Viimane s?na

Viimane s?na T?nu ?nnepalu „Viimane s?na“ pakub valiku tsitaate T?nu ?nnepalu teostest. Aga see pole k?ik. Raamatu eess?naks ja vahetekstideks on pikem essee, suvep?evik, kus autor vaatab nii t?nasesse p?eva kui ka tagasi oma elule ja raamatutele. Kus ta vaidleb neile vastu, kus ta katsub aru saada, mis siis ikkagi on p?riselt:
„Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma vastu, inimese vastu ja k?igepealt iseenda vastu. Kirjaniku t?? on vastu kirjutamine. Maailmale, inimesele, iseendale ja sellele m?stilisele teisele, keda iial pole ja kes on k?ik – kirjutada talle vastu, vastata talle.“ T?nu ?nnepalu Viimane s?na Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Tsitaadid T?nu ?nnepalu teostest v?lja valinud Martin Kivirand. L?pliku valiku teinud, tsitaadid rivistanud, eess?na ja vahetekstid kirjutanud autor. Tsiteeritud teosed: „Harjutused“ (Anton Nigov, 2002) „Flandria p?evik“ (2007) „Paradiis“ (2009) „Mandala“ (2012) „L?petuse ingel: m?rkmeid s?gissaarelt“ (2015) „Valede kataloog. Inglise aed“ (2017) Triloogia „Mujal kodus“ (2019): „Pariis. Kaksk?mmend viis aastat hiljem“ „Aaker. Muskoka, Ontario, CA“ „L?pmatus. Esimene kevad“ Korrektuuri luges Tuuli Elstrok Kujundas Indre Suur Kirjastus t?nab Mery Kodavere, kes aitas kaasa raamatu ilmumisele. © T?nu ?nnepalu ja Kirjastus Paradiis, 2021 Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas ISBN 978-9916-9629-6-1 e-ISBN 9789916962985 Kirjutada vastu Mida ma teinud olen? R??kinud. R??kinud ja r??kinud ja r??kinud. Kuigi elu oleks nagu olnud p?ris vaikne ja pigem ?ksildane. Aga n??dki istun ma vaikselt ja ?ksi ?hes j?rjekordses v??ras toas ja r??gin. Valgele lehele. Mis siis, et see leht on arvutiekraan, ikkagi on ta valge leht. Valge leht v?ib olla ?ksk?ik kes. Igal juhul on ta keegi. Ta on see teine, keda ma oma r??kimisega esile manan. On ta ilmunud? On ja pole. Sirvin neid oma raamatutest teise inimese poolt v?lja nopitud jupikesi, lauseid, l?ike, s?nu, ja tunnen end nagu arheoloog surnud linna varemetel. Tema ees on killud ja t?kid. Ja ka m?ni p?ris terve asi, millest iga kord k?ll ei saa aru, mis see on. Mis see kord oli. On konte, kruusik?rvu, jalav?rusid (orjade v?i k?skijannade?), helmeid, n??pe, kamme (imelik, alati kamme, nagu elaksid inimesed peamiselt juustele), noaterasid, p?ssikuule ja jumalate kujukesi. V?i nende p?id, k?si, jalgu, naeratusi. Harva m?ni s?na, uuristatud v?i p?letatud m?nda kestvamasse materjali kui paber. Kord siin elati, kord siin r??giti. Aga mida? Tegin kohvri lahti ja viskasin sinna tumesinise ?hukese kampsuni. Sest tuba on ?kki jahe. P?rast kuu aega kestnud maailmal?pukuumust m?jub see nagu mingi uus algus. V?i hoiatus. Tuleb talv, tuleb s?gis, tulevad viludad ?htud. Just: viludad. Minu lapsep?lves r??giti nii ja mina r??gin nii, kuni ma elan. Homme s?idan siit ?ra, puhkusele. ?ra, mere ??rde. ?ra, ?hte teise elusse. Sellep?rast see kohver. Sellep?rast see imelik kerguse ja lootuse tunne. Ja samuti kerge k?hedus, ?revus, hirm. Mis seal on? Mis seal saab? ?ras?it on alati ?ras?it ?hte teise elusse, sinnapoole. Ja kirjutamine on samuti ?ras?it. Kirjutamine on soov kiigata sinnapoole. ?le ??re. Mis seal on? Mis meid ootab? Kirjutamine on alati viimaste s?nade kirjutamine. Sest on ju selge, et alles p?rast viimaste s?nade ?ra lausumist saame me sinnapoole astuda. Kirjutamine on surma l?bim?ng. Surm: kirjaniku salaarmuke (keda ehk pole olemaski) ja karm k?skijanna: „No nii. Vadistame siin j?lle, kirjutame? Ja mida meil siis ka ?elda on?