Garpi maailm

Garpi maailm John Irving P?etaja Jenny Fields otsustab lapse saamiseks magada elu ja surma piirimail vaakuva poolsegase patsiendi tehnik-seersant Garpiga. ?heksa kuud hiljem n?eb ilmavalgust T. S. Garp. See on humoorikalt siivutu lugu kuulsast emast, omamoodi feministist, ning peaaegu kuulsast pojast, keda huvitab kirjutamine, seks ja maadlus. Lugeja ette astub veidrate ja armastusv??rsete tegelaste armaada, mis teeb „Garpi maailmast“ viimaste aastak?mnete ?he menukaima romaani. John Irving Garpi maailm Algup?rand: The World According to Garp Copyright © 1976, 1977, 1978 by John Irving T?lkija: Erkki Sivonen Korrektor: Lembi Kaasik Sarja ?ldkujundaja: Zigmunds Lapsa K?ljendaja: Liina Valt Projektijuht: Kristel Palk Eestikeelse v?ljaande autori?igus: Postimehe Kirjastus O?, 2021 kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN (tr?kis): 978-9916-667-29-3 ISBN (elektrooniline v?ljaanne): 978-9916-667-30-9 (epub) ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari): 2674-3264 ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari, elektrooniline v?ljaanne): 2674-3272 Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda Colinile ja Brendanile 1 Boston Mercy Garpi ema, Jenny Fields, v?eti 1942. aastal Bostonis kinni ?he meesterahva vigastamise p?rast kinos. See juhtus siis, kui jaapanlased olid ?sja pommitanud Pearl Harborit ja inimesed k?itusid s?durite suhtes sallivalt, sest ?ht?kki olidki k?igist saanud s?durid, aga Jenny Fields oli ?sna meelekindel oma sallimatuses meeste k?itumise suhtes ?ldiselt ja s?durite suhtes eriti. Kinos pidi ta kolm korda kohta vahetama, aga iga korraga tuli too s?dur talle l?hemale, kuni ta pidi istuma p?ris vastu r?past seina mingite tobedate sammaste taga, mis ei lasknud tal peaaegu ?ldse vaadata ringvaadet, ning ta otsustas, et enam ta p?sti ei t?use ja kohta ei vaheta. S?dur vahetas j?lle kohta ja istus tema k?rvale. Jenny oli kahek?mne kahene. Ta oli kolled?i peaaegu kohe p?rast sisseastumist pooleli j?tnud, aga ta oli teinud esimeste seas oma klassis l?bi p?etajate kursuse ja talle meeldis p?etajat??. Ta oli sportliku v?ljan?gemisega noor naine, kelle p?ski kattis alati tervislik jume; tal olid tumedad l?ikivad juuksed ja k?nnak, mida ema nimetas mehelikuks (ta pendeldas k?ndides k?tega), ning tema tagapool ja puusad olid nii sihvakad ja trammis, et selja tagant vaadates meenutas ta poissi. Jenny enda arvates olid ta rinnad liiga suured; talle tundus, et see esilet?kkiv partii muudab ta v?ljan?gemise „odavaks ja k?ttesaadavaks“. Seda ei olnud ta hoopiski. ?igupoolest j?ttis ta kolled?i pooleli just siis, kui tal tekkis kahtlus, et vanemad saatsid ta Wellesleysse peamiselt eesm?rgiga viia ta kokku ja viimaks ka paari panna m?ne heast suguv?sast mehega. Soovitus Wellesleysse astuda p?rines tema vanematelt vendadelt, kes veensid vanemaid, et Wellesley naisterahvastest ei m?elda inetusi ja et neid hinnatakse k?rgelt kui potentsiaalseid pruute. Jennyl oli tunne, et tema koolitamine pole muud kui viisakas viis aega parajaks teha, nagu oleks ta lehm, keda valmistatakse ette ?ksnes kunstseemendusaparaadi sisseviimiseks. Tema p?hiaineks oli olnud inglise kirjandus, aga kui talle hakkas tunduma, et tema klassikaaslasi huvitab peamiselt just see, kuidas omandada kavalusi ja hakkamist meestega l?bik?imises, ei valmistanud talle mingit raskust loobuda kirjandusest p?etamise kasuks. Ta n?gi p?etajaoskustes midagi niisugust, mida on v?imalik otsekohe ellu rakendada, ja nende omandamine ei paistnud p?imuvat ?hegi k?rvalise ajendiga (hiljem, oma kuulsas autobiograafias, ta kirjutas, et liiga paljud p?etajad armastavad liiga sageli edvistada arstide ees, aga selleks ajaks olid tema enda p?etaja-aastad juba minevik). Talle meeldis lihtne ja asjalik vormiriietus; vormipluus tegi ta rinnad v?iksemaks, kingad olid mugavad ja sobisid tema kiire k?nni jaoks. ??siti valves k?ies j?i talle endiselt v?imalus raamatuid lugeda. Ta ei tundnud mingit puudust noorte meeste j?rele kolled?ist, kes olid torssis ja pettunud, kui neile j?rele ei antud, ning k?rgid ja ?raolevad, kui anti. Haiglas n?gi ta s?dureid ja t??lispoisse rohkem kui kolled?imehi ning need olid oma ootustes otsekohesemad ja v?hem pretensioonikad: kui neile ?ige pisutki j?rele anda, siis paistsid nad t?nulikud kas v?i selle eest, et v?isid sinuga teinegi kord kohtuda. Siis, ?ht?kki, olid k?ik s?durid – ja kolled?ipoiste moodi ennast t?is – ja Jenny Fields ei tahtnud meestega enam ?ldse tegemist teha. „Minu ema,“ kirjutas Garp, „oli ?ksik hunt.“ Fieldside suguv?sa varandus oli p?rit kingat??stusest, ehkki Mrs Fields, kes p?lvnes Bostoni Weeksidest, t?i abielludes perekonda ka omalt poolt ?ksjagu raha. Fieldside perekonnal oli l?inud jalatsialal ?sna h?sti, nii et neil oli juba aastaid tagasi ?nnestunud kingavabrikust eemale kolida. Nad elasid suures laastukatusega majas Dog’s Head Harboris New Hampshire’i rannikul. Jenny k?is oma vabad p?evad ja ??d kodus – eelk?ige selleks, et emale meele j?rele olla ja veenda auv??rt prouat, et ehkki ta „m?ngib ennast maha p?etajana“, nagu ema seda kommenteeris, ei lase ta r?pakusel oma k?nepruugi ega k?lblustunde ?le v?imust v?tta. Jenny sai P?hjavaksalis sageli kokku oma vendadega ja s?itis nendega koos rongiga koju. Nagu Fieldside pere k?ikidele liikmetele kohustuslik, s?itsid nad Boston-Maine’i rongis Bostonist v?ljudes paremal pool ja istusid linna tagasi s?ites alati vasakul. N?nda j?rgisid nad Mr Fields seeniori soovi, kes k?ll tunnistas, et k?ige inetum vaade rongiaknast avaneb just nimelt seda k?tt, aga pidas oluliseks, et k?ik Fieldsid kohtuksid n?ost n?kku oma majandusliku iseseisvuse ja parema eluj?rje tahmase algallikaga. Bostonist v?ljudes raudteest paremale ja tagasi s?ites vasakule poole j?id Fieldsi Vabrikute Haverhilli pealaod ja tohutu reklaamtahvel uljal sammul vaataja poole astuva hiigelsuure t??kingaga. Reklaamtahvel tornis ?le tagavararaudteede ja peegeldus lugematute miniatuuridena vastu kingavabriku akendelt. Selle ?hvardava, l?heneva jala all seisid s?nad: FIELDS – SAMM EDASI NII VABRIKUS KUI P?LLUL! Fieldsil olid oma mudelid ka haiglapersonali jaoks ja iga kord, kui t?tar koju tuli, kinkis Mr Fields talle prii paari kingi. Mrs Fields, kelle silmis t?tre lahkumine Wellesleyst vaieldamatult samastus kiratseva tulevikuga, tegi Jenny koju tulles talle samuti iga kord kingituse. Mrs Fields kinkis oma t?trele soojenduskotte, v?hemasti nii ta ?tles – ja Jenny j?i teda uskuma; ta ei teinud pakke kunagi lahti. Ema k?sis ikka: „Kallis, on sul veel alles see soojenduskott, mis ma sulle andsin?“ Ning Jenny m?tles hetke, teades, et t?en?oliselt ta unustas selle rongi v?i viskas minema, ja ?tles: „V?imalik, et see on mul ?ra kadunud, aga uut pole mul igatahes vaja.“ Ja Mrs Fields, toonud paki peidupaigast v?lja, sundis t?tre seda vastu v?tma; pakk ise oli ikka veel apteegi paberis. Mrs Fields ?tles: „Palun, Jennifer, ole hoolikam. Ja kasuta seda, palun sind!“ „Neid oli haaranud v??raks j??mise piinlik protsess.