Kustunud m?lestuste saar

Kustunud m?lestuste saar Yoko Ogawa Mis j??b alles, kui k?ik kustub? Nimetu saare nimetutel kallastel haihtuvad asjad: k?igepealt linnud, siis roosid ja paadid… Paljud saare elanikud ei m?rkagi, kuidas ?mbritsev v?hehaaval olematusesse libiseb. Need v?hesed aga, kes kadunut veel m?letavad, elavad pidevas hirmus salapolitsei ees, kes h??bunud esemed ja unustamisv?imetud inimesed hirmu?ratavate m?lujahtide k?igus minema viivad. Kui painajaliku loo peategelane, noor romaanikirjanik, avastab, et ka tema toimetaja v?ib peagi politsei haarangutes kaduma minna, otsustab ta aidata mehel p?geneda. Peagi tuleb tal silmitsi seista k?simusega – kuidas ja kellele kirjutada romaani, kui keegi ei m?leta enam s?nu ega tunne asju, mida need kunagi ammu t?histasid. Ja kuidas saavad teineteist armastada mees, kes kunagi midagi ei unusta, ja naine, kes enam midagi ei m?leta? Y?ko Ogawa Kustunud m?lestuste saar Algup?rand: Hisoyaka na Kessh? Copyright © 1994 by Y?ko Ogawa First published in Japan in 1994 by Kodansha Ltd., Tokyo Estonian translation rights arranged with Y?ko Ogawa through Japan Foreign-Rights Centre T?lkija: Alari Allik Keeletoimetaja ja korrektor: Eva Kolli Sarja ?ldkujundaja: Zigmunds Lapsa K?ljendaja: Liina Valt Projektijuht: Kristel Palk Eestikeelse v?ljaande autori?igus: Postimehe Kirjastus O?, 2021 postimehekirjastus.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN (tr?kis): 978-9916-667-54-5 ISBN (elektrooniline v?ljaanne): 978-9916-667-55-2 (epub) ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari): 2674-3264 ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari, elektrooniline v?ljaanne): 2674-3272 Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda Raamatu v?ljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. 1 M?tlen vahel, mis haihtus siit saarelt esimesena. „T?kk aega enne sinu s?ndi oli see saar pilgeni t?is mitmesuguseid asju – l?bipaistvaid asju, h?sti l?hnavaid asju, tuules laperdavaid ja v?rskelt l?ikivaid asju. ?hes?naga, sedasorti uhkeid asju, millest sul enam aimugi pole,“ jutustas ema mulle tihti, kui ma veel v?ike olin. „Aga kahjuks ei saa saarerahvas neid toredaid asju l?putult hinge p?hjas tallel hoida. Kui sa juba siin maalapil elad, pead leppima sellega, et nad ?ksteise j?rel su peast kustuvad. K?llap on varsti k?es aeg, kus ka sinul tuleb oma esimesest asjast ilma j??da.“ „Kas see on v?ga hirmus?“ uurisin ma ehmunult ema k?est. „Ei, ?ldse mitte. See pole valus ega ebamugav. ?hel heal hommikul ?rkad oma voodis ja tunned, et vahepeal on midagi juhtunud. Surud silmad k?vasti kinni, ajad k?rvad kikki ja tunnetad hommikust tuulehoogu oma p?skedel – miski on eilsega v?rreldes hoopis teistmoodi. Ja siis taipad korraga, mis see on, mille sa oled kaotanud, taipad, mis on saarelt sedapuhku igaveseks h??bunud.“ Neid jutte r??kis ema mulle ainult keldrikorruse t??kojas. See oli umbes kahek?mne tatami-mati suurune kergelt tolmune krobelise p?randaga ruum, mille p?hjak?ljel voolas j?gi – veevulin oli selgelt kuulda. V?tsin istet ainult mulle m?eldud ?mmargusel taburetil ja kuulasin, kuidas ema meislit teritades v?i raspliga kivi h??rudes – ta oli skulptor – minuga vaiksel h??lel k?neleb: „Kui midagi j?rjekordselt haihtub, l??b saar esialgu kihama. K?ik kogunevad t?navatele ning jagavad m?lestusi sedapuhku h??bunud asjast. Nende jutt on t?is igatsust, nukrust ja valmisolekut teineteist raskel hetkel lohutada. Kui haihtunud asjal on mingi k?egakatsutav kuju, kogutakse selle j??nukid siit-sealt kokku, p?letatakse ?ra, maetakse maha v?i visatakse j?kke ja lastakse allavoolu. Aga kogu see ?rev sehkendamine ei kesta kaua – paari-kolme p?eva p?rast rahunevad k?ik maha ja naasevad endise elu ja igap?evaste toimetuste juurde. Neile ei tule enam meeldegi, mis see ?igupoolest oli, millest nad ilma j?id.“ Ema puhkas seej?rel veidi k?si ja juhatas mind trepi taha. Seal k?ssitas vana kummut, mille sees oli palju v?ikeseid sahtleid. „Vali ?ks, mis sulle k?ige rohkem meeldib ja tee lahti!“ V?rdlesin hoolikalt sahtlite roostes r?ngask?epidemeid ja nuputasin pikalt, millisest kinni haarata. Mul oli alati hirmus raske otsusele j?uda, kuna teadsin liigagi h?sti, kui saladuslikke ja lummavaid esemeid siit leida v?is. Ema oli nimelt mitmed saarelt kaduma l?inud asjad salaja kummutisse ?ra peitnud. V?tsin end viimaks kokku ja valisin ?he r?nga v?lja. Kui ma sahtli lahti sikutasin, asetas ema ?he eseme naeratusega oma peopesale: „See asi l?ks kaotsi siis, kui ma olin k?igest seitsmeaastane. Sellist riideriba nimetati „paelaks“ ja seda kasutati juuste kaunistamiseks v?i kinnitati kleidi k?lge.“ „See on „kelluke“. Veereta seda veidi peos. N?ed, on ju kena h??l.“ „T?na valisid sa eriti toreda sahtli. See on minu jaoks k?ige olulisem ese – „smaragd“, mille p?randas mulle vanaema. Erakordselt kaunis, v??rtuslik ja peen kalliskivi, mille ilu hindasid kunagi k?ik saarlased, aga n??dseks on nad ka selle t?iesti unustanud.