J?nese aasta
Автор:Arto Paasilinna
Жанр: контркультура
Тип:Книга
Цена:860.89 руб.
Язык: Эстонский
Просмотры: 152
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 860.89 руб.
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
J?nese aasta
Arto Paasilinna
On sume suve?htu. Tusane fotograaf ja tema kolleeg, ?ksluisest elust t?dinud toimetaja Kaarlo Vatanen s?idavad parajasti Helsingi poole, kui korraga satub teele j?nesepoeg. Vatanen j??b autolt l??gi saanud loomakesega keset metsa ?ksi. Algab kaasahaarav seikluslugu ?he mehe ja tema ustava j?nesepoja s?prusest ning sekeldustest ametiv?imude ja vesternilike antikangelastega „Metsikus Soomes“.
Kelmiromaanide meister Arto Paasilinna (1942–2018) oli ?ks viljakamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome kirjanikke. Tema raamatuid on t?lgitud 35 keelde ning 1975. aastal ilmunud „J?nese aastat“ v?ib kahtlemata pidada tema k?ige tuntumaks teoseks. Paasilinna ?tlemislusti ilmestab oskus tabada „?rgsoomelikku“ olustikku ning v?imendada kohati groteskseid k?ibem??te, s?ilitades sealjuures muhedat ja s?damlikku jutustamislaadi.
Raamatu l?pust leiab lugeja Paasilinna loomingut tutvustava saates?na „Kelmiromaanide meister ja rohemust humorist” t?lkija Sirje Kiinilt.
Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Arto Paasilinna romaan „Ulguv m?lder“ (1987, nr 47–50, tlk Sirje Ruutsoo). ARTO PAASILINNA J?nese aasta Romaan Soome keelest t?lkinud Sirje Kiin „Loomingu Raamatukogu kuldsari“ SA Kultuurileht T?lgitud v?ljaandest: Arto Paasilinna J?niksen vuosi Romaani Weilin + G??s 4. painos Espoo, 1978 T?iendatud ja parandatud tru?kk v?ljaandest: Arto Paasilinna, „J?nese aasta“ Soome keelest t?lkinud Sirje Kiin Toimetanud Anu Salu??r Loomingu Raamatukogu, 1995, nr 28–30 Tallinn, Perioodika Korrektuuri lugenud Anu Salu??r Kujundanud Maris Kaskmann K?ljendanud Astrid V?rv © The Estate of Arto Paasilinna. Esitr?kk soome keeles pealkirjaga „J?niksen vuosi“ 1975, Werner S?derstr?m Ltd (WSOY), Helsinki, Soome. Eesti t?lke kirjastamise loa on andnud Bonnier Rights, Helsinki, Soome ja kirjandusagentuur Banke, Goumen & Smirnova, Malm?, Rootsi © T?lge eesti keelde ja saates?na. Sirje Kiin ja Loomingu Raamatukogu, 2022 © Kaanefoto. Heikki Saukkomaa. Lehtikuva. Scanpix E-raamat O? Flagella ISSN 2674-4678 (tru?kis) ISSN 2674-4686 (epub) ISBN 978-9916-616-57-4 (tru?kis) ISBN 978-9916-616-58-1 (epub) 1. J?NES Autos istus kaks rusutud meest. Loojuv p?ike paistis l?bi tolmuse tuuleklaasi otse silma. Jaanikuu oli k?es. Kruusasel k?lavaheteel libises meeste v?sinud silmadest m??da Soome suvemaastik, kuid kumbki ei m?rganud ?htu ilu. T??reisil olid toimetaja ja fotograaf, kaks ?nnetut k??nikut. Nad l?henesid keskeale ja nende noorp?lve eluunistused polnud sugugi t?itunud, ?igemini mitte sinnapoolegi. M?lemad olid abielumehed, petetud ja pettunud, m?lemal hakkasid tekkima maohaavad ja nende igap?evases elus oli palju muidki muresid. ?sja olid nad omavahel t?litsenud, kas s?ita tagasi Helsingisse v?i oleks targem ??seks Heinolasse j??da. Nad ei r??kinud enam teineteisega. Kaunis suve?htus, seljad k?hmus, m?tted pingul, pressisid nad mingist tobedast kallakust ?les ega m?rganudki enam, kui vaevaline oli kogu see s?it. Reis oli t??tu ja v?sitav. J?nesepoeg kepsles m?ek?nkal vastu loojangut, oma suvejoobumuses j?i ta ?kki keset teed tagak?ppadele seisma, punane p?ike raamis j?nest nii, et ta paistis otsekui maalitud. Autot juhtiv piltnik n?gi k?ll teel olevat v?ikest metslooma, kuid t?lpinud aju ei suutnud piisavalt kiiresti tegutseda, ta ei j?udnud k?rvale p??rata. Tolmune suvesandaal vajutas raskelt pidurile, aga oli juba liiga hilja. Ehmunud loom h?ppas auto ees k?rgele ?hku, kostis vaid vaikne kopsatus, kui j?nes p?rkas vastu tuuleklaasi nurka ja lendas sealt k?kaskaela metsa. „Kuule, j?nes j?i alla,“ lausus toimetaja. „Kuradi elukas, hea, et tuuleklaas katki ei l?inud.“ Piltnik peatas auto ja tagurdas s?ndmuskohale. Toimetaja l?ks autost v?lja. „On ta seal kuskil v?i?“ k?sis piltnik vastu tahtmist. Ta oli aknaklaasi alla keeranud, kuid mootorit v?lja ei l?litanud. „Mida?“ h??dis toimetaja metsast. Piltnik pani suitsu p?lema, imes seda, silmad kinni. Ta virgus alles siis, kui sigaret hakkas s?rmi p?letama. „Tule juba, mul pole aega ?he hullu j?nese p?rast siia j??da.