H?marad alleed

H?marad alleed Ivan Aleksejevit? Bunin Ivan Aleksejevit? Bunini (1870–1953) jutustuste kogumik „H?marad alleed“ on p?hendatud armastusele selle k?ikv?imalikes v?rvingutes. S?ngeid, vahel erootilisi ja sageli traagilisi af??re kannustab, aga ka l?hestab lihalike ja vaimsete tundmuste ?rgne vastuolu. Autor ise pidas seda raamatut parimaks k?igest, mida ta on kirjutanud.
Bunin, kelle meisterlik keelekasutus oli venekeelse kirjanduse rikkalikumaid, p?lvis oma kaasaegsete silmis viimase suure realisti tiitli. Ta oli esimene vene kirjanik, kellest sai Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema loomingu keeleline struktuur – tuntud ka kui „Bunini brokaat“ – on ku?lluslik, tihedakoeline ja peensusteni l?bim?eldud. Ivan Bunin H?marad alleed I osa H?marad alleed ?hel k?lmal ja sombusel s?gisp?eval s?itis pori t?ispritsitud, poole peale t?stetud kummiga tarantass, ees kolm ?sna tavalist hobust, k?igil saba pori p?rast ?les seotud, ?hel suurel, vihmadest uhutud, paljudest mustadest rattar??bastest viirutatud Tuula maanteel pika maja ette, kus ?he katuse all olid kroonu postijaam ja maja teises otsas erak?tes s?bratuba, kus sai puhata v?i ??bida, l?unat s??a v?i samovari tellida. Tarantassi pukis istus turjakas k?lamees, muistse maanteer??vli moodi, t?sine ja tumeda n?oga, h?re habe t?rvmust, seljas v??ga k?vasti kinniseotud paks palitu, ja tarantassis pikk sihvakas vanamees, ohvitser, peas suur nokkm?ts, seljas hall piibrinahast p?stkraega Nikolai-aegne sinel, kulmud alles mustad, kuigi vuntsid olid valged nagu ka nendega ?hinev p?skhabe; l?ug oli tal raseeritud ja ?ldse sarnanes ta v?limuse poolest mingil m??ral Aleksander II-ga, nagu see oli s?jav?elaste seas laialt levinud tolle valitsemisajal; ka tema pilk oli k?siv, vali ja ?htaegu v?sinud. Kui hobused seisma j?id, sirutas ta sileda s??rega s?jav?elasesaapas jala tarantassist v?lja ning l?ks seemiskinnastes k?tega sinelih?lmu ?leval hoides jooksujalu trepist ?les. „Vasakule, teie ekstsellents,“ h??dis kutsar pukist r?meda h??lega, ja oma pika kasvu t?ttu l?vel veidi kummardades astus mees eeskotta, seej?rel vasakule, kambrisse. Kamber oli soe, kuiv ja puhas: uus kullakarva ikoon vasakus nurgas, selle all puhta koreda linaga kaetud laud, laua ?mber puhtaksk??ritud pingid; k??giahi, mis v?ttis enda alla parempoolse tagumise nurga, oli vastselt kriidiga valgendatud; ligemal seisis midagi diivanitaolist, kaetud kirjude sadulatekkidega, leen vastu ahjuk?lge; ahjuukse vahelt tuli magusat kapsasupi – pehmekssaava kapsa, loomaliha ja loorberilehtede – l?hna. V??ras viskas sineli pingile ja n?is ainult mundriv?el ja saabastega veel pikem ja sihvakam, v?ttis siis kindad k?est, m?tsi peast ja silus k?hna kahvatu k?ega v?sinult ?le pea – tema hallid, meelekohtadelt silmanurkade poole kammitud juuksed olid kergelt k?harad, ilusal piklikul mustade silmadega n?ol oli siin-seal m?rgata tillukesi r?ugearme. Kambris ei olnud kedagi, ja paotanud eeskoja ust, h??dis ta pahaselt: „Hei, on seal kedagi?“ Kohe astuski kambrisse samuti mustade kulmudega ja samuti aastatest hoolimata alles ilus tumedate juustega naine, eaka mustlanna moodi, tume udemeviirg ?lahuulel ja p?skedel, k?nnak kerge, kuid keha t?se, suured rinnad punast pluusi paisutamas ja k?ht nagu emahanel kiiluna musta villase seeliku all. „Tere tulemast, teie ekstsellents,“ ?tles ta. „Kas suvatsete l?unat s??a v?i k?site samovari tuua?“ V??ras libistas pilgu ?le ta ?marate ?lgade ja kergete, kulunud punastes tatari sussides jalgade ning vastas l?hidalt, hajameelselt: „Too samovar. Oled siin perenaine v?i teenistuses?“ „Perenaine, teie ekstsellents.“ „T?hendab, pead ise s?bratuba?“ „Just n?nda. Pean ise.“ „Miks siis? Oled sa lesk, et ise majapidamist juhid?“ „Ei ole lesk, teie ekstsellents, aga millestki peab ju elama. Ja mulle meeldib majapidamisega ?iendada.“ „Ah soo. See on tore. Ja kui puhas ja hubane sul siin on.“ Naine oli teda kogu aeg, silmad veidi vidukil, uuriva pilguga vaadanud. „Mulle meeldib puhtus,“ vastas ta. „Ma olen ju h?rraste juures ?les kasvanud, kuidas ma siis ei peaks oskama end viisakalt ?leval pidada, Nikolai Aleksejevit?.“ Mees ajas end kiiresti sirgu, silmad l?ksid tal suureks ja ta punastas. „Nade?da, sina?“ lausus ta kiiruga. „Mina jah, Nikolai Aleksejevit?,“ vastas naine. „Jumal hoidku, jumal hoidku!“ ?tles mees pingile istudes ja naisele ainiti otsa vaadates. „Kes oleks v?inud arvata! Kui kaua me pole teineteist n?inud? Kolmk?mmend viis aastat?“ „Kolmk?mmend, Nikolai Aleksejevit?. Mina olen praegu neljak?mne kaheksa aastane, ja teie saate vist varsti kuusk?mmend, ma arvan?“ „Umbes nii… Jumal hoidku, kui imelik!“ „Mis asi on imelik, armuline h?rra?“ „Aga k?ik, see k?ik… Kuidas sa aru ei saa!“ Tema v?simus ja hajali olek olid kadunud, ta t?usis ja hakkas, pilk p?randal, kambris kindlal sammul edasi-tagasi k?ndima. J?i siis seisma ja hakkas r??kima, ise hallide juuste all punastades: „Sellestsamast ajast peale pole ma sinust midagi kuulnud. Kuidas sa siia sattusid? Miks sa h?rraste juurde ei j??nud?“ „H?rrased andsid mulle varsti p?rast teid priiusekirja.“ „Ja kus sa seej?rel elasid?“ „See oleks pikk jutt, armuline h?rra.“ „Abielus, nagu sa ?tlesid, ei ole olnud?“ „Ei, ei ole olnud.