Vikerkaar

Vikerkaar 1 2022 Ajakiri Vikerkaar, jaanuar 2021 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a juulist. 37. aastak?ik. ISSN 2228-0936 Jaanuar-veebruar 2022. Nr 1- SISUKORD Vladimir V?ssotski Lauluke hingede r?ndamisest Jaan Kaplinski Luulet Aapo Ilves Vahuri lahkumine Mehis Heinsaar Uued maadeavastajad Margit L?hmus Aed Mari-Liis M??rsepp Mutt Ave Taavet Parapu?kin Triinu Meres Kes ma olen? Mudlum Vana Peedu Matt Barker ?htus??k Urmas Vadi Avanev s?da Yuienb? K?rvalekaldeid kahetsedes Margus Ott Kogu t?de hingede r?ndamisest Martti Kalda ?mbers?nni idee s?nniloost Vana-India m?tteilmas Mikael Raihhelgauz Ihu ?lest?usmise ?petus 2. sajandi kristlikel autoritel Nikolai Karajev Reinkarnatsiooni reinkarnatsioonid Siim Lill Spiritism, reinkarnatsioon ja Arthur Conan Doyle Eero Epner Konrad M?gi ja reinkarnatsioon Alari Allik Prepare to die: surm ja taass?nd From Software’i m?ngudes T?nis J?rgens Une kontuurid ja magaja loomine Sara Arumetsa ?igus soolise ?leminekuga seotud tervishoiule KUNSTILUGU Eda Tuulberg Armastus l?bi taandumise VAATENURK Maia Tammj?rv Ole sa kirjanik v?i inimene ehk Meie k?ik maanteeserval Ave Taavet Joonistused Kujundus: J?ri Kaarma ja Eve Kask Suur Armastus / Kaunis Lagunemine (detail). Eesti Vaba?humuuseum. 2021– ... Projekti juht: Eda Tuulberg Tehniline juht: Andres Heljula Disain ja esikaane foto: Jaak Kaevats Video?lekanne: Omar Neiland Kommunikatsioon: Helen Tammem?e VLADIMIR V?SSOTSKI Lauluke hingede r?ndamisest Vene keelest t?lkinud M. V. ?ks Muhamedi usub, teine Jeesust, kolmas Jahvet, ja kuraditki uskuda ei taha m?ni mees, hea religiooni leiutand on indialaste prohvet: et otsi andes meid veel mitu elu ootab ees. Kes k?rgeid aateid igatses, taas s?nnib ?lla, heana, ja see, kes muudkui sigatses, peab s?ndima taas seana. Sind n??gitakse, t?hja sest, head n?gu katsu teha, see t??tu on, kuid uues elus teravaks saab keel. Kui n?ed siin elus oma vihamehe surnukeha, siis teises kingitakse sulle terav pilk ja meel. Kui sul normaalne eluviis, siis ?ra ole mossis – hing ?mber s?ndida v?ib siis direktoris v?i bossis. Siin ole kojamees, kuid seal saad t??dejuhatajaks, ja t??dejuhatajast v?id ministriks t?usta ju; kui aga puupea oled sa, siis mitmeks aastasajaks seal ?mber s?ndides saab sinust ahvileivapuu. Kui aga maoks v?i papagoiks sa s?ndida ei soovi, siis inimese kombel v?iks ju elada, eks proovi! Kes on v?i oli kes? – me sellest eales ei saa tolku. Geneetikute pead on segi ajand arrogants. See r??bak kass v?is varem olla kaabakas ja molkus, see lahke mees v?is varem olla hoopis armas krants. Nii kiusatustest oma teel saan r??msalt m??da mindud – ?ks m?nus religioon on see ja loonud selle hindud. JAAN KAPLINSKI Vene keelest t?lkinud M?rt V?ljataga * S?du on sama palju kui mehi. K?igil meist on oma kaksikvend – oma s?da. ?ks neist on s?ndinud koos minuga. Olime alles lapsed, kui meie linna pommitati, kui kivisild lasti ?hku ja vana kaubahoov p?les maha. Mina ja mu s?da kuulasime, kuidas vanaisa vaidles komissariga inimloomuse ?le Saksa suurt?kkide m?rina all; ahmisime raamatuid partisanidest ja t?otasime olla alati valmis v?itlema Lenini-Stalini suure asja eest, aga n??d istume m?lemad bussis teel Tel-Avivist Eilatisse, kuulates l?bi tukastuse, kuidas ajavad vene keeles juttu kaks noormeest, pigim?tsid peas ja automaadid p?lvede vahel. * On t?si, et inimeseks s?ndimine on saatuse kingitus. Ainult inimene v?ib leida p??semist, saada v?lja s?ndide ja surmade, v?itude ja kaotuste ringist, ainult inimene n?eb, et k?ige sees ja k?ige taga varjub kannatus, ja mis j??bki tal muud ?le kui p??da sellest k?igest v?lja saada, v?lja vabadusse, p??sta end ulguva tuule k?est, p??sta end oma m?lestuste, iseenesegi k?est kusagil metsas?gavuses, iseenese s?gavuses m?tiskledes, et v?ib-olla poleks siiski sugugi hullem s?ndida kuusena, sarapuuna, sipelga v?i kiilina. * Mais o? sont les neiges d’antan? Kus siis ?ieti, kus on minu j?ljed mullusel lumel? Kus on kuu j?lg itta t?ttavate pilvede vahel? Kus on need hierogl??fid, mille joonistasin m?rjale liivale kahe laine vahel seal Tasmaania mere rannal? Kus on need v?rsid ja m?tted, mis tulid p?he kahe une vahel? Kus on see poiss, kellele ema p??dis ?petada prantsuse keelt, poiss, kes sirvis salamahti La Petite Larousse’i