“ „See imev?ike ?bluke asi on tohutult t?htis. Kui tahtsid kellelegi midagi teatada, kirjutasid s?numi paberile ja liimisid „margi“ peale. Ja siis toimetati see kohale, ?kspuha, kus ilmanurgas inimene ka ei asunud. Sellist asja tuli vanadel aegadel ?sna tihti ette.“ Pael, kelluke, smaragd, mark… Ema suust pudenenud s?nad meenutasid v??ramaiste kaunitaride v?i seniolematute taimede nimesid, mis panid mu s?dame p?nevusest p?ksuma. Tema juttu kuulates kujutasin elavalt ette, milline v?is olla elu siis, kui k?ik need asjad veel alles olid, ja see pakkus mulle tohutut r??mu. Samas ei s?ndinud need kujutluspildid sugugi kergesti. Asjad olid peopesal p?ikp?iselt keras justkui talveunes v?ikeloomad ega andnud endast ?htki elum?rki. Tundsin end ebakindlalt, nagu prooviksin taevat?hjuses triivivatest pilvedest voolida k?egakatsutavaid savikujusid. Et need s?rmede vahelt ei libiseks, pidin salasahtlite ees seistes igale ema lausutud s?nale j??gitult p?henduma. K?ige rohkem meeldis mulle lugu „l?hna?list“. See oli l?bipaistev vedelik, mida hoiti pisikeses klaaspudelis. Kui ema anuma esimest korda minu k?tte andis, pidasin seda ekslikult suhkruveeks v?i millekski magusaks ja tahtsin seda kohe maitsta. „Oot! See pole joomiseks,“ ?tles ema k?hku ja naeris. „Siit v?etakse ?ksainus tilk ja pannakse see niimoodi kaelale,“ t?stis ema pudeli oma k?rva taha ja tupsutas ettevaatlikult sinna hinnalist vedelikku. „Miks seda tehakse,“ ei saanud mina midagi aru. „L?hn on silmale n?htamatu asi. Ometi on seda v?imalik pudelisse kinni p??da,“ selgitas ta. Ma uurisin pingsalt anuma sisemust. „Kui sa l?hna?li peale paned, j??b aroom sulle k?lge. Ja see v?ib m?nele sinu jaoks olulisele inimesele m?juda lummavalt. Kui ma olin veel noor neiu, panin enne kohtingule minekut ikka natuke l?hna?li peale. Leida armsale mehele meeldiv l?hn oli minu jaoks sama oluline kui kaunite riiete valimine. See siin ongi l?hna?li, mida ma panin peale iga kord, kui sinu isaga kokku sain. Alatihti toimusid meie kohtamised l?unak?nka n?lval laiuvas roosiaias, mist?ttu pidin hirmsasti vaeva n?gema, et leida midagi, mis ei j??ks sealsete ?ite tugevale aroomile alla. Iga kord, kui mu juuksed tuules lehvima l?id, piilusin silmanurgast isa poole ja m?istatasin, kas ta tunneb parajasti mu l?hna v?i mitte.“ L?hna?list r??kimine tekitas emas k?ige rohkem elevust. „Tol ajal suutsid veel k?ik inimesed head l?hna tunda. Ja k?ik said aru, kui suurep?rane see on. Aga n??d pole enam keegi selleks v?imeline. L?hna?li ei m??da ka enam kusagil. Kellelgi pole sellise asja j?rele vajadust. See haihtus tol s?gisel, kui ma su isaga abiellusin. K?ik v?tsid oma tillukesed pudelid kaasa ja kogunesid j?ekaldale. Seej?rel t?mbasid nad korgid pealt ja kallasid sisu vette. Oli ka neid, kes ei suutnud kuidagi armsast pudelist loobuda ja hoidsid seda kramplikult nina ??res. Aga ka nemad olid ?hes teiste saarlastega kaotanud v?ime l?hna tunda. Koos h?nguga kadusid ?htlasi k?ik m?lestused, mis sellega seotud olid. L?hna?list oli saanud t?hipaljas vesi, millest polnud mingit kasu. J?gi haises hingematvalt paar-kolm p?eva takkaj?rele – isegi m?ned kalad surid ?ra –, aga inimesed ei teinud m?rkamagi, sest v?ime tajuda l?hna oli inimeste teadvusest j??gitult kadunud.“ Ema silmad muutusid loo l?pus v?ga nukraks. Ta v?ttis mind p?lvele ja lasi mul nuusutada l?hna oma kaelal. „Noh, kuidas on?“ k?sis ta. Ma ei osanud vastata. Oleksin justkui midagi l?hnasarnast tundnud – see miski oli t?iesti erinev n?iteks k?rbenud saiast v?i kloorisest basseiniveest –, aga ma ei osanud seda ?hmast aistingut kuidagi s?nadesse panna. Pinguta palju tahad, midagi enamat p?he ei karga. Kuna ma ei lausunud kippu ega k?ppu, ohkas ema veidi pettunult. „Pole hullu. Ma saan v?ga h?sti aru, et sinu jaoks on see k?igest tilk ?sna tavalist vett. Mis teha. Siin saarel on pea v?imatu meenutada asju, mis on kord juba haihtunud.“ Nende s?nadega pani ema l?hna?lipudeli sahtlisse tagasi. Kui keldriateljee kell l?i t?pselt ?heksa korda, pidin lastetuppa tagasi minema ja magama heitma. Ema v?ttis peitli ja haamri ning asus t??le. Katuseakna taga triivis poolkuu. Kui ta mind head ??d soovides suudles, julgesin talt l?puks k?sida seda, mis oli mul t?kk aega s?dant vaevanud: „Miks sul k?ik need asjad nii h?sti meeles on, mida k?ik teised on unustanud? Kuidas sa ikka veel tunned l?hna?li l?hna, kui teised seda enam ei suuda?“ Ema vaatas akna taga rippuvat noorkuud ja p?hkis s?rmega p?llelt kivitolmu. „M?tlen ka ise sellele tihti,“ ?tles ta veidi k?heda h??lega. „Ma ei saa aru,“ j?tkan mina, „miks ainult sinu jaoks miski ei kao? Kas sul j??bki k?ik igaveseks meelde, ?kspuha kui palju aega m??da ei l?heks?