Vernon Subutex 3

Vernon Subutex 3 Virginie Despentes Vernon ja pealtn?ha t?iesti kokkusobimatute s?prade punt korraldab Prantsusmaa h?ljatud nurgatagustes salapidusid. Hellitavalt konvergentsideks nimetatud tantsu??del kogetakse seletamatut joovastust, mis painutab ka panetunud skeptiku v??rtushinnanguid. Kuuldus Vernoni salap?rastest DJ-v?imetest levib kulutulena ja p?randaalune id?lliulm v?iks isegi p?sima j??da, kui sellesse ei sekkuks v?lismaailm, mis on vahepeal hoopis vastupidises suunas liikunud. „Vernon Subutex 3” tegevustik j?uab 2015. ja 2016. aasta s?ndmusteni, mis raputasid meiegi maailma. Virginie Despentes’i tegelased tunduvad meile aina tuttavamad, nende tunded justkui meie endi omad. Subutexi triloogia viimases raamatus lahenevad nii m?nedki m?istatused, et teha ruumi j?rgmistele, ja igal lugejal tuleb tahes-tahtmata j?rele m?elda, „miks peaksid sotsialiseeritud isikud soovima labaste harmooniate saatel rumalasti niheleda”.
Vernoni looja Virginie Despentes on endine seksit??taja ja pornoajakirjanik, n??dseks on temast aga saanud rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist. Eestis on ta tuntud k?ttemaksuromaani „Kepi mind” (Baise-moi, 1994) alusel v?ndatud samanimelise filmi j?rgi. „Vernon Subutex 1” ilmus eesti keeles 2019. aastal, „Vernon Subutex 2” aasta hiljem. Virginie Despentes Vernon Subutex 3 Originaali tiitel: Virginie Despentes Vernon Subutex Tome 3 ?ditions Grasset & Fasquelle 2017 Cet ouvrage a b?n?fici? du soutien des Programmes d’aide ? la publication de l’Institut fran?ais. K?esoleva teose v?ljaandmist on toetanud Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg Kujundanud Eiko Ojala © Virginie Despentes et les ?ditions Grasset & Fasquelle, 2017 © T?lge eesti keelde. Maria Esko, 2021 ISBN 978-9985-3-5248-9 e-ISBN 9789985353486 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Look up here, I’m in heavenI’ve got scars that can’t be seenI’ve got drama, can’t be stolenEverybody knows me now.David Bowie, „Lazarus” in memoriam Sven Pohlhammer KAHE ESIMESE RAAMATU PEATEGELASTE LOEND Charles: Buttes-Chaumont’i pargi ja ?mberkaudsete ?llekate p?siasukas, kohtub Vernoniga esimese osa alguses, kui too on l??bakil pingi peal, haige ja palavikus. Charles hoolitseb Vernoni eest ja saab tema s?braks. Sai kunagi ammu riikliku loterii peav?idu ja otsustas sellest mitte kellelegi r??kida. Kiko: Endine b?rsimaakler, kokaiinis?ltlane, elab Pariisi 8. linnajaos. Olles veendunud Vernoni geniaalsetes DJ-v?imetes, v?ttis Kiko ta m?neks ajaks enda juurde elama, viskas v?lja, siis leppis temaga ?ra. Alex Bleach: Rokklaulja, suri esimese osa alguses oma hotellitoas ?ledoosi. Vernoni vana s?ber, lindistas kaks videot, milles ta jutustab oma elust, p?hiliselt sekeldustest Dopalet’ga, kes v?idetavalt tappis Vodka Satana, kellesse Alex oli p??raselt armunud. V?ro: Charles’i elukaaslane, esineb p?gusalt teises osas. On Subutexi kambast alati eemale hoidnud. Pamela Kant: Ekspornostaar, arvutinohik. Oli Vodka Satana s?branna. L?i teises osas kaasa Vernoni otsingutel, hiljem said neist s?brad. Marcia: Brasiiliast p?rit transnaine, elab Pariisis, teeb moefotode jaoks soenguid. Esimeses osas elas ta Kiko korteris. Kui Vernon temasse lootusetult