M?rkmeid surnud majast

M?rkmeid surnud majast Fjodor Dostojevski Inimene on olend, kes harjub k?igega … Vene aadlisoost m?isnik Aleksandr Gorjant?ikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga m?nitavalt karmides oludes ja teda p?lgavate kaasvangide seas. L?putud p?evad m??duvad keset vaenu, pealekaebamist ja j?hkrat f??silist v?givalda, kus vangistus n?ristab vaimu ning lootuse kustumise ps?hholoogiline m?ju on erakordselt rusuv. Ent nii m?negi v?ikaid tegusid toime pannud inimese kuritegeliku kesta alt suudab minategelane leida teotahet, t??kust, osavust, ligimesearmastust ja hingeilu. FJODOR MIHHAILOVIT? DOSTOJEVSKI (1821–1881) ilmakuulsad teosed s?ndisid ajendatult ta enda dramaatilisest ja s?ngest elusaatusest. Kirjanik p?lvis t?helepanu juba oma esimese romaaniga „Vaesed inimesed“ (1846). Ta vahistati v?idetava tsaarivastase ??nestust?? eest 1849. aastal ning saadeti sunnit??le. Kibedad vangla-aastad ?hes kristliku filosoofia p?him?tetega moodustasid alusp?hja, millele ehitas Dostojevski oma loomingu t?htteosed, sealhulgas poolbiograafilise romaani „M?rkmeid surnud majast“ (1861–1862). Fjodor Dostojevski M?rkmeid surnud majast Algup?rand: Записки из Мёртвого дома Федор Михайлович Достоевский, 1862 T?lge on v?lja antud t?lkijate p?rijate loal. T?lkijad Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel Keeletoimetaja Valli Voor Kujundaja Maris Kaskmann Projektijuht Kristel Palk Eestikeelse v?ljaande autori?igus: Postimehe Kirjastus O?, 2021 kirjastus.postimees.ee K?ik ?igused kaitstud. Selle raamatu ?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ?helgi kujul ega ?hegi vahendiga ilma autori?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN 978-9916-667-40-8 e-ISBN 9789916667415 Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda ESIMENE OSA Sissejuhatus Kaugel Siberi kolgastes, steppide, m?gede ja l?bip??smatute metsade keskel kohtab vahel v?ikesi, tuhande v?i paari tuhande elanikuga linnu, ilmetuid, puumajadega, paari kirikuga – ?ks keset linna, teine surnuaial – linnu, mis on rohkem Moskva ?mbruse paraja k?la kui linna moodi. Tavaliselt eluneb seal k?llaldane hulk politsei?lemaid, assessoreid ja muid alamaid ametnikke. ?ldse on Siber k?lmale vaatamata ?pris soe teenistuspaik. Inimesed on siin lihtsad ja vanameelsed, kombed ammuaegsed, juurdunud, p?lvest p?lve p?randatud. Ametnikud, kes ?igusega etendavad Siberi aadli osa, on kas siinsed, p?lised siberlased v?i Venemaalt p?rit, enamikus Moskvast ja Peterburist siia tulnud, meelitatuna pakutavast palgalisast, kahekordsest k??dirahast ja ahvatlevatest tulevikulootustest. Need, kes oskavad elu m?istatust lahendada, j??vadki enamasti Siberisse ja juurduvad meelsasti p?riseks. Sellest l?ikavad nad siis rohket ja magusat vilja. Teised aga, kerglasemad, kes ei oska elu m?istatust lahendada, t?dinevad peagi Siberist ja k?sivad endilt tusameeli, milleks nad k?ll siia tulid. H?dap?rast kannatavad nad m??ratud teenistusaja, kolm aastat, ?ra, asuvad selle l?ppedes kohe ?mberpaigutamise asju ajama ning s?idavad Siberit kirudes ja m?nitades kodumaile tagasi. Neil ei ole ?igus: mitte ainult teenistuslikust, vaid mitmest muustki vaatekohast l?htudes v?ib Siberis ?nne maitsta. Kliima on suurep?rane; siin on palju pururikkaid ja k?lalislahkeid kaupmehi, palju ?lij?ukaid muulasigi . Neiud ?itsevad nagu roosid ja on ??rmiselt kombelised. Jahilinnud lendavad lausa linnas ringi ja satuvad ise k?tile ette. ?ampanjat juuakse siin tavatult rohkesti. Kalamari on imehea. Viljasaak on m?nes paigas viieteistk?mnekordne … ?ldse on see ?ks ?nnistatud maa. Tuleb ainult osata seda kasutada. Siberis seda osataksegi kasutada. ?hes niisuguses endaga rahulolevas ja l?busas linnakeses, kus elanikkond on ?tlemata lahke, millest mu s?damesse j??b kustumatu m?lestus, tutvusin ma Aleksandr Petrovit? Gorjant?ikoviga, Siberisse saadetud vene aadlisoost m?isnikuga, kes oli oma naise tapmise eest olnud teise kategooria sunnit??line ja kes n??d, p?rast talle m?istetud k?mneaastase karistusaja t?issaamist, elas vaikselt ja vaguralt K. linnakeses sundasumisel. Hingekirjas seisis ta ?ieti ?hes linna k?lje all asuvas asulas, aga elas linnas, kus tal oli v?hemalt v?imalus laste ?petamisega m?ningat elatist teenida. Siberi linnades on ?petajateks sageli sundasumisele saadetud; nad ei ole p?lu all. ?petavad nad ju enamasti prantsuse keelt, mida on elus h?dasti tarvis ja millest ilma nende abita poleks kaugel Siberi kolgastes aimugi. Esimest korda n?gin ma Aleksandr Petrovit?it ?he auv??rse ja k?lalislahke vanap?lve ametniku, Ivan Ivan?t? Gvozdikovi pool, kellel oli viis eri vanuses ja h?id lootusi andvat t?tart. Aleksandr Petrovit? andis neile neli korda n?dalas tunde ja sai tunnist kolmk?mmend h?bekopikat. Tema v?limus ?ratas mu huvi. Ta oli ??rmiselt kahvatu ja k?hn, kaugeltki mitte veel vana mees, v?ib-olla kolmek?mne viie aastane, kleenuke ja p?dur. Riides oli ta ikka v?ga puhtalt, euroopalikult. Kui sa katsusid temaga juttu alustada, vaatas ta sulle ?ige valvsalt ja t?helepanelikult otsa, kuulas pingsa viisakusega igat su s?na, just nagu oleks ta p??dnud selle m?tet tabada, nagu oleksid sa talle andnud oma k?simusega mingi ?lesande lahendada v?i tahtnud talt m?nd saladust v?lja meelitada, ja vastas siis l?puks selgelt ja l?hidalt, ent igat s?na oma vastuses sedav?rd kaaludes, et sul hakkas korraga millegip?rast piinlik ja sul endalgi oli l?puks hea