Kostja ja Koba

Kostja ja Koba Jorma Rotko Rong tossutab pikkamisi Ida-Virumaal Peterburi poole. Konstantin vaatab p?lde raudtee ??res l?bi trellitatud akende,sest ta istub vangivagunis.Aasta saak paistab tulevat hea. Varsti teradest p?letatakse viina pealinna alati janustele kundedele seda muidugi oletades, et kibestunud talupojad j?tsid viinak??gi rahule, kui panid tule m?isa ja selle ehitiste r??staste alla. Seda ja sellega kaasnenud streigilainet kutsuti aasta 1905 revolutsiooniks. Seet?ttu oli ka Konstantin n??d teel Peterburi. Ta oli andnud Tallinnas v?lja ajalehte “Teataja”. Ajaleht oli j?medalt kaldu vasakule, aga ?htviisi oli niimoodi terve keisririik p?rast h?bistavat kaotust Vene-Jaapani s?jas. Revolutsiooni l?hkeaineks oli tsaari ja aadlikkude t?rannia aga s??ten??riks s?da. Kostja ja Koba ©Jorma Rotko Sagahut O? ISBN 978-9949-9785-5-7 (epub) Rong tossutab pikkamisi Ida-Virumaal Peterburi poole. Konstantin vaatab p?lde raudtee ??res l?bi trellitatud akende,sest ta istub vangivagunis.Aasta saak paistab tulevat hea. Varsti teradest p?letatakse viina pealinna alati janustele kundedele seda muidugi oletades, et kibestunud talupojad j?tsid viinak??gi rahule, kui panid tule m?isa ja selle ehitiste r??staste alla. Seda ja sellega kaasnenud streigilainet kutsuti aasta 1905 revolutsiooniks. Seet?ttu oli ka Konstantin n??d teel Peterburi. Ta oli andnud Tallinnas v?lja ajalehte “Teataja”. Ajaleht oli j?medalt kaldu vasakule, aga ?htviisi oli niimoodi terve keisririik p?rast h?bistavat kaotust Vene-Jaapani s?jas. Revolutsiooni l?hkeaineks oli tsaari ja aadlikkude t?rannia aga s??ten??riks s?da. Konstantin v?eti kinni ning toimetati Rapla s?jakohtu uuritavaks ja s??di m?istetavaks. Kohus m??ras talle m?ssulise tegevuse eest surmanuhtluse. See oli selgelt eba?iglaselt karm otsus. Ise juurat ?ppinud, arvas Konstantin, et edasi kaevates v?iks see muutuda, aga parem mitte riskeerida. Viljandis lasti just maha 45 inimest ilma pikemata jututa. Ta l?ks v?ljamaale peitu. Umbes aasta p?rast seda teavitasid Tartu kursusekaaslased et olukord on jahtunud ja on v?imalik vahetada surmanuhtlus mingi kergema karistuse vastu. Niisiis Peterburi kohtupalati v?ljas?iduistung Tallinnas saatis Konstantini aastaks kindlusvangistusse; Sinna oli ta n??d minekul. Peterburi Balti jaamas vangid kamandati rivisse ning jaotati r?hmadeks. ?hed viidi kohe istuma, teisi ootas pikk tee rongiga Siberisse. Konstantin l?kati v?ikese pakiauto kabiini koos kurjan?olise kriminaaliga. Konstantin teadis,et ta oleks v?inud lugeda ta rusikate t?toveeringutest kas mees on tavaline rahulik varas v?i julm m?rvar. ?likoolis pidas keegi sandarm asjast l?hikese loengu, mis ei huvitanud kedagi. Tulevased juristid olid m?elnud endale tasuvamad t??d , kui madala kohtuaste prokur?r. Igatahes lurjus mainis,et v?ikse auto hellitusnimi on Stol?pin vene endise siseministri j?rgi. Ta arvas et nad s?idavad Krest? vanglasse. Krest? oli Neeva rannale punastest tellistest ehitatud koloss. Selles oli kaks viiekorruselist osa ja ortodoksne sibulkuppeliga kirik nende vahel. Ristikujuliste ehitiste katustel oli veel tornid kaheksa suure aknaga. Konstantin ei osanud arvata kas neil on mingi otstarve v?i oli arhitekt joonistanud need v?lise ilme t?ttu? Tornide aknad olid trellitatud nagu k?ik teisedki Krest? aknad. Allkorrusel jooksid koridorid l?bi vangla nii,et risti keskel istuv valvur n?gi koridorid ja nende seintel olevad kongide uksed. Vangide m?ssu puhul oli tal v?imalus lasta p?ssist koridori pidi, l?bi vangla. ?lematele korrustele oli p??s m??da terasest keerdtreppe. ?leval oli k?imasild kongidesse, toekate rauduste taha. Uste ja trepi ees oli veel terasv?rk. Kui vang mingi ime kauba oleks muukinud kongi ukse lahti, siis puuris oleks ta olnud ikkagi. Valvur juhatas Konstantini ?les,avas ?he kongi ukse ning t?ukas tema sisse. Kongi sisustus ei olnud suurem asi. Puust laua juures oli pink ja seina ??res kahekorruseline terasvoodi. Nurgas oli plekk?mber v?ljaheidete jaoks. Kongis oli kleenuke tumedap?ine mees: -Enne kui hakkame tutvuma,teeme ?he asja selgeks. Kas sa oled enne istunud? -Ei,kinni peeti kui ma kohtuotsust ootasin. -Kas sa tead mis on kongi-agent? -Ei. -See on ohranka nuhk, kes pannakse ?hte kongi vangiga, kelle asjadest tahetakse teada rohkem. Ohranka arvab, et paari kuu jooksul lobisetakse teine teisele k?ik v?imalik. ?igus ka, mida muud siin annab teha? Agendile lubatakse reetmise eest enneaegsed p??semist v?lja, vahel isegi raha. Kui sa oled kongi-agent, siis ?tle kohe. Sellele ei j?rgne midagi paha, aga kui hiljem selline p?evavalgele tuleb v?ib juhtuda et sind pekstakse vaeseomaks v?i isegi tapetakse! -Ma ei ole mingi agent -Kes sa siis oled? -Ma olen Konstantin P?ts, eestlane jurist. -Sina saad v?tta ?lema koi. Mul on need haiged jalad,sul on kergem ronida ?les. Teiseks, ma olen siin juba n?dalaid, printsiip on et esimeseks sisse tulnud saab valida voodi. -Siin ei palju juriste ole, ma olen Koba, grusiin. See ei loomulikult ole mu p?risnimi aga ma kuulun Venemaa Sotisaaldemokraatlikku t??liste parteisse, selle enamlaste tiiba. See t?hendab,et mul on vaja olla redus ohranka ees 24 tundi ??p?evas,kui ma just t?rmis ei istu .Parteinime tuleb vahetada tihti. Ma ei tea kas meil on olnud ?htki koosolekut ilma ohranka nuhi osalemist. Nemad raporteerivad j?lle edasi ja edasi, et n??d Koba seda ja n??d Koba teda. Miks sa Kostja siis Krest?s oled? -Ma ei leidnud Tallinnas sobivad t??d ja mul oli vaja elatada haiget naist ja kaht alaealist poega.Ajad on sellised, et inimesed tahavad hullup??ra lugeda v?rskeid uudiseid. Nii ma asutasin ajalehe “Teataja” mis l?ks h?sti kaubaks. Ma avaldasin reportaa?e revolutsiooniaja s?ndmustest, mida oli palju. Tsaari ametnikud ja eriti karistussalga ?lem kindral Vladimir Bezobrazov olid seda meelt et juhtumitest raporteerimine on sama kui nendele ?hutamine. Niisiis tema juhitud Rapla s?jakohus m?istis mulle k?rgeima karistuse. P?gesin ?veitsi. See oli ?ks tee, aga kaks asja. Mu noor naine Helma oli haigestunud tiisikusse. Seal Weissensteini m?isas Davosi m?estikus on kuulus “kuurhaus”, tuberkuloosi-sanatoorium.Seal Helma on ikka veel. Mina aga sain muudetuks surmanuhtluse aastaseks vangistuseks. N??d hakkas Koba tegelema agitatsiooniga: V?ttes arvesse sinu kogemused, ei ole vaja selgitada kui m?da on tsaari valitsus. Aega sul on. Kui sul on ka jaksu ma selgitan sulle mida