“ „Miks? Nii ilus, nagu sa tookord olid?“ „Ma ei saanud mehele minna.“ „Miks ei saanud? Mida sa tahad sellega ?elda?“ „Mida siin ikka seletada. Te ehk m?letate, kui v?ga ma teid armastasin.“ Mees punastas, nii et pisarad tulid silma, ta kortsutas kulmu ja hakkas j?lle edasi-tagasi k?ndima. „K?ik l?heb m??da, kulla s?ber,“ pomises ta. „Armastus, noorus – k?ik, k?ik. See on tavaline, k?ige harilikum lugu. Aastatega l?heb k?ik m??da. Kuidas see Hiiobi raamatus oligi? „M?tled selle peale otsegu vee peale, mis m??da jooksnud!““ „Kuidas jumal kellelegi annab, Nikolai Aleksejevit?. Noorus l?heb iga?hel m??da, aga armastus – see on iseasi.“ Mees t?stis pea, j?i seisma ja muigas valuliselt: „Ega sa ei saanud siis terve eluaeg mind armastada!“ „Ju ma siis sain. Kui palju ka aega m??da ei l?inud, ikka elasin selle m?ttega. Teadsin, et te pole ammu enam niisugune nagu tookord, et teie meelest polnudki nagu midagi juhtunud, aga ikka… N??d on hilja ette heita, aga t?si ta on, et te j?tsite mind v?ga s?dametult maha, mitmel korral tahtsin ma ?ksnes solvamise p?rast endalt elu v?tta, mida veel muust r??kida. Olid ju ajad, Nikolai Aleksejevit?, kui ma teid Nikolenkaks h??dsin, ja teie h??dsite mind – kas m?letate, kuidas? Ja suvatsesite mulle ?htelugu igasugustest „h?maratest alleedest“ luuletusi lugeda,“ lisas ta ebas?braliku naeratusega. „Oh, kui kena sa olid!“ ?tles mees pead vangutades. „Kui tuline, kui ilus! Milline keha, millised silmad! M?letad, kuidas k?ik sind vahtima j?id?“ „M?letan, armuline h?rra. Ka teie olite h?sti kena. Eks andnud ma just teile oma ilu ja oma tulisuse. Kuidas saaks seda unustada.“ „Oh! K?ik l?heb m??da. K?ik ununeb.“ „K?ik l?heb m??da, aga mitte k?ik ei unune…“ „Mine,“ ?tles mees n?gu k?rvale p??rates ja l?ks akna alla. „Mine ?ra, palun.“ Taskur?tiku v?tnud ja selle silmadele surunud, lisas ta kiiresti: „Kui vaid jumal mulle andestaks. Sina oled n?htavasti andeks andnud.“ Naine l?ks ukse poole ja seisatas: „Ei, Nikolai Aleksejevit?, ei ole andeks andnud. Kui me oma jutuga juba oma tunneteni oleme j?udnud, siis ?tlen ausalt: ma pole kunagi suutnud teile andeks anda. Nii nagu mul tookord polnud terves ilmas midagi kallimat kui teie, nii pole ka hiljem olnud. Sellep?rast ma ei saagi andeks anda. Aga mis sest ikka meenutada, ega surnud hauast ei t?use.“ „Jah, jah, pole m?tet, k?si hobused ette anda,“ vastas mees, n??d juba akna juurest karmi n?oga ?ra tulles. „?tlen sulle ?hte: ma pole elus kunagi ?nnelik olnud, seda, palun, ?ra arva. Vabanda, et ma v?ib-olla su enesearmastust riivan, aga ma ?tlen avameelselt: oma naist armastasin ma meeletult. Aga ta pettis mind, j?ttis mu veel solvavamalt maha kui mina sinu. Jumaldasin oma poega – milliseid lootusi ma k?ik temale panin, kuni ta kasvas! Aga temast tuli lurjus, pillaja, j?hkard, kalk, autu ja s?dametunnistuseta inimene… Muuseas, ka see on k?ige harilikum ja tavalisem lugu. J?? terveks, kulla s?ber. Arvan, et sinuga olen ka mina kaotanud k?ige kallima, mis mul elus on olnud.“ Naine astus talle ligemale ja suudles ta k?tt, mees suudles tema k?tt. „Lase hobused ette anda…“ Kui nad edasi s?itsid, m?tles mees mornilt: „Jah, kui veetlev ta oli! Lummavalt ilus!“ H?biga meenutas ta oma viimaseid s?nu ja seda, et oli naise k?tt suudelnud, ja h?benes kohe oma h?benemist. „Eks ole ju t?si, et tema kinkis mulle mu elu parimad hetked?“ Loojangu eel tuli pilvede vahelt v?lja kahvatu p?ike. Kutsar ajas hobuseid traavi, vahetas aina musti vankriroopaid, valides v?hem poriseid, ja m?tles samuti oma m?tteid. L?puks ?tles ta r?meda t?sidusega: „Tema vaatas kogu aeg aknast v?lja, teie ekstsellents, kui me ?ra s?itsime. Te vist tunnete teda juba ammu?“ „Ammu, Klim.“ „Sellel naisel on tarkust kuhjaga. R??gitakse, et l?heb aina rikkamaks. Annab raha intressi peale laenuks.“ „See ei t?henda midagi.“ „Miks ei t?henda! Kes siis ei tahaks paremini elada! Kui s?dametunnistuse j?rgi anda, pole h?da midagi. Ja selle koha pealt, r??gitakse, on ta ?iglane. Aga karmi k?ega! Kui ?igel ajal tagasi ei maksa – s??dista iseennast.“ „Jajah, s??dista iseennast… S?ida palun kiiremini, et me rongist maha ei j??ks…“ Madal p?ike heitis lagedatele p?ldudele kollakat valgust, hobused partsisid ?htlases taktis l?bi lompide. Mustad kulmud kortsus, vaatas mees v?lkuvaid kabjaraudu ja m?tles: „Jah, s??dista iseennast. Jah, muidugi, parimad hetked. Mitte ainult parimad, vaid t?epoolest lummavad hetked! „Me ?mber h?marad alleed ja ?itel??mas kibuvitsad…“ Aga, jumal hoidku, mis edasi oleks saanud? Siis, kui ma poleks teda maha j?tnud? T?ielik jamps! Seesama Nade?da ei oleks selle s?bratoa pidaja, vaid minu abikaasa, minu Peterburi maja perenaine, minu laste ema?“ Ja silmad kinni pannud, vangutas ta pead. 20. oktoober 1938 Kaukaasia Moskvasse j?udnud, peatusin ma nagu varas t?helepandamatus v??rastemajas ?hes Arbati p?ikt?navas ja elasin piinarikast erakuelu – ?hest temaga kohtumisest teiseni. Selle aja kestel k?is ta minu pool vaid kolm korda ja astus iga kord rutates tuppa, ise s?nades: „Ma tulin ainult ?heks silmapilguks…“ Ta oli kaunilt kahvatu, nii nagu on kahvatud armastavad, ?revil naised, ta h??l katkes, ja see, kuidas ta viskas vihmavarju kuhu juhtus ning kiirustas k?baraloori ?les t?stma ja mind kallistama, vapustas mind, ?ratades kaastunnet ja vaimustust. „Mulle tundub,“ ?tles ta, „et ta kahtlustab midagi, et ta koguni teab midagi – v?ib-olla on ta m?nda teie kirja lugenud, kui on leidnud minu lauale sobiva v?tme… Ma usun, et ta on oma kalgi, iseka loomuse poolest k?igeks v?imeline. ?kskord ?tles ta mulle otse: „Oma au, abielumehe ja ohvitseri au kaitstes ei peatu ma millegi ees!