ning vaatas kaua hirmu ja p?nevusega pilti v?llast ja kolmest poodust, poiss, kellele j?i meelde lugu Fran?ois Villoni saatusest? Kus on k?ik kajad ja vastukajad, kordused, kordused, kordused? Kas minus on kusagil veel alles lapse h?mmeldunud pilk v?i on j??nud ainult lained ja tuul, lained ja tuul? Laine laine j?rel – liiv kuivab ?ra ja saab m?rjaks, aga mina m?tlen Villonist ja sellest, kus see k?ik on, kus on usk, kus lootus, kus armastus, milline neist on suurem, kus on see s?rm, mis kirjutas mu nime, meie nimed m?rja liiva peale kahe laine vahel? * V?ib-olla on v??rast elu kergem l?bi elada kui iseenda oma, m?telda v?lja elegantseid seoseid ja s?lmitusi, tegelasi ja intriige, hoida jutustuse loogikat ja tempot ja v?imaluse korral l?petada see k?ik happy end’iga, nagu ette n?htud muinasjuttudes ja odavates romaanides, kuhu me nii tihti pageme reaalsest elust, mis on meile antud siin ja praegu ja millega meil on nii raske toime tulla ja rahule j??da. Kui kaugel see siin ja praegu on meie muinasjuttudest ja unistustest, ?ndsate saartest, palmisaludest, punastest purjedest sinisel l?unamerel, presidentide, filmit?htede ja t?empionide armuseiklustest. Siin ja praegu istun ma aknal, vaatan t?navale, kus naaber p?hib auto pealt l?rtsi ja postiljon keerab meie trepikotta. * Tilluke mutukas kompuutriekraanil jooksmas ?le sileda helendava pinna vasakult paremale, ?hest nurgast teise. Mutukas virtuaalse ja reaalse maailma vahel – teda j?lgides satun m?tlema sellele, et v?ib-olla kellegi silm j?lgib ka meid, kes me siin kolmem??tmelises ruumis sebime olgu oma soove ja tahtmist m??da v?i mitte. V?ibolla meie oleme mingid pisimutukad, mikroolendid tema silmis, midagi, mis on n?htav ainult Talle – liikuvad kujutised. Tema loodud olendid – meie seast lahkunud maailma olendid, p?ris-meie sugulased. * Aeg liigub, aeg la?heneb lo?pule, vo?ibolla ajatusele. U?ha va?hem tunnen ma ennast inimesena, u?ha rohkem vana va?sinud mesilase vo?i kumalasena, kes ei leia teed pessa. Vo?ibolla polegi enam kusagile tagasi minna. Jo?ed voolavad merre, aga meri ei saa ta?is. Va?ljao?eldud so?nad ei po?o?rdu tagasi suhu, mis neid lausus. Su?gistuul ei suuda ellu a?ratada ainsatki langenud lehte, millega ta tee peal ma?ngib. Ja ma ei tea, mis saab minu tiibadest, kas needki ja?a?vad vedelema kusagile aknalauale vo?i trepi ko?rvale rohtu nagu liblikate tiivad, kelle hiired talvel a?ra so?id. Ei tea, mis saab minu hingest, aga kardan, et see ja?a?b hulkuma mo?o?da maid, meresid ja saari, kuhu on ja?a?nud minu ammuste esivanemate, sefardi juutide-mereso?itjate vaevu tabatavad ja?ljed. Minu hing on igavene juut, igavene hulgus. Aga sellises saatuses pole ma u?ksi. Olen lihtsalt mo?istnud seda selgemini kui enamik meist. Vo?ibolla mo?istsin seda o?igel ajal, kui polnud veel hilja. * Animula vagula blandula… Hing-hingeke, alles nu?u?d olen hakanud taipama, et ka sina vo?id ku?lmetada ja heita meelt, istudes siin, kitsas rinnakorvis, unistades soojast merest ja saartest, kus pole u?htegi inimest, u?htegi autot, u?htegi televiisorit, ainult nende hinged, kes surnud igatsusse unes na?htud saarte ja?rele ja viimaks kajakatena, tormilindudena lennanud siia kaljuseintele pesitsema, et oma pojad u?les kasvatada ja lennata, lihtsalt lennata lainete kohal, mis purunevad kaldaja?rsakule, ning lahustuda ookeanimeres, surra, et ko?ik oleks ja?lle nii nagu pa?ris alguses. Luuletused on v?etud Jaan Kaplinski koondkogu „Наши тени так длинны“ (Москва: Новое литературное обозрение, 2018) viimasest, IX ts?klist „Третья книга стихов“. P?rast seda on Kaplinskilt ilmunud veel venekeelne kogu „За другими реками“ („Teiste j?gede taga“, Tallinn: Kite, 2021) ja ilmumist ootab „Отпечаток крылатого пальца“ („Pterodakt?lose j?lg“). K?esoleva valimiku kaks viimast t?lget on ilmunud ka ?sjases raamatus „Valitud luuletused“ (Tallinn: Varrak, 2021). Kaplinski hilisluule p??rdub tihti tagasi suguv?sa ajaloo ja lapsep?lve poole, tollase romantilise noorsookirjanduse l?unameremotiivide nagu ka oma varasema luule poole. R?hutatult t?useb esile usk hinge ?mbers?ndi ja mure selle k?ek?igu p?rast, samuti k?simus sellest, kas ja kuidas maailmas?ndmused talletuvad enne oma igavest tagasip??rdumist. ?ks Kaplinski varasemaid k?pseid teoseid oli 17-aastaselt Karl Ristikivi „Maa ja rahva“ parafraasina kirjutatud ja talle p?hendatud ts?kkel „Valguse p?had“ (1958, ilmunud Tallinn: EKSA, 2018), mida l?bib ja l?petab Fran?ois Villoni „Ballaadi mineviku naistest“ kuulus k?simus: „Kus on tunamullune lumi?