“ Toimetaja k?ndis hajameelselt h?redas metsatukas, j?udis v?ikese p?llulapi ??rde, h?ppas ?le kraavi ja silmitses tumerohelist rohtu. Rohu sees n?gigi ta j?nesepoega. J?nesepoja vasak tagajalg oli murdunud. Jalg ripnes armetult liigesest v?ljas ja vaevas looma nii hullusti, et ta ei p?genenudki, kuigi n?gi inimest tulemas. Toimetaja v?ttis j?nesepoja s?lle, loomake kartis hirmsasti. Mees murdis oksarao ja pani tagajala taskur?tist rebitud riideribadega lahasesse. J?nes hoidis pead v?ikeste esik?ppade vahel, k?rvad v?risesid ta s?damel??kidest. Kaugemalt maanteelt kostis automootori ?rritunud urinat, kaks vihast signaali ja h??e: „Tule juba! Pagan v?taks, me ei j?ua iialgi Helsingisse, kui sa siin m??da metsi ringi jooksed! Vaata ise, kuidas tuldud saad, kui sa sealt kohe v?lja ei tule!“ Toimetaja ei vastanud. Ta hoidis loomakest s?les. Tundus, et loom polnudki mujalt viga saanud kui ainult jalast. J?nes rahunes pikapeale. Piltnik tuli autost v?lja. Ta vahtis raevunult metsa, kaaslast polnud n?ha. Ta vandus, pani sigareti p?lema ja tammus rahutult tee peal. Kui metsast midagi kuulda polnud, kustutas mees sigareti maanteele ja karjus: „J?? siis siia, kuradi hull!“ Piltnik kuulatas veel hetk aega, aga kui vastust ei kostnud, istus ta vihaselt autosse, andis gaasi, pani k?igu sisse ja l?ks. Kruusatee krudises rataste all. Hetke p?rast oli auto kadunud. Toimetaja istus kraavipervel, j?nes s?les, just nagu vana naine, kes on vajunud m?tteisse, kudumist?? s?les. Piltniku autom?rinat polnud enam kuulda. P?ike loojus. Toimetaja pani j?nese rohule ja kartis hetkeks, et loom katsub otsemaid p?geneda, kuid j?nes k?kitas rohus ja kui mees ta uuesti s?lle v?ttis, ei kartnud j?nes enam ?ldse. „Siia me siis n??d j?ime,“ ?tles mees j?nesele. Mehe olukord oli niisugune: ta istus suve?htul ?ksinda pintsakuv?el metsas. ?igupoolest oli ta saatuse hoolde j?etud. Mida s??rases olukorras tavaliselt tehakse? Mees m?tles, et ta oleks ehk pidanud piltniku h??dmisele vastama. N??d peaks vist maanteele tagasi minema, ootama j?rgmist autot ja paluma k??ti, et omal j?ul kas Heinolasse v?i Helsingisse j?uda. M?te tundus v?ga vastumeelne. Toimetaja heitis pilgu rahataskusse. Seal oli m?ni sajaline, pressikaart, haiguskindlustuskaart, naise foto, m?ned m?ndid, paar kondoomi, v?tmed, vana kevadp?hade m?rk. Ja siis veel sulep?id, m?rkmik, s?rmus. T??andja oli m?rkmiku peale tr?kkinud: Kaarlo Vatanen, toimetaja. Haiguskindlustuskaardi tunnusnumbri kohaselt oli Kaarlo Vatanen s?ndinud aastal 1942. Vatanen t?usis p?sti, vaatas viimast p?ikesekuma metsa taga, noogutas j?nesele. Ta vaatas maantee poole, kuid ei astunud sammugi, et teele minna. Ta t?stis j?nese maast ?les, pani ettevaatlikult kuue k?ljetaskusse ja hakkas p?llulapilt h?marduvasse metsa astuma. Piltnik s?itis vihaga Heinolasse. Seal tankis ta paagi bensiini t?is ja otsustas minna hotelli, mida toimetaja oli ??bimiskohaks soovitanud. Piltnik v?ttis kaheinimesetoa, viskas tolmused riided seljast ja l?ks du?i alla. P?rast pesemist l?ks ta hotelli restorani. Ta arvas, et k?llap ilmub ka toimetaja varsti sinna. Siis saab selle asja ?ra klaarida. Piltnik j?i m?ne ?lle ja j?tkas p?rast s??ki kangemate jookidega. Kuid toimetajat polnud n?ha. Piltnik istus veel ??selgi hotelli baaris. Ta vahtis musta baariletti ja kahetses vihaselt oma tegu. ?htu jooksul oli ta kogu loo uuesti l?bi m?elnud. Ta oli taibanud, et tegi vea, kui j?ttis oma kaaslase metsa, peaaegu asustamata piirkonda maha. Mine tea, ?kki murdis toimetaja metsas jalaluu v?i eksis ehk ?ra v?i vajus soolaukasse. Sest muidu oleks toimetaja kindlasti omal j?ul Heinolasse tulnud, kas v?i jalgsi. Piltnik taipas helistada Helsingisse toimetaja naisele. Naine vastas unise h??lega, et Vatast pole n?ha olnud, aga kui ta m?rkas, et helistaja on purjus, viskas toru hargile. Kui piltnik p??dis uuesti samale numbrile helistada, siis see ei vastanud. Naine oli muidugi pistiku seinast v?lja t?mmanud. Hommiku poole ??d v?ttis piltnik takso. Ta otsustas mahaj?tmiskohas ?ra k?ia, et vaadata, ?kki on toimetaja siiski veel seal. Taksojuht k?sis joobnud kliendilt, kuhu s?ita. „S?idame aga m??da seda teed, ?ieti ei s?idagi me kuhugi. Ma ?tlen siis, kus me peatume.“ Taksojuht vaatas vilksamisi taha. S?ideti ?ist metsateed linnast v?lja ja ?ieti ei s?idetudki kuhugi. Autojuht v?ttis autosahtlist vargsi p?stoli ja pani selle esiistmele jalgade vahele. Ta pidas kliendil rahutult silma peal. ?he m?e juures lausus klient: „Stopp, siinsamas.“ Autojuht kobas relva pihku. Purjus mees astus siiski rahulikult autost v?lja ja hakkas metsa h??dma: „Vatanen, Vatanen!“ ?ine mets ei vastanud isegi mitte kajaga. „Vatanen, hei, kuuled sa, Vatanen!“ Mees v?ttis kingad jalast, keeras p?ksis??red p?lvini ?les ja l?ks paljajalu metsa. Peagi kadus ta pimedusse. Metsast oli kuulda, kuidas ta seal Vatast h??dis. ?ige kummaline t??p, m?tles taksojuht. L?rmanud h?maras metsas umbes pool tundi, tuli klient tee peale tagasi. Ta palus lappi ja p?hkis oma porised s??red puhtaks, t?mbas kingad paljaste jalgade otsa, sokid paistsid olevat kuuetaskus. S?ideti tagasi Heinolasse. „Teil paistab keegi Vatanen kadund olevat?