meel, kui jutt otsa sai. Tolsamal korral sain ma Ivan Ivan?t?ilt p?rimisega teada, et Gorjant?ikov elab laitmatut ja kombelist elu ja et muidu poleks Ivan Ivan?t? teda ju oma t?tardele ?petajaks kutsunud, kuid et ta on hirmus seltsimatu, poeb k?igi eest peitu; et ta olevat ?tlemata tark, lugevat palju, ent k?nelevat hoopis v?he, ja et ?ldse olevat v?ga raske temaga jutu peale saada. M?ned v?idavad, et ta on kindlasti hull, kuigi leiavad, et ega see ?igupoolest olegi eriti suur puudus; paljud linna auv??rsemad kodanikud olevat valmis Aleksandr Petrovit?ile igati lahkust osutama, ta v?ivat koguni kasulik olla, kirjutada palvekirju ja muud sellesarnast. Oletati tal Venemaal olevat sugulasi, korralikke inimesi, kes polnud ehk kaugeltki viimaste hulgast, aga teati ka, et ta on vangip?lvest peale katkestanud kangekaelselt nendega igasuguse l?bik?imise – ?hes?naga, teeb endale ise halba. Lisaks teadsid meil k?ik tema lugu, teadsid, et ta oli tapnud oma naise kohe esimesel abieluaastal, tapnud armukadedusest ja andnud end ise ?les (mis suuresti kergendas ta karistust). Seesuguseid kuritegusid peetakse rohkem nagu ?nnetuseks ja neile tuntakse kaasagi. Kuid k?igest sellest hoolimata hoidis see veidrik visalt k?igist eemale ja ilmus teiste inimeste sekka ?ksnes tunde andma. Algul ma ei p??ranud talle erilist t?helepanu, kuid v?hehaaval, ma ei tea isegi, miks, hakkas ta mind huvitama. Tema olekus oli midagi m?istatuslikku. Polnud v?himatki v?imalust temaga juttu ajada. Mu k?simustele vastas ta muidugi alati, pealegi s??rase ilmega, nagu oleks ta seda lugenud oma p?haks kohuseks, kuid tema vastuste peale oli mul kuidagi raske teda pikemalt k?sitleda, ja p?rast niisugustki k?nelust oli ta n?ol ikka kannatuse ja piinatuse ilme. Mul on meeles, kuidas me ?hel ilusal suve?htul temaga koos Ivan Ivan?t?i juurest koju l?ksime. Mul tuli ?kki m?te kutsuda teda korraks enda poole sisse, suitsu tegema. Ma ei suuda kirjeldada, m?herdune hirm paistis ta n?ost; ta sattus t?iesti segadusse, hakkas pomisema seosetuid s?nu ja pistis siis korraga, mulle veel vihast pilku heites, vastassuunas jooksma. Ma olin h?mmastunud. Sestpeale n?is ta minuga kokku juhtudes mind peaaegu hirmuga vaatavat. Kuid ma ei saanud rahu; miski nagu t?mbas mind Gorjant?ikovi poole, ja kuu aja p?rast l?ksin ma, asja ees, teist taga, ise tema juurde. Loomulikult k?itusin ma rumalasti ja taktivaeselt. Ta oli korteris p?ris linna piiril ?he vanamuti juures, kellel oli tiisikushaige t?tar ja sellel omakorda vallaslaps, umbes k?mneaastane kena ja r??msameelne t?druk. Aleksandr Petrovit? istus ja ?petas parajasti last lugema, kui ma sisse astusin. Mind n?hes l?ks ta paanikasse, nagu oleksin ma ta m?nelt kuriteolt tabanud. Ta oli t?iesti ?hmis, kargas p?sti ja j?i mulle p?rani silmil otsa vahtima. L?puks me siiski istusime; pidevalt j?lgis ta igat mu pilku, otsekui kahtlustades iga?hes neist mingit erilist salam?tet. Ma sain aru, et ta on hullup??ra umbusklik. Ta vahtis mind vihaselt, lausa pilguga k?sides: „Kas sa hakkad kord juba minema?“ P??dsin k?nelda temaga meie linnakesest, viimastest uudistest; tema aga vaikis ja muigas tigedalt; selgus, et ta ei teadnud linna igap?evaseid, k?igile teada olevaid uudiseid, aga tal ei olnud ka mingit huvi neid teada saada. Siis hakkasin ma k?nelema meie maanurgast, selle vajadustest, tema aga kuulas vaikides ja vahtis mind nii kummalisel ilmel, et mul hakkas l?puks piinlik selle keskustelu p?rast. Muuseas, ma lausa ?rritasin teda uute raamatute ja ajakirjadega; need olid mul k?es, ?sja postiga tulnud, ja ma pakkusin neid lahtil?ikamatult talle lugeda. Ta heitis neile ahne pilgu, muutis siis aga kohe oma kavatsust ja l?kkas pakkumise tagasi, ajapuudust ettek??ndeks tuues. L?puks j?tsin ma jumalaga ja tundsin lahkudes, nagu oleks mu s?damelt langenud talumatu koorem. Mul oli h?bi ja mu meelest oli ??rmiselt rumal tungida inimese ellu, kelle peamiseks sihiks oli just ennast kogu maailma eest h?sti ?ra peita. Kuid tegu oli juba tehtud. Ma m?letan, et raamatuid ma tema toas k?ll ei m?rganud, niisiis ei saanud see jutt ?ige olla, et ta palju loeb. Siiski, paaril korral ?sna hilja ??si m??da s?ites n?gin ma tema akendes valgust. Mida v?is ta k?ll teha koidikuni ?lal istudes? Kas ta kirjutas? Ja kui kirjutas, siis mida? Mitmesugused asjaolud viisid mind kolmeks kuuks meie linnast ?ra. Kui ma talvel koju tagasi tulin, kuulsin, et Aleksandr Petrovit? on surnud, oli surnud juba s?gisel, t?ies ?ksinduses, kordagi arsti kutsumata. Linnakeses oli ta juba peaaegu unustatud. Ta korter seisis t?hi. Viibimata sobitasin ma kadunu perenaisega tutvust, lootes talt v?lja uurida, millega ta ??rnik oli tegelnud ja ega ta midagi ei kirjutanud. Kahek?mnekopikalise eest t?i perenaine mulle terve korvit?ie pabereid, mis olid kadunust j?rele j??nud. Ta tunnistas, et kaks kaustikut oli ta juba ?ra tarvitanud. See oli tusane ja s?nakehv eit, kellelt oli raske midagi m?istlikku teada saada. Oma ??rnikust ei teadnud ta mulle midagi eriti uut r??kida. Tema s?nade j?rgi polnud ta suurt midagi teinud, ei olnud kuude kaupa ?htki raamatut avanud ega sulge k?tte v?tnud; see-eest oli ta ??d otsa oma toas edasi-tagasi k?ndinud ja aina m?tteid m?lgutanud, m?nikord omaette k?nelnudki; kadunuke oli v?ga armastanud ja hoidnud tema t?tret?tart Katjat, eriti sestpeale, kui ta teada sai, et t?druku nimi on Katja, ja igal kadrip?eval oli ta k?inud kellegi m?lestuseks