Anna Karenina

Anna Karenina Lev Nikolajevit? Tolstoi „Anna Karenina“ on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennek?ike on see aga lugu ?hest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ?hiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise l?pplahenduseni. Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva s?ndmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid p?lvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud t?iuslikuks kunstiteoseks. Lev Tolstoi Anna Karenina Algup?rand: Лев Николаевич Толстой Анна Каренина, 1878 T?lke esmatr?kk: Noor-Eesti, 1939 T?lge on v?lja antud t?lkija p?rija loal. T?lkija: Selma Holberg Keeletoimetaja ja korrektor: Anu Rooseniit Kujundaja: Mai Grepp Projektijuht: Kristel Palk Eestikeelse v?ljaande autori?igus: Postimehe Kirjastus O?, 2021 kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9916-667-31-6 e-ISBN 9789916667323 Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda Minu p?ralt on k?ttemaks ja mina tasun. ESIMENE RAAMAT ESIMENE JAGU I K?ik ?nnelikud perekonnad on ?ksteise sarnased, iga ?nnetu perekond on isemoodi ?nnetu. Oblonskite kodus oli k?ik segamini. Naine sai teada, et mehel on olnud vahekord nende majas teeninud prantsuse guvernandiga, ja teatas mehele, et ta ei v?i temaga ?hes majas elada. See seis kestis juba kolmandat p?eva ja m?jus piinavalt nii m?lemale abikaasale kui ka k?igile pereliikmetele ja majalistele. K?ik pereliikmed ja majalised tundsid, et nende koos elamisel pole m?tet ja et igas sisses?iduhoovis juhuslikult kokku sattunud inimesed on omavahel rohkem seotud kui nemad, Oblonski pere liikmed ja majalised. Naine ei tulnud oma tubadest v?ljagi, mees oli kolmandat p?eva kodunt ?ra. Lapsed uitasid majas omap?i ringi; inglanna l?ks peremamsliga t?lli ja kirjutas s?brannale kirja, paludes endale uut kohta otsida; kokk oli juba eile lahkunud, just l?una ajaks; k??git?druk ja kutsar palusid l?pparvet. Kolmandal p?eval p?rast skandaali ?rkas v?rst Stepan Arkadit? Oblonski, Stiiva, nagu teda oma ringkonnas kutsuti, harilikul ajal ehk kell kaheksa hommikul, mitte k?ll naise magamistoas, vaid oma kabinetis, safianiga ?lel??dud diivanil. Ta t?se, turgutatud keha k??ndus diivani vedrudel teisele k?ljele, nagu m?tleks ta veel t?kk aega magada, k?si v?ttis k?vasti padja ?mbert kinni ning surus selle vastu p?ske; samas kargas ta ?les, t?usis istuma ja avas silmad. „Ah jaa, mis seal oligi?“ hakkas ta oma unen?gu meelde tuletama. „Jah, mis seal oli? Ah jaa! Alabin andis Darmstadtis l?unas??gi, ei, mitte Darmstadtis, see oli nagu Ameerikas. Ahah, unes oligi Darmstadt Ameerikas. Jah, Alabin andis l?unas??gi klaaslaudadel, jah, lauad laulsid „Il mio tesoro“ , ei, midagi veel ilusamat kui „Il mio tesoro“, ja siis olid seal v?ikesed karahvinid – ja need olid just nagu naised,“ m?lgutas ta. Stepan Arkadit?i silmad l?id r??msalt s?rama ja muheldes m?tiskles ta edasi. „Jaa, see oli ilus, v?ga ilus. Seal oli veel palju muudki toredat, aga katsu seda s?nadesse panna v?i ?rkvel olles isegi m?ttes v?ljendada.“ Ning m?rganud akna ja kalevist k?lgkardina vahelt sisse tungivat valguseviirgu, heitis ta r??msalt jalad ?le diivaniserva, l?kkas kobamisi jalga naise tikitud (l?inudaastane s?nnip?evakink) kuldse safiankandiga toatuhvlid ja sirutas k?e p?sti t?usmata, vanast, ?heksa-aastasest harjumusest sinna, kus rippus magamistoas ta ??kuub. Ja n??d tuli tal korraga meelde, kuidas ja miks ta kabinetis magab, aga mitte naise magamistoas; muhelus kadus ta n?olt, otsmik l?ks kipra. „Oi, oi, oi! Ooh!…“ ?gas ta, meenutades, mis oli juhtunud. Ja tema kujutlusse kerkisid veel kord k?ik abielut?li ?ksikasjad, tema seisukorra lahendamatus ja k?ige piinavamalt ta enese s??. „Jah, ta ei anna andeks ega v?igi anda! Ja k?ige koledam on see, et k?ik on minu s??, minu s?? p?rast, kuigi ma pole s??di. Seep see traagika ongi,“ m?tles ta. „Oi, oi, oi!“ kordas ta ahastades, kui talle tulid meelde selle t?li k?ige r?ngemad hetked. Talumatum kui k?ik muu oli esimene silmapilk, kui ta heas ja l?busas tujus teatrist koju tulles, k?es naisele m?eldud hiigelsuur pirn, ei n?inud naist v??rastetoas; oma imestuseks ei n?inud teda ka kabinetis ja leidis ta viimaks magamistoast, k?es see ?nnetu, k?ike paljastav kiri. Dolly, muidu aina hoolitsev-askeldav ja piiratud naine, nagu ta mehe silmis oli, istus liikumatult, kiri k?es, ning vaatas mehele kohkumust, viha ja meeleheidet v?ljendaval ilmel otsa. „Mis see on? See?“ k?sis ta kirja n?idates. Ja selle meenudes ei piinanud Stepan Arkadit?it, nagu see pahatihti on, mitte niiv?rd s?ndmus ise kui see, mismoodi ta naise s?nadele reageeris. Temaga juhtus siis see, mis juhtub inimestega, kui neid ootamatult tabatakse m?nelt ?tlemata h?biv??rselt teolt. Ta ei osanud oma ilmet kohandada olukorraga, millesse ta oma s?? ilmsiks tulekul oli sattunud. Selle asemel, et haavuda, naise ees asja salata, ennast ?igustada, andeks paluda, kas v?i ?ksk?ikseks j??da – k?ik oleks olnud parem kui see, mis ta tegi! –, libises t?itsa tahtmatult („peaaju refleksid,“ m?tles Stepan Arkadit?, kes armastas f?sioloogiat), libises t?itsa tahtmatult ?le ta n?o ?kki tavaline heas?damlik ja seet?ttu lollakas naeratus. Seda lollakat naeratust ei suutnud ta endale andeks anda. Dolly v?patas seda naeratust n?hes otsekui f??silisest valust, paiskas loomuomase ?gedusega mehele raske s?navalingu n?kku ja jooksis toast v?lja. Sestpeale ei tahtnud naine enam oma meest n?ha. „K?ik on selle lollaka naeratuse s??,“ m?tles Stepan Arkadit?. „Aga mida n??d teha, mida teha?“ k?sis ta endalt ahastuses, leidmata vastust. II Stepan Arkadit? oli iseenda suhtes aus. Ta ei saanud end petta ega endale kinnitada, et kahetseb oma tegu. Ta ei saanud praegu kahetseda, nagu ta oli kahetsenud nii umbes kuue aasta eest, kui esimest korda abikaasale truudust murdis. Ta ei saanud kahetseda, et tema, kolmek?mne nelja aastane ilus ja kergesti armuv mees, ei olnud armunud oma naisesse, viie elusa ja kahe surnud lapse emasse, kes oli ainult aasta temast noorem. Ta kahetses ainult seda, et ta ei m?istnud asja naise eest paremini varjata. Kuid ta tundis olukorra t?it raskust ning tal oli kahju naisest, lastest ja iseendast. V?ib-olla oleks ta osanudki oma patte paremini abikaasa eest varjata, kui oleks aimanud, et see teade naisele niimoodi m?jub. Ta ei olnud selle k?simuse ?le kunagi ?ieti aru pidanud, aga tal oli ?hmane ettekujutus, et naine aimab ammu, et mees pole talle truu, ja vaatab sellele l?bi s?rmede. Ta leidis koguni, et Dolly – vananev, n?rtsinud, juba n?otuks muutunud ja k?igiti silmapaistmatu, tavaline naine, ?ksnes hea perekonnaema – peab juba ?iglustundest olukorraga leppima. Kuid asi ei olnud nii. „Oh, kui hirmus! Oi, oi, oi, kui hirmus!“ kordas Stepan Arkadit? endamisi ja ei osanud mingit lahendust leida. „Kui h?sti k?ik siiani oli, kui h?sti me elasime! Dolly oli rahul, ?nnelik koos oma lastega; mina ei seganud teda mingil moel, lasksin tal m?ssata laste ja majapidamisega nii, nagu ta ise tahtis. See on k?ll t?esti paha, et t e m a meil guvernandiks oli. See on paha. Oma guvernandiga kurameerida on kuidagi maitsetu, banaalne. Jah, aga milline guvernant! (Talle tulid elavalt meelde mademoiselle Rolandi mustad kelmikad silmad ja naeratus.) Ja sel ajal, kui ta meie majas oli, ei lubanud ma ju endale midagi. K?ige halvem on veel see, et ta on n??d… Pidi see ka juhtuma, nagu kiuste! Oi, oi, oi! Oii-oii! Aga mis teha, mis n??d teha?“ Vastust ei olnud, peale selle ?ldise vastuse, mis on elul anda k?igile keerukatele ja lahendamatutele k?simustele. See vastus k?lab: peab elama p?evatoimetustesse sisse, niisiis unustama. Unes ei saa enam unustust leida, igatahes ?? tulekuni ei saa p??rduda selle muusika juurde, mida laulsid karahvininaisukesed; j?relikult tuleb unustust otsida eluunes. „No eks seda n?e,“ ?tles Stepan Arkadit? endamisi, t?usis ?les, pani helesinise siidvoodriga halli ??kuue selga, sidus v??otsad s?lme, ja t?mmates mahuka rinnakorvi ?hku t?is, l?ks tavalisel hoogsal sammul, jalap?iad v?ljapoole, mis t?seda kere nii kergeks tegi, akna juurde, t?mbas rullkardina ?les ning helistas valjusti kella. Kella peale astus kohe sisse kammerteener Matvei, vana s?ber, tuues riided, saapad ja telegrammi. Kohe Matvei j?rel tuli ka juuksur habemeajamisgarnituuriga. „Kas ametipabereid on?“ k?sis Stepan Arkadit? telegrammi v?ttes ja istus peegli ette. „S??gilaual,“ vastas Matvei, heitis h?rrale osav?tlikult k?siva pilgu, ootas pisut ja lisas kavala muigega: „Voorimeeste pidaja saatis k?skjala.“ Stepan Arkadit? ei vastanud midagi ja vaatas ainult peeglis Matveile otsa; sellest peeglis tabatud pilgust oli n?ha, kuidas nad teineteist vastastikku m?istsid. Stepan Arkadit?i pilk justnagu k?sis: „Miks sa seda r??gid, kas sa siis ei tea?“ Matvei pistis k?ed kuuetaskutesse, seadis jalad kergelt harki ja silmitses vaikides heatahtlikult, vaevu m?rgatava muigega oma h?rrat. „Ma k?skisin p?hap?eval tulla, ja et ta enne seda ilmaaegu teid ega ennast ei t??taks,“ ?tles ta n?htavasti juba varem valmism?eldud lause. Stepan Arkadit? taipas, et Matvei p??ab natuke t?gada ja endale t?helepanu t?mmata. Rebinud telegrammi lahti, luges ta selle l?bi, parandades mehaaniliselt moonutatud s?nu nagu ikka, ja ta n?gu l?i s?rama. „Matvei, mu ?de Anna Arkadjevna tuleb homme,“ ?tles ta, peatades korraks habemeajaja l?ikiva, lihava k?e, mis parajasti p?skhabeme pikkade karvade vahele roosatavat teed rajas. „Jumal t?natud,“ ?tles Matvei, n?idates selle vastusega, et ta m?istab samuti nagu tema h?rra selle tuleku t?htsust, seda, et Anna Arkadjevna, Stepan Arkadit?i armastatud ?de, v?ib aidata vennal oma abikaasaga ?ra leppida. „Kas ?ksi v?i abikaasaga?“ k?sis Matvei. Stepan Arkadit? ei saanud vastata, kuna habemeajaja oli parajasti ametis ta ?lahuulega, ja t?stis ainult ?he s?rme. Matvei noogutas peeglisse. „?ksi. Teeb siis ?leval korda v?i?“ „Teata Darja Aleksandrovnale, k?ll tema ?tleb.“ „Darja Aleksandrovnale?“ kordas Matvei nagu k?heldes. „Jah, mine teata. V?ta telegramm kaasa, ja tule siis ?tlema, mis sai.“ „Kuulate maad,“ taipas Matvei, aga vastas ainult: „Kuulen.“ Stepan Arkadit? oli juba pestud-kammitud ja valmis riidesse panema, kui Matvei oma kriuksuvate saabastega aeglasel sammul m??da pehmet vaipa tagasi tuli, telegramm k?es. Habemeajaja oli juba l?inud. „Darja Aleksandrovna k?skis edasi ?elda, et ta s?idab ?ra. Tehku, nagu talle, see t?hendab teile meeldib,“ ?tles ta ainult silmadega naerdes ja j?i, k?ed taskus ning pea viltu, h?rrale otsa vahtima. Stepan Arkadit? vaikis. Siis ilmus ta ilusale n?ole s?damlik ja pisut hale naeratus. „N?ed, Matvei?“ ?tles ta pead vangutades. „Pole viga, h?rra, k?ll ?gveneb,“ ?tles Matvei. „Kas ?gveneb?“ „No ikka.“ „Arvad sa? Kes seal on?“ k?sis Stepan Arkadit?, kuuldes ukse taga kleidi kahinat. „See olen mina,“ ?tles kindel ja meeldiv naiseh??l ning ukse vahelt vaatas sisse lapsehoidja Matrjona Filimonovna karmide joontega r?ugearmiline n?gu. „Nii, mis kuulukse, Matrjo?a?“ k?sis Stepan Arkadit?, astudes talle uksel?vele vastu. Hoolimata sellest, et Stepan Arkadit? oli oma naise ees l?bi ja l?hki s??di ja et ta ka ise seda tundis, hoidsid majas peaaegu k?ik – isegi lapsehoidja, Darja Aleksandrovnale k?ige l?hedasem majaline – ometi mehe poole. „Mis on?“ k?sis Stepan Arkadit? kaeblikult. „Minge, armuline h?rra ja kahetsege veel kord oma s??d! Ehk jumal aitab. Proua kannatab v?ga, hale kohe vaadata, ja majas on ka k?ik pillapalla. Peab ikka laste peale m?tlema, h?rra. Minge kahjatsege, h?rra! Mis parata! Kes tahab liugu lasta…“ „Ta ei v?ta jutule…“ „Aga teie tehke, mis teie v?imuses! Jumal on armuline, paluge jumalat, h?rra, paluge jumalat!“ „Hea k?ll, mine,“ ?tles Stepan Arkadit? ?kki punastades. „N?ndaks, paneme siis riidesse,“ p??rdus ta Matvei poole ja v?ttis otsustavalt ??kuue seljast. Matvei hoidis juba s?rgikaelust rangidena avali, puhudes sellelt mingit n?htamatut k?bet, ja t?mbas n??d s?rgi ilmse m?nuga isanda turgutatud ihu peale. III P?rast riietumist piserdas Stepan Arkadit? ennast l?hna?liga, t?mbas s?rgik?ised sirgu, pistis harjunud liigutusega taskutesse paberossid, rahakoti, tikud, kahekordse keti ja ripatsitega uuri, ning raputanud ninar?ti lahti, tundes ennast puhta, l?hnava, terve ja oma ?nnetusest hoolimata elur??msana, l?ks igal sammul kergelt n?ksatledes s??gituppa, kus teda juba ootas kohv, kohvi k?rval aga kirjad ja ametipaberid. Ta luges kirjad l?bi. ?ks oli v?ga ebameeldiv – kaupmehelt, kes pidi ta naise m?isast metsa ostma. Seda metsa oli vaja h?dasti m??a, aga n??d ei v?inud sellest juttugi olla, enne kui naisega oli ?ra lepitud. K?ige halvem selle asja juures oli aga see, et sel kombel tulid eelseisva leppimise puhul m?ngu rahalised huvid. Ja m?te, et ta laseb ennast nendest huvidest m?jutada, et ta otsib selle metsa m??mise p?rast naisega lepitust – see m?te alandas teda. Kirjade lugemise j?rel nihutas Stepan Arkadit? ametipaberid l?hemale, lehitses kiiruga l?bi kaks toimikut, tegi neisse j?meda pliiatsiga m?ned m?rkused, l?kkas siis toimikud k?rvale ja asus kohvi jooma; kohvi juues l?i ta alles niiske hommikulehe lahti ning hakkas lugema. Stepan Arkadit? tellis ja luges liberaalset ajalehte, mitte ??rmuslikku, vaid sellesuunalist, mida pooldas enamus. Ja kuigi teadus, kunst ja poliitika teda ?ieti ei huvitanudki, pooldas ta k?igis neis asjus kindlalt neid vaateid, mida pooldasid enamus ja tema ajaleht, ning muutis neid vaateid alles siis, kui enamus neid muutis, v?i ?tleme parem – ta ei muutnud neid, vaid need muutusid m?rkamatult ise. Stepan Arkadit? ei valinud suunda ega vaateid, vaid need suunad ja vaated tulid talle ise k?tte, just niisamuti, nagu ta ei valinud k?bara ega saterkuue moodi, vaid v?ttis need, mida kanti. Ning omada vaateid vastavas seltskonnas, kus ta elas, ja selles k?pses eas, kus tekib tavaliselt tarvidus teatavaks m?ttetegevuseks, oli niisama kohustuslik kui kanda k?barat. Kui oligi p?hjus, miks ta pidas liberaalset suunda paremaks kui konservatiivset, mida pooldasid samuti paljud tema ringkonnast, siis ei tulenenud see mitte sellest, et ta oleks liberaalset suunda m?istlikumaks pidanud, vaid sellest, et see vastas paremini tema elulaadile. Liberaalne erakond r??kis, et Venemaal on k?ik halvasti, ja t?epoolest, Stepan Arkadit? oli suurtes v?lgades, rahast ei tahtnud kuidagi j?tkuda. Liberaalne erakond r??kis, et abielu on iganenud institutsioon ja et see tuleb ?mber korraldada, ja t?epoolest, perekonnaelu valmistas Stepan Arkadit?ile v?he r??mu, sundis teda valetama ja teesklema, mis oli tema loomusele nii vastumeelt. Liberaalne erakond r??kis v?i ?igemini sai asjast nii aru, et usk on ainult harimata rahva ohjes hoidmiseks, ja t?epoolest, Stepan Arkadit? ei suutnud l?hikestki jumalateenistust v?lja kannatada valu p?rast jalgades ega m?istnud ?ldse, milleks k?ik need kohutavad ja ?lespuhutud s?nad teisest ilmast, kui siinilmaski on k?llalt tore elada. ?htlasi meeldis Stepan Arkadit?ile, kes armastas head nalja, teinekord m?nda rahumeelset inimest segadusse ajada v?itega, et kui juba uhkustada oma suguv?saga, siis ei maksa Rjurikul peatuma j??da ega oma vanimat esiisa, ahvi, maha salata. Niisiis, liberaalne suund oli Stepan Arkadit?ile sisse harjunud ja ta armastas oma ajalehte nagu sigarit p?rast l?unat – selle kerge uima p?rast, mida see tema peas tekitas. Ta luges juhtkirja l?bi, kus selgitati, et praegusel ajal t?stetakse t?itsa ilmaaegu kisa selle p?rast, et radikalism ?hvardab k?ik konservatiivsed elemendid alla neelata ja et valitsus peaks k?ik abin?ud tarvitusele v?tma selle revolutsioonilohe mahasurumiseks, et vastupidi, „meie arvates ei seisa h?daoht mitte kujutletud revolutsioonilohes, vaid traditsioonilise m?tlemise j?ikuses, mis pidurdab progressi“ jne. Ta luges l?bi ka teise, finantsk?simusi k?sitleva artikli, milles nimetati Benthamit ja Milli ning tehti ?rnu vihjeid ministeeriumi aadressil. Oma kiire taibuga m?istis ta iga vihje t?hendust: kelle poolt, kelle kohta ja mis puhul seda tehti, ja see pakkus talle nagu tavaliselt teatavat l?bu. Kuid t?na rikkus seda l?bu Matrjona Filimonovna n?uannete ja selle meeles olek, et kodus on k?ik nii korrast ?ra. Ta luges veel, et krahv Beust on kuuldavasti s?itnud Wiesbadenisse ja et hallid juuksed ei ole enam probleem, siis veel kerge t?lla m??gining ?he noore naisterahva kosjakuulutust; aga need teated ei valmistanud talle salamisi iroonilist l?bu nagu siiani. Leht loetud, teine tass kohvi joodud ja v?iga r?ngassai s??dud, t?usis ta p?sti, p?hkis saiapuru vestilt ja muheles rinda ette ajades r??msalt – mitte et ta hingel oleks hakanud millegip?rast erakordselt kerge, vaid r??msa naeratuse kutsus esile hea seedimine. Kuid see r??mus muhelus tuletas talle kohe k?ike j?lle meelde ning ta muutus t?siseks. Ukse tagant kostis kahe lapse h??li (Stepan Arkadit? tundis ?ra noorema, poja Gri?a, ja vanema, t?tre Tanja h??le). Nad vedasid midagi ja pillasid maha. „Ma ?tlesin, et katusele ei tohi reisijaid istuma panna,“ h??dis t?druk inglise keeles. „Korja n??d ise ?les!“ „K?ik on sassis,“ m?tles Stepan Arkadit?, „n?e, lapsed jooksevad omapead ringi.“ Ta astus ukse juurde ja h?ikas neid. Lapsed j?tsid laeka, millega nad rongi m?ngisid, sinnapaika ja tulid isa juurde. T?druk, isa lemmik, jooksis julgesti sisse, hakkas isal kaelast kinni ja j?i naerdes sinna rippuma, tundes nagu ikka head meelt tuttavast l?hna?liaroomist, mida isa p?skhabemest levis. Suudelnud viimaks isa kummargil oleku t?ttu punetavat ning ?rnusest s?ravat n?gu, laskis t?druk tal kaelast lahti ja tahtis minema lipata; aga isa ei lasknud. „Mis ema teeb?“ k?sis ta, paitades t?tre ?blukest siledat kaela. „Tere,“ ?tles ta siis tervitavale poisile naeratades. Ta teadis, et armastab poissi v?hem, ja p??dis alati m?lema vastu ?hesugune olla. Kuid poiss tundis seda ega vastanud isa jahedale naeratusele. „Ema v?i? T?usis ?les,“ vastas t?druk. Stepan Arkadit? ohkas. „Siis ta t?na ??sel j?lle ei maganud,“ m?tles ta. „Nii, ja on ta heas tujus?“ T?druk teadis, et ema ja isa on t?lis ja et ema ei saa heas tujus olla, ja et ka isa peab seda teadma ja et ta teeskleb, kui ta seda nii kergel toonil k?sib. Ning ta punastas isa p?rast. Isa sai sellest kohe aru ja punastas samuti. „Ei tea. Ta ei k?skinud meil ?ppida, k?skis meil miss Hulliga vanaema juurde jalutada.“ „No mine siis, Tanjake! Ah jaa, oota,“ ?tles ta teda veel kord kinni pidades ja ta habrast k?ekest silitades. Ta v?ttis kompvekikarbi kaminasimsilt, kuhu ta selle eile oli pannud, ja valis sealt kaks t?tre lemmikkompvekki – ?okolaadi- ja siirupikommi. „Gri?ale?“ k?sis t?tarlaps, n?idates ?okolaadikompvekki. „Jajah.“ Silitanud veel kord t?tre ?lga, suudles isa teda kuklale ja kaelale ning laskis tal minna. „T?ld on ees,“ teatas Matvei. „Ja ?ks naisterahvas ootab,“ lisas ta juurde. „Kas kaua juba?“ k?sis Stepan Arkadit?. „Oma pool tundi.“ „Mitu korda ma olen sul k?skinud kohe teatada!“ „Kohvi peaksite ikka saama juua,“ vastas Matvei sellise s?damlikult kareda tooniga, mille peale oli v?imatu vihastada. „Nii, palu kohe sisse,“ ?tles Oblonski tusaselt kulmu kortsutades. Jutulesoovija, staabikapteni proua Kalinina, palus m?eldamatut ja m?ttetut; aga Stepan Arkadit? pani ta omaksv?etud viisakusega istuma, kuulas ta jutu t?helepanelikult ja vahele segamata ?ra ning andis ?ksikasjalikku n?u, kuidas ja kelle poole p??rduda, kirjutas veel nobedasti ja ladusalt oma suure, laiutava, ilusa ja selge k?ekirjaga soovituse sellele isikule, kes v?is asjale kasuks tulla. Kui ta oli staabikapteni proua ?ra saatnud, v?ttis ta k?bara ja seisatas, tuletades meelde, kas ta pole midagi unustanud. Selgus, et ta polnud midagi unustanud peale selle, mida ta tahtis unustada – peale oma naise. „Ah jaa!“ Ta pea vajus norgu ning tema ilus n?gu v?ttis mureliku ilme. „Kas minna v?i mitte minna?