“ (Mais o? sont les neiges d’antan?). Selle k?simusega algab ka ?ks luuletus kogust „?htu toob tagasi k?ik“ (Tallinn: Eesti Raamat, 1985): „V?iks ?elda, milleks ja kuhu on saanud lumi ...“. Valimiku viimase luuletuse epitaaf on keiser Hadrianuse surivoodiluuletusest, millele Kaplinski on andnud reisiraamatus „Teekond Ayia Triadasse“ (Tartu: Greif, 1993) sellise t?lke: Hingeke uitlik ja ?rnake, keha peremees ja k?laline, kuhukohta sa n??d l?hed kahvatu, kange ja alasti, nalja viskamata kui varem? AAPO ILVES Vahuri lahkumine ??l, mil Vahur suri, ma talle ei helistanud ega kirjutanud. Istusin keldrih?maras ning komponeerisin riffe ja kirjutasin teksti bluusiloole „Risttee“. Veidike libistasin handsat ka. See annab bluusile konkreetsemad kontuurid. :: See risttee r?ndab ringi, kus Robert Johnson hinge m??s :: ja mulle tundub, on meie linna kord just n??d. J?rgmisel v?ga kurval ??l proovisin ma Vahurit ellu juua ega l?petanud enne, kui ta ilmus s?rava ja kuldsena kagutaevasse. K?sisin: „S?ber, kas sa ise ikka ka tead, et sa surnud oled?“ „Jah!“ vastas Vahur naeratades. :: Ma tulin ??sel k?rtsist ja ette astus v??ras mees. :: Ta leebelt huvi tundis: „Mis oma hingega sa teed?“ Kolmandal ??l olin koos Vahuri lese Marega mingis v??ras tillukeses k??gis. Me v?tsime p?evin?inud reliinp?randalt tsinkkaussidest killustikukive, selliseid suuremaid, juba peopesam??tu, ja ladusime neid hoolikalt n?ukogudeaegse elektripliidi praeahju. Oli ??rmiselt t?htis, et ahi saaks kividega t?idetud h?sti tihedalt. K??giuksest imbus ja lonkis sisse Vahur, kaabu peas, pikk nahkmantel ?ll ja k?ed taskus, ning heitis: „Noh, kuidas elate?“ „Meie v?hemalt elame, mitte nagu m?ni siin,“ vastasin ma t?rjuvalt ning l?petasin selle unen?o ?ra. :: „Sul pole teda tarvis, ta servadest ju narmendav. :: On maailm juba valmis, et miskit asemele saad!“ Umbes kuu aja p?rast ilmutas Vahur end oma Kasep?? majas sellel trepimademel, mille kaudu esinemisgaraa?ist elupoolele saab. Ta oli kahem??tmeline postkaardimehike, umbes tosin sentimeetrit pikk ja peaaegu mustvalge v?i mustjaspruunvalge. Kujutis oli kontrastne ning teravate piirjoontega. Kaardil oli soliidset kaapk?barat kandvast Vahurist k?ll ainult rinnapilt, aga ?nneks olid sel all tillukesed jalad, umbes nagu minirobotitel Stingray Sami filmis. Kaardimehike ??tsutas end m?tlikult ja teatas ootamatult valjul ja selgel h??lel: „Tipus on k?ik valmis!“ :: Ta tehingut mul pakkus, suurilmahiilgust hinge eest. :: Ma vastasin, et laku mu perset, ma ei ole see... M?ni n?dal hiljem n?gin Vahurit Tartu Kirjanduse Maja keldrik?rtsis Arhiiv m?llaval diskol. Ta seisis vaikides, kaabu ikka veel peas, aga n?gi juba pisut kulunud v?lja. V?rvipalett oli ookerjas ning selle temperatuur soe, aga toonid kippusid ?leminekutel m??rduvalt segunema. Rinnakad tulevased kirjandusteadlased k?listasid r??msalt s?distades oma kokteiliklaasides j??d ning k?ndisid Vahurist teda m?rkamata l?bi. :: ...kes ilu eest v?iks anda k?ik oma t?ed ja oma tee, :: ma t?stan ise oma h?nda ja ise tean ja ise teen! Istusin limusiini tagaistmel, paremal pool, nagu ?ksikule reisijale m?istlik. Akende taga kihutasid m??da s?nged sirged mastimetsad, matrixjas koodir?bu ning tundmatu surnud linna agulid. Vahepeal sadas vihma ja mingil arusaamatul moel toimus see k?ik ikkagi samaaegselt. Igatahes oli ??. Juhikohal istus ja j?relikult hoidis ka rooli Vahuri-kujuline kosmiline t?hjus. Eimiski, millel olid Vahuri piirjooned. Hirmu v?i ?ngistuse asemel tundsin endas ?nnele l?henevat rahu. Ma teadsin, et see sohver ei vii mind endaga kaasa, vaid s?idutab lihtsalt selleks ringi, et ma ei magaks asjatult. K?hatasin h??lt puhtamaks ja s?nasin: „Ait?h! Ma l?hen siin maha!