hingepalvet pidamas. V??raid ta ei sallinud, kodunt k?is v?ljas ainult lapsi ?petamas; tedagi olevat ta viltu vahtinud, kui eit k?is korra n?dalas v?heke ta tuba kraamimas, ja k?ik need kolm aastat polnud ta temaga peaaegu ainsatki s?na r??kinud. K?sisin Katjalt, kas ta m?letab veel oma ?petajat. Ta vaatas mulle s?natult otsa, p??ras n?o seina poole ja puhkes nutma. Niisiis oli see mees ometi suutnud kellegi ennast armastama panna. Ma v?tsin ta paberid kaasa ja sorisin neid terve p?eva. Kolmveerand neist olid t?iesti t?htsuseta paberilipakad v?i ?pilaslikud ilukirjaharjutused. Kuid nende seas oli ?ks kaustik, kaunis mahukas, tihedasti t?is kirjutatud, ent l?petamata j??nud, v?ib-olla autori enda poolt k?rvale heidetud ja unustatud. See oli Aleksandr Petrovit?i k?mme aastat kestnud sunnit??p?lve kirjeldus, olgugi veidi l?nklik. Paiguti katkestas seda kirjeldust m?ni muu jutustus, m?ni kummaline, kole m?lestus, kirja pandud rapakalt, krampliku kiiruga, just nagu millegi sunnil. Ma lugesin need katkendid mitu korda l?bi ja hakkasin peaaegu uskuma, et need on hullumeelse kirjutatud. Ent sunnit??m?lestustel – „Stseenidel surnud majast“, nagu ta ise neid oma k?sikirjas nimetab – ei puudu minu meelest oma huvitavus. T?iesti uus, senitundmatu maailm, m?ningate t?siasjade eriskummalisus, m?ningad iselaadi t?helepanekud hukkal?inud inimestest paelusid mind ja ma lugesin m?nda kohta p?ris p?nevusega. Loomulikult v?in ma ka eksida. Katseks valin esialgu paar-kolm peat?kki; las lugeja otsustab … I Surnud maja Meie vangla asus kindluse k?lje all, otse vastu kindlusevalli. Juhtus vahel, et vaatasid l?bi p?staia prao Jumala maailma: v?ib-olla n?ed midagi? Kuid ei n?e sa muud midagi kui ribakest taevast ja k?rget muldvalli, mis kasvanud stepirohtu, ja ??d-p?evad k?nnivad vahisoldatid vallil edasi-tagasi; ja siis tulebki see m?te, et aastad muudkui l?hevad, aga sina tuled ikka t?pselt niisamuti vaatama l?bi p?staia prao ja n?ed sama valli, samu tunnimehi ja sama ahtakest taevariba, mitte seda taevast, mis on vangla kohal, vaid teist, kauget, vaba taevast. Kujutlege suurt ?ue, pikuti kakssada sammu ja laiuti sada viisk?mmend, korrap?ratut kuusnurka, ?mberringi piiratud k?rge p?sttaraga, see t?hendab, pikkade p?stpalkidega, mis on otsapidi kaevatud s?gavale maa sisse, k?lgepidi tihedalt ?ksteise k?rvale taotud, p?ikplankudega kinnitatud ja ?lalt otsast teravaks tahutud – s??rane on vangla v?listara. Tara ?hte k?lge on tehtud tugev v?rav, mis on alati lukus ja alati, ??d kui p?evad tunnimeeste valvata; see avatakse ainult vajaduse korral, t??le laskmiseks. Selle v?rava taga s?ras vaba maailm, seal olid inimesed, kes elasid, nagu k?ik elavad. Ent siinpool p?sttara kujutleti seda maailma just nagu olematut muinasmaad. Siin oli omaette eri maailm, mille sarnast polnud kuskil; siin olid omad eri seadused, omad r?ivad, omad viisid ja kombed – elavalt surnute maja, elu hoopis teine kui mujal ja inimesedki erisugused. Seda erilist paigakest ma asungi n??d kirjeldama. Kes v?ravast sisse tuleb, n?eb seespool tara mitut hoonet. Suurt sise?ue piirab kummastki k?ljest kaks pikka ?hekordset palkehitist. Need on kasarmud. Siin elavadki vangid, majutatud kategooriate j?rgi, ?ue teises otsas on veel samasugune palkmaja: see on k??k, mis on jaotatud kaheks jaoskonnaks; kaugemal on veel ?ks hoone, kus ?he katuse all on keldrid, aidad, kuurid, ?ue keskosa on t?hi ja moodustab tasase, k?llaltki suure v?ljaku. Siin rivistatakse vangid ?les, toimub ?levaatus ja loendus hommikul, l?unal ja ?htul, vahel koguni veel mitu korda p?evas, vastavalt vahtkonna umbusule ja kokkuarvamisoskusele. ?mberringi, hoonete ja p?staia vahele j??b veel k?llaltki palju ruumi. Siin, hoonete taga, armastavad m?ned vangid, loomult seltsimatumad ja s?ngemad, t??st vabal ajal k?ndida ja k?igi silme alt ?ra oma m?tteid m?lgutada. Noil jalutusk?ikudel nendega vastamisi sattudes silmitsesin ma hoolega neid p?letusarmidega m?rgistatud morne n?gusid ja p??dsin m?istatada, millest nad m?tlevad. Oli seal ?ks vang , kelle armsamaks ajaviiteks j?udeajal oli tarapalke loendada. Neid oli poolteise tuhande ?mber, ja tal olid nad k?ik ?kshaaval ?le loetud ja arvel. Iga palk t?hendas talle p?eva; iga p?ev arvas ta ?he palgi maha ja j?relolevatest v?is ta siis piltlikult n?ha, kui palju p?evi tal veel j?i kuni sunnit?? l?puni vanglas olla. Ta oli s?damest r??mus, kui ta kuusnurga m?ne k?ljega l?pule j?udis. Veel tuli tal palju aastaid oodata, ent vanglas oli aega kannatust ?ppida. N?gin kord seltsimeestega jumalaga j?tmas ?ht vangi, kes oli sunnit??l olnud kaksk?mmend aastat ja viimaks ometi vabadusse p??ses. Oli inimesi, kes m?letasid veel, kuidas ta oli algul vanglasse tulnud: noor muretu mees, kes ei m?telnud oma kuriteole ega karistusele. Ta lahkus hallip?ise raugana, s?nge ja kurva n?oga. Vaikides k?is ta k?ik meie kuus kasarmuruumi l?bi. Igasse kasarmusse sisse astudes palvetas ta p?hapildi ees ja kummardas siis s?gavalt, v??st saadik seltsimeestele jumalagaj?tuks, paludes, et temast halba ei m?letataks. Veel on mul meeles, kuidas ?ks vang, kes vanasti oli olnud j?ukas Siberi talunik, kord ?htu eel v?rava juurde kutsuti. Pool aastat enne seda oli ta saanud teate, et tema naine olevat uuesti mehele l?inud, ja ta nukrutses tublisti. N??d oli naine ise tulnud vanglav?ravasse, kutsunud mehe v?lja ning andnud talle armuandi. Nad k?nelesid paar minutit, nutsid m?lemad