Onu Moritza s?naraamat

Onu Moritza s?naraamat David Vseviov „Onu Moritza s?naraamat“ on m?tteline j?tk David Vseviovi raamatule „Elulugu. Kaks esimest n?dalat“. „Onu Moritza s?naraamatut“ v?ib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja v?ljam?eldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnas?bra „onu Moritza“ koostatud ning juhuslikult ja tagantj?rele autori k?tte sattunud niinimetatud s?naraamatuga, mille eesm?rgiks oli jagada Davidile ?petuss?nu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest „onu Moritz“ seejuures l?htus, on raske ?elda, kuid valdavalt on tema ?petuss?nade aluseks isiklikud l?bielamised ja kogemused. Need l?bielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmek?mnest loost koosneva paleti. David Vseviov Onu Moritza s?naraamat Teine tr?kk © David Vseviov, 2021 Toimetanud Toomas Kall Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5297-7 e-ISBN 9789985353615 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Lehtile Saateks Nii see on – m?ni raamat suisa eeldab avaldamise tagamaid avavat sissejuhatust. Seda enam, kui tegemist on erandliku k?sikirjaga, mille pealkiri ei kuulu teksti autorile ning mis pandi kirja avaldamisele m?tlemata. J?rgnev on minu lapsep?lve perekonnas?bra onu Moritza (1916–1969) nii-?elda s?naraamat, mis koosnes ?ksikutest, kergelt r?situd paberilehtedest. Nende ?lemisele vasakpoolsele servale oli punase pliiatsi ja suurte t?htedega m?rgitud s?na, millele allpool j?rgnes, n??d juba sinise pliiatsi ja v?iksemate t?htedega, erineva pikkusega seletus. Millal Moritz s?naraamatu koostamist alustas, on tagantj?rele v?imatu ?elda. Ma m?letan ainult seda, et kord, kui ta oli just l?petanud oma kaksikvenna kirumise, ?tles ta mulle usalduslikult ja t?hendusrikkalt, et tarkus ei kasva puu otsas ning et olemasolevatest allikatest hariduse omandamiseks ei piisa, ning ta on just nimelt minule m?eldes alustanud suure missioonina t?eliselt ammendava seletava s?naraamatu koostamist. Seejuures, r?hutas Moritz, polevat tegu mitte tavap?raste kuivav?itu seletustega, vaid ?petlike ning suures osas isiklikult kogetud lugudega. Muidugi unustasin ma onu jutu kohe ?ra, ja ka Moritz ei meenutanud hiljem kordagi oma kavatsust, r??kimata „seletava s?naraamatu” ?leandmisest. Seet?ttu polegi midagi imestada, et aastaid tagasi ema keldri koristamise k?igus leitud pappkast, mis kandis ?ratuntava Moritza k?ekirjaga (ma olin saanud temalt arvukalt s?nnip?evakaarte) lauset „Vot nii on lood, David!” tekitas minus t?elist h?mmingut. See muutus veelgi suuremaks, kui ma leidsin kastist suure pataka juba mainitud paberilehti. See leid – ma pean silmas just nimelt seletavaid tekste –, oli sedav?rd jahmatav, et ma olen j?tnud selle kasti aastateks puutumata. Miks, seda on raske seletada. Igatahes mitte seet?ttu, et m?nele lehele oli Moritz lisanud, ning seda millegip?rast kollase pliiatsiga: „Lastele mitte n?idata!” Mida ta seejuures silmas pidas, on samuti v?imatu m?ista. Ning kasti sisusse s?venesin ma alles sellel aastal … Kas siin raamatus leiab avaldamist onu Moritza kasti kogu sisu? Ei, ja seda mitmel p?hjusel. N?iteks m?nel lehel oli kirja pandud vaid s?na ja seletus puudus. ?hel lehel aga (s?na oli „tuuleveski”) seisis „iga idioot teab”. Siis olid veel m?ned lehed, kus olid Moritza illustratsioonid (tekst puudus) ja peab ?tlema, et need pildid meenutasid ?heaegselt h?dist Peter Paul Rubensi ja vaoshoitud Tom of Finlandi loomingut. Kusjuures viimase olemasolu ei saanud Moritz kuidagi teada. Kahe natuke erinevas formaadis lehe puhul aga tekkis tunne, et need on sattunud teiste hulka kuidagi eksikombel. Neist ?ks (sellele oli joonistatud noolega l?bistatud s?da) kujutas endast ilmselt saatmata j??nud armastuskirja mustandit, ja kuna selle sisu oli vallatlevalt intiimne, j??b see avaldamata. Teisele aga oli kleebitud v?ljal?ige mingist lambakasvatust k?sitlevast venekeelsest raamatust. Ja siis olid veel ?ksikud lehed, kus s?nadele toodud seletused olid sedav?rd triviaalsed, et nende publitseerimisel pole mingit m?tet. Nii oli Moritz kirjutanud n?iteks s?na „kuusk” alla „on metsas, aga vahel ka mujal kasvav puu”. Samas oli kastis ka pikki heietusi sisaldavaid pealkirjastamata lehti, mis lasevad arvata, et onu Moritza m?tted l?ksid vahel lootusetult ekslema ja sihi kaotanud r?ndurina ei j?udnudki ta kavandatud l?pp-punkti. Punkti, mis oli j??nud lehe ?lemisele servale m?rkimata. Selliste lehtede tekstid j??vad samuti avaldamata. On n?ha, et enamasti pidas Moritz s?naraamatut koostades silmas mind, kuna alustas mitut lauset otsese p??rdumisega: „Kas sa tead, David, et …” v?i „Vaata, David …”. Samas leidus kastis ka selliseid lehti, mille puhul paistab, et ma olin tal t?ielikult meelest l?inud ning Moritz lasi m?tetel kanda ennast suvalises suunas. Vahel ka rappa. Kuid ?ks asi on selge – Moritz p??dis oma lugudes olla igati didaktiline. Ilmselt arvestades potentsiaalse lugeja iga. Milliste kriteeriumide