“ Limusiin peatus ning kadus. Seisin Taarka kuju k?rval suvep?ikeses ning silmitsesin Obinitsa j?rve. :: Ei peibuta mind kuulsus, ei taha v?ltsilt olla suur! :: Ei huvita mind p?rgu, sest minu hing on ise bluus! Esmaesitasin „Ristteed“ Augustibluusi festivalil, suurel laval ainult mina ja kitarr. B?nd liitus teiseks palaks. Haapsalu lossihoovi t?itsid r??msad v?rvikirevates keepides inimesed. ?hus heljus kerge seenevihm. M?rkasin publikus ka mitmeid kirjanikke. Vahurit polnud. Ta oli lahkunud. MEHIS HEINSAAR Uued maadeavastajad ?hel ilusal p?eval loobus t?heteadlane Frans Lemm ootamatult oma t??st ja l?ks tagasi koduk?lla. Ta oli aastaid oodanud mingit imet, et midagi muutuks ta ?ksluises elus. Ta haistis seda, tunnetas pidevalt selle l?hedalolu ja miskip?rast arvas, et oma v?ikeses armsas maamajas on ta imele kuidagi k?ttesaadavam. Kuid n?hes, et seda ka seal ei juhtu, hakkas Frans v?hehaaval k?nguma, samal ajal kui ime ootus tema sees endistviisi kasvas. Taoline olukord viis mehe v?ljap??smatu meeleseisundini, kus tal ei tulnud enam und. Frans istus ??d ja p?evad k??gilaua taga, vaadates aknast v?lja. Ta oli v?imeline veel ainult liikumatuks intensiivsuseks, mis niiske ja uduja keerisena tema sees aina ?lespoole kerkis, kuni ?hel hommikul... „Tiik, tiik, tiik!“ kilkasid lapsed, joostes k?latagusele aasale aiamaade taha. T?epoolest, sinna, kus enne laius madalas lohus p?drakanepiv?lu, oli ?le?? ilmunud hundinuiadest ?mbritsetud rohelise veega tiik. Lapsed h?ppasid r??msalt vette, suplesid, sukeldusid veetaimede vahele ja pritsisid ?ksteist, hakates peagi ehitama parve. K?igil oli l?bu laialt. Suvest sai s?gis, s?gisest talv. Lapsed uisutasid peale koolip?eva l?ppu tiigij??l, ajasid ?ksteist taga, kukkusid naerdes ja vaatasid l?bi j??kaane, kuidas s?rjed ja lepamaimud ujuvad l?bipaistvas vees aegamisi ringi. Frans Lemmi majake seisis aga kogu selle aja t?hjana. Ainult k?lm tuul undas korstnas, l?gistas aknaid ja uksi. Enam kedagi polnud seal peale hiirte ja talveunes k?rbeste. M??dus viisk?mmend aastat. Lapsed olid vahepeal ammugi suureks kasvanud ja k?last k?igi nelja tuule poole kadunud. Laiast ilmast suuremat ?nne leidmata kolis m?nigi neist vanuigi koduk?lla tagasi, kratsis kukalt ja m?tles natuke, ehitades siis vana maja asemele uue, soojema ja moodsama. Ning suviti hakkasid tal k?las k?ima lapsed ja lapselapsed. Aiamaad muutusid niisamuti v?iksemateks, kuna enamiku k??giviljadest sai osta alevipoest ?sna odava hinnaga. Vaid hundinuiadest ?mbritsetud tiik p?sis k?la servas endisel kujul. Koolivaheajal suplesid seal n??d uued lapsed, pritsisid ?ksteist kilgates veega, m?ngisid ahvenat ja s?rge ning korraldasid sukeldumisv?istlusi. Ja nii m?nigi elun?inud inimene imestas endamisi, kuidas on k?ll v?imalik, et mitte ?kski laps polnud sinna tiiki mitte kunagi ?ra uppunud. M??dus veel nelik?mmend aastat. K?la oli elanikest p?ris t?hjaks j??nud, sest maal enam t??d polnud. Vaid suures poollagunenud majas, kus ?hes korteris elas viieteistk?mne kassiga vanaeit ning teises kaks joodikust heidikut, hingitses aastaringne elu. Paar-kolm suvemaja oli ka veel. Kui m?ni laps koos vanematega sinna s?dasuvel sattuski, jalutas ta piki t?navat, maagiliselt helendav telefon k?es, huvitumata enda ?mber millestki muust. ?hel augusti??l kerkis selles mahaj?etud k?las aga ?hku tiik. Vett t?is rohelise pilvena t?usis ta ?les taeva alla, eemaldudes vaikse loodetuule toel ?le p?ldude ja metsade kagu suunas. Neljak?mne kilomeetri p?rast sadas roheline pilv vihmana uuesti alla, v?ttes maapinda puutudes alasti, v?ikest kasvu inimese kuju. V?ikene inimene jooksis p?llu pealt tee peale, kiirustades l?disedes m??da kruusateed edasi. Koitis juba, kui ta viimaks sireliheki varjus ?ht punastest tellistest maja m?rkas. Vaikselt avas mehike ukse. Hiilides k??gis ja muudes ruumides ringi, j?udis ta k?ige tagumisse tuppa, kus kapi taga voodis magas pererahvas. Veendudes priske n?oga meest ja ?nneliku n?oga naist vaadates, et nad viibivad s?gavas unes, hakkas ta kapist riideid v?lja v?tma, neid j?rjepanu enesele selga proovides. Kuid v?heldase kasvu t?ttu libisesid need k?ik v?ikese mehe ?mbert maha. Viimaks, et sooja saada, m?ssis ta endale ?mber ?he puuvillase pintsaku, sidudes selle triibulise lipsuga v??koha ?mbert kinni. Ta keeras pintsakul k?ised ?les ja l?ks k?rvalasuvasse tuppa. Seal magasid lapsed. Silmitsenud m?nda aega, k?ed seljal, nende armsaid n?gusid, suundus ta selleski toas kapi juurde, hakates samuti riideid p?randale puistama. Sel korral oli mehikesel rohkem ?nne, kuna laste riided oli temaga ?sna ?hte m??tu. Ta valis endale v?lja elevandimustriga