ja j?tsid siis teineteisega igaveseks jumalaga. Ma n?gin mehe n?gu, kui ta kasarmusse tagasi tuli … Jah, selles paigas v?is t?esti kannatust ?ppida. Kui hakkas h?marduma, aeti meid k?iki kasarmusse ja suleti sinna kogu ??ks. Mul oli alati v?ga raske ?uest kasarmusse minna. See oli pikk, madal ja umbne ruum, mida valgustasid vaevaliselt rasvak??nlad ja kus ?hk oli halb, raske ja l?mmatav. Praegu ma ei m?ista, kuidas ma sain seal k?mme aastat elada. Lavatsil kuulus mulle kolm lauda: see oli kogu mu eluruum. Sellistel lavatsitel pesitses ainu?ksi meie toas oma kolmk?mmend meest. Talvel lukustati kasarmud varakult; kolm-neli tundi sai oodata, enne kui k?ik uinusid. Senikaua aga: k?ra, kisa, naer, s?im, ahelate kolin, rasvaving ja tahm, paljaks p?etud pead, sunnit??lise m?rkidega n?od, r?balased r?ivad – k?ik see teotav, h?bistav … Jah, inimene on visa hingega! Inimene on olend, kes harjub k?igega, ja ma m?tlen, et see ongi tema kohta ?igeim definitsioon. Meid oli kogu vangla peale kokku umbes kakssada viisk?mmend meest, see arv oli enam-v?hem p?siv. ?hed tulid, teised l?petasid karistusekandmise ja l?ksid, kolmandad surid. Ja missuguseid inimesi siin koos oli! Ma arvan, et igal Venemaa kubermangul, igal maanurgal oli siin esindajaid . Oli muulasigi, oli m?ningaid vange koguni Kaukaasia m?gilaste seast. K?ik olid liigitatud kuriteo suuruse j?rgi, seega siis aastate arvu j?rgi, mis neile kurit?? eest oli m?istetud. V?ib k?ll oletada, et pole olemas niisugust kuritegu, millel poleks siin oma esindajat olnud. Vangla asukate p?himass koosnes tsiviilkategooria sunnit??listest (p?lissunnit??listest , nagu vangid ise endid naiivselt nimetasid). Need olid kurjategijad, kellelt olid k?ik ?igused ?ra v?etud, ?hiskonna maharaiutud liikmed, n?ol p?letusarmid igavese ?rat?ugatuse m?rgiks. Nad olid m?istetud sunnit??le kaheksast kuni kaheteistk?mne aastani ja p?rast seda pidid nad minema m?nda Siberi valda asumisele. Oli ka kurjategijaid s?jav?est, kes polnud kaotanud oma seisuslikke ?igusi, nagu see oli ?ldine mujal Venemaa s?jav?elistes vangiroodudes. Nad olid l?hikeseks ajaks siia m?istetud; p?rast aja t?issaamist saadeti nad sinnasamasse, kust nad olid tulnud, s?duriks Siberi piiriv?gedesse . Paljud neist p??rdusid ?sna varsti vanglasse tagasi uue, raskema kuriteo eest, kuid enam mitte l?hikeseks ajaks, vaid kahek?mneks aastaks. Seda kategooriat kutsuti eluaegseks. Kuid eluaegsetel polnud p?ris k?iki ?igusi ?ra v?etud. L?puks oli veel k?ige raskemate kurjategijate erikategooria, mille moodustasid peaasjalikult soldatid ja mis oli ka ?ige arvukas. Seda kutsuti eriosakonnaks . Kogu Venemaalt saadeti neid kurjategijaid siia kokku. Need vangid pidasid end ise „igavesteks“ ega teadnud oma karistusaja kestustki. Seaduse j?rgi pidi neil k?igil t?htaega kahe- v?i kolmekordistatama. Neid peeti siin kuni Siberi k?ige r?ngemate sunnit??vanglate asutamiseni. „Teil on t?rmin, meil aga ?ks suur sunnit?? puha,“ ?tlesid nad ise teistele vangidele. P?rastpoole olen kuulnud, et see kategooria olevat ?ra kaotatud. Peale selle olevat meie vanglas kaotatud ka tsiviilvangla kord ja asendatud ?ldise s?jav?elise vangirooduga. Sellega koos vahetus loomulikult ka juhtkond. Ma kirjeldan niisiis muistset, ammum??dunud ja kadunud aega … See oligi ammu; k?ik see tundub mulle praegu nagu unen?gu. M?letan, kuidas ma vanglasse j?udsin. See oli ?hel ?htul detsembrikuus. Oli juba h?mar, vangid tulid parajasti t??lt, valmistuti loenduseks. Pikavurruline allohvitser avas mulle viimaks ukse sellesse kummalisse majja, kus mul tuli elada nii palju aastaid, kaasa v?tta nii palju uusi muljeid, millest mul ilma neid kogemata poleks olnud ligil?hedastki ettekujutust. N?iteks poleks ma kuidagi suutnud kujutleda, kui hirmus ja piinav see on, et sa kogu k?mneaastase sunnit??p?lve jooksul ei saa kordagi, mitte ainsatki minutit ?ksi olla! T??l alati konvoi saatel, kodus paarisaja seltsimehega koos – ja mitte iialgi, mitte iialgi ?ksi! Ka sellega tuli mul alles harjuda! Siin oli k?ll juhuslikke inimesetapjaid, k?ll elukutselisi m?rtsukaid, k?ll r??vleid ja r??vlipealikuid. Oli lihtvargaid ja hulguseid, k?ll pikan?pumehi, k?ll lukumuukijaid. Oli s??raseidki, kelle puhul oli raske arvata, miks nad siia olid sattunud. Ja ometigi oli iga?hel oma lugu, tume ja raske, otsekui pohmelus ?sjasest purjutamisest. Oma minevikust k?neldi ?ldiselt v?he, lihtsalt ei tahetud sellest k?nelda ega n?htavasti minevikule m?eldagi. Ma tean nende hulgast isegi m?rtsukaid, kes olid nii heatujulised ja nii v?he j?relem?tlemisv?imelised, et oleks v?inud kihla vedada, et s?dametunnistus polnud neile k?ll v?himatki etteheidet teinud. Kuid oli ka s?ngeloomulisi, kes pea alati vaikisid. ?ldse jutustati harva oma elulugu, ja uudishimutseda polnud siin kombeks, see nagu ei sobinud, seda ei tehtud. Ainult vahel harva hakkas m?ni igavuse p?rast jutustama ja teine kuulas teda k?lmavereliselt ja s?ngelt. Ei saanud siin keegi teist millegagi h?mmastada. „Me ju k?ik kirjaoskajad!