arvavad asjade n??dsest seisust Karl Marx ja teised teoreetikud. Konstantin polnud innustunud: -Minu arust Marxi teooriad on rohkem t??stuse t??listele, mina aga olen tavaline maapoiss. -Sotsialismi ?pid kuuluvad samamoodi maaproletariaadile. Ma ise olen p?rit v?ikesest Gruusia provintslinnast. Kostja ja Koba hakkasid m?letama oma lapsep?lve ja noorust. Ootamatult olid need p?ris sarnased.M?lemate kodu oli vaene ning algkool j?i ortodoksse kiriku mureks. Kostjat koolitas tema kodukogudus Tahkuranna Jumalas?nnitaja Uinumise kirik ning Kobat Gori ortodoksne kogudus. Vanuse-vahet oli neil ainult viis aastat. M?lemat j?tkasid ?ppimist ortodoksses vaimulikus seminaris, Koba Tiflisis ja Kostja Riias. -See oli see igavene vaesus, ?hkas Kostja. Ortodoksne seminar oli tasuta. Tallinnas oli k?ll eliitkool, Aleksandri G?mnaasium. -Mu isa Jakob oli m??nud oma talu maal ja ehitanut P?rnu v?ikelinna k?rtsi.Selle tuludest poleks saanud g?mnaasiumis kohustuslikku univormigi aastamaksudest r??kimata. Meid oli neli venda ja ?de ning puudus alati majas.See k?rts oli halva kuulsusega ja mind h??ti alandavalt K?rtsi Kostjaks. Mida ma sellele mahin et purjus voorimehed m?ratsesid ja kusid naabrite aeda. -Mind oma poolest kutsuti hullu Beso pojaks. Kui juhtus, et Egnatashvili k?rtsis keelduti andmast isale veini juurde, ta peksis k?rtsi aknad sisse. -Muide ?ra Kostja uhkelda oma vaesusega.Minu ema p??dis saada hakkama pestes rikaste naabrite pesu. Isa Beso oli kingsepp, kes proovis parandada t?itsa l?puni k?idud jalatseid. Sellise t?? eest ei v?i palju k?sida ning isa viimistles tulupoole joomal k?ik kohe kuni viimase kopikani. -Nii siis, meid on kaks seminaristi aga kummastki ei tulnud pappi. Mind nakatas marksismi batsill umbes 15-aastaselt. Mille p?rast sina katkestasid? -Ma taipasin et ma ei taha tulla vaimulikuks. Ma hakkasin unistama t??dest, mis annaksid nii palju tulu, et iial poleks vaja muretseda kas ka homme leiba saab ja selle peale vorsti. N??d ma olen sinu meelest vist v?ikekodanlane pahimat sorti. -Mitte sugugi. Seda sotsialism t?hendabki, et iga?hel on ?igus sille leivale.See eeldab et tehakse l?pp kapitalistidele ja m?isnikele kes piltlikult ?eldes ekspluateerivad selle leiva endale! Tasahilju sai Kostjale selgeks, et peale ametliku vangla komandanti on Krest?l teinegi juhataja, kes oli Koba.Ta kuulus enamlaste ladvikusse ja seet?ttu tal oli tugev m?ju poliitvangidele.Millegip?rast ka kriminaalid vahel kuulasid tema s?na.?ks p?ev oli vangla hoovis v?ike ekstsess. Kaks t?toveeridud kriminaali oli Koba kallal.Kostja teadis et Koba teine k?si on s?nnist saadik mandunud ja pealegi ta jalad ei t??tanud parimal viisil: l?hkuma hakanud hobune oli vedanud vankri ?le Koba jalgade. Kostja astus vahele.Ta polnud kunagi olnud mingisugune kakleja, aga igatahes suur ja turske poiss . Kriminaalid p??rasid minema. T?nud sulle Kostja, aga ma oleksin saanud hakkama ka ?ksinda. Poiste vaheline kaklemine t?naval oli ainukene sport mu kodulinnas. Rusikav?istlusel oli oma aukood. Suurus ei t?hendanud midagi. Pakku ei saanud minna, olgu vastane kui palju suurem tahes. J?rele anda ei v?inud. Kui olid maha l??dud pidi t?usta ?les ja uuesti r?nnata. -Aga need lurjused olid kriminaalid, tea mis m?rvarid. -Ma olen palju teinud koost??d kurjategijatega, eriti kui parteil on olnud paha rahah?da. Siis oleme “eksproprieerinud” rahvalt riisutud vara tagasi. Tihti on kriminaalkurjategija ausam t??p kui n.?. seltsimees kes ?ldse vaid ootab aega et saab l??a noa selga.Paistab et sa tahad saada j?ukaks suuremini rassimata. Kui nii, sa oled varsti poliitikas kaelapidi. Siis on vaja pidada meeles astmestik: ,vaenlane, verivaenlane, parteikaaslane. Kui sa ei ole bol?evik ja isegi mitte Peterburist, sa vist ei ole kuulnud nime Roman Malinovsky.Ta sokutas end parteisse ja keegi ei taibanud, et ta on ohranka agent. Ta oli s??di r??vimises ja v?gistamises ning need asjad lubati unustada reeturit?? eest. Lisaks talle pakuti 50 rubla iga kinnipeetu enamlaste keskkomitee liikme peast. Peterburis peeti suur maskiball raha kogumiseks parteile. Algul ma m?tlesin mitte minna, aga Malinovsky keelitas ja lubas laenutada riided.Ma olin seal naiseks riietatuna kui ilmusid politseinikud ja ?ks ?tles: L?puks ometi saime sind D?ugasvili. See on mu ?ige perekonnanimi. Ma v?itsin olevat Ivanov aga Malinovsky oli juba reetnud mind. Kui ma saan siit v?lja siis lasen ta maha oma k?tega, kui keegi pole seda juba teinud. Meie juhti Leninit on tihti peetud eksimatuks aga Malinovsky suhtes ta l?ks metsa.Malinovsky oli k?nemees ja Lenin imetles: Ehtne proletaarlane, aga nii hea oraator! -Ma polegi k?sinud mille eest sa istud ja kui kaua? Mulle pole esitatud s??distust millestki teatud kuriteost aga ohrankal on paks toimik mis t?estab, et ma olen professionaalne revolutsion??r. Kohtuotsust pole veel tulnud aga ma arvan et see on pikk reis Siberisse. Seekord nad ilmselt saadavad mind kaugele. Ma olen seal olnud juba viis korda ja iga kord tulnud tagasi. -Kuidas see on v?imalik? Sealt tullakse samal viisil kui on mindud, rongiga. Vaja on umbes sada rubla raha, et saada sandarm tooma korralikud saapad. Asumiselt pagemine ei ole v?rreldav vanglast v?i laagrist plehku panemisega. Seal v?ib liikuda ringi suhteliselt vabalt. Valvurid teevad t??d ainult vormit?iteks. Peterburist tuleb tellida mingisugune v?ltspaber.N?iteks tehase t??raamat k?lbab.Kui sandarm jaamas k?sib nime on vaja n?idata dokument sama nimega.Raskem osa on k?imine raudteejaama.Seda v?ib olla sada versta, oleks hea omistada paremad jalad kui minu omad. Jaamas olin ma alati nii t?lgastunud et ostsin pileti esimese klassi. -Kui ma kunagi olen tagasi, siis partei t??stiil muutub. Sellest tuleb ?lekonspiratiivne.Enne kui kedagi v?etakse liikmeks tema taust uuritakse kuni lasteaiani v?lja.Silmaspidamine j?tkugu veel edasi. Me usaldasime Malinovskyt ja andsime talle ka t?htsaid toimetamisi. Ta oli kord isegi Prahas partei delegatsiooni liikmena.Kui Malinovsky reetis meid siis keda ?ldse saab usaldada? -Muidu, see Koba ning k?mned teised parteinimed paistvad olevat tarbetud.Kui ohranka v?ttis mind kinni oli neil t?itsa selge kellaga tegemist.Tundub et nad teavad mu asjadest rohkem kui ma ise. Lenin h?lgas palju parteinimi,aga see ei ole m?junud kuidagi halvasti ta julgeolekule. Peidus redutamine on ainus mis aitab. Vahest ta k?ll maskeerib ennast. ?he nime kasutamine on