“ N??d j?lgib ta millegip?rast s?na otseses m?ttes iga mu sammu, ja et meie plaan ?nnestuks, pean ma olema kohutavalt ettevaatlik. Ta on juba n?us mind ?ra lubama, sest ma olen talle selgeks teinud, et ma suren, kui ei n?e l?unamaad ega merd, aga jumala p?rast, olge kannatlik!“ Meil oli hulljulge plaan: s?ita ?he ja sellesama rongiga Kaukaasiasse, mere ??rde, ja elada seal mingis t?iesti metsikus maakohas kolm-neli n?dalat. Ma tundsin seda rannikut, olin kunagi – noorena, ?ksikuna – elanud m?nda aega Sot?i ligidal ja kogu eluks olid mulle meelde j??nud need s?gis?htud mustade k?presside keskel, k?lmade hallide lainete l?hedal… Ja ta kahvatas, kui ma ?tlesin: „Aga varsti olen ma seal koos sinuga, m?estiku d?unglis, l?unamaise mere ??res…“ Oma plaani kordaminekusse ei uskunud me viimase hetkeni: see tundus meile olevat liiga suur ?nn. Moskvas sadas iga p?ev k?lma vihma, n?is, et suvi on juba l?bi ega tule enam tagasi, linn oli porine ja sombune, t?navad l?ikisid m?rjalt ja mustalt jalak?ijate lahtil??dud vihmavarjudest ja voorimehekalesside ?lest?stetud, s?idul rappuvatest katustest. Oli vidune, vastik ?htu, kui ma raudteejaama s?itsin, seesmiselt ?revusest ja k?lmast kangestunud. L?bi jaamahoone ja ?le platvormi l?ksin ma pooljoostes, kaabu silmadele t?mmatud, n?gu palitukrae varjus. V?ikeses esimese klassi kupees, mille ma aegsasti ette olin tellinud, pladises vihm h??lekalt vastu katust. Ma lasksin kohe aknakardina alla, ja niipea kui pakikandja, m?rja k?e valge p?lle vastu kuivaks p?hkinud, jootraha v?ttis ja lahkus, panin ukse lukku. Siis praotasin veidi kardinat ja j?in liikumatult seisma, p??ramata pilku mitmekesiselt rahvahulgalt, kes jaamalaternate tuhmis valguses oma pakkidega vaguni ees ?hele v?i teisele poole t?ttas. Me olime kokku leppinud, et mina s?idan jaama nii vara kui v?imalik ja tema nii hilja kui v?imalik, et ma tema ja ta mehega platvormil kogemata kokku ei satuks. N??d oli neil juba aeg kohale j?uda. Ma vaatasin ?ha pingsamalt – neid ei olnud ikka. L??di teist kella – ma l?ksin hirmust k?lmaks: j??b hiljaks v?i ei lasknud mees ?kki viimasel hetkel teda ?ra! Ent kohe seej?rel jahmatas mind pikakasvuline kogu, ohvitserim?ts, kitsas sinel ja seemisnahkses kindas k?si, millega ta, ise pikal sammul astudes, naisel k?e alt kinni hoidis. P?rkasin aknast eemale, vajusin diivaninurka. K?rval oli teise klassi vagun, vaimusilmas n?gin ma, kuidas ta peremehelikult koos naisega sinna sisse astus, ringi vaatas – kas pakikandja on naise kenasti sisse seadnud –, ja v?ttis kinda k?est, m?tsi peast, suudles teda, tegi ristim?rgi… Kolmas kell l?i mind kurdiks, liikuma hakanud rong tarretas ?leni… Rong lisas kiirust, v?ppus ja ??tsus, hakkas siis juba ?htlaselt, t?ie hooga edasi kihutama… Konduktorile, kes ta minu juurde t?i ja ta asjad siia kandis, surusin ma j?ise k?ega pihku k?mnerublalise… Sisse astunud, ta isegi ei suudelnud mind, ainult naeratas haledalt, diivanile istudes ja k?barat ?ra v?ttes, juustelt lahti p??stes. „Ma ei suutnud l?una ajal suut?itki s??a,“ ?tles ta. „Ma kartsin, et ma ei jaksa seda hirmsat rolli l?puni m?ngida. Ma tahan hirmsasti juua. Anna mulle narsaani,“ lausus ta, ?eldes mulle esimest korda sina. „Ma olen kindel, et ta s?idab mulle j?rele. Ma andsin talle kaks aadressi, Gelend?ik ja Gagra. No nii, kolme-nelja p?eva p?rast ongi ta Gelend?ikis… Jumal temaga, parem surm kui need piinad…“ Hommikul, kui ma koridori astusin, oli see p?ikest t?is ja umbne, klosetid l?hnasid seebist, odekolonnist ja k?igest, millest l?hnab rahvarohke vagun hommikul. Tolmust h?guste ja soojade akende tagant libises m??da tasane k?rbenud stepp, oli n?ha laiu tolmuseid teid, arbaasid, mida vedasid h?rjad, vilksatasid m??da raudteevahiputkad, iluaedades p?evalillede kanaarilinnukollased s??rid ja helepunased kassinaerid… Edasi tuli ??retu lage tasandik kurgaanide ja kalmetega, talumatult kuiv p?ike, taevas, mis oli nagu tolmupilv, siis viirastusid silmapiiril esimesed m?ed… Gelend?ikist ja Gagrast saatis ta kummastki mehele postkaardi, kirjutas, et ta ei tea veel, kuhu peatuma j??b. Seej?rel suundusime piki randa alla l?una poole. Me leidsime ?rgse paiga, kus kasvasid plaatanimetsad ja ?itsevad p??sad, mahagonipuud, magnooliad ja granaat?unapuud, mille keskelt kerkisid lehvikukujulised palmid ja mustendavad k?pressid… Ma ?rkasin vara, ja kuni tema magas, umbes kella seitsmeni, millal me teed j?ime, k?ndisin k?ngastel s?gavale metsa. Palav p?ike paistis juba eredalt, puhtalt ja r??msalt. Puude all helendas taevassinine, magusalt l?hnav, h?ljuv ja hajuv udu, kaugete metsaste m?gede taga s?delesid igavesti valevad lumised m?etipud… Tagasi tulin ma ?le meie k?la palava, korstnatest kerkivast p?letuss?nniku suitsust l?hnava turuplatsi: seal k?is hoogne kaubitsemine, inimesed tunglesid ratsahobuste ja eeslite vahel – hommikuti tuli