“ k?sis ta endalt. Siseh??l ?tles talle, et pole m?tet minna, et muud sellest ei tule kui teesklust, et nende vahekorda pole v?imalik parandada ega paigata, sest et v?imatu on muuta naist uuesti veetlevaks ja armastust ?ratavaks v?i muutuda ise raugaks, kes pole v?imeline armastama. Peale vale ja teeskluse ei v?inud sellest enam midagi tulla; aga vale ja teesklus hakkasid tema loomusele vastu. „Kunagi peab see ometi s?ndima, niiviisi see ju j??da ei v?i,“ ?tles ta, katsudes endale julgust sisendada. Ta hingas s?gavalt sisse, v?ttis paberossi, pani p?lema, t?mbas paar mahvi, viskas selle siis tuhatoosiks olevasse merikarpi, l?ks kiirel sammul l?bi pimeda v??rastetoa ja avas ukse, mis viis naise magamistuppa. IV Hommikujaki v?el, h?redaks j??nud juuksed, kunagi nii paksud ja ilusad, patsidena ?les kuklasse kinnitatud, palged sisse langenud ja suured, n?o k?hnuse t?ttu veelgi suurematena paistvad silmad kohkvel, seisis Darja Aleksandrovna toas laialipillutud asjade keskel ja otsis midagi avatud kummutist. Mehe samme kuuldes j?i ta seisma ning katsus ukse poole vaadates tagaj?rjetult oma n?ole karmi ja p?lglikku ilmet anda. Ta tundis, et kardab oma meest, kardab eelseisvat kohtumist. Parajasti katsus ta teha seda, mida oli selle kolme p?eva jooksul juba k?mme korda teha katsunud: panna oma ja laste asjad kokku ning viia need ema juurde – kuid ikka ei suutnud ta seda teoks teha; nii n??d kui ka eelmistel kordadel ?tles ta endale, et nii ei v?i see j??da, et ta peab midagi ette v?tma, meest karistama, sundima teda h?benema, talle k?tte maksma kas v?i v?ikese osagi selle valu eest, mida mees oli talle teinud. Ta kordas ikka veel, et ta l?heb mehe juurest ?ra, kuid tundis samal ajal, et see on v?imatu; ja v?imatu oli see sellep?rast, et ta ei suutnud olla teda oma meheks pidamata ja armastamata. Pealegi tundis ta, et kui ta siin, omas kodus saab vaevu viie lapsega hakkama, siis on seal, kuhu ta nendega s?idab, hoopiski raskem. Nagunii oli k?ige noorem selle kolme p?eva jooksul haigeks j??nud, sest talle anti halba puljongit, ja teised oleksid eile peaaegu ilma l?unata j?etud. Ta tundis, et v?imatu on ?ra s?ita; kuid iseennast pettes korjas ta siiski oma asju kokku ja teeskles, et s?idab ?ra. Meest n?hes pistis ta k?e kummutisahtlisse, nagu otsiks sealt midagi, ja vaatas alles siis mehe poole, kui too oli juba p?ris tema juures. Aga n?gu, millele Darja oli tahtnud anda karmi ja otsustavat ilmet, v?ljendas n?utust ja kannatust. „Dolly!“ ?tles mees tasa ja arglikult. Ta t?mbas pea ?lgade vahele ning p??dis alandlik ja haletsusv??rne v?lja n?ha, kuid ?hetas seejuures tervisest ja v?rskusest. Naine m??tis kiire pilguga tema tervisest ja v?rskusest pakatavat kuju. „Jah, ta on ?nnelik ja rahul,“ m?tles ta, „aga mina?!… Ja see vastik headus, mille p?rast k?ik teda kiidavad ja armastavad, ma vihkan teda selle headuse p?rast,“ m?tles ta. Ta pigistas huuled kramplikult kokku, kahvatus n?rvilises n?os tuksatas parema p?se lihas. „Mida te tahate?“ ?tles ta kiiresti v??ra, madala h??lega. „Dolly!“ kordas mees v?riseval h??lel. „Anna j?uab t?na siia.“ „Mis see minusse puutub? Ma ei saa teda vastu v?tta!“ karjatas naine. „Aga peab ju ometi, Dolly…“ „Minge ?ra, minge ?ra, minge ?ra!“ karjus Dolly mehele otsa vaatamata, nagu oleks f??siline valu teda karjuma sundinud. Stepan Arkadit? v?is oma naisele m?eldes rahulik olla, v?is lootma j??da, et k?ik „?gveneb“, nagu Matvei oli ?elnud, ta v?is rahulikult ajalehte lugeda ja kohvi juua; aga kui ta n?gi naise piinatud, kannatavat n?gu ja kuulis seda h??lt, alistuvat ja ahastavat, j?i tal hing kinni, midagi pakitses kurgus ja silmis l?ikisid pisarad. „Mu jumal, mis ma olen teinud! Dolly! Jumala p?rast!… Sest…“ Ta ei saanud j?tkata, tal oli nutt kurgus. Dolly l?kkas sahtli kinni ja vaatas mehele otsa. „Dolly, mida on mul ?elda?… Ainult ?hte: andesta, anna andeks… Tuleta meelde, kas siis ?heksa aastat elu ei suuda h?vitada silmapilgu, silmapilgu…“ Dolly seisis ja kuulas, silmad maas, oodates, mida mees ?tleb, otsekui anudes meest, et see tema teadmise mingil viisil olematuks muudaks. „Silmapilgu… silmapilgu-kiindumust…“ ?tles mees ja tahtis j?tkata, kuid viimase s?na puhul pigistas Dolly j?lle huuled kokku nagu f??silisest valust ja parema p?se lihas hakkas j?lle tukslema. „Minge ?ra, minge minema,“ h??dis ta veel kimedama h??lega, „ja ?rge tulge mulle oma kiindumustest ja j?ledustest r??kima!“ Ta tahtis ise lahkuda, kuid l?i vaaruma ja haaras toolikorjust kinni, et tuge leida. Mehe n?gu vajus loppi, huuled punsusid, silmad valgusid vett t?is. „Dolly!“ ?tles ta n??d nuuksudes. „Jumala p?rast, m?tle laste peale, nemad pole s??di. Mina olen s??di, karista mind, lase mul oma s??d lunastada! Mida ma iganes suudan, seda ma teen! Ma olen s??di, ei oska kohe ?elda, kui v?ga ma s??di olen! Aga anna andeks, Dolly!“ Dolly istus. Mees kuulis ta rasket valju hingamist ning tal oli temast ?tlemata kahju. Naine katsus mitu korda r??kima hakata, kuid ei suutnud. Mees ootas. „Sulle tulevad lapsed meelde, et nendega hullata, aga minul on nad aina meeles, ja ma tean, et nad n??d hukkuvad,“ ?tles Dolly n?htavasti ?he neist lausetest, mida ta kolme p?eva kestel oli endamisi korranud. Ta sinatas meest ja Stepan Arkadit? vaatas talle t?nulikult otsa, astus l?hemale, et naise k?tt haarata, kuid Dolly t?mbus vastikust tundes eemale. „Mul on lapsed meeles ja seep?rast teeksin ma k?ik, mis v?imalik, et neid p??sta; aga ma ei tea isegi, kuidas ma nad p??stan: kas sel teel, et ma nad isa juurest ?ra viin, v?i sel teel, et ma nad liiderliku isa juurde j?tan – jah, liiderliku isa juurde… No ?telge, kuidas saab p?rast seda… mis oli, veel koos elada? Kuidas saab? ?telge ometi, kuidas?“ kordas ta h??lt t?stes. „P?rast seda, kui minu mees, minu laste isa, soetab armuvahekorra oma laste kasvatajaga…“ „Aga mis n??d… mis teha?“ ?tles mees haleda h??lega, m?rkamata, mida ta ?ieti r??gib, ja lastes oma pea ikka madalamale norgu. „Te olete j?le ja mulle vastik!“ h??dis naine ikka enam ?gestudes. „Teie pisarad on vesi! Te pole mind kunagi armastanud, teil pole s?dant ega suuremeelsust! Te olete ilge, mulle vastik ja v??ras, jah, t?iesti v??ras,“ r?hutas ta valu ja vihaga seda iseendalegi ?udset s?na – „v??ras“. Stepan Arkadit? vaatas oma naist, kelle n?ol v?ljenduv viha kohutas ja ?llatas teda. Ta ei taibanud, et tema kaastunne vihastab naist. Naine n?gi ainult tema haletsust, aga mitte armastust. „Ei, ta vihkab mind. Ta ei anna andeks,“ m?tles Stepan Arkadit?. „See on kohutav! Kohutav!“ ?tles ta. Samal ajal hakkas k?rvaltoas laps nutma, vist oli ta kukkunud; Darja Aleksandrovna kuulatas, ja ta ilme mahenes silmapilkselt. N?htavasti pidi ta m?ne sekundi toibuma, et p?riselt taibata, kus ta on ja mida peab tegema, siis t?usis ta kiiresti p?sti ning l?ks ukse poole. „Ta armastab ometi minu last,“ m?tles Stepan Arkadit?, m?rgates naise ilmemuutust lapse nutu puhul, „minu last; kuidas v?ib ta siis mind p?lata?“ „Dolly, ?ksainus s?na veel,“ ?tles ta naisele j?rele minnes. „Kui te mul j?rel k?ite, kutsun teenijad ja lapsed siia! Las saavad k?ik teada, milline lurjus te olete! Ma s?idan t?na ?ra, elage siis siin oma armukesega!“ Ja naine lahkus, l??es ukse paukudes kinni. Stepan Arkadit? ohkas, p?hkis n?gu ja hakkas tasakesi toast v?lja minema. „Matvei ?tleb, et k?ik ?gveneb, aga kuidas? Ma ei n?e mingit v?imalust. Oi, oi, kui hirmus! Ja kui labaselt ta karjus,“ arutles ta endamisi, tuletades naise karjumist ja s?nu meelde: lurjus ja armuke. „V?ib-olla t?drukud kuulsid! Kohutavalt labane, ?udne.“ Stepan Arkadit? seisatas korraks, p?hkis silmi, ohkas ja l?ks siis rinda ette ajades toast v?lja. Oli reede ja s??gitoas keeras kellassepp kella ?les. Stepan Arkadit?ile tuli meelde ta oma nali selle pedantselt korraliku kiilasp?ise sakslase kohta – et „sakslane on ise eluajaks ?les keeratud kelli ?les keerama“ – ja ta muheles. Stepan Arkadit? armastas head nalja. „Aga v?ib-olla siiski ?gveneb! Tore s?na: ?gveneb,“ m?tles ta. „Seda peaks kellelegi r??kima.“ „Matvei!“ h??dis ta. „Seadke siis Marjaga sohvatuba Anna Arkadjevna jaoks korda,“ ?tles ta kohale ilmunud Matveile. „Kuulen.“ Stepan Arkadit? pani kasuka selga ja l?ks v?lja trepile. „Kas te t?na kodus ei s???“ k?sis teda saatma tulnud Matvei. „Eks n?is. V?ta see kuludeks,“ ?tles ta ja ulatas rahataskust k?mme rubla. „Kas sellest j?tkub?“ „J?tkub v?i ei, aga ju peab l?bi saama,“ vastas Matvei, l?i t?llaukse kinni ja astus trepile tagasi. Darja Aleksandrovna oli vahepeal suutnud lapse vaigistada, ja kui ta t?llam?rina j?rgi taipas, et mees s?itis ?ra, l?ks ta magamistuppa tagasi. See oli ta ainus pelgupaik koduste murede eest, mis teda kohe sisse piirasid, niipea kui ta sealt v?ljus. Juba n??dki, selle l?hikese aja jooksul, mis ta lastetoas viibis, olid inglanna ja Matrjona Filimonovna j?udnud talle mitu k?simust esitada, mida ei saanud edasi l?kata ja millele ainult tema ?ksi v?is vastata. Mida lastele jalutusk?iguks selga panna? Kas anda neile piima? Kas ei tuleks teist kokka kuulama minna? „Ah, j?tke, j?tke mind rahule!“ ?tles ta, l?ks magamistuppa ja istus j?lle samasse kohta, kus ta oli mehega r??kinud, surus vastamisi oma k?hetunud kondised s?rmed, kust s?rmused vabalt alla libisesid, ja hakkas m?ttes arutama kogu ?sjast k?nelust mehega. „S?itis ?ra! Aga mis kombel ta l?petas oma vahekorra t e m a g a ?“ m?tles ta. „Kas nad ikka veel kohtuvad? Miks ma seda temalt ei k?sinud? Ei, ei, leppimine on v?imatu. Me oleme teineteisele v??rad, kui me ka ?hte majja elama j??me. Igaveseks v??rad!“ kordas ta j?lle erilise r?huga seda nii kohutavat s?na. „Ja kuidas ma armastasin, oh issand, kuidas ma teda armastasin!… Kui v?ga ma armastasin! Ja kas ma siis praegu ei armasta? Kas ei armasta ma teda veel rohkemgi kui enne? See just ongi hirmus, et…“ alustas ta, kuid ei j?udnud oma m?tet l?puni m?telda, sest Matrjona Filimonovna vaatas ukse vahelt sisse. „Laske mu vend siia kutsuda,“ ?tles ta, „ta valmistaks ometi l?unagi. Muidu j??vad lapsed kella kuueni s??mata nagu eile.“ „No hea k?ll, ma tulen kohe ja korraldan. Kas keegi l?ks uut piima tooma?“ Ja Darja Aleksandrovna sukeldus p?evamuredesse, uputades neisse m?neks ajaks oma kurvastuse. V T?nu lahtisele peale j?udis Stepan Arkadit? koolis edasi, aga kuna ta oli laisk ja vallatu, siis l?petas ta viimaste hulgas; kuid hoolimata laiast elust, madalav?itu aukraadist ja mitte k?llalt auv??rsest east, oli tal soliidne ja hea palgaga ?lemakoht ?hes Moskva ametiasutuses. Selle koha oli ta saanud oma ?emehe Aleksei Aleksandrovit? Karenini abiga, kes oli t?htsamaid mehi selles ministeeriumis, mille alla see asutus kuulus; aga kui Karenin poleks oma naisevenda sellele kohale m??ranud, siis oleks Stiiva Oblonski saja teise isiku – onude ja t?dide, n?bude, l?hedaste ja kaugete sugulaste abiga saanud ikka selle v?i teise samav??rse koha, umbes kuus tuhat palka, mida ta vajas, sest hoolimata naise k?llaltki suurest varandusest, olid ta rahaasjad halvad. Pool Moskvat ja Peterburit oli t?is Stepan Arkadit?i sugulasi ja s?pru. Ta oli s?ndinud nende inimeste seas, kes olid ja said selle maailma v?gevateks. Kolmandik neist, raugaeas riigimehed, olid tema isa s?brad, kes tundsid teda juba s?lelapsest saati; teise kolmandikuga oli ta ise sinas?ber ja kolmandaga hea tuttav; j?relikult olid k?ik maiste h?vede – ametikohtade, rentimis?iguste, kontsessioonide ja muu s??rase – jagajad tema s?brad ja ei v?inud omainimesest m??da minna; Oblonskil polnud vajagi tulusa koha saamiseks eriti vaeva n?ha; polnud muud tarvis kui mitte keelduda, mitte kadestada, mitte t?litseda, mitte haavuda, mida ta oma loomup?rase headuse t?ttu ka kunagi ei teinud. Tema meelest oleks olnud naeruv??rne, kui talle oleks ?eldud, et ta ei saa niisuguse palgaga kohta, nagu tal vaja l?heb, seda enam, et ta ei n?udnud ju midagi erakordset; ta tahtis ainult seda, mida teised temaealised said, ja seda laadi ametikohustusi t?ita v?is ta niisama h?sti nagu iga teinegi. Stepan Arkadit? meeldis k?igile, kes teda tundsid – mitte ainult hea, l?busa iseloomu ja vaieldamatu aususe p?rast, vaid temas, ta ilusas, meeldivas v?limuses, s?ravates silmades, mustades kulmudes ja juustes, n?o jumekuses ja v?rskuses oli midagi, mis avaldas inimestele, kes temaga kokku puutusid, f??siliselt head ja tujut?stvat m?ju. „Ohoo! Stiiva! Oblonski! Tema ka siin!“ ?eldi peaaegu alati r??msa naeratusega, kui teda kohati. Ja kuigi teinekord p?rast jutuajamist selgus, et midagi eriti r??mustavat polnudki juhtunud, r??mustati temaga teisel-kolmandal p?eval kokku saades t?pselt niisamuti. Teenides kolmandat aastat ?he Moskva ametiasutuse juhataja kohal, oli Stepan Arkadit? peale armastuse v?itnud ka alluvate, kaasametnike, ?lemuste ja k?igi temaga asju ajavate inimeste lugupidamise. Peamised omadused, mis t?id talle selle ?ldise lugupidamise ametialal, olid esiteks tema harukordne heatahtlikkus inimeste suhtes, mis p?hines omaenda puuduste tundmisel; teiseks tema t?ielik liberaalsus – mitte see, mida ta ajalehtedest ammutas, vaid see, mis oli tal veres ja mille t?ttu ta kohtles k?iki inimesi, vaatamata nende seisusele v?i tiitlile, t?iesti v?rdselt ja ?hesuguselt; ja kolmandaks k?ige t?htsam – t?ielik ?ksk?iksus asjade vastu, millega ta tegeles, mist?ttu ta ei l?inud kunagi hasarti ega teinud vigu. Kohale j?udnud, l?ks Stepan Arkadit?, portfell k?es, aupakliku uksehoidja saatel oma v?iksesse kabinetti, pani mundrikuue selga ja astus istungisaali. Kirjutajad ja ametnikud t?usid k?ik p?sti ning kummardasid r??msalt ja aupaklikult. Stepan Arkadit? l?ks nagu ikka kiiresti oma kohale, andis kolleegiumi liikmetele k?tt ja v?ttis istet. Ta vestles ja naljatas just niipalju, kui oli sobiv, ja alustas siis t??d. Keegi ei osanud ?igemini kui Stepan Arkadit? tabada seda vabaduse, kodususe ja ametlikkuse piiri, mis on m?nusaks asjaajamiseks vajalik. Sekret?r tuli oma paberitega r??msalt ja aupaklikult nagu k?ik teisedki Stepan Arkadit?ile alluvas asutuses ja ?tles selle familiaarselt liberaalse tooniga, mille Stepan Arkadit? oli asutusse toonud: „Saime ometi kord Pensa kubermanguvalitsuselt aruanded. Siin, kui te lubate…“ „Saime ikka viimaks?“ kostis Stepan Arkadit? s?rme kausta vahele pistes. „Nii, mu h?rrad…“ Ja asja arutamine algas. „Kui nad teaksid,“ m?tles ta aruande kuulamisel, kallutades t?htsal ilmel pead, „milline vaene patune oli poole tunni eest nende eesistuja!“ Ning ta silmad naersid aruande ettelugemise ajal. T?? pidi kestma vahetpidamata kuni kella kaheni, ja kell kaks oli einepaus. Kell ei olnud veel kaks, kui istungisaali suured klaasuksed ?kki avanesid ja keegi sisse astus. K?ik liikmed – nii portree all kui ka kohtupeegli taga – r??mustasid vahelduse ?le ja vaatasid ukse poole; kuid valvur, kes ukse juures seisis, ajas sissetulija kohe v?lja ning sulges klaasukse ta j?rel. Kui akt oli ette loetud, t?usis Stepan Arkadit? selga sirutades p?sti, v?ttis juba istungisaalis taskust paberossi, makstes sel kombel ajaj?rgu vabameelsusele l?ivu, ning l?ks oma kabinetti. Kaks tema abi, vana ametnik Nikitin ja kammerjunkur Grinevit?, tulid temaga kaasa. „P?rast einet j?uab l?petada k?ll,“ ?tles Stepan Arkadit?. „J?uab vabalt!“ kinnitas Nikitin. „See Fomin peab paras kelm olema,“ ?tles Grinevit? ?he osalise kohta nende arutatavas asjas. Stepan Arkadit? kortsutas Grinevit?i s?nade peale kulmu, andes seega m?ista, et ei sobi enneaegu otsust langetada, ja ei vastanud midagi. „Kes see oli, kes saali tuli?“ k?sis ta valvurilt. „Ei tea, kes, teie ekstsellents, puges ilma luba k?simata sisse, niipea kui ma selja p??rasin. K?sis teid. Ma ?tlesin, et kui kolleegiumi liikmed v?lja tulevad, siis…“ „Kus ta on?“ „L?ks vist eeskotta, enne k?ndis siinsamas. Seal ta on,“ s?nas valvur, osutades tugeva kehaehitusega laia?lgse kr?sus habemega mehe poole, kes lambanahkset m?tsi peast v?tmata kulunud kivitrepist kiiresti ja kergesti ?les jooksis. ?ks alla minev k?hetu ametnik seisatas, portfell k?es, vahtis laitvalt ?lesjooksja jalgu ning heitis siis k?siva pilgu Oblonski poole. Stepan Arkadit? seisis trepi otsas. Ta heas?damlikkusest s?rav n?gu l?i mundri tikitud kaeluse kohal veelgi rohkem s?rama, kui ta ?lesjooksja ?ra tundis. „Ongi tema! Levin, viimaks ometi!“ h??dis ta l?henevat Levinit s?braliku ja pilkliku muhelusega silmitsedes. „Kuidas sa k?ll v?tsid vaevaks mind sellest r ? ? v l i k o o p a s t ?les otsida?“ k?sis ta oma s?pra suudeldes, leppimata ainult k?epigistusega. „Kas oled ammu siin?“ „J?udsin just praegu linna ja tahtsin sind v?ga n?ha,“ vastas Levin, vaadates h?belikult ning ?htlasi n?rviliselt ja tusaselt ringi. „L?ki siis kabinetti,“ ?tles Stepan Arkadit?, kes oma s?bra isekat ja pahurat h?belikkust tundis; v?ttis tal k?est kinni ning talutas teda just nagu l?bi ohtude enda j?rel. Stepan Arkadit? sinatas peaaegu k?iki oma tuttavaid: kuuek?mneaastasi vanamehi, kahek?mneaastasi poisse, n?itlejaid, ministreid, kaupmehi ja kindraladjutante, nii et v?ga paljud tema sinas?brad, kes asusid seltskonnaredeli emmas-kummas otsas, oleksid v?ga imestanud, kuuldes, et neil on Oblonski kaudu midagi ?hist. Ta sinatas k?iki, kellega oli ?ampanjat joonud, ?ampanjat aga j?i ta k?igiga, ja sellep?rast, kohates alluvate juuresolekul m?nda oma h ? b e n e t a v a t „sina“, nagu ta naljatades paljusid s?pru nimetas, oskas ta loomup?rase taktitundega selle mulje vastuv?etamatust alluvate ees v?hendada. Levin polnud h?benetav „sina“. Oblonski aga taipas oma peenetundelisuses, et Levin v?ib m?elda, et ta ei taha alluvate juuresolekul oma s?prust Leviniga n?idata, ja p??dis teda seep?rast kiiresti oma kabinetti viia. Levin oli Oblonskiga peaaegu ?hevanune ja polnud tema sinas?ber mitte ainult ?ampanja p?rast. Levin oli ta kaaslane ja s?ber varasest noorusest. Nad armastasid teineteist iseloomude ja maitsete erinevusest hoolimata, nagu armastavad teineteist need, kes on s?pradeks saanud juba varases nooruses. Aga sellegipoolest, nagu see on tihtipeale inimeste puhul, kes on valinud erinevad tegevusalad, p?lgas kumbki s?damep?hjas teise tegevust, kuigi ta seda m?istusega ?igustada v?is. Kummalegi n?is, et see elu, mida tema ise elab, on ainus t?eline elu, aga see, mida elab s?ber, on ainult silmalummutus. Oblonski ei saanud Levinit n?hes kerget pilklikku muhelust tagasi hoida. Juba mitu korda oli ta n?inud Levinit tulemas maalt, kus ta midagi tegi, aga mida nimelt, sellest ei saanud Stepan Arkadit? kunagi h?sti aru ega tundnud selle vastu huvigi. Levin saabus Moskvasse alati erutatu, kiirustava, veidi h?beliku ja ise ?rritatuna sellest h?belikkusest ning enamasti t?iesti uute ootamatute seisukohtadega, Stepan Arkadit?ile tegi see nalja ja meeldis ?htviisi. Just samuti p?lastas Levingi s?damep?hjas nii oma s?bra linnaelu kui ka tema ametit, mida ta pidas t?hiseks ajaviiteks ja mille ?le ta naeris. Kuid vahe seisis selles, et Oblonski, kes tegi seda, mida k?ik teevad, naeris enesekindlalt ja heatahtlikult, Levin aga ilma selle enesekindluseta ja vahel vihaseltki. „Me oleme sind ammu oodanud,“ ?tles Stepan Arkadit?, kui nad kabinetti j?udsid ja ta Levini k?e lahti laskis, nagu sellega n?idates, et n??d on k?ik ohud m??das. „Mul on v?ga, v?ga hea meel sind n?ha,“ j?tkas ta. „N?ndaks, kuis l?heb? Mis teed? Millal tulid?“ Levin silmitses vaikides Oblonski kahe kolleegi tundmatuid n?gusid, eriti aga elegantse Grinevit?i k?tt peente valgete s?rmedega, pikkade kollaste, otsast k?verate k??ntega ning tohutu suurte l?ikivate mansetin??pidega, nii et need k?ed n?isid k?itvat kogu tema t?helepanu ega andnud talle mahti muust m?telda. Oblonski m?rkas seda kohe ja muigas. „Ah jaa, lubage tutvustada,“ ?tles ta. „Minu kolleegid Filipp Ivan?t? Nikitin, Mihhail Stanislavit? Grinevit?.“ Ja osutades Levini poole: „Semstvotegelane , uus semstvoinimene, v?imleja, kes t?stab ?he k?ega viis puuda ?les, karjakasvataja, jahimees ja minu s?ber Konstantin Dmitrit? Levin, Sergei Ivan?t? Kozn??evi vend.“ „V?ga r??mustav,“ ?tles vanah?rra. „Mul on au tunda teie venda Sergei Ivan?t?it,» s?nas Grinevit?, ulatades oma pikkade k??ntega kitsa k?e. Levin tusanes, surus k?lmalt k?tt ja p??rdus siis kohe Oblonski poole. Kuigi ta oma poolvenna, kogu Venemaal tuntud kirjaniku vastu suurt aukartust tundis, ei sallinud ta ometi, kui teda k?netati kuulsa Kozn??evi vennana, mitte Konstantin Levinina. „Ei, ma pole enam semstvotegelane. Ma l?ksin k?igiga t?lli ja ei k?i enam koosolekutel,“ ?tles ta Oblonski poole p??rdudes. „K?hku k?ll!“ ?tles Oblonski muiates. „Mismoodi? Misp?rast?“ „Pikk lugu, ma r??gin kunagi hiljem,» ?tles Levin, hakkas aga kohe r??kima. „Nii, l?hidalt, ma j?udsin selgusele, et mingit semstvotegevust pole ega saagi olla,“ alustas ta, nagu oleks keegi talle just praegu ?lekohut teinud. „?helt poolt on see m?ng – m?ngitakse parlamenti, aga mina pole enam nii noor ega veel nii vana, et m?ngukannidest l?bu tunda; teiselt poolt (ta kogeles) on see maakonna coterie’le hea tuluallikas. Enne olid seda hoolekanne ja kohtud, n??d on semstvo… mitte altk?emaksu, vaid teenimatu palga n?ol,» k?neles ta nii tuliselt, nagu oleks keegi juuresolijatest tema arvamusele vastu vaielnud. „Ehee! Ma n?en, sa oled j?lle uues faasis, sedakorda konservatiivses,“ ?tles Stepan Arkadit?. „Aga muide, r??gime sellest p?rast.“ „Jah, just. Aga mul oli tarvis sind n?ha,“ ?tles Levin, silmitsedes vaenulikult Grinevit?i k?tt. Stepan Arkadit? muigas vaevu m?rgatavalt. „Kuule, sa ?tlesid, et sa ei pane enam kunagi euroopalikku ?likonda selga?