alusel Moritz s?nu valis, on j??nud mulle siiani m?istatuseks. Igatahes puudub valiku puhul arusaadav s?steem. See puudutab samuti seletuste p?hjalikkust. Kord pidas Moritz vajalikuks p?hendada n?iteks m?ne taime v?i vilja olemuse kirjeldamisele mitu, arvukate k?rvalp?igetega pikka l?iku, samas kui ?ksikute v??rs?nade puhul piirdus ta vaid paari l?hikese ja mittemidagi?tleva lausega. Samuti ei oska ma panna kuidagi paika kastis olnud lehtede s?nniloo ajalisi raame. Oma kavatsusest r??kis onu Moritz mulle millalgi 1953. v?i 1954. aasta paiku, kuid on m?ningaid m?rke, et ta alustas t??d vahetult p?rast minu s?ndi, ehk 1949. aasta keskel. L?ppdaatumiga aga on lood veelgi keerulisemad ning ainsaks v?imalikuks pidepunktiks v?ib pidada Hru?t?ovi nime ning muude tema valitsemisajaga seonduvate detailide mainimist. See viitab, et v?hemalt 1960. aastate alguses tegeles Moritz j?tkuvalt kavandatud plaani elluviimisega. Samuti pole selge, kas Moritz j?udis oma t?? l?petada, v?i kavatses ta seda veel j?tkata. Igatahes T-t?hest kaugemale tema s?naraamat ei j?udnud. Veel ?ks t?psustus: kuigi lehed olid laotud kasti valdavalt t?hestiku j?rjekorras, esines samas m?ningaid erandeid. Publitseerimisel on s?ilitatud Moritza antud j?rjestus. Millal ja kuidas sattus Moritza „s?naraamat” minu ema keldrisse, sellest pole mul v?himatki aimu. Ning ma ei saa aru, kuidas oli v?imalik, et ma Moritza kasti varem ei m?rganud. T?si k?ll – ema keldrisse polnud mul just v?ga sageli asja. Sinna tuli minna vaid paar korda aastas, kui ema palus uurida, kas m?ni varem keedetud moos pole hallitama l?inud. Ja kui oli, siis tuli purk viia otse pr?gikasti. Seda, et ema oleks keldrist m?nda moosi tarvitamiseks n?udnud, ei juhtunud kunagi. Miks aga ema j?rjekindlalt moose keetis – v?ites seejuures, et nii tagab ta sisemise kindlustunde –, sellest ei saanud ma kunagi aru. Ja n??d k?ige olulisem k?simus: miks ma otsustasin Moritza „Seletava s?naraamatu” avaldada? Need lehed olid ju t?en?oliselt kirja pandud m?eldes vaid mulle. Ometi ma loodan, et onu Moritz ei pahanda – oma elu ?heks olulisemaks ?lesandeks pidas ta teadmiste levitamist. Ning mis avaldamise p?hjendusena veelgi olulisem – valdavat osa Moritza s?naseletustest v?ib pidada omaette v?ikesteks kirjandusteosteks. Mis siis, et osaliselt jaburav?itu kirjandusteosteks. David VseviovTallinnas, 1. septembril 2021 Ahastus S?naraamatu esimene s?na on erakordselt t?henduslik, kuna see on v?rreldav teekaardiga, viidaga tulevikku. N??d v?ib tekkida k?simus, miks minu valik langes just nimelt s?nale „ahastus”. Aga sellep?rast, et s?nade sisu m?istmata v?ibki sind tabada ahastus. Ja veel ?ks oluline t?helepanek: kuigi mind tabanud ahastus ei pea tingimata sind otseselt puudutama, on s?ndmusi, n?htusi, inimesi jne, mille/kelle puhul on ahastushoo nii-?elda ohvriks langemine v?ltimatu. Paljudest ahastust tekitavatest asjadest ei hakka ma sulle r??kima, sest ahastuse kui n?htuse olemus on detailidest sageli olulisem. Kuid peamine p?hjus, mis pani mind alustama s?naraamatut m?istega „ahastus” seisneb selles, et ahastushood on enamasti alati v?lditavad. Vahel ?eldakse: „Ahastus tuli peale.” Mina aga ?tlen: „V?ldi neid olukordi ja kohti.” Siin on sulle konkreetne n?ide eelmisest aastast, ning ei tasu imestada, et see lugu seondub minu vennaga. Ma pole n?inud ?htegi teist inimest, kes ahastaks sama tihti, kui minu vend. Kujutad sa pilti – ta k?is mingis kultuurimajas tantsu?htul. Ja millega see l?ppes? Tema puhul. Reeglina. Ikka suure ahastusega. Tol talle saatuslikul p?eval olevat v?hemalt kuus korda kuulutatud v?lja daamide valik, kuid kordagi ei p??ranud ?kski naisterahvas talle mingit t?helepanu. V?he sellest – ta sai lisaks ka kaks korvi ning veetis kogu ?lej??nud ?htu ?helt jalalt teisele tammudes ja peatsest vedamisest unistades seina ??res. Vend tunnistas mulle (vahel saab ta imekombel asjadest aru), et ?ldiselt on ta sellise (lisades: arusaamatu) eba?nnega harjunud, kuid seekord olevat ta nimme valinud v?lja potentsiaalse partneri, kellelt keelduva vastuse saamine oli tema arvates t?ielikult v?listatud. See oli vanem, t?sedav?itu ning imelikult krunni kohendatud juustega l?hemat kasvu liisunud hapukapsav?rvi kleidis naisterahvas. Kuigi ta ?ritas kelmikalt naeratada, ei astunud tema juurde ?kski kavaler. Kuid ka sellelt naiselt sai vend korvi. V?he sellest: naine reageeris venna kutsele valju naeruga ning teatas, et sellise mehega ei l?heks ta tantsima isegi p?rgus. Venna k?simuse peale: miks just p?rgus, vastas naine, et koht ei oma mingit t?htsust. Vend aga ei j?tnud jonni ja l?henes samale naisele veel teinegi kord. V?id arvata, millise tulemusega … Ainus vahe seisnes selles, et n??d keeras naine talle s?nakestki lausumata p?lglikult ning ?lgu v?ristades selja. Ja seej?rel ma k?sin: kas minu venna ahastusseisund oleks olnud v?lditav? Loomulikult oleks! Nagu ma ?tlesin: „V?ldi neid olukordi ja kohti.” Kas mina olen m?nelt naiselt korvi saanud? Ei