Viimane aeg t?hed uuesti p?lema s??data
Àâòîð:Virginie Grimaldi
Æàíð: êîíòðêóëüòóðà
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1643.43 ðóá.
ßçûê: Ýñòîíñêèé
Ïðîñìîòðû: 77
ÊÓÏÈÒÜ È ÑÊÀ×ÀÒÜ ÇÀ: 1643.43 ðóá.
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Viimane aeg t?hed uuesti p?lema s??data
Virginie Grimaldi
17-aastasel Chlo?l on rohkelt unistusi, aga ta on otsustanud neist loobuda, et toetada oma ema. Poistelt otsib ta hellust, kuid suhted ei j?? kunagi kestma. Poisid kaovad alati p?rast armatsemist imev?el nagu Tuhkatriinu t?ld.
12-aastane Lily aga ei armasta eriti inimeste seltsi. Ta eelistab rotti, kelle ta on nimetanud oma uppuvalt laevalt p?genenud isa j?rgi.
Kui Annale j?uab kohale, et tema t?tardel ei l?he h?sti, v?tab ta vastu hullumeelse otsuse: ta viib nad matkaautoga r?nnakule, suundudes Skandinaaviasse. Aega tagasi keerata ei saa, kuid alati saab valida teise tee.
Anna, Chlo? ja Lily. Kolm naist, kolm p?lvkonda, kolm ?ksteisega k?nelevat h??lt. Rohkelt nalja, armastust ja inimlikkust.
Virginie Grimaldi (snd 1977) on ?ks populaarsemaid kirjanikke t?nap?eva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle k?rval ka populaarset blogi. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „K?ll sa suuremana aru saad”. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega s?gavalt inimlikud romaanid innustavad meid nautima elu pisikesi ?nnehetki. Virginie Grimaldi Viimane aeg t?hed uuesti p?lema s??data Originaali tiitel: Virginie Grimaldi Il est grand temps de rallumer les ?toiles Fayard 2018 Copyright © Librairie Arth?me Fayard, 2018 © T?lge eesti keelde. Pille Kruus, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marju Randlane Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5303-5 e-ISBN 9789985354056 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif „Tema silmis oli nii hea olla, et ma ei osanudki p?rast enam kusagile minna.” Romain Gary „Lubadus koidikul” „Veel elavate emade pojad, ?rge enam unustage, et teie emad on surelikud! Ma pole kirjutanud asjata, kui ?ks teie seast on p?rast mu surmalaulu lugemist ?hel ?htul oma emaga hellem, t?nu mulle ja mu emale. Olge oma emaga iga p?ev hell! Armastage teda rohkem, kui mina oskasin armastada oma ema. Kinkige talle iga p?ev ?ks r??m, k?sin ma teid – ja mu kahetsus annab mulle selleks ?iguse –, k?sin ma teid oma leina k?rgustest, p?halikult.”1 Albert Cohen „Raamat minu emast” Emale ANNA „Anna, tule vahetuse l?pus minu juurest l?bi! Ma tahan sulle midagi r??kida.” Seon p?lle ette ja teen saalis viimase tiiru, enne kui saabuvad esimesed kliendid. Ma tean k?ll, mida Tony mulle ?elda kavatseb, sattusin eile ?he vestluse peale. Oligi aeg. Kolme kuu eest ?nnestus Auberge Blanche’il saada ?heks Toulouse’i parimaks restoraniks. Meil k?is ka varem palju rahvast, aga n??d on maja t?is. Ma ei j?ua veel lauda ?ragi koristada, kui keegi seal juba istet v?tab. Olen vahetuses ?ksi, Tony on n?us mind aitama, kui tal parasjagu muud teha pole. Kui hakkasin eelmisel esmasp?eval kuuendasse lauda cr?me br?l?e’d viima, l?ksid mul k?rvad lukku, pilk muutus h?gusaks ja jalad olid n?rgad. Magustoit maandus kliendile p?he ja mina maandusin bossi kabinetis. Ta pistis kisama, olen sellega harjunud, see t?hendas, et ta on n?rvis. Ta avaldas mulle ?kskord, et tal on situs inversus: ta s?da asub paremal pool ja maks vasakul. Ilmselgelt kiskus pahupidi ka meie vestlus. „Mis kuradi jama sa korraldasid, Anna?” „Kurat, ma korraldasin selle, et mul hakkas paha.” „Miks sa seda tegid?” „Ikka selleks, et p?nevam oleks, mis k?simus see selline on! ?htu oli ju liiga igav v?i mis?” Ta hajutas viha pika ohkega ja j?udis empaatiafaasi. „Hea k?ll, ja n??d on sul okei olla?” „Parem, ma l?hen n??d tagasi.” „Las olla, ma tegelen t?na ?htul ise klientidega. Aga homme oled kohal, eks?” „Kas ma olen m?nikord tulemata j?tnud?” Ta naeratas. Kasutasin juhust. „Ma olen v?sinud, Tony. Ma saan varsti nelik?mmend, ma ei pea enam sellele tempole vastu. P?ris hea oleks, kui sa v?taksid ?he inimese juurde.” „Ma tean, ma tean, sa oled seda juba ?elnud. Ma vaatan, mis teha annab.” Ta haaras telefoni ja helistas oma armukesele Estelle’ile, tunnistades talle, et tahaks parajasti pigem tema p?ksikutes olla. J?reldasin sellest, et meie vestlus on l?ppenud. Mu naabri Pauli arvates peaksin kindla peale t??d vahetama. Ta ise v?ttis ?le oma isa tubakapoe, ta arvab ilmselgelt, et t??kohti toovad kured, kes orienteerusid lihtsalt ?mber, kui kapsalehed ja roosip??sad tite?ri endale n?ppasid. T?de on selles, et ma ei oska midagi muud teha. Ma olen k?ll ?ppinud rakendusk?rgkoolis raamatupidamist ja ?rijuhtimist. Eksamite viimasel p?eval sain teada, et olen rase, Mathias teenis siis p?ris h?sti ja me otsustasime, et mina hoolitsen Chlo? eest. Kolm aastat hiljem, kui t?druk hakkas lasteaias k?ima, kandideerisin k?mnetele t??kohtadele, et hakata raamatupidajaks v?i administraatoriks. P??sesin ainult ?hele vestlusele, mille jooksul sain aru, et mul on terve hunnik miinuseid: mul puudub igasugune t??kogemus, olin lubanud endale kolmeaastase pausi, mille jooksul nunnutasin niisama last, ja mul oli jultumust vastata eitavalt k?simusele: „Kas keegi saab h?da korral teie lapse eest hoolitseda?”. Minust polnud v?rdset mitmetele kogenud ja ?le kvalifitseeritud kandidaatidele, kelle prioriteet ei olnud kasvanud nende emakas. Nii v?tsingi vastu Mathiase restoranipidajast s?bra Tony pakkumise. Esimesed seitse aastat t??tasin ainult l?una ajal, et saaksin t?tardega koos olla. Kuni mul polnud enam valikut ja pidin hakkama t??le ka ?htuti. Olen just aknakatte alla lasknud, kui Tony mulle oma kabinetist viipab. L?hen tema juurde ja istun tema vastu. „Sa tead, Anna, et sa oled minu arvates v?ga tore inimene.” Situs inversus. T?otab halba. „Kaua sa oledki siin t??tanud? K?mme aastat?” „Neliteist.” „Neliteist, aeg lendab. M?letan siiani sinu t??intervjuud, sa olid nii…” „L?hme asja juurde, Tony!” Ta masseerib s?rmeotstega oimukohti ja ohkab. „Estelle kaotas t??, ma tahaksin ta t??le v?tta.” „Ah, mul hakkas kohe kergem, ma arvasin juba, et sa tahad r??kida mingist halvast uudisest! Ausalt ?eldes pole ma kindel, et see sinu naise seisukohast parim m?te oleks, aga l?ppude l?puks on see sinu mure. Millal ta alustab?” Ta vangutab pead. „Ma tahaksin ta t??le v?tta sinu asemele, Anna.” Kulub mitu sekundit, kuni see teadmine mu ajju j?uab. „Mis m?ttes minu asemele? Sa ei saa seda teha!” „Ma tean, mul pole ainsatki p?hjust sind vallandada, ehkki kui h?sti otsida, leiab alati midagi. Aga ma ei hakka seda tegema, sa pole seda ?ra teeninud. Mul on sulle ettepanek: meie teed l?hevad s?bralikult lahku, me j?uame omavahel kokkuleppele ja ma annan sulle t?nut?heks v?ikse ?mbriku.” Ma ei taju enam, kui kaua ma seal ilma kuidagi reageerimata istun. Piisavalt, et m?elda k?igile arvetele, mida ma juba praegu maksta ei suuda. Piisavalt, et kujutleda k?lmkappi, mis on edaspidi veel t?hjem. Piisavalt, et aru saada, et kohtut?iturid hakkavad mind t?litama senisest kaks korda rohkem. Piisavalt, et kujutleda t?tarde n?gusid, kui ma neile teatan, et nende ema on t??tu. „Noh, mis sa arvad?” L?kkan tooli lauast eemale ja t?usen p?sti. „Mine presse, Tony!” CHLO? KROONIKA K?igepealt tahan teid t?nada k?igi kommentaaride eest! Alustasin selle blogi kirjutamist aasta eest, ma ei kujutanud ette, et nii paljud inimesed viitsivad lugeda ?he masenduses 17-aastase tiineka m?tteid. Ait?h! <3 Chlo? Kohendasin m?tsi ja heitsin viimase pilgu peeglisse. Imeline. Puuderkreemi ja huulepulga varjus olin sisimas valmis p?evaga silmitsi seisma. Tuiskasin kolm korrust allapoole, toppides k?rvaklappe k?rva. V?lisuks oli endiselt katki ja trepikotta tungis k?lma ?hku. Kui see suudaks vaid hajutada kusehaisu. Lily oli juba bussipeatuses. Ta viipas mulle, ma ei teinud teda m?rkama ja l?ksin edasi. Selgi