lisanud ta tuntust ja m?juv?imu. -Ka mina olen m?elnud v?tta uue nime ja hakata kasutama seda pidevalt. See peaks olema Lenini moodi, ainult viis t?hte ja “in” l?pus. Mulle on hakanud meeldima nimi “Solin”. Mida sa Kostja sellest arvad? -Ehk on sellel miski hirmutav m?ju? Sool on kibeda maitsega ning haavadele panduna kirvendab hirmsasti. -Selles m?ttes “Solin” on hea, aga sool on pehme mineraal.N??dsel ajal otsivad k?ik seltsimehed midagi k?va. Juut Rosenfeld tahab olla Kamenev. Vjatseslav Skrjabin on otsustanud olla Molotov. -Kui sa siin valju h??lega kaalutlesid nimesid ma kuulsin et vene keel pole su emakeel. -Polegi, vaid Gruusia keel ehk Kartuli. Kostja pakkus abi uue parteinime leidmiseks. -Minu ema on Olga Tumanova ehk vene on mu kodune keel.?kki leiame koos midagi vahedat Lenini moodi. Sinu peab ainult juba ette lubama andestus paarile asjale. N??d Koba huvi t?rkas: -Mida need sellised oleksid? -Esiteks et sa poleks pahane, et minutaoline v?ikekodanlane proovib sekkuda revolutsion??ri elut?htsate probleemidega. -Aga teiseks? pinnis Koba. -Tahaks vabandust selle eest, et imperialistliku rahva eestlasest kasvandikuna katsun tungida palju kannatanud Gruusia provintsrahva m?nguv?ljale. Koba ?estikuleeris uhkelt nagu muinasaegne prints: -Vabanduspalve vastu v?etud ja andestus antud! Aga n??d see nimi? -See on Lenini moodi ja k?vast materjalist, aga ise otsustad: -”Stalin” -Kobalt l?ks paar sekundit nime heakskiitmiseks: See on suurep?rane, liigagi hea! -Kuidas see liiga hea v?ib olla? -Seljatagust peab valvama. Ei imestaks kui keegi auahne seltsimees organiseeriks mulle ?nnetusjuhtumi et saaks v?tta endale parima s?janime sitte Lenini. Uuesti s?ndimine Staliniks ei t?hendanud midagi meeste ?hises kongis. Tasahilju oli k?ll n?ha, et Koba oli k?inud k?igis Kaukasuse suurtes vanglates ja ilmselt oma harjumuse j?rgi olnud nendes marxistliku r?ndkooli ?petaja. Ka Krest?sse toodi L?una-Venemaalt bol?evikke kes juba oskasid uhkeldada et ise Stalin on ammu paljastanud nendele Marxi Peaoma saladusi. Koba k?itus edasi s?bralikult ja tema uni oli endiselt s?gav ja Kostja imetles kui rahulikult ta magas.Koba tukkus hommikul kaua. Vahel juhtus, et vangla hoovis poodi keegi ?les.Klassikaliselt see tehti hommikul p?ikese t?usu ajal. K?ra oli kuratlik kui k?ik tuhat vangi olid akende taga ja karjusid t?iest k?rist. Koba und see ei h?irinud. Ta oli ?rritunud kui l?puks ?rkas. -Ilma asjata m?lisevad. Meil on iga?hel surmanuhtlus kaelas s?nnist saadik. On see muidugi v?ike protest tsaari v?givaldsele valitsusele, aga kisa ei palju aita seda vennikest kes juba ripub v?llas. Oli alanud veebruarikuu 1908. -Kas sul Kostja raha on?, k?sis Koba. Raha oli k?ll,sest Kostja oli laenanud seda oma ?emehelt, Mihkel Pungilt kelle amet oligi raha laenamine v?lja. Jaapani s?da oli tekitanud Tallinnas majandusbuumi. Vene armee p?genes jooksujalu Port Arthurist. Sinna j?i Mand?uuria k?ngastele 120 000 poissi pikali. Tsaar Nikolai pani asja pahaks ja saatis Balti laevastiku ?mber Aafrika Jaapanisse k?tte maksma. Jaapanlased uputasid kogu krempli Tsushima lahe p?hja. Oli vaja ruttu ehitada uued laevad. Tallinn oli sobiv koht aga kui laevatehastest oli puudu otsustati ehitada koguni kolm uut tehast. Nendele oli vaja t??liste maju ja igasugust muud politseijaoskonnast haiglani. Ehitajatel oli tuline kiire. Nad olid meeleldi valmid maksma k?rget intressi, kui raha sai kohe k?tte -V?ike liigkasuv?tja, pakkus Koba. -Mitte ainult, ta on poliitikas juba hiilinut Tallinna linnasekret?riks. Kaugemale p??semine j?i ootele sest tema ka osales “Teataja” toimetamises ja samamoodi minuga p?genes Eestist kui veel sai. Minu kaudu tutvus ta mu ?de Mariannega ning nad abiellusid kaks aastat tagasi. -Ma arvan, et sinu s?nnip?ev on varsti. -Kust sa teadsid? See on p?ris lihtne. Sinu nimi on Konstantin ja su kodu ortodoksne. Ortodoksses peres on tavaline, et laps saab selle p?haku nime kelle p?eva ligidal ta on s?ndinud. 11. Veebruar on p?ha Konstantinus Suure t?htp?ev. -Kui sul kord on raha ja rikas ?emees nii anna sott,et saame t?histada. Kostja ei taibanud milles asi, aga andis Kobale 100 rubla. Krest? oli uus ja uhke, Euroopa suurim vangla. Seet?ttu seal oli isegi raamatukogu ja v?ike pood, kus m??di kompvekke ja muud sellist.Kas Koba tahtis k?ia seal? Aga ei, Koba v?ttis plekk-kaussi milles oli nendele hommikul toodud putru ning hakkas taguma kongi ust. Varsti ukse tegi lahti vangivalvur. Koba k?is temaga ukse taga. Umbes tunni aja p?rast tuli valvur tagasi korviga. Ta laotas lauale valge lina ja t?stis korvist taldrikud pliinidega ja kaks kaussi.Teises oli hapukoort ja teises kaaviarit.Kaasas oli veel m?ni vanglas tingimata keelatud asi nagu noad ja kahvlid ja veerandliitrine pudel valget viina koos kahe peekriga -Kui mind siia toodi siis m?rgiti ?ra et alkohol on t?ielikult keelatud. -Paljuki mis keelatud, aga siia komandant ei tule.Valvur ei ?tle midagi kui ise k?ige t?i.Teiseks, mis see teeb 250 grammi kahe k?va mehe peale! Koba t?itis klaasid ja t?stis oma: Palju ?nne Kostja! Kostjale polnud iial istunud slaavlaste tundelisus ja p?semusid, mitte isegi kodus. N??d ta kargas Kobale kaela t?itsa spontaanselt ja musitas m?lemale p?sele : T?nan sind Koba! Ma arvan et see s?nnip?ev p?sib mu meeles kuni surmani ! Sind siin tuleb t?nada.Sinu s?nnip?eva puhul saame vahel s??a muudagi kui seda igavest putru ja lahja suppi. Mehed m??risid hapukoort pliinidele ja musta kalamarja peale. -K?ll seda ka s??b,aga mina tellisin mtsvadit, see on eriti maitsev Gruusia sa?l?k. Valvur keeldus, ?tles et Kaukaasia restaurant on liiga kaugel. Koba kolkis j?lle ust. Valvur tuli kongi nagu kelner ja kogus asjad tagasi korvi. -Sellest s?nnip?evapeost ma ei r??gi Eestis midagi, keegi ei usu!, arvavad et ma olen vanglas segaseks l?inud . Siin sa j?lle n?ed,et ?hiskonnas pole mingit v?rd?iguslikkust.Rikas saab mida tahab. Olen kuulnud sellistki k?mujuttu,et viiesaja rubla eest oleks valvur salamahti smugeldanud kellegi kongi naise l?bumajast! -Mina sellisesse end ei segaks. Mul on hea naine Helma, ehk Wilhelma.Ainus mure et ta saaks terveks seal ?veitsi sanatooriumis. - Millised on Eesti naised?Kas nad t?esti on k?ik heledap?ised? -Enamjaolt k?ll, aga muust ma ei oska suurt midagi r??kida.Mina neid pole jahtinud.Elus on nii palju muud, olulisemad. -Gruusia naised on tumedad ja tulised. Mina ka pole nende j?rel jooksnud aga vastupidi