“ Jenny kui p?etaja silmis oli soojenduskotil v?he v??rtust; ta pidas seda halearmsaks ja kentsakaks riistaks, mis pakub vanamoodsat ja rohkem ps?hholoogilist tr??sti. Aga m?ned neist pakkidest j?udsid sellegipoolest tema pisikesse korterisse Boston Mercy Haigla l?hedal. Ta hoidis neid seinakapis, mis oli peaaegu t?is haiglakingade karpe – samuti avamata. Ta tundis end oma perekonnast eraldununa ja pidas kummaliseks, kuidas nad olid teda t?helepanuga ?le k?lvanud, kui ta oli veel laps, ja kuidas nad siis ?hel kokkulepitud, ette kindlaksm??ratud hetkel n?isid olevat peatanud tunnetevoolu ja alustanud ootamist – nagu oleks sul mingi ??rikese perioodi v?ltel ette n?htud koguda armastust (ja k?llalt saada) ning seej?rel, m?rksa pikema ja t?sisema perioodi v?ltel, t?ita mingisuguseid kohustusi. Kui Jenny selle ahela katkestas, j?ttes Wellesley pooleli millegi nii labase nagu p?etajaameti p?rast, siis ?tles ta sellega lahti oma perekonnast – ja nemad, nagu ei oskaks nad teisiti, olid n??d lahti ?telnud temast. Fieldside pere jaoks oleks n?iteks olnud s?ndsam, kui Jennyst oleks saanud arst v?i kui ta oleks j??nud kolled?isse seniks, kuni ta oleks m?ne arstiga abiellunud. Iga kord, kui ta kohtus oma vendade, ema v?i isaga, tundsid nad end ?ksteise juuresolekul ikka ebamugavalt. Neid oli haaranud v??raks j??mise piinlik protsess. Ju siis perekonnad sellised ongi, m?tles Jenny Fields. Ta uskus kindlalt, et kui tal on kunagi endal lapsed, siis ei hakka ta neid kahek?mneselt sugugi v?hem armastama kui kaheselt; v?ib-olla vajavad nad seda kahek?mneselt rohkem, m?tles ta. Mida kaheaastane ?ldse vajab? Haiglas olid v?ikelapsed k?ige kergemad patsiendid. Mida vanemaks nad saavad, seda suuremad on nende vajadused – ja seda v?hem igatses v?i armastas keegi neid. Jenny tundis, nagu oleks ta ?les kasvanud suures laevas, n?gemata, ja ammugi m?istmata, selle masinaruumi. Talle meeldis see, kuidas haiglas taandus k?ik s??misele, isegi kui sellega toimetulekuks l?ks teinekord abi vaja, ja sellele, mis p?rast sai. Lapsep?lves polnud ta kunagi n?inud musti n?usid; t?tt-?elda oli Jenny olnud kindel, et p?rast laua ?rakoristamist viskavad teenijad n?ud minema (l?ks ?ige kaua aega, enne kui tal lubati oma jalga ?ldse k??ki t?sta). Ja kui hommikuti tuli piimaauto piimapudelitega, siis m?tles Jenny ?ksvahe, et autoga tuuakse ka iga p?ev uued n?ud – eks olnud see heli, see klaasi kilin ja k?lin nii sarnane sellele, mis kostis teenijate juurest suletud k??gist, kui nad tegelesid oma n?udega. Jenny Fields oli viiene, kui ta esimest korda n?gi oma isa vannituba. Ta nuhkis selle ?hel hommikul v?lja isa k?lnivee l?hna j?rgi. Ta avastas auruse du?ikabiini – ?pris moodsa 1925. aasta kohta –, privaattualeti ja rivi pudeleid, mis niiv?rd erinesid ema pudelitest, et Jenny arvas olevat leidnud mingisuguse salaelaniku peidupaiga, mis on m?rkamatuks j??des asunud nende majas juba aastaid. ?igupoolest see just nii oligi. Haiglas Jenny teadis, kuhu miski l?heb – ja j?udis tasapisi j?lile ka mitte eriti saladuslikele vastustele selle kohta, kust peaaegu k?ik tuleb. Dog’s Head Harboris, kui Jenny oli v?ike t?druk, olid pereliikmetel oma tualettruumid, oma toad ja oma uksed, mille tagak?ljel oli oma peegel. Haiglas ei olnud omaetteolemine p?ha; miski ei j??nud saladuseks; kui keegi tahtis peeglit, siis ta pidi seda p?etajalt k?sima. K?ige salap?rasem asi, mida Jennyl lubati lapsep?lves omal k?el uurida, oli olnud kelder suure savipotiga, mis igal esmasp?eval t?ideti merekarpidega. Hilis?htul raputas Jenny ema karpidele maisijahu ja igal hommikul loputati neid v?rske mereveega pikast torust, mis ulatus keldrisse otse merest. N?dala l?puks olid karbid prisked ja liivast puhtad, nende kojad kippusid neile v?ikseks j??ma ja nende paksud, siivutu v?ljan?gemisega kaelad hulpisid soolase vee peal. Reedel aitas Jenny kokal neid sortida; surnud loomad ei t?mmanud puudutamise peale kaela tagasi. Jenny palus tuua endale raamatu merekarpidest. Ta luges nende kohta k?ike: kuidas nad s??vad, kuidas nad paljunevad, kuidas nad kasvavad. Merekarp oli esimene elusolend, keda ta t?ielikult m?istis – tema elu, tema sigimist ja surma. Inimesed Dog’s Head Harboris olid v?hem ligip??setavad. Haiglas tundus Jenny Fieldsile, et ta on kaotatud aega tasa tegemas; ta hakkas j?udma ?ratundmisele, et inimesed ei olegi eriti saladuslikumad – v?i eriti veetlevamad – kui merekarbid. „Mu ema,“ kirjutas Garp, „ei harrastanud kuigi peeneid eritlusi.“ ?ks silmatorkav erinevus, mida ta oleks v?inud merekarpide ja inimeste vahel m?rgata, on see, et enamikul inimestel on teatav huumorimeel, aga Jenny ei olnud huumori suhtes vastuv?tlik. Sel ajal levis Bostonis p?etajate hulgas ?ks teatav anekdoot, Jennyle aga ei tundunud see sugugi naljakas. See anekdoot oli seotud ?he teise Bostoni haiglaga. Haigla, kus t??tas Jenny, kandis nime Boston Mercy Haigla ja seda kutsuti Boston Mercyks; peale selle oli veel Massachusettsi Osariigi Keskhaigla, mida kutsuti Keskhaiglaks. Ja siis oli veel ?ks haigla, Peter Bent Brighami nimeline, mida kutsuti Peter Bentiks. ?hel p?eval, nagu anekdoot jutustas, peatas Bostonis takso ?ks k?nniteel seisev mees, kes pidi takso juurde komberdades peaaegu p?lvili vajuma. Mees oli valu p?rast n?ost tumepunane; ta oli kas l?mbumas v?i hoidis hinge kinni ning tal oli silmn?htavalt raskusi r??kimisega, nii et taksojuht avas talle ukse ja aitas ta autosse, kus mees heitis n?oli tagapingi ette p?randale, p?lved l?ua alla k?verasse t?mmatud. „Haiglasse! Haiglasse!“ karjus ta. „Kas Peter Bent?“ k?sis taksojuht. See oli l?him haigla. „Veel hullem,“ oigas mees. „Molly vist hammustas ta t?itsa ?ra.“ Jenny Fieldsi meelest olid v?hesed anekdoodid naljakad, aga see igatahes mitte; noku-naljad polnud Jenny maitse, teda see teema ei t?mmanud. Jenny oli n?inud, mis pahandused v?ivad nokudega juhtuda; tited polnud sugugi veel see k?ige hullem. Loomulikult n?gi ta inimesi, kes ei tahtnud lapsi saada ja olid rasedaks j??mise p?rast ?nnetud; neid ei peaks sundima v?gisi lapsi saama, m?tles Jenny – ehkki k?ige rohkem oli tal kahju niiviisi s?ndinud lastest. Ta n?gi ka inimesi, kes tahtsid tulevasi lapsi, ja need panid temagi sama tahtma. Kunagi, m?tles Jenny Fields, oleks tore, kui ka endal oleks laps – ainult ?ks. Aga h?da oli selles, et ta tahtis teha v?imalikult v?he tegemist m?ne nokuga ja ei tahtnud ?le?ldse tegemist teha ?hegi mehega. Enamuse nokuprotseduuride puhul, mida Jenny pealt n?gi, oli tegemist s?duritega. USA armee ei hakanud penitsilliini avastamise kasulikkust kogema enne kui 1943. aastal ja leidus hulgaliselt s?dureid, kellele ei j?tkunud penitsilliini veel 1945. aastani. Boston Mercys raviti nokusid 1942. aasta algupoolel sulfaniilamiidide ja arseeniga. Tripperi raviks oli sulfatiasool – soovitavalt ohtra veega. S??filise raviks kasutati sel penitsilliini-eelsel ajaj?rgul neoarsfenamiini; Jenny Fieldsi meelest kujutas see endast krestomaatilist n?idet k?igest sellest, milleni seks v?ib viia – manustada inimorganismi arseeni, et ?ritada seda organismi tagantj?rele puhtaks saada. Teistlaadi nokuprotseduurid olid toimelt kohalikud ja n?udsid samuti palju vedelikku. Jenny pidi sedasorti desinfektsiooni puhul sageli abiks olema, sest patsient vajas sel ajal ohtralt t?helepanu; ?igupoolest vajas ta m?nikord kinnihoidmist. See oli lihtne raviv?te, mille abil v?idi pumbata peenisesse ja ehmatanud ureetrasse kuni sada kuubikut vedelikku, enne kui see k?ik uuesti v?lja tuli, aga p?rast seda oli k?igil enesetunne hellav?itu. Mehe nimi, kes leiutas selle protseduuri jaoks aparaadi, oli Valentine, ja tema aparaati ennast nimetati Valentine’i irrigaatoriks. Veel kaua aega p?rast seda, kui dr Valentine’i irrigaatorit oli t?iustatud ja see hiljem teistsuguse irrigatsiooniaparaadiga asendatud, k?nelesid Boston Mercy p?etajad sellest raviv?ttest ikka kui Valentine’i protseduurist – paslik karistus v?rgutajatele, arvas Jenny Fields. „Mu emal,“ kirjutas Garp, „puudus kalduvus romantilisteks tunneteks.