K?hnil on tegemist

K?hnil on tegemist Jan Weiler Martin K?hn on 44-aastane, abielus ja kahe lapse isa. Ta elab M?ncheni l?hedal Weberh?he uusasulas endise laskemoonavabriku territooriumil. Mis lugu vabrikuga t?psemalt on olnud, seda K?hn aga ei tea. K?hn ei tea p?ris paljusid asju: n?iteks kuidas oma politseinikupalgaga ?mber k?ia, et p?rast k?iki mahaarvamisi ei j??ks j?rele ?ksnes kaduvv?ike osa, miks k?ik naised tahavad hobuseid ja kas ta tohib h?bi tundmata ette kujutada armuseiklust punap?ise naabritariga. Miks on nii, et ta suudab r??kima panna iga m?rtsuka, kuid ta enese poeg ei vaheta temaga kaht lausetki? K?hnil pole aimugi, mis saladust ta ise varjab. Ja eesk?tt, miks ta pea on m?tetest alati nii pungil. Siis pussitatakse surnuks ?ks vana mees. Ohver lebab otse K?hni aia taga p??sastes. Ja korraga on K?hnil v?ga palju tegemist. Jan Weiler K?hnil on tegemist Originaali tiitel: Jan Weiler K?hn hat zu tun Copyright © Jan Weiler, 2015 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Astrid Tihane Kujundanud Rein Seppius Kaanekujunduses on kasutatud Shutterstocki fotosid © T?lge eesti keelde Eve Sooneste ja ?hinenud Ajakirjad, 2021 ISBN 978-9916-634-44-8 e-ISBN 9789916634769 Tr?kk Print Best TERE TULEMAST WEBERH?HELE M?rtsi viimasel p?eval 1945 sai Rupert Baptist Weberile korraga selgeks, et s?da ei ole enam v?imalik v?ita. Tol laup?eval k?ndis ta m??da oma vabrikut ringi ja tutvus toodanguga. Weberi ettev?te valmistas Wehrmachtile laskemoona: miinipildujate miine, automaatkarabiinide ja Sturmgewehride padruneid. Neli aastat tagasi k?isid tema s?jaliselt t?htsas ettev?ttes k?las kindralfeldmarssal von Brauchitsch ja kindralooberst Halder ning andsid sellele heatahtliku hinnangu, sest tootmishooned olid nii puhtad ja t??tajad r??msad, isegi seal toimetavad sunnit??lised tegid oma t??d ebaharilikult pilvitus meeleolus. M?ni n?dal p?rast visiiti sai Weber tunnistuse, mis t?endas, et ta teenib f??rerit ja rahvast silmapaistval moel. Weber raamis kiituskirja ?ra ja riputas suurde halli otse tualeti k?rvale, et iga?ks seda n?eks. Kuid tol m?rtsi viimasel, laup?evasel p?eval trampis ta tunnistusest hooletult ja valjult kajavate sammudega m??da, parem k?si rusikas ja kiilas peanupp punane nagu tikuots. Direktor tormas ?le n?itusev?ljaku, mille oli lasknud sisse seada uue laskemoona esitlemiseks, oma kabinetti ja lajatas kirjutuslauale selle, mis oli rusikas peidus olnud: 7,92 x 57 millimeetri suuruse padruni. See padrun, mida s?durikeeles h??ti Infanterie Spitziks, oli Weberi s??tekapsli- ja laskemoonavabriku suurimaid m??gihitte, sest h?vitas usaldusv??rselt nii venelase, inglase, ameeriklase kui ka iga teise Saksa riigi vaenlase aju v?i s?dame, kui too oli olnud nii rumal ja oli Infanterie Spitzile ette j??nud. Tammepuust laua nahkkattele tormakalt asetatud padrun k?ikus korraks, kukkus ?mber ja veeres lauaserva poole, kus Weber selle kinni pidas ja uuesti p?sti t?stis. Siis v?ttis ta luubi ja silmitses padrunit ?lalt alla. Weber hingas s?gavalt, haaras oma nihkm??diku ja see, mis siis v?lja tuli, ajas ta sedav?rd raevu, et ta hakkas esiotsa arutult r??kima. Padrun