav, kas ta on vallaline?“ „Oh,“ ?tlesin ma. „Sa oled abielus.“ „T?si.“ Paige muigas kavalalt. „Aga sina pole.“ „L?peta kohe,“ hoiatasin ma teda. „Ma ei kavatse lasta k?ikidel s?brannadel endale meest otsida, kuigi mu lahutus on j?ustunud. Ma ei ole sinu traagiline vallaline s?branna, keda on vaja vallalisestaatusest p??sta.“ „Sain aru,“ vastas Paige ja l?i pilkavalt kulpi. „Aga ma tahaksin ikkagi teada, kas ta on vallaline. Nii igaks juhuks.“ „Olgu,“ andsin ma j?rele, „aga ma ei kavatse niipea kohtamas k?ima hakata. Pean m?tlema, mida n??d p?rast lahutust karj??ri osas ette v?tta, ja ma ei taha, et m?ni mees mind h?iriks.“ Paige kergitas kulmu. „Oh! Kas sa loobud lastehoiust?“ „Ei, kindlasti mitte. Ma jumaldan seda. Aga aitab minust. Kuidas sul l?heb?“ k?sisin ma, naeratasin ja lehvitasin tuttavatele naistele. „Ethan l?ks eelmine n?dalavahetus ?likooli, eks?“ Paige ?gas ja ma tundsin talle kaasa – tal oli kaks last ja n??d olid m?lemad kodust lahkunud. „Tunnen temast nii v?ga puudust, et ei oska seda kirjeldadagi. Lapsed on ametlikult pesast lennanud ja see on kohutav.“ „Oh kullake, mul on nii kahju,“ ?tlesin ma, pannes k?e tema ?lgadele. „K?ll olukord paraneb.“ Siis helises koolikell ja t?iskasvanud meie ?mber hakkasid kooli poole liikuma, valmis oma v?sukesi koju toimetama. „Tean,“ vastas ta ninaga t?mmates, „aga Hannah teeb magistrikraadi Londonis ja tema ilmselt koju tagasi ei tule ning n??d on Ethan ka l?inud. Mul on tunne, nagu oleksin neist igaveseks ilma, ja Nigelit ei paista see ?ldse morjendavat.“ „Saame lastega koos l?hiajal kokku ja korraldame pikniku, enne kui liiga k?lmaks l?heb?“ pakkusin ma, et tema tuju t?sta. „Siis saame koos rohkem aega veeta.“ Uksed avanesid ning sada viisk?mmend v?ikest inimest valgus majast v?lja ja m?ratase kerkis vastavalt. Paige naeratas vesiselt. „See oleks tore. Paneme kuup?eva paika ...!“ Ta ahmis ?hku ja haaras mu k?est kinni. „Vaata! See on h?rra Colby. Barnaby kohalik Idris Elba4.“ J?rgnesin Paige’i pilgule ja n?gin seda meest. V?imatu oleks olnud teda mitte m?rgata. Koolis oli seni olnud vaid kaks meest – h?rra Beecher, vanemapoolne majahoidja, ja h?rra Duncan, kikilipsuga muusika?petaja. H?rra Colby polnud kummagi moodi. „Saan aru, mida sa silmas pead,“ ?tlesin ma. „Ta vaatab sind,“ s?nas Paige. „Pigem sind,“ p?lastasin ma. H?rra Colby t?stis k?e. Paige ja mina vaatasime teineteist. „Issand jumal, ta tuleb siiapoole. K?hku, anna Tabitha siia,“ ?tles Paige. Andsin magava mudilase talle ja Paige libistas pilgu ?le minu. „Kohenda juukseid ja peida see oksenire jakil ?ra.“ Isegi kui ma oleksin tahtnud seda teha, poleks mul v?imalust tekkinud, sest Noah jooksis mulle otsa nagu ragbimeeskonna r?ndaja, tabades mu h?bemeluud. „Ai,“ v?patasin ma, kummardudes talle musi andma, ja panin samal ajal jalad risti. „Osad daamide kehaosad on tundlikumad, kas tead?“ „Tere? Proua Evans?“ ?tles madal h??l minu taga. Ajasin end sirgu, et tervitada direktorit, kes p??dis teha n?gu, et ei kuulnud mind tundlikest kehaosadest r??kimas. „Preili Moss,“ parandas Paige teda. „Ta on vallaline.“ Mu n?gu hakkas h??guma. „Mina olen Beau Colby, asendusdirektor.“ Mees sirutas k?e ja ma v?tsin selle vastu. „Gina?“ Noah sikutas mu varrukat. „Su n?gu on ?leni punane.“ N?gin silmanurgast, et Paige surub huuled kokku, et mitte naerma puhkeda, torgates k?rred kahte joogipakki lastele, kellele ta oli vastu tulnud. „Kas me v?ime minna?