ole! Mitte kunagi! Aga naiste valiku puhul: kas mind oleks tantsup?randale palutud? Ma olen selles sada protsenti veendunud, et kindlasti ning korduvalt. Ja taolisest teadmisest mulle t?ielikult piisab. Selleks ei pea ?htutunnil m?ne kultuurimaja ukse taga ootus?revusest v?risema. K?ik on niigi selge. Aga vennale on sellest v?he, ja mis on tulemus. Ahastus! V?i teine n?ide: Vassilit sa tead … ?tle mulle palun, mis m?tet on k?ia kolm korda n?dalas kalal, kui peaaegu alati l?peb see k?ik mitte pannil s?risevate vee-elukatega, vaid suure pettumusega. Vassili puhul t?hendab see alati tundidepikkust kurtmist eba?nne ?le ning korduma kippuvaid ahastushooge. Ja ahastaks ta siis v?hemalt ?ksi. Ei! Tal on kindlasti vaja Zina varahommikul ?les ajada ning n?uda, et naine tooks tema tagasituleku ajaks turult suuremas koguses hapukurke, sest need sobivad v?ga h?sti praetud kalade k?rvale. Ja nii iga kord: vanad kurgid on veel alles, aga Vassili n?uab uusi, sest tema jutu j?rgi sobivad ?sja p??tud kalade k?rvale vaid v?rskelt ostetud kurgid. Kuna hapukurke on Zina majapidamises kogunenud k?mnete kilode kaupa, ei maksa imestada, et ka teda tabavad sageli ahastushood. Mis aga on t?iesti uskumatu: Vassili on suutnud viia ahastusse isegi nende eaka ja kurdiv?itu kassi, sest iga kord enne kodunt lahkumist laskub ta kassi ette p?lvili ning sosistab talle mesimagusa, kuid k?va h??lega otse k?rva: „Kiisuke, t?na saad sa rasvase kala!” Seda j??b kass loomulikult uskuma, mis mingis m?ttes on muidugi arusaamatu. Eaka ja palju n?inud kassina v?iks ta v?hemalt eelnevatest kogemustest midagi ?ppida. Kuid v?ib olla ongi ta selleks juba liiga vana. Ning kuna ta kala ei saa, siis j?rgmised paar tundi on ta sunnitud veetma h?rdahingelise Zina poolt lukustatuna vannitoas, oma kurvale saatusele m?eldes ning ahastavalt ja valjusti h??litsedes. On sul seda k?ike vaja … Arbuus Jakovi ema oli silmatorkavalt l?hikest kasvu. Selles m?ttes silmatorkavalt, et kaugemalt vaadates ei paistnud ta rahva hulgast ?ldse v?lja. Kuid oma varajastel eluaastatel Jakov sellest aru ei saanud – ema, nagu emad ikka. Esimesed kahtlused, et emaga on midagi lahti, tekkisid Jakovil lasteaias. Ja sedagi alles teisel sealviibimise aastal – ?hel varakevadisel p?eval, kui ta n?gi ?le pika aja ?ues lendlemas kollast liblikat. Just nimelt sellel p?eval, silmadega liblikat saates, m?rkas Jakov ?llatusega, et tema r?hmakaaslane Peeter oli emast peajagu pikem (ema oli tulnud Jakovile j?rele). See pilt – ema ja tema k?rval seisev ning l?busalt naeratav Peeter –, rabas Jakovit. Ema, kes oli autoriteedina k?rgunud kusagil ?leval, ulatus Peetrile vaevalt ?lani. Seejuures oli Jakov sunnitud t?dema, et Peeter ei erinenud kasvu poolest teistest lastest, nende seas ka Jakovist. Kuid Jakovi ?llatus ei kestnud kaua, sest ta n?gi ema k?es midagi ?mmargust – see oli arbuus. Arbuus (Citrullus lanatus) on k?rvitsaliste sugukonda arbuusi perekonda kuuluv rohttaim. Anakonda Vaata, David, sa m?letad kindlasti seda vihmast p?eva, kui me sinuga Kadriorus jalutasime, ja sa n?gid vihmaussi, ja selle ussi pikkus ?llatas sind. Sa veel ?tlesid: „Oi, kui pikk!” Ja siis ma mainisin sulle, et see pole veel midagi. Ning p?rast tulin ma veel teile k?lla. Aga anakondad on t?esti tunduvalt pikemad. Abituurium Abituuriumini on sul veel palju aega. Aga k?igepealt: mis asi on abituurium. See on j?udmine kooli viimasesse klassi. Kas see on oluline? Minu arvates v?gagi. Ja kaugeltki mitte seet?ttu, et abituuriumisse j?udmine t?hendab mingis m?ttes fini?ijoont. Kuigi nii seda sageli m?istetakse. Tegelikult on abituurium eellugu tegelikule algusele. See oleks nagu tundmatu korteri esik. Sa astud sisse, aga ei ole veel sees. Abituurium on ikkagi seotud eelnevaga, aga mitte j?rgnevaga. See arutlusk?ik v?ib paista sulle liiga keeruline. Kuid m?tle malele: sa t?stad etturi, kuid m?tled juba ratsuk?igule. Nii ka mina – ma tahan sulle avada abituuriumi olemuse, aga m?tlen juba ratsuk?igule. Mida pead sa tegema k?ik need aastad, kuni k?es on abituurium? M?tlema. Kuid m?tlema etteantud teemadel. On matemaatikatund ning sa m?tled liitmisele ja lahutamisele. Siis tuleb kehalise kasvatuse tund ja sinu m?tted koonduvad kitsele, hoolauale, hobusele ja muule seesugusele. Ning lepime kokku, et kehalise kasvatuse tund algab kell k?mme hommikul. Aga kas sa tahaksid kell k?mme hommikul m?elda kitsele, hoolauale ja hobusele. J?rsku paelub sind samal ajal midagi universumiga seonduvat – Kuu, P?ike ja t?hed … Aga kitse ?letada kitsele m?tlemata pole lootustki. Ja millega see l?peb … Ma ei r??gi hindest, vaid hingelisest traumast. Ja n??d kokkuv?tvalt: l?peb abituurium, saavad otsa ka kits, hoolaud ja hobune. Sa ei pea enam kunagi nende peale m?tlema. Nii tulekski abituuriumi k?sitleda. Aeronausifoobia Sulev v?is tundide viisi meisterdada paberist lennukeid. Selline kirg haaras teda juba lasteaiaeas, j?i kimbutama kooli l?puni ning j?tkus keskikka j?udmiseni. Kuna kooli