“ Alguses, kui see s?dur kinos hakkas kohti vahetama – kui ta alustas Jennyle ligi t?kkimist –, m?tles Jenny Fields, et mehele kuluks h?sti ?ra ?ks Valentine’i protseduur. Aga tal ei olnud irrigaatorit kaasas; see oli tema ridik?li jaoks liiga suur. Samuti n?udis selle kasutamine m?rkimisv??rset koost??valmidust patsiendi poolt. K?ll aga oli tal kaasas skalpell; seda kandis ta endaga kaasas kogu aeg. Ka polnud ta seda mitte operatsioonitoast sisse vehkinud; see oli mahakantud skalpell, millel oli tipu juures s?gav t?ke sees (t?en?oliselt oli see p?randale v?i kraanikaussi pillatud) – peenema t?? jaoks poleks see k?lvanud, aga Jennyl polnud seda peenema t?? jaoks tarviski. Alguses oli see tema ridik?li v?ikesed siidvoodriga taskud katki l?iganud. Siis leidis ta osa vanast kraadiklaasi vutlarist, millesse skalpelli tera sisse sobis nagu t?itesulepea oma otsikusse. Selle otsiku ta eemaldaski, kui s?dur tema k?rvale istus ja asetas oma k??narnuki k?etoele, mida neil oli (tobedal kombel) ette n?htud kasutada ?hiselt. Mehe pikk k?si rippus ?le k?etoe otsa alla; k?si t?mbles nagu k?rbseid peletava hobuse nahk. Jenny hoidis oma k?tt ridik?lis skalpellil; teise k?ega hoidis ta k?vasti ridik?li oma valges s?les. Ta hakkas ette kujutama, kuidas tema p?etajavorm kiirgab nagu p?hitsetud kilp ning et tema helendus on see, mis on mingi k?vera juhuse l?bi ligi meelitanud selle parasiidi tema k?rval. „Mu ema,“ kirjutas Garp, „oli terve elu valvel ridik?lin?ppajate ja kintsun?pistajate suhtes.“ Tol korral kinos polnud see sugugi mitte tema ridik?l, mida too s?dur tahtis. Mees puudutas Jenny p?lve. Jenny ?tles oma arvamuse ?pris selgesti v?lja. „Korista oma r?pane k?si ?ra,“ lausus ta. Mitu inimest p??rdus ?mber. „Noo, mis sa n??d,“ ?hkas s?dur ja tema k?si lipsas kiiresti Jenny vormi alla; ta avastas tugevasti kokku pigistatud reied – ta avastas, et terve ta oma k?sivars ?last randmeni oli ?ht?kki l?hki nagu pehme melon. Jenny oli l?iganud ?he t?mbega l?bi eraldusm?rgid ja s?rgivarruka, l?iganud l?bi nahast ja lihastest ning paljastanud k??narliigese kohalt luu. („Kui ma oleksin tahtnud teda ?ra tappa,“ r??kis ta hiljem politseile, „siis ma oleksin tal randme l?bi l?iganud. Ma olen p?etaja. Ma tean, kust inimesel veri v?lja tuleb.“) S?dur kisendas. Ennast jalule ajanud ja vaarudes lahmis ta Jennyle oma vigastamata k?ega vastu pead, nii et Jenny pea k?rvakiiludest kumises. Jenny rapsis talle skalpelliga vastu, eemaldades mehe ?lemisest huulest t?ki, mis oma kuju ja paksuse poolest sarnanes p?idlak??nega. („Ma ei kippunud talle k?ri kallale,“ r??kis ta hiljem politseile. „Ma p??dsin tal nina ?ra l?igata, aga ei saanud pihta.“) Nuttes ja neljak?pukil lohistas s?dur ennast vahek?iku ja suundus vestib??li turvalise valguse poole. Veel keegi kinosaalis tihkus hirmunult nutta. Jenny p?hkis skalpelli istme k?lge puhtaks, pani selle ridik?li tagasi ja kattis tera kraadiklaasi otsikuga. Seej?rel l?ks ta vestib??li, kust kostis l?bil?ikavat ulumist ja kust uksel seisev direktor h?ikus h?marasse vaatesaali: „On siin arsti? Palun teid! Kas keegi on arst?“ Keegi juhtus olema p?etaja – ja too keegi oli valmis osutama v?imetekohast abi. Teda n?hes langes s?dur minestusse; ?igupoolest ei juhtunud see p?riselt verekaotusest. Jenny teadis, kuidas n?ohaavad verd jooksevad, see oli petlik. S?gavam sissel?ige k?sivarrel vajas loomulikult kohest arstiabi, aga verest t?hjaksjooksmine s?durit ei ?hvardanud. Mitte keegi peale Jenny ei tundunud seda m?istvat – verd oli niiv?rd palju ja niiv?rd palju sellest oli tema valgel p?etajavormil. Nad said varsti aru, et see oli tema t??. Kinoteenijad ei lasknud teda minestanud s?durile ligi ja keegi v?ttis ?ra tema ridik?li. Hull p?etaja! Segane pussitaja! Jenny Fields j?i rahulikuks. Tema arvates pidi piisama sellest, kui ?ra oodata v?imud, kes asjast aru saavad. Aga ka politsei ei k?itunud temaga kuigi kenasti. „K?id juba ammu selle selliga?“ k?sis esimene politseinik temalt teel jaoskonda. Ja hiljem k?sis teine: „Aga kust te teadsite, et ta tahab teid r?nnata? Ta ?tleb, et ta p??dis teiega lihtsalt tuttavaks saada.“ „See pisike riist on igavesti tige relv, kullake,“ ?tles kolmas. „Niisugust asja ei tasu kaasas kanda. See t?mbab pahandust ligi.“ Niiviisi pidi Jenny ootama, kuni tema vennad asja ?ra klaarivad. M?lemad olid Cambridge’i ?igusteaduste koolis. ?ks ?ppis ?igusteadust. Teine t??tas koolis ?ppej?una. „M?lemad,“ kirjutas Garp, „olid arvamusel, et praktiline ?igus on midagi vulgaarset. Aga teooria on ?lev.“ Nad ei olnudki nii lahked, kui nad kohale j?udsid. „Emal j??b s?da murest haigeks,“ ?tles ?ks. „Oleksid sa ometi Wellesleysse j??nud,“ ?tles teine. „?ksik t?tarlaps peab ju ennast kaitsma,“ ?tles Jenny. „Kas saab olla midagi veel s?ndsamat?“ Aga ?ks vendadest k?sis, kas Jenny suudab t?estada, et tal pole selle mehega varasemaid suhteid. „Omavahel ?eldes,“ sosistas teine, „kas sa k?id juba ammu selle selliga?“ Viimaks sai asi klaariks, kui politsei avastas, et s?duri kodu asub New Yorgis, kus tal on naine ja laps. Mees oli kavatsenud veeta oma puhkuse Bostonis ja kartis k?ige rohkem, et tema naine kogu loost teada saab. K?ik n?isid ?ksmeelsed, et see oleks juba t?eliselt kohutav – k?ikide asjaosaliste jaoks –, niisiis lasti Jenny ?hegi s??distuseta vabaks. Kui ta t?stis l?rmi, et politsei ei andnud talle tagasi tema skalpelli, ?tles ?ks vendadest: „Jumal hoidku, Jennifer, sa v?id ju uue sisse vehkida, eks ole?“ „Ma ei ole seda sisse vehkinud,“ ?tles Jenny. „Oleks sul m?ni s?ber,“ lausus ?ks vend. „Wellesleys,“ kordasid m?lemad. „Ait?h, et te tulite, kui ma kutsusin,“ ?tles Jenny. „Selleks ju perekond ongi,“ ?tles ?ks. „Veri on paksem kui vesi,“ ?tles teine. Siis ta kahvatas, tundes piinlikkust kohatu seose ?le – ?e vormiriietus oli sedav?rd hukas. „Ma olen tubli t?druk,“ ?tles Jenny. „Jennifer,“ ?tles vanem vend, oma ?e esimene eeskuju – tarkuse ja k?ige selle osas, mis on ?ige. Tema ilme oli ?sna p?halik. Ta ?tles: „Parem on abielus meestega mitte tegemist teha.“ „Ega me emale ei r??gi,“ ?tles teine. „Ja isale ammugi mitte!“ ?tles esimene. ?ritades saamatult mingit t?eliselt sooja liigutust, pilgutas ta ?ele silma – n?okrimpsutus, mis pani Jenny hetkeks arvama, et tema elu esimene eeskuju p?eb n?olihaste t?mblust. Vendade k?rval seisis postkast Onu Sami plakatiga. Onu Sami suurest k?est ronis alla tilluke, ?leni pruuni riietatud s?dur. S?dur kavatses maabuda Euroopa kaardil. Pildi all seisis kiri: „TOETAGE MEIE POISSE!“ Jenny vanem vend vaatas plakatit vaatavat Jennyt. „Ja ?ra s?duritega tegemist tee,“ lisas ta, ehkki m?ni kuu hiljem oli ta juba ise s?dur. Ta oli ?ks neist s?dureist, kes s?jast tagasi ei tulnud. Tema oli see, kelle p?rast ema s?da murest haigeks j?i – v?imalus, millest ta ise oli kord k?nelnud s??rase meeleh?rmiga. Jenny ainus j?relej??nud vend sai surma purjejahiga toimunud ?nnetuses hulk aega p?rast s?ja l?ppu. Ta uppus m?ne miili kaugusel Fieldside perekonnah??rberist Dog’s Head Harboris. Tema leinava naise kohta ?tles Jenny ema: „Ta on veel noor ja veetlev ja ka lapsed ei ole talumatud. V?hemasti esialgu. S?ndsa aja p?rast ta leiab kindlasti kellegi teise.“ Jenny oli see, kellega venna lesk viimaks r??kima tuli. Ta k?sis Jennylt, kas tema meelest „s?nnis aeg“ on m??das ja kas ta v?ib alustada vajalikke toiminguid „kellegi teise“ leidmiseks. Ta pelgas solvata Jenny ema. Ta uuris, kas Jenny arvates tohib juba leina l?petada. „Kui sa ei tunne, et sa peaksid leinama, milleks sa siis leinad?“ k?sis Jenny. Oma autobiograafias kirjutas Jenny: „Sellele vaesele naisele pidi ette ?tlema, mida tunda!“ „Mu ema jutu j?rgi oli see k?ige rumalam naisterahvas, keda ta oli oma elus kohanud,“ kirjutas Garp. „Ja see naine oli k?inud Wellesleys.