“ ?tles ta, takseerides Levini uut, vististi prantsuse r?tsepa tehtud ?likonda. „Jahah, uus faas, nagu ma n?en.“ Levin punastas ?kki, aga mitte n?nda, nagu punastab t?iskasvanud inimene – kergelt, ise seda m?rkamata –, vaid nii, nagu punastab poisike, tundes, et on oma h?belikkusega naeruv??rne, ja h?benedes seet?ttu veel rohkem ning punastades nii, et pisarad silmis. Oli nii veider n?ha seda arukat mehist n?gu s??rases lapselikus h?daseisundis, et Oblonski hoidus talle otsa vaatamast. „Jah, aga kus me kokku saame? Sest mul on v?ga, v?ga vaja sinuga r??kida,“ ?tles Levin. Oblonski n?is j?rele m?tlevat. „Tead mis – s?idame Gurini juurde einestama ja seal r??gime. Ma olen kella kolmeni vaba.“ „Ei sobi,“ vastas Levin p?rast l?hikest kaalumist, „ma pean veel kuskil ?ra k?ima.“ „Hea k?ll, l?hme siis koos l?unat s??ma.“ „L?unat s??ma? Ega mul pole midagi ise?ralikku, ainult paar s?na k?sida, p?rast v?ib muud r??kida.“ „No k?si need paar s?na siinsamas ?ra, ja l?unalauas ajame juttu.“ „Need paar s?na on j?rgmised,“ ?tles Levin, „muuseas, mitte midagi ise?ralikku.“ Ta n?ol oli korraga kuri ilme, mis oli tingitud h?belikkusest v?itu saamise pingutusest. „Mida ?t?erbatskid teevad? Kas k?ik on endist viisi?“ k?sis ta. Stepan Arkadit?, kes teadis juba ammu, et Levin on armunud tema naise?esse Kittysse, muheles vaevu m?rgatavalt ja ta silmad hakkasid l?busasti s?rama. „Sina said paari s?naga r??gitud, aga mina ei saa paari s?naga vastata, sellep?rast et… Vabanda, ?ks silmapilk…“ Sekret?r tuli sisse; familiaarse aupaklikkusega ja k?igile sekret?ridele omase tagasihoidliku kindlusega, et tema asjatundlikkus ?letab ?lemuse oma, astus ta paberitega Oblonski juurde ja hakkas k?simise vormis mingit arusaamatust ?iendama. Stepan Arkadit? pani k?e lahkelt tema k?sivarrele, teda l?puni kuulamata. „Ei, tehke n?nda, nagu ma ?tlesin,“ ?tles ta, pehmendades naeratusega oma m?rkust; selgitanud siis l?hidalt, kuidas tema asjast aru saab, l?kkas ta paberid k?rvale ja kordas: „Tehkegi, palun, n?nda, Zahhar Nikitit?. Palun, just n?nda.“ Segadusse sattunud sekret?r lahkus. Levin, kes Oblonski ja sekret?ri arupidamise ajal oli oma piinlikkusest t?iesti jagu saanud, seisis, n?jatades ristis k?sivarsi tooli seljatoele, ja ta n?ol peegeldus irooniline t?helepanu. „Ei m?ista, ei m?ista,“ ?tles ta. „Mida sa ei m?ista?“ k?sis Oblonski samuti l?busalt muiates ja taskust paberossi v?ttes. Ta ootas Levinilt m?nd norivat m?rkust. „Ma ei m?ista, mida te teete,“ s?nas Levin ?lgu kehitades. „Kuidas sa saad seda t?siselt v?tta?“ „Miks mitte?“ „Sellep?rast, et teil pole ju midagi teha.“ „Sa arvad nii, aga me oleme t??ga ?le koormatud.“ „Paberim??rimisega. Nojah, selleks sul annet on,“ lisas Levin. „Sa siis leiad, et muuks nagu ei ole?“ „V?ib-olla k?ll,“ vastas Levin. „Ma imetlen siiski sinu suurust ja olen uhke, et minu s?ber on nii t?htis mees. Aga sa pole veel mu k?simusele vastanud,“ lisas ta ja n?gi meeletut vaeva, et Oblonskile otse silma vaadata. „No hea k?ll, hea k?ll. Oota, j?uad sina ka kord niikaugele. Mis sinul viga, sul on Karazini maakonnas kolm tuhat tiinu , ja veel v?gevad musklid ja kaheteistk?mneaastase t?tarlapse noorusv?rskus – aga tuled sinagi meie juurde… Ja n??d siis sellest, mida sa k?sisid: muudatust ei ole, ainult kahju, et sa pole nii kaua k?inud.“ „Mis siis on?“ k?sis Levin kohkunult. „Ei midagi,“ vastas Oblonski. „K?ll p?rast r??gime. Aga milleks sa ?ieti tulid?“ „Ah, ka sellest v?ime hiljem r??kida,“ ?tles Levin ja l?ks j?lle k?rvuni punaseks. „Hea k?ll. Ma m?istan,“ s?nas Stepan Arkadit?. „Vaata, ma oleksin sind meile kutsunud, aga naine pole p?ris terve. Tead mis: kui sa tahad neid n?ha, siis nad on t?na kindlasti kella neljast viieni Zooloogia-aias. Kitty uisutab seal. S?ida sinna, ma tulen ka sealt l?bi ja siis l?heme koos kuhugi l?unat s??ma.“ „Tore. N?gemiseni!“ „Aga pea meeles, ma tunnen sind, sa kas unustad v?i s?idad ?kki maale tagasi,“ h??dis Stepan Arkadit? naerdes. „Ei, t?siselt.“ Ja Levin, kellele alles uksel meelde tuli, et oli unustanud Oblonski kolleegidele kummardada, lahkus kabinetist. „Kahtlemata v?ga energiline h?rra,“ ?tles Grinevit?, kui Levin oli l?inud. „Jah, vennas,“ ?tles Stepan Arkadit? pead vangutades, „no on ?nneseen! Kolm tuhat tiinu Karazini maakonnas, elu alles ees ja v?rskust kui palju! Meie ei saa ligigi.“ „Mis siis teil kurta on, Stepan Arkadit??“ „Kehvad ja kurvad lood,“ ?tles Stepan Arkadit? raskelt ohates. VI Kui Oblonski Levinilt k?sis, miks ta ?ieti linna oli tulnud, punastas Levin ja vihastas enda peale, et oli punastanud, sest ta ei saanud talle vastata: „Ma tulin sinu k?li k?tt paluma,“ kuigi oli tulnud just ainult selle p?rast. Levinid ja ?t?erbatskid olid vanad Moskva aadlisuguv?sad ning alati olnud l?hedastes ja s?bralikes suhetes. Need suhted s?venesid veelgi Levini ?likooliajal. Tema ja noor v?rst ?t?erbatski, Dolly ja Kitty vend, ?ppisid koos sisseastumiseksamiteks ja astusid koos ?likooli. Sel ajal k?is Levin tihti ?t?erbatskite juures ja armus ?t?erbatskite kodusse. Nii imelik, kui see ongi, oli Konstantin Levin armunud just kodusse, perekonda, eriti perekonna naisliikmetesse. Oma ema Levin ei m?letanud ja ta ainuke ?de oli temast vanem, nii et ?t?erbatskite kodus n?gi ta esimest korda seda vana ausa haritud aadlipere milj??d, mis tal endal isa ja ema surma t?ttu puudus. K?iki selle perekonna liikmeid, eriti naisi, looritas tema silmis mingi salap?ra, mingi luulelisus ja nii ei n?inud ta neil ?htki puudust, vaid kujutles veel selle luuleloori taha, mis neid varjas, k?ige ?levamaid tundeid ja k?ikm?eldavat t?iuslikkust. Miks pidid need kolm neidu r??kima ?hel p?eval prantsuse ja teisel inglise keelt; miks pidid nad kindlatel kellaaegadel vaheldumisi m?ngima klaverit, mille helid kostsid ka ?les venna tuppa, kus ?li?pilased ?ppisid; milleks k?isid seal need prantsuse kirjanduse, muusika-, joonistuse- ja tantsu?petajad; milleks s?itsid k?ik kolm neidu iga p?ev kindlal kellaajal koos mademoiselle Linoniga t?llas Tveri bulvarile, atlasskasukad seljas – Dollyl pikk, Nataliel poolpikk, Kittyl p?ris l?hike –, nii et paistsid ta saledad jalad tihedasti liibuvates punastes sukkades; miks oli neil tarvis kuldkokardiga teenri saatel Tveri bulvaril jalutada – k?igest sellest ja paljust muustki, mis nende salap?rases maailmas toimus, ei saanud Levin aru, kuid teadis, et k?ik, mis seal toimus, oli ilus, ja just nende toimingute salap?rasusse oli ta armunud. ?likooliajal oleks ta ??repealt armunud k?ige vanemasse, Dollysse, kuid see pandi varsti Oblonskile mehele. Siis oli ta armumas teise. Ta lihtsalt tundis, et ?hte neist ?dedest peab ta armuma, aga ei suutnud selgusele j?uda, missuguse ta valib. Kuid ka Natalie abiellus diplomaat Lvoviga, niipea kui ta seltskonda viidi. Kitty oli veel laps, kui Levin ?likoolist lahkus. Noor ?t?erbatski oli astunud merev?kke ja hukkunud Balti merel; ning vaatamata Levini s?prusele Oblonskiga, muutus tema l?bik?imine ?t?erbatskitega harvemaks. Aga kui ta t?navu talve algul p?rast maal elatud aastat Moskvasse tuli ja St?erbatskeid kohtas, teadis ta, kellesse neist kolmest ta pidi t?eliselt armuma. N?is, et pole midagi lihtsamat kui see, et tema, heast suguv?sast kolmek?mne kahe aastane mees, ennem rikas kui vaene, teeb v?rstitar ?t?erbatskajale abieluettepaneku; t?en?oliselt olekski teda ilma pikemata heaks partiiks peetud. Kuid Levin oli armunud ja seep?rast tundus talle, et Kitty on igas suhtes nii t?iuslik, nii k?rge ja ebamaine, tema ise aga nii maine ja madal, et ei maksa m?teldagi sellele, et teised v?i Kitty ise teda enese v??riliseks tunnistaksid. Kui ta oli kaks kuud nagu joobumuses Moskvas viibinud, saades peaaegu iga p?ev Kittyga seltskonnas kokku, kus ta oli k?ima hakanud, et neidu kohata, leidis ta korraga, et see on m?eldamatu, ja s?itis tagasi maale. Tema otsus, et see on m?eldamatu, p?hines teadmisel, et omaste silmis pole ta ilusale Kittyle k?llalt kasulik ega v??rikas partii ja et Kitty ise ei v?i teda armastada. Omaste silmis puudub tal etten?htud kindel tegevusala ja seltskondlik positsioon, samal ajal kui ta s?brad on n??d juba, kus ta on kolmk?mmend kaks aastat vana, kas polkovnikud ja tiibadjutandid, v?i professorid, v?i raudteede v?i panga direktorid, v?i m?ne asutuse juhatajad nagu Oblonski; tema aga (ta teadis v?ga h?sti, mida teised v?iksid temast arvata) on m?isnik, kes tegeleb piimakarjakasvatusega, k?ib kurvitsajahil, ehitab midagi, ?he s?naga – andetu mehike, kellest pole midagi saanud ja kes seltskonna arvates teeb seda, mida teevad ?ksnes need, kes kuhugi ei k?lba. Salap?rane v?luv Kitty aga ei v?inud ju armastada nii inetut meest, nagu Levin enda teada oli, liiatigi s??rast lihtsat, mitte millegi poolest silmapaistvat meest. Peale selle pidas ta oma senist vahekorda Kittyga – t?iskasvanu vahekorda lapsega, mis kujunes ta vennaga tekkinud s?pruse m?jul – veel ?heks takistuseks armastusele. Inetut ja hea s?damega inimest, nagu ta enda teada oli, v?ib armastada kui s?pra, arvas ta, aga et saada niisuguse armastuse osaliseks, nagu on tema armastus Kitty vastu, selleks peab olema ilus mees, ja mis peaasi – harudane inimene. Ta oli k?ll kuulnud, et naised nii m?nigi kord armastavad inetuid, lihtsaid mehi, kuid ei uskunud seda, sest ta otsustas enda j?rgi: tema ise v?is armastada ainult ilusat, salap?rast ja haruldast naist. Aga kui ta oli kaks kuud ?ksinda maal viibinud, j?udis ta selgusele, et see pole niisugune armumine, nagu tal neid oli olnud varases nooruses; et see tunne ei anna talle enam ?ldse asu; et ta ei v?i edasi elada, kindlalt teadmata, kas Kitty tuleb talle naiseks v?i ei tule; ja et ta ahastus on tingitud ainult tema enda kujutlustest, sest tal pole mingeid t?endusi, et ta ettepanek tagasi l?katakse. Ja n??d s?itis ta Moskvasse kindla otsusega teha Kittyle ettepanek ja abielluda, kui ta vastu v?etakse. V?i… ta ei suutnud m?teldagi, mis temast siis saab, kui talle ?ra ?eldakse. VII Levin j?udis hommikuse rongiga Moskvasse ja peatus oma poolvenna Kozn??evi pool; ?mber riietunud, l?ks ta venna kabinetti, kavatsedes talle kohe ?ra r??kida, milleks ta on linna tulnud, ning temalt n?u k?sida; kuid vend polnud ?ksi. Tema juures istus tuntud filosoofiaprofessor, kes oli just selleks Harkovist kohale s?itnud, et arutada nendevahelisi lahkarvamusi, mis olid tekkinud ?hes ?pris t?htsas filosoofilises k?simuses. Professor pidas ?gedat poleemikat materialistide vastu; Sergei Kozn??ev oli seda poleemikat huviga j?lginud ja p?rast professori viimase artikli lugemist talle kirjas oma vastuv?ited esitanud; ta heitis professorile ette liiga suurt j?releandmist materialistidele. Ja professor oli seepeale kohale s?itnud, et kokkuleppele j?uda. Jutt oli p?evakajalisest k?simusest: kas inimese tegevuse puhul on ps??hiliste ja f?sioloogiliste n?htuste vahel mingi piir olemas ja kus see piir asub? Sergei Ivanovit? v?ttis noorema venna vastu tavalise jahedalt lahke viisakusnaeratusega, tutvustas teda professorile ning j?tkas k?nelust. Kollaka n?o, prillide ja pikliku otsaesisega mehike katkestas korraks jutu, et tere ?elda, ja k?neles siis edasi, p??ramata enam Levinile t?helepanu. Levin j?i ootama, kunas professor lahkub, kuid hakkas varsti vestlusteema vastu huvi tundma. Ta oli ajakirjades m?rganud artikleid, millest oli praegu jutt, ja neid ka lugenud, tundes huvi omaaegsest loodusteaduse stuudiumist tuntud p?hit?dede edasiarenduse vastu, aga ta polnud neid teaduse j?reldusi inimese loomalikust p?ritolust, refleksidest, bioloogiast ja sotsioloogiast kunagi kokku viinud probleemidega elu ja surma t?hendusest talle endale, mis tal viimasel ajal ikka sagedamini meeles m?lkusid. Kuulates venna ja professori jutuajamist, m?rkas ta, et nad seostasid teaduslikke k?simusi talle s?damel?hedaste teemadega, j?udsid mitmel korral ?sna nende k?simuste l?hedale, aga iga kord, kui nad tema arvates just k?ige t?htsamani olid j?udnud, eemaldusid nad sellest kohe kiiresti ja s?venesid j?lle peente alajaotuste, reservatsioonide, tsitaatide, vihjamiste ja viitamiste valdkonda, nii et ta vaevu taipas, millest on jutt. „Ma ei tunnista seda,“ ?tles Sergei Ivanovit? talle omase v?ljendust?psuse ja selgusega ning hiilgava diktsiooniga, „ma ei saa mingil tingimusel n?ustuda Keissiga selles osas, et kogu minu ettekujutus v?lismaailmast tuleneks ainult muljetest. O l e m a s o l u p?hitunnetust pole ma saanud aistingute kaudu, sest pole olemaski erilist meeleorganit, mis seda vahendaks.“ „Jah, kuid nemad – Wurst, Knaust ja Pripassov – vastavad teile, et olemasolu teadvus tuleneb k?igi aistingute kompleksist, et see olemasolu teadvus on aistingute resultaat. Wurst ?tleb ju otseselt, et niipea kui lakkavad aistingud, lakkab ka olemasolu tunnetus.“ „Mina ?tlen vastupidi…“ alustas Sergei Ivanovit?. N??d tundus Levinile taas, et nad on just j?udnud k?ige olulisema juurde, kuid hakkavad j?lle eemalduma, ning otsustas professorile ?he k?simuse esitada. „J?relikult, kui minu meelte tegevus on l?ppenud, kui minu keha on surnud, siis ei saa enam mingit olemasolu olla?“ k?sis ta. Pahaselt ja otsekui hingeliselt kannatades vahelesegamise p?rast silmitses professor veidrat k?sijat, kes sarnanes pigem lodjavedaja kui filosoofiga, ja p??ras siis pilgu Sergei Ivanovit?ile, just nagu ?eldes: mis siin r??kida? Sergei Ivanovit? aga, kes ei k?nelnud kaugeltki nii kitsalt ega pingutatult kui professor ja kelle k?llaldane m?tteavarus lubas niih?sti vastata professorile kui ka m?ista seda lihtsat ja loomulikku vaatepunkti, millest k?simus oli l?htunud, muigas ja ?tles: „Meil ei ole veel ?igust seda k?simust lahendada…“ „Meil puuduvad andmed,“ kinnitas professor ja j?tkas oma p?hjendusi. „Jah,“ ?tles ta, „ma juhin t?helepanu sellele, et kui taju aluseks ongi aistingud, nagu Pripassov otseselt v?idab, siis tuleb meil nende kahe asja vahel selget vahet teha.“ Levin ei kuulanud enam ja ootas, kunas professor lahkub. VIII Kui professor oli lahkunud, p??rdus Sergei Ivanovit? venna poole: „Kui kena, et sa tulid. Kas j??d kauaks? Kuidas majapidamine edeneb?“ Levin teadis, et majapidamine vanemat venda suurt ei huvita ja et ta k?sis seda ainult selleks, et talle vastu tulla, ning seep?rast jutustas ta vennale ainult nisum??gist ja rahast. Ta tahtis vennale oma abiellumiskavatsusest r??kida ja temalt n?u k?sida, ta oli p?ris kindlalt otsustanud seda teha; aga kui ta venda n?gi ja kuulis tema k?nelust professoriga, kui ta n??d m?rkas seda tahtmatult hooldavat tooni, millega vend teda majapidamisasjus k?sitles (emalt p?ritud m?is oli jagamata ja Levin juhtis kogu m?isa majapidamist), tundis ta, et miskip?rast ei saa ta vennale oma naitumiskavatsusest r??kida. Ta tundis, et vend ei suhtu sellesse nii, nagu tema oleks tahtnud. „N?ndaks, mis siis semstvo teeb?“ k?sis Sergei Ivanovit?, kes semstvo vastu t?sist huvi tundis ja sellele suure t?htsuse andis. „T?esti ei tea…“ „Kuidas nii? Sa oled ju semstvovalitsuse liige?“ „Ei ole enam; ma loobusin,“ vastas Levin, „ja ei k?i enam koosolekutel.“ „Kahju!“ t?hendas Sergei Ivanovit? tusanedes. Enda ?igustamiseks hakkas Levin jutustama, mis s?nnib tema maakonnas neil koosolekutel. „See on alati nii!“ katkestas Sergei Ivanovit? tema jutu. „Meie, venelased, teeme alati nii. V?ib-olla on see meie hea omadus – suuta oma puudusi n?ha, aga me pakume ?le, me tunneme l?bu irooniast, mis on meil alati keelel. Ma ?tlen sulle ?hte: anna needsamad ?igused, mis on meie maaomavalitsusel, m?nele teisele Euroopa rahvale – sakslased ja inglased kujundaksid sellest vabaduse, aga meie ainult naerame.“ „Mis siis teha?“ ?tles Levin s??dlaslikult. „See oli minu viimane katse. Ja ma p??dsin kogu hingest. Aga ei saa. Ma ei ole selleks suuteline.“ „Suuteline v?i mitte,“ ?tles Sergei Ivanovit?, „su vaatekoht asjale pole ?ige.“ „V?ib-olla,“ vastas Levin nukralt. „Kas sa tead, et vend Nikolai on j?lle siin?“ Vend Nikolai oli Konstantin Levini lihane vanem vend ja Sergei Ivanovit?i poolvend, hukkal?inud inimene, kes oli suurema osa oma varandusest ?ra raisanud, liikus k?ige v?imatumas ja halvemas seltskonnas ning oli oma vendadega riius. „Mis sa r??gid?“ h??dis Levin jahmunult. „Kust sina seda tead?“ „Prokofi oli teda t?naval n?inud.“ „Siin, Moskvas? Kus ta on? Kas sa tead?“ Levin t?usis p?sti, nagu m?tleks kohe ?ra minna. „Ma kahetsen, et ma seda sulle ?tlesin,“ ?tles Sergei Ivanovit?, vangutades noorema venna erutust n?hes pead. „Ma lasksin j?rele kuulata, kus ta elab, ja saatsin talle veksli, mille ta Trubinile andis ja mille ma v?lja lunastasin. N?e, mis ta mulle vastas!“ Sergei Ivanovit? v?ttis kirjapressi alt sedeli ja ulatas vennale. Levin luges talle nii tuttavat isep?rast k?ekirja: „Palun alandlikult mind rahule j?tta. See on k?ik, mida ma oma armsatelt veljekestelt n?uan. Nikolai Levin.“ Levin luges kirja l?bi ja j?i pead t?stmata, kiri ikka k?es, Sergei Ivanovit?i ette seisma. Soov oma ?nnetut venda praeguseks unustada v?itles ta hinges teadmisega, et see on halb. „Ta tahab mind n?htavasti haavata,“ j?tkas Sergei Ivanovit?, „aga haavata ta mind ei saa, ja kuigi ma tahaksin k?igest hingest teda aidata, tean ma, et see on v?imatu.“ „Jah, jah,“ kordas Levin. „Ma m?istan ja hindan sinu suhtumist temasse; aga mina l?hen tema juurde.“ „Kui tahad, mine, kuid ma ei soovita,“ ?tles Sergei Ivanovit?. „Ega ma ei karda enda p?rast; t?lli ta mind sinuga ei aja; aga sulle soovitaksin ma k?ll parem minemata j?tta. Aidata ju ei saa. Eks tee, kuidas tahad.“ „V?ib-olla, et ei saa aidata, aga ma tunnen, eriti t?nases meeleolus – see ei kuulu k?ll siia –, ma tunnen, et ma ei saa muidu rahu.“ „Sellest ei saa mina aru,“ ?tles Sergei Ivanovit?. „?hte ma siiski m?istan,“ lisas ta juurde, „see on alandlikkuse proov. Ma olen hakanud teisiti ja leplikumalt suhtuma sellesse, mida nimetatakse alatuseks, sestpeale kui vend Nikolaist sai see, mis ta on… Sa tead ju, mis ta tegi…“ „Oh, see on hirmus, hirmus!“ kordas Levin. K?sinud Sergei Ivanovit?i teenrilt venna aadressi, kavatses Levin kohe tema juurde s?ita, kuid m?tles j?rele ja otsustas selle s?idu ?htuni edasi l?kata. S?damerahu saavutamiseks oli k?igepealt tarvis lahendada see asi, mille p?rast ta oli Moskvasse tulnud. Sergei Ivanovit?i juurest l?ks ta Oblonski ametiasutusse, ja saanud ?t?erbatskite kohta teateid, s?itis ta sinna, kus ta v?is, nagu talle ?eldi, Kittyt kohata. IX Kella nelja paiku astus Levin peksleva s?damega Zooloogia-aia juures voorimehe troskast maha ning hakkas m??da teerada m?gede ja liuv?lja poole minema, teades n??d juba, et kohtab seal kindlasti Kittyt, sest ta oli v?rava ees ?t?erbatskite t?lda n?inud. Oli k?lm ja selge ilm. V?rava ees seisis ridamisi t?ldu, saane, voorimehi ja sandarmeid. K?barad p?ikese k?es l?ikimas, kihas peenemat rahvast k?ll v?rava juures, k?ll roogitud teedel vanavene stiilis nikerdustega majade vahel; aia vanad kaharad kased, k?ik oksad lumeraskusest longus, olid endile nagu uue piduliku r?? ?ll t?mmanud. Levin l?ks m??da teed liuv?lja poole, r??kides endamisi: „Ei maksa erutuda, peab rahulik olema. Mis sul on? Mis sa teed? J?? vakka, rumal!“ ?tles ta oma s?damele. Ja mida rohkem ta p??dis end rahule sundida, seda suuremaks muutus ?ngistus rinnus. ?ks tuttav tuli vastu ja h?ikas teda, aga tema ei m?rganud sedagi, kes see oli. Ta j?udis m?kke, kus r?gisesid allalastavate ja ?lest?stetavate kelkude ketid, krigisesid liuglevad kelgud ja kaikusid r??msad h??led. Ta astus veel m?ne sammu ja tema ees avanes liuv?li, ning kohe tundis ta teiste uisutajate hulgast Kitty ?ra. Juba sellest r??must ja kartusest, mis ta s?dant valdas, tundis ta, et Kitty on seal. Neiu seisis liuv?lja teises otsas ja k?neles ?he daamiga. ?ieti polnud ta riietuses ega poosis midagi erilist, kuid Levinil oli teda niisama kerge rahva hulgast ?ra tunda nagu roosi?it n?geste seast. Temast kiirgas ?mberringi valgust. Ta oli naeratus, millest helendas kogu ?mbrus. „Kas ma t?esti v?in minna sinna j??le, astuda tema juurde?“ m?tles Levin. Koht, kus viibis Kitty, tundus talle ligip??smatu p?hapaigana, ja oli silmapilk, kus ta oleks ??repealt ?ra l?inud: nii suur hirm oli tal. Ta pidi endast v?itu saama ja enesele selgeks tegema, et Kitty ?mber liigub igasugust rahvast, et ka tema, Levin, v?ib sinna uisutama minna. Ta l?ks alla ja hoidus neiut pikka aega vaatamast nii nagu p?ikest, kuid n?gi teda nagu p?ikest ilma vaatamatagi. J??le kogunes sel n?dalap?eval ja kellaajal teatava ringkonna inimesi, kes k?ik olid omavahel tuttavad. Siin oli oma kunstiga edvistavaid uisutamismeistreid, oli kartlikke ja kohmakate liigutustega algajaid leenkelkude taga, oli nii poisikesi kui ka vanu, tervislikel p?hjustel uisutavaid inimesi; k?ik nad tundusid Levinile valitud ?nnelastena, sest nad olid seal, Kitty l?heduses. Ja k?ik nad uisutasid ilmselt t?iesti ?ksk?ikselt tema ees ja taga, kui nad ka temaga r??kisid v?i temast t?iesti s?ltumata l?butsesid, tundes r??mu suurep?rasest j??st ja ilusast ilmast. L?hikeses kuues ja kitsastes p?kstes Nikolai ?t?erbatski, Kitty n?bu, istus pingil, uisud all, ja h??dis Levinit n?hes: „Hei, vene esiuisutaja! Kas olete juba kaua siin? Suurep?rane j??, pange aga uisud alla!