“ ?eldi sageli teatava eneseuhkusega. M?letan, et ?ks r??vel hakkas kord purjusp?i (vanglaski v?is end vahel t?is juua) jutustama, kuidas ta oli tapnud viieaastase poisikese, kuidas ta lapse esmalt m?nguasjaga ligi meelitas, siis kuhugi t?hja heinak??ni viis ja seal ?ra tappis. Kogu kasarm, kes seni oli ta nalju naernud, hakkas karjuma nagu ?ks mees, nii et r??vel oli sunnitud vait j??ma; nad ei karjunud mitte k?lblast meelepahast, vaid lihtsalt sellep?rast, et sellest ei r??gitud, sellest polnud kombeks r??kida. Lisan kohe siinsamas, et siinne rahvas oli t?esti kirjaoskaja, mitte ainult ?lekantud t?henduses, vaid s?na otseses m?ttes. Kindlasti rohkem kui pooled neist oskasid lugeda ja kirjutada. Kus mujal, kus vene rahvast on massiliselt koos, te v?iksite leida kahesaja viiek?mne mehelist hulka, kellest pooled on kirjaoskajad? Olen hiljem kuulnud, et keegi olevat samalaadsetest andmetest kippunud j?reldama, et kirjaoskus rikub rahvast. See on siiski eksitus: sellel on hoopis teised p?hjused, kuigi peab tunnistama, et kirjaoskus suurendab rahva iseteadvust. Aga see pole mingi pahe. Vangide riietus oli kategooriate j?rgi erinev: ?htedel oli pool kuube tumepruun ja teine pool hall, samuti p?ksid – ?ks s??r hall, teine tumepruun. Kord vahtis vangide t?? juurde tulnud saiam??ja-t?druk mind t?kk aega ja pahvatas naerma. „H?h, kus lugu!“ h??dis ta. „Hallist riidest on puudu j??nud ja pruunist ka!“ Oli s??raseidki, kellel kuub oli muidu hallist riidest, aga k?ised olid tumepruunid. Ka juukseid p?eti erinevalt: ?htedel oli pool pead piki kolpa paljaks aetud, teistel p?iki. Juba esimesest pilgust v?is m?rgata teatavat teravat ?hisjoont kogu tolles kummalises peres; isegi ?pris silmatorkavad ja originaalsed isiksused, kes tahtmatult teisi valitsesid, isegi need p??dsid h??lestuda vangla ?ldise tooniga. ?ldse peab ?tlema, et kogu see seltskond – v?lja arvatud muidugi m?ningad ammendamatult l?busad inimesed, kes seet?ttu olid ?ldise p?lu all – oli s?nge, kade, hirmsasti suurustlev, kelkiv, kergesti solvuv ja k?ige v?lise suhtes t?hen?rija. Suurimaks vooruseks peeti v?imet mitte millegi ?le imestada. K?igi peamiseks mureks oli, kuidas v?liselt k?ituda. Aga tihtipeale muutus nii m?negi ?pris suureline olek v?lgukiirusel aralt alandlikuks. Oli ka m?ningaid t?esti tugevaid inimesi; need k?itusid lihtsalt ja ei ?rbelnud. Ent kummaline asi! Noist p?ris tugevatestki inimestest olid m?ned kanged, otse haiglased suurustlejad. ?ldse olid suurustlemine ja v?line k?lg esiplaanil. Enamik oli moraalselt alla k?inud ja purupaadunud. Keelepeks ja laim olid alatasa k?sil: see oli p?stip?rgu, pilkane pimedus. Kuid vangla sisemiste seaduste ja kehtivate kommete vastu ei s?andanud keegi v?lja astuda, k?ik alistusid. Silmapaistvad isiksused k?ll v?gisi ja suurivaevu, kuid alistusid ikkagi. Vanglasse tuli ka s??raseid inimesi, kes olid juba liiga kaugele l?inud, ?letanud vabaduses igasugused piirid, nii et nad l?puks oma kurit?idki tegid just nagu mehaaniliselt, nagu ise teadmatagi, misp?rast, nagu mingis unes v?i uimas, sageli suurustlemishimust ??rmuseni ?les k?etud. Ent meil tehti nad varsti taltsaks, hoolimata sellest, et m?ni neist oli enne vanglasse sattumist olnud tervete asunduste ja linnade hirm. Ringi vaadates m?rkas uustulnuk peagi, et siin on teine lugu, et siin ei pane ta kedagi imestama, leppis sellega vaikselt ning kohanes ?ldise tooniga. See ?ldine toon kujutas endast pealtn?ha mingit isesugust enesev??rtustunnet, mis paistis iga viimsegi vanglaelaniku olekust. Otsekui oleks sunnit??lise nimetus t?hendanud mingit auastet, pealegi v?ga v??rikat. Ei j?lgegi h?bist ega kahetsusest! Muide, oli olemas k?ll mingi v?line alandlikkus, nii-?elda ametlik, mingi rahulik m??nmine. „Me oleme raisus rahvas,“ ?eldi, „ei osand vabaduses elada, s?tku siis n??d rohelist rada ja m??da rida!“ – „Isa-ema s?na ei kuuland, kuula siis n??d trumminahka .“ – „Ei taht siidi kerida, n??d saad kiva tirida!“ K?ike s??rast korrati ?sna sageli, k?ll ?petuss?nade, k?ll tavaliste k?nek??ndude v?i vanas?nade kujul, aga kunagi mitte t?siselt. Need j?id ainult s?nadeks. Vaevalt k?ll, et ?kski neist sisimas tunnistas end seaduserikkujaks. Katsugu m?ni v?ljastpoolt hakata vangile ta kuritegu ette heitma, teda hurjutama (muide, pole k?ll vene loomusele omane kurjategijaid s?idelda) – s?imul poleks otsa ega ??rt! Ja m?herdused s?imamise meistrid nad k?ik olid! Nad s?imasid viimistletult, otse kunsti tasemel. S?imamine oli neil teaduseks arendatud; ei p??tud tabada niiv?rd teotava s?naga, kuiv?rd teotava m?ttega, vaimuga, ideega – ja see on juba midagi rafineeritumat, m?rgisemat. Lakkamatud t?lid nende keskel aitasid seda teadust arendada. Kogu see rahvas tegi ainult kepi hirmul t??d, j?relikult oli ta ka laisk ja j?relikult raisku l?inud; kui ta polnud enne raisku l?inud, siis sunnit??l l?ks. K?ik nad olid siia kokku aetud vastu oma tahtmist; k?ik nad olid ?ksteisele v??rad. „Kurat kulutas enne kolmed viisud l?bi, kui ta meid siia hunnikusse kokku sai,“ ?eldi iseendi kohta; ja seep?rast olid ka keelepeks, intriigid, vananaiselik l?hverdamine, kadedus, n??klemine ja ?elutsemine siin p?rgulikus elus alatasa esiplaanil. ?kski vanaeit poleks saanud olla nii vanaeidelik, nagu oli m?nigi k?ril?ikaja. Ma kordan veel, et nende seas oli ka tugevaid inimesi, isiksusi, kes olid harjunud kogu eluaja rinnaga murdma ja valitsema, karastatuid ja kartmatuid. Neid austati kuidagi iseenesest; ja nemad omalt poolt, kuigi nad tihtipeale olid v?ga kiivalt oma au eest v?ljas, p??dsid ?ldiselt siiski teisi mitte r?huda, ei laskunud t?hisesse jagelemisse, k?itusid erakordse v??rikusega, olid m?istlikud ja alati ka ?lemuste suhtes s?nakuulelikud – mitte kuulekuse p?him?tte p?rast ega kohusetundest, vaid niisama, nagu mingi kokkuleppe p?hjal, vastastikust kasu silmas pidades. Neid