oli liiga l?hike. Rohkem kui millimeetri jagu. Seda oli ta silmapilk m?rganud, kui oli hallis padruni kastist v?lja v?tnud. N??d oli see siis kindel. Weberi laskemoonavabriku padrun oli liiga l?hike. L??kn?el ei j?ua padruni s??tekapslini, tegu oli ?pardmoonaga. Kes seda padrunit kasutas, muutis end ise vaenlase kaitsetuks ohvriks. Padruni puudulikkusel v?is olla vaid kaks p?hjust. Sabotaa?. V?i lohakus. Igal juhul sigadus. Weber haaras liiga l?hikese Infanterie Spitzi ja virutas selle vihaga vastu maakaarti, mis rippus ta kabineti seinal. Ta tabas idarinde m?rgistust, mille oli puuvillniidi ja ?mblusn?elte abil kaardile moodustanud. Padrun purustas rindejoone ?lem-Sileesias Gliwices ning viis kaardi seega koosk?lla s?jategevuse hetkeseisuga, sest just sellise l?ike l?bi Wehrmachti liini oli Punaarmee hiljuti Visla-Oderi operatsiooni k?igus edukalt sooritanud. Nii Weberi kabinetis kui ka p?riselus rippus n??d idarindest v?lja hulk lahtisi niite. Tundus, nagu oleks keegi avanud Sileesias l??si, mille kaudu voogas sisse verejanulisi venelasi, kes olid varustatud Mossini-Naganti vintp?sside ja alav??rtuslike, kuid vene vihaga valmistatud padrunitega. Ja Saksamaa teises servas, Alam-Reinimaal, olid ameeriklased ?le Reini j?e tulnud. Oma l??nerindeniiti oli Weber alates USA armee maabumisest Normandias pidanud alatasa ?mber t?stma ja aina tihedamalt ?mber oma kodukoha siduma. Saksa Reich oli hakanud meenutama rulaadi. Weber n?gi vaimusilmas Ameerika jalav?ge M1 Garandi vintp?ssidega l?bi Baierimaa marssimas ja seejuures oma .30–06 Springfieldi padruneid peot?ite viisi saksa rahva sekka k?lvamas. Kui kaua veel aega l?heb, kuni ameeriklased v?i inglased on tema vabriku v?ravate ees? Jaanuaris tehti ?hur?nnak M?nchenile. Briti pommitajad olid linna kohal alla visanud elektrontermiitpomme, vedeliks??tepomme ja l?hkepomme. Weber oli taevas n?inud v?lke, ?hut?rje helgiheitjate tulesid ja valguss?hvatusi. J?rgmisel p?eval r??mustas propagandaajakirjandus kuueteistk?mne pommitaja allatulistamise ?le, justkui oleks ainult seitseteist pommitajat ?le maa lennanud, mitte kuussada. Kuuesajast kuusteist. Weber vahtis j?tkuvalt maakaarti ja kujutles, mida sissetungijad temaga p?rast v?ravate avamist teeksid. L?puks seisaks ta ?ksi nende vastas, v?ib-olla k?sigranaat peos, et teel Valhallasse veel kiirust lisada. Nad kohtaksid teda siin viksitud kingadega, parteim?rk kuuerev??ril. Mida kauem Rupert Baptist Weber tollesse romantilisse enesepilti s?venes, seda suuremaks muutus ta pelg, sest m?istagi peab ta neile vastu astuma kaotajana, seda s?da ei saanud enam viimase kangelasteoga v?ita. Kui ta sellele m?ttele ruumi andis ja julges esimest korda endale tunnistada, et Wehrmacht on l??dud ja Saksa riik m??ratud allak?igule, haaras teda hirm. Mis siis, kui granaat, millega ta r?ndajaid tervitada tahtis, on samasugune h?dine luuser nagu ta kabineti p?randal lebav padrun? Kui see ei toimi ja ameeriklased v?tavad ta lihtsalt kaasa? Kahtlemata maksaksid nad talle k?tte, niipea kui on vabriku maad l?bi uurinud. Kolm tootmishalli nad ilmselt h?vitavad v?i r??stavad. See polnud k?ige hullem. Aga