“ Aga Jenny Fields oli oma v?ikeses ??rikorteris Boston Mercy l?hedal vendadega h?vasti j?ttes liialt omadega segi, et ?ieti vihastada. Peale selle oli tal paha olla – k?rv, mida s?dur oli klobinud, valutas ja abaluude vahel kiskusid lihased hullusti krampi, nii et ta ei saanud korralikult magada. Ta arvas, et k?llap nikastas midagi ?ra, kui kinoteenijad ta seal vestib??lis kinni nabisid ja tal k?ed selja taha murdsid. Talle meenus, et soojenduskotid pidavat lihasevalu puhul h?sti m?juma ja ta t?usis voodist ja l?ks seinakapi juurde ja avas ?he ema kingitud pakkidest. See ei olnud soojenduskott. See oli olnud ta ema eufemism eseme kohta, mille nime ema polnud suutnud kuidagi suhu v?tta. Pakis oli voolikuga kummikott. Jenny ema teadis, mille jaoks selliseid kasutatakse, ja ka Jenny teadis. Ta oli aidanud paljudel patsientidel haiglas neid kasutada, ehkki haiglas ei kasutatud neid kuigi sageli eostumise v?ltimiseks p?rast armu?hendust; neid kasutati naiste ?ldise h?gieenivahendina, samuti suguliste nakkuste korral. Jenny Fieldsi jaoks kujutas kummikott endast Valentine’i irrigaatori leebemat ja kogukamat varianti. Jenny tegi k?ik ema pakid lahti. K?igis olid voolikuga kummikotid. „Palun kasuta seda, kallis!“ oli ema anunud. Jenny m?istis, et ta ema, ehkki tema kavatsused olid seejuures k?ige paremad, peab t?tre sugulist l?bik?imist ohtraks ja valimatuks. Nagu ta kahtlemata oleks v?ljendunud, „p?rast Wellesleyd“. P?rast Wellesleyd tegeles Jenny ema arvates ringiaelemisega (nimelt n?nda ta oleks v?ljendunud) „nii et seda n?gu“. Jenny Fields kobis tagasi voodisse ja s?ttis kuuma veega t?idetud kummikoti abaluude vahele; ta lootis, et klambrid, mis vett voolikus kinni peavad, ei hakka l?bi laskma, aga igaks juhuks hoidis ta voolikut peos nagu mingit kummist roosikrantsi ja pistis tillukeste aukudega otsiku t?hja veeklaasi. Kogu ?? kuulas Jenny kummikoti tilkumist. Siin, r?pase meelelaadiga maailmas, m?tles ta, oled sa kas kellegi laulatatud naine v?i kellegi hoor – v?i siis hoogsalt ?heks neist saamas. Kui sa ei sobi kumbagi kategooriasse, siis p??avad k?ik panna sind arvama, et sa oled natuke imelik. Aga mina, m?tles ta, ei ole ?ldsegi imelik. N?nda, m?istagi, sai alguse raamat, mis hulk aastaid hiljem tegi Jenny Fieldsist kuulsuse. V?idetavasti, ?ksk?ik kui k?redalt seda ka ei v?ljendatud, ?letas tema autobiograafia selle kuristiku, mis harilikult eraldab v??rtkirjandust menuraamatutest, ehkki Garp kinnitas, et ta ema teos on „sama v??rtuslik kirjandus nagu Searsi ja Roebucki kataloog“. Aga mis tegi Jenny Fieldsi robustseks? Mitte tema seadusetundjad vennad, mitte see mees kinos, kes m??ris ?ra tema vormi. Mitte ta ema kummikotid, kuigi need said l?puks p?hjuseks Jenny korterist v?ljat?stmisele. Tema korteriperenaine (pahur naisterahvas, kes mingitel h?maratel isiklikel asjaoludel kahtlustas, et k?iki naisi on iga hetk ?hvardamas plahvatuslik tiirasusehoog) avastas Jenny tillukesest vannitoaga korterist ?heksa kummikotti. Ilmselt oli tegu alateadliku s??reaktsiooniga: ?revil korteriperenaise silmis andis see leid m?rku saastumishirmust, mis koguni tugevam, kui perenaise enda hirmud. V?i mis veel hullem, v?imalusest, et see kummikottide k?llus viitab tegelikule ja hirmu?ratavale vajadusele loputuste j?rele, mille kujuteldavad p?hjused ilmusid perenaisele tema k?ige p??rasemates unen?gudes. Seda, milliseid j?reldusi ta tegi kaheteistk?mnest paarist p?etajakingadest, on v?imatu isegi oletada. Jenny pidas kogu lugu sedav?rd absurdseks – ja leidis omaenda suhtumise vanemate annetustesse olevat sedav?rd vastuolulise –, et ta peaaegu ei protestinudki. Ta kolis v?lja. Aga see ei teinud teda robustseks. Kuiv?rd tema vennad, vanemad ja korteriperenaine eeldasid tema elu olevat l?bini k?lvatu – s?ltumata tema enda tegelikust k?itumisest –, otsustas Jenny, et k?ik temapoolsed v?ited tema s??tuse kohta oleksid asjatud ja k?laksid nagu s??dlase enesekaitse. Ta ??ris v?ikese korteri, mis omakorda t?i endaga kaasa uue laviini pakitud kummikotte emalt ja lasu p?etajakingi isalt. Talle turgatas p?he, et nad kindlasti m?tlevad: kui ta on juba kord lits, siis olgu v?hemasti puhas ja kandku korralikke kingi. Osaliselt segas s?da Jennyl haudumast asjaolu, kui valesti ta perekond teda m?istab – ja segas tal tundmast ka mingit meelekibedust v?i enesehaletsust. Jenny ei olnud „hauduja“ t??pi. Ta oli hea p?etaja ja ta oli ?ha rohkem t??ga h?ivatud. Paljud p?etajad astusid armeesse, aga Jenny ei igatsenud vormi vahetada ega reisida; ta oli omaette hoidev t?druk ja ei soovinud sattuda olukorda, kus ta oleks pidanud kohtuma paljude uute inimestega. Pealegi leidis ta ametiastmete s?steemi olevat piisavalt n?rves??va juba Boston Mercys; s?jav?e v?lihospidalis oleks see kindlasti olnud veel hullem. Eelk?ige oleks ta hakanud puudust tundma laste j?rele. See oligi peamine p?hjus, miks ta paigale j?i, kui nii paljud teised lahkusid. K?ige paremini, tundis ta, tuli ta p?etajana toime emade ja v?ikelastega – ja j?rsku oli tekkinud nii palju lapsi, kelle isad olid kaugel v?i surnud v?i teadmata kadunud; k?ige rohkem tahtis Jenny lohutada nende emasid. T?tt-?elda ta kadestas neid. Tema silmis oli see ideaalne olukord: ema ?ksi vasts?ndinuga, mees Prantsusmaa kohal alla lastud. Noor naine omaenda lapsega, terve elu ees – ainult nende kahe p?ralt. Laps ilma igasuguste koormisteta, m?tles Jenny Fields. Peaaegu neitsilik s?nnitus. V?hemasti puudub tulevikus vajadus nokuprotseduurideks. „… ma tahtsin last, aga ma ei tahtnud jagada selleks kellegagi oma ihu ega oma elu. Ka see tegi mind seksuaalselt kahtlaseks.“ M?istagi polnud need naised ise sugugi iga kord nii rahul oma saatusega, nagu oleks olnud Jenny. Nad ahastasid, ?ige paljud neist, v?i elasid ulaelu (paljud teised); m?ned neist kandsid viha oma laste peale; paljud soovisid leida meest ja vasts?ndinutele isa. Aga Jenny Fields lohutas neid – ta k?neles omaetteolemise eelistest, ta r??kis neile, kuidas neil on vedanud. „Kas sa ei ole enda arvates hea naine?“ k?sis ta neilt. Enamik neist oli. „Ja kas sul pole ilus laps?“ Enamiku meelest oli. „Ja isa? Missugune tema oli?“ P?tt, arvasid paljud. Siga, lurjus, petis, kasutu ?mberaeleja ja hooraj??ger! Aga ta on surnud! – nuuksusid nii m?nedki. „Siis sa oled ju ?nnega koos, kas pole?“ k?sis Jenny. M?ned neist hakkasidki asju n?gema tema pilgu l?bi, aga Jenny maine haiglas sai selle ristiretke t?ttu kannatada. Haigla suhtumine vallasemadesse polnud ?ldiselt sugugi nii lohutav. „Meie Neitsi Maarja Jenny,“ ?tlesid teised p?etajad. „Tema ei taha last nii, nagu muidu saadakse. K?sigu vanajumalalt, ?kki antakse.“ Oma autobiograafias Jenny kirjutas: „Ma tahtsin t??l k?ia ja ?ksi elada. See tegi mind seksuaalselt kahtlaseks. Peale selle ma tahtsin last, aga ma ei tahtnud jagada selleks kellegagi oma ihu ega oma elu. Ka see tegi mind seksuaalselt kahtlaseks.