hommikul ei l?inud ma koos temaga bussi peale. Milleks kooli minna? Mu tulevik on niigi selge. Kolme kuu p?rast l?petan keskkooli kiituskirjaga ja panen end ?likooli kirja. Ma ei kavatsegi sinna oma jalga t?sta. Halvimal juhul on see tasuline, parimal juhul ei tasu ?ra. Emps sai eile hommikul j?lle t?hitud kirja. Ta peitis selle teiste juurde oma p?kstevirna alla, aga ma pole loll. Lisaks restoranit??le k?ib ta naabrite juures raha eest triikimas. Ma ei saa enam tema kulul elada. J?rgmisel aastal l?hen t??le. L?ksin l?bi meie linnaosa, vaadates, kuidas see ellu ?rkab. Hommikuti l?hnab seal lootuse j?rele. ?kki on t?na see p?ev, kui k?ik muutub? M?ni kohtumine. Idee. Lahendus. Algus. Igal hommikul kirjutan m?ttes pliiatsiga oma unistused paberile. Igal ?htul kustutan need ?ra. Viipasin vastutulijatele. Viie aastaga, mis me oleme siin elanud, on k?ik mulle tuttavaks saanud. Le?la, kes viis Assiat ja Eliast kooli. Proua Lopez, kes j?i aknal kohvi. Ahmed, kes k?ndis auto juurde. Marcel, kes jalutas kahe chihuahua’ga. Nina, kes jooksis, et bussi peale j?uda. Jordan, kes ei saanud rollerit k?ima. Ljudmilla, kes t?mbas D-hoone ees suitsu. „Ma ootasin sind,” ?tles ta mulle ust avades. Ta elab kaheksandal korrusel k??ktoas. See oli esimene kord, kui ma sinna l?ksin. Ta andis mulle m?rku, et istuksin lahtik?ivale tugitoolile. „Malik vandus, et sind v?ib usaldada,” ?tles ta ja v?ttis madala laua alt pakikese. „Kas on nii?” „Mind v?ib usaldada.” „Kellelt sa tavaliselt ostad?” „Ma pole kelleltki ostnud, see on esimene kord. Ma t?mban s?prade kanepit.” „Okei. N?ita oma s?rmus siia.” Ulatasin talle kuldse r?nga, ta uuris seda justkui asjatundlikult. „Selle eest saad k?mnese, sobib?” Noogutasin innukalt, varjamaks, et mul pole aimugi, mida t?hendab „k?mnene”. Ta n?itas mulle v?ikest pruuni kuubikut, m?ssis selle h?bepaberisse ja pani mulle pihku. „Kui keegi k?sib, ?tle, et ostsid Jo k?est.” Panin paki seljakotti vihikute ja ?pikute vahele ning l?ksin ukse poole. Hakkasin ust sulgema, kui Ljudmilla h??dis: „Kuule, kas sa pole see tibi, kes v?itis eelmisel aastal kirjandiv?istluse?” Tegin, nagu poleks seda kuulnud, ja t?mbasin ukse kinni. LILY 3. m?rts Kallis Marcel! Laup?eval kinkis ristiema mulle kaheteistk?mnendaks s?nnaks p?eviku – sinu. Ta on tore, nii ei panegi t?hele tema koprahambaid, aga ta pani ikkagi t?iega m??da. Esiteks ei ole ma kunagi aru saanud, miks peaks keegi p?evikut pidama, mul on niigi palju kodut?id. Teiseks valis ta p?eviku, millel on roosad kaaned ja v?iksed s?damed. Hea veel, et need ei s?dele! Ma ei kavatsenud sind puutuda, j?tsin su k??ki ja lootsin, et ema v?i Chlo? viskab su koos reklaamidega minema, aga enne juhtus minuga ?ks asi, millest ma pean kindla peale kellelegi r??kima, aga millest ma ei saa kellelegi r??kida. Siis ma v?rvisingi su kaaned punase markeriga ?le, panin sulle luku (kaks ettevaatusabin?u on parem kui need kaks, mis sul olema saavad) ja leidsin suurep?rase peiduka, aga ma ei ?tle, kus see on. (Chlo?, kui sa seda loed, siis j?ta kohe praegu pooleli, muidu ?tlen empsile ?ra, et sa tema tissikaid kannad!) Muide, su nimi on Marcel, ma loodan, et see meeldib sulle. Sest sa oled ju punane nagu Marcel Musson, esimese korruse kiilakas. Ma ei tea, kas ma hakkan sinusse tihti kirjutama, aga kui l?heb nii nagu n?opuhastusega, siis ma unustan selle kahel ?htul kolmest ?ra, aga ma igatahes proovin. Ma siis r??gin sulle. T?na hommikul hakkas mul bussis k?ht valutama. Ma ei suutnud isegi hommikuhelbeid ?ra s??a, mis oli v?ga imelik, aga ma arvasin, et asi on inka kontrollt??s, kuna ma ei teadnud k?iki ebareeglip?raseid verbe ja olin n?rvis. Ainult et p?rast kontrollt??d valutas k?ht edasi. Arvasin siis, et see oli eilse ?htus??gi p?rast. Me tegime Chlo?ga soojaks hautise, mille ema oli restost kaasa v?tnud, ei saa ?elda, et see pole oma nime v??rt. Kekas m?ngisime korvpalli. H??dsin Th?ole k?mme minutit, et ta mulle s??tu annaks, ja ta tegi seda t?pselt siis, kui ma juukseid kinni panin. Sain palliga vastu nina, kust hakkas verd jooksma, ja ?petaja saatis mu tunnist minema. Seisin platsi k?rval, pea kuklas ja vetsupaber ninas (vatti polnud), kui kuulsin, et keegi itsitab mu selja taga. Need olid kaks kutti ja ?ks t?druk 4.c-st, nad istusid pinkidel. Nad k?ik vaatasid minu poole. ?ks v?ikest kasvu ja vetsupotin?oga poiss k?sis, kas ma sain palliga vastu tagumikku. Vastasin, et ei saanud, ainult vastu nina. Nad irvitasid ja vaatasid mu tagumikku ja siis ma sain ?kki aru. Sellep?rast k?ht valutaski, ema oli mulle mitu korda r??kinud, mis need p?evad on. Need pidid hakkama just siis, kui mul olid jalas valged dressikad! Taganesin ukseni ja l?ksin m??da seina??rt riietusruumi. K?ik oli verd t?is, ma ei teadnud, et seda v?ib nii palju tulla, mu alukates oleks nagu keegi ?ra tapetud. Puhastasin end ?ra nii palju, kui sain, ja toppisin p?ksi natuke vetsupaberit, aga sain kohe aru, et sellest ei piisa, siis surusin terve rulli lamedaks ja toppisin alukatesse. K?ndisin p?ev l?bi, selg ees, mantel ?mber v??, keegi vist ei n?inud midagi. Pean paluma emal sidemeid osta. Kalli, Marcel!Lily PS. ?kki mul polegi p?evad, vaid aju jookseb verd ja see tuleb v?lja altpoolt palli p?rast, millega sain vastu pead, ja homseks olen ma surnud. ANNA K?ik meie hommikus??gid on ?hesugused: alguses keelan teleka vaatamise, ?ritan algatada vestlust, mis p?rkub vastu vaikust, ja l?puks veenan end, et kui meie k?igi pilgud on naelutatud ?hele ja samale ekraanile, siis on see ka ?ks viis ?hes suunas vaadata. Multifilmist haaratud Lily valab kaussi piima. „Emps, kas sa v?iksid j?rgmine kord p?ris hommikuhelbeid osta?” „Palun pane vaiksemaks. Kas need siis pole p?ris?” Ta j?tab korraks ekraani ja vaatab mind kahe rohelise silmaga. „Sa tead ju ise ka, et need pole ?iged, need on nagu vahtkummist! Sa pead v?tma neid, mis on keskmisel riiulil, k?ige madalamal on v?kad.” Ma ei j?ua midagi vastata, Chlo? pistab pea ukse vahelt sisse, h??ab meile „T?au!” ja kaob. Saan ta k?tte siis, kui ta juba trepist alla tormab. „Chlo?, kas sa tuleksid ka m?neks minutiks meiega lauda?” Ta p??rab ohates ringi. Ta on pannud peale spreimeiki. „Mul pole k?ht t?hi.” „Ma tean, nagu igal hommikul. Aga sa v?id ju ikka meiega natuke aega koos olla, v?i ei? See on ainus aeg, kui me ?ksteist n?eme.” „Kelle s?? see on?” n?hvab ta, saadab mulle h?vitava pilgu ja tormab siis trepist alla. Seisan endiselt trepikojas, kui heliseb uksetelefon. Ma ei vasta, ma ei oota kedagi ja ?heksal korral k?mnest on seal keegi, kes ?ritab m??a rulood v?i kohtingut Jehoovaga. Kahe minuti p?rast koputatakse uksele. L?hen kikivarvul uksesilma juurde. Teisel pool ust seisab mees, kes on sama meeldiv kui koloskoopia. Ma juba tean, kuidas see asi edasi l?heb, aga mul pole enam valikut. Avan ukse. „Proua Moulineau? Tere hommikust, mina olen kohtut?itur Renard, kas ma tohin sisse tulla?” K?simus on retooriline, ta on korterisse sisenenud veel enne k?sim?rki. Ta vaatab oma kausta ja v?tab sealt ?he lehe. Sulgen elutoaukse, et Lily meid ei kuuleks. „Mul on hea meel teiega kohtuda, mulle tundub, et te ei ole saanud mu korduvaid s?numeid k?tte.” „Sain k?ll. Vabandust, ma…” „Siis te teate, miks ma siin olen,” l?ikab ta mulle vahele. „Ma annan teile isiklikult ?le n?ude, mille kohaselt teil tuleb Cefitisele maksta 5225 euro suurune summa.” V?tan paberi ja pastaka, mille ta mulle ulatab, loen diagonaalis teksti l?bi, toetun vastu seina ja kirjutan paberile alla. „Kas ma tohin teilt midagi k?sida, h?rra Renard?” p?rin ma talle paberit tagasi andes. „K?sige siis.” „Kui ma pole mitu korda tulnud toime igakuise summa maksmisega, siis kas te t?esti arvate, et ma suudan n??d tasuda korraga 5225 eurot?” Ta kehitab pat?okke ja manab n?ole kaastundliku naeratuse. „Mul on kahju, v?lausaldaja on olnud kannatlik, kuid te ei ole oma lubadusi