kui nad leiavad barakid t??listega, keda ta seal hoidis, siis m?istetaks ta s?jaroimarina s??di. Ja kui ta vangid veel v?itjatele r??givad, et neid vabrikus v??rkoheldi, v?ivad nad teda ehk sama karmilt karistada kui tema oma mustlasi ja kommuniste. Kes nimelt pidevalt ei naeratanud, sel tuli tegemist teha ?levaatajatega, k?las tootmispiirkonna esimene seadus. Alati naeratada. Muidu ei kannatanud Weber oma ringk?ike v?lja. Ta pilk r?ndas j?lle Sileesiasse. Ja kui temani j?uavad esimesena venelased? Siis ei tuleks mingit protsessi. Bol?evik l??ks ta kohe maha ja r?vetaks hiljem ta laiba. Miks peaksid nemad m?tlema teistmoodi kui tema? Ta rebis pilgu kaardilt lahti ja otsis kabinetist t?endeid palava armastuse kohta natsionaalsotsialismi vastu. F??reri pilt? Ei olnud t?end. K?ikjal riigis rippusid f??reri pildid. Aga toimikud, raamatupidamine, kirjavahetus. Nende p?hjal olnuks lihtne paljastada teda, Rupert Baptist Weberit, natsi, s?jast kasu l?ikaja ja s?jaroimarina. Veel hetk tagasi oli ta vihast r??kinud, siis hirmust v?risenud, n??d aga muutus ta t?iesti rahulikuks. Ta teadis, mida teha. Ta j?i pool klaasi konjakit ja kutsus sekret?ri enda juurde. Ta k?skis tollel k?ik firma paberid – k?ik, alates materjali tellimustest, kviitungitest, m?rkmepaberitest, lepingutest ja ajaplaanidest kuni kirjavahetuseni – tuua tema eralaborisse. Siis istus ta toolile ja vaatas aknast v?lja. Kulus ?le kahe tunni, kuni neli naeratavat vahialust olid t??ga hakkama saanud. Weber, kes nokitses s?jatehnika kallal ?ldiselt ja idainimese v?ljajuurimise kallal ise?ranis, tegeles katselaboris „9-millimeetrise haavandiga” – erilaskemoonaga, millele ta alles otsis sobivat nime. See padrun oleks olnud tuleviku laskemoon, leidis Weber. Ta oli oodanud kutset Berliini, et seda relvaministeeriumis esitleda. Weber oli juba pikemat aega t??tanud ka hapete ja gaasidega, mida ta oli ?les ostnud suuremas koguses, et nendega oma labori taga katsev?ljakul toimetada. Ta valmistas m?rkgaasigranaate, mida kasutas hoolega dokumenteeritud katseseeriates j?neste peal ja mille tootmiseks oli ta madala hoone taha juba tonnide viisi v??vel-, prop??l-, hapniku- ja l?mmastik-sinepigaase ladustanud. Ta ootas, kuni k?ik t??lised olid lahkunud, t?usis siis, v?ttis garderoobist sooja vihmamantli ja heitis viimase pilgu maakaardile. Saksamaa v?ib h?vida, aga ilma temata. Weber l?bis eestoa, vastamata kontoriabilise murelikule k?netusele, m??dus raamatupidamisest ja astus ?ue. ?rn v??vlil?hn, mis tuulevaikuse korral sageli maa-ala kohal h?ljus, m?jus talle rahustavalt. Hetkeks m?tles ta, et v?ib-olla l?heb k?ik veel h?sti, aga siis vangutas tasa pead ja sammus labori suunas t?ie teadmisega, et k?nnib oma vabriku hoovil viimast teekonda. Ta astus esmalt majakesse, mis seisis pisut eemal mudasel pinnal. Siit oli v?imalik juhtida torusid, mille kaudu sai maa-alustest betoontsisternidest ja suurtest mahutitest tootmise jaoks vedelaid m?rke. Kerge kurbusega raiskamise ?le avas ta k?ik v?ljavoolutorud ning vedelik, millest ta oleks nii meelsasti tahtnud veel m?rkgaase valmistada, valgus ojadena ?le k?va pinnase ja imbus k?lmast