turule kokku hulganisti eri h?imudest m?gilasi –, sujuval sammul k?ndisid pikkades mustades maani r?ivastes t?erkessitarid, jalas pehmed punased tuhvlid, pead mingisse musta palakasse m?ssitud, ja vahel s?hvatasid sellest leinalikust m?hisest v?lkkiired linnupilgud. P?rast l?ksime mere ??rde, alati t?iesti t?hjale rannale, suplesime ja pikutasime p?ikesepaistel, kuni j?udis k?tte hommikus??gi aeg. P?rast hommikus??ki – alati restil praetud kala, valge vein, p?hklid ja puuviljad – tungisid l?bi varbluukide meie telliskivikatusega osmiku l?mbesse h?marusse palavad l?busad valgusv??did. Kui kuumus j?rele andis ja me akna lahti tegime, oli t?kike merd, mida me n?gime meie all n?lvakul kasvavate k?presside vahelt, kannikesev?rvi ja nii vaikne ning tasane, et tundus, nagu ei saabuks sellele rahule, sellele ilule iialgi l?ppu. Loojangu eel kerkisid mere tagant sageli imelised pilvekuhilad; need ?hetasid nii majesteetlikult, et ta heitis vahel diivanile, kattis n?o gaasr?tikuga ja nuttis: veel paar-kolm n?dalat – ja j?lle Moskva! ??d olid soojad ja pilkased, mustas pimeduses heljusid, sirasid ja helendasid topaasiv?rvi tulek?rbsed, nagu klaasist kellukesed kilisesid lehekonnad. Kui silm oli pimedusega harjunud, tulid k?rgemalt n?htavale t?hed ja m?gede harjad, k?la tagant joonistusid v?lja puud, mida me p?eval polnud m?rganud. Ja kogu ?? kostis sealt, k?lak?rtsist, tuhm trummip?rin ning otsekui ?he ja sama l?putu kurguh??lse laulu kaeblik, lootusetu ja ?nnelik hala. Meie osmiku ligidal, kaldaj??rakus, mis metsast mere poole laskus, h?ples oma kivises s?ngis kiirevooluline selge veega oja. Kui imeliselt kilgendas ja viras tema l?iklev pind sel salap?rasel tunnil, kui m?gede ja metsade tagant just nagu mingi kummaline olend vaatas terasel pilgul alla hiline kuu! M?nikord veeresid m?gedelt alla hirmu?ratavad ?ikesepilved, puhkes ?ge raju, metsade m?hiseva hauapimeduse k?ristasid ?htelugu lahti muinasjutulised rohelised l?hangud ja k?rgel laotuse all k?rgatasid veeuputusaegsed pikseraksatused. Siis ?rkasid metsas ja kr?unusid kotkapojad, ulus panter, kl?hvisid ?aakalid… ?kskord jooksis terve kari ?aakaleid meie valgustatud akna alla kokku – nad jooksevad sellistel ??del alati elamute juurde –, me tegime akna lahti ja vaatasime neid ?levalt, ja nemad seisid s?ravas vihmavalingus ja kl?hvisid, palusid tuppalaskmist… Ta nuttis r??must neid vaadates. Mees otsis teda Gelend?ikist, Gagrast, Sot?ist. J?rgmisel p?eval p?rast Sot?i j?udmist k?is ta hommikul meres suplemas, ajas siis habet, pani selga puhta pesu, lumivalge ohvitserikuue, s?i hommikust oma v??rastemaja restorani terrassil, j?i pudeli ?ampanjat, kohvi ?artr??siga, suitsetas aeglaselt sigari l?puni. Oma numbrituppa tagasi l?inud, heitis ta diivanile ja tulistas endale kahest revolvrist m?lemasse meelekohta. 12. november 1937 Ballaad Enne suuri talviseid p?hi oli maamaja alati kuumaks k?etud nagu saun ja pakkus kummalist pilti, sest k?ik ruumikad ja madalad toad, mille uksed olid j?rjestikku lahti – eestoast diivanitoani, mis asus p?ris maja otsas –, s?rasid puhasnurkades p?levate vahak??nalde ja p?hapiltide ees rippuvate ikoonilampide tuledes. Enne neid p?hi pesti terves majas puhtaks siledad tammelaudadest p?randad, mis k?tmisest kiiresti kuivasid, ja p?rast laotati neile puhtad hobusetekid, nagu kord ja kohus t?steti oma kohale tagasi t?? ajaks k?rvale nihutatud m??bel, toanurkades, h?bedaste ja kullatud katetega p?hapiltide ees s??dati ikoonilambid ja k??nlad, k?ik muud tuled aga kustutati. Selleks kellaajaks oli akende taga juba tumesinine talve?? ja k?ik l?ksid laiali, iga?ks oma magamistuppa. Siis j?i majja valitsema t?ielik vaikus, harras ja nagu midagi ootav rahu, mis erakordselt h?sti sobis ?iselt p?halike ikoonidega, mida valgustas nukker ja h?rdaks tegev kuma. Talvel k?is m?isas m?nikord k?las palver?ndur Ma?enka, hallip?ine, k?hnuke ja habras nagu t?tarlaps. Tema oli ainus, kes nendel ??del majas ei maganud: tulnud p?rast ?htus??ki peretoast eestuppa ja t?mmanud vildid oma v?ikeste jalgade otsast, k?is ta villaste sukkade v?el ?le pehmete hobusetekkide h??letult l?bi k?ik need palavad, salap?raselt valgustatud toad, heitis igas toas p?lvili, l?i risti ette, kummardas ikoonide ees, ja tuli siis j?lle eestuppa tagasi, istus mustale riidekirstule, mis igivanast ajast peale seal oli seisnud, palvetas vaikse h??lega, luges psalme v?i lihtsalt r??kis iseendaga. Nii kuulsingi ?kskord sellest „jumala metsalojuksest, Issanda hundist“ – kuulsin, kuidas Ma?enka tema poole palvetas. Mul ei tulnud und, l?ksin hilja ??sel saali, et sealtkaudu diivanituppa minna ja v?tta sealt raamatukappidest midagi lugeda. Ma?enka ei kuulnud mind. Ta istus pimedas eestoas ja r??kis midagi. Ma seisatasin ja j?in kuulama. Ta luges peast psalme. „Jehoova, kuule mu palvet ja v?ta kuulda mu kisendamist,“ lausus ta t?iesti ilmetult. „?ra seisa vait mu silmavee p?rast, sest ma olen v??ras sinu ees, ?ks majaline, kuida k?ik mu vanemad… ?elge jumalale: mis kardetavad on su teod! Kes k?igek?rgema jumala kaitsmise all elab ja alati k?igev?gevama varju alla j??b… T?mmu l?ukoerte ja vihasema madude peale pead sa tallama, sa pead noored l?ukoerad ja lendavad maud ?ra tallama…“ Viimaste s?nade juures t?stis ta vaikselt, kuid kindlalt h??lt, lausus veendunult: „Sa pead noored l?ukoerad ja lendavad maud ?ra tallama…“ Seej?rel vaikis ta veidi, ohkas aeglaselt ja ?tles nii, nagu vestleks kellegagi: „Sest k?ik metsa lojuksed on mu p?ralt, metsa lojuksed m?gede peal tuhande kaupa…“ Ma heitsin pilgu eestuppa: ta istus kirstul, m?lemad v?ikesed villastes sukkades jalad rippu, ja hoidis k?si risti rinnal. Ta vaatas enda ette, mind m?rkamata. T?stis siis silmad lakke ja lausus s?nahaaval: „Ja sina, jumala metsalojus, Issanda hunt, palu meie eest taevast jumalaema.