“ „On kadund jah. Ma j?tsin ta ?htul sinna m?e peale. Aga enam teda seal ei ole.“ „Polnud jah, mina ka ei n?ind,“ lausus autojuht kaastundlikult. Piltnik ?rkas hotellis kella ?heteistk?mne paiku. Raske pohmelus tagus peas, ajas oksele. Talle meenus toimetaja kadumine. Peab kohe Vatase naisele t??le helistama. Piltnik jutustas: „Ta l?ks seal m?e peal ?hte j?nest otsima, aga tagasi ei tulnud. Ma k?ll h??dsin, aga ta isegi mitte ei vastanud ja nii ma j?tsingi ta sinna v?i k?llap ta vist ise tahtiski sinna j??da.“ Naine k?sis seepeale: „Kas ta oli purjus?“ „Ei olnud.“ „Noh, kus ta siis n??d on, ega siis inimene ei saa niisama asja ees, teist taga ?ra kaduda.“ „On lihtsalt kadund jah. Ega ta veel koju pole tulnud?“ ,,Ei ole. Oh, kulla inimesed, ta ajab mu hulluks. Klaarigu see asi ise ?ra. Peaasi, et ta kohe koju tuleks, ?tle talle n?nda.“ „Kuidas ma saan seda talle ?telda, kui ma ei tea, kus ta on.“ „Noh, otsi ta siis ?les ja ?tle, et ta kohe mulle t??le helistaks. Ja ?tle, et see olgu k?ll viimane kord. Kuule, mulle tuli just ?ks klient, ?tle, et ta helistaks mulle, head aega siis.“ Piltnik helistas t??le. „N?ndamoodi... ja siis veel s??rane lugu, et Vatanen on kadunud.“ „Kuhu ta siis n??d on l?inud?“ k?sis toimetuse juhataja. Piltnik r??kis kogu loo ?ra. „K?llap ta m?ne aja p?rast v?lja ilmub. Ega see teie lugu nii t?htis polegi, et seda ei v?iks edasi l?kata, paneme siis lehte, kui Vatanen tuleb.“ Piltnik ?tles, et mis siis, kui Vatasega on mingi ?nnetus juhtunud. Helsingist rahustati teda: „Tule aga sina tagasi. Mis temaga ikka v?is juhtuda, ja l?puks on see ju tema enda asi.“ „?kki peaks politseile teatama?“ „Las naine teatab, kui tahab, kas tema ikka teab?“ „Teab k?ll, aga ei tee suurt v?lja.“ „Noh, ega see lugu pole ?igupoolest ka meie asi.“ 2. ARUANNE Varahommikul ?rkas Vatanen linnulaulu peale h?sti l?hnavas heinak??nis. J?nes lamas ta kaisus, n?is, nagu j?lgiks ta p??sukesi, kes s??stsid k??ni katuseharja all olevasse pesasse, nad vist alles ehitasid pesa v?i olid neil juba pojad, miks nad muidu lendasid nii virgalt k??ni ja j?lle tagasi, k??nist v?lja. P?ike paistis k??ni vanade palkide vahelistest pragudest, mullused heinad andsid sooja. Vatanen lamas m?ttessevajunult heintel vist peaaegu tunni, enne kui ?les t?usis ja v?lja l?ks, j?nes s?les. ?itsva ?lekasvanud heinamaa taga vulises v?ike oja. Vatanen pani j?nese ojakaldale maha, v?ttis riidest lahti ja suples k?lmas vees. Tihe parv v?ikesi kalu ujus ?lesvoolu, nad ehmusid k?ige v?iksemastki liigutusest, kuid unustasid alati hetke p?rast oma kartuse. Vatanen m?tles oma naise peale Helsingis. Tuju l?ks pahaks. Vatanen ei armastanud oma naist. Naine oli omaoodi ?el inimene, ta oli olnud ?el v?i ?igemini egoistlik kogu abielu ajal. Naisel oli kombeks osta koledaid riideid, koledaid ja ebapraktilisi, ja ta kandis neid vaid l?hikest aega, kuna kauem ei meeldinud need ka talle endale. Ka Vatase oleks naine kindlasti v?lja vahetanud, kui oleks saanud seda teha niisama lihtsalt, kui ta riideid vahetas. Abielu algul oli naine sihikindlalt asunud neile ?hist korterit, pesa korraldama. Kodust oli saanud kummaline segu naisteajakirjade sisustusn?uannetest, see oli pealiskaudne ja maitsetu; seda kodu valitses kunstlik radikalism oma suurte plakatitega ning t?likate istepukkidega tubades oli raske elada, ilma et oleks end millegi vastu ?ra l??nud, k?ik korteri osad olid ?ksteisega vastuolus. Kodu meenutas v?ga Vatase abielu. ?hel kevadel oli naine j??nud rasedaks, kuid tegi kiiresti abordi. Lapsevoodi oleks rikkunud sisustuse terviklikkuse, oli naine ?elnud, kuid t?elise p?hjuse sai Vatanen teada p?rast aborti: loode ei olnud Vatase oma. „Kas sa oled surnud loote peale armukade, loll sihuke,“ oli naine ?elnud, kui Vatanen oli asjast juttu teinud. Vatanen pani j?nesepoja ojakaldale, nii et see ulatus jooma. V?ike l?hkismokk asus v?rsket vett limpsima, j?nesel oli v?ikese looma kohta suur janu. Janu kustutanud, hakkas ta tarmukalt kaldarohtu s??ma. Tagajalg tegi talle veel k?vasti haiget. Peaks vist tagasi Helsingisse minema, m?tles Vatanen. Mida k?ll t??kohas tema kadumisest arvatakse? Mis t??kohtki see oli! Ajakiri, mis arvustas n?ilisi puudusi, kuid vaikis hoolega k?ikidest ?hiskonna p?hih?dadest. Ajakirja kaanel oli iga n?dal t?hikargajate n?gusid, misse ja mannekeene, moosekantide uusi beebisid. Nooremana oli Vatanen suure ajakirja reporteri t??ga rahul olnud, eriti siis, kui sai v?imaluse usutleda m?nda valesti m?istetud isikut, parimal juhul riigiv?imu poolt tagakiusatut. Siis tundus