armus, kadus Marcia ?ra. Laurent Dopalet: Produtsent, viiek?mnendates eluaastates, Antoine’i isa. Esimeses osas palkab ta H???ni otsima Alex Bleachi salvestatud ja teda kompromiteerivaid kassette. Teise osa l?pus r?ndavad Dopalet’d tema kodus A?cha ja C?leste, kes tahavad k?tte maksta Vodka Satana m?rva eest. H???n: P?randaalune eradetektiiv, t??tas Dopalet’ heaks, kuid reetis ta ning liitus Subutexi pundiga. Olga: Teises osas kodutu, plahvatusohtliku iseloomuga. Kiindus hullup??ra Vernoni, kellega tutvus, kui mees oli omadega plindrisse sattunud. Xavier: Viimased kaksk?mmend aastat edutu stsenarist, MarieAnge’i abikaasa, tal on t?tar, ta armastab koeri ja on liitunud Vernoni pundiga. Marie-Ange: Xavier’ abikaasa, neil on ?hine t?tar. Sylvie: Alex Bleachi eks, esimeses osas majutas Vernoni, semmis temaga p?gusalt, asus raevukat n?iajahti pidama, kui mees s?nagi lausumata kadus. Liitus Vernoni ?mber kogunenud Buttes-Chaumont’i pundiga. Sylvie’l on poeg Lancelot, kes lahkus esimese raamatu alguses kodust ja kolis pruudiga kokku. ?milie: Vernoni noorusp?lve s?branna, oli noorena bassist, kuid katkestas sidemed muusikamaailmaga. Ta majutas Vernoni p?gusalt, siis osales tema otsingutel ja liitus hiljem Buttes-Chaumont’i pundiga. Laurent: Vernon tutvub temaga p?rast t?navale sattumist. Kindla elukohata Laurent on staa?ikas plindrimees. Tema tutvustabki Vernonile heidikuelu p?him?tteid. Patrice: Teeb juhut?id, elab ??relinnas, on t?toveeritud, torssis, vahel v?givaldne. Armub teise osa l?pus P?n?lope’i ja liitub Buttes-Chaumont’i pargis Vernoni seltskonnaga. Antoine: N?itusekuraator, Dopalet’ poeg. Hoiab seltskonda oma isa tegemistega kursis. S?lim: ?likooli ?ppej?ud, ateist, tal on Vodka Satanaga t?tar A?cha. S?lim ei olnud t?trele tema ema pornokarj??rist r??kinud. A?cha saab sellest teises osas teada. S?lim kuulub Subutexi ButtesChaumont’i seltskonda. A?cha: Juuratudeng, noor praktiseeriv moslem, sai Alex Bleachi lindistusest teada t?e oma ema surma kohta. K?ttemaksuks r?ndas Dopalet’d tema kodus. L?ks teise osa l?pus H???ni korraldusel maapakku, et p??seda karistusest. Vodka Satana: A?cha ema ja S?limi eksnaine. Alex Bleachi kallim. T??tas pornoalal, oli Pamela ja Danieli s?branna. Suri vaevu kolmek?mneselt ?ledoosi. Alexi s??distuse j?rgi oli tema tapjaks Laurent Dopalet, kes kartis, et naine v?ib nende suhtest skandaali teha. C?leste: T?toveerija ja Rosa Bonheuri baaridaam. Tema politseinikust isa oli p?sikunde Vernoni plaadipoes, Vernoniga kokku sattudes tunneb C?leste ta ?ra. S?bruneb teises osas A?chaga, l?heb temaga koos Dopalet’le k?tte maksma. H???n saadab C?leste’i peitu, et kaitsta teda Dopalet’ v?imaliku vastul??gi eest. Lydia Bazooka: Rokikriitik, oli Alex Bleachi t?eline f?nn. Lydia majutas Vernoni, siis liitus tema otsijate salgaga. On endale p?he v?tnud kirjutada p?hjalik biograafia Alex Bleachist. Daniel: Pamela Kanti l?hedane s?ber. Transmees. Vaimustuses C?leste’ist, kes ei ole tema l?henemiskatsetele vastanud. Bordeaux’ rongijaamas k?ivad renoveerimist??d, tema keret t?idab tellingute mets. Perroonil marsib edasi-tagasi noor kutt, kes teeb ?he suitsu teise j?rel, jalas ilma sokkideta tossud, kannaosad l?mmi tallutud, nagu oleks need sandaalid. Ta