koheldigi muide ettevaatlikumalt. Ma m?letan, kuidas ?ks s??rane vang , kartmatu ja kindlameelne mees, kes oli ?lemustele teada oma elajalike kalduvuste poolest, kutsuti kord mingi eksimuse eest ihunuhtlust saama. Oli suvine p?ev ja meil parajasti prii aeg. Vanemohvitser , vangla l?him ja otsene ?lemus, oli ise tulnud vahtkonnahoonesse, mis asus otse v?rava k?rval, ihunuhtluse t?ideviimist pealt vaatama. See major oli vangide silmis mingi saatanlik olend; ta oli viinud nad niikaugele, et nad tema ees lausa v?risesid. Ta oli p??raselt vali, „kargas k?rri“, nagu vangid ?tlesid. K?ige rohkem kartsid nad tema l?bitungivat ilvesepilku, mille eest ei saanud midagi varjata. Ta n?gi k?ike vaatamatagi. Vangla?ue astudes teadis ta juba, mis s?nnib selle teises otsas. Vangid kutsusid teda Kaheksasilmaks. Tema s?steem oli v??r. Ta ajas niigi tigestunud inimesed veel tigedamaks oma arutu kurjusega, ja kui poleks tema ?le olnud komandanti, auv??rset ja m?istlikku meest , kes ta metsikuid korraldusi vahel leevendas, siis oleks tema valitsemise all v?inud suuri pahandusi s?ndida. Ma ei m?ista, kuidas ta oma aja ?nnelikult ?ra teenis; ta l?ks elusalt ja tervelt erru, kuigi ta anti kohtusse. Vang kahvatas n??d, kui ta nime h?igati. Tavaliselt heitis ta mehiselt ja s?natult peksupingile, kannatas nuhtluse vaikides ?ra ja t?usis p?rast karistuse k?ttesaamist krapsti ?les, suhtudes juhtunud vahelej??misse k?lmavereliselt ja filosoofiliselt. Muide koheldi teda alati ettevaatlikult. Ent seekord pidas ta end miskip?rast ?igeks. Ta kahvatas ja pistis vargsi, vahisoldati m?rkamata, terava Inglise kingsepanoa k?isesse. Noad ja igasugused terariistad olid vanglas valjult keelatud. L?biotsimisi toimetati sageli, ootamatult ja p?hjalikult; karistused olid karmid; aga kuna varga k?est on raske midagi k?tte saada, mida ta on otsustanud hoolega varjata, ning kuna nuge ja terariistu oli vanglas iga p?ev h?dasti vaja, siis ei olnud neist l?biotsimistele vaatamata kunagi puudust. Kui need v?etigi ?ra, tehti jalamaid uued. Kogu vangla tormas n??d tara ??rde ja vahtis hinge kinni pidades l?bi palgivahede. K?ik teadsid, et seekord ei lase Petrov ennast peksta ja et majori viimne tund on tulnud. Ent k?ige otsustavamal momendil astus major troskasse ja s?itis minema, j?ttes ihunuhtluse t?ideviimise teise ohvitseri hoolde. „Jumal ise p??stis,“ ?tlesid p?rast vangid. Mis aga Petrovi puutub, siis v?ttis ta s?damerahuga karistuse vastu. Tema viha oli majori ?ras?iduga lahtunud. Vang on teatava m??rani kuulekas ja alandlik, kuid on olemas piir, mida et tohi ?letada. Muide, pole midagi huvitavamat kui need kummalised kannatuse katkemised ja vastuhakupuhangud. Sageli kannatab inimene aastate viisi, lepib k?igega, talub julmimaidki karistusi, aga korraga plahvatab pisipahanduse, t?hise asja, peaaegu mitte millegi peale. K?rvalt vaadates v?iks teda pidada koguni hullumeelseks, ja seda tehaksegi. Ma ?tlesin juba, et k?igi nende aastate jooksul ei n?inud ma mingit m?rki nende inimeste kahetsusest, mingit rusutud j?relem?tlemist oma kurit?? ?le, ja et enamik neist peab end oma s?dames t?iesti ?igeks. See on t?si. Suurustlemine, halvad eeskujud, kangelase m?ngimine ja valeh?bi on kindlasti selles suuresti s??di. Aga teiselt poolt, kes v?ib v?ita, et ta on k??ndinud vaatama nende hukkal?inute hingep?hja ja lugenud sealt kogu maailma eest salatut? Oleks ju v?inud nii mitme aasta jooksul siiski midagi m?rgata ja tabada, leida nende s?damest kas v?i m?negi joone, mis viitaks sisepiinadele, kannatusele? Aga seda ei olnud, kindlasti mitte. Jah, n?htavasti ei saa kuritegu m?ista olemasolevatele, valmis kriteeriumidele tuginedes, ja kurit?? filosoofia on keerulisem, kui arvatakse. Vangla- ja sunnit??s?steem ei paranda muidugi kurjategijat; need ainult karistavad teda ja kaitsevad ?hiskonna rahu kurjategija edaspidiste kallalekippumiste eest. Kurjategija hinges sigitavad vangla ja k?ige raskemgi sunnit?? ainult viha, himu keelatud l?bude j?rele ja kohutavat kergemeelsust. Aga ma olen kindlalt veendunud, et ka kuulus ?ksikvangistuse s?steem ei saavuta muud kui ainult petliku, n?ilise ja vildaka eesm?rgi. See imeb inimeselt kogu elumahla, n?ristab ta hinge, n?rgestab ja heidutab seda ning pakub l?puks paranemise ja kahetsuse eeskujuks v?lja pooln?drameelse, k?lblalt kokkukuivanud muumia. Kurjategija, kes on ?hiskonna vastu v?lja astunud, vihkab teda loomulikult ja peab ennast peaaegu alati ?igeks, ?hiskonda aga s??dlaseks. Pealegi on ta saanud tema k?est karistada ja arvestab seda kui patust puhtaks saamist, arvete tasamaksmist. S??raselt vaatekohalt v?iks l?puks j?reldusele j?uda, et kurjategijad tulekski ehk ?igeks m?ista. Kuid hoolimata k?igist v?imalikest vaatekohtadest tunnistab iga?ks, et on olemas kurit?id, mida k?ikjal ja alati, olgu seadused millised tahes, on peetud maailma algusest peale vastuvaidlematult kurit??ks ja peetakse selleks niikaua, kuni inimene inimeseks j??b. Alles vanglas kuulsin ma t?eliselt hirmsatest, ebainimlikest tegudest, elajalikest tapmistest, millest r??giti vastupandamatu, lapselikult l?busa naeru saatel. Mul ei l?he kuidagi meelest ?ks isatapja. Ta oli olnud aadlik, riigiteenistuses ja oma kuuek?mneaastase isa „?rakadunud poeg“. Tema eluviisid olid olnud ?pris k?lvatud ja ta oli sattunud v?lgadesse. Isa oli katsunud talle piiri panna, manitsenud teda; ent kuna isal oli maja, v?ike m?is, ja arvati tal olevat rahagi, siis