“ Ja see oligi see, mis tegi ta robustseks. (Ja siit v?ttiski ta oma kuulsa pealkirja: „Seksuaalselt kahtlane, Jenny Fieldsi autobiograafia“.) Jenny Fields avastas, et inimeste austust on pigem v?imalik ?ratada neid ?okeerides kui ?ritades elada oma isiklikku elu pisut omaette. Jenny r??kis teistele p?etajatele, et ?kskord ta kavatseb leida mehe, kellest rasedaks j??da – ainult seda ja ei midagi rohkemat. V?imaluse, et mees peaks tegema katset rohkem kui ?he korra, ta v?listas. Juba varsti sai Jenny hulgaliselt ettepanekuid. Tal tuli kiiresti otsustada: kas taganeda, h?benedes oma saladuse ilmsikstulekut – v?i k?ituda jultunult. ?ks noor arstiteaduse ?li?pilane ?tles talle, et hakkab vabatahtlikuks tingimusel, et talle antakse v?hemasti kuus katset n?dalavahetuse kolmel p?eval. Jenny ?tles, et mehel j??b n?htavasti vajaka eneseusaldusest; tema tahab last, kes oleks endas hoopis kindlam. ?ks anestesioloog r??kis, et on koguni n?us maksma lapse hariduse eest – kolled?i l?puni v?lja –, aga Jenny ?tles talle, et ta silmad on liiga l?hestikku ja hambad valesti kasvanud; tema ei kavatse oma tulevast last s??raste puudustega koormata. ?ks p?etajate meess?pradest kohtles teda eriti j?hkralt; mees ehmatas Jennyt haigla toidubaaris, ulatades talle piimaklaasi, mis oli peaaegu ??reni t?is mingit h?gusat viskoosset ollust. „Sperma,“ ?tles ta, noogutades peaga klaasi suunas. „See on k?ik ?ks pauk – mina niisama nalja ei tee. Kui ?le ?he katse ei anta, siis mina olen k?ige ?igem mees.“ Jenny t?stis hirmsa klaasit?ie vastu valgust ja uuris seda k?lmavereliselt. Jumal teab, mis seal tegelikult oli. P?etaja s?ber ?tles: „See on lihtsalt n?idiseks, mida ma pakkuda v?in. Seemneid kui palju,“ lisas ta irvitades. Jenny kummutas klaasi sisu lillepotti. „Ma tahan last,“ ?tles ta. „Ma ei kavatse spermaladu asutada.“ Jenny teadis, et tal l?heb raskeks. Ta ?ppis n??kamist taluma ja ?ppis sama m??duga tagasi andma. Sestap otsustatigi, et Jenny on tahumatu, et ta l?heb ?le igasuguste piiride. Nali naljaks, aga Jenny n?is olevat selles liiga kinni. Emb-kumb, kas ta s?dib jonni p?rast v?i – mis veel hullem – ta v?tab seda k?ike t?siselt. Tema kolleegid haiglas ei suutnud teda naerma ajada ega ka teda voodisse meelitada. Nagu Garp ema dilemma kohta kirjutas: „Tema kolleegid taipasid, et ta peab ennast neist paremaks. ?kski kolleeg ei armasta midagi niisugust.“ Sestap v?eti Jenny Fieldsi puhul tarvitusele karmim poliitika. See oli juhtkonna otsus – „tema enda huvides“, m?istagi. Jenny otsustati paigutada vasts?ndinutest ja emadest eemale. Lapsed olevat talle p?he l??nud. Jenny Fields ei l?he enam s?nnitusosakonna ligigi. P?sigu inkubaatoritest kaugel – tal on liiga pehme s?da v?i pea. Niisiis eemaldati Jenny Fields emadest ja vasts?ndinutest. Ta on hea p?etaja, ?tlesid k?ik; las ta katsetab intensiivravis. Kogemuse j?rgi oli teada, et Boston Mercy intensiivravis kaotavad p?etajad kiiresti huvi oma isiklike probleemide vastu. Jenny muidugi teadis, miks teda laste juurest ?ra v?eti; talle tegi meeleh?rmi ?ksnes see, et tema enesekontrolli hinnati sedav?rd n?rgaks. Kuna tema soov tundus neile kummaline, siis nad j?reldasid, et ta pole ka v?imeline ennast valitsema. Inimestel puudub t?ielikult loogika, m?tles Jenny. Ta teadis, et tal on rasedaks j??misega aega k?ll. Ta ei kiirustanud kusagile. See k?ik kuulus tema plaani juurde. Liiatigi oli s?jaaeg. Intensiivravis paistis see Jennyle m?nev?rra rohkem silma. S?jav?ehospidalid saatsid neile oma eriravi-vajajaid ning alati leidus lootusetuid juhtumeid. Oli tavalisi eakaid patsiente, kelle elu rippus tavaliste paelakeste otsas; oli tavalisi t???nnetusi, auto?nnetusi ja kohutavaid ?nnetusjuhtumeid lastega. Aga k?ige rohkem oli s?dureid. Nende ?nnetustes ei olnud midagi juhuslikku. Jenny jaotas s?duritega toimuvad mittejuhuslikud juhtumid omaette lahtritesse; ta seadis nende tarvis sisse oma liigituse. 1. P?letushaavadega mehed; enamjaolt olid nad p?lenud laeva pardal (k?ige t?silikumad juhtumid saabusid Chelsea merev?ehospidalist), aga vahel ka lennukis v?i maa peal. Jenny nimetas neid „pindmisteks“. 2. Mehed, kes olid saanud haavata v?i muul moel vigastada eluliselt t?htsatest kohtadest; neil olid rasked seesmised h?dad ja Jenny nimetas neid „siseorganiteks“. 3. Siia kuulusid mehed, kelle vigastused tundusid Jennyle peaaegu m?stilised; need olid mehed, kes polnud enam „kohal“, kellel oli midagi juhtunud peaga v?i seljaajuga. M?nikord nad olid halvatud, m?nikord nad olid lihtsalt teistmoodi. Jenny nimetas neid „unistajateks“. Vahetevahel olid m?nel „unistajatest“ ka pindmiste v?i siseorganite vigastused, nende jaoks oli tervel haiglal ?ks nimetus. 4. Nemad olid „minejad“. „Minu isa,“ kirjutas Garp, „oli „mineja“. Mu ema silmis muutis see ta kindlasti v?ga veetlevaks. Ei mingeid koormisi.“ Garpi isa oli pommilennuki pardakuulipildur, kellega oli juhtunud mittejuhuslik ?nnetus Prantsusmaa kohal. „Pardakuulipildur soomuskuplis,“ kirjutas Garp, „oli ?ks neid liikmeid pommilennuki meeskonnas, kes oli k?ige v?hem kaitstud maapealse ?hut?rjetule eest. Viimast nimetati flakiks; flakk paistis kuulipildurile sageli nagu j?rsku ?les visatud tint, mis j?ttis taevasse laienevaid plekke, nagu oleks taevas kuivatuspaber. See pisike mees (et soomuskuplisse ?ra mahtuda, pidi ta eelistatavalt olema v?ikest kasvu) istus koos kuulipildujatega k?garas oma ahtakeses pesas – kookonis, milles ta meenutas klaaskuuli suletud putukat. Selline soomuskuppel kujutas endast metallist kera klaasist illuminaatoriga; see asetses B-17 korpuses nagu v?ljasopistunud naba – nagu n??p pommitaja k?hul. Selles tillukeses pallis oli kaks viiek?mnese kaliibriga kuulipildujat ja l?hike, v?ike mees, kelle ?lesandeks oli p??da sihikule tema pommitajat r?ndavad h?vituslennukid. Kui kuppel liikus, p??rdus kuulipildur koos sellega. Kupli sees olid puust k?epidemed, mille otstes asusid nupud kuulipildujast tulistamiseks; neid p??stikupidemeid peos hoides n?gi pardakuulipildur v?lja nagu mingi kardetav embr?o pommitaja ihust pentsikult v?lja pundunud lootep?ies, valmis kaitsma oma ema julgeolekut. Lisaks sai nende k?epidemete abil manipuleerida kupliga – kuni teatud takistuseni, et kuulipildur ei tabaks eespool olevaid propellereid.“ Enda all olevat taevast vaadates pidi kuulipilduril olema ise?ranis k?lm olemine, kui ta seal niiviisi lennuki saba k?ljes rippus nagu tagantj?rele tarkus. Maandumisel t?mmati soomuskuppel sisse – harilikult. Sisse t?mbamata soomuskuppel kraapis maandumisrada, nii et s?iduauto pikkuse ja v?imsusega tulejutid j?rel. Tehnik-seersant Garp, kadunud kuulipildur, kelle kogemusi v?givaldse surmaga seoses pole v?imalik ?le hinnata, teenis Kaheksanda lennuv?e koosseisus – selle sama lennuv?e, kes pommitas mandri-Euroopat Inglismaal asuvatest baasidest. Seersant Garp oli omandanud oma kogemuse kuulipildurina B-17C ninas ja B-17E keres, enne kui temast sai soomuskupli-kuulipildur. Garpile ei meeldinud kerekuulipildujate paigutus B-17E-1. Selle lennuki ribide vahele oli pigistatud kaks kuulipildurit, kelle laskepesad olid teineteisega kohakuti, ja Garp sai iga kord k?rvalopsu, kui tema paarimees p??ras oma kuulipildujat ?hel ajal Garpiga. Hilisematel mudelitel nihutati laskepesad nimelt selleks paigast, et v?ltida kuulipildurite teineteisesegamist. Aga see uuendus toimus seersant Garpi jaoks juba liiga hilja. Tema esimene lahing?lesanne oli B-17E-de p?evane pommituslend Prantsusmaal Roueni kohal 17. augustil 1942, mis sai teoks ilma ?hegi kaotuseta. Tehnik-seersant Garp sai oma laskepositsioonil lennuki keres paarimehelt ?he lopsu vasaku ja kaks parema k?rva pihta. Osaliselt oli probleem selles, et teine kuulipildur oli Garpiga v?rreldes v?ga suurt kasvu; teise mehe k??narnukid j?id Garpi k?rvadega ?hele k?rgusele. Soomuskuplis istus tol esimesel korral Roueni kohal ?ks Fowleri-nimeline mees, kes oli veel v?iksemat kasvu kui Garp. Fowler oli olnud enne s?da ratsav?idus?itja. Ta oli parem laskur kui Garp, aga soomuskuppel oli koht, kuhu Garp igatses. Garp oli orb, aga k?llap pidas ta ?ksindusest lugu, pealegi otsis ta p??su oma paarilise t?uklemise ja k??narnukkide eest. Loomulikult unistas ka Garp nagu paljud teised pardakuulipildurid