heidab akendesse tigedaid pilke. Ta nagu ootaks, et keegi kobisema hakkaks, siis saaks rongi peale h?pata ja l?uga anda. Kontrol?rid on teda m?rganud ja iga ukse ees valvel, et kutt viimasel hetkel peale ei saaks. Vagunis k?lavad raudteeameti neli k?llinooti, j?rgmiseks l?bil?ikav v?ljas?idusignaal. Poiss j??bki perroonile, Vernon tabab tema pilku ja kohkub tema viha ?geduse peale. See oleks nagu isiklikult Vernonile suunatud. See on midagi rohkemat kui tapahimu, h?vitamissoov – see on vimm, mis tahaks ajas tagasi kaevuda ja tal sisikonna v?lja kiskuda, seitse p?lve j?rjest. Vernon toetub mugavalt istme seljatoele, sirutab jalad v?lja. Ta oli unustanud, kui v?ga talle meeldib rongiga s?ita. Teda valdab t??ne eufooria. Ta vaatab aina kiiremini liikuvat maastikku. Rongireisil valitseb spetsiifiline meeleolu, kollektiivne n?usolek mitu tundi j?rjest h?irimatuks j??da, ?nnis ?leminek ?hest olekust teise. Vernonile meenuvad l?bisegi j?ulueelsed p?evad ja puhkusele s?idud, seltskondlikud festivalitripid v?i korrad, kui ta ?ksi kuhugi v?ikelinna pruudiga kokku saama s?itis. Pildid s?idavad ?ksteisele sisse, neid kannab nostalgia, mis on Vernoni hinnangul pigem malbe. Tema m?lus m?llavad m?lestuste killud, ei mingit kronoloogiat. K?ik, mis seondub tema varasema eluga, on saanud kummalise varjundi, segunenud vormituks ja kaugeks kaoseks. Ta ei saa seda segadust ainete arvele panna: Vernon pole neid juba mitu kuud tarbinud. See juhtus iseenesest. Nii kui trippima hakkas, l?ks asi t??tuks, ta hakkas ootama, et see ?le l?heks, imestas ise ka, et mis l?bu ta selles n?ristavas l?hises k?ll n?inud oli. Ainete m?te on igavust peletada, need lisavad k?igele v?rtsi nagu t?rts Tabascot magedale toidule. Aga Vernon ei karda enam igavust ega ?ksindust ega vaikust ega ebam??rasust. Ta on palju muutunud. Ainetega pole tal enam midagi peale hakata. Ehkki n??d viimastel p?evadel on Vernon kohutava hambavalu k??sis neelanud meeldivalt laksivat opioidset valuvaigistit ja vati sees kulgemise vastu pole tal v?ga midagi. Ta hulbib tuhmis valguses, justkui kaela vajunud pilves, mis v?tab tema keha kuju ja m?ssib ta endasse, kuhu ta ka ei l?he. See on nii ilge olnud. Vernon on alati arstileminekut edasi l?kanud, kuni hambaaugud enam magada ei lase. Aga see pauk ?letas k?ik. Nii kui haige hammas alumist riivas, k?is temast nagu m??k l?bi, t?stis ta ?hku ja virutas vastu maad. Ta l?ugas ohjeldamatult. Olga soovitas tal kange alkoholiga suud loputada ja Vernon, kellel polnud midagi kaotada, kasutaski suuveena viina, mis tuimestas esialgu k?ll edukalt, aga siis vajus sigalakku t?is Vernon ?ra. J?rgmisel p?eval segunes tema pohmell p?letikuliste valus??studega ja ta sai tunda p?rgupiinu. Vernon t?mbus nurka nagu haige loom, k?ssitas ja vahutas valust. Keegi v?ttis ja helistas Kikole. Et tal on teistest rohkem raha, tundub ta justkui kamba k?ige t?iskasvanum liige. Ta vastas hoobilt, mul ?ks hea s?ber on hambaarst, kohe helistan talle. Doktor faksis siis l?himasse apteeki retsepti, Pamela k?is autoga antibiotse ja valuvaigisteid toomas. See oli esimene h?daolukord, mis sundis neid v?lismaailmaga ?hendusse astuma. P?rast seda v?ttis Vernon pikema jututa sisse k?ik, mida pakuti. Ta oli kindel, et