talle, et ta teeb head t??d, v?hemalt m?nigi puudus sai avalikustatud. Kuid n??d, aastate m??dudes, tundus talle, et ta polnud suutnud midagi head korda saata, n??d tegi ta ?ra vaid selle, mida temalt tingimata n?uti, rahuldus sellega, et ei lisanud omalt poolt ebav?rdsust juurde. T??kaaslased olid samasugused: oma ?lesannetes pettunud, k??nilised inimesed. Ka k?ige t?hisem reklaamiagent v?is s??rastele toimetajatele ?telda, missuguseid lugusid kirjastaja ootab, ja neid siis tehtigi. Ajakirjal oli menu, ehkki informatsioonist ei hoolitud, seda lahjendati, peideti, muudeti see pealiskaudseks ajaviiteks. Oli see alles amet. Vatasele maksti k?ll ?sna head palka, kuid ometi oli ta pidevas rahapuuduses. ??ri peale kulus kuus ligi tuhat marka, elamine oli Helsingis kallis. Oma korterit ei saaks Vatanen ??ri t?ttu kunagi. Ta oli k?ll ostnud paadi, kuid sellegi eest oli veel veksliv?lg maksmata. Peale paadis?idu ei olnud Vatasel muid harrastusi. Naine tegi vahel ettepaneku teatrisse minna, aga Vatanen ei tahtnud koos naisega v?ljas liikuda, tal oli isegi tema h??lest villand. Vatanen ohkas. Suvine hommik muutus ?ha kirkamaks, kuid rasked m?tted olid kogu r??mu v?tnud. Alles siis, kui j?nes oli k?hu t?is s??nud ja Vatanen oli ta taskusse pannud, lahkusid kurvad m?tted peast. Ta hakkas sihikindlalt minema l??nde, samasse suunda nagu eile maanteelgi. Mets kohises r??msalt, Vatanen ?mises laulu kahest matkasellist. J?nese k?rvad vilkusid kuuetaskust. Paari tunni p?rast j?i Vatase teele k?la. Ta astus piki k?lateed ja saabus punase kioski juurde. ?nnelik juhus. Kioski juures askeldas noor t?druk. Paistis sedamoodi, et ta hakkas just oma poekest avama. Vatanen l?ks kioski juurde, tervitas, istus verandale. T?druk avas aknaluugid ja l?ks sisse, l?kkas klaasplaadi k?rvale ja ?tles: „Kiosk on avatud. Mida sa soovid?“ Vatanen ostis suitsu ja pudeli limonaadi. T?druk vaatas t?helepanelikult Vatast ja lausus siis: „Kas sa oled kriminaal?“ „Ei... kas sa kardad v?i?“ „Ei, ega ma sellep?rast k?sinud. M?tlesin lihtsalt, et kuna sa metsast tulid.“ Vatanen v?ttis j?nese taskust v?lja, pani ta kioskipingile k?kitama. „Oi, sul on ju k??lik,“ r??mustas t?druk. „See ei ole k??lik, see on j?nes. Ma leidsin ta.“ „Oi vaesekest, tal on ju jalg haige, ma otsin talle porgandeid.“ T?druk j?ttis kioski sinnapaika, jooksis l?hedal asuvasse majja ja viibis seal hetke. Peagi tuli ta tagasi, kaasas kimp mullaseid mullusuviseid porgandeid. Ta loputas neid limonaadiga ja pakkus innukalt j?nesele, aga j?nes ei s??nud. T?druk oli natuke pettunud. „Ei k?lba vist talle.“ „Ta on natuke haige. Kas siin k?las on loomaarsti?“ „Jah, Mattila on, aga tema pole mitte meie loomaarst, ta on ainult suviti Helsingist siin, talveks l?heb ta ?ra. Tema suvila on seal j?rve kaldal. Kui sa kioski katusele ronid, siis ma n?itan sulle, kus see maja on.“ Vatanen ronis katusele. T?druk seletas kioski ?uelt, kuhupoole peab vaatama ja mis v?rvi maja on. Vatanen vaatas sinna, kuhu juhatati, ja sai loomaarsti suvila asukoha selgeks. Siis ronis ta katuselt maha, t?druk toetas teda tagumikust. Loomaarst Mattila tegi j?nesele v?ikese s?sti, sidus tagumise k?pa hoolega kinni. „Tal on olnud ?okk. Aga k?pp paraneb ?ra. Kui te ta linna viite, siis hankige talle v?rsket salatit, seda ta s??b. Salat tuleb hoolega puhtaks loputada, et tal k?ht lahti ei l?heks. Joogiks ainult v?rsket vett.“ Kui Vatanen kioski juurde tagasi tuli, istusid seal m?ned mehed j?ude. T?druk tutvustas Vatast: „Siin see j?nesemees ongi.“ Mehed j?id pilsnerit. J?nes pakkus neile suurt huvi, nad p?risid tema kohta. ?heskoos m?istatati, kui vana ta v?iks olla. ?ks meestest r??kis, et alati enne heinategu k?ib ta m??da niitu ja karjub nii k?vasti, et rohus peidus olevad j?nesed pakku jooksevad. „Muidu j??vad nad niidumasina tera ette, ?hel suvel j?i koguni kolm j?nesepoega, ?hel l?ikas k?rvad l?bi, teisel tagajalad ja kolmanda keskelt pooleks. Aga neil suvedel, kui ma olen nad algul ?ra ajanud, ei ole ?htki tera ette j??nud.“ K?la tundus nii m?nus, et Vatanen elas seal mitu p?eva, oli ?he maja lakas. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arto-paasilinna/janese-aasta/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Kelmiromaanide meister Arto Paasilinna (1942–2018) oli ?ks viljakamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome kirjanikke. Tema raamatuid on t?lgitud 35 keelde ning 1975. aastal ilmunud „J?nese aastat“ v?ib kahtlemata pidada tema k?ige tuntumaks teoseks. Paasilinna ?tlemislusti ilmestab oskus tabada „?rgsoomelikku“ olustikku ning v?imendada kohati groteskseid k?ibem??te, s?ilitades sealjuures muhedat ja s?damlikku jutustamislaadi.