l?heb sagedasti. Eriti noorte naiste meelest on tsaari hirmuvalitsuse vastu v?itlev relvastatud revolutsion??r p?ris romantiline t??p kes tuleb peita sandarmite eest kas v?i oma teki alla. Koba algas jutustada kuidas Gruusia naised teda olid abistanud: Keset Tiflise linna oli populaarne ?mblusateljee, kus t??tas kolm Svanize pere ilust ?de: Aleksandra, Maria ja Ekaterina. Ateljee oli hea peidupaik.Palju seinakappe ja k?ik kohad t?is suuri kangapakke. mannekeenide sisse sai panna peitu pabereid. Koba tutvus ateljeega sest tema bol?evik-s?ber Mikheil Monozelidze abiellus Aleksandraga. Ateljee oli hea koht ka klientkonna poolest. Seal k?isid kindralid sobitamas uusi paraadunivorme ja politseiohvitseride naised tellimas ?htukleite.Sandarmite arust parf??mile l?hnav feministlik pesa oli viimane paik revolutsion??ri redutamiseks. Nii siis ma rajasin sinna baasi. ?hkkond oli meeldiv. Kolm piltilusad naist vahti pidamas ja turvaline koht. Siis seal algas teistest rohkem viibima noorim ?de, Ekaterina ehk Kato. Varsti sain aru, et ta k?is seal mind vaatamas. Ma ei olnud elu sees n?inud ilusamad preilnad:Ta oli vormikas silmipimestava armas tume br?nett mandlikujuliste sinakashallide silmadega. Ta oli v?ikest kasvu, aga see eest s??red olid pikad ja sihvakad. Tal oli kena ninan?ps ja p?senukkide all lustakad naerulohukesed. Ma armusin. Kui oli m?ni aeg kurameeritud ma kosisin teda naiseks ja ta soostus. Ma vist unustasin mainita et ta v?iks valita ka kergema ametiga abikaasa kui professionaalse revolutsion??ri. -Tundub et sul oli h?sti palju, millest valida, kadetses Kostja: -Sa kirjeldad seda kaunitarde ateljeed nii hingeldatud,et see on selgelt avaldanud s?gavad m?ju! Ega seal sinu Eestiski keegi taha et ta naine oleks nagu rehe seinast rebitud vanakurat? -Muidugi mitte, aga viletsal j?rjel oleva maapoisi peab m?tlema praktiliselt,et ilust suppi ei saa. Kostja ja Koba hakkasid vestlema v?ikerahvaste saatusest suurriigi r?pes. -N??dne Nikolai II ei ole sama hull kui tema isa,Aleksander III kes oli suurvenestaja, r??kis Koba -See oli tema,kes peaaegu katkestas minu niigi tagasihoidliku koolitee.Mu emakeel on gruusia keel. Papp Charkviani ?tles. et kui ma ei ?pi vene keelt j??b algkool sinnapaika. Olevat tsaari m??rus. Mu ema hoidis kusagilt kokku m?ne rubla et palgata papi poeg era?petajaks. Midagi ma ?ppisin aga sina r??gid vene keelt minust paremini. -Looomulikult, sest see on mu emakeel! -Tiflisi seminaris oli enamik ?pilastest grusiine, aga gruusia keele kasutamine p?lati maha M?ni aasta enne minu sinna minemist oli seminari rektor,arhimandriit Serafim eksinud v?itma, et gruusia keel on koerte keel.Keegi ?pilane oli peksnud ta ??sel l?bi. J?rgmisel aastal rektor m?rvati khanjaliga mis on traditsionaalne Gruusia pistoda ja tolleks otstarbeks rohkem kui sobiv. -Eesti rahva probleem pole kunagi olnud venelased, vaid sakslased kes okupeerisid Baltimaad ristis?dalastena tuhat aastat tagasi ja loomulikult v?tsid endale parimad p?llumaad.Nad t?id katoliikliku kiriku endaga kaasa, sest kiriku abil oli hea pidada rahvas vaiksena.P?rast reformatsiooni j?tkas luteri kirik sama t??d. Kui reisida Eesti maapiirkondades on igal poolel m?isa ees v?i taga pulksirge torn. See on luteri kirik ja sees on ?petajana m?isniku vennapoeg tai muu sugulane. M?isnikel on muidugi m?isnikkude privileegid. Kummaline, et need on alati j??nud pidama. Rootsi kuningriik ei nendesse puutunud, veel v?hem vene keisririik. ?nnelikud aadlikud on mitusada aastat elanud nagu vanajumala selja taga. -Mida sa Kostja elult ?ldse tahaksid? -Aitaks rahulikust elamisest kus ei Vene ega Saksa keiser kamandaks kuidas meie omi asju korraldame.Korralik palk t?? eest k?lbaks ka. -Sina v?iksid tulla meile juhiks sest sa oled tehtud juhimaterjalist.Kostja vaatas teist imestades ning Koba j?tkas:-Kui sa j?rgid inimesi siis peagi paned t?hele, et ?hed on tehtud juhimaterjalist ja teised mitte.Need juhid v?ib paisata ?ks k?ik millesse kohta sellel planeedil, nii m?ne aja p?rast nad juhivad seda ?hiskonda kuhu on sattunud.Kas sa ei tahaks hakata juhiks uues, sotsialistlikus ?hiskonnas?Meil on vajadus headest juhtidest. -T?nan usalduse eest aga mind ei huvita.Kui teil tehakse ?hiskonnalise v?rdsuse puhul k?ik reformid millest sa oled siin kongis r??kinud, t?hendab see absoluutse vaesuse valdkonna ehitamist.?helgi riigil pole k?llalt rikkust et ajada korda k?ik see mida sa siin oled kavandanud.Juht minust kindlasti tuleb aga mitte vaesesse vaid j?ukasse ?hiskonda! ?hiskondlikku filosoofiat oleks j?tkunud kas v?i kui kaua aga siis tuli valvur sisse. Ta ?tles: mul on teade vang Konstantin P?tsile ning ulatas talle kinnise ?mbriku -Kahju k?ll Kostja, selles on vaevalt midagi r??mustavat. Mulle on neid ?mbrikuid ka toodud ning ?ldse seal on kirjas n?iteks mitu kuud on vaja veel istuda v?i midagi muud ebameeldivad. Kostja avas ?mbriku, v?ttis sealt kirja ning hakkas nutma: -Helma on surnud. Siin informeeritakse et see juhtus Davosis ?veitsis 23. augustikuud 1910. Eks see olnud jumala tahtmine! -Jumalat pole olemas. Kui oleks siis milleks ta oleks sinu naise tahtnud? -Tunnen s?damest kaasa Kostja.Ma tean mida sa tunned.Ka minu noor armas naine Ekaterina,Kato sealt Tiflisi ateljeest suri novembris 1907. -Aga Helma oli nii noor, ta oli alles 31, tal oleks olnud veel palju ees. -P??a ?ra kannatada! Minu Kato oli ka surres alles 22aastane. -Sul on minuga v?rreldes ?ks lohutus olemas. Sa igatahes p??dsid teha k?ige oma naise p??stmiseks, viisid tema koguni v?lismaale arstide hoolde. Mina j?udun kuni surmani m?tlema, et ma peaaegu et tapsin oma naise.Ma olin saanud parteilt k?su minna Bakuusse organiseerima streike ja rahutusi selle p?rast, et Bakuu nafta kontsessioonitulu oli ?ks keisri majanduslikkudest tugisammastest.Seal toimetasid suure maailma kapitalistid:Rockefelleri Standard Oil,Royal Dutch Shell ja rootslased Nobeli vennad. Sinna ma kolisin Kato ja lapsega. Iga koht oli t?is j?lki nafta haisu. P?eviti oli nii k?va p?ikese leitsak et ka ??sel oli higi, kui proovisid magata.Lisaks salajased streigikoosolekud peeti ??sel ja muidugi Kato ootas kartlikult kas ma ?ldse tulen tagasi, v?i lastakse mind maha? Magamata ??d kurnasid Kato t?iesti ja ta kaotas ka s??giisu . Minu oleks pidanud panna t?hele tema t?ielik v?simus. Kui t??fus r?ndas linna oli Kato kerge saak. Ka selles kohas ma eksisin j?medalt.Oleks pidanud viia Kato