t?itnud.” „Ma luban, et annan endast parima! Ma maksan juba aastaid iga kuu 110 eurot, et oma v?lga tasuda, ainult kolm korda ei ole ma seda teinud, sest ma lihtsalt ei saanud seda teha. T?esti ei saanud! Nad ei saa ju sellep?rast n?uda kohe t?it summat!” „Saavad. Cefitis pakkus teile hilinenud maksete korvamiseks tagasimaksegraafikut, kuid te t?itsite seda vaid teatud aja. Oleksin v?inud pakkuda teile muid lahendusi, kuid te ei vastanud mu kirjadele. N??d on kahjuks l?bir??kimisteks hilja.” Tahaksin protesteerida, anuda. Vanduda, et ma ei ole mingi suli, et ma ju ?ritan sellest pagana maksegraafikust kinni pidada, nii sellest kui ka teiste v?lausaldajate omadest, et k?ik, mis ma teenin, l?heb v?lgade katteks, et vahel ?nnestub mul kuude viisi pead vee peal hoida, kuid siis tuleb saatuslik laine, mis ajab vett kurku. Auto veov?lliliigend, mis ?les ?tleb, pesumasin, Lily kooliekskursioon v?i suuremad rinnahoidjad Chlo?le. M?ni jumaldab ?llatusi, mina unistan ainult sellest, et neid ei tuleks. Tahaksin talle ?elda, et ma ei raisanud seda raha n?dalasele rannapuhkusele ega ehetele. Et kui ma poleks t?iesti nurka surutud, ei oleks ma eales v?tnud nii hullumeelse intressiga laenu. Tahaksin talle k?ike seda ?elda, aga ma suudan vaid tuua kuuldavale vaikse nuukse, et siis nutma pursata. Kohtut?itur tunneb end ebamugavalt, mina tunnen end ebamugavalt, sest panen teda end ebamugavalt tundma. Sellal, kui mina ?ritan end koguda, tema k?hatab ja sirutab k?e mu ?la poole, kuni talle meenub, et ma ei ole tema s?ber, mille peale ta hakkab pabereid lappama. „Mul on kahju,” ?tleb ta viimaks. „Ja kui ma ei j?ua maksta, mis siis saab?” Ta ohkab. „Me peame p??rduma kohtusse, et n?ue rahuldataks, ja me kasutame selleks k?iki meie k?sutuses olevaid vahendeid. Ma v?in oma kogemusest ?elda, et kohus teeb nii, nagu meie soovime.” „Mu vara arestitakse?” „N?iteks.” „Suurep?rane, siis on meil lahendus olemas! Mu auto saab varsti kahek?mneaastaseks, aknad ja kolmas k?ik ei t??ta, selle eest saab vast 30 eurot, nii et siis on meil puudu veel ainult 5195 eurot. V?i siis v?in ma otsida all??rniku meie neljatoalisesse korterisse selles lagunenud kortermajas, mille lift tavaliselt ei t??ta, see toob ka kindlasti korralikult sisse, mida te…” Ma ei j?ua lauset l?petada, kui elutoauks avaneb ja sinna ilmub Lily, piimar?ngas suu ?mber. Ta kortsutab kulme, m?rgates mu p?skedel pisaraid. „Mis on?” „Ei midagi,” vastan ma, p?hkides k?eseljaga n?gu. Ta osutab l?uaga kohtut?ituri poole. Tundub, et Lily kuulas k?ike pealt. „Miks sa nutad? Kas selle h?rra Corbeau p?rast?” „H?rra Renard,” parandab mees. „Ma hakkasingi juba minema, soovin teile kena p?eva.” Ta avab ukse, heidab mulle viimase pilgu ja astub trepikotta. Enne kui j?uan ukse p?ris kinni panna, pistab Lily oma pea ukseprao vahelt v?lja ja h??ab: „Teie sulestikul pole viga, aga laul on allapoole arvestust!” Seej?rel paneb ta talvejope ja seljakoti selga ning siis kaob temagi. CHLO? KROONIKA Neljap?ev on popitegemiseks parim p?ev. Lilyl l?peb kool kell viis ja emps ei ole p?rastl?unal kodus, sest ta k?ib vanaema vaatamas. Kogu korter on minu p?ralt, ma pole kellegi ?de ega t?tar. V?in teha, mis tahan, kutsuda endale k?lla, keda tahan. K?in juba kuus p?eva Keviniga. Olen vist temasse armunud. Ta on hea. Ta t??tab meie linnaosa pagari?ris, tal tundub alati olevat hea meel mind n?ha, kui ma p?rast kooli saia ostmas k?in. Ta pole eriti kena, aga ma olengi kenade kuttide suhtes umbusklik. Meie v?rk algas eelmisel reedel. Tellisin pika saia nagu ikka, n?gin, kuidas ta tagapool saiakesi ahju paneb. Ta naeratas mulle ja andis m?rku, et ootaksin teda ?ues. M?ne minuti p?rast tuligi ta ?ue, suits hambus. „T?au, minu nimi on Kevin.” „Minu nimi on Chlo?.” Tema p?sk oli jahune ja silmad sinised. „Elad siin l?hedal?” „Jah, C-hoones.” „Ma tahaks sind igal ?htul n?ha.” Vaatasin maha ja tundsin, et l?hen n?ost punaseks. Tunnen end alati kohmetult, kui keegi mulle komplimendi teeb, nagu saaksin liiga kalli kingituse. Ta v?ttis kahe s?rmega mu l?uast kinni ja kergitas ?rnalt mu n?gu. „Ma l?petan kell kaheksa, tuled mulle vastu?” Kella kaheksaks olin du?i all k?inud, juukseid s?ttinud, ennast meikinud, proovinud selga kolme eri riietust, j?tnud Lily telekat vaatama, sundides teda lubama, et ta ei r??gi empsile midagi, ja seisin pagari?ri ees. Kell ?ksteist, vahetult enne seda, kui emps koju j?udis, pugesin voodisse ja kerisin ?htut silme ees tagasi nagu filmi. Kevini tehtud v?ileivad, pink tiigi ??res, ta jalg minu oma vastas, suu minu suul, h??l, mis sosistab, et ma olen ilus, j??k?lmad k?ed, mis poevad mu kampsuni alla, vaagnaluu, mis surub vastu mu k?htu. ?tlesin ?ra, kui ta pakkus, et l?heksime ta autosse, tundsin, et ta on pettunud. Ta t?mbas vaikselt suitsu, kulmud kortsus, mille peale surusin end tema vastu ja libistasin k?e ta p?kstesse. P?rast seda oli ta minuga terve ?htu ?rn. Kui talle hommikul ?tlesin, et korter on terve p?rastl?una minu p?ralt, oli ta kohe n?us minu poole tulema. ?tlesin talle uksekoodi, ta oli kell kaks kohal. Ta polnud jahune, sest tal on t?na vaba p?ev. Ta andis mulle v?ikse koti. Suhkruk?psistega. Istusime diivanile, olin telefonist pannud m?ngima romantilise playlist’i. Toetasin pea talle ?lale ja v?tsin ta k?e. Ta silitas p?idlaga mu pihku. Kevin oli kuidagi nii armas. Mitte nagu need, kellega olin varem olnud ja keda huvitas ainult ?ks asi, kes ainult v?tsid ega andnud midagi. See v?ike liigutus oli tema puhul nagu loomulik, s?rm, mis silitas mu k?tt, see t?hendas, et v?ib-olla on tema see ?ige. V?ibolla huvitan ma teda p?riselt. V?ib-olla t?idab ta mu armastuse ja hellusega, v?ib-olla teeme koos plaane ja ma l?hen talle korda. Kavatsesin talle ise ka n?idata, et ta l?heb mulle korda. Vaevalt, et ta pagarikojas t??tades paljudega tuttavaks saab. Keerasin pea tema poole ja torutasin huuli. Ta ajas end p?sti, sundides mind sama tegema, ja l?i siis endal k?tega vastu reisi. „N?itad mulle oma tuba ka v?i?” LILY 16. m?rts Kallis Marcel! Loodan, et sul l?heb h?sti ja sa pole v?ga pahane, et ma su radika taha peitsin. Ma arvasin, et ema oli selle v?lja l?litanud. Kuna sa k?sid, siis pean ?tlema, et mul l?heb keskmiselt. Aasta alguses polnud mul Manoni ja Juliette’iga mingit jama. K?ik jumaldavad neid juba sellep?rast, et nad on kaksikud (ostad ?he, saad teise kauba peale). Pealegi on nende isa Kev Adamsi3 ema juuksuri naabri sugulane ja k?ik jumaldavad Kev Adamsit, v?lja arvatud nohkarid, kes on valinud ladina ja kreeka keele. Aga kes tahaks, et neid armastaksid nohkarid, kes on valinud ladina ja kreeka keele? Mina neid ei armastanud, aga mul polnud ka midagi nende vastu, aga k?ik muutus, kui nad said aru, et ma olen olemas. K?ik see tuli sellest, et ma tahtsin saada ?pilasesindusse, keegi polnud mind hoiatanud, et Manon tahtis olla ainus kandidaat. Ma sain ainult ?he h??le ja isegi see polnud minu enda oma (ait?h, Clelia), aga ma ei saanudki aru, miks kaksikud nii vastikuks muutusid. Nojah, kuna nad pole eriti targad, siis panevad nad mulle ainult jalga taha ja pilluvad s??klas saiakuulikesi vastu mu pead, aga ikka oli parem, kui nad mind ?ldse ei m?rganud. R??kisin sellest j?uluvaheajal ?ele mitte selleks, et kituda (ma pole mingi kitukas), vaid ta oli sellest kuulnud Nahima vennalt (tema on k?ll kitukas). K?skisin tal vanduda Grand Corps Malade’i4 nimel, et ta kellelegi midagi ei ?tle, ta lubas, aga siis p??dis ta kaksikud kooli ees kinni, vaene Grand Corps Malade! Ta ?tles neile, et ma olen kurb, et see teeb mulle haiget, et nad peavad j?rele j?tma, nad ise teeksid oma ?e kaitseks sama. Nad olid n?ost t?itsa punased, pead salli sisse peidetud, nad noogutasid. Juliette lubas, et ei kiusa mind rohkem, Manon palus vabandust. J?rgmisel hommikul narris terve klass mind kitukaks (ma ei ole kitukas). See oli esimene ja