“ „Mul polegi uiske,“ vastas Levin, imestades seda julgust ja sundimatust Kitty juuresolekul, keda ta ei lasknud korrakski silmist, kuigi ta tema poole ei vaadanud. Ta tundis p?ikest l?henemas. Kitty hakkas abitult oma ahtaid k?rgetes saabastes jalgu r??biti seades ja ilmselt veidi kartes liuv?lja nurgast Levini poole uisutama. ?ks vene rahvar?ivais poisike ajas hullup??ra k?tega vehkides ja maani kummardudes temast m??da. Kitty ei uisutanud kuigi kindlalt; k?ed v?ikesest muhvist v?lja v?tnud, hoidis ta nendega tasakaalu, lastes muhvil n??ri otsas rippuda, ja vaadates Levini poole, kelle ta oli ?ra tundnud, naeratas ta ?htaegu temale ja oma arguse ?le. K??nakul t?ukas ta veel kord n?tkelt jalaga, liugles otseteed ?t?erbatski juurde, ja haaranud temast kinni, noogutas naeratades Levinile. Kitty oli veel kaunim, kui Levin teda oli kujutlenud. Temast m?eldes v?is Levin teda endale elavalt silme ette manada, eriti tema blondi peakese ilu, mis nii enesestm?istetavalt sobitus tema saledatele neiu?lgadele, ning tema lapseliku puhtuse ja headuse ilmet. Just n?oilme lapselikkuse ja kehakuju peene ilu ?hendus andis Kittyle erilise v?lu, mida Levin nii h?sti m?letas; kuid ootamatusena ?llatas teda alati Kitty silmavaade, tasane, rahulik ja aval, ning veelgi rohkem tema naeratus, mis Levini alati v?lumaailma viis, kus ta end nii heldinu ja h?rdununa tundis, nagu ta v?is end m?letada m?nest harvast varase lapsep?lve silmapilgust. „Kas olete juba ammu siin?“ k?sis Kitty Levinile k?tt andes. „Olge t?natud,“ lisas ta, kui Levin tema muhvist maha kukkunud taskur?ti ?les t?stis. „Mina? Ei ole ammu, eile… see t?hendab t?na… j?udsin siia,“ vastas Levin, kes ei saanud erutuse t?ttu kohe k?simusest aru. „Ma tahtsin teile tulla,“ ?tles ta ning sattus samas segadusse ja punastas, niipea kui tal meelde turgatas, millise kavatsusega ta oli Kittyt otsinud. „Ma ei teadnud, et te uisutate, ja veel nii h?sti.“ Kitty vaatas talle t?helepanelikult otsa, just nagu p??des teada saada tema punastamise p?hjust. „Teie kiitust peab hindama. Teil on siin seniajani parima uisutaja kuulsus,“ ?tles Kitty, p?hkides v?ikese mustas kindas k?ega muhvilt h?rmatisen?elu maha. „Jah, ma olin kunagi kirglik uisutaja; tahtsin t?iuslikkust saavutada.“ „Teie teete vist k?ike kirglikult,“ ?tles Kitty naeratades. „Ma tahaksin nii v?ga n?ha, kuidas te uisutate. Pange uisud alla ja uisutame seltsis!“ „Seltsis! Kas see on t?esti v?imalik?“ m?tles Levin talle otsa vaadates. „Kohe panen,“ ?tles ta. Ja l?ks uiske alla panema. „H?rra pole t?kil ajal meil k?inud,“ ?tles liuv?ljavaht, kes Levini jalga ?hus hoides kontsakruvi kinni keeras. „P?rast teid pole ?kski h?rra meistriks saanud. Kas n??d on h?sti?“ k?sis ta rihma pingutades. „On, on, palun ainult rutemini,“ vastas Levin, hoides vaevu tagasi ?nnemuhelust, mis v?gisi ta n?ole kippus. „Jah,“ m?tles ta, „see on alles elu, see on alles ?nn! S e l t s i s, ?tles ta, u i s u t a m e s e l t s i s. Kas ?tlen talle n??d? Aga sellep?rast ma just kardan ?elda, et praegu olen ma ?nnelik, ?nnelik v?hemasti oma lootuseski… Aga siis?… Aga ma pean, pean, pean! Maha argus!“ Levin t?usis p?sti, v?ttis palitu seljast, ja saanud majakese juurest ?le krobelise j?? joostes hoo sisse, j?udis ta siledale j??le, kus ta pingutamata liuglema hakkas, just nagu ainult oma vastava sooviga kiirust lisades v?i v?hendades ja suunda muutes. Ta uisutas k?heldes Kitty juurde, kuid j?lle rahustas teda neiu naeratus. Kitty ulatas talle k?e ja nad hakkasid hoogu andes k?rvuti minema, ja mida kiiremini nad uisutasid, seda tugevamini pigistas Kitty tema k?tt. „Teiega koos oleksin ma selle rutemini selgeks ?ppinud, teiega on mul millegip?rast kindel tunne,“ ?tles Kitty talle. „Ka mina olen endas kindel, kui teie minu vastu toetute,“ ?tles Levin, kuid kohkus kohe oma s?nadest ja punastas. Ja t?epoolest, niipea kui ta need s?nad oli ?elnud, oleks nagu p?ike ?kki pilve taha l?inud: Kitty n?ost kadus igasugune s?bralikkus ja Levin n?gi talle tuttavat ilmemuutust, mis t?hendas pingelist m?tlemist: neiu siledale otsaesisele tekkis kortsuke. „On teil midagi pahasti? Mul pole k?ll ?igust k?sida,“ ?tles Levin k?hku. „Miks?… Ei, mul pole midagi pahasti,“ vastas Kitty k?lmalt ja lisas kohe: „Ega te pole mademoiselle Linoni n?inud?“ „Ei ole veel.“ „Minge ta juurde, ta armastab teid nii v?ga.“ „Mis see t?hendab? Ma tegin talle haiget. Issand, aita mind!“ m?tles Levin ja uisutas vana, hallide lokkidega prantslanna juurde, kes pingil istus. Naeratades ja oma kunsthambaid n?idates v?ttis prantslanna teda vastu nagu vana s?pra. „N?ete, kuidas me kasvame,“ ?tles ta Levinile, osutades pilguga Kittyt, „ja vananeme. Tiny bear on juba suureks kasvanud!“ j?tkas prantslanna naerdes ja tuletas Levinile meelde tema nalja kolme neiu kohta, keda ta inglise muinasjutu j?rgi oli kutsunud kolmeks karuks. „Kas m?letate, te ?tlesite vahel n?nda?“ Levin ei m?letanud seda enam ?ldse, kuid prantslanna pidas seda heaks naljaks ja oli juba k?mme aastat selle ?le naernud. „Noh, minge n??d, minge uisutama! Eks ole, meie Kitty on h?sti uisutama hakanud?“ Kui Levin j?lle Kitty juurde j?udis, ei olnud neiu ilme enam nii karm, ka pilk oli aval ja s?bralik, aga Levinile tundus, et sellel s?bralikkusel on eriline, tahtlikult talitsetud toon. Ja Levini meel l?ks nukraks. Kitty r??kis natuke oma vanast guvernandist ja tema veidrustest ning p?ris siis Levini k?ek?igu j?rele. „Kas teil talviti maal t?esti igav ei ole?“ k?sis ta. „Ei ole igav, mul on palju tegemist,“ ?tles Levin, tundes, et Kitty alistab teda oma talitsetud toonile, millest tema pole v?imeline jagu saama, nii nagu see oli talve algulgi. „Kas tulite kauaks?“ k?sis talt Kitty. „Ma ei tea,“ vastas Levin, m?tlemata sellele, mida ta r??gib. Tal k?is peast l?bi m?te, et kui ta Kitty rahuliku s?pruse toonile alistub, siis s?idab ta j?lle midagi lahendamata ?ra, ja ta otsustas selle vastu m?ssu t?sta. „Kuidas te ei tea?“ „Ei tea, see oleneb teist,“ ?tles Levin ja kohkus kohe oma s?nadest. Kas Kitty ei kuulnud neid s?nu v?i ei tahtnud kuulda, igatahes ta tegi, nagu oleks ta komistanud, t?ukas siis paar korda jalaga ja liugles Levinist kiiresti eemale. Ta s?itis mademoiselle Linoni juurde, ?tles talle midagi ja l?ks majakesse, kus daamid uiske alt ?ra v?tsid. „Mu jumal, mis ma tegin! Issand jumal, aita mind, ?peta mind!“ palus Levin, tundes ?htlasi suurt liikumistarvet, ning hakkas rataskaari jooksma, joonistades j??le kaheksaid. Samal ajal tuli ?ks nooruk, uutest uisutajatest parim, pabeross suus, uiskudel kohvikust v?lja ning kihutas suure hooga, trepiastmeil kolistades ja rappudes trepist alla. Muutmata alla j?udes isegi oma k?te vaba asendit, liugles ta j??le. „Ah, see on uus kunstt?kk!“ ?tles Levin ja jooksis kohe ?les, et seda uut kunstt?kki j?rele teha. „?rge kukkuge, see n?uab harjutamist!“ h??dis talle Nikolai ?t?erbatski. Levin l?ks trepile, v?ttis ?lal nii suure hoo, kui sai, ja tormas alla, hoides harjumatul s?idul end k?tega tasakaalus. Viimase astmel ta komistas, kuid k?ega j??d puudutades ajas ta end ?kilise t?ukega sirgu ja liugles naerdes edasi. „Kui kena, kui armas,“ m?tles Kitty samal ajal mademoiselle Linoniga majast v?lja tulles ja Levinit nagu kallist venda vaikse, hella naeratusega vaadates. „Kas ma olen t?esti s??di, kas ma olen t?esti mingil moel halba teinud? Nad ?tlevad – koketeerimine. Ma tean, et ma teda ei armasta, aga mul on temaga siiski l?bus, ta on nii kena. Ainult et miks ta seda ?tles…?“ m?tles ta. N?hes lahkuvat Kittyt ja tema ema, kes oli trepil oodanud, j?i Levin kiirest s?idust punetavana seisma ja m?tles veidi aega. Siis v?ttis ta uisud alt ning j?udis aiav?ravas emale ja t?trele j?rele. „R??m teid n?ha,“ s?nas v?rstinna. „Neljap?eviti on meil nagu ikka k?laliste p?ev.“ „See on siis t?na?“ „R??mustame v?ga, kui tulete,“ lausus v?rstinna jahedalt. See jahedus tegi Kittyle meeleh?rmi ja ta ei saanud vastu panna soovile ema jahedust heaks teha. Ta vaatas tagasi, naeratas ja ?tles: „N?gemiseni.“ Samal ajal tuli Stepan Arkadit? r??msa v?itja ilmel aeda, k?bar viltu peas, silmad ja n?gu s?ramas. Aga ?mma juurde astudes vastas ta kurva ja s??dlase n?oga tema k?simustele Dolly tervise kohta. Kui ta oli ?mmaga natuke aega tasa ja nukralt k?nelnud, ajas ta j?lle rinna kummi ning v?ttis Levinil k?e alt kinni. „Nii, kas s?idame?“ k?sis ta. „Ma m?tlesin kogu aeg sinule ja olen v?ga, v?ga r??mus, et sa siia tulid,“ s?nas ta, vaadates Levinile t?hendusrikkalt silma. „S?idame pealegi,“ vastas ?nnelik Levin, kuuldes ikka veel h??lt, mis ?tles „n?gemiseni“, ja n?hes naeratust, millega see oli ?eldud. „Kas „Inglismaa“ v?i „Ermitaa?“?“ „Mul ?ksk?ik.“ „N?ndaks, siis „Inglismaa“,“ ?tles Stepan Arkadit?, valides „Inglismaa“ sellep?rast, et seal oli tal rohkem v?lgu kui „Ermitaa?is“. Seep?rast pidas ta inetuks seda hotelli v?ltida. „On sul voorimees? See on hea, sest ma lasksin t?llal ?ra s?ita.“ S?brad vaikisid kogu tee. Levin m?tles, mida see Kitty n?oilme muutus v?is t?hendada; ajuti kinnitas ta endale, et on lootust, ajuti langes j?lle ahastusse ja n?gi selgesti, et tema lootus on meeletu, vahepeal aga tundis ta end sootuks teise inimesena, kellel polnud sarnasust sellega, kes ta oli olnud enne Kitty naeratust ja s?na „n?gemiseni“. Stepan Arkadit? koostas teel l?unas??gi men??d. „Sa ju armastad turbot’d“ ?tles ta kohale j?udes Levinile. „Mis?“ k?sis Levin. „Turbot’d? Jah, ma armastan v ? g a turbot’d.“ X Kui Levin ja Oblonski hotelli j?udsid, ei v?inud Levinile m?rkamata j??da Stepan Arkadit?i n?o ja kogu ta isiku eriline v?ljenduslikkus, just nagu vaoshoitud s?ra. Oblonski v?ttis palitu seljast ja astus, k?bar viltu peas, s??gisaali, asudes teda ?mbritsevatele kelnerifrakis ja salvr?tiga tatarlastele k?ske jagama. Kummardades paremale ja vasakule, teda r??msalt tervitavatele tuttavatele, keda leidus siingi nagu k?ikjal mujal, l?ks ta puhveti juurde, j?i klaasi viina, v?ttis suupisteks kala peale ning ?tles midagi vastuv?tupuldi taga istuvale v?rvitud, lokitud, lintides ja pitsides prantslannale, nii et seegi s?damest naerma hakkas. Levin j?ttis viina ainult sellep?rast joomata, et ta j?lestas seda prantslannat, kes paistis olevat kokku pandud ?ksnes valejuustest, poudre de riz’ist ja vinaigre de toilette’ist . Ta kiirustas sealt nagu r?pasest kohast eemale. Tema hing oli tulvil m?lestusi Kittyst ja ta silmist naeratas vastu juubeldav ?nn. „Siia, teie hiilgus, olge head, siin saate segamata olla, teie hiilgus,“ r??kis vana, ise?ranis lipitsev helehalli pea, suure istmiku ja sellel laialihoiduvate kuuesabadega tatarlane. „Olge head, teie hiilgus, teie k?bar,“ ?tles ta siis Levinile, osutades Stepan Arkadit?ile veel sellega lugupidamist, et hoolitses ka tema k?lalise eest. Ta laotas silmapilk uue laudlina juba varem linaga kaetud ?mmargusele lauale pronksist seinal?htri all, nihutas sametiga kaetud toolid l?hemale ja j?i k?ske oodates Stepan Arkadit?i ette seisma, salvr?tt ja s??gikaart k?es. „Kui soovite, teie hiilgus, siis omaette kabinet vabaneb kohe: v?rst Golits?n ?he daamiga. V?rskeid austreid on meil ka.“ „Oo! Austrid!“ Stepan Arkadit? m?tles silmapilgu. „Kas me ei muudaks l?una k?iku, Levin?“ ?tles ta, s?rm s??gikaardil. Ja ta n?gu v?ljendas t?sist kahevahelolekut. „Kas austrid on head? Vaata sa mul!“ „Flensburgist, teie hiilgus. Ostende’ist ei ole.“ „Flensburgist k?ll, aga kas on v?rsked?“ „Eile saime.“ „N?ndaks, kui algaks ?ige austritest, ja p?rast muudaksime kogu men??d? Mis?“ „Mul ?ksk?ik. Mina s??ksin k?ige meelsamini kapsasuppi ja putru; aga seda siin ei ole.“ „Puder ? la russe , kas soovite?“ k?sis tatarlane, kummardudes Levini kohale nagu lapsehoidja lapse kohale. „Ei, ilma naljata, k?ik, mis sa valid, on hea. Ma uisutasin ja tahan n??d s??a. Ja ?ra arva,“ lisas Levin, Oblonski n?ol rahulolematust m?rgates, „et ma sinu valikust lugu ei pea. Ma s??n meelsasti midagi head.“ „V?i veel! R??gi mis tahes, aga see on ?ks elu m?nudest,“ ?tles Stepan Arkadit?. „No anna siis meile, kulla vennas, austreid kaks-… vist on v?he…kolmk?mmend t?kki ja juurviljasuppi…“ „Printani?re ,“ kordas tatarlane. Aga Stepan Arkadit? ei tahtnud n?htavasti valmistada talle seda r??mu – nimetada toite prantsuse keeles. „Juurviljaga, tead? Siis turbot’d paksus kastmes, siis… rostbiifi, aga vaata, et oleks hea. Ja siis kas v?i kabunat ja konserve.“ Tatarlane, kes m?letas n??d Stepan Arkadit?i kommet mitte nimetada toite prantsuskeelse men?? j?rgi, ei korranud talle j?rele, vaid lubas endale seda l?bu, et luges kogu tellimuse s??gikaardilt ette: „Soupe printani?re, turbot sauce Beaumarchais, poulard ? l’estragon, macedoine des fruits… “ ja pannud samas, just nagu vedrudel, ?he k?idetud kaardi k?rvale ja haaranud teise, veinikaardi, ulatas selle Stepan Arkadit?ile. „Mis me siis joome?“ „Mina – mida tahad, aga mitte palju… ?ampanjat,“ ?tles Levin. „Mis? Kohe algul? Aga muide, v?ib ju ka. Kas sulle meeldib valge pitseriga?“ „Cachet blanc,“ kordas tatarlane. „Jah, too seda marki austrite juurde, ja eks siis p?rast n?e.“ „Kuulen. Millist lauaveini soovite?“ „Too nuits’d. Ei, parem too klassikalist chablis’d.“ „Kuulen. Kas oma juustu ka soovite?“ „Nojah, parmesaani. V?i tahad sa teist?“ „Ei, minul on ?ksk?ik,“ ?tles Levin, suutmata muiet varjata. Kuuesabade lehvides laia istmiku kohal jooksis tatarlane minema ning tuli viie minuti p?rast lennates tagasi, pudel s?rmede vahel ja k?es kandik, millel olid austrid avatud p?rlmutterkarpides. Stepan Arkadit? k?grutas t?rgeldatud suur?tti, toppis selle otsapidi vesti vahele, pani k?ed mugavalt lauale ja asus austrite kallale. „Ei ole viga,“ r??kis ta, h?bekahvliga p?rlmutterkarbist lupsuvaid austreid koukides ja neid ?ksteise j?rel neelates. „Ei ole viga,“ kordas ta, vaadates niiskelt s?ravate silmadega kord Levinile, kord tatarlasele otsa. Levin s?i samuti austreid, kuigi juustuga sai maitses talle rohkem. Kuid ta imetles Oblonskit. Isegi tatarlane, kes oli pudeli lahti teinud ja peenikese jalaga laiad pokaalid vahutavat veini t?is kallanud, vaatas n?htavalt m?nusa muhelusega Stepan Arkadit?it, kohendades oma valget kaelasidet. „Sina n?htavasti ei hooli eriti austritest?“ k?sis Stepan Arkadit? oma klaasi t?hjaks juues. „V?i on sul mingi mure? Mis?“ Ta tahtis, et Levin oleks heas tujus. Aga Levin oli heast tujust kaugel, tal oli koguni piinlik. Sellega, mis ta hinges valitses, oli halb ja ebamugav olla k?rtsis, kabinettide keskel, kus daamidega l?unastati, keset seda sagimist ja askeldamist; ja see sisustus – pronks, peeglid, gaasituled, tatarlased – k?ik see alandas teda. Ta kartis r?vetada seda, mis ta hinge t?itis. „Mina? Jah, mul on mure; ja peale selle, see k?ik siin r?hub mind,“ ?tles ta. „Sa ei kujuta ette, kuidas see k?ik minusugusele maamehele v??ras on, nii nagu selle h?rra k??nedki, keda ma sinu juures n?gin…“ „Jah, ma n?gin, et vaese Grinevit?i k??ned sulle suurt huvi pakkusid,“ ?tles Stepan Arkadit? naerdes. „Ma ei talu seda,“ vastas Levin. „Katsu minust aru saada, maainimese vaatevinklist asja n?ha. Meie p??ame maal oma k?si niisuguses korras hoida, et nendega oleks mugavam t??d teha; selleks l?ikame k??ned l?hikeseks, vahel k??rime k?isedki ?les. Aga siin lasevad inimesed meelega k??ned nii pikaks kasvada kui v?hegi v?imalik ja kannavad alustassisuurusi mansetin??pe, et k?tega enam midagi teha ei saaks.“ Stepan Arkadit? muigas l?bustatult. „Jaa, see on tunnism?rk, et temal pole vaja musta t??d teha. Temal t??tab pea…“ „V?ib-olla, aga mulle on see ikkagi v??ras, nagu mulle on praegu v??ras seegi, et kui meie, maainimesed, p??ame kiiresti s??nuks saada, et me jaksaksime j?lle t??le hakata, siis siin me katsume sinuga s??nukssaamist h?sti pika aja peale venitada ja seep?rast s??megi austreid…“ „No muidugi,“ kinnitas Stepan Arkadit?. „See ongi hariduse eesm?rk: teha igast asjast l?bu.“ „Kui see on eesm?rk, siis oleksin ma parema meelega metsik.“ „Sa oledki ju metsik. Teie, Levinid, olete k?ik metsikud.“ Levin ohkas. Talle tuli meelde vend Nikolai, tal hakkas piinlik ja valus ning ta j?i s?ngeks; kuid siis hakkas Oblonski r??kima asjast, mis ta m?tted kohe mujale viis. „Kas l?hed siis t?na meie rahvale k?lla, see t?hendab ?t?erbatskite poole?“ k?sis ta t?hendusrikkalt silmi v?lgutades, l?kates samal ajal t?hjad krobelised austrikarbid k?rvale ning v?ttes juustu ette. „Jah, tingimata l?hen,“ vastas Levin. „Kuigi mulle tundus, et v?rstinna mind ?sna vastumeelselt kutsus.“ „Mis sa r??gid! Rumal jutt! See on tema komme… Noh, vennas, anna n??d suppi!… See on tema grande dame’i komme,“ ?tles Stepan Arkadit?. „Ma tulen ka, aga ma pean enne krahvinna Banina juurde lauluharjutusele minema. N?ndaks, kas sa siis ei ole metsik? Millega muidu seletada seda sinu ?kilist kadumist Moskvast? ?t?erbatskid p?risid minu k?est ?htelugu sinu j?rele, just nagu mina peaksin seda teadma. Mina tean ainult ?hte: sina teed alati seda, mida keegi teine ei tee.“ „Jah,“ vastas Levin pikkamisi, seesmise erutusega. „Sul on ?igus, ma olen metsik. Aga minu metsikust ei n?ita mitte see, et ma ?ra s?itsin, vaid see, et ma n??d tagasi tulin. N??d ma siis tulin…“ „Oh, kui ?nnelik sa oled!“ h??dis Stepan Arkadit? ja vaatas Levinile otsa. „Misp?rast?“ „K?llap tunnen tulist ratsut m?ningaist ta m?rkidest, noore mehe armumise ?ra n?en ta silmadest“,“ deklameeris Stepan Arkadit?. „Sinul on k?ik veel ees.“ „On siis sinul k?ik m??das?“ „Kui ei ole ka m??das, siis sinul on tulevik, minul aga olevik, ja sedagi, noh, nii raasukaupa.“ „Mis m?ttes?“ „Asjad on kehvasti. Aga noh, ma ei tahaks endast r??kida, ja pealegi on k?ike v?imatu seletada,“ ?tles Stepan Arkadit?. „No mis sind siis Moskvasse t?i?… Hei, vii ?ra!“ h?ikas ta tatarlasele. „Sa vist aimad?“ vastas Levin, p??ramata Stepan Arkadit?ilt oma s?gavalt s?ravat pilku. „Aiman k?ll, aga ei saa praegu sellest r??kima hakata. Juba sellest v?id sa n?ha, kas ma aiman ?igesti v?i valesti,“ ?tles Stepan Arkadit?, vaadates kelmika naeratusega Levinile otsa. „Aga mida sa mulle siiski ?tleksid?“ k?sis Levin v?riseval h??lel, tundes, et k?ik lihased ta n?os v?bisevad. „Kuidas sina selle peale vaatad?“ Stepan Arkadit? j?i oma veiniklaasi pikkam??da t?hjaks, Levinilt silmi p??ramata. „Mina?“ ?tles ta siis. „Miski poleks mulle meelep?rasem kui see, mitte miski! See oleks k?ige toredam, mis v?iks s?ndida.“ „Aga ?kki sa eksid? Tead sa ikka, millest me r??gime?“ k?sis Levin, puurides pilguga oma jutukaaslast. „On see sinu arvates ?ldse v?imalik?“ „Minu arvates k?ll. Miks ta ei peaks olema?“ „Ei, kas sa t?esti m?tled, et see on v?imalik? ?tle k?ik ?ra, mida sa m?tled! Ja mis siis, mis siis, kui mind ootab eitav vastus?… Ja ma olen isegi p?ris kindel…“ „Miks sa seda arvad?“ k?sis Stepan Arkadit?, muiates Levini erutuse ?le. „Nii see mulle vahel tundub. See oleks ju ?udne, nii mulle kui temale.“ „T?drukule igatahes pole see sugugi ?udne. Iga t?druk on abieluettepaneku ?le uhke.“ „Iga t?druk k?ll, aga mitte tema.“ Stepan Arkadit? muigas. Ta teadis t?pselt seda Levini tunnet, teadis, et Levini meelest jagunevad k?ik maailma t?drukud kahte liiki: esimesse liiki kuuluvad k?ik t?drukud peale Kitty, ja neil on olemas k?ik inimlikud n?rkused, ja nad on k?ik v?ga tavalised t?drukud; teine liik on tema ?ksi, kellel pole ?htegi n?rkust ja kes on k?igest inimlikust k?rgemal. „Kuule, v?ta kastet ka,“ ?tles ta, peatades Levini k?tt, kui see kastmekannu eemale l?kkas. Levin t?stis kuulekalt endale kastet, kuid ei lasknud Stepan Arkadit?il s??a. „Ei, kuule, kuula mind,“ s?nas ta. „Sa pead teadma, et see on mulle elu ja surma k?simus. Ma ei ole sellest ?ldse kellelegi r??kinud. Ja ei saagi sellest kellegi teisega r??kida, ainult sinuga. Me oleme muidu igas suhtes t?iesti v??rad: erinev maitse, erinevad vaated ja k?ik muu; aga ma tean, et sa mind armastad ja minust aru saad, ja sellep?rast ma armastan sind v?ga. Ainult ole jumala p?rast t?iesti avameelne.“ „Ma r??gin sulle just seda, mida ma m?tlen,“ ?tles Stepan Arkadit? muheldes. „Aga ma ?tlen sulle veel rohkemgi: minu naine on imetlusv??rne inimene…“ Stepan Arkadit? ohkas ja j?i korraks vait, sest talle tuli meelde oma vahekord naisega, siis aga j?tkas: „Tal on ennustamisv?imet. Ta n?eb inimesi l?bi; see poleks veel midagi, aga ta teab ette, mis tuleb, eriti abiellumiste puhul. Ta ennustas n?iteks, et Sahhovskaja abiellub Brentelniga. Keegi ei tahtnud seda uskuda, aga just nii see l?ks. Ja tema on sinu poolt.