kohe arsti juurde,aga j?in imet ootama ja hilinesin.Tema surm oli nii paha pauk et ma otsustasin l?petada oma elu.Oleksin seda teinud ka, aga seltsimehed v?tsid minult revolvri ?ra. Revolutsiooni tegemine v?ttis ?ra mu suure armastuse. Otsustasin j?tkata seda nii kaua kui jaksu on,muide Kato surm oleks t?iesti ilma asjata. Aga jumalal polnud k?ll sellega midagi tegemist. -Tiflise seminaris oli keelatud raamatute nimekiri. Kindel see,et mida k?rgemal tabelis raamat oli, seda t?htsam oli selle lugemine.Number 1 oli briti loodusuurija Charles Darwini teos “Liikide tekkimine” . Seda oli raske k?tte saada, aga Gori t?iturul oli ?ks ingliskeelne. Seal see polnud kedagi huvitanud, hind oli ainult viis kopikat. Seda keelt ma ei oska.Oli suur t?? lugeda see l?bi ?ppekirja ja s?nastiku abil, aga sai tehtud.See raamat teeb t?itsa selgeks inimese ja teiste liikide teke, ilma Jumala loomist??d.Soovitan soojalt hoolimata sellest,et see ei anna lohutust oma naise kaotamise puhul. -Eesti rahva probleem pole kunagi olnud venelased, vaid sakslased.Nad okupeerisid Baltimaad ristis?dalastena tuhat aastat tagasi ja t?id katoliikliku kiriku kaasa, sest kiriku abil oli hea pidada rahvas vaiksena.P?rast reformatsiooni j?tkas luteri kirik sama t??d. Kui reisida Eesti maa·piirkondades on igal poolel m?isa ees v?i taga pulksirge torn. See on luteri kirik ja sees on ?petajana m?isniku vennapoeg tai muu sugulane. -M?isnikel on muidugi m?isnikkude privileegid. Kummaline, et need on alati j??nud pidama. Rootsi kuningriik ei nendesse puutunud, veel v?hem vene keisririik. ?nnelikud aadlikud on mitusada aastat elanud nagu vanajumala selja taga. -Mida sa Kostja ?ldse tahaksid? -Aitaks rahulikust elamisest kus ei Vene ega Saksa keiser kamandaks kuidas meie omi asju korraldame.Korralik palk t?? eest k?lbaks ka. -Sina v?iksid tulla kas v?i meile juhiks sest sa oled tehtud juhimaterjalist.Kostja vaatas teist imestades ning Koba j?tkas: -Kui sa vaatad inimesi siis peagi paned t?hele et teised on juhimaterjalist ja teised mitte.Need juhid v?ib paisata ?ks k?ik millesse kohta planeedil, nii m?ne aja p?rast need juhivad seda ?hiskonda kuhu on sattunud.Kas sa ei tahaks hakata juhiks uues, sotsialistlikus ?hiskonnas? Meil on vajadus headest juhtidest. -T?nan usalduse eest aga mind ei huvita.Kui teil tehakse k?ik need reformid ?hiskonnalise v?rdsuse puhul, millest sa oled siin kongis jutlustanud, t?hendab see vaesuse valdkonna ehitamist. Juht minust kindlasti tuleb aga mitte vaesesse vaid j?ukasse ?hiskonda. -Kas lapsi on? Kaks poega, Leo ja Viktor. -Minul on vaid ?ks, Jakov. Kato sugulased muretsevad tema eest.Selline isa pole palju v??rt,kes istub alati vangis J?rgmiseks tuli Tallinnast P?tsile teade matuste ajakohast Tallinna Aleksander Nevski kalmistul Ta saatis vangla ?lemale Andres Strandmanile palvekirja matustele p??semiseks.Vastus oli eitav aga Koba ei tahtnud j?tta asja niisama. Ta anus luba kohtuda komandantiga isiklikult P?tsi asjas. “Ma olen andnud ?telda endale et teie h?rra komandant olete ka eestlane. Kas teie ei saaks natuke avaldada kaastunnet leinavale Konstantin P?tsile kes istub minuga samas kongis.Ta on just kaotanud oma noore naise ja tahaks puhkust reisimiseks Tallinna tema maha s?ngitamisele.” Nii kergelt see ei k?i, ?tles Strandman. Meil pole ?ldse reglementi selliste asjade puhuks ja selleta ei saa teha midagi.Ma kujutan ette, et talle oleks vaja anda kaasa relvastatud valvur.See ei ole ilus n?htus matustel ja ebamugav.Temale tuleks osta rongipilet edasi tagasi ja paigutada ta sama hotelli endaga omal kulul, sest ma ei saa panna selliseid kulutusi vangla raamatupidamisse.Need pole ametlikud v?ljaminekud, vaid vangi era-asi. Ma olen ettevaatlik erandlikke korralduste suhtes. Mul on siin soe tool alla ja kena palk. Ajad on sellised nagu on.M?nigi v?ib oodata, et ma teen just selle vea, mis vabastab hea t??koha taotletavaks. Koba kordas Strandmani s?nad Kostjale. Olgu!Muidugi mind ei ?ksi minema lasta. Valvuri kaasamine on inetu, ja kulukas Helma surm muutis Kostja viisi m?tiskleda tulevikule. Tema m?tted olid olnud vormis “Siis,kui”.?ra j?id “siis kui Helma on terve ja “p?rast seda kui Helma on kodus”. Veel oli j??nud “siis,kui vabaks saan”. Seda andis veel oodata sest tegelikult ta oli istunud alles kaks kuud. Kobast oli palju kasu vestluskaaslasena. Ta r??kis talle sellest: Ma oleks saanud vahetada vangistuse aastast ?heksa kuuni, kui oleksin n?ustunud minema ?ksikvangistusse. ?nneks ma seda ei teinud .Sa oled nii huvitav kaaslane et kuu ilma su juttudeta tunduks pikalt kui pool aastat. -Ait?h Kostja. Ma ainult kardan et see l?bu v?ib varsti l?ppeda. t?en?oliselt mulle sajab kaela eriti r?nk karistus. Selle kujundamises ilmselt osaleb Peterburi politseipealik Beletski, Stepan Petrovit?. Temal on minu suhtes mingi isiklik vaen.Ma vist olen liiga m?nda korda t?mmanud teda tillist.Muidugi ajab see vihale kui saadad kellegi Vologdasse ja kaks p?eva hiljem v?idab su nuhk, et on n?inud sama deporteeritud lurjuse Nevski prospektil. See oli see sama Beletski kes maksis Malinovskyle pearaha reetmise eest. Kaua ei l?inudki kui ka Kobale toodi ?mbrik otsusega. Koba saadetakse neljaks aastaks Turuhanski.Seal ta on spetsiaalvalve all mida teevad kaks sandarmi. See oli erikomitee soovitus mille olid kirjutanud alla siseminister Nikolai Aleksejevit? Maklakov ja Peterburi politseipealilk Beletski. Koba l?ks t?siseks n?olt: -Selles otsuses haiseb Beletski isiklik k?ttemaks.Ehk talle on auasi n?idata et kui ta on mehe Siberisse saatnud, ta seal ka p?sib. Kostja lohutas: Sina oled p?genemisteaduste magister, k?ll sa sealt ?ra tuled! Koba ?tles, et see pole kindlasti sama kerge kui varem. Ma olen kuulnud seltsimeeste lugusid. Turuhanskiga v?rreldes on mu varemad asumiskohad olnud nagu paradiisid. Peterburist on sinna 2300 kilomeetrid. Esimeseks s?idetakse rongiga neli n?dalat Krasnojarski. Sealt l?heb m??da Jenisei j?ge aeglane aurupaat Turuhanski. Vahemaa on 1500 kilomeetrit. Turuhanski on sama suur kui Britannia,Prantsusmaa ja Saksamaa kokku. Sealt leidub kolkak?lasid millest keegi pole iial kuulnudki. Aga pahim on ilmastik.Kui talvel on -20 on kohalikud r??msad sellise palavuse eest.Alla-50 kraadi on t?itsa tavaline.Kujutad sa ette 1500 kilti jalutamist Krasnojarski jaama poolmeetrises lumes ja sellises pakases? Kostja oli nukker: - Kurb, et nii l?ks, meil kahel leskmehel oleks olnud veel