viimane kord, kui ma oma ?ele saladuse usal Vabandust, Marcel, pidin pastakat vahetama, teine sai t?hjaks. Tegelikult pean n??d minema, sest kohe algab „Thalassa”5. Kaksikud pole mind juba mitu n?dalat t??danud, ma ei teagi, miks, ma pole k?sinud. Kuni t?na hommikuni, kui pidime keemias ?he katse tegemiseks paaridesse v?tma ja Mathis ei l?inud Clelia juurde, vaid tuli minu k?rvale. Asi on selles, et Mathis on Manoni poiss, seda teavad k?ik, nad on k?ik vahetunnid suudpidi koos nagu akvaariumi puhastajad kalad. Igatahes vaatasin seljataha ja Manon saatis mulle vihase pilgu, naeratasin kergelt, umbes nagu tahaks ?elda: „?ra muretse, ma ei puuduta teda!”, aga Manon n?itas mulle keskmist s?rme ja arvas vist, et ma irvitan tema ?le. Vahetunnis istusime Cleliaga hoovis paviljonis, kaksikud tulid meie juurde ja k?sisid, mis mul viga on. Vastasin, et mul pole midagi viga, sest ei olnudki, aga Manon ?tles, et minu viga on see, et ma siin olen. Vastasin, et v?ga naljakas, et kus ma siis olema peaksin, ta kortsutas kulmu, nii et ma ?ritasin talle selgeks teha, et mul on Mathisest t?iesti suva, mul on teised eesm?rgid kui endale kuuendas klassis poiss leida, pealegi selle poisi suu haiseb r?igelt, ta s??b vist hommikuti sinihallitusjuustuv?ileibu, nii et Manon v?ib rahulik olla. Juliette pahvatas korra naerma, Manon k?skis tal vait olla ja k?kitas siis minu ette, ta pani oma n?o minu oma l?hedale, ma tundsin, et sinihallitusjuust kandub vist s?ljega sama h?sti edasi kui angiin, ja sosistas, et ma olen lits nagu mu ?degi. Ma ei tea, mis mul hakkas, v?ib-olla oli asi laamade saates, mida ma olin n?dalavahetusel vaadanud, igatahes s?litasin talle suure laraka vastu vahtimist. Juliette haaras mul juustest kinni, Clelia v?ttis Juliette’i juustest kinni, Manon v?ttis Clelia juustest kinni, mina v?tsin Manoni juustest kinni ja me olime niimoodi, kuni kell helises ja me l?ksime geograafiasse. Ma ei tea, mida ta Chlo? kohta tahtis ?elda. Ma tean ju ise ka v?ga h?sti, et mu ?de on lollakas, aga lits ta ei ole. Kalli, Marcel, ja head ?htut!Lily PS. Ma ei ole kitukas. ANNA „Emps, k?ik on nii roheline!” h??atab Lily. L?kkan esimese k?igu sisse, naeratan talle tahavaatepeeglis ja vajun siis uuesti oma m?tetesse. L?in summad kokku. K?igi v?lgade maksmiseks oleks mul vaja 12 689 eurot. See ajas mind nutma. Juba mitu kuud, sellest ajast saati, kui sain aru, et ma ei roni sellest august kunagi v?lja, sellest ajast saati, kui mu magu vaevavad haavad ja und painajad, olen ma pead liiva alla toppinud. Milleks astuda vastu vaenlasele, kes meid niikuinii seljatab? Lakkasin m?tlemast p?eval, kui kunagi kahe peale v?etud laenude refinantseerimiseks – ma ei suutnud kuumakseid ?ksi tasuda – kirjutasin alla uuele laenule, mille intressid olid suuremad kui p?hiosa. Ma ei kontrollinud enam oma pangaarvet, mille iga makse tagasil?kkamist, iga arvelduskrediiti v?rtsitasid p??rased tasud. ?mbrikke ma enam ei avanud. Ei v?tnud vastu k?nesid tundmatutelt numbritelt. Kuude viisi olin osa elust v?lja l?litanud. ?rkamine on valus. See maksab 12 689 eurot. „Kohal!” karjatab Lily. Pargin auto isa maja ette, kui kojamehed vapralt paduvihmaga v?itlevad. Chlo? on mu k?rval ennastunustavalt telefoniekraani vahtinud alates sellest, kui kodust tulema hakkasime. „Chlo?, me oleme kohal.” „Tore.” „V?ta end kokku, vanaisal on hea meel teid n?ha.” Ta kehitab ?lgu ja p??stab turvav?? lahti. Ta l?ug v?riseb. „Mis viga, kullake?” „Mitte midagi,” vastab ta, pingutades ilmselgelt, et pisaraid tagasi hoida. Silitan ta p?ske. „Kindel?” „L?peta, emps, ma ?tlesin, et mul pole midagi viga.” Ta l?heb autost v?lja, l??b ukse kinni ja l?heb ?e j?rel maja poole, hoides kotti pea kohal. Isa ja ta naine Jeannette teevad k?igile neli p?semusi, kui kolmest peaks v?heks j??ma. Nende naeratused on nii laiad, et tarkusehambad on n?ha. „Me nii ootasime teid, tahame teile midagi n?idata!” teatab isa erutunult. Jeannette tema k?rval plaksutab k?si. Viimane kord, kui neid sellisena n?gin, olid nad just lasknud teineteise nime s?dame kohale t?toveerida. Musuke ja Tibuke. Isa avab klaasukse ja kutsub meid aeda. „Tulge minu j?rel!” „Vanaisa, ?ues sajab,” t?rgub Chlo?. „Natuke tibutab,” vastab Jeannette meid ?ue l?kates. Majanurgal annab isa m?rku, et me seisma j??ksime. „Olete valmis?” „Jah!” h??atab Lily. „Oota!” segab Jeannette vahele. „Kas laseme neil arvata?” Isa n?ustub, ise erutusest v?risedes. Musuke ja Tibuke on m?ngulusti t?is. „Ostsite koera?” pakub masenduse ??rel Chlo?. „Tiigri?” l?heb Lily ettevaatlikult kaugemale. „Uue auto?” „Soojem, Anna!” vastab Jeannette. „Midagi suuremat kui auto!” „Kosmoselaeva?” pakub Lily. „Haagissuvila?” Isa pilgutab silmi. Ta lubab meil edasi minna ja ajab siis k?ed laiali: „Tadaaaa!” Tema taga seisab uhkelt v?gev valge s?iduk. Isa paneb Jeannette’ile k?e ?mber, Jeannette nurrub m?nust. „Me otsustasime endale pensionip?lveks kingituse teha, kavatseme suvel Itaaliasse s?ita. Masin pole uus, aga pole k?mmetki aastat vana, me ei saanud sellist v?imalust m??da lasta! Tulge, vaatame sisse ka!” Ta keerab ukse lukust lahti ja palub meil astuda ratastel puhkemajja, k?skides enne kingad ?ra v?tta. Masin on seest v?ike, aga funktsionaalne. Seal on ?ks ruum kahekohalise voodi ja k?iksugu riiulitega, puhkenurgake, mille istme saab voodiks lahti teha, pisike k??k ja isegi du?ikabiin, kuhu peaks pool minu jalast ?ra mahtuma k?ll. Musuke ja Tibuke, kelle laubad tilguvad vihmaveest, ootavad meie reaktsiooni. Annan t?drukutele peaga m?rku, millest nad kohe aru saavad, ja h??atan siis ise vaimustunult: „See on k?ll imeline, teil saab siin v?ga m?nus olema!” „Ja nii ilusad kardinad!” j?tkab Chlo?, silitades suurte kollaste ?itega kangast. Lily laseb pilgul inspiratsiooni otsides haagissuvilas ringi k?ia ja ?kki l?heb tema n?gu s?rama. „V?ga praktiline, siin on nii v?he ruumi, et te saate samal ajal s??a teha ja kakal k?ia!” Kui me p?rast k?lluslikku l?unas??ki elutuppa kohvi jooma suundume, l?heb Chlo? ?ksi raamatukogutuppa. Terve s??giaja k?ikus tal tuju ?les-alla ja ohjad olid ta telefoni k?es. Iga kord, kui ta seda vaatas, s?rasid tal silmas kas pisarad v?i r??m. Teismeline on nagu muutlik ilm. Kui ma tema juurde l?hen, istub ta patjadel, k?es „Vihurim?e”. „Kuidas l?heb?” „H?sti,” vastab ta pilku raamatult t?stmata. Istun ta k?rvale. „Sa tead, et sa v?id minuga r??kida?” Ta kehitab ?lgu. „Sa ju tead seda, Chlo??” „Ma tean, emps, aga…” „Aga mida?” „Ei midagi.” „Mis on, kullake?” „Ei midagi, k?ik on h?sti, emps. Kas sa v?iks mind lihtsalt kallistada?” Loomulikult v?in ma sind kallistada, minu suur lapsuke! Ajan k?ed laiali ja ta surub end minu vastu, nina vastu mu kaela ja juuksed mu nina k?ditamas. Ta on j?lle mu l?hna?li varastanud. Chlo?le on alati meeldinud, et ma teda kallistan. V?iksena j?i ta magama ainult minu kaisus. Igal ?htul, kui magama l?ksin, oli ta meie voodisse pugenud. Tema isa ajas see n?rvi. Mina torisesin natuke, kuid nautisin samal ajal neid hellusehetki, sest teadsin, et see kestab nii l?hikest aega. Vahel tuleb Chlo? siiani ??sel mu kaissu, tuues ettek??ndeks halva unen?o v?i k?huvalu. Enam ei t?rele ma temaga, kergitan tekki, lasen ta soojemale poolele ega ?tle, et tal pole tarvis vabandusi otsida. Ta t?mbub ?rnalt eemale, s?tib juukseid ja asub siis uuesti lugema. T?usen vaikselt p?sti. „Sa tead, et ma olen olemas, kui sul on vaja r??kida.” L?hen raamatukogutoast v?lja ja t?mban ukse enda j?rel kinni. See on juba peaaegu t?iesti sulgunud, kui minuni j?uab Chlo? h??l. „Kui sa just t??l ei ole.” Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/virginie-grimaldi/viimane-aeg-tahed-uuesti-polema-suudata/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
12-aastane Lily aga ei armasta eriti inimeste seltsi. Ta eelistab rotti, kelle ta on nimetanud oma uppuvalt laevalt p?genenud isa j?rgi.