s?rgi, veduriga kampsuni, punase nokam?tsi ja tumesinised koolivormip?ksid. Need enesele selga ajanud, pani ta k?ige peale aga ikka pintsaku, mille lipsuga v?? ?mbert kinni sidus. Noorem lastest, t?druk, oli vahepeal ?les ?rganud, vaadates seda tardunud hirmuga pealt. Riided seljas, l?ks tilluke mees k??ki, j?i ?ra k??gilaual seisva hapupiima, s?i ?ra pool sepikut ja k?lmkapist leitud sardellid ning vaatas ringi. Talle torkasid silma v?rvilised pudelid k??gi aknalaual. Neid oli seal k?mmekond, iga?ks ise v?rvi. Siis kikitas ta k?rvu. Mehikesele tundus, justkui oleks koridoris keegi kikivarvul hiilinud... Aga k?ik oli vaikne. Uurinud pudeleid l?hemalt, valis ta v?lja ?he tumesinise ja ?he helerohelise ja pistis need pintsaku taskutesse. Seej?rel torkas jalga kollased lastekummikud ja v?ljus majast. Aiav?ravast v?lja maanteele j?udnud, kuulis ta majast valju kisa. Peagi n?gi tilluke mees selja taha vaadates, kuidas talle jookseb vihaste n?gudega j?rele terve perekond – isa, ema, kaks last ja triibuline kass. N??d haaras omakorda mehikest hirm. Meeleheitlikult sibades p?genes ta j?litajate eest, kuid pintsaku alumine serv lohises vastu maad, pudelid kolksusid vastu puusa ja kummikud loksusid jalas... K?ik see tegi jooksmise v?ga raskeks, mist?ttu vahemaa j?litajate ja p?geneja vahel ?ha v?henes ja v?henes. ?nneks v?i kahjuks v?sis viis korda p?evas s??ma harjunud ja seet?ttu m?nev?rra t?sedusele kalduv perekond veidi enne mehikese k?ttesaamist ?ra, j?i ?hkides seisma ning j?uetus raevus sajatusi vargale j?rele saatma. Tilluke mees jaksas veel natuke maad edasi vudida, j??des siis samuti l??tsutades paigale. „Elus peab ikka natuke ?nne ka olema,“ ?nnitles ta end, hing rinnus kinni. Keskhommik leidis riidevarga r??msalt m??da maanteed edasi matkamas. „Lemm, Frans, Lemm, Frans, Lemm, Frans,“ ?mises ta astumise taktis, „kas pole minu nimi mitte Lemm Frans!“ h??dis ta s?rmi nipsutades. Ja tal oli t?iesti ?igus. Samas polnud mehikesel aimugi, et nii seesmiselt kui v?limiselt n?eb ta v?lja nagu ?ks teine Lemm Frans, ?igemini Frans Lemm, kes oli elanud ?heksak?mmend aastat enne teda, ainult et kui too oli olnud sada seitsek?mmend kaks sentimeetrit pikk, siis Lemm Frans oli sada kaksk?mmend ?ks sentimeetrit pikk, kuigi sama suurte k?rvadega. Nonde kodulooliste teadmiste puudumisele vaatamata j?tkas mehike reibast k?ndi kauguses terenduva kuppelmaastiku suunas. Olles koos puhkepausidega olnud teel terve p?eva, ?htu ja pool ??d, j?udis ta viimaks T?raverre, kus elasid t?heteadlaste perekonnad ja nende s?brad. Aukartlikult ja suure imetlusega vaatas Lemm Frans suurt, k?la keskel k?rguvat Observatooriumi. Seej?rel jalutas ta m?nda aega elumajade ?mbruses, aiamaadel ja teaduspargis ringi, kuid justkui magnetiga t?mbas mehikest Observatooriumi juurde tagasi. Lemm katsus hoone v?lisust. See oli lukus. Ta tegi tiiru ?mber suure maja, uurides hoonet hoolega igalt poolt, kuni m?rkas kolmandal korrusel v?ikest akent praokil olevat. Pikemalt m?tlemata ronis mehike m??da vihmaveetoru ?les, k??nitus elu ohtu seades aknani, puges avausest l?bi ja kukutas end WC p?randale. Kergendanud p?it ning pesnud veega n?gu, k?ndis Lemm l?bi mitme korruse ja koridori, vaadates huviga eri ustest sisse. Viimaks j?udis ta suurde saali, mille keskel asetses umbes 25 meetri pikkune ja 4 meetri k?rgune teleskoop. Mehike tardus paigale. Vaikse, meeli ?lendava h?mminguga silmitses ta hiiglaslikku teleskoopi, ning ta suu venis laiale naerule. Tilluke mees h??rus erutusest k?si ja jooksis teleskoobi juurde, silitas ?rnalt selle kumerusi. S?ttides end v?geva aparaadi taha toolile istuma, ?igemini k?ll p?lvitama, vaatas ta l?bi hiiglasuure instrumendi m?nda aega t?histaevast. Seej?rel vajutas ta tehnilisel armatuurlaual rohelist, kollast ja musta nuppu, t?mmates h?bedaselt s?delevat kangi aeglaselt enese poole. Teleskoop hakkas vaikse suminaga trajektoori muutma. Kui selle vaateava Veevalaja t?htkujuni j?udis, vajutas Lemm Frans punasele nupule. Keskendunult s?venes mehike Veevalaja ja selle ?mbruses asetsevate t?htede vaatlemisse. Teravustades teleskoobi maksimumi l?hedale, koondas ta viimaks kogu oma t?helepanu ?hele tillukesele, spiraaljale udukogule, mis asus t?htkuju s?dames. Uurinud seda m?nda aega, istus Lemm tooli k?etoele, vajudes s?gavasti m?ttesse. „See peab olema kas Saturni v?i Helixi udukogu,“ m?tles ta. Midagi oli seal udukogus, ?igemini selle varjus, mis teda k?itis. „See vajab t?psemat uurimist!