“ Ma l?ksin l?hemale ja ?tlesin vaikselt: „Ma?enka, ?ra karda, see olen mina.“ Ta laskis k?ed r?ppe, t?usis, tegi s?gava kummarduse: „Terekest, armuline h?rra. Oh ei, ega ma ei karda. Mis mul enam karta? Noorest peast olin rumal, kartsin k?ike. Vanat?hi, pigisilm, ajas segadusse.“ „Istu, palun,“ ?tlesin ma. „Oh, mis te n??d,“ vastas ta. „Las ma seisan, armuline h?rra.“ Ma panin k?e ta v?ikesele kondisele suure rangluuga ?lale, sundisin ta istuma ja istusin tema k?rvale: „Istu, muidu ma l?hen ?ra. ?tle, keda sa palusid? Kas on olemas selline p?hak – Issanda hunt?“ Ta tahtis j?lle t?usta. Ma hoidsin teda j?lle tagasi: „N?e, missugune sa oled! Ja ise r??gid, et ei karda midagi! Ma k?sin sinu k?est: on siis selline p?hak t?esti olemas?“ Ta m?tles. Vastas siis t?siselt: „K?llap on, armuline h?rra. Selline loom nagu tiiger Eufrat on ju olemas. Kui on kirikus nii maalitud, k?llap siis on. Ma olen ise teda n?inud.“ „Kuidas sa oled n?inud? Kus? Millal?“ „Ammuilma, armuline h?rra, ei m?leta enam, millal. Ja kus – ei oska kosta: m?letan ainult, et me s?itsime sinna kolm ??d-p?eva. Seal oli k?la nimega Krut?je Gor?. Ma olen ise ka kaugelt p?rit – vahest olete juhtumisi kuulnud: Rjazani kubermangust, aga see kant j??b veel allapoole, Doni taha, ja misuke metsik paik see oli, seda ei m?ista mitte r??kidagi. Seal oligi meie v?rsti, teie vanaisa armastatud k?la, tema salapaik – ligikaudu ehk tuhat savih?tti paljastel k?ngastel ja m?eveerudel, ja k?ige k?rgemal m?el, p?ris ?leval tipus, Kamennaja j?e kohal, h?rraste kolme korrusega maja, samuti paljas, ja kollane sammastega kirik, ja selles kirikus oligi seesamune Issanda hunt: keset kirikut, k?llap malmist hauaplaadi all lamas v?rst, kellel hunt k?ri l?bi oli hammustanud, ja hauast paremale, samba peale oligi tema ise, see hunt, t?ies elusuuruses ja loomutruuduses ?les maalitud: istub, hall kasukas seljas, oma tiheda saba peal, kere p?stakil, esimesed k?pad vastu maad – ja muudkui vahib sulle otse silma sisse: kaelusekarv hall, paks ja ohtjas, pea suur, k?rvad teravad, kihvad paljad, silmad l?igivad, pea ?mber kuldne paistus nagu p?hakutel ja vagameestel. P?ris hirmus sihukest imeasja meelde tuletada! T?pipealt nagu elus, istub ja vahib, nagu tahaks kohemaid sulle kallale karata!“ „Oota, Ma?enka,“ ?tlesin ma. „Ma ei taipa midagi: misp?rast ja kes selle hirmsa hundi siis kirikusse maalis? Sa ?tlesid, et ta oli v?rstil k?ri l?bi hammustanud: miks ta siis p?ha on ja miks tema pilt v?rsti haua k?rval peab seisma? Ja kuidas sina sinna sattusid, sinna koledasse k?lasse? Jutusta nii, et aru saaks.“ Ja Ma?enka hakkas jutustama. „Sinna sattusin ma sellep?rast, armuline h?rra, et olin tookord p?risori, teenijat?druk meie v?rstide juures. Olin vaenelaps, minu isa, nii r??giti, oli olnud keegi l?bis?itja – arvata v?ib, et ?rakaranud sunnit??line –, tegi mu ?raeksitatud emale sohilapse ja kadus ise jumal teab kuhu, aga ema heitis varsti p?rast minu ilmaletulekut hinge. H?rrastel hakkas minust hale, niipea kui ma kolmteist t?is sain, v?tsid mu sulasrahva hulgast h?rrastemajja ja andsid noore proua k?sutada, millegip?rast hakkasin ma prouale nii meeldima, et ta ei lasknud mind mitte tunnikesekski oma armu alt v?lja. Temap see v?ttiski mind endaga reisile kaasa, kui noorel v?rstil tuli m?ttesse s?ita koos naisega oma vanaisa p?randust, sedasama salapaika, Krut?je Gor? k?la vaatama. See p?rusm?is oli ammuilma hooletusse j?etud, inimestest t?hi – maja seisis vanaisa surmast saati mahaj?etuna, aknad laudadega kinni l??dud –, no ja meie noortel h?rrastel tuli tahtmine seda vaatama minna. Seda aga, misukest hirmsat surma vanaisa suri, seda me teadsime rahva juttude j?rgi…“ Saalist kostis kerget praginat ja seej?rel kukkus miski n?rga kopsatusega. Ma?enka t?stis jalad kirstult p?randale ja jooksis saali: seal oli juba tunda mahakukkunud k??nla k?rsahaisu. Ta pigistas alles suitseva k??nlatahi s?rmedega surnuks, kustutas jalgadega trampides h??guva hobuseteki, ronis siis toolile, pani k??nla teiste ikooni alla h?benappadesse pistetud p?levate k??nalde abil uuesti p?lema ja s?ttis selle sinna ?narasse, kust ta v?lja oli kukkunud: p??ras heleda leegi allapoole, tilgutas ?narasse sulavaha nagu tulist mett, pani k??nla p?sti, n?pistas osavate peenikeste s?rmedega s?estunud tahi teistelt k??naldelt ja h?ppas j?lle p?randale. „N?e, kui kenasti p?lema hakkasid,“ ?tles ta risti ette l??es ja k??nlatulede erksamaks l?inud kuldset s?delust vaadates. „Ja kuidas l?hnab, nagu kirikus!