oli poeg tapnud ta p?randuseihast. M?rtsukat?? avastati alles kuu aja p?rast. M?rtsukas ise teatas politseile, et ta isa on teadmata kadunud. Terve selle kuu oli ta ise elanud k?ige k?lvatumat elu. L?puks leidis politsei tema ?raolekul surnukeha ?les. ?le ?ue jooksis kogu selle pikkuses solgiveekraav, mis oli pealt laudadega kaetud. Selles kraavis oligi sumu. Ta oli korralikult riides, hall pea oli maha raiutud ja tagasi kaela otsa vajutatud, pea alla oli tapja pannud padja. Ta ei tunnistanud end s??di; ta kaotas aadlitiitli ja auastme ning sai kaksk?mmend aastat sunnit??d. Kogu selle aja, mis ma temaga ?hes kasarmus elasin, oli ta ?pris heas ja l?busas meeleolus. See oli ?le igasuguse m??ra alp, kerglane ja m?tlemisv?imetu inimene, aga sugugi mitte loll. Ma ei n?inud tema k?itumises mingit erilist julmustki. Teised vangid ei p?lanud teda ta kuriteo p?rast, mis ei puutunud ?ldse asjasse, vaid tema alpimise p?rast, sellep?rast, et ta ei osanud k?ituda. Jutu sees tuletas ta vahel ka oma isa meelde. ?kskord minuga tervest kehaehitusest k?neldes, mis olevat nende perekonnas p?rilik, lisas ta: „Kas v?i mu oma isagi, eluotsani ei kurtnud ta mingit t?be.“ S??rane elajalik tundetuimus on loomulikult v?imatu. See on fenomen; seal peab kindlasti olema mingi organismi viga, mingi teadusele seni tundmatu f??siline ja ps??hiline v??rareng, mitte lihtsalt kuritegu. Muidugi ei uskunud ma seda kuritegu, aga ta kodulinna inimesed, kes ju ometi pidid ?ksikasjaliselt teadma tema lugu, r??kisid mulle k?ike seda. T?endused olid nii ilmsed, et v?imatu oli kahelda. Vangidki olid kuulnud, kuidas ta kord ??sel unes karjus: „Hoia kinni, hoia! L?? tal pea otsast, l??, l??! …“ Peaaegu k?ik vangid r??kisid ja sonisid ??siti. S?imus?nad, vargav?ljendid, noad ja kirved tulid neil sonides k?ige sagedamini keelele. „Me oleme sandiks pekstud,“ ?tlesid nad, „meid on seestki segi pekstud, seep?rast me karjume unes.“ Riigi kasuks tehtav sunnit?? polnud vangide meelest ?ige t??, vaid sundus. Vang tegi oma t??osa v?i viitis m??ratud t??tunnid kuidagiviisi ?ra ja l?ks vanglasse tagasi. T??d vihati. Ilma omaenda isikliku tegevuseta, millele p?hendati kogu oma tarkus ja huvi, poleks inimene suutnud vangis elada. Ja mis moel k?ik need inimesed, kes olid suure silmaringiga, olid elanud ning tahtsid n??dki elada t?isvereliselt, olid aga siia v?gisi kokku aetud, v?gisi ?hiskonnast ja normaalsest elust eemale kistud, mis moel nad oleksid v?inudki elada siin normaalselt ja korralikult, oma tahtmist ja soovi m??da? Paljast igavusest oleksid neil siin kujunenud niisugused kuritegelikud omadused, millest neil enne poleks aimugi olnud. Ilma t??ta ja seadusliku, normaalsel teel saadud omandita ei v?i inimene elada, ta laostub ja loomastub. Ja seep?rast oligi igal vanglaasukal tema instinktiivse vajaduse ning eneses?ilitamistungi sunnil oma amet ja tegevus. Pika suvise p?eva t?itis peaaegu tervenisti sunnit??, l?hikesest ??st j?tkus vaevalt v?ljamagamiseks. Talvel aga tuli vang m??rusekohaselt panna luku taha, niipea kui ilm pimedaks l?ks. Mida siis teha pikkadel igavatel talve?htutel? Niisiis muutusid pea k?ik kasarmud keelust hoolimata suurteks t??kodadeks. T??d v?i tegevust ?ieti ei keelatud, aga valjult oli keelatud hoida kasarmus, enda k?es t??riistu, ja nendeta oleks ju t??tegemine olnud v?imatu. T??tati ikkagi tasahiljukesi, ja paistis, et ?lemused vaatasid sellele ka m?nel juhul l?bi s?rmede. Paljud vangid tulid siia ?htki t??d oskamata, kuid ?ppisid siin teiste k?est ja l?ksid vabadusse tublide k?sit??listena. Siin oli kingseppi, tuhvlitegijaid, r?tsepaid, tislereid, lukusseppi, puunikerdajaid ja kuldajaid. Oli ?ks juveliirgi, juut Issai Bumstein , tema oli ka liigkasuv?tja. K?ik nad tegid t??d ja teenisid m?negi kopika. Tellimusi saadi linnastki. Raha on m?ndiks vermitud vabadus, ja seep?rast on ta inimesele, kellel vabadus t?iesti puudub, k?mnekordselt kallis. Kui tal raha taskus k?liseb, on ta juba pooleldi lohutatud, kui ta seda ka kulutada ei saaks. Aga raha saab alati ja igal pool kulutada, seda enam veel, et keelatud vili on kaks korda magusam. Vanglas v?is isegi viina saada. Piibud olid karmi keelu all, ja ometi suitsetasid neid k?ik. Raha ja tubakas p??stsid skorbuudist ja muudestki t?bedest. T?? aga p??stis kuritegevusest: ilma t??ta oleksid vangid ?ksteist nahka pannud nagu ?mblikud t?hjas pudelis. Sellele vaatamata olid nii t?? kui ka raha keelatud. ?htelugu korraldati ??siti ?kilisi l?biotsimisi, konfiskeeriti k?ik keelatud asjad, ja kui h?sti ka raha peidetud oli, langes see ikka vahel nuuskurite saagiks. Osalt sellep?rast seda ei hoitudki, vaid joodi k?hku maha, ja seep?rast oli viingi vangimajas k?ttesaadav. Peale selle, et s??dlane iga l?biotsimise j?rel kogu oma varast ilma j?i, sai ta ka kibeda karistuse osaliseks. Kuid iga l?biotsimise j?rel tehti k?ik kohe j?lle tasa, hangiti aega viitmata uued t??riistad ja k?ik l?ks vanaviisi edasi. Ja ?lemused teadsid seda, ja vangid ei nurisenud karistuse ?le, kuigi s??rane elu tuletas meelde Vesuuvi m?e otsas elamist. Kes ei osanud mingit k?sit??d, see hankis muul viisil tulu. Oli k?llalt leidlikke ettev?tmisi. M?ned n?iteks tegelesid ainult vaheltkauplemisega, ja teinekord m??di siin selliseid asju, mida ?helgi inimesel v?ljaspool vanglam??re poleks p?he tulnud osta v?i m??a, neid ?ldse mingiteks asjadeks pidada. Kuid vanglarahvas oli v?ga vaene ja sealjuures ??rmiselt