l?pukellaks oli Sulev kogu kodusoleva paberi, kuni viimase raamatulehek?ljeni, lennukiteks voltinud, otsustas ta valida endale t??koha, kust saaks lennukite meisterdamiseks vajalikku materjali hankida. Sulevil ?nnestuski saada t??koht vanapaberi vastuv?tupunkti, kuigi see osutus ?le ootuste keeruliseks. Kui poleks olnud Sulevi lihakombinaadi direktorist isa laialdast tutvusringi, poleks Sulevi soov kuidagi t?itunud. Sulevi isa uuris kunagise klassivenna, rajooni miilitsa?lema kaasabil v?lja, et vastuv?tupunktis on ametis vaid ?ks inimene – invaliidist pension?r Udo Sepp. Seej?rel palus ta s?brast miilitsal informeerida k?rgemalseisvaid instantse vastuv?tupunktis kujunenud ebanormaalsest olukorrast. Seda vastutulelik miilitsa?lem ka meeleldi tegi. Ta kandis ?lemustele ette, et punkt on t??dega sedav?rd ?lekoormatud, et see k?ib invaliidist ainsal t??tajal ?le j?u. Seet?ttu tuleks vastuv?tupunkti personali kindlasti suurendada. Muidu on kodanike kaebusi varsti sama palju kui vanapaberit ennast. Eel?eldule lisas miilitsa?lem lause: „Vanapaberi sujuvast vastuv?tust on riik eluliselt huvitatud.” Kuna miilitsa?lem oli igati lugupeetud inimene ning tema p??rdumisele oli lisatud mitu kirja olukorra ?le nurisevatelt kodanikelt, siis tehtigi vanapaberi vastuv?tupunktile ?ks koosseisuline t??koht juurde. Sinna maanduski Sulev. Esialgu, lapsena, kui Sulev n?itas uhkusega oma k?tet??d – kahte esimest paberlennukit, olid tema vanemad ?limalt rahul ja r??msad: „No on ikka tore,” ?tles Sulevi isa ja v?ttis meheliku otsusekindlusega emal ?mbert kinni, „poisist saab asja, kisub tehnika poole.” „T?itsa sinusse!” lisas ema tugevalt isa vastu n?jatudes ja kelmikalt silma tehes. Kuid vanemate r??m ei kestnud kaua. Muutnud paari kuuga lennukiteks k?ik k?ttesaadavad paberit?kid, asus Sulev ?hel p?hap?eva varajasel hommikutunnil raamatute kallale. P?hap?evi Sulev ootas. Siis polnud vaja lasteaeda minna ning vanemate ?rkamisele eelnenud tunnid v?is p?hendada lennukite voltimisele. Nagu hiljem selgus, alustas Sulev „raamatute perioodi” Eduard Vilde teostest, konkreetselt 1954. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse poolt v?lja antud k?itest, mis sisaldas romaane „K?lmale maale” ja „Raudsed k?ed”. Sulev ei aimanud, et tegemist oli k?ige rumalama valikuga, mida ta esimesena ettejuhtunud raamatut k?tte v?ttes teadmatusest tegi – „Raudsed k?ed” oli isa lemmikromaan! Ning oleks siis Sulev piirdunud vaid v?ljarebitud lehek?lgede voltimisega – sellisel juhul oleks saanud raamatut hiljem taas k?ita. Kuid Sulev andis veel k??ridega lennuki tiibadele teravust juurde. V?ib-olla poleks isa raamatu kadumist isegi m?rganud, kui Sulev poleks ?sja valmistatud ja lendu lastud lennukiga tabanud abieluvoodis v?imlemisharjutusi tegevat isa (ema oli l?inud juba k??ki). Ja seda t?pselt vasakusse silma. Isa r??gatas valust, h?ppas alusp?kste v?el voodist v?lja ning tormas vannituppa. Seal loputas ta silma paar minutit k?lma veega ning p??rdus siis magamistuppa tagasi. Poega hurjutada ta ei tahtnud, kuna lapse harrastuse vastu polnud isal midagi. Seet?ttu ta kummardus ja v?ttis maast lennuki, et see pojale ulatada … kuid tardus siis soolasambaks. Lennuki ?hel tiival on talle tuttava lause algus: „?telge talle, et mul on tema jaoks v?ga h?id s?numeid. Ehk ta tuleks ikka koju.” „Ei v?i olla!” h??atas isa ning t?psustas: „Ma tean, kuidas see edasi l?ks: „sest m?ned tema kasarmus teadsid ?elda, et ta lubanud l?unalegi tulla”. See on ju Vilde „Raudsed k?ed”! Ainult kahju, et ma lehek?lge ei m?leta.” Nende s?nadega siirdus isa k??ki ning ?tles parajasti pannkooki tagurpidi keeravale emale: „Kujutad ette – ei olegi veel roostes! Vilde on ikka peas, ainult lehek?lge ei m?leta. Aga poisi lennuki peal ta oli!” „Aga kust ta selle lehek?lje sai?” k?sis ema ning keeras samal ajal Sulevi taldrikule asetatud pannkoogi rulli. Isa vaatas emale imestunult otsa, p??ritas silmi ning kiirustas raamaturiiuli juurde. Siis ta m?rkaski, et tema lemmikraamat on kadunud. Kuid Suleviga riielda ta ikkagi ei tahtnud. Selle asemel kutsus ta hoopis ema vannituppa ning sosistas: „Mis sa arvad? Ei hakka ju Sulevi indu k?rpima. V?i tiibu k?rpima. Las poiss areneb. Saab veel inseneriks. Toob perekonnale au.” „Muidugi,” vastas ema. „V?iks parem raamatud ?ra jagada … Las siis osa l?heb lennukiteks. N?iteks Stalini teosed pole enam aktuaalsed. Las lendavad.” Isa oli selle ettepanekuga p?ri ning koondas Sulevi lennukite materjaliks m?eldud raamatud alumisele riiulile. Stalini teoste lehek?lgedest tehtud lennukid saidki peatselt Sulevi lemmikuteks. Stalini kirjutised olid tr?kitud kvaliteetsemale paberile, mist?ttu lennukid p?sisid kauem ?hus ja lendasid kaugemale. Sulev oli ?nnelik, sest n??d avanes v?imalus, mida ta oli kaua oodanud – lennuki v?is teele saata lahtisest aknast. Samas oli Sulevi ema mures, kas sellise raamatu lehek?lgedest valmistatud lennukeid ikka sobib p?evasel ajal t?nava poole lennutada. Ta arvas, et