“ ?hus oli tunda magusat suitsuhaisu, tulukesed v?belesid, ikooni iidne p?hakupale vaatas k??nalde tagant h?bekatte t?hjast avausest. ?lemiste selgete aknaklaaside taga – alumised olid kaetud paksu halli h?rmakorraga – mustendas ?? ja ligemal valendasid raske lumekoorma all kuuseoksad rohtaias. Ma?enka vaatas ka neid, l?i veel kord risti ette ja tuli eestuppa tagasi. „Teil oleks aeg puhkama heita, armuline h?rra,“ ?tles ta kirstule istudes ja haigutust alla surudes, kattes suu oma v?ikese kuivetu k?ega. „?? on juba pelutav.“ „Miks pelutav?“ „Sellep?rast et on salaasju t?is, n??d tohib ainult kikas, meie keeli kukk, ja veel ?ine kaaren, p?ll, ?leval olla. N??d v?tab issand ise maad kuulda, k?ige t?htjamad t?hed m?ngivad, lahvandused k?lmuvad meredes ja j?gedes.“ „Ja miks sa siis ise ??siti ei maga?“ „Eks mina ka magan, armuline h?rra, niipalju kui tarvis. On siis vanale inimesele palju und vaja? Nagu linnukesele oksa peal.“ „Nojah, heida pikali, ainult r??gi mulle sellest hundist l?puni.“ „See on nii segane ja ammune lugu, armuline h?rra – ?kki t?esti ainult ballaad.“ „Kuidas sa ?tlesid?“ „Ballaad, armuline h?rra. Niiviisi meie h?rrased ?tlesid, armastasid neid ballaade lugeda. Juhtusin vahel kuulama – k?lm judin k?is ?le selja: M?e taga tuisum?llus lumi vihiseb ja keeb, valgel v?ljal tantsib, keerleb, hangedesse tuiskab teed… Issake, kui tore see on!“ „Mille poolest tore, Ma?enka?“ „Selle poolest, et ise ka ei tea, mille poolest. Jube hakkab.“ „Vanasti, Ma?enka, oli k?ik jube.“ „Kuidas v?tta, armuline h?rra? V?ib-olla t?esti oli jube, ainult tagantj?rele paistab kena. Sest millal see oli? See k?ik oli ju nii ammu – k?ik troonid ja vallad on varisenud, k?ik tammed vanadusest k?dunenud, k?ik k??pad maaga ?hetasaseks saanud. Selle looga on samuti – m?isateenijad jutustasid seda t?pselt nii, aga kas see ka t?si oli? Lugu olevat juhtunud veel suure keisrinna valitsemise aegu ja v?rst olevat sellep?rast Krut?je Gor?s istunud, et keisrinna oli miskip?rast tema peale v?ga vihaseks saanud, v?rsti enda juurest kaugemale pagendusse saatnud, aga v?rst oli seal hirmus julmaks l?inud – ?le k?ige meeldinud talle oma orjasid nuhelda ja k?lvatut elu elada. Ta oli veel t?ies ihurammus mees ja v?ljan?gemise poolest ise?ranis kena, ja k?igi tema teenijate, k?igi k?laelanike seas polevat olnud ?htegi neidu, keda ta poleks esimeseks ??ks enda juurde, oma haaremisse n?udnud. No ja nii langeski ta k?ige j?ledamale patuteele: hakkas koguni omaenese lihase poja ?sja laulatatud naist himustama. Poeg teenis Peterburis tsaari s?jav?es, ja kui oli endale m?rsja leidnud, isalt loa saanud ja abiellunud, eks ta siis vist s?itiski noorikuga sinna Krut?je Gor?sse, isa tervitama. Ja vanamees hakkaski poja naist ihaldama. Egas, armuline h?rra, armastusest ilmaasjata laulda: Arm see leegib igas riigis, armut??d teeb kogu ilm… Ja mis patt see olekski, kui olgu v?i vana mees m?tleb kallimale, ?hkab tema j?rele? Aga siin olid asjalood hoopis teistsugused, siin oli tegu otsekui lihase t?trega ja tema liiderlik plaan oli sohielu elada.“ „Ja mis edasi sai?“ „Sedasi, armuline h?rra, et kui noor v?rst m?rkas, et isal on selline salan?u, otsustas ta vaikselt p?geneda. R??kis tallipoistele augu p?he, k?lvas nad igasugu kingitustega ?le, k?skis s?da?? paiku kolm k?ige v?ledamat hobust saani ette rakendada, hiilis kohe, kui vana v?rst magama oli l?inud, noort naist kaasa v?ttes vargsi isakodust v?lja – ja kadus. Ainult et vanal v?rstil polnud m?tteski magama minna: ta oli juba ?htul oma salakaebajate k?est k?ik teada saanud ja hakkas kohe p?genikke taga ajama, ??, ?tlemata vali pakane, lausa r?ngad seisavad kuu ?mber, aga temale ei loe see midagi – kihutab ratsahobuse seljas, ?leni end saableid ja p?stoleid t?is riputanud, k?ige armsam koerapoiss tema k?rval, ja n?eb juba eespool poja troikat. Kisendab nagu kotkas: seisa, muidu lasen! Aga nood ei kuula, ajavad aga k?igest v?est hobuseid, nii et tuisk k?ib ?le pea. Vana v?rst hakkas siis hobuseid tulistama, k?mmutas kihutamise pealt maha esiteks ?he, parempoolse priipassihobuse, siis teise, vasakpoolse, ja sihtis juba juhthobust, kui vaatas korraks k?rvale ja n?gi: ?le lumevaalude tormab kuupaistel tema poole hiiglasuur, senin?gematu hunt, silmad punased nagu tuleleek ja paistus pea ?mber! V?rst hakkas tema pihta paugutama, aga hunt ei teinud sellest v?ljagi: tormas kui tuulispask v?rsti juurde, kargas talle rinnale – ja ?he hetkega rebis ta k?ri kihvadega l?hki.“ „No see on k?ll ?udne lugu, Ma?enka,“ ?tlesin ma. „T?epoolest ballaad!“ „?rge naerge, armuline h?rra, see on patt,“ vastas ta. „Issandal on k?ike palju.“ „Ma ei ?tle midagi, Ma?enka. Aga ikkagi on imelik, et selle hundi pilt maaliti just v?rsti haua k?rvale, kelle ta l?hki kiskus.“ „Pilt, armuline h?rra, maaliti v?rsti enese tahtmisel: ta toodi veel elusana koju, ta j?udis enne surma pattu kahetseda ja armulauda saada, ja oma viimasel silmapilgul k?skis ta selle hundi kirikusse oma haua k?rvale ?les maalida – k?llap vist manitsuseks k?igile v?rsti j?reltulijatele. Kes oleks v?inud tollel ajal tema k?sust ?le astuda? Pealegi oli kirik tema kodukirik, tema enda ehitatud.