“ k?sis Noah. „Tegelikult, kui sulle sobib, Noah,“ ?tles h?rra Colby, „siis tahaksin ma r??kida ...“ „Ginaga,“ torkas Paige jultunult ja sirutas k?e ette. „Mina olen Paige.“ „Meeldiv kohtuda.“ Mees surus viisakalt tema k?tt ja p??ras pilgu taas minule. „Kas see sobib, Gina?“ „Loomulikult.“ T?tt-?elda oli ta nii kena, et ma oleksin olnud valmis poiste tualettruumi koristama, kui ta oleks seda palunud. Paige piuksatas vaikselt, kui me h?vasti j?tsime, tehes h?rra Colby selja taga liigutuse, et ma talle helistaksin, kohe kui saan. „Mitte tagasi koolimajja,“ ohkas Noah t?dinult, kui me hoone poole k?ndisime. „Kas sa teadsid, et t?na on preili Cresswelli s?nnip?ev, Noah?“ k?sis h?rra Colby kergel toonil. „Ja ta tegi meile ?petajate tuppa s??miseks vapustava ?okolaaditordi.“ Noah’ silmad l?id s?rama. „Minu lemmik.“ „Minu ka.“ H?rra Colby naeratas ja sasis Noah’ juukseid. „?nneks on seda veel j?rel.“ Kooli sekret?r viis Noah’ ?petajate tuppa torti v?tma ja h?rra Colby palus mul oma kabinetis laua taga istet v?tta. „Kui ma viimati siin olin, sain riielda plastist joonlaudade l?hkumise eest,“ ?tlesin ma ringi vaadates. Vaade k?rgetest viktoriaanlikest akendest v?ikesele personaliparklale oli endine, aga kabinet oli varem olnud t?is tumedat puitm??blit ja metallist kartoteegikappe. N??d oli m??bel heledast puidust, toolid kroomist ja mustast nahast. Mees naeris, v?ttis pintsaku seljast ja riputas ukse k?ljes oleva nagi otsa. S?rk liibus kenasti laiadele ?lgadele. Kindlasti oli ta selle all ilus lihaseline. Raputasin end m?ttes. Olin hullem kui Paige. „Mul on hea meel teatada, et teil pole seekord pahandusi.“ H?rra Colby v?ttis laualt pruuni ?mbriku ja istus minu vastu. „Loodetavasti saate kooli aidata.“ „Mina? Ma olen lapsehoidja, h?rra Colby. Ma pole isegi lapsevanem.“ „Palun ?elge mulle Beau,“ s?nas ta. „Ja vanemad ei usalda oma lapsi iga?he hoolde, nii et ma ei alahindaks teie rolli nende eest hoolitsemisel ja nende heaolus. Minu meelest on teie teenused kooli pakutava pikendus.“ „T?nan teid.“ Olin ?llatunud. Mind peeti harva kellekski enamaks kui lapsehoidjaks. „Pealegi v?tsin ma endale vabaduse teid registreeritud lapsehoidjate nimistust j?rele kontrollida. Te olete kvalifitseeritud ?petaja ja sellep?rast ma arvasingi, et te saate ehk aidata.“ „Te olete t?esti kodut??d teinud.“ „Alati.“ Beau naeratas, paljastades ilusad valged hambad. See mees oli peaaegu t?iuslik. „K?ike, mida ma oma lastelt ootan, teen ka ise.“ „Palju teil lapsi on?“ k?sisin ma, p??des mitte pettumust v?lja n?idata. ?le tema n?o libises vari ja siis naeris ta karedalt. „Mitte ?htegi. Pidanuksin ?tlema ?pilased. Mul endal lapsi ei ole.“ Ma naeratasin. „Seda juhtub minuga alatasa ja ma lahutasin esmasp?eval. Nii et l?hiajal pole lapsi ka tulemas.“ Beau laup t?mbus kipra. „Kahju kuulda.“ „See oli s?bralik, aga ...“ Vakatasin, kui minu sees kerkis ootamatu emotsioonilaine. „Sama siin,“ ?tles tema kibestunult, naeratades vaevum?rgatavalt. „Ehkki minu oma pole kaugeltki s?bralik ja alles kestab. Olin pool aastat tagasi ?nnelikus abielus, oma abikaasale p?hendunud ja me ootasime oma esimest last. Arvasin, et enam paremaks elu minna ei saa. Siis l?ksime kahek?mnendal rasedusn?dalal ultrahelisse ja Andrea varises pisarais kokku, ?eldes, et beebi on t?pselt isa n?gu. Ainult et mina pole isa.