hoolimata sinna sisse, mida Weber imeks pani. Seitsesada tonni lihtsalt raisus. Siis l?ks ta laborisse. Paberikuhi oli suurem, kui ta oli oodanud. T??lised olid toimikute ja sahtlitest p?rinevate lahtiste paberite toomisel ?he laua ?mber ajanud ja h?vitanud ?he katsej?rjestuse, mille koostisosad end n??d lirtsudes l?bi p?randa s?id ja ??rmiselt ebameeldivalt l?hnasid. Tavaliselt oleksid selle eest trahvid lennanud, kuid mis m?tet sel enam oli? Ja mis kasu oleks n??d veel olnud liiga l?hikese padruni m?istatuse lahendamisest ja s??dlaste karistamisest? K?ik oli l?bi, otsas. Keemik ja vabrikudirektor Rupert Baptist Weber t?mbas ?he sahtli lahti ja v?ttis sealt klaasampulli 250 milligrammi kaaliumts?aniidiga, mille oli ise valmistanud. Kogus oli arvestatud t?pselt nii suur, et see m?juks surmavalt. Weber pani m?rgi ?hele toimikukarbile ja t?i kanistrit?ie petrooleumi, mille ruumis hoolikalt ja ruttamata laiali valas. Ja siis veel ?he kanistrit?ie. Ta tahtis olla kindel, et k?ik saab h?vitatud ja tema j??b maailmale m?istatuseks. Weber v?ttis mantli seljast ja valas ka selle petrooleumiga ?le, kuni see tilkus ja oli uuesti selga t?mmatuna raske nagu raudr??. Siis istus ta p??rdtooli ja v?ttis p?ksitaskust tulemasina. Ta pistis ampulli suhu ja veeretas seda keelel sinna-t?nna nagu kirsikivi. Ja ?kki surus ta otsekui hajameelsusest hambad kokku, keeras samal ajal tulemasina ratast, ootas veel hetke leeki ja viskas siis tulemasina l?bileotatud paberikuhjale. Ta tundis veel kuumust, ahmis siis ?hku, sest ta maos valgus laiali sinihape, mis tekitas m?ne sekundi jooksul hingamisraskused, ning l?mbus. Kui ta mantel tuld v?ttis, oli Weber juba teadvuseta. Weberi laskemoonavabriku katselabor h?vis v?rvilistes leekides, mis kerkisid nii k?rgele, et tuld oli n?ha kilomeetrite kaugusele. Koonuskolbid ja kanistrid, laskemoon ja must p?ssirohi, m??teklaasid ja -silindrid l?hkesid nagu ilutulestikuraketid. Puitseinad pilbastusid plahvatuse j?ust ning tulekahju kuumus k?rvetas ?ra ka puud, mis seisid kolmk?mmend meetrit eemal k?lmunud maapinnas. K?ik katsed tulekahju kustutada olid asjatud. Labor p?les nii p?hjalikult maha, et oli raske kujutledagi, et selles paigas avaral vabrikuterritooriumil oli ?ldse kunagi hoone olnud. Vaid hiiglaslikud mahutid, veel m?ni tund tagasi m?rki t?is, k?rgusid ?htutaeva taustal mustana nagu hambak?ndid ja nende varasem sisu levitas kogu maa-alal apokal?ptilist haisu. Selles polnud mingit kahtlust, et direktor oli plahvatuse hetkel olnud laboris. B?root??tajad olid ju n?inud teda sisenemas, ja vaikides tule ??res seisjaile tundus direktori kohutav l?pp loogilise tagaj?rjena elule, mida see v?ike mees oli elanud, piinates aastaid tuhandeid alluvaid, nii palgasaajaid kui ka sundv?rvatuid. Weberi s??tekapsli- ja laskemoonavabrik jooksis k?ige kiiremas korras laiali. Esimesena l?ksid kolm raamatupidajat. Nad putkasid p?ev p?rast Weberi surma vabriku maa-aladelt minema. Paar p?eva hiljem j?tsid vabriku maha valvurid ja 17. aprillil l?petasid viimased palgat??lised t??, sest keegi ei maksnud neile enam palka. Masinad pandi seisma ja hooned j?eti sunnit??liste