Четыре времени года.. Так давно назывались их встречи - Лето - розовым было, клубничным, До безумия ярко-беспечным. Осень - яблочной, краснорябинной, Бабьим летом сплошного счастья, А зима - снежно-белой, недлинной, С восхитительной вьюгой ненастья.. И весна - невозможно-мимозной, Чудно тёплой и самой нежной, И ни капельки не серьёзной - Сумасшед

Team ehk probleeme pole vaja

team-ehk-probleeme-pole-vaja
Тип:Книга
Цена:1754.17 руб.
Просмотры: 166
Скачать ознакомительный фрагмент
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 1754.17 руб. ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Team ehk probleeme pole vaja J?ri V. Grauberg Tegelikel s?ndmustel p?hinevas t?sieluromaanis „Team ehk probleeme pole vaja” kirjeldatakse kinnisvarahooldusfirma meeskonna t?id ja tegemisi suures Kaubanduskeskuses. Palju juhtub ka meeskonda kuulujate eraelus. Elektrikuna t??tanud Sergei saab lisaks tapmiskahtlustusele kaela ka veel narkos??distuse ja ta pannakse trellide taha kohtuotsust ootama. Tema asemele v?rvatakse uus elektrik – Victoria, kes on tiimis ainuke naine. Milliseks kujunevad naise suhted teise elektriku Sanderi, elust erinevalt aru saavate kolleegide ja firma juhtkonnaga – loe juba raamatust. Romaanis toodud arusaamad ja seisukohad ei ole tingimata samased autori omadega. J?ri v.Grauberg T E A M ehk PROBLEEME POLE VAJA 2021 T?estijuhtunud s?ndmustel p?hinev t?sieluromaan. Romaanis kirjeldatut pole m?tet ?ra ole oma t??. Ole inimene. Nii saab tegelikult palju lihtsamini ?ndsaks. Marko Pomerants, Pikema S?pruse P?eva patroon, endine minister. „L?heme alajaama ja ma tutvustan sind tulevasele paarimehele. Sergei vahetab seal elektriarvestit,” ?tles Technical Maintenance Group k?idujuht Prigov uuele elektrikule, Sanderile. „Vedenin on kogenud elektrik. T??tanud ka v?lismaal. Norras n?iteks. Kaubanduskeskusega tutvud ise nii ruttu kui saad.” Mehed l?ksid, kaitsemaskid ees, pika sammuga m??da Kaubanduskeskuse keldrikoridori alajaama poole. Iga k?mnekonna sammu tagant oli vasakul v?i paremal pool hall, suletud turvauks mis viitas laoruumide olemasolule keldrikorrusel. ?ks turvauks oli siiski p?rani lahti ja Sander n?gi silmanurgast sinna kiigates laoriiulite asemel kahte t?sedapoolset poolpaljast naist. „Naiste riietusruumi uks on ?htelugu lahti ja nende kaunidust v?ib iga m??damineja nautida,” irvitas k?idujuht, kolmek?mnendates aastates t?sedapoolne mees. „Ega nad eriti h?bene ka. V?ibolla j?tavad isegi meelega ukse lahti. L?ugavad m?nikord ainult kui m?ni hooldusmees liiga h?bematult neid vahtima j??b.” „Vahtijaid j?tkub?” „Ei tea. Mina ei vahi aga olen alajaamas olles kuulnud kui naised s?imama hakkavad. Ju siis keegi ikka j?lle j?llitas neid.” Alajaam asus koridori l?pus ja uksest sisenedes ei n?inud mehed seal hingelistki. Pakendist v?ljav?etud elektriarvesti vedeles ?he avatud uksega elektrikilbi juures taburetil ja ootas t?en?oliselt paigaldajat kes oli millegip?rast kuhugi kadunud. „Sergeid ei olegi...” imestas k?idujuht ja torises: „Tal ongi mingi arusaamatu komme m?nikord mitmeks tunniks teadmata kohta kaduda. Kui siis ?ht?kki ilmub, siis seletab pikalt ja laialt kus k?is ning mida tegi. Pea alati on ta siis