“ Ema langetab pilgu, justkui tunneks ta end s??di. Ma annan talle p?se peale lohutuseks veel ?he musi. 2 Sestpeale kui mu ema suri ja veidi aega p?rast seda lahkus elavate kirjast ka isa, elan majas ?ksinda. ?le-eelmisel aastal j?tsin h?vasti infarkti saanud vanat?diga, kes oli minu eest hoolitsenud mu titeeast saati. Kuuldavasti elavad teispool p?hjam?gesid kusagil j?e ?lemjooksu l?hedases k?las minu n?od, aga ma pole neid elu sees n?inud. Sealsetel m?en?lvadel vohavad okaspuud ja tippe looritab tihe udu – v?he on neid, kes julgeksid oma jalga sinna t?sta. Pealegi pole saarest ?htki kaarti – k?llap kustusid need juba t?kk aega tagasi –, mist?ttu keegi ei tea p?ris t?pselt, mismoodi saar m?gede teisel k?ljel v?lja n?eb v?i millise kujuga ta ?lepea on. Mu isa uuris metslinde. Ta t??tas l?unak?nka tipus asuvas linnuvaatlusjaamas. Tubli kolmandiku aastast veetis ta t??postil – kogus andmeid, tegi pilte ja korraldas munade v?ljahaudumist. Kasutasin l?unas??gi viimist ettek??ndena, et igal v?imalikul juhul tema poole lipata. Noorteadlased hellitasid mind ?ksteise v?idu, pakkusid k?psiseid ja kakaod. Istusin isa p?lvedel ja vaatasin binokliga linde. Noka kuju, silma?mbruse v?rv, v?ljasirutatud tiibade kuju – isa ei j?tnud m?rkamata k?ige v?iksematki erip?ra ja oskas alati t?pselt nimetada iga linnu nime. Kuna binokkel olid minusuguse lapse jaoks liiga raske, kippusid k?ed v?simusest alla vajuma. Isa libistas vasaku k?e mu k??narnukkide alla, et mind veidi toetada. Kui me n?ndaviisi, p?sed vastakuti, linde j?lgisime, tekkis mul korraga tahtmine isalt p?rida: „Kas sa tead, mis ema ateljee vana kummuti sahtlites peidus on?“, aga just siis, kui kavatsesin suu lahti teha, kangastus mulle katuseakna taga paistvat noorkuud vaatava ema profiil, ja ma ei suutnud ?htki s?na kuuldavale tuua. Selle asemel andsin edasi ema asjalikud juhised: „Hakka n??d kohe s??ma ja ?ra lase toidul ?ra jahtuda!“ Tagasiteel saatis isa mind bussipeatuseni. Murdsin ?he kingiks saadud k?psise t?kkideks ja puistasin puru teepealses metsloomade s??gikohas laiali. „Millal sa j?rgmine kord koju saad tulla?“ uurisin ma. „Eks vist laup?eva ?htupoolikul…“ pomises isa m?tlikult vastu. „Tervita siis minu poolt ema ka,“ lehvitas isa hoogsalt k?ega, nii et kitli rinnataskusse topitud punane pliiats, kompass, marker, joonlaud ja pintsetid ?hvardasid sealt v?lja pudeneda. K?ll on hea, et linnud kadusid alles p?rast isa surma, m?tlen ma tihti. Tavaliselt ei lasknud saarlased, kes ?he v?i teise asja kadumisega seoses ametist ilma j?id, sellest end pikemalt h?irida, vaid otsisid kohe endale m?ne uue ?lesande, kuid isa oli hoopis teist masti mees. Ta oskas ainult linnuliike m??rata – muudes asjades temast suuremat kasu polnud. Naabrivanamees j?ttis k?barsepa ameti sinnapaika ja hakkas vihmavarjumeistriks. Vanat?di mees vahetas praamimehaanikuameti laovalvuri kohustuste vastu. ?he klassikaaslase vanem ?de, kes oli kosmeetik, leidis uue t?? s?nnitus?ena. Ja mitte keegi neist ei nurisenud. Isegi siis, kui palk oli madalam, ei meenutanud nad vanu h?id aegu ega igatsenud oma endist ametit tagasi. Pealegi, kui liiga pikalt mossitada, varitses oht j??da silma salapolitseile. K?ik – ka mina nende hulgas – suudavad unustada m?ngleva kergusega. Justkui saaks saar edasi kesta vaid silmapiirini laiuva t?hjusemere lainetel ulpides. Lindude kadumine toimus ?hel hommikul t?pselt samamoodi nagu k?ik teisedki juhtumid. Kui ma voodis silmad lahti tegin, tundsin n?gu puudutavas ?hus mingit kummalist karedust. Selge m?rk millegi kadumisest. M?ssisin end tekki ja lasin pilgul t?helepanelikult ?le toa k?ia. Meigitarbed peeglilaual, kirjutuslauale laiali pillatud kirjaklambrid ja m?rkmepaberid, pitskardinate mustrid, plaadiriiul – ka k?ige v?iksemates pisiasjades v?is midagi teisiti olla. Et selgitada v?lja, mis ?igupoolest kaotsi l?ks, on vaja j?rjekindlust ja keskendumisv?imet. H?ppasin voodist v?lja, t?mbasin kardinad eest ja astusin aeda. ?mbruskonna rahvas oli samuti ?ue tulnud ja uuris mureliku n?oga ?mbrust. Naabrite koer ulgus madala h??lega. Korraga n?gin, kuidas taevalaotuses lendab ?ks v?ike pruun lind. Ta oli ?mara kujuga ning k?hu all paistsid m?ned valged t?hnid. „Ei tea, kas see on ?ks nendest lindudest, mida ma vaatlusjaamas isaga koos n?gin,“ m?tlesin endamisi ja selsamal hetkel m?rkasin, et minu m?lust oli kustunud k?ik, mis seondus lindudega. S?na „lind“ t?hendus, lindudega kaasnevad tunded ja m?lestused – ?hes?naga k?ik oli nagu peoga p?hitud. „Ah seekord l?ksid siis linnud,“ ?hmas vanamees, kes oli enne olnud k?barsepp. „Kui linnud, siis pole hullu. Pole vist kedagi, kes nende p?rast ?leliia s?dant valutaks. Nad ei tee ju suurt midagi, lendavad niisama taevas ringi.“ Ta kohendas salli kaelal ja aevastas vaikselt. Kui meie pilgud kohtusid, paistis talle korraks meenuvat, et mu isa uuris metslinde – ta naeratas kohmetult ja asus kiirustades t??koha poole teele. Kui kaotsil?inu oli selgunud, paistsid inimesed viimaks rahunevat. Nad p??rdusid oma tavap?raste hommikuste toimetuste juurde. Mina ?ksi j?in ainitise pilguga taevast vaatama. Pisike pruun lind joonistas taevasse suure s??ri ja suundus seej?rel ?ha v?iksemaks muutudes p?hja poole. Ma ei suutnud kuidagi meenutada, mis liiki lind see v?is olla. Kahetsesin v?ga, et polnud isaga koos vaatlusjaamas binokliga linde uurides vaevunud nende nimesid korralikult meelde j?tma. Proovisin kogu j?ust midagi sellest linnust – kas tema ise?ralikud tiival??gid, s?utsumise v?i v?rvitooni – endas alles hoida, aga k?ik oli asjatu. Lind, kes pidi peitma endas k?iki m?lestusi isaga koosveedetud ajast, ei tekitanud enam