hooleks. Keegi ei ?elnud neile, mida nad tegema peaksid. Seep?rast l?ksid t??lised oma barakkidesse ja arutasid olukorda. Pool tosinat neist tahtis paigale j??da ja viia l?pule see, mida nad olid m?ne aja eest alustanud: plaanip?rane r?mpsutootmine. Kuid nende sabotaa?il polnud enam m?tet, sest seda, mida nad vabrikus tootsid, ei laaditud enam kunagi kaubavagunitesse ja veelgi v?hem toimetati seda l?nklikule rindele. Kui ameeriklased 28. aprillil Augsburgi sisenesid, lahkusid Rupert Baptist Weberi vabrikust viimased inimesed, et mujal kuidagi l?bi l??a. Ja kui liitlased m?ned p?evad hiljem t?epoolest laskemoonavabriku v?rava ees seisid, polnud seal enam kedagi, kes oleks saanud neid kinni pidada v?i tervitada. T?hjade hoonete uurimisel leidsid ameeriklased k?ikv?imalikku laskemoona, mille v?tsid kaasa, sest esiteks ei tohtinud see sattuda vabalt ringihulkuvate natside k?tte, teiseks aga taheti uurida vastase kaitsetehnikat ja v?imalusel k?rvaldada omaenda varustuse kitsaskohad. Ameerika major Clive Divis ei j?udnud ?ra imestada, kui talle kolm p?eva p?rast M?ncheni vallutamist uuringute tulemused toodi. Saksmannid olid selles mahaj?etud vabrikus linna l??neosas ilmselgelt suures koguses kasutusk?lbmatut kraami tootnud, pigem naljatooteid kui s?jaks k?lblikku materjali. Liivaga t?idetud granaadid, liiga l?hikesed padrunid, heitelaengud, mis tekitasid vaid peeretusesarnast heli, lisaks laadimata s?tikukapsliga v?i inglistinast padrunid, mis moondusid juba magasini pistes. Mida iganes seal toodeti, oli see sama s??tu nagu lumepallilahingu kuulid. See k?ik pidi olema geniaalse sabot??ri k?tet??. Major, kellele kangesti meeldis sabot??ri hullumeelne m?te s??rast kraami rindele oma s?dureid n?rgestama saata, andis m?nele s?durile ?lesandeks seda salap?rast firmat uurida. N?nda asus r?hm ameeriklasi koos t?lgiga teele, et mahaj?etud vabrikust pabereid ja ?mbruskonnast t??lisi v?i v?imalikke kaasosalisi otsida. Kohutavalt haisvalt maa-alalt ei leitud ?htki t?siseltv?etavat dokumenti, kuid Eichenau k?last saadi k?tte valvemeeskonna liikmed, kes kinnitasid, et ei tea kasutusk?lbmatust s?jamoonast midagi, aga tunnistasid, et vabriku direktor ja omanik h?rra Weber oli hiljuti traagilises ?nnetuses elu kaotanud. Soovitati ?les otsida keegi Margarethe Telzerow, kes olevat olnud direktori parem k?si ja oskavat ettev?tte tegevuse kohta rohkem k?nelda. Selle daami otsingud l?ppesid kuus n?dalat hiljem pigem juhuslikult, kui Ameerika s?durid otsisid Schneitzlreuthis l?bi ?he koost??st keeldunud talumehe talu ja leidsid naise, kes peitis end ?unakapis. Paberite j?rgi oli tegu tollesama Margarethe Telzerowiga, kes veel m?ni n?dal tagasi oli juhatanud laskemoonavabriku b?rood. Major oli ?li?nnelik, et sai naisega tuttavaks, ehkki too reageeris hiiglasekasvu ameeriklase s?bralikele k?simustele esiotsa umbusuga. Ta oli valmistunud valetama, arvestades k?ie v?i v?hemasti kasvatusmajaga, kuna oli kaasa aidanud surmavatele inimkatsetele, mida Weber oma sunnit??liste peal ette v?ttis. Tegelikult teadis sellest ??rmisel juhul k?put?is t??tajaid ja valvureid. ?lej??nud vangidele olid nad luisanud, et