olnud mingil v?ljakutsel. M?nes kaupluses pirne vahetanud v?i hoopis ventilatsiooniseadmeid hooldanud. V?i... Pigem lihtsalt m??japreilidega tiiba ripsutanud.” „N??d siis ka vist...” „V?imalik. Kui siia tuleb siis kindlasti luuletab sulle midagi. Mina teda enam ei usu,” vastas k?idujuht ja pakkus: „Sa ?henda niikaua vana arvesti lahti ja v?ta sektsioonikapist hoopis v?lja ning pane sinna uus asemele. Kirjuta kindlasti m?lema arvesti n?idud ?les ja saada mulle.” „Hea k?ll...” „Kui siia ?ksi j??d, v?id maski eest ?ra v?tta,” lausus Prigov enne ?raminekut. „See pagana viirus on nagu Vene rulett. Kunagi ei tea millal k?lge hakkab. Ja kas ?ldse hakkab. Oled siis maskiga v?i ilma. Praegu pole Kaubanduskeskuses maski kandmine kohustuslik aga oleks soovitav. Nii, et kanna endaga v?hemalt kaasas. Kui turvamehed m?rkuse teevad, siis on sul kohe v?tta. Kellelegi pole probleeme vaja. Ka turvameestele.” K?idujuht l?kkas k?ed teksap?kste taskutesse ja sammus endamisi midagi rahulolematult porisedes m??da kummimattidega kaetud raudp?randat halliks v?rvitud sektsioonkappide vahelt l?bi alajaama ukse poole. M?nel kapiuksel p?lesid signaallambid, m?nel turritasid suurte automaatl?litite k?epidemed. Kusagil seina taga undasid vaikselt alajaama trafod. „Meeskonnaruumis v?id olla rahulikult ilma maskita sest teid on seal v?he ja v?hemalt t?nase seisuga pole teie hulgas ?htegi postitiivset,” lausus k?idujuht h?vastij?tuks. Sander l?petas just t?? kui n?gi alajaama uksest sissemarssivat kogukat ja tugevat t??riietes meest, suur t??riistakott ?lal. Pani selle ettevaatlikult p?randale ja k?sis karmis?naliselt: „Kes sa oled? Mida sa siin teed? Kes sind alajaama laskis?” „K?idujuht k?skis elektriarvesti ?ra vahetada,” vastas Sander ja tutvustas end: „Olen uus elektrik. Sander Bolderman on minu nimi.” „Oo!” ?llatus mees ja ulatas Sanderile terek?e: „Sergei Vedenin olen... Prigov pole mulle sinust s?nagi r??kinud. Tere siis, uus paarimees!” Veidi Sanderi tehtut takseerinud, hakkas Sergei seletama: „Teise korruse ?ldala oli osaliselt pime. K?isin korruse kilbiruumis p?hjust uurimas. Olen siin vaid m?ne kuu t??tanud ja ei tea veel k?iki asju. Peab tihtilugu t?kk aega otsima enne kui ?les leiad...” Sergei, ?le kolmek?mnene halliseguste juustega mees, r??kis eesti keelt tugeva aktsendiga aga siiski k?llaltki arusaadavalt. „Said asja korda?” „Muidugi!” vastas Vedenin. „N?gin, et meeskonnaruumis on ?he vaba laua peale ilmunud notebuk. Sinu oma siis?” „Jah! Me k?isime Prigoviga sealt l?bi ja ma j?tsin l?paka ning t??riistakoti sinna. Taskusse panin vaid sagedamini vajaminevad t??riistad.” „Mina ei j?ta oma t??riistakotti kunagi ripakile. Alati on kaasas.” „Kogu komplekti pole ju m?tet kaasas tassida,” arvas Sander. „Mina ei j?tnud Norras t??tades kunagi t??riistakotti ripakile. Alati oli kaasas ja see harjumus on mulle k?lge j??nud ka siin.” „Kes siin ikka varastab?” „Headel t??riistadel on vastik komme m?nikord jalad alla v?tta ja minul on v?ga head t??riistad,” r??kis Sergei. „Norras oli v?imalik neid osta ja ma ostsingi igalt poolt kust v?hegi sain. Mul on iga t??v?tte jaoks t??riist olemas ja mitte ainult t??riist vaid v?ga hea t??riist.” Kui Sergei