“ Ah, ei midagi. Ma niisama. Sirgeldan m?ne m?ttekese paberile… Aga ise m?tled: oodaku ta. Ma veel ?tlen talle. ?tlen, nii et maa must. Ma pole oma viimast s?na veel lausunud! Te k?ik veel saate kuulda, mida ma tegelikult m?tlen. Teist, endast, maailmast. Temast. Nii ma m?letangi iga oma raamatut nagu ?hte elu. Ma ei m?leta eriti, mis ma seal r??kisin, aga ma m?letan neid p?evi, ma m?letan, mis ma neis tegin. Kirjandus on loba, mis peidab endas k?ige t?htsamat. Ja ?htlasi hoiab selle alles. Elu. K?ige t?htsam on elu. Aga mis on elu? Kas see, kui valutab, v?i see, kui ei valuta? Kas see, kui m?tled ja murrad pead, v?i see, kui ei m?tlegi, kui k?ik l?heb meelest ?ra ja sind ennast polegi, on vaid elu tunne? Elamise tunne. Nagu tuul, paras jahe vastu n?gu, v?i soe j?rvevesi, kui sinna sisse sumatad. V?i kuumus ja armutud parmud. V?i uni, kuhu alati on k?ige magusam kaduda. M?letan k?iki neid raamatuid, iga?hte neist, nagu ?hte elu ja ?hte surma. Raamatutes saab surra! Saab ?elda viimase s?na ja t?mmata tagakaas kinni nagu kirstukaas, mida me kahjuks kunagi enda j?rel kinni t?mmata ei saa. V?i kui, siis teatris v?i m?nes muus kometipaigas. Ah, kui magus see on! ?elda viimane s?na ja j??da siis vait. Miski pole v?idukam kui surnute vaikimine. Eks katsu veel neile vastu vaielda! V?id ju proovida… Ei, ma parem ei hakka vastu vaidlema k?igile neile surnutele siin, neile kord elanud ja surnud r??kijatele. Sest iga raamatu r??kimiseks s?nnib ?ks uus r??kija. Tal on oma h??l. M?nel mahedam, m?nel pr??ksuvam, m?nel natuke kokutav, m?nel sisisev ja j?rsk. M?ni peaaegu laulab. Laulab, kuni tema laul on lauldud. Iial pole neist kahju. Kahju on vaid endast, kes sa siia j?lle kord maha j?id. Iga l?petatud raamat teeb su orvuks. Lahkub sinust julma ja v?idukana, j?tab su maha leinama. Oma viimase s?naga m?tlesid sa koha k?tte n?idata talle, inimesele, maailmale. Aga n?itasid vaid iseendale. Ja seal sa n??d oled. J?lle alguses, pimeduses, teadmatuses, s?natuses. S?nad said ju k?ik otsa. Sest mida maksabki vaid ?ks raamat, mis siis, et sinna k?ik kirja sai, iga viimane kui s?na? Midagi maksab vaid tegu, kuhu sa enda l?puni ?ra raiskad, nii et sulle endale j??b see, mis alati: t?hjad peod. Kas on veel kunagi v?imalik ?ks algus? Ja selle taga l?pp? Sest k?ige ?udsem on see, kui mingit l?ppu ei paistagi, see t?hendab, ei paista mingit algust. Niipea, kui alguse k?tte saad, on k?es ka ots. Ots on see, millest saab kinni hoida. See ankruk?is, see v?ljasirutatud k?si. Ainult see annab julguse paat kaldast lahti t?ugata. Kohver on avatud, teekond on ees. ?ks l?hike suven?dal, millelt ootan rohkem kui kogu elult. Salaja, muidugi, ikka ja alati enda eest salaja, sest piinlik on ju olla nii vana ja ikka nii