keegi pahatahtlik naaber v?i juhuslik m??duja v?ib minna kaebama: „On seda pahandust vaja!” Isa aga v?itis vastu, et see pole probleem: „Need ajad on m??das ja Stalini isikukultus paljastatud,” ?tles ta veendunult. Kuid probleem tekkis ootamatult hoopis Sulevil. Tasus tal vaid aknale l?heneda, kui s?da hakkas puperdama ja pea ringi k?ima. Ning Sulevil tuli lennukite aknast teele saatmisest loobuda. Kui ta aastaid hiljem r??kis oma esimeses t??kohas teda lapsep?lves tabanud probleemist Udo Sepale, ?tles invaliid m?tlikult: „J?rsku on sul aeronausifoobia, kardad, et v?id hakata lennukis oksele.” Alav??rsuskompleks J?rgen oli oma isa n?inud vaid kaks korda. K?igepealt ?hel varakevadisel p?eval, kui ema tuli talle lasteaeda varem j?rele, et seej?rel minna koos pojaga ?mbleja juurde kleidiproovi. Tegemist oli juba kolmanda prooviga ja J?rgen teadis, mis teda ees ootab. Tal tuleb k??gis taburetil istudes ja igavusest jalgu k?igutades proovi l?ppu oodata. Esimesel korral p??dis J?rgen kuulda, millest ema ja ?mbleja praokil ukse taga r??givad, kuid peatselt muutus see t??tuks. Sest ema aina kordas ?hte lauset: „Minu meelest pole see pikkus minu jalgu arvestades s?nnis.” ?mbleja aga leidis, et ema jalad on sedav?rd ilusad, et nende varjamine oleks suisa kuritegelik. Toast kostvat juttu kuulates oli J?rgen pigem ema poolt, sest ta ei sallinud l?hikesi p?kse. Kuid kokkuv?ttes oli proovi l?pu ootamine t??tu. J?rgen ei saanud kuidagi aru, miks peab see v?tma nii kaua aega ning kui palju v?ib jalgade ilu ?le vaielda. Kui proov l?bi sai ja J?rgen kuulis, kuidas ema ja ?mbleja leppisid kokku j?rgmise aja – juba ?le?lehomme! – tabas teda masendushoog. Kuid ilm oli ilus, ema lubas osta j??tist, ja J?rgeni tuju l?ks paremaks. Ja siis see juhtus! Nad olid just keeranud kollaka maja nurga taha, kui nendega p?rkas kokku lahtiste h?lmadega tumesinist talvepalitut kandev suurt kasvu mees. Ema karjatas, mees aga ajas ?levoolava naeratuse saatel k?ed laiali ja h?ikas ?le terve t?nava: „N?e, minu linnupoeg!” ?llatusest kaame ema ei j?udnud isegi suud lahti teha, kui mees j?tkas: „N?e, linnupojal endal poeg. Tutvusta issiga!” Ema ?ritas teda juba embusesse haaranud meest eemale t?ugata, kuid tulutult. Mees aga tugevdas haaret: „Mis sa pabistad, ega minuga lapsesaamine pole h?biasi. Ja see siin on minu ainus poeg. Palju ka ei proovi, ikka plikad! See on aga t?eline j?reltulija! P?rija!” „Mis sinult ka p?rida on?” p?ris ema sarkastiliselt. „Ainult t?hje pudeleid! Muud ju midagi pole. Ja ?ldse, lase lahti, mis oli, see on ammu unustatud.” „Aga minul mitte!” ?tles mees igat s?na r?hutades ja lisas otsustavalt: „Homme l?hen pojaga loomaaeda. Ja ?ldse: mis ta nimi on?” Kuigi ema paistis meest pelgavat, J?rgenile ta meeldis. Nii suurt kasvu meest polnud J?rgen varem n?inud ja teadmine, et see on tema isa, t?itis J?rgeni rinna uhkusega. Ta astus mehele l?hemale, vaatas talle otse silma ning ?tles: „Issi, minu nimi on J?rgen, l?hme kinno ka.” „Ikka, kallis poeg, homme, nagu viis kopikat,” ?tles seepeale mees ning lasi J?rgenile kelmikalt silma tehes ema lahti. Seej?rel lahkus ta pikalt lehvitades nurga taha. J?rgmist p?eva ei suutnud J?rgen ?ra oodata, ning et aeg veereks rutem, ?tles ta emale, et on v?ga v?sinud ja l?heb varem magama. Kuid und ei tulnud. J?rgen v?hkres ja kujutas ette, kuidas ta seisab, isal k?est tugevalt kinni hoides, karu puuri ees. Karu paljastab oma hiiglaslikud kihvad ja teeb hirmsat h??lt. K?ik kohkuvad ja taganevad, kuid J?rgeni isa ei tee isegi teist n?gu. Ta heidab vaid J?rgenile julgustava pilgu ja teatab k?va h??lega: „On hullemaidki maha murtud!” J?rgen m?tles unistades veel, et oleks hea kohata loomaaias Peetrit. Peeter oli lasteaias paar korda hoobelnud, et kui ta vaid tahab, v?ib anda J?rgenile peksa. Kui aga Peeter n?eks n??d J?rgeni isa, hakkaks ta kindlasti kartma ja paluks andeks. Selle m?ttega j?igi J?rgen l?puks magama. Kuid isa ei tulnud j?rgmisel, ega ka j?rgnevatel p?evadel … Alguses J?rgen lootis, et isa kohe tuleb ning nende kokkusaamine on l?kkunud edasi vaid seet?ttu, et isal on t??l kiired ajad. Kui J?rgeni ema poja seletust kuulis, ?tles ta, et see mees pole kordagi elus antud lubadust t?itnud. Kuigi J?rgen seepeale n?iliselt noogutas, j?i ta ikkagi uskuma, et kui just mitte homme, siis l?himal ajal on isa nende ukse taga. L?plikult kaotas J?rgen lootuse alles paari kuu p?rast, p?eval, kui ema ostis talle suure vineerist veoauto. Seej?rel m??dus veel paar aastat, kuni koolipoisiks sirgunud J?rgen juhuslikult toidupoe l?histel uuesti isa kohtas. Mehel oli seljas sama palitu ning J?rgenit n?hes ta peatus, vaatas poisile t?helepanelikult otsa ja ?tles ilma igasuguse sissejuhatuseta: „Kui loomaaeda, siis loomaaeda.” J?rgen ei osanud selle peale midagi kosta. Isa aga j?tkas: „T?elist meest tunned kingadest. Vaata minu omi. Kohe n?ha, milline mees. Pane oma jalg k?rvale … ja saa meheks. Ole alati isa v??riline!” Sedav?rd suuri kingi polnud