“ Ma pilgutasin kohkunult silmi. Vaene mees. Kui kohutav on armuda oma s?ndimata lapsesse ja avastada siis, et see polegi sinu. „Mul on nii kahju. Teie abikaasa on vist peast segi, et teid pettis.“ „Ait?h.“ Ta naeratas vildakalt. „Palun samuti vabandust, sest olen teid tundnud umbes viis minutit ja juba oleme sukeldunud minu katastroofilise isikliku elu s?gavustesse. Ma ei ole tavaliselt nii ebadiskreetne. Ajage see uue t??koha kaela. Mul on pea laiali otsas.“ „Ma hoian teie saladust,“ lubasin ma. „?elge parem, miks te mu siia kutsusite.“ „Loomulikult.“ Beau ajas end sirgu ja k?hatas. „Siiakanti kolib ?ks uus perekond – proua Fletcher ja tema kaksikud t?drukud, kes l?hevad kolmandasse klassi. Proua Fletcher t?i t?drukud t?na hommikul siia kooli, ?petajate ja muuga tutvuma, et siis esmasp?eval ?ppet??ga alustada.“ „Hea m?te. Olen kindel, et nad harjuvad kiiresti. Minu kogemuse j?rgi kohanevad lapsed ruttu ja kaksikutena on nad teineteisele toeks.“ „Minu p?hieesm?rk on kindlustada, et t?drukud meie hoole all ennast h?sti tunneksid ja ?piksid.“ „Kuidas mina aidata saan?“ k?sisin ma. „Proua Fletcher kavatseb minna p?rast pausi poole kohaga t??le tagasi ja vajab p?rast kooli abilist.“ „Mul on palju t??d, aga olenevalt p?evadest annan endast parima, et tema lastega tegelda,“ vastasin ma, arutledes, miks ta mu millegi nii lihtsa p?rast oma kabinetti kutsus. „Palun andke talle teada, et olen esmasp?eval p?rast kooli m?nguv?ljakul, v?i siis andke talle minu kontaktandmed.“ „Jah. Aga proua Fletcher tahtis, et te teaksite ?hte asja, millest ta ei taha Lily ja Isabeli kuuldes r??kida. Lily kahjuks praegu ei r??gi.“ K?ik hakkas selgemaks saama. Polnud siis ime, et direktor oli asjasse kaasatud. „?ldse mitte?“ Beau raputas pead. „V?lja arvatud m?ned arusaamatud s?nad, mida ta ?ele ?tleb, kes siis need edastab, on tal valikuline mutism. T?drukutega on vaja oskuslikult ?mber k?ia ja kuna teie tulite minu esimesel juhtkonna koosolekul jutuks kui k?rgelt hinnatud lapsehoidja ja endine ?petaja, lootsin, et olete ehk sarnase olukorraga varem kokku puutunud.“ „Kahjuks mitte.“ Meenutasin oma ?petajaaegu. „On olnud lapsi, kel oli erinevaid vaimse tervise probleeme, aga sellise asjaga mul kokkupuuteid polnud.“ Beau tundus olevat pettunud. „Proua Fletcher ?tles, et m?istab, kui te ei taha neid enda hoole alla v?tta.“ „Muidugi ma v?tan nad,“ vastasin ma, arutledes, mis on Lily probleemide p?hjus. „Ma elan Welcome Cottage’is ja need t?drukud on seal v?ga teretulnud.“ „Eeldusel, et teil on ruumi,“ s?nas Beau. Mulle meenus Ericu v?rdlus saapas elava naisega. „Saame hakkama,“ ?tlesin ma, m?eldes oma graafikule ja selles olevatele vabadele aegadele. „Kibelen juba nendega j?rgmisel n?dalal kohtuma.“ „Olen v?ga t?nulik,“ lausus Beau. Me t?usime ja vahetasime k?epigistuse. „Ja ?rge muretsege sellep?rast, et ma pole valikulise mutismiga kokku puutunud,“ j?tkasin ma. „Mul on n?dalavahetus aega selle kohta lugeda ja m?elda v?lja m?ned strateegiad, aitamaks t?drukutel Barnabys v?imalikult valutult kohaneda.“ Olin m?elnud, et vajan v?ljakutset – v?ib-olla otsisingi just midagi sellist. 4 (#ulink_fcc81259-20d4-576c-b4bd-91e826db1af4) Idris Elba – Briti n?itleja Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/cathy-bramley-21219479/seltsis-segasem/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.