nende kaaslased lasti vabaks v?i viidi ?le teise kohta. Margarethe Telzerow kukkus otsekui taevast maa peale, kui Ameerika ohvitser talle n??d head oakohvi ja pehmet istekohta pakkus, et vestelda tollest t?elisest uljaspeast Weberist. Ta tahtvat teada k?ike selle riukliku patsifisti kohta, k?mistas major. Margarethe Telzerow, kel polnud ?rna aimugi t??liste sabotaa?iaktidest, vaidles esmalt ?gedasti vastu sellele, et tema direktor on ainsagi halva padruni tootnud, r??kimata nende edasisaatmisest. Seepeale kummardus major tema poole ja teatas, et s?da on l?bi. Proual polevat vaja enam teeselda. Ta suudab ette kujutada, et ajad on prouale keerulised ja ta on segadusse aetud, ent tal ei olevat mingit p?hjust kahelda Margarethe heades kavatsustes, sest tema ?lemus olevat ju olnud oivaline koomik. Ta t?estas seda raamitud tunnistusega, mis andis teada, et Weberi laskemoonatehas on Wehrmachti heaks teinud esmaklassilist t??d. See olevat leitud ?he tootmishoone seinalt. Siis p?ris mees, kuidas Weberil oli ?nnestunud s?ilitada korraliku ettev?tte mainet ja samal ajal p??sta sadu inimelusid koonduslaagrisse sattumast. Kui Margarethe Telzerow taipas, et sel inims?bralikul ameeriklasel on direktor Weberist ja tolle kirglikust t??st ilmselt t?iesti vale ettekujutus, v?ttis ta lonksu kohvi, ajas selja sirgu ja hakkas niimoodi valetama, nagu ilmselt ?kski inimene p?rast s?da polnud valetanud. See oli lahke h?rra Weberi s?nnihetk. J?rgmistel aastak?mnetel ei olnud kellelgi midagi vastupidist v?ita. Endast andsid m?rku k?ll m?ned vahialused ja ?mberkaudsed elanikud, kes t?estasid direktori k?lmaverelist ja julma k?itumist ning paindumatut natsionaalsotsialistlikku hoiakut, ent seda v?eti kavala natsivastase taktika m?rgina. Ning kunagistel valvuritel ja raamatupidajatel polnud ?ldse huvi seda t?lgendust kummutada, nii et nad ei ?elnud midagi. Margarethe Telzerow vabastati koost?? eest Weberi laskemoonatehase juhtumi lahendamisel natsismikahtlustusest ning ta t??tas veel kuni kuuek?mnendate aastateni ?he suure M?ncheni ettev?tte kontoris. Ta suri 1991 hooldekodus. T?e Weberi, tema labori, hirmsate m?rvade ning piinatud mustlaste ja kommunistide kohta j?ttis ta enese teada; viimaks kadusid ta m?lestused niikuinii tema jaoks ?nnistatud dementsuse h?musse. Rupert Baptist Weberi ?mbers?nd sadistlikust kurjategijast vembukaks filantroobiks oli hiljemalt k?mme aastat p?rast s?ja l?ppu t?ielik, kui Hollywoodi film „Der gute Nazi” jutustas kogu loo tobearmsast m?nguasjavabrikandist Weberist tragikoomilise farsina ja andis sellega t?ele viimase lihvi. Weberi s??tekapsli- ja laskemoonavabriku maad k?isid alla. See oli rohkem kui 130 hektari suurune tarastatud ala, mille selge jaotus juhtkonna-, tootmis-, lao- ja uurimis?ksuseks aegamisi hajus ja kasvas kinni. Sellal kui telliskividest juhtkonnahoone sisses?idutee l?hedal ja suur plats kolme tootmishoonega j?id keskp?rasena p?sima, vajusid lihtsad elubarakid m?ne aastaga kokku. Seitsmek?mnendatel aastatel murdsid noorukid lahti luku, millega linnavalitsus oli v?rava kinni pannud. Nad uurisid seiklusi otsides halle ja ?ks viieteistaastane sai