J?rgen kunagi n?inud. Vahel k?is emal k?las onu Hugo, kuid tema esikusse j?etud kingad – Hugo v?ttis alati jalast ka sokid –, olid J?rgeni omadest vaid ligikaudu kaks numbrit suuremad. Isa omad aga kordades suuremad. Neid l?hemalt silmitsedes oli J?rgen sedav?rd rabatud, et ei m?rganud, kui nende juurde astus maani ulatuvas lillelises seelikus naine. Ta v?ttis J?rgeni isal k?est kinni, kummardus J?rgeni kohale ja k?sis: „Mis sa, poiss, arvad, miks ma armusin sellesse mehesse? V?i nagu meie, t?iskasvanud inimesed, ?tleme: heitsin temaga ?hte. Kas sa arvad, et tema silmade p?rast? Ei, need on sedav?rd k?rgel, et neid ma isegi ei n?e! Ja mis t?htsust sellel on! Targa ja osava inimese kohta ju ?eldakse, et tal on selle asja peale silma. Aga kas keegi on kunagi t?psustanud, mis v?rvi viidatud silmad on … Need pole isegi jalad. Sest mul oli kunagi peigmees … jalad nagu Eiffeli tornid, kuid kinganumber 38. Kui ma seda teada sain, l?petasin kohe igasuguse suhte. Ja tead, mis juhtus j?rgmisel p?eval … Ma olin poes, suhkrusabas. K?mnekopikaline kukkus maha ja veeres leti alla. Ma laskusin p?lvili ja siis, nagu v?lk selgest taevast, n?gin ma neid kingi … Selle mehe kingi … See oli nagu Amori nool … R??gitakse, et see tabab s?damesse. Mind aga oleks peaaegu pikali l??nud. Ma t?usin p?sti ning t?psustan sulle veel kord: mis silmi, ma polnud isegi selle mehe n?gu veel n?inud. Mulle piisas t?ielikult kingadest. Ma ?tlesin talle, et see on armastus esimesest pilgust ja ma j??n igaveseks tema k?rvale. Nii, poiss, on lood.” J?rgen ahmis ?hku … Naine aga ei taltunud. Ta kummardus J?rgenile veelgi l?hemale ja hoiatas s?gavalt ohates: „Selliste jalgadega nagu sinul ei n?e sa naist isegi unes!” Seda ?elnud, patsutas ta J?rgeni isale paar korda hoogsalt vastu selga ning s?nagi rohkem lausumata astusid nad k?sik?es poe uksest sisse … See oligi viimane kord, kui J?rgen oma isa n?gi. J?rgen oli rabatud. Enne, kui ta suutis toibuda ja taarudes koduteele asuda, m??dus ligikaudu pool tundi. Koju j?udes heitis J?rgen kohe voodisse ja sulges silmad. Ta ei teadnud, mida edasi teha. Ainus, mida ta soovis, oli saada isa sarnaseks – kanda sama suuri kingi. Kuid pikapeale, alates ajast, kui J?rgen hakkas koguma filmin?itlejate pilte, hakkas ka see soov tuhmuma. Vaid m?nel ?ksikul p?eval astus J?rgen peegli ette ja uuris oma jalgu. Seej?rel v?ttis ta kapist vanad sandaalid ja v?rdles nende suurust uute kingadega, mis ema talle ?sja s?nnip?evaks oli ostnud. Ning t?esti – sandaalidega v?rreldes olid kingad numbri v?rra suuremad. Kas r??mustada, seda J?rgen ei teadnud. ?ks number paari aastaga oli muidugi edu, aga kas ta isale selle tempoga j?rele j?uaks, selles polnud J?rgen kindel. Kuid ega ta enam v?ga ka ei muretsenud. Seda enam, et J?rgenil oli hoopis suurem mure. Ta oli saanud klassi?elt Johnny Weissmulleri pildi ja tahtis selle vahetada Jane Parkerit m?nginud Maureen O’Sullivani foto vastu. Kuid see polnud kaugeltki lihtne ?lesanne. Imekaunist Maureen O’Sullivanist ei raatsinud ?kski tema tuttav poiss loobuda. T?drukutel aga oli ainult Weissmuller. Aastad l?ksid, kuid Maureen O’Sullivani pilti ei ?nnestunudki J?rgenil hankida. Ta teadis, et Urmasel on see olemas ning oli n?us pakkuma talle selle eest suvalist meesn?itlejat (J?rgen oli isegi n?us ebav?rdse vahetusega: kaks ?he vastu), kuid Urmas keeldus resoluutselt. Nii juhtuski, et Maureen O’Sullivan t?itis k?ik J?rgeni m?tted ning kunagi n?htud isa ununes pea t?ielikult. Seda siiski vaid hetkeni, kui vahetult enne esimest tundi astus nende klassi uksest sisse uus t?druk. Ta seisatas, naeratas k?igile ja ?tles, et tema nimi on ?lle. Ja kuna tema vanemad kolisid ?sja Tallinna, pidi ka tema kooli vahetama. J?rgen ei uskunud oma silmi. ?lle oli nagu kaks tilka vett Maureen O’Sullivani moodi. Sellist enneolematut sarnasust n?hes suutis J?rgen end vaevu talitseda ja oma kohale istuma j??da. Ta vaatas t?drukut imestusest nii suurte silmadega, et need ?hvardasid peast irduda. T?druk istus samal ajal keskmise rea vabasse pinki. M??dus veel paar minutit, ?petaja tuli klassi ning tund algas. Kuid J?rgen ei kuulnud ega n?inud enam midagi… N?dalad l?ksid, aga ?lle, kes oli vahepeal s?brunenud peaaegu k?igi klassikaaslastega, polnud J?rgeniga vahetanud ?htegi s?na. Kusjuures selles oli s??di vaid J?rgen ise. ?lle oli paar korda ?ritanud teda k?netada, kuid J?rgen sattus neiu p??rdumisest sedav?rd suurde segadusse, et ei suutnud midagi vastata. Ta tegi k?tega vaid ebaloomulikke liigutusi ning kordas: „Jane, Jane …” Vahepeal saabus talv, ja ema pealek?imisel l?ksid nad J?rgenile uusi talvesaapaid ostma. Nad astusid kauplusesse, ja samal hetkel, kui ema palus m??jalt ulatada midagi number 38 jala jaoks, meenus J?rgenile taas isa. Ta punastas, v?ttis kahe k?ega peast kinni ja puhkes k?va h??lega nutma. Teda tabas alav??rsuskompleks. Oma hilisemas elus, mis kestis veel mituk?mmend aastat, ei saanud J?rgen kordagi kogeda, mis tunne on kanda paraja