Kui Annale j?uab kohale, et tema t?tardel ei l?he h?sti, v?tab ta vastu hullumeelse otsuse: ta viib nad matkaautoga r?nnakule, suundudes Skandinaaviasse. Aega tagasi keerata ei saa, kuid alati saab valida teise tee.
Anna, Chlo? ja Lily. Kolm naist, kolm p?lvkonda, kolm ?ksteisega k?nelevat h??lt. Rohkelt nalja, armastust ja inimlikkust.
Virginie Grimaldi (snd 1977) on ?ks populaarsemaid kirjanikke t?nap?eva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle k?rval ka populaarset blogi. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „K?ll sa suuremana aru saad”. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega s?gavalt inimlikud romaanid innustavad meid nautima elu pisikesi ?nnehetki. Virginie Grimaldi Viimane aeg t?hed uuesti p?lema s??data Originaali tiitel: Virginie Grimaldi Il est grand temps de rallumer les ?toiles Fayard 2018 Copyright © Librairie Arth?me Fayard, 2018 © T?lge eesti keelde. Pille Kruus, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marju Randlane Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5303-5 e-ISBN 9789985354056 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif „Tema silmis oli nii hea olla, et ma ei osanudki p?rast enam kusagile minna.” Romain Gary „Lubadus koidikul” „Veel elavate emade pojad, ?rge enam unustage, et teie emad on surelikud! Ma pole kirjutanud asjata, kui ?ks teie seast on p?rast mu surmalaulu lugemist ?hel ?htul oma emaga hellem, t?nu mulle ja mu emale. Olge oma emaga iga p?ev hell! Armastage teda rohkem, kui mina oskasin armastada oma ema. Kinkige talle iga p?ev ?ks r??m, k?sin ma teid – ja mu kahetsus annab mulle selleks ?iguse –, k?sin ma teid oma leina k?rgustest, p?halikult.”1 Albert Cohen „Raamat minu emast” Emale ANNA „Anna, tule vahetuse l?pus minu juurest l?bi! Ma tahan sulle midagi r??kida.” Seon p?lle ette ja teen saalis viimase tiiru, enne kui saabuvad esimesed kliendid. Ma tean k?ll, mida Tony mulle ?elda kavatseb, sattusin eile ?he vestluse peale. Oligi aeg. Kolme kuu eest ?nnestus Auberge Blanche’il saada ?heks Toulouse’i parimaks restoraniks. Meil k?is ka varem palju rahvast, aga n??d on maja t?is. Ma ei j?ua veel lauda ?ragi koristada, kui keegi seal juba istet v?tab. Olen vahetuses ?ksi, Tony on n?us mind aitama, kui tal parasjagu muud teha pole. Kui hakkasin eelmisel esmasp?eval kuuendasse lauda cr?me br?l?e’d viima, l?ksid mul k?rvad lukku, pilk muutus h?gusaks ja jalad olid n?rgad. Magustoit maandus kliendile p?he ja mina maandusin bossi kabinetis. Ta pistis kisama, olen sellega harjunud, see t?hendas, et ta on n?rvis. Ta avaldas mulle ?kskord, et tal on situs inversus: ta s?da asub paremal pool ja maks vasakul. Ilmselgelt kiskus pahupidi ka meie vestlus. „Mis kuradi jama sa korraldasid, Anna?” „Kurat, ma korraldasin selle, et mul hakkas paha.” „Miks sa seda tegid?” „Ikka selleks, et p?nevam oleks, mis k?simus see selline on! ?htu oli ju liiga igav v?i mis?” Ta hajutas viha pika ohkega ja j?udis empaatiafaasi. „Hea k?ll, ja n??d on sul okei olla?” „Parem, ma l?hen n??d tagasi.” „Las olla, ma tegelen t?na ?htul ise klientidega. Aga homme oled kohal, eks?” „Kas ma olen m?nikord tulemata j?tnud?” Ta naeratas. Kasutasin juhust. „Ma olen v?sinud, Tony. Ma saan varsti nelik?mmend, ma ei pea enam sellele tempole vastu. P?ris hea oleks, kui sa v?taksid ?he inimese juurde.” „Ma tean, ma tean, sa oled seda juba ?elnud. Ma vaatan, mis teha annab.” Ta haaras telefoni ja helistas oma armukesele Estelle’ile, tunnistades talle, et tahaks parajasti pigem tema p?ksikutes olla. J?reldasin sellest, et meie vestlus on l?ppenud. Mu naabri Pauli arvates peaksin kindla peale t??d vahetama. Ta ise v?ttis ?le oma isa tubakapoe, ta arvab ilmselgelt, et t??kohti toovad kured, kes orienteerusid lihtsalt ?mber, kui kapsalehed ja roosip??sad tite?ri endale n?ppasid. T?de on selles, et ma ei oska midagi muud teha. Ma olen k?ll ?ppinud rakendusk?rgkoolis raamatupidamist ja ?rijuhtimist. Eksamite viimasel p?eval sain teada, et olen rase, Mathias teenis siis p?ris h?sti ja me otsustasime, et mina hoolitsen Chlo? eest. Kolm aastat hiljem, kui t?druk hakkas lasteaias k?ima, kandideerisin k?mnetele t??kohtadele, et hakata raamatupidajaks v?i administraatoriks. P??sesin ainult ?hele vestlusele, mille jooksul sain aru, et mul on terve hunnik miinuseid: mul puudub igasugune t??kogemus, olin lubanud endale kolmeaastase pausi, mille jooksul nunnutasin niisama last, ja mul oli jultumust vastata eitavalt k?simusele: „Kas keegi saab h?da korral teie lapse eest hoolitseda?”. Minust polnud v?rdset mitmetele kogenud ja ?le kvalifitseeritud kandidaatidele, kelle prioriteet ei olnud kasvanud nende emakas. Nii v?tsingi vastu Mathiase restoranipidajast s?bra Tony pakkumise. Esimesed seitse aastat t??tasin ainult l?una ajal, et saaksin t?tardega koos olla. Kuni mul polnud enam valikut ja pidin hakkama t??le ka ?htuti. Olen just aknakatte alla lasknud, kui Tony mulle oma kabinetist viipab. L?hen tema juurde ja istun tema vastu. „Sa tead, Anna, et sa oled minu arvates v?ga tore inimene.” Situs inversus. T?otab halba. „Kaua sa oledki siin t??tanud? K?mme aastat?” „Neliteist.” „Neliteist, aeg lendab. M?letan siiani sinu t??intervjuud, sa olid nii…” „L?hme asja juurde, Tony!” Ta masseerib s?rmeotstega oimukohti ja ohkab. „Estelle kaotas t??, ma tahaksin ta t??le v?tta.” „Ah, mul hakkas kohe kergem, ma arvasin juba, et sa tahad r??kida mingist halvast uudisest! Ausalt ?eldes pole ma kindel, et see sinu naise seisukohast parim m?te oleks, aga l?ppude l?puks on see sinu mure. Millal ta alustab?” Ta vangutab pead. „Ma tahaksin ta t??le v?tta sinu asemele, Anna.” Kulub mitu sekundit, kuni see teadmine mu ajju j?uab. „Mis m?ttes minu asemele? Sa ei saa seda teha!” „Ma tean, mul pole ainsatki p?hjust sind vallandada, ehkki kui h?sti otsida, leiab alati midagi. Aga ma ei hakka seda tegema, sa pole seda ?ra teeninud. Mul on sulle ettepanek: meie teed l?hevad s?bralikult lahku, me j?uame omavahel kokkuleppele ja ma annan sulle t?nut?heks v?ikse ?mbriku.” Ma ei taju enam, kui kaua ma seal ilma kuidagi reageerimata istun. Piisavalt, et m?elda k?igile arvetele, mida ma juba praegu maksta ei suuda. Piisavalt, et kujutleda k?lmkappi, mis on edaspidi veel t?hjem. Piisavalt, et aru saada, et kohtut?iturid hakkavad mind t?litama senisest kaks korda rohkem. Piisavalt, et kujutleda t?tarde n?gusid, kui ma neile teatan, et nende ema on t??tu. „Noh, mis sa arvad?” L?kkan tooli lauast eemale ja t?usen p?sti. „Mine presse, Tony!” CHLO? KROONIKA K?igepealt tahan teid t?nada k?igi kommentaaride eest! Alustasin selle blogi kirjutamist aasta eest, ma ei kujutanud ette, et nii paljud inimesed viitsivad lugeda ?he masenduses 17-aastase tiineka m?tteid. Ait?h! <3 Chlo? Kohendasin m?tsi ja heitsin viimase pilgu peeglisse. Imeline. Puuderkreemi ja huulepulga varjus olin sisimas valmis p?evaga silmitsi seisma. Tuiskasin kolm korrust allapoole, toppides k?rvaklappe k?rva. V?lisuks oli endiselt katki ja trepikotta tungis k?lma ?hku. Kui see suudaks vaid hajutada kusehaisu. Lily oli juba bussipeatuses. Ta viipas mulle, ma ei teinud teda m?rkama ja l?ksin edasi. Selgi hommikul ei l?inud ma koos temaga bussi peale. Milleks kooli minna? Mu tulevik on niigi selge. Kolme kuu p?rast l?petan keskkooli kiituskirjaga ja panen end ?likooli kirja. Ma ei kavatsegi sinna oma jalga t?sta. Halvimal juhul on see tasuline, parimal juhul ei tasu ?ra. Emps sai eile hommikul j?lle t?hitud kirja. Ta peitis selle teiste juurde oma p?kstevirna alla, aga ma pole loll. Lisaks restoranit??le k?ib ta naabrite juures raha eest triikimas. Ma ei saa enam tema kulul