loll. Muide, kes ?tles vana? Ma ei n?e siin ?htegi vana. See, kes r??gib, on alati noor, alati valmis surema. Vana saab olla vaid miski, mis surra ei julge. Aga t?de su sees, hing su sees, elu, p?ris elus elu su sees – nemad ju julgevad. Iga kell. Iga kell on nad valmis k?ik ?ra andma. Uljalt h?ikama paadimeest. Tulgu, mis tuleb. Maailm vaagub millegi kohutava ??rel. Aga et see seekord on nii p?hjatult kohutav, siis ei s?anda ta sellesse veel s??sta. Viivitab. Teeb k?ik, et see kestaks natuke veel, see s??dimatu agoonia. Jah, ma ei usu, et me seekord terve nahaga p??seme. Ma pole kunagi uskunud, et mul ?nnestub see elu niimoodi ?ra elada, et ma ei n?egi, kuidas… Aga selles s??tus katastroofieelses suves olen ma muretum kui iial varem. L?pu l?hedus teeb meid korraga araks ja julgeks. Sest mured? Need on ju alati mured millegi t?hise p?rast. Sest k?ik on elamise enda k?rval t?hine. Imelik, kuigi elamine samas ju koosnebki sellest t?hisest. ??st ja p?evast, toidust ja tervisest, kellegi ootamisest ja kellelegi m?tlemisest, teisest ja endast ja sellest, et k?ik on ?ks. Isegi surra ei saa. Kuidas, kui k?ik j??b kestma ja sinagi pole muud, kui see k?ik? Niisiis, ma avan kohvri nagu kirstukaane ja loobin sinna muretult natuke tulevikku. Kampsuni juba panin. Kaks pakki musta teed – juba panin. Mugavused ja m?nuained ikka k?igepealt! Sest palju me siis ikka teha saame? Et muuta see olemishetk, milles parajasti viibime, see v?ike puhkusereis, mida me vahel nimetame suureliselt eluks (justkui poleks elu midagi m??tmatult, m??tmatult suuremat!), natuke meeldivamaks, natuke kergemaks, natuke lahedamaks. R??msamaks! Saame teha akna lahti, et sealt tuleks jahedust, nagu sealt praegu tuleb (ootamatult palju, lausa k?lm hakkab!), saame panna ukse kinni, et too suur elu k?igi teiste inimeste ja kogu selle vaenuliku ning alati halba sepitseva maailma n?ol meid segama ei p??seks. See olemisehetk on sinu p?ralt ja ?ieti on ta k?ik, mis sul on. Ja ta ongi k?ik. Ole ?nnelik. See on ainuke kategooriline imperatiiv. Milline nurjatus on olla ?nnetu. Ei, ?tleme nii, milline kingitus on olla ?nnelik. ?nnelik: eluga rahul. Eluga rahujalal, sest sa ise ju oledki see elu. Homme varahommikul k?ivitan oma vana punase auto ja keeran tema rattad maanteele. Maa j??b selja taha, ette j??b meri. Surm j??b selja taha, ette j??b elu. V?rske nagu suvehommik, l?putu nagu maantee. Ainus, mis kuulub t?ielikult sulle. Tee, mis tahad. 18. juuli, 2021 ?ras?it! Milline erutus. Mis siis, et s?it l?heb ainult selle v?ikese maa teise ??rde. Haapsalu taha, aga mitte ?le mere, nagu ma alati olen sealt s?itnud. Mitte saarele. Olen vist natuke v?sinud… saartest. Aga mul on puhkus! T?eline ja ametlik, nagu inimestel on, aga kirjanikul kunagi pole. Sest kirjanik puhkab alati, puhkab oma m?tete ja kannatuste ja k?hkluste ja erutuste meres, nagu „haikala laines“, kui tsiteerida vaest Baudelaire’i. Puhkab alati, aga ei puhka iial. T??tab alati, aga ei t??ta iial. Kuid minul l?ppes ?leeile t?? ja eile algas puhkus. T?hendab, ma olen inimene. ?kskord ometi. Puhkus ja puhkusele s?itmise erutus, elevus, on selle vahetuks t?estuseks. Teine