“ 3. veebruar 1938 Stjopa ?htu eel, teel T?erni, j?i noor kaupmees Krassil?t?ikov ?ikese ja paduvihma k?tte. ?lekuue krae ?les t?stetud, nokkm?ts, millelt vesi voolas ojadena, s?gavalt silmadele t?mmatud, tegi ta kiiret s?itu kaarikuga, istudes kaksiratsi p?ris porilaua ??res, pikkades saabastes jalad tugevasti assile toetatud, ja hoidis m?rgade, k?lmast kohmas k?tega pingul m?rgi libedaid nahkohje, sundides tagant niigi v?ledat hobust; temast vasakul, porijugasid ?leskeerutava esiratta k?rval laskis ?htlast s?rki pruun pointer, keel pikalt ripakil. Algul oli Krassil?t?ikov s?itnud m??da musti mullaseid vankrir??paid maantee k?rval, hiljem aga, kui rattaj?ljed muutusid ?heksainsaks halliks mullidega kaetud j?eks, keeranud maanteele, kus kaarik veeres riginal ?le peenikeste kruusakivide. Enam ammu polnud n?ha ei ?mberkaudseid p?lde ega taevast selle uputuse tagant, mis t?i endaga kaasa v?rske kurgi ja fosfori l?hna; nagu maailmal?pu ettekuulutus lahvatas ?htelugu silme ees pimestavpunane looklev valgusjuga, ?levalt v?imsast pilvem??rist s?hvis alla terav hargnev v?lk, praginal lendas ?le pea selle s?rtsuv saba ja kohe seej?rel veeresid ?le taeva erakordselt j?ulised, k?misevad raksatused. Iga kord p??dis hobune ?le kere v?patades nende eest p?geneda, lingutas k?rvu, ja koer jooksis edasi juba pikkade h?petega… Krassil?t?ikov oli ?les kasvanud ja ?ppinud Moskvas, seal ?likooli l?petanud, aga kui ta suvel s?itis oma Tuula m?isasse, mis oli rohkem j?uka suvemaja moodi, meeldis talle esineda maarahva seast p?rit m?isnikuna ja kaubasaksana, ta j?i k?ll punast prantsuse veini ja hoidis paberosse kuldportsigaris, aga k?is ringi juhtnahast saabastega, kandis vene s?rki ja kaftanit ning oli uhke oma venep?rase v?limuse ?le, ja praegu, paduvihmas ja k?uem?rinas, tundes, kuidas m?tsinokalt ja ninalt voolab sorinal jahe vesi, oli ta s?da tulvil tarmukat rahulolu maaeluga. Sellel suvel oli ta sageli meenutanud mullust suve, kui vahekord ?he tuntud n?itlejannaga oli teda sundinud vaevlema Moskvas juulikuuni, kuni n?itlejanna Kislovodskisse s?itis: tegevusetus, palavus, raudt?rtes h??guva asfaldi tuline ving ja roheline toss ?lessongitud t?navatel, hommikueined Troitski keldrik?rtsis V?ikese teatri n?itlejatega, kes samuti asutasid Kaukaasiasse s?itma, seej?rel Tramblet’ kohvipoes istumine, ?htuti n?itlejanna ootamine oma korteris, kus m??blile olid katted peale t?mmatud, l?htrid ja maalid musliiniga kaetud ning ?hus h?ljus naftaliinil?hn… Suve?htud Moskvas on l?putud, pimedaks hakkab minema alles kella ?heteistk?mne paiku, sina ootad ja ootad, aga teda ei tule ikka veel. Siis heliseb l?puks uksekell – saabub tema, suviselt elegantne, ja sa kuuled ta hingeldavat h??lt: „Anna palun andeks, terve p?eva olin peavalu p?rast pikali maas, p?ris n?rtsinud on sinu teeroos, ruttasin nii kangesti, et v?tsin voorimehe, olen kohutavalt n?ljane…“ Kui paduvihm ja k?misevad piksek?rgatused hakkasid vaiksemaks j??ma, kaugemale vajuma ja veidi valgemaks l?ks, ilmus eespool, maanteest vasakul, n?htavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sisses?iduhoov. Linnani oli j??nud veel kaksk?mmend versta – peaks natuke ootama, m?tles Krassil?t?ikov, hobune on ?leni vahus, ja kes teab, mis veel v?ib tulla, sealt servast on taevas veel s?simust ja v?lgud aina s?hvivad… Teeotsal keeras ta t?ies traavis sisses?iduhoovi poole ja pidas hobuse kinni puutrepi ees. „Vanataat!“ h??dis ta valjusti. „Tule k?lalist vastu v?tma!“ Aga palkmaja aknad roostetanud plekk-katuse varjus olid pimedad, tema h??dele ei vastanud keegi. Krassil?t?ikov sidus ohjad porilaua k?lge, astus trepile h?panud porise ja m?rja koera j?rel ?les – koer n?gi t?iesti metsik v?lja, silmavalged l?ikisid heledalt ja ogaralt –, l?kkas nokkm?tsi higiselt laubalt kuklasse, t?mbas vihmast vettinud ?lekuue seljast, viskas selle trepik?sipuule, nii et j?i ainult kerge kaftani v?ele, v??l h?benaastudega nahkrihm, h??rus poripritsmetest m??rdunud n?gu ja hakkas piitsavarrega pori saapas??rtelt maha kraapima. Uks v??rusesse oli poikvel, aga tundus, et maja on t?hi. On vist loomi talitamas, m?tles ta, ajas end sirgu ja vaatas v?ljade poole: ehk s?ita siiski edasi? ?htune ?hk oli liikumatu ja r?ske, kaugemalt, sajust raskunud viljap?ldudelt kostis p?ldvuttide reibast vadinat, vihm oli lakanud, aga ?? liginemas, taevas ja maa t?mbusid ?hvardavalt tumedaks, teisel pool maanteed, madala tintmusta metsaviiru taga mustendas veel tihedam ja s?ngem pilv, v?lgatas lai kurjakuulutav punane tulekeel – ja Krassil?t?ikov astus v??rusesse ning kobas pimeduses k?ega kambriust. Kamber oli pime ja vaikne, kuskil tiksus ainult rublane seinakell. Ta l?i ukse pauguga kinni, p??ras vasakule, leidis kobamisi ja tegi lahti j?rgmise ukse, mis viis peretuppa: j?lle mitte kedagi, ainult k?rbsed sumisesid uniselt ja pahuralt palavas pimeda lae all. „K?ik on vist maha k?rvanud!“ lausus ta valjusti – ja kuulis kohe, kuidas peremehe t?tar Stjopa pimedas end lavatsilt alla libistas ja kiirelt, laulvalt, peaaegu lapseh??lega ?tles: „See olete teie, Vassil Likseit?? Ma olen siin ?ksip?ini, k??git?druk on isaga pahuksis ja l?ks koju, isa v?ttis t??mehe kaasa ja s?itis linna asju ajama, vaevalt nad t?na tagasi j?uavad… Ma kartsin hullup??ra ?ikest ja siis kuulsin, et keegi s?idab meile, ja ehmatasin veel rohkem ?ra… Tere, ?rge palun minu peale pahane olge…“ Krassil?t?ikov t?mbas tikust tuld, valgustas tema musti silmi ja t?mmut n?gu: „Tere, rumaluke. Mina s?idan ka linna, aga n?ed, mis ilm teeb, keerasin sisse, et natuke oodata… Ja sina kartsid, et r??vlid tulevad?