suurusega kingi. Isa tekitatud alav??rsuskompleks viis selleni, et J?rgen ostis endale alati mitu numbrit suuremad jalan?ud. Alles pensioniikka j?udes sai ta endast v?itu, ehk andis alla, ning s?gise saabudes ostis turuv?ravas kaubelnud vanemalt kepiga naiselt (lootes, et keegi teda ei n?e) number 38 kalossid. Need pani ta kodus hommikul jalga ja v?ttis jalast vahetult enne voodisse heitmist. Initsiatiiv On midagi sellist, mida varem polnud ning mille ajendil tehakse midagi sellist, mida varem ei tehtud. Kui ma olin veel noor poiss, oli minu vend ?sna apaatne (vaata s?na „apaatne”) ja ta ei tundnud sportimise vastu mingit huvi. Ning mis siin salata – ka mina ei tundnud. Kuid ?hel heal p?eval kuulsin ma k?llaltki juhuslikult raadiost spordiuudiseid. R??giti korvpallist. Seej?rel t?rkaski minu huvi korvpalli vastu ja ma ?tlesin vennale, et hakkame korvpalli m?ngima. Vend aga ei tahtnud. Nii polnud minu initsiatiivist mingit kasu. Initsiatiiv ei leia alati m?istmist. Vahel v?ib see olla isegi kasutu. V?i suisa ohtlik. N?iteks kui jooksed minu initsiatiivil ?le s?idutee. Algatusv?ime ?ra lase ennast eksitada. Algatusv?ime ei pea alati t?hendama millegi algatamist. Algatada v?ib samuti l?petamist. Sest l?petamisv?ime on sama, mis algatamisv?ime. Juhul, kui algatamise eesm?rgiks on millegi l?petamine. Ja kas algatusv?imel on mingit m?tet, kui l?petamist pole ette n?ha. Vaata, David, kus algab ring? Seal, kus see l?peb. Ainult keegi ei tea, kus nimelt. Apaatne Minu vend. Silmamoonutus See juhtus nende tutvuse esimesel p?eval, ajal, kui Samuel ei suutnud veel kuidagi uskuda, et neiu, keda ta oli ?sja kohanud ja kohmetult parki jalutama kutsunud, n?ustus noormehe ettepanekuga. See juhtus sama p?eva ?htul, kui Samuel oli ?nnelikuna uinunud. ?ldiselt oli Samuel pelglik noormees. Lapsena mitte, kuid teismeliseikka j?udes leidis ta ?hel varajasel hommikutunnil peeglisse vaadates, et tema k?rvad on ebaproportsionaalselt suured. „Nagu eeslil,” ?tles ta vaevalt kuuldavalt. Kaks korda j?rjest. See avastus ei andnud Samuelile enam asu ja ta p??dis igati oma k?rvu varjata. Nii v?itis ta k?igile, et pea k?lmetab ja seet?ttu pole tal v?imalik ka siseruumides (ja seda isegi suvisel ajal) m?tsi ?ra v?tta. Tegemist oli karvase talvem?tsiga. Alguses p??dsid Samueli vanemad keelitada teda arsti juurde minema, ?eldes, et see pole naljaasi, kuid Samuel vastas, et ei taha. Ning seda, mida Samuel ei soovinud teha, seda vanemad ei sundinud teda ka tegema. Nad t?mbusid k??ki, sosistasid omavahel natuke aega ning ?tlesid seej?rel nagu ?hest suust: „K?ll see l?heb aastatega ?le.” Ja neil oligi ?igus. Kui Samuel sai kaheksateist t?is, loobus ta k?igile ootamatult m?tsist. Ka edaspidi ei kasutanud ta isegi k?ige k?lmemate talveilmadega mingit peakatet. Vaatamata toimunud muutusele j?i ta endiselt pelglikuks. Ning mis siin salata, t?drukud Samuelile meeldisid. Eriti Laura. Laurat n?gi ta unes v?hemalt kaks korda n?dalas ning huvitaval kombel eriti sageli k?lma ilmaga. Kord, see oli reede ??l vastu p?hap?eva , ilmus Laura Samueli juurde ratsa, imeilusal roosakal hobusel. Samuel tahtis t?drukut emmata, kuid ei ulatanud ja puhkes nutma. Kuid Laura ei teinud sellest v?ljagi. Ta h?ppas hobuse seljast maha ja kadus laulu ?misedes kaugusesse. Samuel v?patas ja tema pilk kohtus hobuse silmadega. Need v?belesid pikkade ripsmete all. Sel hetkel sai Samuel aru, et Laura on ikka veel siin – oma roosaka hobuse seljas. Nii langes Samuel silmamoonutuse ohvriks. Anarhism Anarhia pidi olema korra ema. V?hemalt nii on mulle v?itnud ?ks vanem mees, kes nimetas ennast ?petlaseks. Kas ta oli just ?petlane, seda ma ei tea, kuna ta oli minu poolt kohatud inimestest esimene, kes v?itis end olevat ?petlane. Selles m?ttes esimene, et ma polnud varem ?htegi ennast ?petlaseks nimetanud inimest n?inud. Me saime kokku varajasel hommikutunnil Kadriorus, nurga peal, kus asus pagaripood, mis oli veel suletud. Mina tulin trammiga, tema ilmselt mitte. V?i oli ta tulnud eelmise trammiga. Praegu pole see isegi oluline. Aga poe juures ta ?tleski mulle: „Anarhia on korra ema.” Apaatia ja adekvaatne Kord olin ma v?ga kurb. See oli varases nooruses, kui minu kingsepaametit pidav isa viskas proua Linda kingad t?lpinult ning suure kaarega nurka, l?i siis millegip?rast k?ega, ohkas s?gavalt ning tormas korteriuksest v?lja. Seda ma tol ajal juba teadsin, et Linda kingade kontsaplekkidega j?ndamine ja muud parandust??d ei pakkunud isale millegip?rast mingit r??mu. Sest tegemist polnud kaugeltki esimese korraga, kui ta Linda kingi parandades enesevalitsuse kaotas ning ebaadekvaatselt k?itus. Oleks ta rahulikult edasi t??tanud, saaks ?elda, et ta toimis igati adekvaatselt. Kurb aga olin ma hoopis seet?ttu, et juba mitu p?eva j?rjepanu ei tundnud ma millegi vastu huvi. Isegi toidu vastu mitte. Ja seda suisa neli p?eva jutti. Kuigi vahepeal olid meil kodus kapsarullid. Neid valmistades vanaema alati laulis, kusjuures nii, et