poeet, Aleksander Suuman kirjutas: Kord olin maalikunstnik ma, siis tegelesin luulega. N??d olen kolkak?la mees ja v?itlen v?ljal tuulega. N??d olen puukoolit??line ja v?itlen puukooli kumeral k?nkal kuumuse ja parmudega, niidan vikatiga puukeste vahelt n?rtsinud rohtu, l?hen t??le kella kuueks, et oleks v?hemalt alguses natuke jahedam. Parmud ?rkavad kell pool seitse. See on n??d kindlaks tehtud: juuli keskpaigas ?rkavad nad kell pool seitse ja on kohe v?ga n?ljased, terve pikk paastu?? on ju selja taga, mitu tundi! Kunagi ?petas isa mind vikatiga niitma. Olin noor poiss. Isa ?petas: kand maha, vikatil peab kand m??da maad k?ima. N??d r??gin seda teistele. Ikka ju vehitakse kuidagi ?hus… Tookord isa ?petus ?rritas mind, nagu k?ik tema ?petused. ?hest k?ljest ma tahtsin vikatiga niitma ?ppida, sest olin otsustanud minna elama maailmast kaugele, metsavahitallu, raba- v?i meresaarele, ja teadsin, et selleks eluks on vaja vikatiga niitmise oskust (ja veel k?iksugu oskusi, mille omandamise j?tsin targu hilisemaks ajaks). Teisest k?ljest teadsin, et minu elu ei hakka siiski s?ltuma vikatiga niitmisest. Et see on m?ng. Kirjaniku jaoks on elu – kogu see inimeseelu koos k?igi tema t??de ja murede ja r??mudega – m?ng. Aga seda peab m?ngima, peab m?ngima, t?sine n?gu peas ja isegi hinges. Peab m?ngima t?sisemalt, isegi kui inimesed m?ngivad (sest tegelikult k?ik m?ngivad), m?ngima, nagu olekski elu kaalul. Ja on ka. Ja pole ?ldse. Ja n??d, oh imet, ma teenin vikatiga rohtu niites endale leivaraha. V?i igatahes m?ngin, et teenin. Aga vikat on reaalne, parmud, palavus, v?simus ja t?dimus on reaalsemad kui reaalsed, ning ka see v?ike raha, mis ma saan, on reaalne. Reaalsem kui raamatute raha iial on. Ja muidugi ebareaalselt v?ike. Kuidas sellega ?ra elatakse? Aga elatakse. Elan. Igatahes m?ngin, et elan. M?ngin, sest k?igel sellel m?ngul on minu jaoks vaid ?ks salajane eesm?rk: ta peab minema nii suureks, nii m?nguks ja nii t?eks, et temast saaks kunst. V?i mis? S?nad paberil. S?nad ?hus, s?nas hinges, muusika. K?ik kunst on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on t?iuslik eimiski. ?huv?nge, tabamatu heli. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see l?heb kuidagi muusikaks, l?heb lauluks, l?heb ?minaks ja suminaks ja p?rinaks, on see kunst. S?nad peavad purustama oma s?nakesta ja s?ndima liblikateks ja lendama laiali, v?rvilised ja t?iuslikult m?ttetud. Ja ometi on see, mida ma siin teen, m?tteraamat. On ja pole. M?tted on ainult kest, on t?uk. Arusaamine on liblikas. Teda ei p??a, v?i kui, siis vigaselt, surnult, v?rv maas. Oma t?iuses on ta tabamatu ja vaba. Ja mina olen t?na vaba: mul on puhkus. K?mme pikka p?eva! Terve elu. Ja ees on ?ras?it, p?ike on juba ammugi t?usnud, ei, tuleb minna, sest kohe ta hakkab kuumutama. Praegu on alles jahe. H?mmastav jahedus p?rast k?ike seda l?mbust ja kuumust! Millega harjus ?ra. Meist said l?unamaalased, rohkem inimesed, rohkem alginimesed kui muidu. Sest inimene on ikkagi l?unamaa loom. P?hja on ta v?lja r?nnanud. Aga siin on mu kodu. Imelik kodu, mille seinad on ??st, p?rand p?hjatust pimedusest ja j??tunud