mingeid sooje tundeid. Ta oli lihtsalt ?ks paljudest elusolenditest, kes oskas tiibu ?les-alla liigutades l?bi ?hu lennelda. L?una paiku linnaturule sisseoste tegema minnes n?gin siin-seal linnupuuridega inimesi, kes t?navanurkadele kogunesid. Papagoid, riisiamadiinid ja kanaarilinnud paistsid midagi aimavat ja v?ristasid puurides ?revalt tiibu. Nende omanikud vaatasid s?natult ringi, n?ol veidi ?raolev ilme. Paistis, et nad polnud seekordse kadumisega j?udnud veel p?riselt harjuda. Igal neist oli oma viis linnuga h?vastij?tmiseks. M?ni h??dis lemmiku nime, m?ni surus tiivulise vastu oma p?ske, m?ni lasi linnul enda huulte vahelt maiustusi nokkida. Kui need rituaalid l?bi said, tegid k?ik ?heskoos uksed lahti ja hoidsid puure avatuna taeva poole. Linnud olid segaduses ja tegid esialgu omaniku ?mber paar n?rvilist tiiru ning kadusid seej?rel silmist, sulandudes sinisesse taevalaotusesse. Kui viimanegi lind oli lahkunud, j?i ?mberringi k?ik haudvaikseks, nagu oleks terve ilmaruum hinge kinni pidanud. T?hjad puurid rippu k?es, l?ksid linnupidajad kodudesse tagasi. Ja sedasi j?udiski lindude kadumine l?pule. J?rgmisel hommikul juhtus midagi ootamatut. Kui ma telekat vaatasin ja hommikus??ki s?in, kostis esikust uksekell. Kellahelina pealet?kkivus andis m?ista, et juhtunud on midagi halba. „Juhata meid isa t??tuppa!“ n?udis l?vel seisev salapolitsei. Kokku oli neid viis. Meestel olid tumerohelised vormir?ivad, laiad rihmad, mustad saapad ja nahast kindad. Puusakondi kohal vilksasid nende riiete vahelt aeg-ajalt n?htavale relvad. K?ikide meeste varustus oli t?iesti ?hesugune. Ainult kaelusele kinnitatud kolm erikujulist eraldusm?rki olid igal politseinikul isemoodi, aga nende uurimiseks ei j??nud mul aega. „Kui viimanegi lind oli lahkunud, j?i ?mberringi k?ik haudvaikseks, nagu oleks terve ilmaruum hinge kinni pidanud.“ „Juhata meid isa t??tuppa!“ kordas teine mees, kelle krael olid reas rombi-, ovaali- ja trapetsikujuline m?rk, sama n?udlikul toonil. „Isa suri viis aastat tagasi,“ laususin ma enda rahustamiseks eriti aeglaselt. „Seda me teame isegi,“ ?hmas kiilu-, kuusnurga- ja T-t?he-kujulise m?rgiga politseinik, mille peale k?ik viis astusid saapaid jalast v?tmata nagu ?ks mees sisse. Nende kontsade pahaendeline m?din ja relvak?lksud vastu uksehinge kajasid esikust l?bi terve toa. „Kuulge, ma puhastasin just vaiba ?ra. Kas te v?iksite palun saapad jalast ?ra v?tta?“ Sain ise ka aru, et selles olukorras tulnuks midagi palju olulisemat ?elda, aga mu suust ei tulnud parajasti midagi targemat. Nad ei teinud minust ?ldse v?lja, vaid marssisid otsejoones trepist ?les teisele korrusele. Paistis, et korteri p?hiplaan oli neile h?sti teada. Ilmeksimatult suundusid nad idatiivas asuvasse isa t??tuppa ja hakkasid seal erakordse t?hususega toimetama. ?ks neist l?i p?rani valla k?ik aknad, mis olid isa surmast saati kinni olnud, teine hakkas skalpelli meenutava pika peenikese instrumendiga lahti murdma t??laua sahtlite lukke, ?lej??nud aga libistasid s?rmedega ?le seinte, et leida salajasi peidukohti. Seej?rel hakkasid nad kogu meeskonnaga sorteerima isast allesj??nud m?rkmelehti, kaustikuid, k?sikirju, fotosid ja muud kraami. K?ik need, mida peeti ohtlikuks – see t?hendab sellised, millel esines kas v?i korra kirjam?rk „lind“ –, loobiti otse p?randale. J?lgisin uksepiida najal pingsalt nende toimetamist ja vajutasin n?rviliselt ukse lukustusnuppu sisse ja v?lja. Ma olin varemgi kuulnud, et nad toimivad ??rmise professionaalsusega, aga n??d v?isin selles oma silmaga veenduda. Nad olid kehtestanud optimaalse t??jaotuse viiekesi tegutsemiseks. T?? ajal ei lausutud s?nagi, nende pilk oli keskendunud ja nad ei teinud ?htki ?leliigset liigutust. Minuni kandus ainult paberilehtede sahinat, mis meenutas veidi tiivavihinat. ?he hetkega moodustus p?randale suur dokumendikuhi. Siin t??toas seondus peaaegu iga asi kuidagi lindudega. Meeste s?rmede vahelt laperdasid kuhja nii dokumendid, millel torkas silma isa tuttav veidi viltuste m?rkidega k?ekiri, kui ka igasugu fotod k?igest sellest, mida ta oli vaatlusjaamas peatudes hoolega ?les pildistanud. Kuigi nende tegevus oli t?iesti arulage, j?ttis see oma s?stemaatilisuse t?ttu millegip?rast k?llaltki asjaliku mulje. Muidugi m?tlesin, et peaksin neile kuidagi vastu hakkama, aga olin ?revusest t?iesti halvatud ega osanud midagi ette v?tta. „Kas te v?iksite palun isa asjadega veidi hoolsamad olla,“ pomisesin etteheitvalt, aga nad ei teinud kuulmagi. „Need on minu jaoks v?ga olulised m?lestusesemed,“ lisasin veel, aga ?kski politseinik ei vaadanud isegi minu poole. Igasuguse vastuseta sumbus mu h??l ?ha tihenevasse m?lestustekuhja. ?ks mees sirutas k?e laua k?ige alumise sahtli poole. „Seal pole n??d k?ll midagi, mis lindudega seonduks,“ h?ikasin ma kiiresti. Isa hoidis seal perekonnaga seotud kirju ja fotosid. Topeltringide, ruudu ja tilgakujulise m?rgiga mees ei teinud minust v?ljagi, t?mbas sahtli lahti ja j?tkas l?biotsimist. Ta leidis sealt ?heainsa keelatud sisuga perefoto, millel oli kujutatud lisaks meile ?ks v?rvikireva sulestikuga haruldane lind – mul ei tule selle nimi enam meelde –, kelle isa oli suutnud inkubaatoris edukalt munast kooruma panna. ?lej??nud lauale korralikult virna seatud kirjad ja pildid pani politseinik hoolikalt sahtlisse tagasi. Terve selle p?eva jooksul oli see ainus viisakus, mida salapolitsei ?les n?itas. Kui k?ik oli kokku kogutud, v?tsid nad vammuste p?uetaskutest v?lja mustad kilekotid ja hakkasid p?randale kuhjatud kraami nendesse toppima. Otsustades selle j?rgi, kuidas nad kogu hunniku lihtsalt niisama toore j?uga kotti surusid, v?is olla t?iesti kindel, et neil pole mingit kavatsust leitud asju alles hoida. Neil ei olnud tegelikult vaja midagi koguda, nad olid siin lihtsalt selleks, et t?ielikult maa pealt minema p?hkida k?ik, mis seondub lindudega. Salapolitsei peamine kohustus oli kadumine t?ielikult l?pule viia. Mulle tundus, et v?rreldes tolle korraga, kui salapolitsei mu ema minema viis, oli seekordne l?biotsmine tunduvalt kergem. Kui nad k?ik asjad ?les leiavad ja kotti topivad, j?tavad nad mind ilmselt rahule ega tule kunagi tagasi. Isa on surnud ja ?hes temaga h??buvad kodust v?hehaaval viimsedki m?lestused lindudest. L?biotsimine kestis ligi tund aega ja selle tulemuseks oli k?mme suurt kotit?it kraami. Hommikup?ikese kiired tungisid aknast sisse ja ?hk toas muutus ?sna l?mbeks. L?ikimal??dud eraldusm?rgid politseinike kraedel helkisid teravalt p?ikeses?ras. Aga mitte ?kski neist ei higistanud ega hakanud kuumusest hingeldama. Nad vinnasid kotid ?lale – iga?ks v?ttis kaks t?kki –, viskasid need maja ette pargitud veoauto kasti ja s?itsid minema. Tuba oli tunniga t?iesti muutunud. Isa h?ng, mida ma nii hoolikalt alal hoidsin, oli t?iesti kadunud. Selle asemel v?ttis koha sisse t?hjus, mida polnud v?imalik millegagi t?ita. Seisin toa keskpunktis. Seal ta oli – p?hjatu t?hemik, mis oli valmis sind t?ielikult endasse imema. 3 Praegu elatun ma romaanide kirjutamisest. Olen neid n??dseks avaldanud kolm t?kki. Esimene r??gib klaverih??lestajast, kes otsib k?rvu kumisema j??nud k?la p?hjal erinevatest muusikapoodidest ja kontserdisaalidest taga pianisti, keda ta armastab. Teine r??gib parema jala murdnud baleriinist, kes elab oma botaanikust kallimaga kasvuhoones. Ja kolmas r??gib ?est, kes p?etab nooremat venda, kelle kromosoome raske haigus ?ksteise j?rel h?vitab. K?ik lood k?nelevad kaotusest. Sedasorti jutustused meeldivad tavaliselt k?igile. Meie saarel aga on kirjutamine ?ks ?sna harilik tagasihoidlik t??ots. Ei saa ?elda, et siin oleks ?leliia palju raamatuid. Roosiaia k?rval asuv raamatukogu on vilets ?hekorruseline puuhoone, mida k?lastades ei j?? kunagi silma ?le paari-kolme kummargil inimkogu. Koltunud raamatud, mida keegi pole iialgi avanud, uinuvad riiuli tagumises servas ja on kohemaid valmis p?rmuks pudenema, kui keegi peaks s?rmeotsagagi nende tiitellehti puudutama. Neid raamatuid ei paranda keegi ja millalgi visatakse nad lihtsalt minema. Raamatukollektsioon j??b v?hehaaval v?iksemaks, aga saarel pole kedagi, kes selle ?le kurdaks. Raamatupoodidega on sama lugu. Poet?naval pole teist nii haudvaikset kohta kui raamatupood. Tujutult seisab t?rksa moega poodnik lettidele j??nud raamatute vahel, mille kattepaberid on aja jooksul ?ra pleekinud. Romaanid l?hevad korda ainult m?nele ?ksikule inimesele. P?rastl?unal kella kahest ligikaudu kesk??ni v?lja istun k?sikirja ees, aga sellest hoolimata suudan p?eva jooksul valmis kirjutada k?igest viis lehek?lge. Mulle meeldib kirjapaberi ruutudesse aeglaselt m?rke joonistada. Kiirustamiseks pole mingit p?hjust. V?tan endale parajalt aega, et leida iga ruudu jaoks k?ige sobivam m?rk. T??kohaks valisin isa vana kabineti. Selle ajaga v?rreldes, kui tema seda kasutas, on tuba laitmatult korras, kuna mul pole kirjutamiseks vaja ei tsiteeritavaid teoseid ega vaatlusandmetega t?idetud m?rkmikke. Lauaserval on ainult virn k?sikirjapaberit, pliiats, v?ike nuga selle teritamiseks ja kustukumm. Aga seda t?hemikku, mille j?ttis endast maha salapolitsei, pole ma siiani suutnud ?ra t?ita. Kui ?htu k?tte j?uab, teen tunnise jalutusk?igu. K?nnin piki kalda??rset teed praamisadamani ja tagasiteel m??dun k?nkan?lva pidi kulgeval jalgteel ka linnuvaatlusjaamast. Praam on pikka aega k?iega kai k?ljes seisnud ja t?iesti rooste l?inud. Enam ei astu keegi selle pardale, et kusagile s?ita, sest ka praam on ?ks saarlaste m?lust t?ielikult kustunud asju. Praamil oli kunagi kirjas selle nimi, aga t?usuvesi on v?rvi v?hehaaval maha n?hkinud ja nime loetamatuks muutnud. Aknad on kaetud paksu tolmukorraga, laevap?hi, ankur ja s?ukruvi merekarpide ja vetikatega. Nagu ootaks mingi koletu mereelukas vaikselt enda l?plikku muutumist kivistiseks. Vanat?di mees oli kunagi praamimehaanik. Kui praam kustus, hakkas ta esialgu sadama laovalvuriks, aga n??d on ta t??st ammu loobunud ja elab ?ksinda laevas. Jalutusk?igu ajal on mul kombeks vanaonu juurest l?bi astuda ning temaga maast ja ilmast r??kida. „Kuidas l?heb? Kas romaan edeneb?