palju jutuajamist. Koba hakati viima ja ta j?ttis h?vasti. -Fraas ?tleb: hoiame ?hendust.Selles annab kahelda, post k?ib Turuhanskis kord kahe kuu jooksul. Nelja aasta p?rast sa oled menukas publitsist Tallinnas. V?ib olla ?ks kord saad kirja kus ma selgitan kuidas olen saanud hakkama p?hjap?trade karjasena, muidugi kui ei ole enne j??tunud surnuks. Kui vestluspartner oli ?ra viidud l?ks P?tsil aeg igavaks. Ta otsis vangla raamatukogust lugemist. Kui ta oli olnud kaks kuud kongis ?ksinda, palus ta luba saada komandanti jutule: - Kui mulle andi aastane vanglakaristus seda oleks saanud v?hendada ?heksale kuule, kui ma oleksin n?ustunud istuma ?ksinda Ma olen tegelikult kaua olnud nagu ?ksikvangistuses. Kaks kuud olin samas kongis D?ugasviliga. Ta on sotsialist k?ige kurjemad sorti ega ei r??kinud mulle mitte midagi.Ta koguni kartis, et ma olen kongi-agent. N??d ta on olnud kaks kuud ?ra, siis ma olen neli kuud olnud ?ksinda.See on peaaegu pooled ?heksast kuust. -K?ll teil juristidel on too aritmeetika h?sti k?pas!, naeris Strandman. Kirjutage Peterburi kohtupalatile armupalve ning ma pooldan seda.Pange sinna et teil oleks tahtmine minna Tallinna Aleksanteri Nevski ortodoksisele surnuaiale korrastama oma noorelt surnud naise viimane puhkepaik.Minu kogemuse j?rgi selline usklik-perekondlik p?hjendus v?ib minna l?bi. P?ts saigi otsuse, et tema karistus loetakse kantuks ja ta vabanes m?rtsis 1911. Vabadus ei olnud t?ielik. Osalemine poliitikas oli keelatud. Konstantin sai uuesti alustada ajalehe toimetajana. Teataja oli veel olemas.Peatoimetaja tooli oli soojana pidanud ?emees Mihkel Pung kes oli ?ldsegi proovinud hoida ajalehe pead vee pinnal. Teataja majanduslik olukord polnud kiita. Nagu tihti sellistes ettev?tetes oli suurim v?lausaldaja tr?kikoda, Teataja puhul Eesti Kirjastuse Osa?hing “?hiselu”. P?ts tuli olukorrast v?lja andes lehe avaldamise ?igused tr?kikojale. Uudistest ei ajalehe toimetajal olnud puudust. Oli alanud haista s?jale. Saksamaa varustas ennast kuidas j?udis.Ebakindlust tekitas seegi, et noor ja tulip?ine keiser Wilhelm II oli andnud sule sappa vanale ja targale kantslerile Otto von Bismarckile, kes oli alati olnud valmis lahendama probleemid diplomaatia abil. Saksamaad kartes liitusid kokku Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. S?da saadi algama juulikuus 1914 kasutades ettek??ndeks Austria keisrikonna troonip?rija m?rvamist Sarajevos. S?ja vananedes k?is ilmseks et vene meeskaotused on hirmsad.P?hiviga oli selles, et Venemaal polnud ?iget, koolitatut armeed aga nende vastas oli h?sti organiseeritud preislased, kes on s?jardit juba s?nnist saadik. Vene s?jav?gi koosnes enamasti relvastatud talupoegadest. Sakslaste lisaks neid niitsid haigused, enne muud t??fus. Venelased kaotasid viis ja pool miljonit meest langenuteina, kolm miljonit s?javangideks, ja pool miljonit kadus teadmata. Ilmselt viskasid p?ssi p??sasse ja l?ksid koju.Keiser Nikolai II kuulutas end v?gede ?lemjuhatajaks. Sellest polnud abi. Kaotatud s?da ja majanduslik kaos s?nnitasid veebruari revolutsiooni ja keiser Nikolai loobus troonist. V?imule tuli ajutine valitsus. See m??ras valitavaks Eestimaa Kubermangu Ajutise Maan?ukogu. Maan?ukogusse valiti peaaegu k?ik Eesti tuntud poliitikategelased, kaasa arvatud Konstantin P?ts, kes nimetati Maavalitsuse esimeheks. Oktoobris haarasid bol?evikud v?imu Venemaal. 1917. aasta s?gisel Eesti punakaartlased tungisid Maavalitsuse hoonesse Toompeal ja P?ts v?eti kinni s??distatavaks. Enamlased oli asutanud isegi s?jatribunali ?iguse m?istmiseks sest taheti et k?ik paistaks v?imalikult legaalne v?lja. S??distaja oli eestlasest bol?evik Viktor Kingissepp,kes tahtis karistada P?tsi uue v?imu saboteerimise eest. P?tsile m?isteti kuu aeg vangistust.Teda oldi just viimas Toompea arestimajja kui ta n?gi Kingissepa: -Hoia ?ks minut! Kas sa tunned sellise revolutsion??ri, kelle parteinimi on Koba? -Tunnen k?ll, aga t?na teda tuntakse rohkem nimega Stalin. -Kust sina Koba tunned?,p?ris Kingissepp -Meie istusime mitu kuud Krest?s samas kongis.N?gin teda viimase korra,kui teda hakati viima Turuhanski.Ta arvas et sealt ta ilmastiku t?ttu enam ei p?gene vaid j??b p?hjap?trade karjaseks. -Ta on Petrogradis ja v?ib h?sti. Aga tema lugu on uskumatu. Ta tuli Siberist ?ra tsaari kulul. Ta hakkas Turuhanskist saatma kirju igale poolele, enim Gruusiasse ja sai kirju ka vastu.Teda valvavad sandarmid arvasid kohe,et n??d ta kogub v?hehaaval posti teel saabasraha. Nad raporteerisid asjast politseipealik Beletskile.Too m??ras Koba saadetavaks veel kaugemale, polaarjoone p?hjapoolele. Seal on pakast suvelgi. S?da l?ks nagu l?ks ning keisrilt algasid mehed otsa saama. Ta saatis Siberi kuberneridele m??ruse et k?ik mehed kes jaksavad vintovkat kanda peab laskma lahti tingimusel, et l?hevad rindele. Koba pani end kohe vabatahtlikuna kirja.Sandarmitele ei j??nud muud ?le kui otsida koerarakend ja sille juht. Koba magas p?dranaha all ja suitsetas rahulikult kuna rakend liikus tasapisi Krasnojarski poole.Seal oli s?jav?e velsker, kes vaatas vabatahtlikud ?le. Velsker praakis Koba v?lja tema k?e ja jalgade p?rast nagu ta oli arvanudki. V?id minna kus kurat, ?tles velsker. Koba ostis saabasrahadega rongipileti Petrogradisse. -Kui n?ed Koba siis tervita teda minu poolt! -Ta on n??d rahvakomissar ehk minister kapitalistlikus keele-pruugis.Ma ei tea kas teda r??mustab v?ikekodanliku poliitiku tervitus? -?ra n??d, Krest?s meie olime t?htsad seltsilised teine teisele. Veebruaris 1918 asutas Maan?ukogu P??stekomitee, millele anti kogu riiklik v?im Eestis. P??stekomitee liikmed olid Konstantin Konik, Konstantin P?ts ja J?ri Vilms. P??stmist oleks olnud paljugi, aga komiteel polnud reaalseid vahendeid, isegi ?ht politseinikku mitte.24. veebruaril 1918 avaldas Maan?ukogu igatahes manifesti “k?igile Eestimaa rahvastele”. Selles kuulutati v?lja iseseisev Eesti Vabariik. Samal p?eval hakkas p??stekomitee jagama v?imu mida,veel ei olnudki. See nimetas ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas P?tsiga. R??m “peaministri” kohast j?i l?hikeseks,sest neli p?eva hiljem marssisid Tallinna Saksa v?e?ksused. K?rgem v?im kuulus n??d nendele.Sellega ei mured l?ppenud sest 28. novembril algas vabaduss?da, kuna venelased p??dsid tungida Narva ja sealt edasi. Petrogradi bol?evikud olid k?ll teinud ?nnega koos riigip??rde aga nende valitsus seisis ??rmiselt k?ikuval