Raamatu l?pust leiab lugeja Paasilinna loomingut tutvustava saates?na „Kelmiromaanide meister ja rohemust humorist” t?lkija Sirje Kiinilt.
Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Arto Paasilinna romaan „Ulguv m?lder“ (1987, nr 47–50, tlk Sirje Ruutsoo). ARTO PAASILINNA J?nese aasta Romaan Soome keelest t?lkinud Sirje Kiin „Loomingu Raamatukogu kuldsari“ SA Kultuurileht T?lgitud v?ljaandest: Arto Paasilinna J?niksen vuosi Romaani Weilin + G??s 4. painos Espoo, 1978 T?iendatud ja parandatud tru?kk v?ljaandest: Arto Paasilinna, „J?nese aasta“ Soome keelest t?lkinud Sirje Kiin Toimetanud Anu Salu??r Loomingu Raamatukogu, 1995, nr 28–30 Tallinn, Perioodika Korrektuuri lugenud Anu Salu??r Kujundanud Maris Kaskmann K?ljendanud Astrid V?rv © The Estate of Arto Paasilinna. Esitr?kk soome keeles pealkirjaga „J?niksen vuosi“ 1975, Werner S?derstr?m Ltd (WSOY), Helsinki, Soome. Eesti t?lke kirjastamise loa on andnud Bonnier Rights, Helsinki, Soome ja kirjandusagentuur Banke, Goumen & Smirnova, Malm?, Rootsi © T?lge eesti keelde ja saates?na. Sirje Kiin ja Loomingu Raamatukogu, 2022 © Kaanefoto. Heikki Saukkomaa. Lehtikuva. Scanpix E-raamat O? Flagella ISSN 2674-4678 (tru?kis) ISSN 2674-4686 (epub) ISBN 978-9916-616-57-4 (tru?kis) ISBN 978-9916-616-58-1 (epub) 1. J?NES Autos istus kaks rusutud meest. Loojuv p?ike paistis l?bi tolmuse tuuleklaasi otse silma. Jaanikuu oli k?es. Kruusasel k?lavaheteel libises meeste v?sinud silmadest m??da Soome suvemaastik, kuid kumbki ei m?rganud ?htu ilu. T??reisil olid toimetaja ja fotograaf, kaks ?nnetut k??nikut. Nad l?henesid keskeale ja nende noorp?lve eluunistused polnud sugugi t?itunud, ?igemini mitte sinnapoolegi. M?lemad olid abielumehed, petetud ja pettunud, m?lemal hakkasid tekkima maohaavad ja nende igap?evases elus oli palju muidki muresid. ?sja olid nad omavahel t?litsenud, kas s?ita tagasi Helsingisse v?i oleks targem ??seks Heinolasse j??da. Nad ei r??kinud enam teineteisega. Kaunis suve?htus, seljad k?hmus, m?tted pingul, pressisid nad mingist tobedast kallakust ?les ega m?rganudki enam, kui vaevaline oli kogu see s?it. Reis oli t??tu ja v?sitav. J?nesepoeg kepsles m?ek?nkal vastu loojangut, oma suvejoobumuses j?i ta ?kki keset teed tagak?ppadele seisma, punane p?ike raamis j?nest nii, et ta paistis otsekui maalitud. Autot juhtiv piltnik n?gi k?ll teel olevat v?ikest metslooma, kuid t?lpinud aju ei suutnud piisavalt kiiresti tegutseda, ta ei j?udnud k?rvale p??rata. Tolmune suvesandaal vajutas raskelt pidurile, aga oli juba liiga hilja. Ehmunud loom h?ppas auto ees k?rgele ?hku, kostis vaid vaikne kopsatus, kui j?nes p?rkas vastu tuuleklaasi nurka ja lendas sealt k?kaskaela metsa. „Kuule, j?nes j?i alla,“ lausus toimetaja. „Kuradi elukas, hea, et tuuleklaas katki ei l?inud.“ Piltnik peatas auto ja tagurdas s?ndmuskohale. Toimetaja l?ks autost v?lja. „On ta seal kuskil v?i?“ k?sis piltnik vastu tahtmist. Ta oli aknaklaasi alla keeranud, kuid mootorit v?lja ei l?litanud. „Mida?“ h??dis toimetaja metsast. Piltnik pani suitsu p?lema, imes seda, silmad kinni. Ta virgus alles siis, kui sigaret hakkas s?rmi p?letama. „Tule juba, mul pole aega ?he hullu j?nese p?rast siia j??da.“ Toimetaja k?ndis hajameelselt h?redas metsatukas, j?udis v?ikese p?llulapi ??rde, h?ppas ?le kraavi ja silmitses tumerohelist rohtu. Rohu sees n?gigi ta j?nesepoega. J?nesepoja vasak tagajalg oli murdunud. Jalg ripnes armetult liigesest v?ljas ja vaevas looma nii hullusti, et ta ei p?genenudki, kuigi n?gi inimest tulemas. Toimetaja v?ttis j?nesepoja s?lle, loomake kartis hirmsasti. Mees murdis oksarao ja pani tagajala taskur?tist rebitud riideribadega lahasesse. J?nes hoidis pead v?ikeste esik?ppade vahel, k?rvad v?risesid ta s?damel??kidest. Kaugemalt maanteelt kostis automootori ?rritunud urinat, kaks vihast signaali ja h??e: „Tule juba! Pagan v?taks, me ei j?ua iialgi Helsingisse, kui sa siin m??da metsi ringi jooksed! Vaata ise, kuidas tuldud saad, kui sa sealt kohe v?lja ei tule!“ Toimetaja ei vastanud. Ta hoidis loomakest s?les. Tundus, et loom polnudki mujalt viga saanud kui ainult jalast. J?nes rahunes pikapeale. Piltnik tuli autost v?lja. Ta vahtis raevunult metsa, kaaslast polnud n?ha. Ta vandus, pani sigareti p?lema ja tammus rahutult tee peal. Kui metsast midagi kuulda polnud, kustutas mees sigareti maanteele ja karjus: „J?? siis siia, kuradi hull!