“ Tikk oli peaaegu l?puni p?lenud, kuid heitis veel valgust sellele kohmetult naeratavale n?ole, korallkeele k?hnukese kaela ?mber, v?ikestele rindadele kollaka sitskleidi all… Stjopa oli kasvult temast peaaegu poole l?hem ja n?gi v?lja t?iesti nagu plikake. „Ma panen kohe lambi p?lema,“ ?tles ta kiiruga, kohmetudes ?ha enam Krassil?t?ikovi terase pilgu all, ja l?ks ruttu laua kohal rippuva lambi juurde. „Issand ise saatis teid, mida ma siin ?ksi oleksin peale hakanud,“ ?tles ta laulvalt, t?usis kikivarvule ja hakkas saamatult lambiklaasi s?mbulisest lambipeast, selle plekkr?ngast v?lja v?tma. Krassil?t?ikov s??tas teise tiku, vaatas tema v?ljasirutatud, ettepoole kallutatud keha. „Pea, pole vaja,“ ?tles ta ?kki, viskas tiku maha ja v?ttis t?drukul piha ?mbert kinni. „Oota, p??ra end korraks minu poole…“ Stjopa vaatas kohkunult ?le ?la, laskis k?ed alla ning p??rdus ?mber. Krassil?t?ikov t?mbas ta enda vastu – Stjopa ei rabelnud lahti, heitis ainult ujedalt ja ?llatunult pea kuklasse. Krassil?t?ikov vaatas l?bi h?maruse ?levalt talle otse ja kindlalt silma ning puhkes naerma: „N??d l?id veel hullemini kartma?“ „Vassil Likseit?…“ sosistas Stjopa paluvalt ja p??dis end tema k?te vahelt v?lja keerata. „Pea n??d. Kas ma siis ei meeldi sulle? Ma ju tean, sa oled alati r??mus, kui ma teile tulen.“ „Paremat kui teie pole terves ilmas mitte kedagi,“ kinnitas Stjopa tasakesi ja innukalt. „No n?ed siis…“ Krassil?t?ikov suudles teda pikalt huultele ja libistas k?ed allapoole. „Vassil Likseit?… jumala p?rast… Te unustasite, teie hobune j?igi trepi ette seisma… isa tuleb koju… Oh, ?rge tehke!“ Poole tunni p?rast l?ks Krassil?t?ikov toast v?lja, talutas hobuse hoovi sara alla, v?ttis tal p?itsed peast, t?stis talle keset hoovi seisvast vankrist m?rga niidetud heina ette ja l?ks tuppa tagasi, vaadates rahulikke t?hti selginud taevalaotusel. Vaikse toa palavasse pimedusse langes ikka veel igast kandist kaugete n?rkade p?lkude kuma. Stjopa lamas lavatsil k?garas, pea vastu rinda surutud, p?rast ?gedat nuttu ?udse hirmu, vaimustuse ja k?ige toimunu ootamatuse p?rast. Krassil?t?ikov suudles ta m?rga, pisaratest soolast p?ske, heitis pikali ja seadis ta pea oma ?lale, hoides paremas k?es paberossi. Stjopa lamas vaguralt, s?nagi lausumata, Krassil?t?ikov silitas suitsetades vasaku k?ega ?rnalt ja hajameelselt tema juukseid, mis teda l?ua alt k?ditasid… Siis j?i Stjopa j?rsku magama. Krassil?t?ikov lamas, vaatas pimedusse ja muigas rahulolevalt: „Isa s?itis linna…“ S?h sulle linnas?itu! Sant lugu, vanamees saab k?igest kohe aru – sihuke k?hetu ja k?be taat, hall vammus seljas, habe lumivalge, aga paksud kulmud alles t?iesti mustad, pilk ebatavaliselt ergas, kui purju j??b, vatrab vahetpidamata, aga n?eb k?ik ?ra… Und saamata lamas ta senikaua, kuni pimedus hakkas toa keskpaigas, lae ja p?randa vahel heledamaks muutuma. Pead p??rates n?gi ta akna taga rohekaks t?mbunud idataevast ja juba seletas silm h?maras nurgas laua taga suurt ikooni preestrir??s p?hamehega, selle ?nnistamiseks ?lest?stetud k?tt ja lepitamatult ?hvardavat pilku. Ta vaatas Stjopat: see lamas kerrat?mbunult nagu ennegi, jalad kr?nksus, magades ei m?letanud ta midagi! Armas ja hale plikatirts… Kui taevas oli juba p?ris hele ja kukk seina taga mitut viisi kirema hakanud, nihutas ta end, et ?les t?usta. Stjopa v?patas ?rkvele, j?i poolistuli lamama, kleit rinna eest lahti, juuksed sassis, ja vaatas midagi m?istmata talle otsa. „Stjopa,“ ?tles Krassil?t?ikov ettevaatlikult. „Mul on aeg minna.“ „Juba s?idate ?ra?“ sosistas Stjopa huupi. Ja taipas ?kki ning l?i ristis k?si endale vastu rinda: „Kuhu te siis s?idate? Mismoodi ma n??d olen ilma teieta? Mida ma n??d tegema pean?“ „Stjopa, ma tulen varsti j?lle tagasi…“ „Aga isa on siis ju kodus – kuidas ma teiega kokku saan! Ma tuleksin maantee taha metsa, aga kuidas ma kodust tulema p??sen?“ Hambaid kokku pigistades l?kkas Krassil?t?ikov ta pikali. Stjopa heitis k?ed laiali, karjatas magusas, otsekui surmaeelses ahastuses: „Oh!“ Siis seisis Krassil?t?ikov lavatsi ees, kaftan juba seljas, nokkm?ts peas, piits k?es, selg akende, just n??dsama t?usnud p?ikese voogava valguse poole, ja Stjopa, lavatsil p?lvili, nuttis, suu lapse moodi inetult p?rani, ning halises katkendlikult: „Vassil Likseit?… Kristuse nimel… taevaisa nimel, v?tke mind endale naiseks! Ma olen teie k?ige alandlikum ori! Ma hakkan teie ukse taga maas magama – v?tke mind! Ma tuleksin niisamuti teiega kaasa, aga kes mind niimoodi laseb! Vassil Likseit?…“ „Ole vakka,“ ?tles Krassil?t?ikov kurjalt. „Ma tulen varsti su isa juurde ja ?tlen, et abiellun sinuga. Kuulsid?“ Stjopa istus kandadele, j?ttis silmapilk nutmise j?rele, ajas m?rjad s?ravad silmad juhmilt p?rani: „T?si?“ „Muidugi t?si.“ „Ma sain kolmekuningap?eval juba viisteist t?is,“ ?tles Stjopa k?hku. „No n?ed, poole aasta p?rast v?ib juba altari ette minna…“ Koju tagasi j?udnud, hakkas ta end kohe teele seadma ja s?itis ?htu eel troikaga raudteejaama. Kahe p?eva p?rast oli ta juba Kislovodskis. 5. oktoober 1938 Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ivan-bunin/hamarad-alleed/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.