“ h??dis mehike p?randale h?pates, kiirustades m??da koridori ja treppe paar korrust allapoole, kuni j?udis ukseni, millele oli kinnitatud silt „Sanitaar-tehniline abi“. V?ikeses ruumis sahtleid tuulates leidis ta peagi k?ik mida vaja: metallist ora, tikud, teibi, m?ned puuklotsid, kuumakindla kinda ja ajalehe. Triblanud t?hesaali tagasi, avas ta klaasist ukse ja astus r?dule. Seal s??tas ta v?ikese l?kke, v?ttis pintsaku taskust helerohelise pudeli, pani kinda k?tte, asudes anumat metallist ora otsas tule kohal kuumutama. Kui pudel piisavalt kuumaks sai, kiirustas mehike WC-sse, lastes kraanist pudelisse k?lma vett – valjule sisinale j?rgnes k?lksatus ja pudelip?hi kukkus alt ?ra. Seda oligi Lemm soovinud. Jooksnud saali tagasi, ronis ta t?hevaatlustoolile, teipis helerohelise pudelip?hja teleskoobi vaateava k?lge ja asus uuesti Veevalaja t?htkuju uurima. Tema terav astroonoomivaist oli rehkendanud ?igesti – uue valgusega udu enam polnud. Selgelt n?gi Lemm n??d spiraali asemel t?heparve. Sarnanedes tillukesi auke t?istipitud s?elale, koosnes see ?ksteisest v?rdses kauguses asuvast kahek?mne seitsmest t?hest, iga?he ?mber omakorda tiirlemas kolm kuni ?heksa aimatavat planeeti. Ja midagi oli seal veel... Ta teravustas teleskoobi maksimumi peale, ning s?da hakkas ?revalt pekslema: ime?huke, vaevuaimatav vikerkaarev?rvides kolmnurk torkas talle n??d silma, millest mehike tegi j?relduse, et suure t?en?osusega toimub seal v?hemasti kolme t?hes?steemi vahel regulaarne kosmoseliiklus. Lemm Frans plaksutas r??msalt k?si ja s?venes uuesti kauge t?htkuju vaatlemisse. Oli p?hap?ev. Miski ei h?irinud enam ta vaikset t??r??mu. MARGIT L?HMUS Aed K?ige rohkem oli meil nartsisse. Pole kunagi olnud mu lemmiklilled. ?ks sort veel oli kuidagi ilus, kuidagi midagi tundma panev. Teine oli selline k?hetu sort, v?iksem, valgel ?iel punane ??r, tekitas k?simusi, ma ei osanud neis ilu n?ha, n??d vb juba natukene. Vanaisa kasvatas kolme sorti nartsisse, punase sisuga ja kollase sisuga trompetnartsissid ja siis poeedinartsissid, need koledad, mis mulle ei meeldinud. Trompetnartsissid on ilusamad. Ma ei saanud kunagi aru, miks vanaisa just nartsisse nii palju kasvatas, kuigi tegelt tagasi m?eldes oli ilus vaadata k?ll, et aias on nii tihe kollane. Mulle ja vanaemale meeldisid astrid, meil oli neid p?ris mitu peenrat?it v?i nagu vaod t?is neid taimi, helekollaseid, oran?e, tumepunaseid ja lillasid. Sitked taimed olid, need, mis meil aias kasvasid, vanaisa k?is neid ka m??mas turu peal. Terve linna aed oli t?is neidsamu lilli, mida ta turul m??mas k?is, ju siis nartsisse osteti palju. Kuigi minu meelest kasvasid need igas aias, miks keegi neid ?ldse ostma pidi. Ei osanud m?elda inimeste peale, kes elasid Ropka paneelmajades ja Annelinnas, ega ?ldse inimeste peale, kes lilli ostsid. M??da aia??rt jooksid Tikrip??sad,1 enne Tikrip??said oli Murel, peale Murelit Kirsipuu ja siis algasid need v?iksed okkalised p??sad, mille marjadest ma lugu eriti ei pidanud. Aind kui t?dit?tar k?las oli, siis k?isin koos temaga Tikreid s??mas, talle maitsesid, hammustas marja katki, imes sisu v?lja ja s?litas koore minema, ma tegin ka nii, kuigi koor oli minu meelest ka suht s??dav, talle maitsesid Tikrid nii v?ga, et himustas neid juba toorelt, vb sealt see harjumus, k?psete Tikrite koor ka minema visata. M?letan ta s?nu „l?hme Tikrisse“, siis l?ksime ja k?kitasime Tikrip??sastes ja s?ime, koored viskasime maha. M??da aia teist ??rt, Murelite k?rval, jooksid Vaarikad. Naabril samuti ja nende Vaarikad olid suuremad ja maitsvamad, mingi teine sort, peaasjalikult s?ingi nende Vaarikaid. Tikritele pani punkti ?helt poolt Kreegipuu ja teiselt poolt Ploomipuu. Kreegipuid oli tegelt kaks, ?ks Mureli ja Kirsipuu juures ja teine siis teisel pool, k?rval Ploomipuu. T?psustan, Tikrip??saste algus- ja l?pp-punktis olid ikka m?lemal pool Kreegipuud, Ploom tuli p?rast Kreegipuud ja selle k?rval oli kompostihunnik omakorda, mille k?rval kanakuut ja sealt Ploomipuu ja kompostihunniku vahelt l?bi aia nartsissidest m??da k?isin naaber ?iega juttu ajamas. Meie aia Kreegipuud ja