oma viiek?mnendast lahingulennust, mille j?rel ta lootis saada suunamise Teise lennuv?kke – ?ppekomandosse –, kust ta oleks v?inud muretult erru minna laskeinstruktorina. Aga kuni Fowleri hukkumiseni kadestas Garp teda ta omaette olemise, tema ratsas?itjale harjumusp?rase eraldatuse p?rast. „See on sant koht, kui sa palju peeretad,“ v?itis Fowler. Viimane oli k??nilise loomuga mees, keda sageli vaevas kuiv ja kr?bisev k?ha ja kellel oli v?lihospidali p?etajate hulgas paha maine. Fowler hukkus ?hel teekatteta rajale tehtud h?damaandumisel. Teliku jalad j?id mingisse auku kinni ja kogu ?assii lagunes alt ?ra, j?ttes pommitaja ?nnetult k?huli libisema, kusjuures ebav?rdne raskus litsus soomuskupli puruks nagu langev puut?vi viinamarja. Fowler, kes r??kis alati, et usaldab masinaid rohkem kui inimesi v?i hobuseid, k?kitas sisset?mbamata soomuskuplis, kui lennuk talle selga maandus. ?lemised kuulipildurid, kaasa arvatud seersant Garp, n?gid, kuidas lennukil k?hu alt pilpad lendasid. ?ks leitnant, kes oli maandumise l?him maapealne tunnistaja, oksendas maastikuautosse. Meeskonna komand?ril polnud tarvis oodata ametlikku esildist Fowleri surma kohta, et asendada ta kasvult j?rgmise pardakuulipilduriga meeskonnas. Tilluke tehnik-seersant Garp oli alati tahtnud p??seda soomuskuplisse. 1942. aasta septembris ta p??seski sinna. „Mu ema oli maias k?igi ?ksikasjade peale,“ kirjutas Garp. Kui toodi m?ni uus haavatu, oli Jenny Fields esimene arsti k?est k?sima, kuidas see juhtus. Ja vaikides jagas Jenny nad lahtritesse: „pindmised“, „siseorganid“, „unistajad“ ja minejad“. Ja ta m?tles v?lja oma pisikesed nipid, mille abil meeles pidada nende nimesid ja vigastusi. N?iteks: lipnik Potterit tabas klopper, kapral Estes – puuduv testis, kapten Flynnil p?les vorm selga kinni, major Longfellow ei saa pikalt r??kida. Seersant Garp oli m?stiline juhtum. Oma kolmek?mne viiendal lennul Prantsusmaa kohal lakkas v?ike pardakuulipildur tulistamast. Piloot m?rkas tule puudumist soomuskuplist ja m?tles, et Garp on pihta saanud. Kui see nii oli, siis piloot polnud seda lennuki kerega tundnud. Ta lootis, et Garpiga pole lood k?ige hullemad. Maandumise j?rel hoolitses piloot selle eest, et Garp toimetataks kiiresti medteenistuse mootorratta k?lgkorvi; k?ik ambulantsiautod olid juba h?ivatud. K?lgkorvis koha sisse v?tnud, hakkas pisike tehnik-seersant ennast n?ppima. K?lgkorvile oli v?imalik halva ilma puhuks peale t?mmata presentkabiin; piloot n??pis selle kinni. Kabiinil oli ?mmargune aken, mille kaudu velsker, piloot ja l?hemale kogunenud mehed v?isid seersant Garpi j?lgida. Nii v?ikese mehe kohta tundus tal olevat haruldaselt suur erektsioon, aga ta nokitses selle kallal mitte eriti asjatundlikumalt kui pisike laps – hoopis v?hem asjatundlikult kui ahvid loomaaias. Sellegipoolest vaatas Garp ahvi kombel puurist v?lja, tunnistades t?siselt teda j?lgivate inimeste n?gusid. „Garp?“ ?tles piloot. Garpi otsaesist katsid verepritsmed, mis olid enamjaolt h??binud, aga tema lendurikiiver oli k?vasti peas kinni ja tilkus verest; tema kehal ei paistnud ?htegi kriimustust. „Garp!“ k?ratas piloot. Metallist keras, kus varem asusid viiek?mnese kaliibriga kuulipildujad, haigutas rebend; paistis, et flakk oli tabanud kuulipilduja torusid, purustades nende kinnitused ja koguni l??es paigast p??stikupidemed, ehkki Garpi k?tel polnud h?da midagi – need paistsid ainult natuke kohmakad onaneerimisel. „Garp!“ r??gatas piloot. „Garp?“ ?tles Garp. Ta matkis pilooti – nagu ?petatud papagoi v?i vares. „Garp,“ ?tles Garp, nagu oleks see mingi ?sja?pitud s?na. Piloot noogutas Garpile, et julgustada teda meenutama oma nime. Garp naeratas. „Garp,“ ?tles ta. Ta n?is pidavat seda inimeste omavaheliseks tervituseks. Mitte tere-tere, vaid Garp-Garp! „Jestas, Garp,“ ?tles piloot. Soomuskupli illuminaatoris paistsid m?ned augud ja praod. N??d t?mbas velsker k?lgkorvi katte lahti ja vaatas Garpile silma. Garpi silmadega oli midagi korrast ?ra, sest need liikusid teineteisest s?ltumatult; velsker m?tles endamisi, et arvatavasti paistab maailm Garpile h?ljuva pildina, mis ?htelugu kusagile ?ra vajub, et siis j?lle v?lja ilmuda – kui Garp ?ldse midagi n?eb. Tol hetkel aga ei teadnud veel ei piloot ega velsker seda, et m?ned plahvatusel tekkinud teravad ja peened killud olid vigastanud ?ht silmaliigutaja-n?rvi Garpi ajus – ja mitmeid teisigi osi tema ajus. Silmaliigutaja-n?rv koosneb peamiselt motoorsetest kiududest, mis n?rvistavad enamikku silmamuna lihastest. Mis puutub Garpi ?lej??nud ajusse, siis see oli saanud t?kkeid ja haavu, mis kokkuv?ttes palju ei erinenud prefrontaalsest lobotoomiast – ehkki operatsioon ise oli toimunud ?pris r?pakalt. Velskril hakkas tekkima ?sna suur kartus selles suhtes, kui r?pakalt seersant Garpi lobotoomia tegelikult oli teostatud, seet?ttu ei pidanud ta m?istlikuks ?ra v?tta Garpi verest l?biimbunud lendurikiivrit, mis oli p?he kinni kleepunud ja otsaesisele vajunud, puudutades servaga seal n??d kerkima hakanud k?va ja l?ikivat muhku. K?ik vaatasid ringi mootorratturi j?rele, aga too oli l?inud kusagile oksendama ja velskril ei j??nud muud, kui leida keegi k?lgkorvi Garpi juurde istuma ja juhtida ise mootorratast. „Garp?“ ?tles Garp velskrile, harjutades oma uut s?na. „Garp,“ kinnitas velsker. Garpil paistis olevat hea meel. Tema m?lemad v?ikesed k?ed olid ametis aukartust?ratava erektsiooniga, kuni ta onaneerimisega edukalt l?pule j?udis. „Garp!“ kraaksatas ta. Tema h??lest kostis r??mu ja samas ?llatust. Ta p??ritas oma publiku suunas silmi, ?ritades sundida maailma v?lja h?ljuma ja paigale kinnituma. Ta polnud p?ris kindel, millega ta oli hakkama saanud. „Garp?“ k?sis ta k?hklevalt. Piloot patsutas teda k?sivarrele ja noogutas ?lej??nud lennuki- ja teenindusmeeskonnale, otsekui ?eldes: Oleme, mehed, seersandile toeks. Palun teeme nii, et ta tunneks ennast nagu kodus. Ja k?ik mehed, kes olid Garpi seemnepurske j?rel aupaklikkusest keeletud, vastasid: „Garp! Garp! Garp!“ – julgustav h?lgehaugatuste-koor, mis pidi andma Garpile rahuliku enesetunde. Garp noogutas ?nnelikult pead, aga velsker haaras tal k?sivarrest ja sosistas erutatult: „?rge ainult pead liigutage, eks? Garp? Palun ?rge pead liigutage.“ Garpi pilk uitas ?le piloodi ja velskri, kes ootasid, kuni see uuesti pidama j?i. „V?ta k?lmalt, Garp,“ sosistas piloot. „Peaasi, istu vaikselt, eks?“ Garpi palgelt kiirgas puhast rahu. M?lema k?ega oma n?rbuvast erektsioonist kinni hoides oli v?ikesel seersandil ilme nagu inimesel, kes on toiminud t?pipealt nii, nagu olukord ette n?gi. Inglismaal ei suudetud seersant Garpi heaks midagi ?ra teha. Tal oli ?nn p??seda koju Bostonisse hulk aega enne, kui s?da l?ppes. Asja korraldas keegi senaator. ?he Bostoni ajalehe juhtkirjas s??distati USA merev?ge selles, et haavatud ajateenijad toimetatakse koju ainult juhul, kui nad on p?rit ameerika j?ukamatest ja t?htsamatest perekondadest. Et s??rast pahatahtlikku kuulujuttu summutada, kinnitas keegi senaator, et seni kuni raskesti haavatud ajateenijatel ?ldse ?nnestub naasta Ameerikasse, „v?ib s?ita kas v?i orb – sama h?sti kui iga teine“. P?rast seda tekkis agar sebimine, et leida senaatori v?ite t?estuseks m?ni haavatud orb, leiti aga lausa ideaalne mees. Tehnik-seersant Garpi n?ol polnud tegu mitte ainult orvuga; tegu oli n?drameelsega, kelle s?navara sisaldas ?heainsa s?na, niisiis ei saanud ta hakata ajakirjanduses nurisema. Ja k?ikidel temast tehtud fotodel oli pardakuulipildur Garpil naeratus n?ol. Kui koolav seersant Boston Mercysse toodi, tekkis Jenny Fieldsil raskusi tema liigitamisega. Ta oli silmn?htavalt „unistaja“, kuulekam kui v?ike laps, aga Jenny ei saanud t?pselt aru, kui palju tal muidu viga on. „Tere. Kuidas l?heb?