l?bi katuse 22 meetrit allpool olevale vabrikup?randale kukkudes surma. M?ned aastad kasutati t?pselt 1000 meetrit pikka ja n??rsirget teed vabrikumaadel ebaseaduslikeks v?iduajamisteks ning tootmishallides seadsid end sisse hipid, kes elasid seal linna loal ning tasuta elektri- ja veevarustusega, kadudes niimoodi v?hemalt kesklinnast. ?heksak?mnendatel avastas vabrikumaastiku ?ks meelelahutusfirma. Hallides avati teknoklubid, platsil lonkisid noorukid, s?id pitsat v?i r??pasid kokse ja ajasid pikajuukselised p?liselanikud maalt v?lja. Suur osa vabrikupiirkonnast koosnes endiselt metsistunud k?nnumaast ja hiiglaslikust parkimisplatsist, mille tarbeks aeti maa-ala p?hjaosa enam-v?hem siledaks, roostes mahutid v?eti maha ja betoontsisternide j??nused aeti t?is. Ja siis otsustas linnan?ukogu selle tohutu maalahmakaga midagi m?istlikku ette v?tta, Baieri pealinna korteripuudust leevendada ja ehitada vabriku maadele suur elurajoon. Sellest uuest kvartalist pidi saama musterlinn, mis on rajatud linnaarenduse ja sotsioloogiauuringute uusimate teadmiste j?rgi. ?koloogiline, j?tkusuutlik ja sotsiaalselt eelmise omaniku Rupert Baptist Weberi vaimus. Isikliku raudteev?rgu, m?nguv?ljakute ja ehitistega, mis teevad elu elamisv??rseks. ?ride ja restoranide, arstikabinettide ja ametiasutuste, korterite ja eramajadega, peaaegu autovaba ja roheline, kus v?hegi v?imalik. Arhitektide ja linnaplaneerijate unistus, linlik ja ?htaegu piisavalt maal?hedane, v?imalus pakkuda elanikele v?rsket ?hku ja ilusaid vaateid. Tootmishalle vabrikumaade keskel v?eti v?hemaks ja allesj??nud renoveeriti v?ljastpoolt. ?hte tuli uus linnaraudteejaam, teine t?ideti ostukeskusega, et elanikud saaksid sisseoste teha seal, kus elavad. Kolmas hall kujundati ?mber kino ja restoranidega kultuurikeskuseks. Juhtkonnahoonesse kolis sisse infokeskus tubli Weberi ?nnistusrikka tegevuse kohta. K?ik k?ll teadsid ammu, et tema sabotaa?iaktid leidsid aset k?igest seitsme n?dala jooksul enne ta surma ning ?kski vigane padrun ei sattunud Saksa s?jav?e k?tte, sest kaubavagunid Weberi laskemoonatehase toodanguga enam rindele ei j?udnud, kuid seda ei v?inud hea nats ju teada ja see ei pisendanud tema teeneid v?himalgi m??ral. Sellal kui varustuspiirkonnad vabrikualade keskuses hoolitsesid linliku toimekuse eest, pidid hallide ?mber tekkima elukvartalid – s?ngitatud pargisarnase roheala keskele, mille l?unaossa, varasema sissep??su juurde, oli ette n?htud isegi v?ike j?rv. Nende k?rvale tuli hulk p?lvkondade maju. Katustele p?ikesepaneelid. Laitmatu pr?gisorteerimiss?steem. Jalgrattateed. K?ik kooliastmed. Kultuuriprogrammid. Kodanikuosalus, isegi v?ike pooliseseisev hoolekogu. See oli perekondade unistus – ja vallalistele v?imalus kohtuda tangokursustel ja spordi?ritustel. Korterite pinnad pidid algama 50 ruutmeetrist, ridamajat??pi s?steemmajad olid plaanitud kuni 210-ruutmeetrise elamispinnaga ja koos isikliku aia v?i v?hemalt aiaosaga. Keskusest v?ljapoole pidid hooned muutuma v?iksemaks, et miski ei varjaks vaadet maale. T?navad said heategijate ja eriti nende kirjanike nimed, kel oli teeneid lastekirjanduse vallas. Astrid