“ k?sib ta ja l?kkab tooli minu poole. Praamis on v?ga palju erinevaid istekohti ning ilmast ja meelolust s?ltuvalt v?isime istuda laevateki pinkidel v?i laiutada hoopis esimese klassi kajuti diivanil. „Ma ei teagi, v?hehaaval liigub ikka edasi,“ vastan mina. „Peaasi, et sa oma tervisele pingutamisega liiga ei tee.“ Vanaonu ei unusta kunagi seda ?elda. „V?he on inimesi, kes suudavad p?ev l?bi laua taga istuda ja oma peas keerulisi asju ette kujutada – ei, see t?? pole iga?he jaoks. K?ll su isa ja ema alles r??mustaksid, kui nad sind praegu n?eksid,“ noogutab onu endamisi. „Romaanis pole ?ldse midagi nii erilist. Minu jaoks on palju m?stilisem see, kuidas keegi suudab praami mootori lahti v?tta, katkise osa v?lja vahetada ja seej?rel k?ik j?lle samamoodi kokku panna.“ „Ole n??d! Praam kustus ju ?ra. Neist oskustest pole enam miskit kasu.“ J??me natukeseks vait. „Ah jaa, ma sain t?na m?ned esmaklassilised virsikud. L?ikame need lahti.“ Vanaonu astub v?ikesesse k??ki boileriruumi k?rval. Ta asetab virsikupooled kenasti j??ga kaetud taldrikule ritta, kaunistab need piparm?ndilehtedega ja keedab korraliku kannut?ie kanget teed. Vanaonu k?sitseb nii masinad, toiduaineid kui ka taimi ?htmoodi vilunud asjatundlikkusega. Kinkisin talle iga oma valminud romaani p?hendusega eksemplari. „Ah soo, v?i see siis ongi preili romaan,“ ?tles ta, h??ldades s?na „romaan“ erilise hoolega. Seej?rel langetas ta pea ja asetas m?lemad peopesad raamatu alla, justkui v?taks ta vastu mingit p?ha reliikviat. „Olen s?damest t?nulik. T?epoolest, s?damest t?nulik,“ korrutas ta ja iga korraga muutus tema h??l j?rjest pisarasegusemaks, mis tekitas minus parajalt piinlikkust. Aga vanaonu ei lugenud l?puks nendest romaanidest ?htegi lehek?lge. „Tahaks teada, mis mulje j?i,“ k?sisin talt arvamust. „?ra tee nalja! Romaan on ju sedasorti asi, et kui sa selle l?puni l?bi loed, ongi kriips peal, eks ole? Mina ei saa k?ll endale sellist raiskamist lubada. Parem hoian raamatu enda k?eulatuses valmis, siis j??b ta alati alles.“ Nende s?nadega asetas onu k?ite merejumala altarile kaptenikajutis ja pani oma kortsus k?ed palveks kokku. S?ime lauale asetatud suupisteid ning r??kisime maast ja ilmast. Enamasti meeldis meile meenutada m??dunut – r??kida isast, emast, vanat?dist, linnuvaatlusjaamast, skulptuuridest ja iidsest ajast, kui praamiga sai veel kaugematele kallastele s?ita. Aga iga p?evaga j?i asju, mida me suutsime meelde tuletada, j?rjest v?hemaks. Sest kui midagi kaob, kustuvad ?hes sellega ka m?lestused. Jagame viimased virsikuviilud omavahel ?ra, laseme maiustusel keele peal v?ga-v?ga aeglaselt sulada ja pajatame ikka ja j?lle neidsamu lugusid. Kui ?htup?ike hakkab mere taha vajuma, tulen ma praami pealt maha. Kuigi laevatrepp pole eriti j?rsk, ulatab onu mulle alati maharonimiseks k?e. Ta kohtleb mind nii, nagu oleksin ikka veel v?ike t?druk. „Ole siis tagasiteel ettevaatlik!“ „Kindlasti olen. Homme n?eme!“ Vanaonu ei liigu kunagi enne paigast, kui ma olen tema vaatev?ljast t?ielikult kadunud. P?rast sadamat astun sisse linnuvaatlusjaama k?nka tipus. Seal ma enamasti pikalt aega ei veeda. Vaatan merd, t?mban kopsud paar korda s?gavalt ?hku t?is ja ronin seej?rel alla tagasi. Seda paika t??tles m?lupolitsei t?pselt samamoodi nagu isa kabinetti ja n??d on see lihtsalt ?ks r??statud hoone. Siin pole j?rel midagi, mis meenutaks, et kunagi oli tegu linnuvaatlusjaamaga. Ja teadlased l?ksid samuti igasse ilmakaarde laiali. Ma seisan t?pselt sama akna ??res, kus me isaga kunagi binokliga tiivulisi uurisime, ja aeg-ajalt lendavad sealt endiselt m??da v?ikelinnud, kuid n??d meenutavad nad mulle ainult seda, kuidas linnud enam minu jaoks midagi ei t?henda. Kui ma k?nkast alla ja l?bi linna astun, hakkab juba ?sna pimedaks minema. ?htune saar on veelgi vaiksem. T??lt naasvad inimesed k?nnivad v?sinult, pilgud maas, ja lapsed p?genevad ummisjalu turvaliste koduseinte vahele. ?ks kauplusauto, p?eva jooksul kogu oma kraamist lahti saanud, logiseb minust m??da ja lahkub ?hes m?raga, mida tekitab masina streikiv mootor. ?mbrus on pilgeni t?is pinevat vaikust, justkui valmistuksid k?ik oma s?dames selleks, et juba homme v?ib meid tabada millegi uue kadumine. Ja niiviisi j?uab saarel k?tte ??. 4 Kolmap?eva p?rastl?unal, kui olin teel kirjastusse k?sikirja ?ra viima, n?gin taas m?lujahti. Selle kuu jooksul oli see juba kolmas kord. Nende toimimisviis oli iga p?evaga j?rjest pealt?kkivam ja agressiivsem. M?lujahid algasid viisteist aastat tagasi, kui salapolitsei mu ema minema viis. Tol ajal sai v?hehaaval selgeks, et on p?ris palju selliseid inimesi, kelle m?lu ei taha kuidagi kaduda, ja salapolitsei v?ttis oma ?lesandeks sedasorti rahva kokku ajada. Keegi ei tea siiani, kuhu nad l?puks viidi. Kui ma bussi pealt maha tulin ja j?in ootama rohelist tuld, et ?le tee minna, s?itis ?ksteise j?rel ristmikule kolm ?hesugust khakiv?rvi veoautot. Teised s?idukid v?tsid k?hku hoo maha ja t?mbusid teeserva, et kolonnile teed anda. Veoautod j?id seisma kontorihoone ees, kus tegutsesid hambaravikabinet, elukindlustusettev?te, tantsustuudio ja m?ned muud firmad, ning k?mmekond salapolitseinikku astus kiirel sammul peauksest sisse. ?mbruses seisatanud inimesed hoidsid hinge