“ k?sis ta, kui Garp – naeratavana – palatisse s?idutati. „Garp!“ kraaksatas Garp. Silmaliigutaja-n?rv oli osaliselt paranenud ja tema silmad ainult vilasid ega p??relnud enam, aga tema k?ed olid p?rast seda, kui transpordilaeva hospidalisektsioonis puhkes juhuslik tulekahju, mille ajal Garp hakkas tulega m?ngima, m?hitud marlist k?pikutesse. Ta oli leeke n?hes k?ed nende suunas v?lja sirutanud ja t?mmanud sel kombel leegid ka endale n?kku; tema kulmud olid ?ra k?rbenud. Jenny meelest sarnanes ta tublisti kiilaks p?etud ??kullile. Oma p?letushaavadega oli Garp ?heaegselt nii „pindmine“ kui „unistaja“. Samuti olid paksud sidemed k?te ?mber v?tnud temalt v?imaluse onaneerida – tegevus, mida ta oma paberite j?rgi otsustades harrastas sageli ja edukalt ja ilma v?himagi piinlikkuseta. Need, kes olid teda p?rast laeval tulega juhtunud ?nnetust l?hemalt j?lginud, avaldasid kartust, et lapsemeelsel kuulipilduril hakkab tekkima depressioon, sest temalt on – v?hemasti k?te paranemiseni – v?etud tema ainus t?iskasvanulik meelelahutus. Muidugi j?i ka v?imalus, et Garpi vigastused v?ib paigutada „siseorganite“ lahtrisse. Talle oli tunginud p?he terve hulk kilde; paljud neist asusid liiga ohtlikes kohtades, et neid eemaldada. Seersant Garpi ajuvigastus ei pruukinud piirduda r?paka lobotoomiaga; sisemine kahjustus v?is olla progresseeruva iseloomuga. „Meie ?ldine allak?ik on piisavalt raskekujuline,“ kirjutas Garp, „ka ilma ?hut?rjem?rskude toimeta meie sisikonnale.“ Enne Garpi oli veel ?ks patsient, kelle pea oli samamoodi l?bi puuritud. Mees oli olnud p?ris hea tervise juures mitu kuud, ainult omaette r??kinud ja vahetevahel voodisse pissinud. Siis hakkasid tal juuksed v?lja langema; tekkisid raskused lausete l?petamisega. Vahetult enne surma hakkasid tal arenema rinnad. V?liste tunnuste ning plekkide ja valgete n?elakeste j?rgi r?ntgenipiltidel oli kuulipildur Garp t?en?oliselt „mineja“. Aga Jenny Fieldsi meelest n?gi ta kena v?lja. V?ikesena ja korralikuna oli endine pardakuulipildur oma n?udmistes niisama s??tu ja siiras nagu kaheaastane laps. Ta h??dis „Garp!“, kui tal oli k?ht t?hi, ja „Garp!“, kui tal oli hea meel; ta k?sis „Garp?“, kui miski oli talle arusaamatu v?i kui ta p??rdus v??raste poole, ja ta ?tles „Garp“ ilma k?sim?rgita, kui ta kedagi ?ra tundis. Tavaliselt ta tegi, mida k?stud, aga teda ei saanud usaldada; ta unustas h?lpsasti ja kui ta vahel oli s?nakuulelik nagu kuueaastane, siis teinekord oli ta niisama m?tlematult uudishimulik nagu poolteisene. Tema depressioonihood, mille kohta ta reisipaberitesse olid tehtud korralikud sissekanded, n?isid tekkivat ?heaegselt erektsioonidega. Neil kordadel muljus Garp oma marlist k?pikutega oma vaest t?iskasvanud nokut ja nuttis. Ta nuttis, sest marli ei tundunud nii hea, nagu alles hiljaaegu olid tundunud k?ed, ja samuti seep?rast, et k?tel oli valus, kui ta midagi puudutas. Sellistel puhkudel tuli Jenny Fields ja istus tema voodi juurde. Jenny masseeris abaluude vahelt tema turja, kuni Garp ajas pea selga nagu kass, ja r??kis temaga kogu aeg s?bralikul toonil, mis oli t?is p?nevaid t?use ja langusi. Enamus p?etajaid nurrus oma patsientidele – ?ksluisel muutumatul toonil, et nad paremini uinuksid –, aga Jenny teadis, et Garp on lihtsalt s?lelaps ja et tal on igav – et ta vajab natuke meelelahutust. Seep?rast Jenny l?bustas teda. Ta m?ngitas Garpile raadiot, aga m?ned jaamad ?rritasid Garpi; keegi ei teadnud, miks. M?ned teised jaamad tekitasid tal tohutu erektsiooni, mis t?i kaasa depressiooni, ja nii edasi. ?hel erandlikul juhul tekitas ?ks saade tal ootamatu orgasmi, mis teda sedav?rd ?llatas ja r??mustas, et ta l?ks sestsaadik alati elevile juba raadio n?gemisest. Aga Jenny ei suutnud seda jaama enam leida; ta ei suutnud sama numbrit korrata. Ta teadis, et kui ta suudaks h??lestada vaese Garpi orgasmi-jaamale, siis oleksid tema enda t?? ja Garpi elu hoopis r??msamad. Aga see polnud nii lihtne. Ta loobus katsetest ?petada oma patsiendile m?ni uus s?na. Kui ta Garpi s??tis ja n?gi, et toit maitseb, ?tles Jenny: „Hea! See on hea.“ „Garp!“ n?ustus Garp. Ja kui Garp toitu suust v?lja pudip?llele ajas ja koledat n?gu tegi, ?tles Jenny: „Paha! See on paha kraam, eks ole?“ „Garp!“ ??kis Garp. Esimene asi, mis andis Jennyle m?rku Garpi seisundi halvenemisest, oli G kadumine. ?hel hommikul ?tles ta tervituseks „Arp“. „Garp,“ ?tles Jenny rangelt. „G-arp.“ „Arp,“ ?tles Garp. Jenny m?istis, et kaotab ta. Iga p?evaga n?is Garp muutuvat nooremaks. Magades s?tkus ta rusikaid ringutades ?hku, huuled pruntis, p?sed sisse imetud, silmalaud t?mblemas. Jenny oli veetnud palju aega imikute juures; ta teadis, et oma unen?gudes v?tab kuulipildur rinda. Vahepeal kaalus ta v?imalust vehkida s?nnitusosakonnast sisse m?ni lutt, aga ta ei tahtnud enam sinna minna; sealsed naljad k?isid talle n?rvidele („Vaadake, Neitsi Maarja tahab oma lapse jaoks kunstnisa pihta panna. Kes see ?nnelik isa on, Jenny?“). Ta vaatas unes rinda imevat seersant Garpi ja p??dis kujutleda, et taandarengu l?pp tuleb rahulik, et lootestaadiumi j?udes lakkab kopsudega hingamine ja et lamaja elu hargneb ?ndsalt kaheks, lahustudes osalt munaraku ja osalt seemneraku unen?gudes. L?puks Garp lihtsalt lakkab olemast. Peaaegu nii see l?kski. Garpi rinnalapse-staadium arenes sedav?rd tormiliselt, et ta hakkas ?rkama iga nelja tunni tagant kindla lutigraafiku j?rgi; ta isegi kisendas nagu imik, n?gu tumepunane, ?hel hetkel pisarad silmist purskamas, j?rgmisel hetkel rahunedes, kuulnud raadiot v?i Jenny h??lt. Kord, kui Jenny masseeris tal selga, ta r?hitas. Jenny puhkes nutma. Ta istus Garpi voodiveerel ja soovis talle kiiret, valutut teekonda tagasi emaihusse ja veel kaugemale. Kui ainult ta k?ed terveks saaksid, m?tles Jenny. Siis ta saaks p?ialt imeda. Kui Garp oma imiku-unedest ?rkas ja rinna j?rele n?lga tundis – v?i v?hemasti kujutles tundvat –, pani Jenny talle s?rme suhu ja laskis seda huultega pitsitada. Ehkki Garpil olid suure inimese p?ris-hambad suus, oma vaimus oli ta hambutu ega hammustanud Jennyt kordagi. See t?helepanek ajendaski Jennyt pakkuma talle ?hel ?htul oma rinda, mida teine v?simatult imema hakkas, hoolimata sellest, et sealt polnud midagi v?tta. Jenny m?tles, et niimoodi pidevalt rinda andes v?ib tal piim p?riselt tulema hakata, sedav?rd tugevad olid kokkut?mbed, mida ta alak?hus tundis – ?htaegu emalikud ja iharad. Need tundmused olid nii elavad – vahepeal ta oli veendunud, et v?ibki saada lapse ainu?ksi vasts?ndinust kuulipildurit imetades. Peaaegu nii see l?kski. Aga kuulipildur Garp ei olnud ainult vasts?ndinu. ?hel ?htul talle rinda andes Jenny m?rkas, et Garpil on erektsioon, mis vooditeki ?les kergitab; oma saamatute sidemeis k?tega ennast materdades ja samal ajal aplalt rinda ahmides ta niutsus ?rritusest. Ja niisiis tuli Jenny talle ?hel ?htul appi; ta v?ttis teise oma jahedasse puuderdatud k?tte. Samal hetkel katkestas Garp imemise ja ainult h??rus ninaga rinda. „Ar,“ ?gas ta. P oli kadunud. Endine Garp, siis Arp, n??d ainult Ar; Jenny teadis, et Garp hakkab surema. Talle oli j??nud veel k?igest ?ks vokaal ja ?ks konsonant. Kui tal ?ra tuli, oli Jenny pihk j?rsku kuuma ja m?rga t?is. L?hn teki all meenutas suvist kasvuhoonet, meeletut viljakust, ?lek?te l?inud taimerikkust. Kohta, kuhu v?ib istutada ?ksk?ik mida ja kus k?ik puhkeb ?itsele. Garpi sperma tekitas Jennys tunde, et piisab, kui piserdada seda natuke kasvuhoonesse, ja mullast hakkavad t?rkama lapsed. Jenny v?ttis kaksk?mmend neli tundi m?tlemisaega. „Garp?