hiljem meeskonnaruumis enda t??riistu Sanderile n?itas siis oli Boldermani imestus suur – Sergeil oli t??riistakotis nii m?nigi t??riist mille otstarvet Sander esmapilgul ei osanud ?ra arvatagi. „Kas sina j?taksid nii h?sti komplekteeritud t??riistakoti kuhugi ripakile?” „Vist ei j?taks...” venitas Sander. Teda valdas v?ikene kadedustunne sest tal endal ei olnud midagi Sergei t??riistade vastu v?lja panna. Muidugi oli enamjaolt k?ik olemas mis vaja, aga nii uhke v?limuse ja kindlasti ka v?ga hea kvaliteediga t??riistu temal ei olnud. Boldermanil polnud ka tutvusringkonnas ?htegi elektrikku kes oleks v?inud Sergeile selles suhtes konkurentsi pakkuda. „Nu vott!” vastas Sergei r??msalt ja lisas: „?ra siis imesta kui ma k?in kogu aeg ringi nagu m?ni p?rismaalane dzunglis, kogu varandus kaasas.” Peale hetkelist vaikust ?tles Sergei veel, et dzunglis v?ibolla ei varastatagi sest seal l??akse varas kohe maha aga tsiviliseeritud maailmas on varastamine peaaegu iseenesestm?istetav tegevus. Justkui auasi. Mida rohkem varastad seda ausam mees oled. „Islamimaad on siis ka nagu dzungel? Seal raiutakse varastel m?nikord k?ed maha.” „Moslemid on omamoodi ooper,” naeris Sergei ja lisas: „Olen Stockholmi metroos n?inud kerjavaid moslemimehi, j?medad kuldketid kaelas.” „Kassikuld v?ibolla?” „Moslem on uhke mees ja vaevalt ta endale kassikullast keti kaela paneb aga kullast kaelakett ei keela teda kerjamast. Allahi nimel v?ib k?ike teha. Nii kerjata kui inimeste p?id maha l?igata. Ka naisi v?ib peksta. Allah on ilmeksimatu.” „Ja noori t?drukuid sandiks l?igata...” ?mises Vedenin veidi aja p?rast ning s?ttis midagi enda p?lvedel l?sutavas t??riistakotis. Sander ei vastanud midagi sest ta toksis hoolega arvutisse elektriarvestite n?itusid ning m?ne hetke p?rast saatis need k?idujuhile. „Tehtud! Saatsin Prigovile n?idud ?ra.” „Prigov on ?ks igavene t?hen?rija,” kirus Vedenin. „Tahab kogu aeg teada mida ma teen ja kus olen. Mis see tema asi on?” „K?idujuht ju...” „Just!” oli Sergei n?us. „Juhtigu siis k?itu aga ?rgu s?itku pidevalt elektrikul seljas. Ma pean ju tehtud t??d p?eva l?pus niikuinii haldusprogrammi kirja panema ja ta saab serverist alati vaadata millega olen p?eva jooksul tegelenud. Vaadaku v?i ??sel kui nii v?ga valusalt vaja on ja sellep?rast unetus vaevab. Pole vaja j?ljekoera moodi kogu aeg minu j?lgi ajada. Prigov ?tleb ise k?ll, et hoiab s?rme pulsil, aga tegelikult hoiab ta hoopis kogu aeg mul n?ppu tagumikus ja hakkab sinul ka hoidma. K?ll sa n?ed.” „V?ibolla teeb endale koroonatesti?” Bolderman m?ngis lolli. „Mis pagana testi?” „Noh, et nuusutab vahepeal enda n?ppu. Kui l?hna tunneb siis ta on j?tkuvalt koroonanegatiivne...” seletas Sander. Boldermanil oli esimene vaktsiinidoos k?es ja tundis end Kaubanduskeskuses p?ris julgelt. Ta kandis maski tavaliselt l?ual aga rahva sekka minnes t?mbas selle kohe endale n?o ette. Sanderil oli koduvkasutusega maske mitu t?kki ja enamasti kandiski ta enda maske sest meeskonnaruumi toodavate maskide eluiga oligi vaid m?ni tund. Korduvkasutusega mask pidas kauem vastu ja seda v?is igal ?htul pesta. „Mine tead, kuhu!” torises Sergei ja lisas vene keeles t?psemalt kuhu lolli juttu r??kiv