mitte ?hegi toote j?ud ei k?i sellistest piinadest ?le. Aga pool tundi hiljem oli ta liiga sodi, et valu tunda. Ta n?gi asja justkui eemalt. Valuvaigistitest parem sai tema silmis olla ainult morfiinipump. Hambaarst, kellel on voli nii t?hus ravim v?lja kirjutada, tundus Vernonile igati usaldusv??rne. See oli nii suur kergendus, et ta oma hammast enam ei tundnud, ta l?ks pikutama ja puhkas kolm p?eva jutti, lastes antibiootikumidel m?juda ja valuvaigistil teda aegluubis unen?gudesse lohistada. Samal ajal k?is Vernoni ?mber tema Pariisi-s?idu planeerimine. Talle meeldib, kui teda kantseldatakse. Asjad liiguvad, l??b ta siis kaasa v?i mitte. Ta ei pea haige olema, et mitte midagi teha. Kui vooluga kaasa minna, eeldab kommuunielu, et kogu aeg tehakse „midagi” – alati on vaja rehvi vahetada, kotte maha t?sta, juurvilju k?lma veega loputada, kuskil mingit tooli parandada. Vernon ?tleb „ma l?hen vaatan pleilistid ?le” ja viskab voodisse pikali. Olukorra teeb imeliseks see, et kellelgi pole ?tlemist. Vastupidi, juba ainu?ksi m?te, et saaks Vernonile kuidagi kasulik olla, talle head teha, teda aidata, teeb k?igile r??mu. Nii ta siis viskaski k?lili ja ?ratuseks ?eldi talle jaam, kust v?lja s?ita, rongiaeg, hambaarsti nimi ja koodid, millega saada sisse Kiko juurde, kes teda majutama pidi. Vernon lahkub laagrist esimest korda ?le aasta. Teised, v?hemalt enamik neist, k?ivad aeg-ajalt ikka tsiviilelu v?isamas. Aga temal pole vaja ei arveid klaarida, peret k?lastada ega t??le ilmuda … Nii et ta ei k?igi linnas. Tal pole seal midagi teha. Kui ?eldi, et ta l?heb Pariisi hambaravile, oli m?te pealinna n?gemisest talle meeltm??da. Aga Vernon tunneb, et on hullemini r?tmist v?ljas, kui ta arvata oskas. Tema vastas istub k?hn, pikkade sirgete, kodanlikult blondide juustega naine. Tal on seljas taljesse ?mmeldud vihmamantel, jalas k?rge kontsaga saapad. Tal on v?ga ilusad silmad, s?gavsinised. Ta v?ib vabalt olla kuuek?mnene. Kortse on ilmselt silutud, aga k?ed reedavad vanuse ?ra. S?rmes on briljant-, v?ib-olla ka abielus?rmus. Ta l?heb hinge. Vernon l?kitab p?gusaid naeratusi, millele naine armulikult vastab. Vernon tahab teda. Tema nahk on kuidagi ligit?mbav. Vernon tahaks teha talle ettepaneku j?rgmises peatuses maha minna ja l?himasse hotelli sisse astuda. Ta pole enam harjunud n?gema naisi, kes tema peale p??rdesse ei l?he. Laagris poputavad ja moosivad teda isegi sellised t?drukud, kes ei kavatsegi temaga magada. Tal on eriline positsioon, teda peetakse guruks. See on muutnud tema suhteid naissooga – n??d on k?ik t?drukud tema s?brad. Nad tahavad teda ja tema on vastutulelik inimene. Vernon ei saa kunagi teada, kas blond naisterahvas oleks tema l?henemiskatse vastu v?tnud. Ei saagi tunda tema imelist, t?nutundest pakatavat paaritumisj?rgset pilku. Vernon ei maga selle naisega: Mariana on reisil kaasas. Ta on olnud Vernoni t?druks?ber juba mitu n?dalat, mis on omamoodi rekord. Vernonil on raske kellegi juurde pidama j??da: n?udlus on liiga suur. Tal v?ib m?ne t?drukuga sujuda, asi v?iks kesta, siis aga saabub teine, paneb ta kahtlema, ajab segadusse, ja ta hakkab k?rvale vaatama. Noored ?tlevad selle kohta pol?amooria. Vernoni arusaamise j?rgi on asja m?te magada kellega