elada. J?rgmisel aastal l?hen t??le. L?ksin l?bi meie linnaosa, vaadates, kuidas see ellu ?rkab. Hommikuti l?hnab seal lootuse j?rele. ?kki on t?na see p?ev, kui k?ik muutub? M?ni kohtumine. Idee. Lahendus. Algus. Igal hommikul kirjutan m?ttes pliiatsiga oma unistused paberile. Igal ?htul kustutan need ?ra. Viipasin vastutulijatele. Viie aastaga, mis me oleme siin elanud, on k?ik mulle tuttavaks saanud. Le?la, kes viis Assiat ja Eliast kooli. Proua Lopez, kes j?i aknal kohvi. Ahmed, kes k?ndis auto juurde. Marcel, kes jalutas kahe chihuahua’ga. Nina, kes jooksis, et bussi peale j?uda. Jordan, kes ei saanud rollerit k?ima. Ljudmilla, kes t?mbas D-hoone ees suitsu. „Ma ootasin sind,” ?tles ta mulle ust avades. Ta elab kaheksandal korrusel k??ktoas. See oli esimene kord, kui ma sinna l?ksin. Ta andis mulle m?rku, et istuksin lahtik?ivale tugitoolile. „Malik vandus, et sind v?ib usaldada,” ?tles ta ja v?ttis madala laua alt pakikese. „Kas on nii?” „Mind v?ib usaldada.” „Kellelt sa tavaliselt ostad?” „Ma pole kelleltki ostnud, see on esimene kord. Ma t?mban s?prade kanepit.” „Okei. N?ita oma s?rmus siia.” Ulatasin talle kuldse r?nga, ta uuris seda justkui asjatundlikult. „Selle eest saad k?mnese, sobib?” Noogutasin innukalt, varjamaks, et mul pole aimugi, mida t?hendab „k?mnene”. Ta n?itas mulle v?ikest pruuni kuubikut, m?ssis selle h?bepaberisse ja pani mulle pihku. „Kui keegi k?sib, ?tle, et ostsid Jo k?est.” Panin paki seljakotti vihikute ja ?pikute vahele ning l?ksin ukse poole. Hakkasin ust sulgema, kui Ljudmilla h??dis: „Kuule, kas sa pole see tibi, kes v?itis eelmisel aastal kirjandiv?istluse?” Tegin, nagu poleks seda kuulnud, ja t?mbasin ukse kinni. LILY 3. m?rts Kallis Marcel! Laup?eval kinkis ristiema mulle kaheteistk?mnendaks s?nnaks p?eviku – sinu. Ta on tore, nii ei panegi t?hele tema koprahambaid, aga ta pani ikkagi t?iega m??da. Esiteks ei ole ma kunagi aru saanud, miks peaks keegi p?evikut pidama, mul on niigi palju kodut?id. Teiseks valis ta p?eviku, millel on roosad kaaned ja v?iksed s?damed. Hea veel, et need ei s?dele! Ma ei kavatsenud sind puutuda, j?tsin su k??ki ja lootsin, et ema v?i Chlo? viskab su koos reklaamidega minema, aga enne juhtus minuga ?ks asi, millest ma pean kindla peale kellelegi r??kima, aga millest ma ei saa kellelegi r??kida. Siis ma v?rvisingi su kaaned punase markeriga ?le, panin sulle luku (kaks ettevaatusabin?u on parem kui need kaks, mis sul olema saavad) ja leidsin suurep?rase peiduka, aga ma ei ?tle, kus see on. (Chlo?, kui sa seda loed, siis j?ta kohe praegu pooleli, muidu ?tlen empsile ?ra, et sa tema tissikaid kannad!) Muide, su nimi on Marcel, ma loodan, et see meeldib sulle. Sest sa oled ju punane nagu Marcel Musson, esimese korruse kiilakas. Ma ei tea, kas ma hakkan sinusse tihti kirjutama, aga kui l?heb nii nagu n?opuhastusega, siis ma unustan selle kahel ?htul kolmest ?ra, aga ma igatahes proovin. Ma siis r??gin sulle. T?na hommikul hakkas mul bussis k?ht valutama. Ma ei suutnud isegi hommikuhelbeid ?ra s??a, mis oli v?ga imelik, aga ma arvasin, et asi on inka kontrollt??s, kuna ma ei teadnud k?iki ebareeglip?raseid verbe ja olin n?rvis. Ainult et p?rast kontrollt??d valutas k?ht edasi. Arvasin siis, et see oli eilse ?htus??gi p?rast. Me tegime Chlo?ga soojaks hautise, mille ema oli restost kaasa v?tnud, ei saa ?elda, et see pole oma nime v??rt. Kekas m?ngisime korvpalli. H??dsin Th?ole k?mme minutit, et ta mulle s??tu annaks, ja ta tegi seda t?pselt siis, kui ma juukseid kinni panin. Sain palliga vastu nina, kust hakkas verd jooksma, ja ?petaja saatis mu tunnist minema. Seisin platsi k?rval, pea kuklas ja vetsupaber ninas (vatti polnud), kui kuulsin, et keegi itsitab mu selja taga. Need olid kaks kutti ja ?ks t?druk 4.c-st, nad istusid pinkidel. Nad k?ik vaatasid minu poole. ?ks v?ikest kasvu ja vetsupotin?oga poiss k?sis, kas ma sain palliga vastu tagumikku. Vastasin, et ei saanud, ainult vastu nina. Nad irvitasid ja vaatasid mu tagumikku ja siis ma sain ?kki aru. Sellep?rast k?ht valutaski, ema oli mulle mitu korda r??kinud, mis need p?evad on. Need pidid hakkama just siis, kui mul olid jalas valged dressikad! Taganesin ukseni ja l?ksin m??da seina??rt riietusruumi. K?ik oli verd t?is, ma ei teadnud, et seda v?ib nii palju tulla, mu alukates oleks nagu keegi ?ra tapetud. Puhastasin end ?ra nii palju, kui sain, ja toppisin p?ksi natuke vetsupaberit, aga sain kohe aru, et sellest ei piisa, siis surusin terve rulli lamedaks ja toppisin alukatesse. K?ndisin p?ev l?bi, selg ees, mantel ?mber v??, keegi vist ei n?inud midagi. Pean paluma emal sidemeid osta. Kalli, Marcel!Lily PS. ?kki mul polegi p?evad, vaid aju jookseb verd ja see tuleb v?lja altpoolt palli p?rast, millega sain vastu pead, ja homseks olen ma surnud. ANNA K?ik meie hommikus??gid on ?hesugused: alguses keelan teleka vaatamise, ?ritan algatada vestlust, mis p?rkub vastu vaikust, ja l?puks veenan end, et kui meie k?igi pilgud on naelutatud ?hele ja samale ekraanile, siis on see ka ?ks viis ?hes suunas vaadata. Multifilmist haaratud Lily valab kaussi piima. „Emps, kas sa v?iksid j?rgmine kord p?ris hommikuhelbeid osta?” „Palun pane vaiksemaks. Kas need siis pole p?ris?” Ta j?tab korraks ekraani ja vaatab mind kahe rohelise silmaga. „Sa tead ju ise ka, et need pole ?iged, need on nagu vahtkummist! Sa pead v?tma neid, mis on keskmisel riiulil, k?ige madalamal on v?kad.” Ma ei j?ua midagi vastata, Chlo? pistab pea ukse vahelt sisse, h??ab meile „T?au!” ja kaob. Saan ta k?tte siis, kui ta juba trepist alla tormab. „Chlo?, kas sa tuleksid ka m?neks minutiks meiega lauda?” Ta p??rab ohates ringi. Ta on pannud peale spreimeiki. „Mul pole k?ht t?hi.” „Ma tean, nagu igal hommikul. Aga sa v?id ju ikka meiega natuke aega koos olla, v?i ei? See on ainus aeg, kui me ?ksteist n?eme.” „Kelle s?? see on?” n?hvab ta, saadab mulle h?vitava pilgu ja tormab siis trepist alla. Seisan endiselt trepikojas, kui heliseb uksetelefon. Ma ei vasta, ma ei oota kedagi ja ?heksal korral k?mnest on seal keegi, kes ?ritab m??a rulood v?i kohtingut Jehoovaga. Kahe minuti p?rast koputatakse uksele. L?hen kikivarvul uksesilma juurde. Teisel pool ust seisab mees, kes on sama meeldiv kui koloskoopia. Ma juba tean, kuidas see asi edasi l?heb, aga mul pole enam valikut. Avan ukse. „Proua Moulineau? Tere hommikust, mina olen kohtut?itur Renard, kas ma tohin sisse tulla?” K?simus on retooriline, ta on korterisse sisenenud veel enne k?sim?rki. Ta vaatab oma kausta ja v?tab sealt ?he lehe. Sulgen elutoaukse, et Lily meid ei kuuleks. „Mul on hea meel teiega kohtuda, mulle tundub, et te ei ole saanud mu korduvaid s?numeid k?tte.” „Sain k?ll. Vabandust, ma…” „Siis te teate, miks ma siin olen,” l?ikab ta mulle vahele. „Ma annan teile isiklikult ?le n?ude, mille kohaselt teil tuleb Cefitisele maksta 5225 euro suurune summa.” V?tan paberi ja pastaka, mille ta mulle ulatab, loen diagonaalis teksti l?bi, toetun vastu seina ja kirjutan paberile alla. „Kas ma tohin teilt midagi k?sida, h?rra Renard?” p?rin ma talle paberit tagasi andes. „K?sige siis.” „Kui ma pole mitu korda tulnud toime igakuise summa maksmisega, siis kas te t?esti arvate, et ma suudan n??d tasuda korraga 5225 eurot?” Ta kehitab pat?okke ja manab n?ole kaastundliku naeratuse. „Mul on kahju, v?lausaldaja on olnud kannatlik, kuid te ei ole oma lubadusi t?itnud.” „Ma luban, et annan endast parima! Ma maksan juba aastaid iga kuu 110 eurot, et oma v?lga tasuda, ainult kolm korda ei ole ma seda teinud, sest ma lihtsalt ei saanud seda teha. T?esti ei saanud! Nad ei saa ju sellep?rast n?uda kohe t?it summat!” „Saavad. Cefitis