kinni. M?ni lipsas kiiresti k?rvalt?navale peitu. K?ik soovisid ainult, et kogu see vaatepilt, mille tunnistajateks nad on, v?imalikult kiiresti l?bi saaks – l?peks k?ik ometi enne, kui minuga midagi halba juhtub. Aga ?hk veoautode ?mber seisis t?ielikult paigal, justkui oleks kogu olemine otse ajakeerise s?damikku kistud. Mina seisin hiirvaikselt laternaposti varjus ja surusin k?sikirjaga ?mbrikku tihedalt vastu rinda. Valgusfoori tuli vahetus mitu korda rohelisest kollaseks, siis punaseks ja j?lle roheliseks. Aga ?lek?igurada ei ?letanud keegi. Inimesed silmitsesid mind trammiaknast uurival pilgul. ?mbrik oli t?iesti kortsu l?inud. M?ne aja m??dudes kostis sammude m?dinat. Need olid h?mmastavalt korrap?raselt liikuvate salapolitseinike saapakontsade j?rsud helid, mis segunesid mitme inimese palju pehmemate arglike sammudega. Nad astusid ?ksteise j?rel hoone peauksest v?lja – kaks hilises keskeas h?rrasmeest, umbes kolmek?mnene naine, kes oli juuksed kastanpruuniks v?rvinud, ja varases teismeeas k?hn t?druk. Kuigi k?lm talvetuul polnud veel puhumagi hakanud, oli neil k?igil seljas mitu s?rki, ?lgadel mantlid ja kaela ?mber m?ssitud r?tikud ja sallid. K?es hoidsid nad pungil reisikotte ja kohvreid. J?i mulje, et nad olid p??dnud nendesse toppida k?ik, mida v?hegi vaja v?is minna. Lahtised n??bid, koti vahelt turritavad riided, sidumata kingapaelad – k?ik andis m?rku sellest, et neil polnud aega pikalt m?elda ja pakkida oli tulnud v?ga kiiresti. P?ssitorud vastu selga, asusid nad teele, aga nende n?os polnud j?lgegi ?revusest. Kui nad kaugusesse vaatasid, peegeldus nende pilgus vastu s?gaval metsas peituva sooj?rve vaikus ja rahu. Seal, nende silmis, olid peidus k?ik need saladuslikud m?lestused, millest meie enam midagi ei teadnud. Salapolitseinike kuuerev??ridel s?rasid endiselt eraldusm?rgid ja nad toimisid kaalutletud j?rjekindlusega. Neli kinnipeetut astusid otse minu eest l?bi. ?ks neist l?hnas ?rnalt desinfitseerimisvahendi j?rele. K?llap oli ta hambaarstikabineti t??taja. ?ksteise j?rel t?ugati vahistatud presentkatusega furgooni. P?ssitorusid ei t?mmatud hetkekski eemale. K?ige viimaseks j??nud neiu viskas oma m?mmikupildiga reisikoti presentkatuse alla ja proovis end ?les vinnata, aga kast oli tema jaoks ilmselgelt liiga k?rge ja t?druk kukkus istukile. Ma ahhetasin ehmatusest ja pillasin kogemata ?mbriku maha. K?sikirjalehed lendasid k?nniteele laiali. K?ik t?navalolijad p??rasid oma pahased n?od minu poole. ?le k?ige kartsid nad endale salapolitsei t?helepanu t?mmata ja pahandustesse sattuda. Noormees minu k?rval t?ttas appi ja aitas mul laialipillatud lehed ?les korjata. Kuigi m?ni leht oli porilombis m?rjaks saanud ja m?nele surutud must jalaj?lg, ?nnestus ikkagi k?ik kokku koguda. „Kas n??d on korras?“ sosistas noormees mu k?rva ??res. Noogutasin ja vaatasin talle t?nulikult silma. Aga meie tekitatud v?ikesel r?selusel ei paistnud olevat meeste tegevusele mingit suuremat m?ju. ?kski neist ei p??ranud isegi pilku meie poole. ?ks ees kasti roninud salapolitseinikest sirutas k?e v?lja ja t?mbas t?druku ?les. Seeliku vahelt v?lkuvad p?lved olid ?marad ja sitked – neis oli s?ilinud midagi lapselikku. Presentkate lasti alla ja auto liikus paigast. Peale nende lahkumist ei tahtnud aeg kohe oma tavap?rasse voolus?ngi naasta. Mootorim?ra h??bus, veoauto kadus silmist, tramm hakkas liikuma – ja alles n??d j?udis mulle t?ielikult kohale, et salapolitseinikud on mu silme eest t?epoolest kadunud ja ma olen seekord terve nahaga p??senud. Inimesed k?ndisid edasi, kes kuhu. Noormees l?ks ?le tee. Ma vaatasin kontorihoone suletud ust ja m?tlesin, millise tunde v?is t?druku peopessa j?tta salapolitsei k?si. „Ma n?gin teel siia p?ris hirmsat vaatepilti,“ ?tlesin kirjastuse fuajees toimetaja R-ile. „Kas see oli m?lujaht?“ k?sis ta ja l?itis sigareti. „Jah, paistab, et viimasel ajal on asi ?sna hulluks l?inud.“ „T?epoolest. T?iesti talumatu olukord,“ lausus ta ja puhus aeglaselt suitsu v?lja. „T?nane m?lujaht oli tavap?rasest hoopis erinev. Kes seda enne on n?inud, et nad keset p?eva linnas?dames asuvast hoonest koguni neli inimest korraga ?ra viivad. Seni on minu kogemuse p?hjal tegutsetud pigem ??siti elamurajoonides ja viidud inimesi ?ra ainult ?hekaupa.“ „Ma arvan, et need inimesed varjasid end peidikus.“ „Peidikus?“ Kordasin harjumusp?ratut s?na vaid korra ja surusin seej?rel k?hku suu kinni. Kuuldavasti oli parem teiste inimeste ees sellistest asjadest mitte r??kida. Kunagi ei v?i teada, kas nende hulka pole imbunud m?ni maskeerunud salapolitseinik. M?lujahtide kohta olid saarel lendu l?inud igasugu kuulujutud. Fuajee oli ?nneks peaaegu inimt?hi. Peale kolme ?likonnas mehe, kes teispool suurt kummipuupotti t?siselt vestlesid, paksud dokumendipakid ees, oli seal ainult igavlev valvelauaneiu. „Ma arvan, et hoones muudeti ?ks tuba salajaseks varjupaigaks. Ega sellistel muud ?le j??, kui end ?ra peita. Nende toetamiseks ja varjamiseks on tekkinud ?sna tugev p?randalune organisatsioon, mis kasutab k?iki sidemeid, et varustada neid kindla elukoha, vajalike asjade ja rahaga. Aga et salapolitsei sellise peidiku ?les leidis, t?hendab muidugi seda, et enam pole saarele j??nud ?htki turvalist kohta.