“ sosistas Jenny. Ta n??pis oma vormikleidi eest lahti ja vabastas rinnad, mida ta oli alati pidanud liiga suureks. „Garp?“ sosistas ta lamajale k?rva; Garpi silmalaud v?patasid, huuled t?mbusid otsivalt prunti. Nende ?mber oli valge eesriie, ettet?mmatav kardin, mis eraldas neid kogu ?lej??nud palatist. Garpi k?rvalvoodis lamas ?ks „pindmine“ – leegiheitja ohver, kelle keha oli salvist libe ja ?leni marlisidemeis. Mehel puudusid silmalaud, seet?ttu tundus, et ta vaatab alati k?ike pealt, aga ta oli pime. Jenny v?ttis oma asjalikud p?etajakingad jalast, tegi valged sukad trippidest lahti ja astus kleidist v?lja. Ta puudutas s?rmega Garpi huuli. Teisel pool Garpi valge eesriidega ?mbritsetud voodit lamas siseorganitega sisse toodud patsient, kellest hakkas saama „unistaja“. Ta oli ilma j??nud suuremast osast j?mesoolest ja p?rasoolest; n??d andis ?ks neer ennast tunda ja maks tegi talle p??rast piina. Ta n?gi ?udseid luupainajaid sellest, kuidas teda vaevab urineerimis- v?i roojamisvajadus, ehkki k?ik see oli tema jaoks ammune minevik. Tegelikult ei tundnud mees ei ?he ega teise toimingu puhul ise mitte kui midagi ja ?iendas neid voolikute kaudu kummist kottidesse. Sageli ta oigas ja erinevalt Garpist tarvitas ta seejuures s?nu. „Sitale,“ oigas ta. „Garp?“ sosistas Jenny. Ta astus v?lja oma pihikust ja alusp?kstest; ta v?ttis ?ra rinnahoidja ja t?mbas teki k?rvale. „Jumal,“ ?tles „pindmine“ tasakesi; tema huuled olid p?letusville t?is. „Sitt, raisk!“ karjatas siseorganite-mees. „Garp,“ ?tles Jenny Fields. Ta v?ttis Garpi k?vaksl?inud liikme k?tte ja seadis end kaksiratsa istuma. „Aaa,“ ?tles Garp. Ka r oli kadunud. Talle oli j??nud ?ksainus vokaal, millega v?ljendada oma r??mu ja kurvastust. „Aaa,“ ?tles ta, kui Jenny ta endasse juhtis ja kogu raskusega talle k?hule istus. „Garp?“ k?sis Jenny. „Kuidas on? Kas on hea, Garp?“ „Hea,“ kinnitas Garp t?iesti arusaadavalt. Aga see oli lihtsalt ?ks s?na tema purustatud m?lust, kus sel ainsal hetkel, kui ta Jenny embuses lahti paiskus, korraks lahvatas selgus. See oli esimene ja viimane p?ris-s?na, mis Jenny Fields temalt kuulis – „hea“. Kui ta l?tvus ja tema mahl Jennyst v?lja voolama hakkas, oli talle j??nud ainult „Aaa“; ta sulges silmad ja uinus. Kui Jenny talle rinda pakkus, polnud ta enam n?ljane. „Issand!“ h??dis „pindmine“, h??ldades d-d v?ga tagasihoidlikult; tema keel oli samuti p?letushaavades. „Kusi, raisk!“ uratas siseorganite-mees. Jenny Fields pesi Garpi ja enda seebiga ja haigla valgesse emailkaussi kallatud sooja veega puhtaks. Loomulikult ei kavatsenudki ta tarvitada kummikotti ja ta ei kahelnud sugugi selles, et tema arvutused olid ?iged. Ta tundis end sigimisv?imelisemana kui k?ntud muld – nagu v?etatud maa – ja ta oli tundnud Garpi purset endas k?lluslikuna nagu kastmisvooliku juga suvisel ajal (mis suudaks m?rjaks kasta terve muru). Ta ei korranud seda enam kunagi. Polnud p?hjust. See polnud mingi nauding. Aeg-ajalt ta aitas Garpi k?ega ja kui Garp nuttis, siis andis Jenny talle rinda, aga m?ne n?dala p?rast olid erektsioonid lakanud. Kui Garpil sidemed k?te ?mbert lahti v?eti, v?is t?hele panna, et isegi paranemisprotsess on kulgenud otsekui vastupidises suunas; ta m?hiti uuesti sidemeisse. Ta kaotas igasuguse huvi rinna vastu. Tema unen?gude kohta v?is Jenny oletada, et need sarnanevad kala unen?gudega. Garp oli tagasi ?sas, Jenny teadis; keset voodit, v?ikesena ja tekkim?hituna, v?ttis kuulipildur sisse looteasendi. Ta ei h??litsenud enam. ?hel hommikul n?gi Jenny teda oma v?ikeste n?rkade jalgadega p?tkimas; Jennyle n?is, et ta tunneb seda oma k?hus. Ehkki millegi olulise jaoks oli veel liiga vara, teadis ta, et midagi olulist on tulekul. Varsti lakkas Garp p?tkimast. Hapnikku sai ta ikka veel kopsudega ?hku hingates, aga Jenny teadis, et see on lihtsalt tunnistus inimese liigiomasest kohastumisv?imest. Ta ei v?tnud toitu, seet?ttu tuli teda toita intravenoossel teel, niisiis s?ltus ta j?lle omamoodi naban??rist. Jenny ootas tema viimast staadiumi ?pris suure ?revusega. Kas l?pp saabub heitlusega, mis meenutab seemneraku raplevat heitlust? Kas j??b katmata, k?rvale heidetud seemnet?kkega munarakk igatsevalt surma ootele? Kuidas kavatseb pisi-Garpi hing sellel tagasiteel algusse kahestuda? Aga see staadium j?i Jennyl n?gemata. ?hel Jenny vabal p?eval tehnik-seersant Garp suri. „Millal ta veel oleks pidanud surema?“ kirjutas Garp. „Mu ema vaba p?ev oli ainus aeg, kus ta sai p?geneda.“ „Loomulikult ma tundsin midagi, kui ta suri,“ kirjutas Jenny Fields oma kuulsas autobiograafias. „Aga parim osa temast oli minus. See oli k?ige parem v?imalus meile m?lemale, ainus viis, kuidas tema v?is edasi elada, ainus viis, kuidas mina tahtsin last. Et ?lej??nud maailm leiab selle olevat k?lvatu, n?itab minu jaoks ainult seda, et maailm ei austa ?ksikisiku ?igusi.“ Oli aasta 1943. Kui Jenny rasedus muutus silmn?htavaks, kaotas ta oma t??koha. Muidugi olid ta vanemad vennad just seda oodanudki; see ei ?llatanud neid sugugi. Jenny oli juba ammu loobunud katsetest veenda neid oma karskuses. Ta liikus m??da isamaja avaraid koridore Dog’s Head Harboris nagu rahulolev kummitus. S??rane enesevalitsus ajas tema perekonna ?revile ja nad ei puudutanud teda. Endamisi oli Jenny ?sna ?nnelik, aga kui arvestada, kui palju ta oma tulevasest lapsest m?tteid heietas, siis on p?ris ime, et ta ei m?elnud kordagi lapse nimele. Sest kui Jenny s?nnitas ?heksa naela kaaluva poisslapse, ei olnud tal ?htegi nime k?ep?rast. Jenny ema k?sis, mis nime ta kavatseb poisile panna, aga Jenny oli ?sja s?nnituslaualt tulnud ja saanud rahusteid; ta ei olnud eriti koost??valmis. „Garp,“ ?tles ta. Jenny isa, kingakr??sus, arvas, et see oli r?hatus, aga ema sosistas talle: „Nimi on Garp.“ „Garp?“ kordas isa. Nad teadsid, et sel kombel v?ivad nad v?lja selgitada vasts?ndinu isa. Jenny polnud loomulikult midagi ?les tunnistanud. „K?si j?rele, kas see on selle koerapoja ees- v?i perekonnanimi,“ sosistas Jenny isa Jenny emale. „Kas see on eesnimi v?i perekonnanimi, kallis?“ k?sis Jenny ema t?trelt. Jenny oli v?ga unine. „Garp,“ ?tles ta. „Lihtsalt Garp. Rohkem mitte midagi.“ „Vist on perekonnanimi,“ ?tles Jenny ema Jenny isale. „Mis ta eesnimi on?“ k?sis Jenny isa ?rritatult. „Ma ei teagi,“ pomises Jenny. See oli t?si. Ta ei olnudki teada saanud. „Ta ei teagi, mis mehe eesnimi oli!“ m?irgas isa. „Kallis, palun,“ ?tles ema. „Kindlasti tal on ka eesnimi.“ „Tehnik-seersant Garp,“ ?tles Jenny Fields. „S?dur, kurat, ma teadsin ette!“ ?tles isa. „Tehnik-seersant?“ k?sis ema t?trelt. „T. S.,“ ?tles Jenny Fields. „T. S. Garp. Nii on minu lapse nimi.“ Ta uinus. Jenny isa oli maruvihane. „T. S. Garp!“ l?ugas ta. „Mis lapse nimi see niisugune on?“ „P?ris tema oma nimi,“ vastas Jenny talle hiljem. „See on ta oma nimi, kurat v?taks, tema ja mitte kellegi teise.“ „V?ga l?bus oli sellise nimega koolis k?ia,“ kirjutas Garp. „?petajad k?sisid alati, mida need initsiaalid t?hendavad. Alguses ma ?tlesin, et need on lihtsalt initsiaalid, aga nad ei uskunud kunagi. Siis ma pidin ?tlema: „K?sige mu ema k?est. Tema r??gib teile.“ Ja nad k?sisidki. Ja vana armas Jenny ?tles neile kogu t?e suu sisse.“ Nii anti maailmale T. S. Garp: s?ndinuna heast p?etajast, kellel oli tugev iseloom, ja seemnest, mille k?lvas keegi pardakuulipildur – tema viimsest valangust. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/john-irving/garpi-maailm/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.