“ „Mismoodi?“ „V?he veel sellest, et ta sind armastab – ta ?tleb, et Kitty saab surmkindlalt sinu naiseks.“ Nende s?nade peale puhkes Levini n?ol s?rama niisugune naeratus, mis pole kaugel heldimuspisaratest. „Ah tema ?tleb nii!“ h??dis ta. „Ma olen alati r??kinud, et su naine on imearmas! N?ndaks, aitab, aitab sellest jutust,“ ?tles ta lauast t?ustes. „Hea k?ll, istu ometi, siin on su supp.“ Aga Levin ei saanud paigal istuda. Ta k?is paar korda oma kindlal sammul edasi-tagasi m??da kitsukest tuba, pilgutas silmi, et ta pisaraid ei n?htaks, ja istus alles siis uuesti lauda. „Saad aru,“ ?tles ta, „see pole armastus. Armunud ma olen ju olnud, aga see on midagi muud. See polegi minu tunne, vaid mingi j?ud v?ljaspool mind, mis on v?tnud mind oma v?imusesse. Ma s?itsin ju ?ra, sest ma m?tlesin, et see on m?eldamatu, saad aru, nagu ?nn, mida maa peal pole olemas; ma v?itlesin iseendaga, aga n??d ma n?en, et ilma selleta mul elu ei ole. Peab otsustama…“ „Miks sa siis ?ra s?itsid?“ „Oh, oota n??d! Oh, kui palju on m?tteid! Kui palju peaks veel k?sima! Kuule! Sa ei oska endale ettegi kujutada, kuidas su s?nad mulle m?jusid. Ma olen nii ?nnelik, et muutun isegi vastikuks; k?ik muu on ununenud… Ma kuulsin t?na, et vend Nikolai… sa tead ju, on siin… ja temagi l?ks meelest. Mulle tundub, et ka tema on ?nnelik. See on juba hullumeelsuse moodi. Aga ?ks asi on hirmus… Sina oled ju abiellunud, sa tead seda tunnet… On ju hirmus, et meie, vanad, kellel on minevik seljataga… mitte armastus, vaid patud… l?heneme korraga puhtale, s??tule olendile; see on vastik, ja seep?rast ei saagi end v??rilisena tunda.“ „Sinul on ju nii v?he patte.“ „Oh, siiski,“ ?tles Levin, „jah, siiski. „Ma oma eluloost loen lehti piinavaid, ja needes?nu t?useb suhu. Ma kaeblen kibedalt…“ Jah.“ „Mis parata, nii on maailm loodud,“ ?tles Stepan Arkadit?. „On vaid ?ks lohutus, nagu selles palves, mida ma ikka olen armastanud: anna mulle andeks, mitte mu teenete p?rast, vaid oma armust. Ainult n?nda v?ib temagi mulle andeks anda.“ XI Levin j?i oma pokaali t?hjaks ja m?lemad olid natuke aega vait. „?hte asja pean ma sulle veel ?tlema. Kas sa Vronskit tunned?“ k?sis Stepan Arkadit? Levinilt. „Ei, ei tunne. Miks sa seda k?sid?“ „Too teine pudel,“ p??rdus Stepan Arkadit? tatarlase poole, kes klaase t?itis ja just siis nende ?mber keerles, kui teda k?ige v?hem vaja oli. „Miks ma peaksin seda Vronskit tundma?“ „Sa pead sellep?rast Vronskit tundma, et ta on ?ks sinu v?istlejaid.“ „Mis mees see Vronski on?“ k?sis Levin ja ta lapselikult vaimustatud n?gu, mida Oblonski hiljaaegu oli imetlenud, muutus ?kki kurjaks ja eemalet?ukavaks. „Ah Vronski – tema on krahv Kirill Ivanovit? Vronski poeg ja Peterburi kuldse nooruse kuulsamaid kujusid. Mina ?ppisin teda Tveris tundma, kui ma seal teenisin, ta tuli sinna nekruteid v?rbama. Kohutavalt rikas, ilus, t?htsate sidemetega, tiibadjutant ja ?htlasi v?ga armas, tore poiss. Ja veel rohkem kui lihtsalt tore poiss. Nagu ma siin olen aru saanud, on ta ka haritud ja v?ga tark. Ta on mees, kes j?uab kaugele.“ Levin tusatses ja vaikis. „Ta ilmus varsti p?rast sind siia, ja nagu ma aru saan, on ta Kittysse k?rvuni armunud, ja sa saad isegi aru, et ema…“ „Anna andeks, ma ei saa mitte millestki aru,“ ?tles Levin s?ngelt n?gu krimpsutades. Parajasti tuli tal vend Nikolai meelde ja ka see, kui alatu oli temast venda unustada. „Kuule, oota n??d,“ ?tles Stepan Arkadit? muiates ja tema k?tt puudutades. „Ma r??kisin sulle, mida mina tean, ja kordan, et niipalju kui v?ib aimata sellest ?rnast ja hellast asjast, on ?ansid minu arvates sinu poolel.“ Levin n?jatus vastu toolikorju, ta n?gu oli kahvatu. „Aga ma soovitaksin sul seda asja h?sti ruttu ajada,“ j?tkas Oblonski tema klaasi t?is valades. „Ei, t?nan, ma ei v?i enam juua,“ ?tles Levin ja l?kkas klaasi eemale. „Ma j??n purju… N?ndaks, kuidas sina siis elad?“ k?sis ta, m?eldes n?htavasti jutuainet muuta. „Veel ?ks s?na: igal juhul soovitan ma sul ajada see asi kiiresti joonde. T?na ma k?ll ei soovita sellest r??kida,“ ?tles Stepan Arkadit?. „Aga mine homme hommikul, nagu see klassikaliselt k?ib, ja tee ettepanek, ja jumal ?nnistagu sind…“ „Sa oled ikka tahtnud minu juurde jahile tulla? Tule kevadel kurvitsaid laskma,“ ?tles Levin. N??d kahetses ta kogu s?damest, et oli hakanud sellest Stepan Arkadit?ile r??kima. Tema e r a k o r d s e t tundmust r?vetasid need jutud v?istlemisest ?he Peterburi ohvitseriga, samuti Stepan Arkadit?i oletused ja soovitused. Stepan Arkadit? muigas. Ta teadis, mis Levini hinges s?nnib. „K?ll ma tulen ka,“ ?tles ta. „Jah, vennas, naine on telg, mille ?mber k?ik keerleb. Ka minu asjad on halvasti, v?ga halvasti. Ja just naiste p?rast. ?tle mulle avameelselt,“ j?tkas ta sigarit v?ttes ja teises k?es klaasi hoides, „anna mulle n?u.“ „Mis asjas?“ „Kohe kuuled, mis asjas. Oletame, et sa oled abielus, sa armastad oma naist, aga oled v?lutud teisest naisest…“ „Anna andeks, ma ei saa sellest lihtsalt aru… nagu ma ei saaks ka sellest aru, kui ma n??d k?hut?ie peale l?heksin pagari?rist m??da ja varastaksin r?ngassaia.“ Stepan Arkadit?i silmad s?rasid rohkem kui muidu. „Miks mitte? R?ngassai l?hnab vahel nii h?sti, et ei saa kuidagi vastu panna. „Himmlisch ist, wenn ich bezwungen Meine irdische Begier; Aber doch wenn’s nicht gelungen, Hatt’ ich auch recht h?bsch Plaisir!“ Seda ?eldes muigas Stepan Arkadit? kelmikalt. Ja Levingi ei saanud t?siseks j??da. „Jah, aga ilma naljata,“ j?tkas Oblonski. „Saad aru, see on armas, alandlik, armastav olend, vaene, ?ksik naine, kes on k?ik ohverdanud. N??d, kus tegu on tehtud – katsu aru saada –, kuidas saab teda maha j?tta? Ja kui me l?hemegi lahku, et mitte perekonda l?hkuda, kas ei v?i siis talle t?esti kaasa tunda, teda aidata, tema saatust leevendada?“ „Vabanda v?ga. Sa tead, k?ik naised jagunevad minu jaoks kahte liiki… v?i ei… ?igemini: on naised ja on… Mina pole n?inud „k?ll langenud, kuid armsaid olendeid“ ega saa ka n?gema; niisugused, nagu see mukitud-lokitud prantslanna seal puhvetis, on mulle vastikud, ja k?ik langenud on samasugused.“ „Aga Evangeeliumi patune naine?“ „Ah, j?ta! Kristus poleks neid s?nu kunagi ?elnud, kui ta oleks teadnud, et neid hakatakse kuritarvitama. Evangeeliumist muud ei m?letatagi kui ainult neid s?nu. Muuseas, ma ei r??gi seda, mida ma m?tlen, vaid seda, mida ma tunnen. Mulle on langenud naised vastikud. Sina kardad ?mblikke, mina neid k?lvatuid. Sina pole arvatavasti ?mblikke uurinud ega tunne nende loomust; nii ka mina.“ „Jah, sul on kerge r??kida, sul k?ib see nii nagu selsamusel Dickensi h?rral, kes k?ik rasked k?simused pahema k?ega ?le parema ?la viskas. Aga t?siasja eitamine pole veel vastus. Mis teha, ?tle mulle, mis teha? Naine vananeb, aga sina oled t?is elu. Sa ei j?ua ?mbergi vaadata, kui juba tunned, et sa ei suuda oma naist armastada nagu naist, kui v?ga sa teda ka ei austaks. Seal satub sulle ?kki teele armastus, ja sa oled kadunud, j??davalt kadunud!“ k?neles Stepan Arkadit? nukra ahastusega. Levin muigas. „Jah, oledki kadunud,“ kordas Oblonski. „Mida siis teha?“ „Mitte varastada r?ngassaiu!“ Stepan Arkadit? hakkas naerma. „Oo, moralist! Saa ometi aru, on kaks naist: ?ks n?uab ainult oma ?igust taga ja see ?igus on sinu armastus, mida sa talle anda ei saa; teine aga ohverdab sulle k?ik ja ei n?ua midagi. Mida sa pead siis tegema? Kuidas talitama? See on hirmus draama.“ „Kui sa selles asjas minu avameelset arvamust kuulda tahad, siis ma ?tlen sulle, et mina ei n?e siin k?ll mingit draamat. Ja tead, misp?rast? Armastus on minu meelest… m?lemad armastused, mida Platon oma „Pidus??gis“ defineerib, nagu sa m?letad, m?lemad armastused on inimesele katsekiviks . M?ned inimesed tunnevad ainult ?hte, teised teist armastust. Ja need, kes tunnevad ainult mitteplatoonilist armastust, r??givad ilmaaegu draamast. Selle armastuse puhul ei saa mingit draamat olla. „T?nan teid v?ga selle l?bu eest, head tervist!“ – ja ongi kogu draama. Platoonilise armastuse puhul ei saa draamat olla j?lle sellep?rast, et selles armastuses on k?ik selge ja puhas, sest et…“ Samas tulid Levinile meelde tema patud ja sisemine heitlus, mida ta oli heidelnud. Ja ta lisas ootamatult: „Aga v?ib-olla on sul ka ?igus. V?ga v?imalik… Ega ma ei tea, t?esti ei tea.“ „N?ed n??d,“ ?tles Stepan Arkadit?, „sa oled v?ga terviklik inimene. See on sinu tugevus ja sinu n?rkus. Sul on endal terviklik iseloom ja sa tahad, et kogu elu koosneks terviklikest n?htustest, aga see ei ole nii. Sa p?lgad ?hiskondlikku ametitegevust, sest sa tahad, et t?? vastaks alati eesm?rgile, aga see ei ole nii. Sa tahad, et inimese tegemistel oleks alati eesm?rk, et armastus ja perekonnaelu oleksid ?ks ja sama. Aga see ei ole nii. Elu kogu mitmekesisus, kogu v?lu ja ilu koosneb varjust ja valgusest.“ Levin ohkas ja ei vastanud midagi. Ta m?tles omi m?tteid ega kuulanudki Oblonskit. Ja korraga tundsid m?lemad, et kuigi nad on s?brad, et kuigi nad ?heskoos l?unastasid ja veini j?id, mis oleks pidanud neid veelgi enam l?hendama, m?tleb kumbki ainult endast ja ?hel pole teisega midagi pistmist. Oblonski oli s??rastel l?unas??kidel korduvalt kogenud seda ??rmise eemaldumise tunnet l?henemise asemel ja teadis, mis sel puhul teha. „Arve!“ h?ikas ta ja l?ks k?rvaltuppa, kus ta kohtas sedamaid tuttavat adjutanti ja hakkas sellega vestlema ?hest n?itlejannast ning selle ?lalpidajast. Ja vesteldes adjutandiga tundis Oblonski kohe kergendust ja vabanemist vestlusest Leviniga, mis n?udis talt alati liiga suurt vaimset ja hingelist pingutust. Kui tatarlane esitas arve, kaksk?mmend kuus rubla kopikatega ja lisaks veel jootraha, ei pannud Levin seda t?helegi, kuigi tema arveosa, neliteist rubla, oleks m?nel teisel korral talle kui maainimesele hirmu peale ajanud; ta maksis oma osa ning l?ks koju, et ?mber riietuda ja ?t?erbatskite juurde s?ita, kus pidi otsustatama tema saatus. XII V?rstitar Kitty ?t?erbatskaja oli kaheksateistk?mneaastane. Ballidel k?is ta esimest talve. Tema menu seltskonnas oli suurem kui kahel vanemal ?el, isegi suurem, kui v?rstinna oli oodanud. V?he sellest, et peaaegu k?ik noorukid, kes Moskva ballidel tantsisid, olid Kittysse armunud; juba esimesel talvel kerkis esile kaks t?sist partiid: Levin ja kohe p?rast tema ?ras?itu krahv Vronski. Levini seltskonda saabumine talve algul, tema sagedased k?lask?igud ja ilmne armastus Kitty vastu andis Kitty vanematele p?hjust esimesteks t?sisemateks k?nelusteks t?tre tulevikust ning t?lideks v?rsti ja v?rstinna vahel. V?rst oli Levini poolt, ?tles, et ta ei teaks Kittyle midagi paremat soovida. V?rstinna aga r??kis, naistele omasel kombel k?simusest m??da hiilides, et Kitty on veel liiga noor, et Levin pole mingil viisil ilmutanud, et tal on t?sised kavatsused, et Kitty ei ole temasse kiindunud, ja t?i muidki p?hjendusi, kuid ei ?elnud peamist – seda, et ta ootab t?trele paremat partiid, et Levin ei ole talle s?mpaatne ja et ta ei m?ista teda. Kui Levin ?kki ?ra s?itis, oli v?rstinna r??mus ja ?tles mehele v?idukalt: „N?ed n??d, mul oli ?igus.“ Kui aga ilmus Vronski, oli ta veelgi r??msam, leides kinnitust oma arvamisele, et Kitty peab tegema mitte ainult hea, vaid hiilgava partii. Ema meelest ei saanud Vronskit ja Levinit ?ldse v?rreldagi. Emale ei meeldinud Levini imelikud ja j?rsud m?tteavaldused, tema kohmakas k?itumine seltskonnas, mille p?hjuseks oli uhkus, nagu ta oletas, ega tema metsik elu maal, nagu see oli v?rstinna ettekujutuses, tegelemine kariloomade ja talupoegadega. Ei meeldinud talle sugugi ka see, et Levin, kes oli tema t?tresse armunud, k?is poolteist kuud neil k?las, just nagu midagi oodates, uurides, just nagu kartes, et kas see pole ehk liiga suur au, kui ta ettepaneku teeb, seejuures taipamata, et kui k?iakse majas, kus t?tar on pruudieas, peavad asjad selgeks saama. Ja siis s?itis ta korraga ilma midagi selgitamata ?ra. „Hea veel, et ta on nii v?he?tlev kuju, et Kitty temasse ei armunud,“ m?tles ema. Vronski aga rahuldas k?ik ema n?uded. Ta oli rikas, tark, kuulsast suguv?sast, teel hiilgava s?jav?elise ja ?ukondliku karj??ri poole ning lausa v?luv mees. Midagi paremat ei v?inud soovida. Ballidel kurameeris Vronski ilmselt Kittyga, tantsis temaga ja k?is k?las, j?relikult polnud p?hjust kahelda tema kavatsuste t?siduses. Kuid sellest hoolimata oli ema kogu talve kangesti hirmul ja mures. V?rstinna ise oli kolmek?mne aasta eest t?di vaheltsobitusel mehele l?inud. Peigmees, kellest k?ik oli juba ette teada, s?itis kohale, vaatas pruudi ?le, ja ka tema ise vaadati ?le. Kosjasobitaja t?di kaudu vahetati vastastikku muljeid; muljed olid head; kindlaks m??ratud p?eval sai siis vanematelt k?tt palutud ja oodatud ettepanek vastu v?etud. K?ik l?ks v?ga kergelt ja lihtsalt. V?hemalt v?rstinna arvates. Kuid oma t?tarde puhul pidi ta kogema, et see nii tavalisena n?iv asi, t?tarde mehelepanek, pole ei kerge ega lihtne. Kui palju hirme sai l?bi elatud, kui palju m?tteid m?eldud, kui palju raha raisatud, kui palju kokkup?rkeid oli mehega olnud juba kaht vanemat t?tart, Darjat ja Nataljat, mehele pannes! N??d, noorimat seltskonda viies, tuli l?bi elada samasuguseid hirme, samasuguseid kahtlusi ja veel suuremaid t?lisid mehega kui vanemate t?tarde puhul. Nagu k?ik isad, oli vana v?rst ?pris noriv oma t?tarde au ja hea kuulsuse suhtes; ta oli m?istmatult armukade oma t?tarde p?rast, eriti Kitty p?rast, kes oli tema lemmiklaps, ja tegi v?rstinnale igal sammul etteheiteid, et see t?tart kompromiteerib. V?rstinna oli sellega juba vanemate t?tarde puhul harjunud, aga n??d tundis ta, et v?rstil on norimiseks rohkem alust. Ta n?gi, et viimasel ajal oli seltskondlikes kommetes m?ndagi muutunud, et emakohustused olid veelgi raskemad t?ita. Ta n?gi, et Kitty eakaaslased asutasid mingisuguseid ?hinguid, k?isid mingisugustel kursustel, kohtlesid mehi vabalt, s?itsid t?naval ilma saatjata, paljud ei teinud enam reveranssi, ja mis peaasi – nad leidsid enesekindlalt, et mehe valimine on nende, mitte vanemate asi. „Praegu ei minda enam nii mehele nagu vanasti,“ m?tlesid ja r??kisid k?ik need noored t?drukud ja isegi k?ik vanad inimesed. Kuidas aga siis n??d, t?nap?eval, mehele minnakse, seda ei saanud v?rstinna kelleltki teada. Prantsuse kommet – lasta vanematel laste saatust otsustada – ei kiidetud heaks, see m?isteti hukka. Inglise kommet – anda t?trele t?ielik vabadus – ei kiidetud samuti heaks ega peetud vene seltskonnas m?eldavaks. Vene kosimiskommet peeti p?ris veidraks, seda naersid k?ik, v?rstinna ise ka. Aga kuidas siis mehele minna ja mehele panna, seda ei teadnud keegi. K?ik, kellega v?rstinnal sellest juttu oli, ?tlesid ?htviisi: „Kuulge, oleks juba aeg need vanad kombed maha j?tta. Abielluvad ju noored, mitte nende vanemad; j?relikult peab laskma noortel ise oma asju korraldada, nii nagu nad oskavad.“ Aga hea oli n?nda r??kida neil, kellel t?treid polnud. V?rstinna teadis, et l?hemalt tutvudes v?ib t?tar armuda, ja armuda sellesse, kes ei tahagi abielluda, v?i sellesse, kes meheks ei k?lba. Ja ?ksk?ik, kuidas v?rstinnat ka keelitati, et kaasajal peavad noored ise oma saatust korraldama, ei suutnud ta seda uskuda, nagu ta poleks suutnud uskuda ka seda, et laetud p?stolid v?iksid mis tahes ajaj?rgul olla viieaastastele lastele k?ige sobivamad m?nguasjad. Ja seet?ttu muretses v?rstinna Kitty p?rast rohkem kui vanemate t?tarde p?rast. N??d kartis ta, et Vronski piirdub ainult tema t?tre austaja rolliga. Ta n?gi, et t?tar on juba temasse armunud, kuid lohutas end sellega, et Vronski on aumees ja ei saa niiviisi talitada. Aga ta teadis ?htlasi, kui kerge on praeguse k?itumisvabaduse juures t?tarlapsel pead segi ajada ja kui kergelt mehed ?ldiselt s??rast s??tegu v?tavad. M??dunud n?dalal oli Kitty emale r??kinud Vronskiga toimunud jutuajamisest masurka ajal. See jutt rahustas v?rstinnat m?nev?rra; kuid p?ris rahulik ei saanud ta olla. Vronski oli Kittyle ?elnud, et tema ja ta vend on m?lemad harjunud igas asjas oma ema kuulda v?tma, nii et nad ei otsusta kunagi midagi t?htsat ilma emalt n?u k?simata. „Ja n??d ootan ma ema siias?itu nagu erakordset ?nne,“ ?tles ta. Seda jutustades ei omistanud Kitty neile s?nadele mingit t?htsust. Kuid ema m?istis neid teisiti. Ta teadis, et vanaprouat p?evast p?eva Peterburist siia oodatakse, teadis, et vanaproua poja valiku ?le r??mustaks, ja talle tundus imelik, et poeg ema pahandamise kartusel ettepanekut ei tee; kuid ta soovis nii v?ga seda abielu ja veel rohkem oma muredest vabanemist, et uskus sellesse. Kui raske tal ka polnud praegu n?ha oma vanema t?tre Dolly ?nnetust, kes kavatses mehe maha j?tta, hoidis ?revus noorema t?tre saatuse p?rast k?iki ta meeli vangis. T?nane p?ev t?i Levini saabumisega veel uut muret juurde. Ema kartis, et t?tar, kes oli tema arvates ?ksvahe Levinist sisse v?etud, keeldub oma liialdatud aususe t?ttu Vronskile minemast ning et Levini siias?it ?ldse viivitab ja segab asja, mille l?plik otsustamine on juba nii l?hedal. „See Levin, millal ta siia j?udis?“ k?sis v?rstinna t?trelt, kui nad koju j?udsid. „T?na, maman.“ „Ma tahtsin ainult ?hte ?telda…“ alustas v?rstinna, ja ta t?siselt erutunud ilmest aimas Kitty, millest on jutt. „Mamma,“ ?tles ta punastades ja kiiresti ema poole p??rdudes, „palun, palun, ?rge sellest r??kige. Ma tean, ma tean k?ik.“ Ta tahtis sedasama, mida emagi, kuid ema motiivid alandasid teda. „Ma tahan ainult ?telda, et kui antakse ?hele lootust…“ „Mamma, kallis, ?rge r??kige, jumala p?rast! Nii hirmus on sellest r??kida.“ „Ei r??gi, ei r??gi,“ ?tles ema, n?hes t?tre silmis pisaraid. „Aga ?hte pea meeles, mu kallis: sa lubasid mulle, et sa minu eest midagi ei varja. Ega ei varja?“ „Ei, mamma, mitte kunagi,“ vastas Kitty punastades ja emale otse silma vaadates. „Ainult et mul pole praegu midagi r??kida. Mina… ma… kui ma ka tahaksin, ma ei tea, mida r??kida ja kuidas… ma ei tea…“ „Ei, valetada need silmad ei saa,“ m?tles ema, muiates t?tre erutuse ja ?nne ?le. V?rstinna muigas selle ?le, kui suur ja kui t?htis tundub talle vaesekesele see, mis praegu ta hinges s?nnib. XIII Kittyl oli p?rast l?unat kuni ?htuni s??rane tunne, nagu v?iks olla noorukil lahingu eel. Ta s?da peksis ja m?tted ei j??nud millelegi p?sima. Ta tundis, et t?nane ?htu, kus m?lemad mehed esimest korda kohtuvad, peab tema saatuse otsustama. Ja ta kujutles lakkamatult kord kumbagi meest eraldi, kord m?lemaid koos. Kui ta m?tles minevikule, m?letas ta r??mu ja ?rnusega oma suhteid Leviniga. M?lestused lapsep?lvest ja Levini s?prusest tema surnud vennaga andsid neile suhetele mingi luulelise varjundi. Levini armastus, milles ta oli kindel, meelitas ja r??mustas teda. Ja tal oli kerge Levinile m?telda. M?lestustesse Vronskist aga segunes midagi piinlikku, olgugi et Vronski oli ?limal m??ral seltskondlik ja tasakaalukas inimene; tundus, nagu oleks miski v?lts, mitte Vronski – tema oli v?ga lihtne ja kena –, vaid Kitty ise, samal ajal kui ta Leviniga koos tundis end t?iesti vaba ja rahulikuna. Kui ta seevastu hakkas m?tlema oma tulevikule Vronskiga, kerkis ta ette hiilgav ?nneperspektiiv; aga Leviniga oli tulevik selgusetu. Kui ta ?lakorrusele ?htuks riietuma l?ks ja peeglisse vaatas, m?rkas ta r??muga, et see on ?ks ta h?id p?evi ja et ta valitseb t?iesti k?iki oma j?ude; seda aga oli tal v?ga vaja selleks, mis teda ootas; ta tunnetas enda v?list rahulikkust ja liigutuste vaba graatsiat. Pool kaheksa, just siis, kui ta oli alla v??rastetuppa tulnud, teatas teener: „Konstantin Dmitrit? Levin.“ V?rstinna oli veel oma toas. Ka v?rsti polnud saalis. „N?nda see ongi,“ m?tles Kitty ja veri voogas tal s?damesse. Ta vaatas peeglisse ja ehmus oma kahvatuse p?rast. N??d teadis ta kindlalt, et Levin tuli sellep?rast varem, et teda ?ksi eest leida ja talle abieluettepanekut teha. Ja alles n??d paistis kogu asi talle esimest korda hoopis teises, uues valguses. Alles n??d taipas ta, et see k?simus ei puuduta ainu?ksi teda – kellega ta ?nnelikuks saab ja keda ta armastab –, vaid et ta peab n??d kohe haavama inimest, keda ta armastab. Ja julmalt haavama… Mille eest? Selle eest, et see kena inimene armastab teda, on temasse armunud. Aga pole parata, seda tuleb teha, nii peab olema. „Mu jumal, kas ma pean t?esti ise talle seda ?tlema?“ m?tles ta. „Mida ma talle ?tlen? Kas ma t?esti ?tlen, et ma teda ei armasta? See pole ju ?ige. Mida ma siis ?tlen? ?tlen, et ma armastan teist? Ei, see on v?imatu. Ma l?hen ?ra, ma l?hen ?ra.