paarimees v?iks oma jutuga minna. „Mina pole end veel vaktsineerinud ja ei tea kas vaktsineeringi. M?tlen veel. Pole ju ka teada kumb vaktsiin on parem kas Comirnaty v?i Sputnik n?iteks.” „Miks sa siis peidad end Prigovi eest?” uuris Sander. „Prigov kurtis, et sa kaod pidevalt ?ra.” „Kaon ?ra, kaon ?ra...” osatas Sergei ja hakkas vihaselt r??kima: „T??tasin mitu aastat j?rjest Norras ja sel ajal kui mina seal higistasin, raha teenisin ning naisele saatsin, leidis tema siin endale teise mehe. Minu raha eest! N??d, kui kolm kuud tagasi koju tulin siis mind korterisse enam ei lastud. Seal istus minu aset?itja ees. ?nnelik ja minu raha eest end paksuks s??nud. Suuka!” „T?itsa pekkis...” venitas Sander imestunult. „Pekkis? No-jah. Eesti keeles on see vist nii aga vene keeles ?eldakse niisuguse asja kohta t?ki selgemalt,” ja Sergei ?tles kuidas vene keeles iseloomustatakse tema naise tegevust. „Kus sa n??d siis elad kui koju enam ei lastud?” „Elan ??rikorteris aga see on kallis elamine,” vastas Sergei ja kurtis: „Prigov ei maksa mulle seda palka mida alguses heldelt lubas. Oleksin teadnud, et ta valetab, poleks siia tulnudki. Oleksin mujalt t??d otsinud. Ats r??kis, et enne mind olevat siit kaks elektrikku ?ksteise j?rel ?ra l?inud. ?ks sellep?rast, et Prigov ei maksnud seda raha mis lubas, aga teine k?inud isegi k?idujuhi peale kaebamas.” „Misp?rast?” „Sellep?rast, et ei maksa alati niipalju kui ette n?htud, ei pane k?iki t??tunde kirja ja Prigov pole lubanud teda ka t?ienduskoolitusele,” seletas Sergei ja lisas: „Nagu sa vist tead, ei meeldi pealekaebajad kellelegi.” „Mismoodi plaanid edasi...” „Mis edasi?” katkestas Sergei Sandrit. „Kui ma endale siit Kaubanduskeskusest v?i mujalt korteriga ja asjalikku naist ei leia, siis tuleb hoopis tagasi minna. Norrasse. V?i Rootsi. Igatahes v?lismaale. Eestis pole normaalseid palkasid ja mina Prigoviga s?dima ei hakka. T?hi t??, sest nagu olen aru saanud, on temal alati ?igus. Vot-takk!” „Oota, oota...” Sander hakkas midagi taipama. „Prigov ?tles, et sa k?ivat m??jannadega lobisemas. Otsidki nende hulgast endale elukaaslast v?i siis ?igemini – naist koos korteriga?” „Mis mul ?le j??b kui naine l?ks litsiks k?tte ja Prigov valetas?” k?sis Sergei vihaselt. „?ks v?ttis endale minu raha eest joobari ja teine ei maksa mulle seda raha mida suures?naliselt lubas kui mind siia t??le meelitas. Ega ma saa eluaeg ??rikorteris elada ja korteriomanikku nuumata, parem toidan ennast ning oma abikaasat. Ja naist on niikuinii vaja. H?dap?rast kasv?i norralannat. Varjaagi.” „Mis sinu lastest saab? J?tad naise kantseldada?” „Mul polegi lapsi,” turtsus Sergei. „Nii lolli naisega ei tee ?kski tark mees endale lapsi.” „Kui lapsi pole, siis on vist kergem lahku minna,” arvas Sander sest oli ju temagi mitu aastat tagasi elukaaslasest lahku l?inud ja lapsi polnud ta ka l?hikese kooselu jooksul j?udnud soetada. Ja hea oligi, arvas ta hiljem. Siis kui elukaaslane oli oma swingerist s?branna juurde kolinud sest pidas hooraelu normaalsemaks kui heteroabielu. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/j-ri-v-grauberg/team-ehk-probleeme-pole-vaja/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.