“ Piltnik kuulatas veel hetk aega, aga kui vastust ei kostnud, istus ta vihaselt autosse, andis gaasi, pani k?igu sisse ja l?ks. Kruusatee krudises rataste all. Hetke p?rast oli auto kadunud. Toimetaja istus kraavipervel, j?nes s?les, just nagu vana naine, kes on vajunud m?tteisse, kudumist?? s?les. Piltniku autom?rinat polnud enam kuulda. P?ike loojus. Toimetaja pani j?nese rohule ja kartis hetkeks, et loom katsub otsemaid p?geneda, kuid j?nes k?kitas rohus ja kui mees ta uuesti s?lle v?ttis, ei kartnud j?nes enam ?ldse. „Siia me siis n??d j?ime,“ ?tles mees j?nesele. Mehe olukord oli niisugune: ta istus suve?htul ?ksinda pintsakuv?el metsas. ?igupoolest oli ta saatuse hoolde j?etud. Mida s??rases olukorras tavaliselt tehakse? Mees m?tles, et ta oleks ehk pidanud piltniku h??dmisele vastama. N??d peaks vist maanteele tagasi minema, ootama j?rgmist autot ja paluma k??ti, et omal j?ul kas Heinolasse v?i Helsingisse j?uda. M?te tundus v?ga vastumeelne. Toimetaja heitis pilgu rahataskusse. Seal oli m?ni sajaline, pressikaart, haiguskindlustuskaart, naise foto, m?ned m?ndid, paar kondoomi, v?tmed, vana kevadp?hade m?rk. Ja siis veel sulep?id, m?rkmik, s?rmus. T??andja oli m?rkmiku peale tr?kkinud: Kaarlo Vatanen, toimetaja. Haiguskindlustuskaardi tunnusnumbri kohaselt oli Kaarlo Vatanen s?ndinud aastal 1942. Vatanen t?usis p?sti, vaatas viimast p?ikesekuma metsa taga, noogutas j?nesele. Ta vaatas maantee poole, kuid ei astunud sammugi, et teele minna. Ta t?stis j?nese maast ?les, pani ettevaatlikult kuue k?ljetaskusse ja hakkas p?llulapilt h?marduvasse metsa astuma. Piltnik s?itis vihaga Heinolasse. Seal tankis ta paagi bensiini t?is ja otsustas minna hotelli, mida toimetaja oli ??bimiskohaks soovitanud. Piltnik v?ttis kaheinimesetoa, viskas tolmused riided seljast ja l?ks du?i alla. P?rast pesemist l?ks ta hotelli restorani. Ta arvas, et k?llap ilmub ka toimetaja varsti sinna. Siis saab selle asja ?ra klaarida. Piltnik j?i m?ne ?lle ja j?tkas p?rast s??ki kangemate jookidega. Kuid toimetajat polnud n?ha. Piltnik istus veel ??selgi hotelli baaris. Ta vahtis musta baariletti ja kahetses vihaselt oma tegu. ?htu jooksul oli ta kogu loo uuesti l?bi m?elnud. Ta oli taibanud, et tegi vea, kui j?ttis oma kaaslase metsa, peaaegu asustamata piirkonda maha. Mine tea, ?kki murdis toimetaja metsas jalaluu v?i eksis ehk ?ra v?i vajus soolaukasse. Sest muidu oleks toimetaja kindlasti omal j?ul Heinolasse tulnud, kas v?i jalgsi. Piltnik taipas helistada Helsingisse toimetaja naisele. Naine vastas unise h??lega, et Vatast pole n?ha olnud, aga kui ta m?rkas, et helistaja on purjus, viskas toru hargile. Kui piltnik p??dis uuesti samale numbrile helistada, siis see ei vastanud. Naine oli muidugi pistiku seinast v?lja t?mmanud. Hommiku poole ??d v?ttis piltnik takso. Ta otsustas mahaj?tmiskohas ?ra k?ia, et vaadata, ?kki on toimetaja siiski veel seal. Taksojuht k?sis joobnud kliendilt, kuhu s?ita. „S?idame aga m??da seda teed, ?ieti ei s?idagi me kuhugi. Ma ?tlen siis, kus me peatume.“ Taksojuht vaatas vilksamisi taha. S?ideti ?ist metsateed linnast v?lja ja ?ieti ei s?idetudki kuhugi. Autojuht v?ttis autosahtlist vargsi p?stoli ja pani selle esiistmele jalgade vahele. Ta pidas kliendil rahutult silma peal. ?he m?e juures lausus klient: „Stopp, siinsamas.“ Autojuht kobas relva pihku. Purjus mees astus siiski rahulikult autost v?lja ja hakkas metsa h??dma: „Vatanen, Vatanen!“ ?ine mets ei vastanud isegi mitte kajaga. „Vatanen, hei, kuuled sa, Vatanen!“ Mees v?ttis kingad jalast, keeras p?ksis??red p?lvini ?les ja l?ks paljajalu metsa. Peagi kadus ta pimedusse. Metsast oli kuulda, kuidas ta seal Vatast h??dis. ?ige kummaline t??p, m?tles taksojuht. L?rmanud h?maras metsas umbes pool tundi, tuli klient tee peale tagasi. Ta palus lappi ja p?hkis oma porised s??red puhtaks, t?mbas kingad paljaste jalgade otsa, sokid paistsid olevat kuuetaskus. S?ideti tagasi Heinolasse. „Teil paistab keegi Vatanen kadund olevat?“ „On kadund jah. Ma j?tsin ta ?htul sinna m?e peale. Aga enam teda seal ei ole.