“ Ta oli juba ukse juures, kui kuulis Levini samme. „Ei! See poleks aus. Mida ma kardan? Ma pole midagi paha teinud. Mis tuleb, see tuleb! Ma ?tlen t?tt. Tema seltsis ei tunne ju kunagi piinlikkust. N??d on ta siin,“ ?tles ta endamisi, n?hes Levini tugevat ja arglikku kogu ning temale suunatud s?ravat pilku. Ta vaatas Levinile otse silma, just nagu armu paludes, ja andis talle k?tt. „Ma ei tulnud ?igel ajal, vist on liiga vara,“ ?tles Levin t?hjas v??rastetoas ringi vaadates. Kui ta n?gi, et ta ootused olid t?ide l?inud, et miski ei keela tal r??kida, l?ks ta n?gu ?kki pilve. „Oh ei,“ vastas Kitty ja istus laua ??rde. „Aga seda ma just tahtsingi, et te oleksite ?ksi,“ alustas Levin istet v?tmata ja Kittyle otsa vaatamata, et mitte julgust kaotada. „Mamma tuleb kohe. Eilne p?ev v?sitas teda v?ga. Eile…“ Kitty r??kis, ilma et ta ise oleks teadnud, mida ta huuled r??givad, ja ilma et ta oleks oma paluvat ning paitavat pilku Levinilt p??ranud. Levin vaatas talle otsa; Kitty punastas ja j?i vait. „Ma ?tlesin teile, et ma ei tea, kui kauaks ma linna j??n… et see oleneb teist…“ Kitty laskis pea ikka madalamale vajuda, leidmata vastust sellele, mis oli tulemas. „Et see oleneb teist,“ kordas Levin. „Ma tahtsin ?telda… ma tahtsin ?telda… Ma tulin selleks… et… te saaksite minu naiseks!“ ?tles ta, teadmata ise, mida ta r??gib; kuid tundes, et k?ige hirmsam on ?eldud, j?i ta vait ja vaatas Kittyle otsa. Kitty hingas raskelt ega vaadanud tema poole. Ta tundis joovastust. Ta s?da paisus ?nnest. Ta polnud ?ldse oodanud, et Levini s?nadeks saanud armastus avaldab talle nii s?gavat m?ju. Kuid see kestis ainult silmapilgu. Vronski tuli talle meelde. Ta t?stis oma selged, avalad silmad, ja n?hes Levini ahastavat n?gu, vastas ta kiiresti: „See on v?imatu… andke mulle andeks…“ Kuis oli Kitty alles n??dsama Levinile nii l?hedane olnud, nii t?htis tema elus! Ja kuis ta korraga talle v??raks ja kaugeks muutus! „See ei v?inud teisiti ollagi,“ ?tles Levin, Kittyle otsa vaatamata. Ta kummardas ja tahtis ?ra minna. XIV Kuid just siis tuli v?rstinna. Ta n?ol peegeldus hirm, kui ta n?gi neid kahekesi omaette ja nende kohmetunud n?gusid. Levin tegi talle kummarduse ja ei ?elnud midagi. Kitty vaikis, silmad maas. „Jumalale t?nu, ta on korvi andnud,“ m?tles ema ja ta n?ol hakkas s?rama harilik naeratus, millega ta neljap?eviti oma k?lalisi vastu v?ttis. Ta istus ning hakkas Levinilt p?rima tema maaelu kohta. Ka Levin v?ttis uuesti istet, j??des ootama teiste k?laliste saabumist, et siis t?helepandamatult lahkuda. Viie minuti p?rast tuligi Kitty s?bratar krahvinna Nordston, kes oli eelmisel talvel abiellunud. See oli kuivetu, kollase jume, mustade l?ikivate silmadega haiglane ja n?rviline naine. Ta armastas Kittyt, ja nagu ikka abielunaiste armastus noorte neidude vastu, nii avaldus temagi armastus Kitty vastu soovis teda oma ?nneideaalile vastavalt mehele panna, mist?ttu ta tahtis, et Kitty abielluks Vronskiga. Levin, keda ta talve algul sageli Kitty kodus kohtas, oli talle kogu aeg ebas?mpaatne olnud. Nende kohtumisel oli tema pidevaks l?buks Levini kulul nalja heita. „Mulle meeldib, kuidas ta oma majesteetlikust k?rgusest minu peale vaatab: ta kas katkestab oma targa jutu, sest ma olen rumal, v?i laskub minu tasemele. Oi, kuidas see mulle meeldib: l a s k u b minu tasemele! Mul on v?ga hea meel, et ta mind ei salli,“ r??kis ta Levini kohta. Tal oli ?igus, sest Levin ei sallinud teda t?epoolest ja p?lastas temas just seda, mille ?le see naine ise uhke oli ja mida ta oma v??rtuseks pidas – tema n?rvilisust, tema rafineeritud ?ksk?iksust ning p?lgust k?ige labase ja argip?evase vastu. Nordstoni ja Levini vahel kujunes seltskonnas k?llalt tihti esinev vahekord, kus kaks inimest, kellel on pealtn?ha s?bralikud suhted, p?lgavad teineteist sel m??ral, et ei saa teineteist ?ldse t?siselt v?tta ega isegi mitte v?lja vihastada. Krahvinna Nordston asus kohe Levini kallale. „Oo! Konstantin Dmitrit?! Te olete j?lle tulnud meie k?lvatusse Paabelisse,“ ?tles ta, ulatades Levinile oma ?blukese kollase k?e ja korrates Levini talve algul ?eldud s?nu, et Moskva on Paabel. „Mis siis on, kas on Paabel paranenud v?i olete teie raisku l?inud?“ lisas ta muigega, vaadates Kitty poole. „Ma olen v?ga meelitatud, krahvinna, et te nii h?sti mu s?nu m?letate,“ vastas Levin, kes oli j?udnud ennast juba koguda ja harjumuse kohaselt krahvinna vastu naljatlev-terava tooni tarvitusele v?tnud. „N?htavasti on nad teile s?gavat m?ju avaldanud.“ „Jaa, muidugi! Ma kirjutan k?ik ?les. Kuule, Kitty, kas sa k?isid t?na ka uisutamas?…“ Ja ta hakkas Kittyga r??kima. Kuigi Levinil polnud n??d s?nnis lahkuda, oleks tal siiski olnud kergem s?ndsusetult k?ituda kui j??da kogu ?htuks siia ja n?ha Kittyt, kes ?ige harva tema poole vaatas ja tema pilku v?ltis. Ta tahtis t?usta, kuid v?rstinna, kes oli ta vaikimist m?rganud, hakkas temaga r??kima: „Kas j??te kauaks Moskvasse? Te olete ju kuuldavasti semstvos ametis ja ei saa kauaks j??da.“ „Ei, v?rstinna, ma ei ole enam semstvos,“ vastas Levin. „Siia s?itsin ma m?neks p?evaks.“ „Mis tal t?na viga on,“ m?tles krahvinna Nordston, Levini kinnist ja t?sist n?gu silmitsedes. „Ta ei kukugi kohe targutama. Aga k?ll ma ta ?les keeran. Mulle meeldiks kangesti teda Kitty ees narriks teha, ja ma teen seda.“ „Konstantin Dmitrit?,“ ?tles ta Levinile, „seletage mulle, palun, mis see t?hendab – teie peaksite seda teadma: meie Kaluuga m?isas j?id talumehed ja -naised k?ik maha, mis neil oli, ja n??d ei maksa nad meile mingit renti. Mis see t?hendab? Teie muidu ikka kiidate neid talupoegi.“ Samal ajal tuli tuppa veel ?ks daam ja Levin t?usis p?sti. „Vabandage krahvinna, ma ei tea sellest t?esti midagi ega oska teile midagi ?elda,“ ?tles ta ja silmitses daami j?rel sisseastuvat s?jav?elast. „See peab olema Vronski,“ m?tles Levin ja vaatas Kitty poole, et oma arvamisele kinnitust saada. Kitty oli juba j?udnud Vronskile pilgu heita ja vaatas n??d korraks Levini poole. Ja sellest ainsast, tahtmatult s?rama l??nud pilgust m?istis Levin, et Kitty armastab seda meest, m?istis seda nii selgesti, nagu oleks Kitty talle seda suus?nal ?telnud. Ainult mis inimene on see mees? N??d – oli see hea v?i halb – ei v?inud Levin ?ra minna; ta pidi teada saama, mis mees see on, keda Kitty armastab. On inimesi, kes on oma mingil alal ?nnelikku v?istlejat kohates kohe valmis silmi sulgema k?igele heale, mis temas on, ja n?gema temas ainult halba; on ka inimesi, kes vastupidi ihkavad oma ?nnelikus v?istlejas leida ennek?ike neid omadusi, millega ta on neid v?itnud, ja otsivad valust tuikava s?damega temas ainult head. Levin kuulus niisuguste inimeste hulka. Ainult et tal polnud kuigi raske leida Vronskis head ja meeldivat. See paistis kohe silma. Vronski oli keskmist kasvu, tugeva kehaehituse, tumedate juuste, ilusa s?damliku n?o ning ??rmiselt rahuliku ja kindla ilmega mees. Ta n?os ja kogu ta v?limuses, alates l?hikeseks l?igatud mustadest juustest ja v?rskelt raseeritud l?uast ning l?petades uhiuue ?laka mundriga, oli k?ik lihtne ja ?htlasi peen. Lasknud k?igepealt daami uksest sisse, astus Vronski enne v?rstinna ja siis Kitty juurde. Kui ta Kitty juurde tuli, hakkasid ta ilusad silmad ?tlemata ?rnalt s?rama, vaevu m?rgatava ?nneliku ja vaikselt v?iduka naeratusega (nii tundus Levinile) kummardas ta aupaklikult ja tagasihoidlikult Kitty ees ning sirutas talle oma v?ikese, kuid laia k?e. Kui ta oli k?iki tervitanud ja m?ne s?na lausunud, v?ttis ta istet, vaatamata kordagi teda pidevalt silmitseva Levini poole. „Lubage tutvustada,“ ?tles v?rstinna, osutades Levinile: „Konstantin Dmitrit? Levin. Krahv Aleksei Kirillovit? Vronski.“ Vronski t?usis p?sti ja vaatas Levini k?tt surudes talle s?bralikult otsa. „Kui ma ei eksi, pidin ma t?navu talvel kord teiega l?unastama,“ ?tles ta lihtsa ja avameelse naeratusega, „aga teie s?itsite ootamatult maale.“ „Konstantin Dmitrit? vihkab ja p?lgab linna ning meid, linlasi,“ ?tles krahvinna Nordston. „N?htavasti avaldavad mu s?nad teile s?gavat m?ju, kui te neid ikka veel m?letate,“ ?tles Levin ja punastas, kuna tal tuli meelde, et ta oli seda kord juba ?telnud. Vronski heitis pilgu Levinile ja krahvinna Nordstonile ning muigas. „Kas elate pidevalt maal?“ k?sis ta. „Ma m?tlen, et talvel on igav?“ „Kui tegevust on, siis ei ole igav, ka ?ksi olles pole igav,“ vastas Levin j?rsult. „Ma armastan maaelu,“ ?tles Vronski, m?rgates, kuid tehes mitte m?rkama Levini tooni. „Aga mina usun, krahv, et teie poleks valmis pidevalt maal elama,“ ?tles krahvinna Nordston. „Ma ei tea, pole seal pikemat aega elanud. Aga ma olen tundnud imelikku tunnet,“ ?tles Vronski. „Ma ei ole kusagil igatsenud nii v?ga maaelu, vene viiskude ja talupoegadega k?laelu nagu siis, kui ma veetsin emaga ?he talve Nizzas. Nizza on ju iseenesest igav koht, nagu te teate. Ka Napoli ja Sorrento on meeldivad ainult l?hemat aega. Ja just seal tuleb eriti elavalt meelde Venemaa, just vene k?la. Nad on nagu…“ Ta r??kis p??rdudes kord Kitty, kord Levini poole ning lastes oma rahulikul ja s?bralikul pilgul ?helt teisele libiseda, – r??kis n?htavasti seda, mis talle p?he tuli. Kui ta m?rkas, et krahvinna Nordston tahab midagi ?telda, j?ttis ta lause pooleli ja hakkas t?helepanelikult teda kuulama. Vestlus ei soikunud silmapilgukski, nii et vanal v?rstinnal, kellel oli kohase teema puudumise korral alati varuks kaks raskesuurt?kki – klassikaline ja reaalharidus ning ?ldine s?jav?ekohustus –, polnud vajadust nendega v?lja tulla ja krahvinna Nordston ei leidnud parajat juhust Levinit ?rritada. Levin oleks tahtnud, kuid ei saanud ?ldisest jutuajamisest osa v?tta; korrates enesele alatasa, et „n??d l?hen ?ra“, ei l?inud ta ometi, nagu ootaks ta midagi. Jutt p?ikas p??rlevatele laudadele ja vaimudele, ning krahvinna Nordston, kes uskus spiritismi, hakkas r??kima imedest, mida ta oli n?inud. „Ah, krahvinna, viige, viige mind, jumala p?rast, tingimata nende juurde! Ma pole iial midagi ?leloomulikku n?inud, kuigi ma seda igalt poolt otsin,“ ?tles Vronski naeratades. „Hea k?ll, tuleval laup?eval,“ vastas krahvinna Nordston. „Aga teie, Konstantin Dmitrit?, kas teie usute?“ k?sis ta Levinilt. „Miks te seda k?site? Te ju teate, mida ma vastan.“ „Aga ma tahan teie arvamust kuulda.“ „Minu arvamus on lihtsalt see,“ vastas Levin, „et need p??rlevad lauakesed t?endavad meile, et niinimetatud haritud seltskond ei ole k?rgemal tasemel kui talupojad. Nemad usuvad kurja silma, n?idust ja ?rakaetamist, meie aga…“ „Noo, kas teie siis ei usu?“ „Ma ei saa uskuda, krahvinna.“ „Aga kui ma ise olen n?inud?“ „K?lanaised r??givad ka, et nad on oma silmaga koduk?ijaid n?inud.“ „Te arvate siis, et ma ei r??gi t?tt?“ Ja krahvinna hakkas r??mutult naerma. „Ei, Ma?a, Konstantin Dmitrit? ?tleb ainult, et tema ei suuda uskuda,“ ?tles Kitty ning punastas Levini p?rast, ja Levin m?rkas seda ja tahtis sellest veel rohkem ?gestudes vastata, kuid kohe asus Vronski oma r??msa ja avameelse naeratusega vestlust edasi aitama, kuna see ?hvardas halva p??rde v?tta. „Kas teie ei pea siis seda ?ldse v?imalikuks?“ k?sis ta. „Kuidas me elektri olemasolu v?imalikuks peame, mida me ometi ei tunne; miks ei v?i siis olla m?ni uus, meile veel tundmatu j?ud, mis…“ „Kui elekter avastati,“ ?tles Levin kiiresti vahele, „siis avastati paljas n?htus, kusjuures oli teadmata, millest ta tuleb ja mida ta v?ib teha; ning m??dus sajandeid, enne kui m?eldi tema rakendamisele. Spiritistid seevastu alustasid sellest, et lauakesed neile kirjutavad ja vaimud neile ilmuvad, ja hakkasid alles p?rast r??kima, et see on tundmatu j?ud.“ Vronski kuulas Levinit t?helepanelikult, nagu ta ikka kuulas, n?htavasti tema s?nade vastu huvi tundes. „Jah, aga spiritistid ?tlevad: praegu me ei tea, mis j?ud see on, kuid j?ud on olemas ja avaldub nii- ja niisugustel tingimustel. Las siis teadlased avastavad, milles see j?ud seisab. Jah, ma ei m?ista, miks ei v?iks see olla uus j?ud, kui see…“ „Sellep?rast,“ ?tles Levin j?lle vahele, „et elektri puhul ilmneb iga kord, kui te h??rute merevaiku villase riide vastu, teatav kindel n?htus, aga siin ei ilmne iga kord, j?relikult see ei ole loodusn?htus.“ Tundes vististi, et jutt v?tab salongivestluseks liiga t?sise ilme, ei vaielnud Vronski enam vastu, vaid naeratas r??msalt ja p??rdus jutuainet muuta p??des daamide poole. „Proovime kohe j?rele, krahvinna,“ alustas ta; kuid Levin tahtis siiski ?ra ?elda, mida ta m?tleb. „Mina arvan,“ j?tkas ta, „et see spiritistide katse seletada oma imesid mingi uue j?u varal on t?iesti nurja l?inud katse. Nad r??givad ju selge s?naga vaimsest j?ust, aga v?tavad selle kallal ette materiaalseid eksperimente.“ K?ik ootasid, kunas ta l?petab, ja ta tundis seda. „Aga mina arvan, et teist v?iks saada suurep?rane meedium,“ ?tles krahvinna Nordston, „teis on midagi eksalteeritut.“ Levin avas suu, tahtis midagi ?telda, kuid punastas ja j?ttis ?tlemata. „Palun, v?rstitar, katsetame kohe m?ne lauakesega,“ ?tles Vronski. „Te lubate, v?rstinna?“ Ja Vronski t?usis p?sti, et lauakest valida. Kitty t?usis ka laua tagant ja kohtas Levinist m??da minnes tema pilku. Tal oli Levinist l?pmata kahju, seda enam, et ta tundis Levinile kaasa ?nnetuse p?rast, mille p?hjuseks oli ta ise. „Kui mulle ?ldse saab andeks anda, siis andke andeks,“ ?tles ta pilk, „ma olen nii ?nnelik.“ „Ma vihkan k?iki, nii teid kui iseennast,“ vastas Levini pilk, ja ta tahtis oma k?barat v?tta. Kuid saatus ei lasknud tal veelgi minna. Just siis, kui k?ik tahtsid asuda lauakese ?mber, Levin aga lahkuda, tuli vana v?rst sisse, tervitas daame ja p??rdus Levini poole. „Oo!“ alustas ta r??msalt. „Mis ajast? Ja mina ei teadnudki, et sa siin oled. T?esti suur r??m teid n?ha.“ Vana v?rst ?tles Levinile vahel „sina“, vahel „teie“. Ta kaisutas Levinit ja ei pannud temaga r??kides t?helegi Vronskit, kes oli p?sti t?usnud ja ootas rahulikult, kunas v?rst tema poole p??rdub. Kitty tundis, kui raske oli isa suur lahkus Levinile p?rast seda, mis oli juhtunud. Ta n?gi ka, kui k?lmalt ta isa viimaks Vronski tervitusele vastas ja kuidas Vronski teda s?braliku n?utusega vaatas, p??des taibata, aga ei taibanud, miks k?ll tema vastu nii ebas?bralik oldi; ja Kitty punastas. „V?rst, loovutage Konstantin Dmitrit? meile,“ ?tles krahvinna Nordston. „Me tahame katset teha.“ „Mis katset? Laudu keerutada? Noh, vabandage mind, mu daamid ja h?rrad, aga minu meelest on s?rmusem?ng l?busam,“ ?tles vana v?rst Vronskile otsa vaadates ja ?ra aimates, et tema oli selle algataja. „S?rmusem?ngul on v?hemalt mingi m?te.“ Vronski vaatas oma kindlal pilgul imestunult v?rstile otsa, naeratas p?gusalt ja hakkas siis krahvinna Nordstoniga j?rgmisel n?dalal peetavast suurest ballist r??kima. „Ma loodan, et teie ka tulete?“ k?sis ta Kittylt. Niipea kui vana v?rst oli mujale p??rdunud, lahkus Levin m?rkamatult, ja viimane mulje, mille ta sellest ?htust kaasa viis, oli Kitty naeratav, ?nnelik n?gu, kui ta Vronskile balli asjus vastas. XV Kui ?htu oli l?ppenud, jutustas Kitty emale k?nelusest Leviniga, ja hoolimata kogu oma kaastundest Levini vastu, r??mustas teda m?te, et talle oli tehtud a b i e l u e t t e p a n e k. Ta ei kahelnud selles, et oli k?itunud nii, nagu pidi. Kuid voodis ei saanud ta kaua uinuda. ?ks mulje j?lgis teda lakkamatult: Levini kortsus kulmudega n?gu ja nende kulmude alt vaatavate heade silmade valusalt raske pilk, kui ta seisis, isa juttu kuulas ning Kittyt ja Vronskit silmitses. Ja tal hakkas Levinist nii kahju, et tal tulid pisarad silma. Kuid kohe m?tles ta sellele, kelle vastu ta Levini oli vahetanud. Ta kujutles elavalt seda mehist, kindlat n?gu, seda v??rikat rahu ja k?igile vastukumavat headust; ta m?tles selle mehe armastusele, keda ta ise armastas, ning ta s?damesse asus j?lle r??m; ?nnelik naeratus huultel, surus ta p?se vastu patja. „Kahju, kahju, aga mis teha? Ma ei ole s??di,“ ?tles ta endale; kuid seesmine h??l r??kis talle midagi muud. Kas ta kahetses, et ta oli Levinit v?rgutanud v?i et ta Levini tagasi l?kkas, seda ta ei teadnud. Kuid ta ?nne m?rgitasid kaksipidised m?tted. „Issand, halasta, issand, halasta, issand, halasta!“ kordas ta endamisi, kuni uinus. Samal ajal toimus all, v?rsti v?ikeses kabinetis, vanemate vahel ?ks neid alatasa korduvaid stseene armastatud t?tre p?rast. „Mida, mida?“ karjus v?rst k?tega vehkides ja siis j?lle oma oravanahkse ??kuue h?lmu vaheliti visates. „Seda, et teil pole uhkust ega v??rikust, et te h?bistate ja rikute t?tart selle alatu ja rumala kosjasobitamisega!“ „Jumala p?rast, palun sind, v?rst, mida ma olen siis teinud?“ ?tles v?rstinna, juba nutt kurgus. Ta oli p?rast t?trega k?nelemist tulnud ?nneliku ja rahulolevana v?rsti juurde kombekohaselt head ??d ?tlema, ja kuigi ta ei m?telnudki v?rstile Levini ettepanekust ja Kitty korviandmisest r??kida, andis ta talle ometi m?ista, et tema meelest on Vronski asi juba p?ris kindel ja et see selgub niipea, kui Vronski ema kohale j?uab. Nende s?nade peale l?ks v?rst ?kki marru ja hakkas s?ndsusetuid s?nu karjuma. „Mida te olete teinud? Esiteks seda, et meelitate peigmehe majja ja kogu Moskva hakkab sellest k?nelema, ja p?hjusega. Kui te k?lalisi kutsute, siis kutsuge k?iki, aga mitte ainult valitud peigmehi. Kutsuge kokku k?ik need j?udikud (nii nimetas v?rst Moskva noori mehi), kutsuge klaveriklimberdaja, ja las nad siis tantsivad, aga mitte nii nagu t?na – ainult peigmehed, ja kohe muudkui paari. Mul on vastik vaadata, vastik; ja n??d te siis saite oma tahtmise: ajasite t?drukul pea segi. Levin on tuhat korda parem inimene. Aga see Peterburi d?ndi, see on masinakaup, k?ik nad on ?hte masti ja ?hesugune r?mps. Ja kui ta oleks ka ehtne prints, minu t?trel pole ei teda ega teisi vaja!“ „Aga mida ma siis kurja olen teinud?“ „Just seda…“ h??dis v?rst vihaga. „See on ju teada, kui sind kuulata,“ katkestas teda v?rstinna, „siis ei saa meie t?tar iialgi mehele. Siis peab lihtsalt ?ra maale s?itma.“ „Ja olekski parem.“ „Kuule ometi! Kas mina olen kedagi meelitanud? Ma pole kedagi meelitanud. Aga noormees, ja v?ga korralik noormees, on armunud, ja Kitty ka, nagu mulle n?ib…“ „Jah, teile n?ib! Aga kui t?druk t?epoolest armub ja noormees m?tleb niisama v?he naisev?tu peale kui mina?… Oh, et mu silmad seda n?gema peavad!… „Ah, spiritism, ah, Nizza, ah, ballil…““ Ja v?rst tegi iga s?na juures reveransi, kujutades enda teada oma naist. „Aga kui me Katenka ?nnetuks teeme, kui ta v?tab endale t?epoolest p?he…“ „Miks sa seda arvad?“ „Ma ei arva, ma tean; meil meestel on ju silmad peas, mitte nagu teil. Ma n?en inimest, kellel on t?sised kavatsused: see on Levin; ja ma n?en kukekest nagu see kehkenp?ks, kes tahab ainult l?butseda.“ „Sa v?tad ka endale p?he…“ „K?ll sa tuletad seda veel meelde, ainult et hilja, nii nagu l?ks Da?enkaga.“ „Noh, hea k?ll, hea k?ll, j?tame selle jutu,“ peatas teda v?rstinna n??d, kus talle ?nnetu Dolly meelde tuli. „V?ga kena, ja head ??d!“ Teinud vastastikku ristim?rgi ja suudelnud teineteist, tundes ometi, et kumbki on j??nud oma arvamise juurde, l?ksid abikaasad lahku. V?rstinna oli esialgu kindlam kui kindel, et t?nane ?htu otsustas Kitty saatuse ja et Vronski kavatsuste suhtes ei saa mingeid kahtlusi olla; kuid mehe s?nad viisid ta segadusse. Ja oma tuppa j?udnud, kordas ta endamisi nagu Kittygi, hirmul tundmatu tuleviku ees: „Issand, halasta, issand, halasta, issand, halasta!