pakkus teile hilinenud maksete korvamiseks tagasimaksegraafikut, kuid te t?itsite seda vaid teatud aja. Oleksin v?inud pakkuda teile muid lahendusi, kuid te ei vastanud mu kirjadele. N??d on kahjuks l?bir??kimisteks hilja.” Tahaksin protesteerida, anuda. Vanduda, et ma ei ole mingi suli, et ma ju ?ritan sellest pagana maksegraafikust kinni pidada, nii sellest kui ka teiste v?lausaldajate omadest, et k?ik, mis ma teenin, l?heb v?lgade katteks, et vahel ?nnestub mul kuude viisi pead vee peal hoida, kuid siis tuleb saatuslik laine, mis ajab vett kurku. Auto veov?lliliigend, mis ?les ?tleb, pesumasin, Lily kooliekskursioon v?i suuremad rinnahoidjad Chlo?le. M?ni jumaldab ?llatusi, mina unistan ainult sellest, et neid ei tuleks. Tahaksin talle ?elda, et ma ei raisanud seda raha n?dalasele rannapuhkusele ega ehetele. Et kui ma poleks t?iesti nurka surutud, ei oleks ma eales v?tnud nii hullumeelse intressiga laenu. Tahaksin talle k?ike seda ?elda, aga ma suudan vaid tuua kuuldavale vaikse nuukse, et siis nutma pursata. Kohtut?itur tunneb end ebamugavalt, mina tunnen end ebamugavalt, sest panen teda end ebamugavalt tundma. Sellal, kui mina ?ritan end koguda, tema k?hatab ja sirutab k?e mu ?la poole, kuni talle meenub, et ma ei ole tema s?ber, mille peale ta hakkab pabereid lappama. „Mul on kahju,” ?tleb ta viimaks. „Ja kui ma ei j?ua maksta, mis siis saab?” Ta ohkab. „Me peame p??rduma kohtusse, et n?ue rahuldataks, ja me kasutame selleks k?iki meie k?sutuses olevaid vahendeid. Ma v?in oma kogemusest ?elda, et kohus teeb nii, nagu meie soovime.” „Mu vara arestitakse?” „N?iteks.” „Suurep?rane, siis on meil lahendus olemas! Mu auto saab varsti kahek?mneaastaseks, aknad ja kolmas k?ik ei t??ta, selle eest saab vast 30 eurot, nii et siis on meil puudu veel ainult 5195 eurot. V?i siis v?in ma otsida all??rniku meie neljatoalisesse korterisse selles lagunenud kortermajas, mille lift tavaliselt ei t??ta, see toob ka kindlasti korralikult sisse, mida te…” Ma ei j?ua lauset l?petada, kui elutoauks avaneb ja sinna ilmub Lily, piimar?ngas suu ?mber. Ta kortsutab kulme, m?rgates mu p?skedel pisaraid. „Mis on?” „Ei midagi,” vastan ma, p?hkides k?eseljaga n?gu. Ta osutab l?uaga kohtut?ituri poole. Tundub, et Lily kuulas k?ike pealt. „Miks sa nutad? Kas selle h?rra Corbeau p?rast?” „H?rra Renard,” parandab mees. „Ma hakkasingi juba minema, soovin teile kena p?eva.” Ta avab ukse, heidab mulle viimase pilgu ja astub trepikotta. Enne kui j?uan ukse p?ris kinni panna, pistab Lily oma pea ukseprao vahelt v?lja ja h??ab: „Teie sulestikul pole viga, aga laul on allapoole arvestust!” Seej?rel paneb ta talvejope ja seljakoti selga ning siis kaob temagi. CHLO? KROONIKA Neljap?ev on popitegemiseks parim p?ev. Lilyl l?peb kool kell viis ja emps ei ole p?rastl?unal kodus, sest ta k?ib vanaema vaatamas. Kogu korter on minu p?ralt, ma pole kellegi ?de ega t?tar. V?in teha, mis tahan, kutsuda endale k?lla, keda tahan. K?in juba kuus p?eva Keviniga. Olen vist temasse armunud. Ta on hea. Ta t??tab meie linnaosa pagari?ris, tal tundub alati olevat hea meel mind n?ha, kui ma p?rast kooli saia ostmas k?in. Ta pole eriti kena, aga ma olengi kenade kuttide suhtes umbusklik. Meie v?rk algas eelmisel reedel. Tellisin pika saia nagu ikka, n?gin, kuidas ta tagapool saiakesi ahju paneb. Ta naeratas mulle ja andis m?rku, et ootaksin teda ?ues. M?ne minuti p?rast tuligi ta ?ue, suits hambus. „T?au, minu nimi on Kevin.” „Minu nimi on Chlo?.” Tema p?sk oli jahune ja silmad sinised. „Elad siin l?hedal?” „Jah, C-hoones.” „Ma tahaks sind igal ?htul n?ha.” Vaatasin maha ja tundsin, et l?hen n?ost punaseks. Tunnen end alati kohmetult, kui keegi mulle komplimendi teeb, nagu saaksin liiga kalli kingituse. Ta v?ttis kahe s?rmega mu l?uast kinni ja kergitas ?rnalt mu n?gu. „Ma l?petan kell kaheksa, tuled mulle vastu?” Kella kaheksaks olin du?i all k?inud, juukseid s?ttinud, ennast meikinud, proovinud selga kolme eri riietust, j?tnud Lily telekat vaatama, sundides teda lubama, et ta ei r??gi empsile midagi, ja seisin pagari?ri ees. Kell ?ksteist, vahetult enne seda, kui emps koju j?udis, pugesin voodisse ja kerisin ?htut silme ees tagasi nagu filmi. Kevini tehtud v?ileivad, pink tiigi ??res, ta jalg minu oma vastas, suu minu suul, h??l, mis sosistab, et ma olen ilus, j??k?lmad k?ed, mis poevad mu kampsuni alla, vaagnaluu, mis surub vastu mu k?htu. ?tlesin ?ra, kui ta pakkus, et l?heksime ta autosse, tundsin, et ta on pettunud. Ta t?mbas vaikselt suitsu, kulmud kortsus, mille peale surusin end tema vastu ja libistasin k?e ta p?kstesse. P?rast seda oli ta minuga terve ?htu ?rn. Kui talle hommikul ?tlesin, et korter on terve p?rastl?una minu p?ralt, oli ta kohe n?us minu poole tulema. ?tlesin talle uksekoodi, ta oli kell kaks kohal. Ta polnud jahune, sest tal on t?na vaba p?ev. Ta andis mulle v?ikse koti. Suhkruk?psistega. Istusime diivanile, olin telefonist pannud m?ngima romantilise playlist’i. Toetasin pea talle ?lale ja v?tsin ta k?e. Ta silitas p?idlaga mu pihku. Kevin oli kuidagi nii armas. Mitte nagu need, kellega olin varem olnud ja keda huvitas ainult ?ks asi, kes ainult v?tsid ega andnud midagi. See v?ike liigutus oli tema puhul nagu loomulik, s?rm, mis silitas mu k?tt, see t?hendas, et v?ib-olla on tema see ?ige. V?ibolla huvitan ma teda p?riselt. V?ib-olla t?idab ta mu armastuse ja hellusega, v?ib-olla teeme koos plaane ja ma l?hen talle korda. Kavatsesin talle ise ka n?idata, et ta l?heb mulle korda. Vaevalt, et ta pagarikojas t??tades paljudega tuttavaks saab. Keerasin pea tema poole ja torutasin huuli. Ta ajas end p?sti, sundides mind sama tegema, ja l?i siis endal k?tega vastu reisi. „N?itad mulle oma tuba ka v?i?” LILY 16. m?rts Kallis Marcel! Loodan, et sul l?heb h?sti ja sa pole v?ga pahane, et ma su radika taha peitsin. Ma arvasin, et ema oli selle v?lja l?litanud. Kuna sa k?sid, siis pean ?tlema, et mul l?heb keskmiselt. Aasta alguses polnud mul Manoni ja Juliette’iga mingit jama. K?ik jumaldavad neid juba sellep?rast, et nad on kaksikud (ostad ?he, saad teise kauba peale). Pealegi on nende isa Kev Adamsi3 ema juuksuri naabri sugulane ja k?ik jumaldavad Kev Adamsit, v?lja arvatud nohkarid, kes on valinud ladina ja kreeka keele. Aga kes tahaks, et neid armastaksid nohkarid, kes on valinud ladina ja kreeka keele? Mina neid ei armastanud, aga mul polnud ka midagi nende vastu, aga k?ik muutus, kui nad said aru, et ma olen olemas. K?ik see tuli sellest, et ma tahtsin saada ?pilasesindusse, keegi polnud mind hoiatanud, et Manon tahtis olla ainus kandidaat. Ma sain ainult ?he h??le ja isegi see polnud minu enda oma (ait?h, Clelia), aga ma ei saanudki aru, miks kaksikud nii vastikuks muutusid. Nojah, kuna nad pole eriti targad, siis panevad nad mulle ainult jalga taha ja pilluvad s??klas saiakuulikesi vastu mu pead, aga ikka oli parem, kui nad mind ?ldse ei m?rganud. R??kisin sellest j?uluvaheajal ?ele mitte selleks, et kituda (ma pole mingi kitukas), vaid ta oli sellest kuulnud Nahima vennalt (tema on k?ll kitukas). K?skisin tal vanduda Grand Corps Malade’i4 nimel, et ta kellelegi midagi ei ?tle, ta lubas, aga siis p??dis ta kaksikud kooli ees kinni, vaene Grand Corps Malade! Ta ?tles neile, et ma olen kurb, et see teeb mulle haiget, et nad peavad j?rele j?tma, nad ise teeksid oma ?e kaitseks sama. Nad olid n?ost t?itsa punased, pead salli sisse peidetud, nad noogutasid. Juliette lubas, et ei kiusa mind rohkem, Manon palus vabandust. J?rgmisel hommikul narris terve klass mind kitukaks (ma ei ole kitukas). See oli esimene ja viimane kord, kui ma oma ?ele saladuse usal Vabandust, Marcel, pidin