maast, aga lagi, lagi on valgusest, s?da?? m?stilisest kumast. Lagi on juunist ja juulist, heinaajast, igavikust. See on muide ainus igavik, mida me siin tunneme. See p?ikesekuma metsa kohal, ?ksk?ik, mis kell ??sel ka uni ?ra ei l?heks. Kohe saab see l?bi, see igavik, algab j?lle aeg. Hommikud ongi juba v?ga vaiksed. Paar p?eva tagasi kuulsin veel kaugelt j?rve tagant k?gu. See oli viimane kord. M?ni p??salind veel laulab keskp?evakuumuses, m?ni r?stas p?ikeset?usu eel. Varsti on vaikus. Meie p?hjamaa kodu aknad on tehtud vaikusest ja uks – uks, see on t?htedega kinni naelutatud. Aga praegu veel seisab uks lahti, t?hti pole. On l?puta ruum ja valgus. Meie salajane unistus on surra niisugusel ajal. Kui k?ik on lahti, kui hing on vaba. Muidugi, imelikust imelikum on olla sel maal kirjanik. T?hed ja s?nad matab tuisk nii kergesti kinni. Keegi ei oska lugeda. V?i kes n?ekski, seal pimedas? Ja mida mul k?ige selle vastu ?elda on? Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma vastu, inimese vastu ja k?igepealt iseenda vastu. Kirjaniku t?? on vastu kirjutamine. Maailmale, inimesele, iseendale ja sellele m?stilisele teisele, keda iial pole ja kes on k?ik – kirjutada talle vastu, vastata talle. Sest selles p?hilises vaikuses ja vastusetuses, mis on meie elu siin, mille keskel me m?ngime oma elude suurt ja t?hist m?ngu, m?ngime himu ja huviga, igavuse ja valuga – siin ei oota me midagi rohkem kui vastust. Et tema vastaks. ?kskord ometi. Kirjanik peab olema iseenda tema. Ja tema ise, tema teine. Kui suudad vastata endale, korrakski tunda, et see, mis r??gid, on vastus, on ?min, on laul, et see ?iutab sind teisele unele, unele, mis on t?elisem kui k?ik muu – siis vastad ju k?igile. Vastad isegi talle, kes sulle iial ei vasta, sest niisugune on elu seadus. Sest mis nad siis muud on kui sina? Ometi on meie vahel see ime?huke vahe, mis teeb, et me justkui oleksime eraldi, t?iesti eraldi ja autonoomsed, ja meie s?nad ja isegi puudutused peaksid nagu ?letama terveid ookeane. S?nad muuseas, et nad elavaks saaksid, peavadki muutuma puudutusteks. Muusika on puudutus: ta puudutab meie k?rvade trummikilet ja paneb selle v?risema. Ja mitte ainult k?rvu. Ta paneb ?rnalt v?risema terve keha. Siis me korraks oleme olemas ja polegi eraldi. Polegi vahet, kes see on, kes olemas on. Rong vilistas voore taga. M?rguanne: l?ki. Maailm on ikka veel vaikne. Maailm juulip?hap?eva varahommikul. Unistajate, armunute, ?ngitsejate, hommiku peale j??nud piduliste ja puukoolit??listest kirjanike, v?imatute olendite maailm. Vist on see jahedus, mis tekitab seda imelikku ekstaasi. Ei, siin veidral p?hjamaal on mu kodu, mu ahistus ja mu ekstaas. Siin oskan ma kasvada maast taevasse nagu puu ja lennata maa ja taeva vahel nagu lind. Ja n?rtsida nagu hein, mille vikat on niitnud. L?hn: viimane l?kitus. Mis viimane? Mitte miski ega keegi pole siin viimane. K?ik on olnud ja on ja on ja on. Ja on. On aga muudkui edasi (et v?ljendada tulevikku). Lihtsalt on. Tee, mis tahad. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/t-nu-nnepalu/viimane-sona/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.