“ „Polnud jah, mina ka ei n?ind,“ lausus autojuht kaastundlikult. Piltnik ?rkas hotellis kella ?heteistk?mne paiku. Raske pohmelus tagus peas, ajas oksele. Talle meenus toimetaja kadumine. Peab kohe Vatase naisele t??le helistama. Piltnik jutustas: „Ta l?ks seal m?e peal ?hte j?nest otsima, aga tagasi ei tulnud. Ma k?ll h??dsin, aga ta isegi mitte ei vastanud ja nii ma j?tsingi ta sinna v?i k?llap ta vist ise tahtiski sinna j??da.“ Naine k?sis seepeale: „Kas ta oli purjus?“ „Ei olnud.“ „Noh, kus ta siis n??d on, ega siis inimene ei saa niisama asja ees, teist taga ?ra kaduda.“ „On lihtsalt kadund jah. Ega ta veel koju pole tulnud?“ ,,Ei ole. Oh, kulla inimesed, ta ajab mu hulluks. Klaarigu see asi ise ?ra. Peaasi, et ta kohe koju tuleks, ?tle talle n?nda.“ „Kuidas ma saan seda talle ?telda, kui ma ei tea, kus ta on.“ „Noh, otsi ta siis ?les ja ?tle, et ta kohe mulle t??le helistaks. Ja ?tle, et see olgu k?ll viimane kord. Kuule, mulle tuli just ?ks klient, ?tle, et ta helistaks mulle, head aega siis.“ Piltnik helistas t??le. „N?ndamoodi... ja siis veel s??rane lugu, et Vatanen on kadunud.“ „Kuhu ta siis n??d on l?inud?“ k?sis toimetuse juhataja. Piltnik r??kis kogu loo ?ra. „K?llap ta m?ne aja p?rast v?lja ilmub. Ega see teie lugu nii t?htis polegi, et seda ei v?iks edasi l?kata, paneme siis lehte, kui Vatanen tuleb.“ Piltnik ?tles, et mis siis, kui Vatasega on mingi ?nnetus juhtunud. Helsingist rahustati teda: „Tule aga sina tagasi. Mis temaga ikka v?is juhtuda, ja l?puks on see ju tema enda asi.“ „?kki peaks politseile teatama?“ „Las naine teatab, kui tahab, kas tema ikka teab?“ „Teab k?ll, aga ei tee suurt v?lja.“ „Noh, ega see lugu pole ?igupoolest ka meie asi.“ 2. ARUANNE Varahommikul ?rkas Vatanen linnulaulu peale h?sti l?hnavas heinak??nis. J?nes lamas ta kaisus, n?is, nagu j?lgiks ta p??sukesi, kes s??stsid k??ni katuseharja all olevasse pesasse, nad vist alles ehitasid pesa v?i olid neil juba pojad, miks nad muidu lendasid nii virgalt k??ni ja j?lle tagasi, k??nist v?lja. P?ike paistis k??ni vanade palkide vahelistest pragudest, mullused heinad andsid sooja. Vatanen lamas m?ttessevajunult heintel vist peaaegu tunni, enne kui ?les t?usis ja v?lja l?ks, j?nes s?les. ?itsva ?lekasvanud heinamaa taga vulises v?ike oja. Vatanen pani j?nese ojakaldale maha, v?ttis riidest lahti ja suples k?lmas vees. Tihe parv v?ikesi kalu ujus ?lesvoolu, nad ehmusid k?ige v?iksemastki liigutusest, kuid unustasid alati hetke p?rast oma kartuse. Vatanen m?tles oma naise peale Helsingis. Tuju l?ks pahaks. Vatanen ei armastanud oma naist. Naine oli omaoodi ?el inimene, ta oli olnud ?el v?i ?igemini egoistlik kogu abielu ajal. Naisel oli kombeks osta koledaid riideid, koledaid ja ebapraktilisi, ja ta kandis neid vaid l?hikest aega, kuna kauem ei meeldinud need ka talle endale. Ka Vatase oleks naine kindlasti v?lja vahetanud, kui oleks saanud seda teha niisama lihtsalt, kui ta riideid vahetas. Abielu algul oli naine sihikindlalt asunud neile ?hist korterit, pesa korraldama. Kodust oli saanud kummaline segu naisteajakirjade sisustusn?uannetest, see oli pealiskaudne ja maitsetu; seda kodu valitses kunstlik radikalism oma suurte plakatitega ning t?likate istepukkidega tubades oli raske elada, ilma et oleks end millegi vastu ?ra l??nud, k?ik korteri osad olid ?ksteisega vastuolus. Kodu meenutas v?ga Vatase abielu. ?hel kevadel oli naine j??nud rasedaks, kuid tegi kiiresti abordi. Lapsevoodi oleks rikkunud sisustuse terviklikkuse, oli naine ?elnud, kuid t?elise p?hjuse sai Vatanen teada p?rast aborti: loode ei olnud Vatase oma. „Kas sa oled surnud loote peale armukade, loll sihuke,“ oli naine ?elnud, kui Vatanen oli asjast juttu teinud. Vatanen pani j?nesepoja ojakaldale, nii et see ulatus jooma. V?ike l?hkismokk asus v?rsket vett limpsima, j?nesel oli v?ikese looma kohta suur janu. Janu kustutanud, hakkas ta tarmukalt kaldarohtu s??ma. Tagajalg tegi talle veel k?vasti haiget. Peaks vist tagasi Helsingisse minema, m?tles Vatanen. Mida k?ll t??kohas tema kadumisest arvatakse? Mis t??kohtki see oli! Ajakiri, mis arvustas n?ilisi puudusi, kuid vaikis hoolega k?ikidest ?hiskonna p?hih?dadest. Ajakirja kaanel oli iga n?dal t?hikargajate n?gusid, misse ja mannekeene, moosekantide uusi beebisid. Nooremana oli Vatanen suure ajakirja reporteri t??ga rahul olnud, eriti siis, kui sai v?imaluse usutleda m?nda valesti m?istetud