pastakat vahetama, teine sai t?hjaks. Tegelikult pean n??d minema, sest kohe algab „Thalassa”5. Kaksikud pole mind juba mitu n?dalat t??danud, ma ei teagi, miks, ma pole k?sinud. Kuni t?na hommikuni, kui pidime keemias ?he katse tegemiseks paaridesse v?tma ja Mathis ei l?inud Clelia juurde, vaid tuli minu k?rvale. Asi on selles, et Mathis on Manoni poiss, seda teavad k?ik, nad on k?ik vahetunnid suudpidi koos nagu akvaariumi puhastajad kalad. Igatahes vaatasin seljataha ja Manon saatis mulle vihase pilgu, naeratasin kergelt, umbes nagu tahaks ?elda: „?ra muretse, ma ei puuduta teda!”, aga Manon n?itas mulle keskmist s?rme ja arvas vist, et ma irvitan tema ?le. Vahetunnis istusime Cleliaga hoovis paviljonis, kaksikud tulid meie juurde ja k?sisid, mis mul viga on. Vastasin, et mul pole midagi viga, sest ei olnudki, aga Manon ?tles, et minu viga on see, et ma siin olen. Vastasin, et v?ga naljakas, et kus ma siis olema peaksin, ta kortsutas kulmu, nii et ma ?ritasin talle selgeks teha, et mul on Mathisest t?iesti suva, mul on teised eesm?rgid kui endale kuuendas klassis poiss leida, pealegi selle poisi suu haiseb r?igelt, ta s??b vist hommikuti sinihallitusjuustuv?ileibu, nii et Manon v?ib rahulik olla. Juliette pahvatas korra naerma, Manon k?skis tal vait olla ja k?kitas siis minu ette, ta pani oma n?o minu oma l?hedale, ma tundsin, et sinihallitusjuust kandub vist s?ljega sama h?sti edasi kui angiin, ja sosistas, et ma olen lits nagu mu ?degi. Ma ei tea, mis mul hakkas, v?ib-olla oli asi laamade saates, mida ma olin n?dalavahetusel vaadanud, igatahes s?litasin talle suure laraka vastu vahtimist. Juliette haaras mul juustest kinni, Clelia v?ttis Juliette’i juustest kinni, Manon v?ttis Clelia juustest kinni, mina v?tsin Manoni juustest kinni ja me olime niimoodi, kuni kell helises ja me l?ksime geograafiasse. Ma ei tea, mida ta Chlo? kohta tahtis ?elda. Ma tean ju ise ka v?ga h?sti, et mu ?de on lollakas, aga lits ta ei ole. Kalli, Marcel, ja head ?htut!Lily PS. Ma ei ole kitukas. ANNA „Emps, k?ik on nii roheline!” h??atab Lily. L?kkan esimese k?igu sisse, naeratan talle tahavaatepeeglis ja vajun siis uuesti oma m?tetesse. L?in summad kokku. K?igi v?lgade maksmiseks oleks mul vaja 12 689 eurot. See ajas mind nutma. Juba mitu kuud, sellest ajast saati, kui sain aru, et ma ei roni sellest august kunagi v?lja, sellest ajast saati, kui mu magu vaevavad haavad ja und painajad, olen ma pead liiva alla toppinud. Milleks astuda vastu vaenlasele, kes meid niikuinii seljatab? Lakkasin m?tlemast p?eval, kui kunagi kahe peale v?etud laenude refinantseerimiseks – ma ei suutnud kuumakseid ?ksi tasuda – kirjutasin alla uuele laenule, mille intressid olid suuremad kui p?hiosa. Ma ei kontrollinud enam oma pangaarvet, mille iga makse tagasil?kkamist, iga arvelduskrediiti v?rtsitasid p??rased tasud. ?mbrikke ma enam ei avanud. Ei v?tnud vastu k?nesid tundmatutelt numbritelt. Kuude viisi olin osa elust v?lja l?litanud. ?rkamine on valus. See maksab 12 689 eurot. „Kohal!” karjatab Lily. Pargin auto isa maja ette, kui kojamehed vapralt paduvihmaga v?itlevad. Chlo? on mu k?rval ennastunustavalt telefoniekraani vahtinud alates sellest, kui kodust tulema hakkasime. „Chlo?, me oleme kohal.” „Tore.” „V?ta end kokku, vanaisal on hea meel teid n?ha.” Ta kehitab ?lgu ja p??stab turvav?? lahti. Ta l?ug v?riseb. „Mis viga, kullake?” „Mitte midagi,” vastab ta, pingutades ilmselgelt, et pisaraid tagasi hoida. Silitan ta p?ske. „Kindel?” „L?peta, emps, ma ?tlesin, et mul pole midagi viga.” Ta l?heb autost v?lja, l??b ukse kinni ja l?heb ?e j?rel maja poole, hoides kotti pea kohal. Isa ja ta naine Jeannette teevad k?igile neli p?semusi, kui kolmest peaks v?heks j??ma. Nende naeratused on nii laiad, et tarkusehambad on n?ha. „Me nii ootasime teid, tahame teile midagi n?idata!” teatab isa erutunult. Jeannette tema k?rval plaksutab k?si. Viimane kord, kui neid sellisena n?gin, olid nad just lasknud teineteise nime s?dame kohale t?toveerida. Musuke ja Tibuke. Isa avab klaasukse ja kutsub meid aeda. „Tulge minu j?rel!” „Vanaisa, ?ues sajab,” t?rgub Chlo?. „Natuke tibutab,” vastab Jeannette meid ?ue l?kates. Majanurgal annab isa m?rku, et me seisma j??ksime. „Olete valmis?” „Jah!” h??atab Lily. „Oota!” segab Jeannette vahele. „Kas laseme neil arvata?” Isa n?ustub, ise erutusest v?risedes. Musuke ja Tibuke on m?ngulusti t?is. „Ostsite koera?” pakub masenduse ??rel Chlo?. „Tiigri?” l?heb Lily ettevaatlikult kaugemale. „Uue auto?” „Soojem, Anna!” vastab Jeannette. „Midagi suuremat kui auto!” „Kosmoselaeva?” pakub Lily. „Haagissuvila?” Isa pilgutab silmi. Ta lubab meil edasi minna ja ajab siis k?ed laiali: „Tadaaaa!” Tema taga seisab uhkelt v?gev valge s?iduk. Isa paneb Jeannette’ile k?e ?mber, Jeannette nurrub m?nust. „Me otsustasime endale pensionip?lveks kingituse teha, kavatseme suvel Itaaliasse s?ita. Masin pole uus, aga pole k?mmetki aastat vana, me ei saanud sellist v?imalust m??da lasta! Tulge, vaatame sisse ka!” Ta keerab ukse lukust lahti ja palub meil astuda ratastel puhkemajja, k?skides enne kingad ?ra v?tta. Masin on seest v?ike, aga funktsionaalne. Seal on ?ks ruum kahekohalise voodi ja k?iksugu riiulitega, puhkenurgake, mille istme saab voodiks lahti teha, pisike k??k ja isegi du?ikabiin, kuhu peaks pool minu jalast ?ra mahtuma k?ll. Musuke ja Tibuke, kelle laubad tilguvad vihmaveest, ootavad meie reaktsiooni. Annan t?drukutele peaga m?rku, millest nad kohe aru saavad, ja h??atan siis ise vaimustunult: „See on k?ll imeline, teil saab siin v?ga m?nus olema!” „Ja nii ilusad kardinad!” j?tkab Chlo?, silitades suurte kollaste ?itega kangast. Lily laseb pilgul inspiratsiooni otsides haagissuvilas ringi k?ia ja ?kki l?heb tema n?gu s?rama. „V?ga praktiline, siin on nii v?he ruumi, et te saate samal ajal s??a teha ja kakal k?ia!” Kui me p?rast k?lluslikku l?unas??ki elutuppa kohvi jooma suundume, l?heb Chlo? ?ksi raamatukogutuppa. Terve s??giaja k?ikus tal tuju ?les-alla ja ohjad olid ta telefoni k?es. Iga kord, kui ta seda vaatas, s?rasid tal silmas kas pisarad v?i r??m. Teismeline on nagu muutlik ilm. Kui ma tema juurde l?hen, istub ta patjadel, k?es „Vihurim?e”. „Kuidas l?heb?” „H?sti,” vastab ta pilku raamatult t?stmata. Istun ta k?rvale. „Sa tead, et sa v?id minuga r??kida?” Ta kehitab ?lgu. „Sa ju tead seda, Chlo??” „Ma tean, emps, aga…” „Aga mida?” „Ei midagi.” „Mis on, kullake?” „Ei midagi, k?ik on h?sti, emps. Kas sa v?iks mind lihtsalt kallistada?” Loomulikult v?in ma sind kallistada, minu suur lapsuke! Ajan k?ed laiali ja ta surub end minu vastu, nina vastu mu kaela ja juuksed mu nina k?ditamas. Ta on j?lle mu l?hna?li varastanud. Chlo?le on alati meeldinud, et ma teda kallistan. V?iksena j?i ta magama ainult minu kaisus. Igal ?htul, kui magama l?ksin, oli ta meie voodisse pugenud. Tema isa ajas see n?rvi. Mina torisesin natuke, kuid nautisin samal ajal neid hellusehetki, sest teadsin, et see kestab nii l?hikest aega. Vahel tuleb Chlo? siiani ??sel mu kaissu, tuues ettek??ndeks halva unen?o v?i k?huvalu. Enam ei t?rele ma temaga, kergitan tekki, lasen ta soojemale poolele ega ?tle, et tal pole tarvis vabandusi otsida. Ta t?mbub ?rnalt eemale, s?tib juukseid ja asub siis uuesti lugema. T?usen vaikselt p?sti. „Sa tead, et ma olen olemas, kui sul on vaja r??kida.” L?hen raamatukogutoast v?lja ja t?mban ukse enda j?rel kinni. See on juba peaaegu t?iesti sulgunud, kui minuni j?uab Chlo? h??l. „Kui sa just t??l ei ole.” Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/virginie-grimaldi/viimane-aeg-tahed-uuesti-polema-suudata/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