pinnasel.K?imas oli kodus?da ja riigi majandus oli kokku varisenud. K?igest kaubast oli puudu, palku ei enam makstud ja paberrublal ei olnud v??rtust mingisugust. Leninile oli tehtud atentaat ja oli selge, et teda p?stolist lasknud vanamutt Fanny Kaplan ei t??tanud ?ksinda, vaid tema taga oli kontrrevolutsiooniline vanden?u. Koba, kes n??d tundi laiemalt nimega Jossif Stalin oli kutsunud kriiskoosoleku m?isa, mille NikoI II oli andnud ehitada Peterburi oma armukesele,keisrilise baleti primaballeriin Matilde Kseshinskajale. See oli elegantsem kui kole Smoln?i t?tarlaste kool, kust revolutsiooni oli algul juhitud. Tegelikult koosoleku kutsumine oleks olnud valitsuse eesistuja ehk Lenini asi, aga vanamees , kellest kuuliaugud oli juba lapitud, lamas edasi haiglas. Keskkomitee liikmena Stalin oli kutsunud kokku olulisi poliitb?roo ja valitsuse tegelasi. ?revust tundev Stalin avas keskustelu: -Minu arust meid ?hvardab kontrrevolutsioon. Katse tappa kogu maailma t??lisklassi juht Lenin t?endab, et vastased on ??rmiselt agressiivsed, ega nad ei karta midagi.Petrogradi T?ekaa juhi Uritski tapmine ei j??nud proovimiseks. Ma olen kuulnud ka sotsiaalrevolutsion??ridelt ?he ??rmiselt ohtliku h??dlause: -Jah sotsialismile, aga ilma kommuniste! Need SR:n t??bid ei ole peamine probleem.Alati saab hulga neid lasta maha v?i viia Siberisse. Aga, mis juhtub siis, kui k?mmetuhat naist Petrogradis kolistab t?naval t?hje kastrulle ja n?uab toitu lastele? Kui neid tervitaks kuulipritsiga nagu tsaaridel oli kombeks olekski kontrrevolutsioon valmis.Toitu on vaid see mida punakaartlased maalt r??vivad, aga k?ik importkaup on otsas ja keegi meile ei midagi m??.Isegi tuletikke ei ole et saaks samovarisse tuld. Sellel pole k?ll suurt vahet kui pole teed ega suhkrut. Minu arust meil peaks raha olema? -On k?ll ja palju, ?tles rahanduse rahvakomissar Issidor Gukovski. Nikolai oli pururikas mees. Keisrilise keskpanga v?lvides on kulda rohkem kui k?igis Euroopa riigipankades kokku. Uskuge v?i mitte, seda on 1250 tonni! Kaubanduse ja t??stuse rahvakomissar Vladimir Smirnov kordas seda mille k?ik teadsid: L??ne suurriigid on kuulutanud boikoti keisrilt varastatud “ verisele kullale” ja kaubavahetusele ?ldse ning tahavad l?mmatada n?ukogude v?imu majanduskaose alla. R??kida tahtis Leonid Krassin, kelle Koba, oli kutsunud sellep?rast et ta oli bol?evikkude parim “rahapesija” -Oleks vist olnud targem j?tta tsaaripere m?rvamata. Inglismaa kuningakoja on kibestunud sest seal on palju nende sugulasi. Sellep?rast on ka bisnismehed hakanud meid ja meie kulda v??rastama, kuigi neil pole kunagi olnud kulla vastu midagi. Lev Trotskil oli kaksikroll, ta oli nii v?lisminister kui s?jaminister : -See oli puuduliku luuret?? viga. M??da Siberi rada l?henes salk, kes selgelt oli teel keisriperet vabastama.See oleks olnud ?liv?imas propagandarelv valgetele ning Lenin ja Sverdlov andsid m??ruse likvideerida Romanovid. Teisest k?ljest oli k?rge aeg: -Rahvusvaheline t??lisklass juba imestas, et kas t?epoolest bol?evikud pidavad p?sti kodanlikku operettdemokraatiat?N?itasime kogu maailmale ,et meil on verine t?si taga.Krassin hakkas j?lle r??kima: -Kui v?liskaubanduse ettev?ttel on probleeme ekspordi v?i impordiga see palkab vahemeheks kaubandusagenti. Meil tuleb leida selline, kes ostab meile kauba meie rahaga ja toimetab salaja meile edasi.Loomulikult agent peab olema riigis kus valitsuse m??rused v?i muud olusuhted ei takista ta t??d. Peab olema hea sadam ja sealt raudtee?hendus Venemaale.Soomel ja Poolal oleks sadamad ja raudtee,aga m?lemad vihkavad venelasi ega ei t?sta s?rmegi meie abistamiseks.L?ti ei k?i sellep?rast et seal peremehetsevad Balti-sakslased kes v?ivad rekvireerida meie kauba oma Balti hertsogkonna tarbeks. J??b ainult Eesti. -Aga meie oleme s?jas sellega, tuletas Trotski meelde -Iga s?da l?peb ?ks kord rahuga,?tles Stalin. -Me v?ime pakkuda Eestile h?id tingimusi. ?ks ahvatlev tegur on juba ette olemas. Eestlased tahavad k?vasti rahvusvahelist tunnustamist. Nendele on tehtud selgeks, et see on v?imalik alles p?rast seda kui N?ukogude Venemaa nad tunnustab. Krassinil oli juba plaan s?ndimas: Meil peab olema Eestis agent, Aga tema kattevarjuks tuleb Eestil olla n?. legaalset raha.L??ne imperialistid teavad h?sti et meie oleme plindris.Kui kaubad hakkavad liikuma Venemaa poole nad proovivad peatada kaubavoo ja v?itavad, et see ikkagi on makstud “verise kullaga”.Kuidas oleks kui teeksime rahulepingu, kus meie anname nendele rahulepingus n?iteks suure s?jareparatsiooni kuldrublades ? Eestlastel oleks dokument ja seletus, kust kuld on p?rit. Trotski oli t?iesti vastu: -Igal pool maailmas reparatsioone maksab s?ja kaotanud riik.Eestlastel on olnud natuke edu aga me pole veel kaotanud. Narva all k?ivad lahingud kus me hingame eestlastele kuklasse.Meil on Minski kandis pool miljoni puna-armeelast selle varalt, et peame ajama poolakad ?ra Ukrainast. Sealt on vaid 500 kilomeetrit Pihkvasse. Trotski meelest on puna-armee moraalile halb kui seletataks kaotatuks s?da mis pole veel ?ieti alanudki. Trotskist ei saanud ?le astuda. Gukovski esitas et annaks Eestile mingi kujuteldava summa mille nad olid v?id Inglismaale m??es just kui teeninud keisrikonna kassasse, n?iteks 15 miljonid kuldrubla. Plaan hakkas kuju v?tma, aga enne oli vaja m??a see eestlastele ja veel s?jaolukorras! Keegi ei osanud ?elda kuidas see k?ib? Stalin v?itis et ta oli kunagi tundnud Eesti n??dse peaministri.Ta v?iks minna Tallinna ja p??da sondeerida pinda. Kui lootust ei ole siis midagi pole kaotatud. -J?rgmiseks v?iksime katsuda kas Leonid Krassin leiab v?ljap??su? Kui Venemaa sotsiaaldemokraatliku t??lispartei Londoni kongress l?henes palus Lenin Koba eksproprieerima suure summa enamlaste matkadeks ja majutamiseks Londonis. Stalin organiseeris Tiflisis Keiserliku Keskpanga rahakonvoi r??vimise. Saak oli koguni 3,4 miljooni Usa dollarid,aga tsaari kuldrublades.Nendega ei saanud hotelliarveid Londonis maksta, eriti kuna The Times oli kirjutanud r??vist esilehek?ljel. Tookord Krassin reisis Prantsusmaale ja vahetas rublad sobivaks valuutaks seal. Kellelgi polnud vastu,et Stalin proovib. Enne peab leidma vahend reisimiseks sest Petrograd -Tallinn raudtee oli kindral Judenit?i loodearmee kontrollis. Stalin kamandas oma kabinetti eestlase bol?eviku Jaan Anvelti. Kui Narva rajati nukuvalitsus Eesti t??rahva kommuun, pandi Anvelt