isikut, parimal juhul riigiv?imu poolt tagakiusatut. Siis tundus talle, et ta teeb head t??d, v?hemalt m?nigi puudus sai avalikustatud. Kuid n??d, aastate m??dudes, tundus talle, et ta polnud suutnud midagi head korda saata, n??d tegi ta ?ra vaid selle, mida temalt tingimata n?uti, rahuldus sellega, et ei lisanud omalt poolt ebav?rdsust juurde. T??kaaslased olid samasugused: oma ?lesannetes pettunud, k??nilised inimesed. Ka k?ige t?hisem reklaamiagent v?is s??rastele toimetajatele ?telda, missuguseid lugusid kirjastaja ootab, ja neid siis tehtigi. Ajakirjal oli menu, ehkki informatsioonist ei hoolitud, seda lahjendati, peideti, muudeti see pealiskaudseks ajaviiteks. Oli see alles amet. Vatasele maksti k?ll ?sna head palka, kuid ometi oli ta pidevas rahapuuduses. ??ri peale kulus kuus ligi tuhat marka, elamine oli Helsingis kallis. Oma korterit ei saaks Vatanen ??ri t?ttu kunagi. Ta oli k?ll ostnud paadi, kuid sellegi eest oli veel veksliv?lg maksmata. Peale paadis?idu ei olnud Vatasel muid harrastusi. Naine tegi vahel ettepaneku teatrisse minna, aga Vatanen ei tahtnud koos naisega v?ljas liikuda, tal oli isegi tema h??lest villand. Vatanen ohkas. Suvine hommik muutus ?ha kirkamaks, kuid rasked m?tted olid kogu r??mu v?tnud. Alles siis, kui j?nes oli k?hu t?is s??nud ja Vatanen oli ta taskusse pannud, lahkusid kurvad m?tted peast. Ta hakkas sihikindlalt minema l??nde, samasse suunda nagu eile maanteelgi. Mets kohises r??msalt, Vatanen ?mises laulu kahest matkasellist. J?nese k?rvad vilkusid kuuetaskust. Paari tunni p?rast j?i Vatase teele k?la. Ta astus piki k?lateed ja saabus punase kioski juurde. ?nnelik juhus. Kioski juures askeldas noor t?druk. Paistis sedamoodi, et ta hakkas just oma poekest avama. Vatanen l?ks kioski juurde, tervitas, istus verandale. T?druk avas aknaluugid ja l?ks sisse, l?kkas klaasplaadi k?rvale ja ?tles: „Kiosk on avatud. Mida sa soovid?“ Vatanen ostis suitsu ja pudeli limonaadi. T?druk vaatas t?helepanelikult Vatast ja lausus siis: „Kas sa oled kriminaal?“ „Ei... kas sa kardad v?i?“ „Ei, ega ma sellep?rast k?sinud. M?tlesin lihtsalt, et kuna sa metsast tulid.“ Vatanen v?ttis j?nese taskust v?lja, pani ta kioskipingile k?kitama. „Oi, sul on ju k??lik,“ r??mustas t?druk. „See ei ole k??lik, see on j?nes. Ma leidsin ta.“ „Oi vaesekest, tal on ju jalg haige, ma otsin talle porgandeid.“ T?druk j?ttis kioski sinnapaika, jooksis l?hedal asuvasse majja ja viibis seal hetke. Peagi tuli ta tagasi, kaasas kimp mullaseid mullusuviseid porgandeid. Ta loputas neid limonaadiga ja pakkus innukalt j?nesele, aga j?nes ei s??nud. T?druk oli natuke pettunud. „Ei k?lba vist talle.“ „Ta on natuke haige. Kas siin k?las on loomaarsti?“ „Jah, Mattila on, aga tema pole mitte meie loomaarst, ta on ainult suviti Helsingist siin, talveks l?heb ta ?ra. Tema suvila on seal j?rve kaldal. Kui sa kioski katusele ronid, siis ma n?itan sulle, kus see maja on.“ Vatanen ronis katusele. T?druk seletas kioski ?uelt, kuhupoole peab vaatama ja mis v?rvi maja on. Vatanen vaatas sinna, kuhu juhatati, ja sai loomaarsti suvila asukoha selgeks. Siis ronis ta katuselt maha, t?druk toetas teda tagumikust. Loomaarst Mattila tegi j?nesele v?ikese s?sti, sidus tagumise k?pa hoolega kinni. „Tal on olnud ?okk. Aga k?pp paraneb ?ra. Kui te ta linna viite, siis hankige talle v?rsket salatit, seda ta s??b. Salat tuleb hoolega puhtaks loputada, et tal k?ht lahti ei l?heks. Joogiks ainult v?rsket vett.“ Kui Vatanen kioski juurde tagasi tuli, istusid seal m?ned mehed j?ude. T?druk tutvustas Vatast: „Siin see j?nesemees ongi.“ Mehed j?id pilsnerit. J?nes pakkus neile suurt huvi, nad p?risid tema kohta. ?heskoos m?istatati, kui vana ta v?iks olla. ?ks meestest r??kis, et alati enne heinategu k?ib ta m??da niitu ja karjub nii k?vasti, et rohus peidus olevad j?nesed pakku jooksevad. „Muidu j??vad nad niidumasina tera ette, ?hel suvel j?i koguni kolm j?nesepoega, ?hel l?ikas k?rvad l?bi, teisel tagajalad ja kolmanda keskelt pooleks. Aga neil suvedel, kui ma olen nad algul ?ra ajanud, ei ole ?htki tera ette j??nud.“ K?la tundus nii m?nus, et Vatanen elas seal mitu p?eva, oli ?he maja lakas. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arto-paasilinna/janese-aasta/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