ettev?tlik. Iga viimnegi kalts oli siin hinnas ja leidis ikka millekski kasutamist. Vaesuse t?ttu oli rahalgi vanglas hoopis teine v??rtus kui vabaduses. Suurte ja keerukate t??de eest tasuti krossidega. M?ned tegelesid edukalt liigkasuv?tmisega. Vang, kes oli v?lgades v?i muidu laostunud, viis oma viimased asjad liigkasuv?tja k?tte ja sai talt hirmsate protsentide vastu m?ningad vaskkopikad. Kui ta neid asju t?htp?evaks ei lunastanud, m??di need viivitamatult ja halastust tundmata maha. Liigkasuv?tmine lokkas sel m??ral, et v?eti pandiks koguni ?levaatusele kuuluvaid kroonuasju, nagu kroonu pesu, saapaid ja muid s??raseid asju, mida igal vangil v?is iga silmapilk vaja minna. Kuid selliste pantimiste puhul v?ttis asi vahel ka teise p??rde, mis muide polnudki t?iesti ootamatu: pantija, olles raha k?tte saanud, l?ks kohe ilma pikema jututa vanema allohvitseri, vangla madalaima ?lemuse juurde ja teatas talle kroonuesemete pantimisest, ning need v?eti otsemaid liigkasuv?tjalt tagasi, ilma et k?rgemale ?lemusele oleks asja ette kantud. Huvitav on, et sellisel juhul ei tekkinud iga kord riidugi: pandiv?tja andis k?ik, mis vaja, s?nge n?oga ja s?natult tagasi, just nagu oleks ta oodanudki, et n?nda see l?heb. V?ib-olla ei saanud ta j?tta endale tunnistamata, et pantija asemel oleks ta ise samuti talitanud. Ja seep?rast, kui ta ehk hiljem s?imaski, siis s?ndis see ilma igasuguse tigeduseta, lihtsalt suusoojaks, s?dametunnistuse rahustamiseks. ?ldse varastasid siin k?ik hirmsal kombel ?ksteise tagant. Peaaegu k?igil oli tabalukuga kast kroonuesemete hoidmiseks. See oli lubatud, aga kastidest polnud suurt abi. Ma m?tlen, et v?ib kujutleda, kui osavad vargad siin koos olid. Minult n?ppas ?ks vang, minu ustavamaid s?pru (?tlen seda ilma igasuguse liialduseta), Piibli, ainukese raamatu, mida lubati vanglas enda k?es pidada ; veel samal ?htul tunnistas ta ise selle ?les, mitte k?ll kahetsusest, vaid kaastundest minu vastu, sest ma olin seda t?kk aega taga otsinud. Siin oli k?rtsipidajaid, kes ?ritsesid viinaga ja said kiiresti rikkaks. Sellest ?rist k?nelen ma veel kunagi eraldi, see on k?llalt huvitav. Vanglas oli palju salakaubavedamisel kinnikukkunuid ja seep?rast pole ka imeks panna, mismoodi viin k?igile l?biotsimistele ja valvele vaatamata vangimajja p??ses. Salakaubitsemine on muide oma loomult kuidagi eriline kuritegu. Kas v?ite n?iteks kujutleda, et raha ja kasusaamine m?ngivad m?ne salakaubitseja puhul k?rvalist osa, tulevad arvesse alles teises j?rjekorras? Aga just n?nda see on. Salakaubitseja teeb oma t??d hasardi p?rast, kutsumusest. Ta on m?neti luuletaja. Ta riskib k?igega, paneb end ??rmisse ohtu, kavaldab, leiutab, rabeleb l?ksust v?lja ning tegutseb vahel koguni mingi inspiratsiooniga. See kirg on niisama tugev nagu kaardim?ngus. Ma tundsin ?ht vangi, kes v?limuselt oli hiiglane, aga muidu nii vagur, vaikne ja tasane, et mitte ei saanud aru, mis moel tema k?ll vanglasse oli sattunud. Ta oli heas?damlik ja sai k?igiga l?bi, nii et ta kogu oma vangisoleku ajal ei l?inud kellegagi t?lli. Kuid ta oli p?rit l??nepiirilt, vanglasse sattunud salakaubavedajana ja ei suutnud loomulikult siingi kiusatusele vastu panna, hakkas vanglasse viina sisse tooma. Kui sageli teda selle eest karistati ja kuidas ta peksu kartis! Viinavedu iseendast andis talle t?itsa t?hist tulu. Viinast sai rikkaks ainu?ksi hangeldaja. Too veidrik aga armastas kunsti kunsti p?rast. Ta oli nutupill nagu m?ni naine, ja kui mitmel korral ta p?rast karistust vandus ja t?otas salakaubitsemist maha j?tta! Mehiselt pidas ta vahel vastu tervelt kuu aega, ent siis ei suutnud ikkagi kiusatusest v?itu saada … T?nu sellistele t??pidele ei olnud vanglas viinast puudust. L?puks oli veel ?ks tuluallikas, mis vange k?ll rikkaks ei teinud, kuid oli pidev ja aitas palju. Need olid armuannid. Meie ?hiskonna k?rgeimal klassil pole aimugi, kuidas kaupmehed, v?ikekodanlased ja kogu meie lihtrahvas „?nnetute“ eest hoolitsevad. Armuande jagatakse peaaegu lakkamatult, ja seda enamasti leiva, saia, kuklite, m?rksa harvemini raha n?ol. Ilma armuandideta oleks vangide elu paljudes kohtades v?ga raske, eriti eelvangistuses viibijatel, keda koheldakse hoopis karmimalt kui s??dim?istetuid. Armuannid jagatakse vangide vahel kristlikult, ?hev?rdselt. Kui k?igile ei j?tku, l?igatakse kuklid pooleks, vahel isegi kuni kuueks, ja iga vang saab tingimata oma palukese. M?letan, kuidas ma sain esmakordselt rahalise armuanni. See oli varsti p?rast mu vanglasse j?udmist. Ma tulin ?ksi soldati saatel ennel?unaselt t??lt koju. Minust l?ksid m??da ema ja t?tar, k?mneaastane t?druk, ilus kui inglike. Ma olin neid kord juba n?inud. Ema oli soldati lesk. Tema mees, noor soldat, oli kohtu all ja suri hospidalis vahialuste palatis samal ajal, kui minagi seal haigena lebasin. Naine ja t?tar k?isid seal temaga jumalaga j?tmas; m?lemad nutsid mis hirmus. Mind n?hes punastas n??d t?druk ja sosistas midagi emale; naine j?i seisma, otsis oma r?tinurgast veerandkopikalise ja andis t?tre k?tte. See jooksis mulle j?rele … „S?h, ?nnetu, v?ta kopikas Kristuse nimel!“ h??dis ta mulle ette joostes ja raha pihku pistes. Ma v?tsin ta kopika vastu ja t?druk lippas head meelt tundes ema juurde tagasi. Seda kopikakest hoidsin ma kaua alal. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/fjodor-dostojevski/markmeid-surnud-majast/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.