tahes, muretsemata selle p?rast, mida eelmine arvab. Aga Mariana t?mbas tal hoo maha. Ta asus t?druks?bra rolli sundimatusega, mis v?tab nii tagasihoidliku t?druku puhul n?utuks. Vernon ei hakka vastu, sest Mariana m?jub talle pigem leevendavalt kui l?mmatavalt. Ta meeldib Vernonile. K?igepealt hakkas ta t?drukut tahtma, kui n?gi teda Axl Rose’i imiteerimas, Mariana t?mbles ringi nagu deemon, vehkides n?htamatu mikriga. Edasi tekkis kerge armumine, kui Mariana tantsis Tina Turneri j?rgi, kelle jalatrikke ta hullutavalt h?sti valdab. Vernon teadis, et don Juanina pole tast enam asja, kui t?druk kandis ette Missy Elliotti j?rgi tehtud tantsukava. Tal on ka Madballi v?i Korni jaoks liigutused varuks – muusikas pole registrit, mille koode ta oma eriskummalise n?iav?ega ?ra ei tabaks. T?druku keha ja heli vahel on koosk?la, mis tuleb tema laiast silmaringist, kui arvestada tema noorust. Mariana pole veel kolmk?mmendki. AC/DC on talle sama h?sti tuttav nagu M.I.A. Mariana kuulab asju, millega Vernon juba kursis on, samuti neid, millele ta polnud varem t?helepanu p??ranud, ja oskab leida loo, mis temas l?puks huvi ?ratab. Nad kuulavadki vabal ajal plaate ja Vernonile tundub, et ta on leidnud ?htaegu nii s?bra kui ka armastaja, kes m?jub kepi ajal nagu merineitsi – kogu ta keha voogab, v?rgutab, naudib ja s?titab. Mariana paneb seksi- ja tantsukeelde k?ik selle, mida ta s?nadega ei v?ljenda. Kui seda s?itu korraldati, ?tles Mariana, et ta tuleb kaasa ja et nad v?iksid bussiga minna, see polevat ?ldse kallis, aga Bordeaux’st minek t?hendab automaatselt ?heksatunnist s?itu ja Kiko k?sis, mis te vaesed elate mingi keskajas v?i? Prantsusmaal on kiirrongid olemas, ma v?tan kohe piletid ?ra. Mariana kaasaminek oli enesestm?istetav. Ta ?tles, Vernon on liiga sodi, et kuhugi ?ksi s?ita, ta paneb platvormiga m??da ja l?puks on kuskil Frankfurdis mingi ulme p?letikuga. Ta armastab Vernoni. Vernon tunneb seda. Talle sobib. See poeb talle otse rinda. Ta alistub. Mariana on klapid p?he pannud, kuulab Amy Winehouse’i ja ahmib netist jama sisse. Talle ei meeldi laagri kodukord, mis sunnib teda v?rgust eemale. Mariana ?tleb, et see on mingi vanade tehnofoobide kelbas. Ta kuuletub, sest teisiti ei saa. Vernon peab talle ikka v?ga korda minema, et ta endale sellist asja teeb, ja kohe kui Mariana Bordeaux’sse j?udes oma telefoni tagasi sai, l?i ta s?rama. L?puks ometi oli ta j?lle maailmaga ?henduses. ?le tema ?la vaatab Vernon Instagrami pildivoogu, p?rsabeebi, t?druk rannaliival, roheline milkshake, palja torsoga Paul Pogba h?maras, Soko ?rkamas, joonistus k?ttemaksuinglist, pomm k?es, vaigust tilkuv rammus savuk?bi … Mariana pistab Vernonile k?e pihku, silmi ekraanilt t?stmata. Vernon tunneb, kuidas soojuse v?rk ronib peopesa keskelt ?lani, siis haarab endasse terve rinnakorvi. Ta v?ib seda tunnet visualiseerida, ta v?ib isegi ?elda, mis v?rvi see on – smaragdroheline. See ei ole ravimi m?ju. Ta ongi kainena niisugune. Miski tema sees on nihkesse l?inud ja pole enam paika loksunud. Vernon on muutunud. Ta on kuulanud ?ra terve rea teooriaid, ?ks p??rasem kui teine, oma transformeerumise kohta, mida paljud laagriinimesed nimetavad „?rkamiseks”. On neid, kes ?tlevad, et p?hjuseks on