Ploomipuu kandsid paksult vilja, neid oli liiga palju, et mingit lugupidamist mult teenida, eriti Ploomid, need ei meeldinud ?ldse. Kreeke armastasin, ka mitte kohe, aga aja jooksul hakkasid maitsema. Nende kaunis v?rv tuhm violett, p?hid ?ra, hakkab l?ikima, s?in tuhmina, vahel ka l?ikivana. N??d muidugi on see armastus suurem, igatsus veelgi suurem ja maitsevad veelgi paremini. Varem polnud mingit igatsust, iga aasta oli Kreeke nii palju, et okstelegi raske kanda, v?is juhtuda, et oksad murdusid nende all. Ploomidega oli teine lugu. Ploom, see nimi on juba iseenesest kuidagi juhmi k?laga. Kreek on teravam. T?nava peal oli k?ll ?ks perekond Ploom, nemad olid vist toredad, juhmid vist ei olnud, ei m?leta, kes nad ja kus nad t?pselt olid, pole enam kellegi k?est k?sida ka. Aga jah, perekonnanimena k?lab paremini, viljale see nimi eriti ei sobinud, ega ka Kreek. Meie t?naval kedagi Kreegi-nimelist ei elanud, kui oleks elanud, siis nad oleks kindlasti olnud keeruline perekond. Kreegid olid ilusad, maitsvad, veidi t??tu oli neid s??a, kuna kivi oli suur, vilja v?he, vb sellep?rast olidki nii maitsvad. Ploomil oli vilja palju, t??tult palju, eriti veel v?ikse lapse suu jaoks. Kui Ploom oli juba pehme, veidi ?lek?psenud, siis tagantj?rele m?eldes tundub mulle, et v??rkasutasin Ploome, just nende k?psuse ja pehmuse p?rast. Koorisin hammastega Ploomi ja siis uurisin selle mahlakat vilja, neid peenikesi veresooni. Istusin oma kunagise liivakasti ??rel, mis n??d oli nartsisside kast, ja limpsisin Ploomi. V?i n?ksasin Ploomi nahast ?he t?ki v?i tegin hammastega nagu augu sinna sisse ja siis vaatasin, kuidas Ploomi sisu hakkab pigistades v?lja tulema. Vahel ka pigistasin Ploomi lihtsalt surnuks oma v?ikeste lapsek?ekestega, mis mul tol ajal olid. Ploom oli k?es p?ris suur. Mu sadistlikke kalduvusi sai aastas tunda nii oma mituk?mmend k?psenud Ploomi. Vaesed Ploomid, v?is kohata eriti mannetuid vaatepilte, kui nad olid hakanud puu otsa ?ra m?danema, m?danesid kobaras, mul oli neist isegi kahju, juba toona oskasin kahjutunde p?lguseks p??rata. Kuri laps, kes l?heb aeda ja m?tleb igasugu negatiivseid m?tteid lilledest, Ploomidest, Tikritest ja teistest viljadest, sest tegelikult tahab s??a ainult snikersit, marsi ja tuplat.2 Ometi olid Ploomid, Tikrid ja teised tema s?brad, mitte mars, snikers ja tupla. Ploomidel oli vist mingi haigus, neil olid plekid, mis n?gid v?lja nagu sinikad. ?kki oli puul parasiit sees. Kunagi kui p?ris v?ike olin, siis oli see ilus ja uhke puu, Ploomid olid tumepunased. Aja jooksul ei l?inud need enam nii punaseks, j?id pooleldi heledaks ja n?gid haiged v?lja nagu, et vastik oli vaadata. Temast sai alguse suvel?pu m?danemine. ?hel hetkel murdus tal oks, kui ?ksik lasteaialaps tegi aias s?gisesi aiat?id, tokk k?es k?is ringi, l?bi kombinesooni, mis oli talle liiga vara selga aetud, hiilis p?ue ?ng, j?rjest h?mardus, toas pandi tuli p?lema, laps n?gi l?bi aknaklaasi vanaema, kellel oli p?ll ees, askeldas ringi, ja vanaisa, kes jahvatas k??gilaua taga istudes tubakat. Koer oli ka toas, kassi neil veel ei olnud. Olid aga kanad ja j?nesed ja pardid, kes ka tegutsesid oma majakeses, nende juures oli laps too p?ev juba pikalt aega veetnud ja k?ik jutud ?ra r??kinud, isegi m?ned ussid mulla seest v?lja koukinud, ?he pisikese ta pani endale suhu, paar ?nnelikku kana said ikka ka omale ussi noka vahele. Hoovi peal seistes, j?lgides k??gis toimuvat oma aina suurenevas lapse?ngistuses, oodates ja teades, mis edasi hakkab juhtuma, ise ikkagi paigale j??des, oodates, et keegi n??d kohe tuleb teda kutsuma ja siis edasi tuppa, kus peale s??mist ja teejoomist tuleb raadiost maailma k?ige masendavam lugu, see „Mina ei taha veel magama j??da“, blaa blaa blablaa blaablaa... rohkem maalapsena m?tlesin edasi, et Ploomid ja Kreegid ja kanad ja pardid ei magagi veel. J?rgmisel p?eval oli vanaisa oksa puu k?lge tagasi sidunud, kuidagi toestades, oks, mis murdus, oli p?ris suur, ?kki seal k?ljes v?is olla 200 Ploomi v?i umbes nii... laps ikka ?ritas Ploome lugeda 1, 2, 3, 4, 8, 200. Ja vanaisa hoolis nii v?ga sellest puust. Kui hakkasin Kreegipuu oksteni k??ndima, siis ahmisin neid kahe suupoolega ja tulistasin kive v?lja. Kreegid on ikka v?ga head. L?hemana korjasin maast, aga laps on loll, maas olid