“ XVI Vronski polnud iialgi elanud perekondlikku elu. Ta ema oli olnud nooruses hiilgav suurilmadaam, kellel oli abielus ja veel rohkem p?rast selle l?ppu mitu seltskonnale teadaolevat romaani. Oma isa ta peaaegu ei m?letanud ja kasvatuse oli ta saanud Paa?ikorpuses. L?petanud paa?ikooli verinoore hiilgava ohvitserina, sattus ta kohe Peterburi rikaste s?jav?elaste eluringi. Kuigi ta vahetevahel ka Peterburi seltskonnaelust osa v?ttis, olid ta armusuhted seni olnud v?ljaspool seltskonda. P?rast Peterburi pillavat ja toorest elu sai ta alles Moskvas esimest korda tunda l?hema s?pruse v?lu k?rgemasse seltskonda kuuluva armsa s??tu t?tarlapsega, kes on temasse armunud. Tal ei tulnud p?hegi, et tema suhtlemises Kittyga v?iks midagi halba olla. Ballidel tantsis ta peamiselt Kittyga, k?is Kitty juures kodus. Ta r??kis Kittyle seda, mida seltskonnas harilikult r??gitakse – igasugust t?hja-t?hja, kuid andis sellele tahtmatult Kitty silmis erilise t?henduse. Kuigi ta polnud ?telnud midagi niisugust, mida ta poleks v?inud ?telda k?igi juuresolekul, tundis ta, et Kitty muutus ?ha enam temaga seotuks, ja mida rohkem ta seda tundis, seda rohkem see talle meeldis, ja tema endagi tunded Kitty vastu muutusid aina ?rnemaks. Ta ei teadnud, et tema k?itumisel Kittyga on oma kindel nimetus, et see on neidude ahvatlemine ilma naitumiskavatsuseta ja et see ahvatlemine on inetu komme, k?llalt tavaline temasuguste hiilgavate noormeeste juures. Enda meelest oli ta esimesena avastanud selle l?bu ja ta tundis oma avastusest head meelt. Kui ta oleks kuulnud, mida Kitty vanemad sel ?htul r??kisid, kui ta oleks end seadnud selle perekonna seisukohale ja saanud teada, et Kitty on ?nnetu, kui ta temaga ei naitu, oleks ta v?ga imestanud ja poleks seda uskunud. Ta poleks suutnud uskuda, et see, mis valmistas talle ja eriti Kittyle nii suurt heameelt, v?is olla halb. Ja seda oleks ta veel v?hem suutnud uskuda, et ta on kohustatud naituma. Abielluda polnud Vronskil v?himatki kavatsust. V?he sellest, et ta ei armastanud perekonnaelu: poissmeeste ringkonnas, kuhu ta kuulus, omaksv?etud arvamise j?rgi n?gi ta perekonnas ja eriti abielumehes midagi endale v??rast, vaenulikku ja ennek?ike midagi naeruv??rset. Aga kuigi ta ei teadnud, mida Kitty vanemad r??kisid, tundis ta sel ?htul ?t?erbatskite juurest lahkudes, et see hingeline salaside, mis oli tema ja Kitty vahel, on muutunud t?nase ?htuga nii tugevaks, et tuleb midagi ette v?tta. Kuid mida v?ib ja mida on tarvis ette v?tta, seda ta v?lja m?telda ei osanud. „See just ongi tore,“ m?tles ta tagasiteel ?t?erbatskite juurest, kust ta viis alati kaasa meeldiva puhtuse ja v?rskuse tunde, mis tuli osalt ka sellest, et ta polnud ?htu l?bi suitsetanud, ja n??d ka veel uue heldimuse Kitty armastuse p?rast, „see just ongi tore, et kumbki meist pole midagi ?telnud, kuid me m?istame teineteist nii h?sti selles n?htamatus h??letooni ja pilkude k?nes, et t?na ?tles ta mulle selgemini kui kunagi varem, et ta armastab. Ja kui lihtsalt, kui armsalt, ja mis peaasi, kui usaldavalt! Ma tunnen end ise ka puhtama ja paremana. Ma tunnen, et mul on s?da ja et minus on nii m?ndagi head. See armas armunud pilk! Kui ta ?tles: ja v?ga… Ja mis sellest siis on? Mitte midagi. Minul on hea ja temal ka.“ Ja ta hakkas m?tlema, kus v?iks t?nast ?htut l?petada. Ta kaalus m?ttes k?iki kohti, kuhu v?iks minna. „Klubi, b?sigue’i-partii ja ?ampanja Ignatoviga? Ei, sinna ei l?he. „Ch?teau des Fleurs”, seal on Oblonski, kupleed, cancan? Ei, ma olen t?dinud. Sellep?rast ?t?erbatskid mulle meeldivadki, et ma muutun seal ise ka paremaks. S?idan koju.“ Ta l?ks otse oma numbritubadesse Dussot’ hotellis, laskis ?htus??gi serveerida, ja niipea, kui ta siis riidest lahti sai ning pea padjale pani, j?i ta nagu tavaliselt s?gavasti ja rahulikult magama. XVII J?rgmisel p?eval kell ?ksteist hommikul s?itis Vronski raudteejaama, Peterburist saabuvale emale vastu, ja esimene inimene, keda ta suurel trepil kohtas, oli Oblonski, kes sama rongiga saabuvat ?de ootas. „Oo! Teie hiilgus!“ h??dis Oblonski. „Keda sina ootad?“ „Oma ema,“ vastas Vronski, naeratades nagu k?ik teisedki, kui nad Oblonskit kohtasid, surus tal k?tt ja l?ks temaga koos trepist ?les. „Ta peab t?na Peterburi rongiga saabuma.“ „Aga mina ootasin sind eile kella kaheni. Kuhu sa siis ?t?erbatskite juurest l?ksid?“ „Koju,“ vastas Vronski. „Peab tunnistama, mul oli ?t?erbatskite juurest ?ra tulles nii hea olla, et ma ei tahtnud enam kuhugi minna.“ „K?llap tunnen tulist ratsut m?ningaist ta m?rkidest, noore mehe armumise ?ra n?en ta silmadest“,“ deklameeris Stepan Arkadit? t?pselt niisamuti nagu eile Levinile. Vronski muheles sellise n?oga, nagu poleks tal m?tteski seda salata, kuid p??ras jutu kohe teisale. „Ja keda sina ootad?“ k?sis ta. „Mina? Ilusat naist,“ vastas Oblonski. „Kas sa kuuled!“ „Honni soit qui mal y pense! ?de Annat.“ „Ah nii, Kareninat!“ ?tles Vronski. „Sa muidugi tunned teda?“ „Vist k?ll. Aga v?ib-olla ka mitte… T?esti ei m?leta,“ vastas Vronski hajameelselt, kujutledes Karenina nime puhul ?hmaselt midagi peent ja igavat. „Kuid Aleksei Aleksandrovit?i, minu kuulsat ?emeest, tunned sa kindlasti. Teda tunneb kogu maailm.“ „Nojah, tunnen n?gu- ja nimepidi. Tean, et ta on tark, haritud, midagi pooljumala taolist… Aga tead isegi, see pole minu… not in my line ,“ ?tles Vronski. „Jaa, ta on v?ga silmapaistev inimene, pisut konservatiivne, aga muidu tubli mees,“ t?hendas Stepan Arkadit?, „v?ga tubli mees.“ „Noh, seda parem talle,“ ?tles Vronski muiates. „Ahaa, sa oled siin,“ p??rdus ta pikakasvulise vanamehe, ema teenri poole, kes seisis ukse juures, „tule sisse!“ Viimasel ajal tundis Vronski peale tavalise s?mpaatia, mida Stepan Arkadit? ?ldiselt k?igis ?ratas, tema vastu veel erilist kiindumust, sest oma kujutluses ?hendas ta teda Kittyga. „N?ndaks, kas anname siis p?hap?eval diivale ?htus??gi?“ k?sis ta Oblonskilt muheldes ja v?ttis tal k?e alt kinni. „Tingimata. Ma teen korjanduse. Ah jaa, kas sa eile tutvusid minu s?bra Leviniga?“ k?sis Stepan Arkadit?. „Muidugi, aga ta l?ks millegip?rast varsti ?ra.“ „Ta on tore poiss,“ j?tkas Oblonski. „Eks ole?“ „Ma ei tea,“ vastas Vronski, „miks on k?ik moskvalased, v?lja arvatud muidugi see, kellega ma r??gin,“ lisas ta naljatoonil, „nii k?redad. Kogu aeg nad muudkui perutavad, vihastavad, nagu tahaksid nad kogu aeg sulle midagi tunda anda…“ „Seda k?ll, jah, t?epoolest…“ ?tles Stepan Arkadit? l?busalt naerdes. „Kas tuleb juba?“ p??rdus Vronski ?he raudteeametniku poole. „S?itis v?lja,“ vastas ametnik. Ikka m?rgatavamalt ilmutas rongi l?henemist ettevalmistuste elavnemine jaamas, pakikandjate sagimine, sandarmite ja ametnike v?ljailmumine ning vastutulijate kohalesaabumine. L?bi pakaseauru v?is n?ha pihtkasukate ja tallutamata viltidega t??mehi p??rangul ?le r??baste minemas. Kaugelt r??basteelt kostis aurukatla vilet ja mingi raske koorma l?hemale liikumist. „Jaa,“ ?tles Stepan Arkadit?, kes tahtis kangesti Vronskile r??kida Levini kavatsustest Kitty suhtes. „Aga sa ei hinda minu Levinit p?ris ?igesti. Ta on v?ga n?rviline ja vahel vastumeelt, seda k?ll, aga selle-eest on ta vahel j?lle v?ga s?mpaatne. Loomult on ta l?bini aus ja ?iglane, ja tal on kuldne s?da. Eile olid erilised p?hjused,“ j?tkas ta t?hendusrikka naeratusega, unustades t?iesti oma ausa osav?tlikkuse, mida ta oli eile s?bra suhtes ilmutanud ja mida ta ilmutas t?nagi, ainult et Vronski suhtes. „Jah, oli p?hjus, miks ta v?is olla kas erakordselt ?nnelik v?i erakordselt ?nnetu.“ Vronski j?i seisma ja k?sis otsekoheselt: „Mida see t?hendab? Kas ta tegi siis eile sinu belle-soeur’ile ettepaneku?…“ „V?ib-olla k?ll,“ vastas Stepan Arkadit?. „Midagi sellist v?is eile aimata. Ja kui ta vara ?ra l?ks ja veel halvas tujus oli, siis oligi see n?nda… Ta on juba nii kaua armunud, ja mul on temast v?ga kahju.“ „Ah nii!… Ma arvan, muuseas, et Kitty v?iks teha parema partii,“ ?tles Vronski ja hakkas rinda ette ajades j?lle edasi-tagasi k?ndima. „Ega ma k?ll ei tunne Levinit,“ lisas ta. „Jaa, see on raske olukord! Sellep?rast peavadki paljud paremaks Klaaradega k?ia. L?bikukkumine seal ei n?ita muud kui seda, et sul ei olnud k?llalt raha, aga siin on kaalul su enesev??rikus. Nii, rong juba tulebki.“ T?epoolest, eemal vilistas vedur. M?ne minuti p?rast hakkas laudplatvorm vabisema ja k?lma ilma t?ttu mahavajuvat auru pahvides veeres m??da vedur keskmise ratta aeglases ja kindlas r?tmis ?les-alla k?iva tiisliga ning paksult riidesse m?hitud ja h?rmas pead noogutava vedurijuhiga; ikka aeglasemalt ja tugevamini platvormi vappuma pannes m??dus tendri j?rel pagasivagun, milles kiunus ?ks koer; viimaks veeresid ette reisivagunid ning j?id n?ksatades seisma. R?hikas konduktor andis s?idul vilet ja h?ppas maha, ning tema j?rel hakkasid ?kshaaval maha tulema k?rsitud reisijad: sirge r?higa, k?skivalt ringivaatav kaardiv?eohvitser; r??msalt muhelev ja kehklev kaupmees reisipaunaga; talumees, kott ?lal. Vronski, kes seisis Oblonski k?rval ning silmitses vaguneid ja v?ljatulijaid, oli oma ema sootuks unustanud. See, mida ta praegu oli Kittyst kuulnud, erutas ja r??mustas teda. Ta rind paisus tahtmatult ja silmad s?rasid. Ta tundis end v?itjana. „Krahvinna Vronskaja on seal kupees,“ ?tles r?hikas konduktor Vronski juurde astudes. Konduktori s?nad ?ratasid Vronski m?ttest ning tuletasid talle meelde ema ja eelseisvat kohtumist temaga. Ta ei austanud oma s?dames ema ja, ise sellest endale aru andmata, ei armastanud teda, kuigi ta oma ringkonna vaadete kohaselt ja oma kasvatuse t?ttu ei osanud kujutledagi teistsugust suhtumist temasse kui suurimat aupaklikkust ja kuulekust, ja v?liselt seda suuremat aupaklikkust ja kuulekust, mida v?hem ta teda oma s?dames austas ja armastas. XVIII Vronski l?ks konduktori j?rel vagunisse ja seisatas kupee ukse k?rval, et v?ljuvale daamile teed anda. Kogenud seltskonnainimesena m??ras ta ainsa pilguga, mille ta daamile heitis, tema kuuluvuse k?rgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis sisse minna, kuid tundis tungi veel kord daami poole vaadata – mitte sellep?rast, et daam oli v?ga ilus, ka mitte tema elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia p?rast, mis ilmnes kogu ta hoiakus, vaid sellep?rast, et tema meeldiva n?o ilmes, kui ta Vronskist m??dus, oli midagi erakordselt ?rna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, p??ras ka naine pead. S?ravad, tihedate ripsmete t?ttu tumedatena paistvad hallid silmad peatusid s?bralikult ja t?helepanelikult Vronski n?ol, otsekui tunnistades teda, ja p??rdusid siis kohe vastutulijate summa silmitsema, nagu kedagi otsides. Selles l?hikeses pilgus j?udis Vronski m?rgata mahasurutud elavust, mis m?ngles naise n?ol ning lendles s?ravate silmade ja vaevu m?rgatavaks naeratuseks kooldunud punaste huulte vahelt. Just nagu oleks kogu ta olemust t?itnud millegi ?lek?llus, nii et see avaldus tema tahtmatagi kord pilgu s?ras, kord naeratuses. Tahtlikult kustutas ta s?ra oma silmis, kuid see j?i vastu tema tahtmist s?rama tema vaevu m?rgatavasse naeratusse. Vronski astus kupeesse. Ta ema, mustade silmade ja lokkidega k?hetu mutike, vaatas silmi pilutades pojale otsa ja naeratas kergelt oma ?hukeste huultega. T?usnud diivanilt ja ulatanud reisikoti toat?drukule, sirutas ta pojale oma v?ikese kuivetu k?e, t?stis siis poja pea oma k?e kohalt ?les ning suudles teda p?sele. „Said telegrammi k?tte? Oled terve? Jumalale t?nu.“ „Kuidas s?it l?ks?“ k?sis poeg ema k?rvale istudes ja tahtmatult ukse tagant kostvat naiseh??lt kuulama j??des. Ta teadis, et see oli selle daami h??l, keda ta uksel kohtas. „Ma ei ole siiski teiega n?us,“ ?tles daam. „See on Peterburi seisukoht, armuline proua.“ „Mitte Peterburi, vaid lihtsalt naisterahva seisukoht,“ v?itis daam. „Noh, lubage oma k?ekest suudelda.“ „N?gemiseni, Ivan Petrovit?! Vaadake, kas mu vend on seal, ja juhatage ta siia,“ ?tles daam juba uksel ja astus uuesti kupeesse. „Nii, kas leidsite venna ?les?“ k?sis Vronskaja tema k?est. Vronski taipas n??d, et see daam on Karenina. „Teie vend on v?ljas,“ ?tles ta p?sti t?ustes. „Vabandage, ma ei tundnud teid ?ra, meie tutvus oli ju ka nii p?gus,“ lisas ta kummardades, „nii et teie mind vist ei m?letagi.“ „Oh ei,“ vastas Karenina, „mina oleksin teid ikka ?ra tundnud, sest me r??kisime teie emaga kogu tee ainult teist, nagu ma m?letan,“ ?tles ta, lubades viimaks oma v?ljakippuval elevusel naeratuses esile tulla. „Aga minu venda ei ole ikka veel.“ „Kutsu ta siia, Aljo?a,“ ?tles vana krahvinna. Vronski l?ks alla platvormile ja h??dis: „Oblonski! Siia!“ Kuid Karenina ei j??nud venna tulekut ootama, vaid astus teda n?hes kindlal ja kergel sammul rongist maha. Ja kui vend tema juurde j?udis, p?imis ta vasaku k?e venna kaela ?mber, h?mmastades Vronskit selle liigutuse graatsilise kindlusega, t?mbas venna pea k?hku endale l?hemale ja suudles teda tugevasti. Vronski vaatas Kareninat ?ksisilmi ja naeratas, teadmata isegi, miks. Siis tuli talle meelde, et ema ootab, ja ta l?ks vagunisse tagasi. „Eks ole, ta on v?ga armas?“ ?tles krahvinna Karenina kohta. „Tema mees t?i ta minu kupeesse istuma ja mul oli v?ga hea meel. Saime kogu tee juttu ajada. Noh, aga sina, r??gitakse, et… vous filez le parfait amour. Tant mieux, mon cher, tant mieux .“ „Ma ei tea, millele te vihjate, maman,“ vastas poeg k?lmalt. „Nii, maman, kas hakkame minema?“ Karenina tuli veel kord vagunisse, et krahvinnaga jumalaga j?tta. „N?ete, krahvinna, teie saite pojaga kokku, mina vennaga,“ ?tles ta r??msalt. „Ja minu jutud on k?ik otsas; enam polekski olnud midagi r??kida.“ „Oh ei,“ ?tles krahvinna ja v?ttis tal k?est kinni, „ma s?idaksin teiega kas v?i ?mber maailma ega tunneks igavust. Te olete just selline armas naine, kellega on m?nus k?nelda ja m?nus vaikida. Aga oma pojale, palun, ?rge enam m?telge; vahel peab temast ikka lahus ka olema.“ Karenina seisis liikumatult, ??rmiselt sirgelt, ja tema silmad naeratasid. „Anna Arkadjevnal,“ ?tles krahvinna selgituseks pojale, „on kaheksaaastane pojake, nad ei ole kunagi teineteisest lahus olnud, ja n??d valutab ta s?dant, et ta poja ?ksi j?ttis.“ „Jah, me r??kisime kogu tee krahvinnaga, mina oma pojast, tema omast,“ ?tles Karenina, ning j?lle puhkes naeratus ta n?ol, hellitlev naeratus, mis oli m?eldud Vronskile. „Ja k?ll see v?is teile igav olla,“ ?tles Vronski, p??des sedamaid lennult kinni edvistuspalli, mis talle oli visatud. Kuid n?htavasti ei tahtnud Karenina juttu samas toonis j?tkata ning p??rdus vana krahvinna poole: „T?nan teid v?ga. Ma ei m?rganudki, kuidas eilne p?ev m??dus. N?gemiseni, krahvinna!“ „Jumalaga, kallis,“ vastas krahvinna. „Lubage oma armast n?okest suudelda. Ma ?tlen lihtsalt, vanainimese kombel otse v?lja, et ma olen teisse armunud.“ Kui ametlik see lause ka oli, uskus Karenina seda n?htavasti kogu s?damest ja r??mustas selle ?le. Ta punastas, kummardus kergelt, l?hendas oma n?o krahvinna huultele, ajas end siis uuesti sirgu ning andis Vronskile k?tt ikka sellesama naeratusega, mis v?reles huulte ja silmade vahel. Vronski surus talle ulatatud v?ikest k?tt ja r??mustas millegip?rast erakordselt selle j?ulise haarde ?le, millega Karenina julgelt ja tugevasti ta k?tt raputas. Siis v?ljus Karenina kiirel sammul, mis tema v?rdlemisi t?idlast keha nii kummaliselt kergena laskis paista. „Ta on v?ga armas,“ ?tles vana daam. Sedasama m?tles Vronski. Ta saatis Kareninat pilguga, kuni selle graatsiline kuju ta silmist kadus, ja naeratus j?igi ta n?ole p?sima. Aknast n?gi ta, kuidas Karenina venna juurde l?ks, oma k?e ta k?sivarrele pani ja talle midagi elavalt r??kima hakkas, ilmselt teemal, millel polnud tema, Vronskiga, midagi ?hist, ja sellest oli Vronskil nagu kahju. „N?ndaks, maman, kuidas teie tervis on?“ kordas ta, p??rdudes ema poole. „V?ga hea, k?ik on imeh?sti. Alexandre oli ka v?ga armas. Ja Marie on v?ga ilusaks muutunud. Ta on v?ga huvitav.“ Ning ta hakkas j?lle jutustama sellest, mis teda k?ige enam huvitas – lapselapse ristsetest, milleks ta oli Peterburi s?itnudki, ja keisri erilisest armuosutusest tema vanemale pojale. „Seal ootab ka Lavrenti,“ ?tles Vronski aknast v?lja vaadates. „L?hme n??d, kui soovite.“ Vana ?lemteener, kes krahvinnat s?idul saatis, tuli vagunisse teatama, et k?ik on valmis, ja krahvinna t?usis minekuks p?sti. „L?hme n??d, praegu on rahvast v?hemaks j??nud,“ ?tles Vronski. Toat?druk v?ttis koti ja koerakese, ?lemteener ja pakikandja ?lej??nud pagasi. Vronski hakkas emal k?e alt kinni; aga kui nad olid juba rongilt maha astumas, jooksis ?kki mitu inimest kohkunud ilmel vagunist m??da. Jooksis ka jaama?lem oma silmatorkavat v?rvi vormim?tsiga. N?htavasti oli juhtunud midagi erakordset. Rahvas taganes rongi juurest eemale. „Mis?… Mis?… Kus?… J?i alla!… S?itis ?le!…“ kuuldus m??dujate hulgast. Ka Stepan Arkadit? tuli tagasi, hoides ?el k?e alt kinni, nad j?id samuti kohkunud ilmel vaguniukse juurde seisma, et mitte rahvale jalgu j??da. Daamid astusid vagunisse, Vronski ja Stepan Arkadit? aga l?ksid rahvahulgale j?rele, et ?nnetuse ?ksikasju teada saada. Raudteevaht oli kas joobnud v?i oli tal k?lma ilma t?ttu nii paksult vatte ?mber, et ta ei kuulnud tagasil?katava rongi liikumist ja j?i alla. Enne veel, kui Vronski ja Oblonski tagasi j?udsid, kuulsid daamid k?iki neid ?ksikasju ?lemteenri k?est. Oblonski ja Vronski olid m?lemad purustatud laipa n?inud. Oblonski kannatas silman?htavalt. Ta krimpsutas n?gu ja polnud n?htavasti nutustki kaugel. „Oh, kui ?udne! Oh, Anna, oleksid sa seda n?inud! Oh, kui ?udne!“ kordas ta. Vronski oli vait ja ta ilus n?gu oli t?sine, kuid t?iesti rahulik. „Oh, kui te oleksite seda n?inud, krahvinna,“ r??kis Stepan Arkadit?. „Ja ta naine oli ka seal… ?udne oli seda n?ha… Ta viskus kummuli surnu peale. R??giti, et mees olevat olnud suure perekonna ainus toitja. K?ll on ?udne!“ „Kas ei saaks midagi nende heaks teha?“ sosistas Karenina vapustatult. Vronski vaatas talle otsa ning lahkus vagunist. „Ma tulen kohe tagasi, maman,“ ?tles ta ukselt tagasi vaadates. Kui ta m?ne minuti p?rast kupeesse tuli, k?neles Stepan Arkadit? juba krahvinnale uuest lauljannast, kuna krahvinna vaatas poega oodates k?rsitult ukse poole. „L?hme n??d,“ ?tles Vronski sisse astudes. Nad l?ksid koos v?lja. Vronski l?ks emaga ees. Neile j?rgnesid Karenina ja tema vend. Vaksali ukse juures peatas Vronskit jaama?lem, kes oli talle j?rele rutanud. „Teie olevat mu abile kakssada rubla andnud. Kas te ei selgitaks, kellele see on m??ratud?“ „Lesele,“ lausus Vronski ?lgu kehitades. „Ma ei m?ista, mida siin veel k?sida.“ „Teie andsite?“ h??dis Oblonski tema selja tagant ja lisas ?e k?tt pigistades: „V?ga ilus, v?ga ilus! Eks ole tubli noormees? Jumalaga, krahvinna!“ Nad j?id kahekesi seisma ja ?e teenijat j?rele ootama. Kui nad jaamahoonest v?lja j?udsid, oli Vronski t?ld juba ?ra s?itnud. Vaksalist v?ljuvad inimesed k?nelesid ikka veel juhtunud ?nnetusest. „Kohutav surm!“ ?tles ?ks h?rra m??da minnes. „R??gitakse, et kaheks t?kiks.“ „Mina leian just, et k?ige kergem, silmapilkne,“ arvas teine. „Miks ei v?eta ettevaatusabin?usid tarvitusele?“ ?tles kolmas. Karenina istus t?lda, ja Stepan Arkadit? m?rkas oma imestuseks, et ?e huuled v?risevad ja et ta hoiab vaevu pisaraid tagasi. „Mis sul on, Anna?“ k?sis ta, kui nad olid m?nisada s?lda s?itnud. „Halb m?rk,“ vastas ?de. „Ah, mis jutt see on!“ ?tles Stepan Arkadit?. „Sa oled n??d siin, ja see on peaasi. Sa ei kujuta ette, kui v?ga ma sinu peale loodan.“ „Kas sa tunned Vronskit juba ammu?“ k?sis Anna. „Jah. Tead, me loodame, et ta abiellub Kittyga.“ „T?esti?“ ?tles Anna tasa. „Noh, r??gime n??d sinust,“ lisas ta pead raputades, nagu p??aks ta midagi liigset ja segavat f??silise j?uga eemale t?rjuda. „Arutame seda sinu asja. Ma sain su kirja k?tte, ja n?e, tulin kohe siia.“ „Jah, sinu peale ma ainult loodangi,“ ?tles Stepan Arkadit?. „Nii, r??gi siis mulle k?ik ?ra!“ Ja Stepan Arkadit? hakkas r??kima. P?rale j?udes aitas Oblonski ?el t?llast maha tulla, ohkas, surus tal k?tt ja s?itis ametisse. XIX Kui Anna sisse astus, istus Dolly v?iksemas v??rastetoas koos valgep?ise priske poisiga, kes oli juba n??d oma isa sarnane, ja kuulas ta prantsuse keele lugemispala. Poiss luges ja n?ppis ripnevat kuuen??pi, p??des seda ?ra t?mmata. Ema oli juba mitu korda ta k?e ?ra v?tnud, kuid priske k?eke kippus ikka n??bi kallale. Ema t?mbas n??bi eest ?ra ja pistis taskusse. „Hoia k?ed rahul, Gri?a,“ ?tles ta ning asus j?lle oma lapseteki, ammu alatud t?? juurde, mille ta ikka rasketel silmapilkudel k?tte v?ttis ja mida ta n??d n?rviliselt heegeldas, s?rmega l?nga ette andes ja silmi lugedes. Kuigi ta oli eile lasknud mehele ?elda, et see ei puutu temasse, kas mehe?de saabub v?i mitte, oli ta siiski teinud k?ik ettevalmistused nao vastuv?tuks ja ootas ?revalt tema saabumist. Ta oli oma murest masendatud, ta oli t?iesti selle v?imuses. Aga ta teadis ka, et nadu Anna on ?he Peterburi t?htsama isiku naine ja Peterburi grande dame. T?nu sellele asjaolule ei viinud ta oma ?hvardust t?ide, see t?hendab, ei unustanud, et mehe?de saabub. „Jah, l?puks pole Anna ju milleski s??di,“ m?tles ta. „Temast ei tea ma muud kui ainult head, ja ka minu enda suhtes olen ma n?inud ainult lahkust ja s?prust tema poolt.“ T?si k?ll, selle mulje p?hjal, mis tal oli Kareninite kodust Peterburis, ei meeldinud talle nende kodune elu: kogu nende perekondlik olustik oli oma laadilt kuidagi v?lts. „Aga miks ei peaks ma teda vastu v?tma? Kui ta ainult mind lohutama ei hakkaks!“ m?tles Dolly. „K?ik lohutused, manitsused ja kristlikud andeksandmised – k?ik on mul juba tuhat korda l?bi kaalutud, ja k?ik see ei k?lba.“ K?ik need p?evad oli Dolly ainult lastega kokku saanud. Oma murest ta r??kida ei tahtnud, aga selle murega s?dames ei saanud ta ka muust r??kida. Ta teadis, et nii v?i teisiti jutustab ta Annale k?ik ?ra, ja kord tegi see m?te, et saab k?ik ?ra r??kida, talle head meelt, kord j?lle tegi viha see sundus r??kida mehe?ele oma alandusest ja kuulata tema varem valmis m?eldud manitsus- ja lohutuss?nu. Nagu see sageli juhtub, vaatas Dolly nao saabumist oodates iga minut kella, kuid laskis m??da just selle minuti, kui k?laline tuli, nii et ta ei kuulnud k?listamistki. Kuuldes n??d ukse juurest riiete kahinat ja kergeid samme, vaatas ta sinnapoole, ja tahtmatult ilmus ta piinatud n?ole kui mitte just r??m, siis ?llatus. Ta t?usis istumast ja kaisutas nadu. „Noo, sa oled juba siin?