plahvatuslik serotoniinitaseme t?us. Miks mitte. Hormonaalse kaose teoorial on toetajaid k?ll. L?ppude l?puks, nagu ?tleb Daniel, „arvestades k?iki endokriinseid h?irijaid, mis meid ?mbritsevad, mine tea – ?kki see on sul mingi totaalse reboot’i k?ima t?mmanud. M?ni pooldab kiirendatud, ootamatu ja kummalisel kombel tervendava andropausi versiooni. V?ib-olla … Vernonile ei tundu k?ll, et ta oleks f??siliselt n?rgemaks j??nud, aga ega tal pole kunagi mingit puuraiduri vormi olnud. Tema libiido on ehk t?esti muutunud, raske ?elda: tal pole varem olnud ?mberringi t?drukuid, kes tema poolehoiu nimel nahast v?lja poeksid. Liiga suur n?udlus tapab n?udluse – ta pole enam nii ?hmi t?is nagu varem, aga see on ka loogiline: Vernon kepib ju laagris k?ike, mis liigub. Teinekord r??gitakse t?rkavast kundalini energiast, et seletada neid jaburaid aistinguid, kummalisi n?gemusi, kosmilisi seisundeid, mis tal lambist tekkinud on. J?relikult pidi ta olema kas liiga k?vasti v?i liiga ?igesti hinganud – ja siis vabaneski l?lisambas energia, mis paiskas ta justkui l?putusse happetrippi. K?ige originaalsemad on jutud inimr??vist – et keegi maav?line olend tuli k?lla ja valis ta oma maapealseks peatuspaigaks. R??gitakse lainepikkuse muutumisest – reaalsus pidavat olema nagu raadiomast, mille on kellegi jumalik k?si ?mber h??lestanud. Vernon arvas algul, et laager t?mbab massiliselt veidrikke ligi. J?rk-j?rgult sai ta aru, et maailm ongi t?is ulmeliste uskumustega inimesi, kes tunduvad esmakohtumisel pigem m?istlikud. Vernoni anomaalia lubab neil oma totakust v?lja elada. Nii juhtubki, et salati ja juustu sekka r??gitakse talle sageli tema ja suurekristallilise kvartsi vahelisest erilisest v?nke?hendusest. See riik kubiseb fanattidest, kes on veendunud, et surnud on meie keskel, et metsas silkavad ringi n?htamatud olendid v?i et kokkupuutest sobivate helilainetega saab oma magnetv?lja taastada … Piisab sellest, kui anda neile v?imalus oma teooriad lagedale tuua, ja juba j?utaksegi imelikele radadele … V?ljast tullakse laagrisse kord kahe v?i kolme kuu jooksul, kui nad korraldavad konvergentsi. Niisuguse nime on nad pannud – keegi ei m?leta, et oleks selle termini leiutanud, aga k?ik kasutavad seda – ??le, mille k?igus Vernon valib muusikat, et osalejad tantsima panna. Nende elu k?ib konvergentside taktis – leida koht, kus ennast sisse seada, ette valmistada toimumispaik, ?ritus, siis j?lle kokku pakkida ja kuhugi mujale liikuda. See kujunes ise, keegi pole otsustanud, et nii hakkabki olema. See lihtsalt juhtus, ?tleme nii. Konvergentsidele tekkis korraga nii palju huvilisi, et on omaette orgunn valida osalejaid ja saja piires p?sida. Mingi v?rk sellega on. Inimesed ilmuvad kohale, m?ned on sitaks n?medad, tulevad „vaatama”, suhtumine kahtlustav ja agressiivne, nagu ?ritaks keegi neile mingit jura ?rida, ehkki neile ei ?rita midagi, isegi mitte muinasjuttu: asja m?te on hommikuni tantsida, kogu lugu. Erakordne on see, mida tantsijad tunnevad – ilma aineteta, ettevalmistuseta, trikkideta. Alati on k?put?is skeptikuid, kes k?ivad ja kuulutavad, et nemad seda asja ei usu, et nad tahavad oma silmaga n?ha, et nad oleks ikka v?ga ?llatunud, kui neil ?? jooksul midagi juhtuks, sest nad on k?ike