j?rjekordse kapsarulli j?udmine potti seostuks uue lauluga. Seda vaatamata sellele, kas eelmine lugu oli j?udnud l?puni, v?i tuli see poole pealt katkestada. Nii teadsin ma k?rvaltoas pliiatseid teritades (see oli minu lemmikajaviide), mitut kapsarulli v?ib oodata. Vaid kord, kui vanaema hakkas esimest kapsarulli valmistama ?he Mussorgski pikema ooperiaaria saatel, olin ma t?siselt ehmunud – kas t?na on t?esti ainult ?ks kapsarull. Tegelikult oli neid ka seekord rohkem – kaksteist, nagu enamasti. ?kskord aga oli lausa kolmk?mmend. Ja need olid tavap?rastest tunduvalt v?iksemad, nagu ka vanaema laulud mingis mulle tundmatus keeles. Hiljem vanaema ?tles, et tegemist on rumeenia lauludega ja et ta ?ppis need p?he rumeenia keele ilu p?rast. Et ta aga ei tahtvat rumeenia keele ?ppimisele t?sisemalt p?henduda, siis valis ta v?lja k?ige l?hemad laulud: „Ma ei hakka m?ttetult vaeva n?gema.” V?he sellest, et ma kaotasin isu – mul polnud ka v?himatki soovi kodunt v?ljuda. Kuigi varem olin ma teinud seda suure r??muga. Eriti siis, kui kutsujaks oli naabriplika (tema nime olen ma unustanud). Et ta oli n?gus, sellest sain ma aru alles hiljem. Tol ajal oli ta lihtsalt ?ks t?druk. Ja m?ngisin ma temaga vaid seet?ttu, et minu-ealisi poisse meie piirkonnas ei olnud. ?ks k?ll oli, aga teda ma kartsin. See oli poiss suure plekist m??gaga, kes mind n?hes h??dis alati hirmu?ratavalt k?va h??lega: „Veristan kui sea!” V?ib-olla tuli poisi agressiivsus sellest, et tema isa oli lihunik. Ma olin kord seda meest turul liha m??mas n?inud, ja tema selja taga rippuv lontis k?rvadega seapea ei l?he mul kunagi meelest. Kusjuures kaugelt vaadates j?i mulje, et seal on neli silma. Neist kaks liikusid. L?hemale astudes (ma poleks seda iialgi teinud, kui mind k?vasti k?est kinni hoidnud ema poleks soovinud astuda just selle m??ja juurde) sain ma aru, et need polnudki silmad, vaid prisked porik?rbsed. Oli n?ha, et nad t?eliselt nautisid erakordselt p?ikesepaistelist ilma. Selline, ma isegi ?tleksin – k?ikeh?lmava ?ksk?iksuse tunne, tabas mind elus esimest korda. Isegi minu lemmikraamat – 1937. aasta „Spordi biograafiline leksikon” – ei pakkunud mulle enam mingit huvi. Kuigi olin varem p?stitanud endale ?lesande, mille ma p?evast p?eva ka r??msa kohusetundega t?itsin. Ma ?ppisin nimelt m?lu treenimiseks spordileksikoni artikleid p?he ning olin j?udnud juba H-t?heni. Artiklini, mis r??kis Salman Haitovist, kes P?rnu plekksepana oli alustanud sportimist P?rnu Tervises ning harrastas maadlust ja t?stmist, kergej?ustikku, jalgpalli, k?sipalli, v?imlemist, j??palli ning iluuisutamist, tulles t?stmises ja iluuisutamises P?rnumaa meistriks. N??d v?ib j??da petlik mulje, et Salman Haitovi saavutused l?id mind verest v?lja, t?id mind, nagu ?eldakse, maa peale tagasi. Kuid Salman Haitov polnud kaugeltki esimene spordisangar, kelle teod panid mind imestama. Kuid varem alati inspireerivalt. Nii ei piirdunud ma kunagi vaid artiklite sisu meelde j?tmisega. Kaugel sellest – ma ?ritasin esile t?stetud sportlase saavutusi korrata. Seda muidugi mitte otseses t?henduses, vaid l?htudes minu poolt paika pandud 70 protsendi koefitsiendist. N?iteks kui keegi oli jooksnud 100 meetrit 12 sekundiga, siis mina ?ritasin selle vahemaa l?bida kindlasti mitte rohkem kui 70 protsenti aeglasemalt, ehk 20,4 sekundiga. Ja vahel see mul isegi ?nnestus. Keerulisem oli muidugi maadlejate ja poksijatega – need tuli j?tta lihtsalt k?rvale. Ning ega see maadlus ja poks polegi ?ige v?istlussport, kuna inimesi enne kaalutakse ja jagatakse siis gruppideks. Kas keegi kujutaks ette, et sarnaselt toimitaks jooksjate, kaugush?ppajate ja odaviskajatega? Isegi iluuisutajatega nii ei tehta. Sport on ikkagi v?istlus, mille tulemusel peaks selguma parim. Kokkuv?ttes olin ma langenud mingisse erilisse olekusse. Ja siis ma otsustasin ennast salaja kraadida, ja nii, et ema ei n?eks. Sest isaga ma eriti ei arvestanud, kuna Linda oli parajasti toonud talle parandada kolm paari suvekingi, mis t?hendas, et Linda jalan?udest saab l?himaks ajaks isa peamine m?tte- ja jututeema. Mul oli meeles, et kraadima peab kolm korda p?evas, kuid igaks juhuks t?stsin ma kordade arvu kuueni. Ning k?ik need neli p?eva korrutatuna kuuega andsid ikka ?he ja sama tulemuse – 36,6 kraadi. Teisel p?eval, kui ka p?rast seitsmendat m??tmist polnud midagi muutunud, otsustasin ma enne kaheksandat korda sooritada ligikaudu k?mme minutit suure intensiivsusega paigal-h?ppeid. Higipiisad katsid mu selja ja n?o, loomulikult oli higipull ka otsa ees, kuid kraadides m??detav tulemus j?i endiseks. Oli j?tkuvalt 36,6. Nagu ka j?rgmistel p?evadel. Praegu oleks selline tulemus mind r??mustanud, kuid tookord tabas mind masendushoog. Ma kaotasin ?mbritseva maailma vastu igasuguse huvi ning langesin seisundisse, mida v?ikski nimetada apaatiaks. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/david-vseviov/onu-moritza-sonaraamat/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.