Lindgren. Michael Ende. Erich K?stner. James Kr?ss. Albert Schweitzer. Ema Teresa. Ja k?ige keskel oli Rupert Baptist Weberi v?ljak. Kui uue linnaosa kavandamine oli suurelt jaolt l?ppenud, asuti sellele v?lja m?tlema nime, korraldati avalik konkurss, mille v?itis ?ks Ingolstadti pension?r. Tema ettepanek oli parem kui kolm tuhat ?lej??nut. Kitsamasse valikusse j?udsid sellised s?namoodustised nagu Rupertsheim, Weberhausen ja Weberstadt, kuid p?rast tulist ??rii koosolekut v?itis viimaks Franz Stellermairi Weberh?he. H?he sellep?rast, et maapind oli siin t?epoolest kuusk?mmend meetrit k?rgemal kui ?lej??nud linn, mis polnud peale h?rra Stellermairi kellelegi silma torganud. Juba kaks aastat enne esimese korteri valmimist oli peaaegu kogu elamupiirkond maha m??dud v?i v?lja ??ritud. Eriti just noored pered kaklesid taskukohaste majakeste p?rast, isegi kui neil oli algul keeruline sealt t??le j?uda, sest Weberh?he rongipeatus ei olnud lihtsalt veel valmis. Kuid viimaks sai linnapea rongijaama pidulikult avada ning ta ei j?tnud kasutamata v?imalust Rupert Baptist Weberi v?ljakul peetud k?nes veel kord mainida, et see oli olnud just nimelt Weber, kes kujundas selle paiga ?hkkonna, aura, nagu t?nap?eval vist ?eldaks, mis kestab palju p?lvkondi ja n??d selles imelises arhitektuuris taas ?itsele l??b. Siis p?hendus ta m?neks minutiks omaenese teenete ?leslugemisele linnaplaneerimisel ja poliitiliste vastaste kirumisele, j?udis tagasi piirkonna t?ieliku v?ljakujundamise juurde ning avaldas viimaks lootust, et siin kohtuvad inimesed n??disaegsel moel ning puhuvad uuele kvartalile elu sisse sallivuses ja ?ksmeeles. Siis laulis Margarethe Telzerowi p?hikooli koor ?he laulu ja linnapea vaatles naeratades rahvast, v?hemalt seni, kuni m?rkas kummalisi plakatitega inimesi. Nad seisid k?ige taga. Neid oli ainult kaks. ?ks mees ja ?ks naine, ?sna vanad ja ?sna vaesed. Linnapea p??rdus oma pressisekret?ri poole ja k?sis, mis kujud need sellised on. Naine sosistas vastu, et tegu on kahe kodanikuga, kes olid juba ka raekojas k?inud, ilmselt Rumeenia mustlased. Nad olid palunud kokkusaamist, kuid peletati minema. Linnapea k?verdas n?gu ja tegi, nagu kuulaks ta vaimustatult kolmanda klassi lapsi, kes laulsid ilma palumata veel ?he laulu. Ta keeras end taas poolenisti ringi ja k?sis, mida need mustlased siis tahavad, kuid pressisekret?r kehitas vaid ?lgu. Niisiis kissitas linnapea silmi ja uuris pisikest plakatit, mida vana mees harjavarre otsas hoidis. Esimesed t?hed olid h?sti n?ha, siis aga l?ks kiri v?iksemaks, sest onkel oli maalitud s?nade pikkusega ilmselgelt valearvestuse teinud. Linnapeal kulus kaksk?mmend sekundit m?istmaks, mis seal seisis: „Ajaloov?ltsimise vastu, ohvrite ?igeksm?istmise poolt”. Linnapeal polnud ?rna aimugi, mida see pidi t?hendama. Ta ootas ?ra laulu l?pu ja enne, kui lapsed j?udsid kolmandat alustada, t?mbas ta maha rongijaama nime varjanud riide ja h??dis linnakodanike aplausi saatel: „Tere tulemast Weberh?hele!” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jan-weiler-31840495/kuhnil-on-tegemist/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.