“ ?tles ta teda suudeldes. „Dolly, ma olen nii r??mus, et ma sind j?lle n?en!“ „Mina samuti,“ ?tles Dolly vaevaliselt naeratades ning p??des Anna n?oilmest v?lja lugeda, kas ta juba teab. „Kindlasti teab,“ m?tles ta, m?rgates Anna n?ol kaastunnet. „Nii, l?hme, ma saadan su sinu tuppa,“ lisas ta, p??des pihtimist edasi l?kata niikauaks kui v?imalik. „Kas see on Gri?a? Jumal, nii suureks kasvanud!“ ?tles Anna ja suudles poisikest, ise Dollyt silmas pidades, siis j?i ta seisma ja punastas. „Ei, luba, et ma ei l?he kuskile.“ Ta v?ttis r?tiku peast, siis k?bara, ja kui see tema ?leni kiharduvate mustade juuste ?he salgu k?lge kinni j?i, p??stis ta juuksed pearaputusega lahti. „Sina muudkui s?rad r??must ja tervisest!“ ?tles Dolly peaaegu kadedalt. „Mina?… Jah,“ ?tles Anna. „Jumaluke, Tanja! Ta on ju minu Serjo?a vanune,“ lisas ta, p??rdudes tuppa jooksva t?tarlapse poole. Ta v?ttis lapse s?lle ja suudles teda. „Kui kena t?druk, imekena! N?ita mulle neid k?iki!“ Ta nimetas k?igi nimed ning teadis peale nimede veel laste s?nniaastaid ja -kuid, nende iseloomujooni ja p?etud haigusi, ja Dolly ei saanud seda hindamata j?tta. „N?ndaks, l?hme siis laste juurde,“ ?tles ta. „Kahju, et Vasja praegu magab.“ Kui lapsed olid ?le vaadatud, istusid nad kahekesi v??rastetuppa kohvi jooma. Anna v?ttis kandiku, kuid l?kkas selle j?lle eemale. „Dolly,“ ?tles ta, „ta r??kis mulle.“ Dolly vaatas Annale k?lmalt otsa. Ta ootas n??d teeseldult kaastundlikke viisakuslauseid, kuid Anna ei ?elnud ?htegi neist. „Dolly, kullake!“ ?tles ta. „Ma ei taha teda sinu ees kaitsma hakata ega sind lohutada; see on v?imatu. Aga, kallis, mul on lihtsalt sinust kahju, kogu s?damest!“ Ta s?ravatesse silmadesse tihedate ripsmete vahel valgusid ?kki pisarad. Ta istus vennanaisele l?hemale ja v?ttis ta k?e oma v?iksesse energilisse k?tte. Dolly ei t?mmanud k?tt ?ra, kuid ta n?oilme j?i kinniseks. Ta ?tles: „Lohutada mind ei saa. P?rast seda, mis juhtus, on k?ik l?bi. K?ik on otsas!“ Aga niipea kui ta seda sai ?elnud, muutus ta ilme lahedamaks. Anna t?stis Dolly k?hna, kuivetu k?e oma huulte juurde, suudles seda ja ?tles: „Aga, Dolly, mida n??d teha, mida teha? Kuidas oleks selles hirmsas olukorras k?ige ?igem toimida? – sellele peab n??d m?tlema.“ „K?ik on otsas, muud midagi,“ ?tles Dolly. „Ja k?ige hullem on see, m?istad sa, et ma ei saa teda ju maha j?tta – lapsed, ma olen nende t?ttu seotud. Aga elada ma temaga ei saa, mul on piin teda n?ha.“ „Dolly, kullake, ta r??kis mulle, aga ma tahan sinu enda k?est kuulda, r??gi mulle!“ Dolly vaatas talle k?sivalt otsa. Teesklematu armastus ja osav?tt peegeldusid Anna n?ol. „Hea k?ll,“ ?tles Dolly ?kki. „Aga ma r??gin sulle siis juba algusest peale. Sa tead, kuidas ma abiellusin. Maman’i kasvatuse t?ttu olin ma s??tu ja rumal pealegi. Ma ei teadnud mitte kui midagi. Ma tean, ma olen kuulnud, et mehed jutustavad naistele oma varasemast elust, aga Stiiva…“ – ta parandas – „Stepan Arkadit? pole mulle midagi r??kinud. Sa ei usu, aga mina m?tlesin siiamaani, et ma olen ainus naine, keda ta on tundnud. Ja nii olen ma kaheksa aastat elanud. Sa v?id siis isegi arvata, et ma ei aimanud tema truudusetust, ma pidasin seda v?imatuks, ja n??d, kujutad sa ette, niisuguse arusaamisega elust ?kki teada saada k?ike seda ?udust, seda j?ledust… Katsu mind m?ista! Olla nii kindel oma ?nnes, ja ?kki…“ j?tkas Dolly nuukseid tagasi hoides, „ja leida kiri… tema kiri oma armukesele, minu guvernandile. Jah, see on liiga hirmus!“ Ta v?ttis kiiresti taskur?ti ning peitis oma n?o sellesse. „Juhuslikust kiindumusest ma saan veel aru,“ j?tkas ta m?ne aja p?rast, „aga l?bim?eldult, kavalalt mind petta… ja veel kellega?… Olla samal ajal ikka edasi minu mees… see on hirmus! Sa ei v?i seda m?ista…“ „Oh, ma m?istan! M?istan, kallis Dolly, ma m?istan,“ ?tles Anna tema k?tt pigistades. „Ja kas sa arvad, et tema m?istab minu olukorra t?it ?udust?“ j?tkas Dolly. „Mitte sugugi! Ta on rahul ja ?nnelik!“ „Oh ei!“ ?tles Anna kiiresti vahele. „Ta on haletsusv??rne, ta on kahetsusest murtud…“ „On ta ?ldse v?imeline kahetsema?“ k?sis Dolly ja vaatas kahtlevalt naole otsa. „Jah on, ma tunnen teda. Mul oli lihtsalt hale teda vaadata. Me tunneme teda ju m?lemad. Ta on hea, ta on uhke ja n??d nii alandatud. Mis mind k?ige rohkem liigutas (ja Anna aimas ?igesti, mis v?iks Dollyt k?ige rohkem liigutada)… teda piinavad kaks asja: see, et tal on laste ees h?bi, ja see, et ta sind armastades… jah, jah, armastades sind ?le k?ige maailmas,“ ?tles ta kiiresti, enne kui Dolly j?udis vastu vaidlema hakata, „tegi sinule haiget, murdis su s?dame. „Ei, ei, ta ei anna mulle andeks,“ kordab ta kogu aeg.“ Dolly vaatas teda kuulates m?tlikult mujale. „Jah, ma saan aru, et ta olukord on hirmus: s??dlasel on raskem kui s??tul,“ ?tles ta, „eriti kui ta tunneb, et ?nnetus on tulnud tema s?? p?rast. Aga kuidas ma annan talle andeks, kuidas ma saan selle teise j?rel j?lle tema naine olla? Temaga elada oleks mulle n??d piin, just sellep?rast, et ma teda niimoodi armastasin, nagu ma armastasin, ja armastan ikka veel oma endist armastust tema vastu…“ Ja nuuksumine katkestas ta s?nad. Nagu meelega hakkas ta iga kord, kui ta h?rdus, j?lle r??kima sellest, mis teda ?rritas. „Guvernant on ju noor, ta on ilus,“ j?tkas ta. „Tead sa, Anna, kes on minult v?tnud minu nooruse ja ilu? Stiiva ja ta lapsed. Ma olen teda kogu aja teeninud, ja selle teenimisega on k?ik ?ra kulunud, mis oli, ja n??d meeldib see v?rske labane olend talle loomulikult rohkem. Nad on kindlasti kahekesi minust r??kinud, v?i mis veel hullem – lihtsalt vaikinud… saad aru?“ J?lle s?ttis ta silmades viha. „Ja p?rast seda hakkab ta mulle r??kima… Ja mina peaksin teda veel uskuma? Mitte iialgi. Ei, k?ik on l?ppenud, k?ik, mis oli lohutuseks, vaeva ja kannatuste tasuks… Ma ?petasin praegu Gri?at; varem oli see mulle r??muks; usu mind, n??d on piinaks. Milleks ma end pingutan ja vaeva n?en? Milleks veel lapsed? See on ?udne, et mu hinges on ?kki k?ik pahupidi – armastuse ja ?rnuse asemel tunnen ma tema vastu ainult viha, jah, just viha. Ma tapaksin ta ja…“ „Dolly, kullake, ma saan sinust aru, aga ?ra piina ennast. Sulle on nii haiget tehtud, sa oled nii ?rritatud, et sa ei n?e k?ike ?ige pilguga.“ Dolly vaikis ja kumbki ei r??kinud paar minutit. „Mida teha, Anna, aita, anna n?u! Ma olen k?ik l?bi m?telnud, aga ma ei n?e mingit lahendust.“ Anna ei osanud mingit n?u leida, kuid vennanaise iga s?na, iga ilme l?ks talle s?damesse. „Ma ?tlen ainult ?hte,“ alustas ta. „Ma olen tema ?de, ma tunnen ta iseloomu, seda v?imet k?ike, k?ike unustada (ta saatis seda vastava ?estiga), ta v?imet ?lepeakaela kiinduda, kuid ka s?damep?hjast kahetseda. Ta ei usu, ta ei saa praegu aru, kuidas ta v?is seda teha, mida ta tegi.“ „Ei, ta saab aru, ta sai aru!“ segas Dolly vahele. „Aga mina… sa unustad minu… kas minul on kergem?“ „Oota. Ma pean tunnistama, et kui tema mulle r??kis, ei m?istnud ma veel sinu olukorra t?it ?udust. Ma n?gin ainult teda ja seda, et perekond on purustatud; mul oli siis temast kahju, aga n??d, sinuga r??kides n?en ma kui naine hoopis muud: ma n?en sinu kannatusi ja mul on, ma ei oska sulle ?teldagi, kui kahju mul sinust on! Dolly, kullake, ma m?istan t?iesti sinu kannatusi, aga ma ei tea ainult ?hte: ma ei tea… ma ei tea, kui palju on veel sinu s?dames armastust. Seda tead sa ise – kas on nii palju, et sa suudaksid andestada. Kui on, siis andesta!“ „Ei,“ alustas Dolly, kuid Anna ei lasknud tal edasi r??kida ja suudles j?lle ta k?tt. „Ma tunnen seltskonnaelu paremini kui sina,“ ?tles ta. „Ma tunnen s??raseid mehi nagu Stiiva ja tean, kuidas nad selliste asjade peale vaatavad. Sa ?tled, et ta on selle naisega sinust r??kinud. Seda k?ll ei ole olnud. Need mehed murravad truudust, kuid oma kodukolle ja naine – see on neile p?hadus. Need teised naised j??vad nende silmis ikkagi nagu p?latuks ja ei sega perekonnaelu. Nad t?mbavad mingi ?lep??smatu joone nende ja perekonna vahele. Ma ei m?ista seda, aga nii see on.“ „Jah, aga ta on teda suudelnud…“ „Dolly, kuula n??d, kullake! Ma n?gin Stiivat, kui ta oli sinusse armunud. Ma m?letan seda aega, kui ta tuli minu juurde ja nuttis, r??kides sinust; ma m?letan, millist luulet, millist paleust ta sinus n?gi, ja tean, et mida kauem ta on sinuga koos elanud, seda paleuslikumaks oled sa tema silmis muutunud. Me veel naersime vahel tema ?le, et ta iga s?na peale ?tles: „Dolly on imeline naine.“ Sina oled talle alati olnud ja j??nudki jumaluseks, see teine pole ta hinge kiindumus…“ „Aga kui see kiindumus kordub?“ „See pole v?imalik, nagu ma aru saan…“ „Aga kas sina annaksid andeks?“ „Ei tea. Ei saa otsustada… Ei, saan,“ ?tles Anna j?rele m?eldes; fikseerinud m?ttes olukorra tervikuna ja kaalunud seda veel sisemistel kaaludel, lisas ta: „Jah, saan, saan, saan! Jah, ma annaksin andeks. Ma ei oleks enam endine, jaa, aga ma annaksin andeks, ja annaksin nii andeks, nagu poleks seda olnudki, poleks ?ldse olnud…“ „Jah, muidugi,“ ?tles Dolly kiiresti, nagu r??giks ta seda, mida on juba mitu korda m?telnud, „muidu see polekski ju andeksandmine. Kui andestada, siis juba t?iesti, t?ielikult. N?ndaks, l?hme n??d, ma saadan su sinu tuppa,“ ?tles ta t?ustes ja v?ttis teel Anna ?mbert kinni. „Kallis, mul on nii hea meel, et sa tulid. Mul on n??d kergem, palju kergem.“ XX Kogu selle p?eva veetis Anna kodus, see t?hendab Oblonskite juures, ega v?tnud kedagi vastu, sest m?ned tema tuttavatest olid ta saabumisest teada saanud ja tulid juba samal p?eval teda k?lastama. Ta veetis kogu ennel?una Dolly ja lastega. Ainult vennale saatis ta kirja, et see kindlasti kodus l?unastaks. „Tule koju, jumal on armuline,“ kirjutas ta. Oblonski l?unastas kodus; jutt oli ?ldine, ja naine r??kis temaga, ?eldes talle „sina“, mida ta vahepeal ei teinud. V??rdumus abielupaari vahel kestis, kuid lahkuminekust polnud enam juttu, nii et Stepan Arkadit? n?gi juba v?imalust selgitavaks k?neluseks ja leppimiseks. Kohe p?rast l?unat saabus Kitty. Ta tundis Anna Arkadjevnat, aga v?ga pealiskaudselt, ja n??d tuli ta ?e juurde v?ikese kartusega s?dames, teadmata, kuidas see Peterburi suurilmadaam, keda k?ik lausa ?listavad, teda vastu v?tab. Aga ta meeldis Anna Arkadjevnale, seda n?gi ta kohe. Anna imetles silman?htavalt tema ilu ja noorust, ja enne kui Kitty arugi sai, oli ta juba t?iesti Anna m?ju all ja koguni temasse armunud, nii nagu noored t?drukud ?ldse on v?imelised armuma vanematesse abielus daamidesse. Anna ei sarnanenud suurilmadaamiga ega kaheksa-aastase poja emaga; oma liigutuste n?tkuse, ilme v?rskuse ja n?ol p?siva elavusega, mis kord naeratuses, kord pilgus v?lja l?i, oleks ta sarnanenud pigem kahek?mneaastase t?drukuga, kui poleks olnud seda silmade t?sist, ajuti kurba vaadet, mis Kittyt ?llatas ja k?tkestas. Kitty tundis, et Anna on nii lihtne ja vahetult loomulik, aga ometi on see ?ks teine, k?rgem, temale k?ttesaamatute huvide maailm, luuleline ja komplitseeritud. P?rast l?unas??ki, kui Dolly oli oma tuppa l?inud, t?usis Anna kiiresti diivanilt ja astus venna juurde, kes sigarit s??tas. „Stiiva,“ ?tles ta kelmikalt silma pilgutades, venda ristim?rgiga ?nnistades ja silmadega ukse poole viidates, „mine n??d, ja jumal aidaku sind!“ Vend sai aru, pani sigari ?ra ja kadus ukse taha. Kui Stepan Arkadit? oli l?inud, tuli Anna j?lle diivani juurde, kus ta laste keskel oli istunud. Kas sellep?rast, et lapsed n?gid, kuidas ema seda t?di armastab, v?i sellep?rast, et nad tundsid ise mingit erilist veetlust, igatahes olid kaks vanemat ja nende j?rel ka nooremad, nagu see lastega ikka on, juba enne l?unat uuest t?dist v?lutud ega j??nud temast enam sammugi maha. Ja nende vahel k?is midagi m?ngutaolist, mis seisis selles, et t?dile nii l?hedale istuda, kui saab, teda puudutada, tema v?ikesest k?est kinni hoida, teda suudelda, ta s?rmusega m?ngida v?i v?hemalt ta kleidi krook??rist puudutada. „Nonoh, kuidas me enne istusime,“ ?tles Anna Arkadjevna oma kohale istudes. Ja Gri?a pistis j?lle pea t?di kaenla alla, surus p?se ta kleidi vastu ning s?ras r??must ja uhkusest. „Millal siin siis ball on?“ k?sis Anna Kittylt. „Tuleval n?dalal, ja v?ga tore ball. Niisugune ball, kus on alati l?bus.“ „Kas on siis niisuguseid balle, kus on alati l?bus?“ k?sis Anna ?rna muigega. „Imelik k?ll, aga on. Bobri?t?evite juures on alati l?bus, Nikitinite juures ka, aga Me?kovide juures on alati igav. Kas teie pole seda m?rganud?“ „Ei, mu kallis, minu jaoks pole enam selliseid balle, kus oleks l?bus,“ ?tles Anna ja Kitty n?gi ta silmis seda ise?ralist maailma, mis oli talle suletud. „On ainult niisuguseid, kus on v?hem raske ja v?hem igav…“ „Kuidas t e i l v?ib ballil igav olla?“ „Miks siis m i n u l ei v?i ballil igav olla?“ k?sis Anna. Kitty taipas, et Anna teab ette, milline vastus j?rgneb. „Sellep?rast, et teie olete alati k?ige ilusam.“ Anna oli veel v?imeline punastama. Ta punastaski ja ?tles: „Esiteks pole see nii; teiseks, kui see ka nii oleks, siis mis mul sellest on?“ „Kas te sellele ballile tulete?“ k?sis Kitty. „Ma kardan, et ei sobi tulemata j??da. Nii, v?ta siis,“ ?tles ta Tanjale, kes kiskus kergesti ?ratulevat s?rmust tema valgest, otsa poole ahenevast s?rmest. „Ma oleksin v?ga r??mus, kui te tulete. Ma tahaksin teid kangesti ballil n?ha.“ „Igatahes, kui ma tulen, lohutan ma ennast m?ttega, et see teile r??mu teeb… Gri?a, palun ?ra tiri, nad on mul niikuinii sassis,“ ?tles ta, kohendades ?ht esilet?kkivat juuksekiharat, millega Gri?a m?ngis. „Ma kujutlen teid lillas ballikleidis.“ „Miks just tingimata lillas?“ k?sis Anna naeratades. „Nii, lapsed, minge, minge n??d! Kas kuulete, miss Hull kutsub teid teed jooma,“ ?tles ta end lastest vabastades ja neid s??gituppa saates. „Ma tean, miks te mind ballile kutsute. Teie ise ootate palju sellest ballist ja tahaksite siis, et k?ik seal oleksid, k?ik sellest osa v?taksid.“ „Jaa! Kuidas te seda teate?“ „Oh, kui ilus on teie iga,“ j?tkas Anna. „Ma tean ja m?letan seda sinendavat uduvinet, samasugust, nagu on ?veitsi m?gedes. Sellesse uduvinesse on m?hitud k?ik selles ?ndsas eas, kus lapsep?lv on just alles l?ppenud ja kus su tee sellest hiiglasuurest l?busast ja r??msast ringist v?lja viies l?heb ?ha kitsamaks ja kitsamaks, ja tore ja jube on hakata l?bi selle tubade rea minema, kuigi seal on nii valge ja ilus… Kes ei oleks sealt l?bi tulnud?“ Kitty naeratas ainult. „Kuidas tema ise sealt l?bi tuli? K?ll ma tahaksin kogu tema romaani teada,“ m?tles ta, m?eldes Anna mehe Aleksei Aleksandrovit?i ebaromantilisele v?limusele. „Ma tean ?hte kui teist. Stiiva r??kis mulle, ja ma ?nnitlen teid, ta meeldib mulle v?ga,“ j?tkas Anna, „ma kohtasin Vronskit jaamas.“ „Ah ta oli seal?“ k?sis Kitty punastades. „Mida see Stiiva teile r??kis?“ „Ta paristas mulle k?ik ette. Ja ma oleksin selle ?le t?esti r??mus. Ma s?itsin eile Vronski emaga koos,“ j?tkas ta, „ka tema r??kis mulle lakkamatult oma pojast, sest see on ta armsam poeg; ma tean, kui erapoolikud on emad, aga…“ „Mida siis ema teile r??kis?“ „Oh, nii palju! Ja ehk ma k?ll tean, et ta on ema lemmiklaps, on siiski ilmne, et ta on r??tel… Ema r??kis n?iteks, et ta tahtis kogu oma varanduse vennale anda, et ta tegi juba poisikesena erakordse teo, p??stis ?he naise uppumissurmast. ?he s?naga, kangelane,“ ?tles Anna naeratades ja Vronski jaamas annetatud kahesajale rublale m?eldes. Kuid ta ei r??kinud kahesajast rublast. Millegip?rast oli tal piinlik seda meelde tuletada. Ta tundis, et selles oli midagi teda puudutavat, midagi s??rast, mida ei oleks pidanud olema. „Ta ema palus mind tingimata k?lla tulla,“ j?tkas Anna, „ja ma tahaksin ise ka v?ga vanaprouat n?ha, nii et ma l?hen juba homme. Jumal t?natud, Stiiva j??b Dollyga kauaks kahekesi,“ lisas ta k?neainet muutes ja millegip?rast veidi tujutuna, nagu Kittyle n?is, diivanilt ?les t?ustes. „Ei, mina enne! Ei, mina!“ h??dsid lapsed, kes tulid teelauast ja jooksid t?di Anna juurde. „K?ik korraga!“ ?tles Anna ja jooksis neile naerdes vastu, haaras nad oma k?te vahele ning l?kkas kogu selle rabeleva ja r??mu p?rast kiljuva lastepuntra pikali maha. XXI T?iskasvanute teejoomise ajaks tuli Dolly oma toast v?lja. Stepan Arkadit? ei tulnud. Ta oli n?htavasti tagaukse kaudu naise toast lahkunud. „Ma kardan, et sul hakkab ?leval k?lm,“ ?tles Dolly Annale. „Ma tooksin su hea meelega alla, siis oleksime teineteisele l?hemal.“ „Oi, palun ?ra minu p?rast muretse,“ vastas Anna Dollyle otsa vaadates ja aimata p??des, kas leppimine toimus v?i ei. „Siin on sul valgem,“ ?tles vennanaine. „Ma r??gin sulle, et ma magan igal pool ja alati nagu surnu.“ „Millest on jutt?“ k?sis Stepan Arkadit? kabinetist tulles ja naise poole p??rdudes. Tema toonist taipasid nii Kitty kui Anna kohe, et leppimine on toimunud. „Ma tahan Anna alla tuua, aga siis tuleb kardinad siia ?les panna. Keegi seda korralikult ei tee, peab ise panema,“ vastas talle Dolly. „Jumal teab, kas ongi t?iesti leppinud?“ m?tles Anna, kuuldes ta k?lma ja rahulikku h??lt. „Ah, Dolly, ikka pead sina rassima,“ ?tles mees. „Tahad, ma teen ise ?ra…“ „Jah, vist on leppinud,“ m?tles Anna. „Ma tean k?ll, kuidas sina ise teed,“ vastas Dolly, „k?sid Matveil teha, mida ta tehtud ei saa, s?idad ise minema, ja tema pusserdab siis teab mismoodi,“ ning tavaline pilkav muie kibrutas Dolly suunurki, kui ta seda ?tles. „T?ielik, t?ielik leppimine, t?ielik,“ m?tles Anna, „jumalale t?nu!“ – ja heast meelest, et tema oli sellega toime tulnud, l?ks ta Dolly juurde ning suudles teda. „Aga ei, miks sa meist Matveiga nii pahasti arvad?“ ?tles Stepan Arkadit? ?ige vargsi muheldes ja siis naise poole p??rdudes. Kogu ?htu kohtles Dolly oma meest veidi irooniliselt nagu alati. Stepan Arkadit? aga oli rahul ja heas tujus, seda k?ll ainult niipalju, et ei paistaks, nagu oleks ta oma andeks saadud s?? juba unustanud. Kella poole k?mne ajal segas Oblonskite erakordselt ?dusat ja meeldivat ?htust perekondlikku teelauavestlust pealtn?ha k?ige loomulikum vahejuhtum, aga see loomulik vahejuhtum paistis millegip?rast k?igile imelik. Keset k?nelust ?histest Peterburi tuttavatest t?usis Anna ?kki p?sti. „Tema pilt on mul albumis,“ ?tles ta, „ja ?htlasi n?itan ma teile ka oma Serjo?at,“ lisas ta uhke emanaeratusega. Kella k?mne paiku, kui ta harilikult oma pojale head ??d soovis ja enne ballile s?itmist sageli teda ise magama pani, l?ks ta meel kurvaks, et ta on praegu pojast nii kaugel; ja millest ka iganes ei k?neldud, p??rdusid ta m?tted ikka j?lle k?harp?ise Serjo?a juurde. Ta tahtis tema ?lesv?tet vaadata ja temast r??kida. Esimest ettek??net kasutades t?usis ta lauast ja l?ks oma kergel, kindlal k?nnakul albumit tooma. ?lemise korra trepp, mis tema tuppa viis, algas soojast fuajeest, suure ?hek?igulise peatrepi mademelt. Just siis, kui Anna v??rastetoast v?lja astus, kostis eeskojast uksekella helin. „Kes see v?iks olla?“ k?sis Dolly. „Minule j?rele tulekuks vara, visiidiks hilja,“ ?tles Kitty. „Vist ametipaberid,“ lisas Stepan Arkadit?, ja kui Anna peatrepist m??dus, jooksis teener ?les v??ra tulekust teatama, v??ras ise aga seisis lambi k?rval. Anna, kes alla vaatas, tundis kohe Vronski ?ra, ning imelik heameele ja hirmu vahepealne tunne tuigatas millegip?rast ta s?dames. Vronski seisis, palitu seljas, ja otsis midagi taskust. Just siis, kui Anna peatrepiga kohakuti j?udis, l?i Vronski silmad ?les, n?gi Annat ja ta ilme muutus kuidagi kartlikuks ja h?belikuks. Pea kergelt kumaras, l?ks Anna m??da, kohe seej?rel kostis Stepan Arkadit?i vali h??l, mis palus Vronskit edasi astuda, ning keelduva Vronski vaikne, pehme ja rahulik h??l. Kui Anna albumiga tagasi tuli, oli Vronski juba l?inud, ja Stepan Arkadit? r??kis, et ta tulnud teateid saama l?unas??gi kohta, mille nad pidid saabunud kuulsusele homme korraldama. „Ta ei tahtnud mingi hinna eest sisse tulla. K?ll ta on imelik,“ lisas Stepan Arkadit?. Kitty punastas. Ta m?tles, et tema ?ksi sai aru, miks Vronski siia s?itis ja miks ta sisse ei tulnud. „Ta k?is meil,“ m?tles Kitty, „ei leidnud mind kodunt ja arvas, et ma olen siin; aga sisse ei tulnud, sest leidis, et aeg on hiline, ja Anna on ka siin.“ K?ik vahetasid omavahel pilke, kuid ei ?elnud midagi ja hakkasid Anna albumit vaatama. See polnud ju midagi imelikku ega ise?ralikku, et keegi s?itis poole k?mne ajal s?bra juurde p?rima kavatsetava l?unas??gi ?ksikasju ja ei tulnud sisse; ometi tundus see k?igile imelik. Ise?ranis oli see imelik ja halb Anna meelest. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/lev-tolstoy/anna-karenina-66891422/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.