selle esimeheks. Anvelt oli kirven?gu mees, kelle kolmeliitrises peas oli viieliitrine nokaga vormim?ts.Koba pani t?hele, et Anvelt polnud eriti innukas teda abistama. -V?tad kuskilt talust sealt Narva kandist hobuse ja koormaree ning tuled mulle j?rele. -V?ib olla raske neid laenutada. -Kes see on laenutamisest r??kinud. Rekvireerid need kommuunile. V?id anda isegi kviitungi ja valetada et p?rast kommuuni l?pliku v?idu saab talupoeg samav??rse looma tagasi. Kobal oli tsaariaegne sisepass n?idata vajadusel loodearmee kontrollile.Eesti v?gede jaoks nad leppisid kokku legendi, et Anvelt on viinakoorma vedaja ja Koba ta abimees. P?rast ilmas?ja algamist oli seesuguseid tegelasi teedel palju. Keiser Nikolai arvates tema soldatid ei olnud ka kaine peaga v?rdsed vastased sakslastele , veel v?hem joobnult. Seet?ttu ta kuulutas kuiva seaduse, millest eestlased kontrabandistid hiilisid m??da kuidas j?udsid. Lund oli sobivalt ree jalaste alla, aga tee oli pikk ning ?he vana kronu kistud regi polnud vene troika. Ajaviiteks k?sitles Koba Anvelti k?est Kommuuni asju. -See ettev?tmine on n??d k?ll l?pp. Eesti valitsuse v?ed on Narvast kiviviske kaugusel. Meil k?igil on minek ruttu, kui tahame elus p?sida. -Kas te ei j?tka seal enam isegi propaganda tegemist? Koba p?ris . -Vist on turvalisem siirduda kaugemale s?jatandrist, k?llap Venemaal ruumi on. Anvelti vastus ei Kobale meeldinud: -J?lle ?ks lontrus. Kohe kui natuke kere peale saab, j?tab tapluse sinna paika. Eesti ajutine valitsus asus Eesti panka majas keset linna. Sinna ei niisama mindud, ukse ees seisis relvastatud vaht. Koba andis talle paberipala mille ta oli kritseldanud oma nime: -Kui julgete informeerida h?rra peaministrid, et sellenimeline mees ootab v?ljas ma usun et ta ei tunne end h?irituks, v?ib olla on vastupidi t?nulik.Tunnimees l?ks aga mitte enne kui oli vilistanud teise samasuguse kohale.Varsti naasis vahimees tagasi: -H?rra peaminister v?tab teie vastu. Tulge minu j?rele! Kui P?ts oli sulgenud oma kabineti ukse mehed embasid teine teist: Tere Kostja!, tere Koba! -See on k?ll veidi kohatu. Siin me kaelustame nagu vennad, vaenlasriikide esindajad -Sellep?rast ma siin olengi. Meil on plaan kuidas l?petada s?da ja s?lmida rahu millest oleks suur kasu m?lemale.P?tsil oli ettepanek: -See sinu plaan ei vist vaja ametikabinetti -Mitte veel, aga siis v?ib vajata kui hakkame kaarte joonistama. -Jalutame siis natuke maad. Harju t?naval on restoran ja Hotell Kuld-L?vi. Seal pakutakse linna parimat pliinid.Lisaks seal on rahulikud kabinetid omavahelise vestlemise jaoks. Pliinide ja kaaviariga mehed meenutasid ?htseid aegu Krest?s.Koba hakkas selgitama probleemi: -Sinu tuleb rajata pank koos m?ne prominentse ?ripartneriga.Meie kaubandusasjurid tellivad v?lismaalt k?ike vajalikku ja seda on palju. Meie raha ei k?lba aga sinu pank maksab meie arved. Vahelt saad v?tta neli protsenti komisjonitasuks,nii et v?id ?telda h?vasti selle vaesusele, mida Krest?s alati kirusid. Brittide ja prantslaste petmiseks annab Venemaa Eestile rahulepingu p?hjusel k?llalt kulda n?iteks s?jareparatsiooniks tai muu ettek??nde abil. -Selle kullaga v?ib Eesti valitsus teha mida tahab,peaasi et see on n?idata juhul,kui n?iteks brittide esindaja hakkab v?itama,et ikkagi bol?evikud kasutavad tsaari kulda.Peale selle tuleb Eesti Panka teisi saadetisi. Nendest sinu pank saab arvete j?rgi kogu aeg raha juurde. Turvalisus on t?htis, sest enam ei r??kida untsidest v?i kilodest vaid tonnidest kulda. -See Eesti panga hoone ehitati keisrilise keskpanga joonistuste j?rgi ning selle v?lvid on graniidist tehtud sokli sees. Sealt kulda on v?imatu varastada! -Miski pole v?imatu kui tegemist on ebaausate inimestega,v?itis Koba -Juhusikult ma tean et keisrilise panga suurr??vi Tiflisis aitas korraldada ametnik, kes altk?emaksu vastu kavaldas rahasaadetise marsruudi ja ajagraafiku. -Sinu valitsuse tuleb panna panka juhatajaks ??rmiselt usaldusv??rne mees, kes oleks juba loomu poolest konspiratiivne ja kahtleks igas ametnikus. Raamatupidamise tuleb olla t?pne ja audiitorid tulevad meie poolt. Hiinlastel on hea vanas?na: Kui k?sitleb kulda iga p?ev j??b seda alati ka k??nte alla. P?tsil oli kohe pakkuda hea variant panga juhiks: See minu ?emees, Mihkel Pung, kellest ma juba Krest?s r??kisin. P?ts tuletas meelde, et rahulepingus on palju muudki kui raha jagamine, n?iteks riikide vaheline piir. Koba p??dis hoiatada: -Ma ?tlen ausalt,et meie oleme hetkel omadega puntras ja vajame t?siselt teie abi majandusraskustest v?lja tulemiseks. Teil on n??d k?igi aegade parim v?imalus pressida Venemaalt v?lja mida s?da himustab.Ma soovitaks kasutama seda ?anssi ettevaatlikult. Kui Venemaal m?eldakse, et meie ajutise n?rkuse t?ttu sai Eesti liiga palju on j?rgmine m?te kohe: -V?tame tagasi! Rahu ei s?nni iseenesest. Ministrid otsustasid hakata t??le. Stalin kutsus kokku kriisikomitee ja jutustas mida oli Tallinnas teinud ja P?tsiga r??kinud. Trotski oli kahtlustav: -Kui h?sti sul on see peaministrist semu k?ies?Kuidas oleks kui saadaks Tallinna ?liandeka kaunitari? -Ei t??ta, seda meest ei saa seksi abil juhatada mitte kuhugi. Tal on olnud erakordselt vaene lapsep?lv ja noorus. Raha on ainus mis teda t?esti huvitab. Igatahes otsustati teha juulis Eestile ettepanek rahun?upidamisteks. Konstantin P?ts algas ajama valitsuses Mihkel Pungi Eesti Panga presidendiks. M?ni minister pobises natuke midagi Pungi ja P?tsi sugulussuhtest. See m?min polnud m?eldudki t?siselt v?etavaks. Peale peaministri tooli oli P?tsil veel s?jaministri portfell. Siseministriks oli ta kutsunud oma naise Helma venna August Peeti. Niisiis Pung tuli pangajuhiks suure ?ksmeelsuse valitsedes. J?lle kord oli tehtud otsus mida v?iks pidada k?sitavaks.Neid oli palju. Eesti valitsemine seilas ajutisest valitsusest teise ega nende ?le polnud mingisugust parlamentarist kontrolli ega saanudki olla kuna riigilt puudus p?hiseadus ja sellega ka parlament. P?tsile olukord meeldis.Ta oli j?rjepanu olnud ajutiste valitsuste peaminister ja teadis ilma parlamenditagi mis on riigile parim. K?ik poliitikud olid ?hel meelel et niimoodi ei v?i l?pmatult j?tkata. Kuulutati valimised asutavale kogule, mis kirjutab p?hiseaduse ja teisi olulisi seadusi,nagu maaseadus ning t??tab algul parlamendina. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jorma-rotko/kostja-ja-koba/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.