“ Paistis, et R tahtis veel midagi lisada, aga sirutas k?e hoopis kohvitassi poole, suunas pilgu klaasitagusele haljale siseaiale ja sulges suu. Selles siseaias oli v?ike telliskividest ??risega purskkaev. ?ks lihtne veejuga ilma igasugu viguriteta. Kui jutt korraks rauges, oli klaasi tagant kuulda vee vaikset vulinat. Justkui t?mbaks keegi kusagil v?ga ?rnalt ?le pillikeelte. „Ma olen t?kk aega nuputanud,“ ?tlesin ma tema n?gu piieldes, „kuidas salapolitsei suudab neid teistest inimestest eristada. Ma pean silmas neid, kelle m?lestused h??bunud esemetest ei kao. V?liselt pole neil inimestel minu meelest k?ll midagi ?hist. Sugu, vanus, amet, p?ritolu – k?ik on seinast seina. Nii et nad v?iksid tegelikult k?ik ?ra petta, kui vaid p??aksid k?ituda nagu ?lej??nud inimesed. Ei tohiks olla ju nii raske teeselda, et mingi asja kadumine on ka sinu teadvusele t?pselt samasuguse j?lje vajutanud.“ „Ei tea jah, kuidas sellega on…“ vajus mu vestluskaaslane hetkeks m?ttesse. „K?llap see ikka pole nii lihtne, nagu te arvate. Selle pisikese murdosa, mida inimene endale teadvustab, m?hib endasse k?mneid kordi suurem teadvustamatus. Sellep?rast polegi oma k?itumist nii lihtne korrigeerida. Nad ei suuda vist ettegi kujutada, millise seisundi asjade h??bumine teistes tekitab. Kui nad kas v?i aimaksid, kuidas k?ituda, poleks neil ju mingit p?hjust end peidikus varjata.“ „Teil on arvatavasti ?igus.“ „See on muidugi ainult kuulujutt, aga r??gitakse, et n??d on nad ?ppinud geneetilist koodi lugedes v?lja selekteerima need inimesed, kelle teadvus on teiste omast erinev. Selliseid t?lgendusspetsialiste koolitatakse kuuldavasti suure saladuskatte all ?likooli laboratooriumis.“ „Ah soo… et geneetilist koodi saab siis lugeda?“ k?sisin imestunult. „Just nii. V?liselt neil ?hised tunnused puuduvad, aga kui kaevata pinna alla ja anal??sida andmeid, siis leitakse k?llap ?les sellele konkreetsele inimr?hmale iseloomulikud erip?rad. Kui vaadata m?lujahtide t?husust viimasel ajal, j??b mulje, et selle uurimist??ga ollakse ?sna kaugele j?udnud.“ „Aga kuidas nad neid geeniandmeid koguvad?“ uurisin mina. „Te j?ite just siit tassist kohvi, eks ole?“ R kustutas sigareti tuhatoosi ja t?stis tassi mu n?o ette. Tema s?rm oli mu ninale nii l?hedal, et ilmselt ta tundis mu ?revat hinge?hku. Ma surusin huuled kriipsuks kokku ja noogutasin m?istvalt. „V?tta tassilt ?ks v?ike s?ljeproov ja anal??sida selles peituvaid geene on salapolitsei k?es k?kitegu. Nad hiilivad m?rkamatult igal pool ringi. P?ris kindlasti leidub neid ka kirjastuse kohvinurgas. ?ige pea on kogu saare elanikkonna geenid kaardistatud ja andmetena salvestatud. Raske on muidugi ?elda, kui kaugel nad sellega parajasti on. Kui ettevaatlikud me ka poleks, ikka pudeneb meie kehadelt sinna-t?nna midagi, mis sisaldab meie geene. N?iteks juuksed, higi, k??ned, rasu v?i pisarad – meist pudeneb ju ju kogu aeg midagi maha. Sellep?rast polegi meil mingit p??su.“ Ta asetas tassi aeglaselt tagasi alustassile ja p??ras pilgu kohvile, millest pool oli veel alles. Teispool kummipuud oli koosolek m?rkamatult l?pule j?udnud ja vestlejad kadunud nagu vits vette. Alles oli ainult kolm kohvitassi. Retseptsionist korjas need tuima n?oga ?ksteise j?rel kandikule kokku. „Aga ikkagi j??b selgusetuks…“ ?tlesin ma, kui olin j?udnud tema lahkumise ?ra oodata, „…miks neid on ?lepea vaja minema viia? Nad ei ole ju tegelikult ?htki ?leastumist korda saatnud?“ „Juba see on omamoodi ?leastumine, et saarel, mille juhtkond on kindlalt otsustanud, et asjad peavad teatud j?rjekorras kaduma, leidub korraga midagi, mis ei taha kuidagi h??buda – see pole nende plaanidega koosk?las. Sellep?rast proovivad nad neid v?ev?imuga ?ra kaotada.“ „Ei tea, kas mu ema tapeti?“ Ma sain aru k?ll, et sellist asja pole mingit m?tet R-i k?est k?sida, aga need s?nad lipsasid tahtmatult ?le mu huulte. „Esialgu on kindel on vaid see, et teda vaadeldi ja uuriti p?ris p?hjalikult,“ vastas ta hoolikalt s?nu valides. Seej?rel v?ttis m?neks ajaks maad vaikus. Kuulsin ainult purskkaevu vulinat. Meie vahel lebas vaikselt tihedalt kortsudega kaetud paks ?mbrik. R t?mbas selle l?hemale ja v?ttis k?sikirja v?lja. „See on h?mmastav, et saarel, kus k?ik kaob, on siiski v?imalik s?nadega midagi sellist luua,“ lausus ta ja p?hkis m??ritud k?sikirjalehed ettevaatlikult porist puhtaks, justkui oleks tegu millegi v?ga hinnalisega. Sel hetkel taipasin, et me m?tleme samale asjale. Kui me otse teineteisele silma vaatasime, n?gime sealt vastu vaatamas muret, mis pesitses meie m?lema k?ige pimedamas hingesopis. Purskkaevu veepiiskades murduv valgus peegeldus tema p?skedel. Kartsin, et kui ma selle mure k?va h??lega v?lja ?tlen, muutub see tegelikkuseks, mist?ttu sosistasin ?ksnes vaikselt oma s?dame p?hjas, nii et R seda ei m?rkaks: „Mis siis saab, kui ka s?nad kaovad?“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/yoko-ogawa-24228407/kustunud-malestuste-saar/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.