valmis viljad, puu otsas tooremad. Oma v?ikeste jalgadega tallus ta suuk?psetel viljadel, et suhu pista tooreid. Ei kuulanud ta kedagi, ikka k??nitas k?rgemate okste poole, nii et k?ht ?htul valutas. Kusagil Mureli ja Kirsi juures, neile mitte k?ll v?ga l?hedal, kasvas ?mmargune Ploom, kollane. Ma ei tea, kust ma selle k?ll v?tan, justkui m?letan, et see oli istutatud minu auks, minu isiklik Ploomipuu. Vilja kandis ta v?he, oli ?nn, kui leidsime m?ne kollase Ploomi muru seest, siis k?ndis keegi uhke pool p?eva selle Ploomiga ringi, enne kui p?ske pistis. Kui n?gime m?nd Ploomi oksal rippumas, siis ootasime, millal ta alla kukub, keegi sealt ?htegi Ploomi ei kiskunud, andis ise, kui andis. Tal olid okkad. Oli ka teine kollane Ploomipuu, ovaalse kujuga Ploomidega, mis samuti kandis v?he vilja. N?en vaimusilmas rippumas lehtede varjus ?ht ovaalset rohekat, aga juba vaikselt kollaseks minevat Ploomi, j?igi sinna rippuma. Ja kuskil aias asetsesid mitu ?unapuud, ?ks kohe maja ees, mille ?unu ma vaevu maitsesin. Siis antoonovkad, mis p?ris v?iksena tegid n?utuks, aga hiljem hakkasin selle hapukust hindama. Antoonohvk ju tali?un, ?eldi k?ll, aga ikka ei kuulanud, vaid tahtsin juba suvel s??a, teritasin selle hapuga hambaid. Puu, mille vastu juba tol ajal mingist hetkest austus tekkis, sellep?rast et siis, kui teiste ?unapuude all vedeles juba rohkelt ?unu, nii m?dasi kui pooleldi m?dasi ja ka mittem?dasi, siis antoonovkaid oli ainult m?ni ja me ei pidanud neid ?ra korjama. Ja selle puu otsa sai ronida, ja oksal rippus kiik. Valge klaar tundus mulle k?ige labasem ?unasort, mida teadsin, see meie aia oma. V?ga t??tu puu. ?unte m?daplekid tihti ehmatasid mind, kohe ei n?inud neid. Valge klaar ja nartsissid, neis on midagi ?hist. Kas v?ib olla, et nad on kuidagi ?nnetud? Valge klaar oma varajase valmimise ja jahuse maitse p?rast ja ?ldse varajase l?bip?lemise p?rast ja nartsissid oma... maitea mille p?rast, n?rtsivad ruttu ja on silmar??m aind viivuks, ainult keskkooli l?puaktuseks. M?lestustes kasvavad k?ik koos ja samal ajal. Kuigi kui on Ploomid, siis enam nartsisse ei ole. Kastid on t?hjad, kui Ploomidest kleepuvate k?tega sealt kanadele usse otsin, jahedamas ja h?marduvas p?evas on ?itsvate lillede asemel ?leskaevatud tume muld. M?nes kohas aga on mullane maa nii siledaks ja k?vaks k?idud, et saab sel v?iksel lapil rulluiskudega edasi-tagasi s?ita. N??d pole enam midagi alles, k?ik on puhas. Ma ei pannud t?hele, kuidas kasvas peenarde asemele muru, Tikrite asemele tekkis hekk. Aias pole j?lgegi sellest, et seal kunagi oleksid puud kasvanud, ei ?htegi k?ndu. Puude ja p??saste v?lja juurimine on p?ris raske t??, ei m?leta, et keegi oleks sellest r??kinud v?i maininud. Kogu see lapsep?lve d?ungel on kadunud, ilma et oleksin seda m?rganud, alles n??d on tekkinud k?simused, kuidas see kadus, millal. Kas kunagi ?ldse oli. ?htegi vilja ei kasva seal aias ja muru on kogu aeg niidetud, seal pole ?htegi mullarada sees, siia-sinna l?heb kivisillutis. Lapsed seal, ma ei tea, kas nad on pigistanud m?ne Ploomi surnuks, s??nud ?ra pool vihmaussi v?i m?ne putuka. Nad on snikersi, marsi ja tupla ja v?rviliste kr?buskite s?brad. Naabrite aedades samamoodi, metsikus kadus. Viimane aed, mis kadus, oli t?di ?ie aed. ?iet ennast enam pole, pole enam Lindat, ei R?ni Lindat, ei Seini mutti, ei Maiet, ei Vollit, ei mind, Ploomid vist veel on, siin ma neid n?inud ei ole. Pole k?sida ka kelleltki, vanalt aia??rselt t?navalt ei paista hetkel kedagi silma, ainult Wanda June m?ngib Hitleriga koroonat. 1 (#ulink_c3a712db-e5c2-52e5-b229-e1df205659e0) N??d, siin ja edaspidi on Tikker, Murel, Kirss, Kreek jne kirjutatud suure algust?hega. Tegu on manipulatiivse kirjaviisiga, et ?lendada hea tava ja kirjakeele reeglitega vastuollu minnes seda, mis autori meelest on hea ja oluline. Autor usub, et muudab maailma sellega paremaks kohaks ja inimene, kes teksti loeb, istutab oma aeda v?i ?ksk?ik kuhu Kreegipuu v?i m?ne muu. 2 (#ulink_dbe095b6-74b2-573d-9b22-c5bd72f2a5b9) mars, snikers ja tupla ei v??ri suurt algust?hte, neid tulebki pisendada, sest kui sa pistad tupla mulda, siis ega sealt midagi kasvama ei hakka. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/1-2022/vikerkaar/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.