n?inud ja liiga taibukad, et lasta ennast ?ra h?mada. Vernon ja teised ei ?ritagi neid ?mber veenda. Tuleb ainult oodata. ??sel, kui pidu algab, on nad tantsuplatsil, k?ed ristis, kerge muie n?ol, kindlalt otsustanud, et nemad ei lase ennast sisse t?mmata, lolliks teha. Ja kaks tundi hiljem on nad sees. J?rgmisel p?eval ei oska nad enam ?elda, mis hetkel nad sulandusid massi, selle aeglasse ja korduvasse liikumisse. ?ldiselt l??vad koidikuks need samad n?od k?ige rohkem vankuma. See on ?ks nendest asjadest, mis konvergentsidel ?? jooksul tekib – ?le?ldine vapustus. Seda tullaksegi laagrisse konvergentsidele otsima. Hella, helget segadust, mis tekitab tahtmise aeg maha v?tta ja vaikuses olla. Nahkade vahelt kaovad piirid, inimene saab teiste kehaga ?heks, see on laiendatud l?hedus. Ja igal konvergentsil tunneb Vernon ennast nagu ussike v?imsa pro?ektori valguses. Teda t?htsustatakse ?le. Teda kutsutakse ?amaaniks. Ametlikult on see nali. Reaalsuses tunneb ta kuklas pilke, ootused ronivad m??da selga ?les. Inimesed uurivad teda kahtlustavalt, m?eldes endamisi, kas ta on ?kki petis, v?i vahivad teda armunult, olles veendunud, et Vernon v?ib nad p??sta. Ega ta v?ga ei teagi, mis valemiga s?ilitada s?ltumatus, kui k?ik temale toetub. ?nneks pole tema m?ttetegevus piisavalt j?rjepidev, et seda pikemalt ketrama j??da. Ta m?tleb k?ll „see stress on liiga hull, ma annan otsad” ja j?rgmine hetk j?lgib ta juba m?nda puulehte ja kaob sellesse t?ielikult. See seab ketramisele piirid. Aga ikkagi tunneb ta hirmu ilmaj??mise ees. Vernon pole elu sees p?denud, et j??b millestki ilma: talle on alati tundunud, et see ei s?ltu temast. N??d naudib ta aga mittemateriaalseid mugavusi – nad magavad t?hjades majades, kui m?ni leidub, k?te on neis harva sees, veev?rgi puudumisel seavad ennast sisse m?ne allika juures ja pesevad ennast miinus seitsmega ?ues, nad s??vad plekk-kaussidest – ja ometi elavad nad luksuses. Nad on veendunud, et nende kogemus on midagi erilist, boonuspall, mida elu neile ei v?lgnenud, mingi isemoodi kingitus, midagi maagilist. Ja Vernon ei taha, et see l?ppeks. Reisijad on enda ees lauakestel s?learvutid lahti teinud. Nad vaatavad filmi, t?idavad tabelit, kirjutavad meili. M?nel on pilk telefonis kinni. Nad on k?ik konksu otsas. Nende seas, kes jaksavad rongipiletit osta, pole enam ?htegi pikenduseta keha. ?ks mees ikka on, m?ni iste kaugemal, viiek?mne tuuris, loeb ajalehte nagu ennevanasti. Tonksab lehte keerates naabrit. Ta on ainuke, kes ei piira oma vaatev?lja ekraaniga. Isegi viieaastane laps ei h?iri kedagi vahek?igus huilgamisega, sest ta oleks nagu multika h?pnoosi all. Tema k?rval vaatab ema sama asja, mida temagi vaatab, k?rvaklappideta, tal pole hetkegi raisata maastiku, veel v?hem oma ?mbruse peale. Vernonil pole enam seda harjumust. Laagris on neti?hendus keelatud. See sai alguse H???ni paranoiahoost, kui ta andis neile korralduse ?ppida elama v?ljaspool radarit, mitte j?tta elektroonilisi j?lgi, ei oma liikumistest ega vestlustest. Pidevalt j??b mulje, et ta valmistab punti ette kolmandaks maailmas?jaks, mille ajal on eriti t?htis, et keegi meile ei saadaks. Alguses t?itsid k?ik eeskirju nagu mingit napakat rituaali, mille p?hiline eesm?rk on kehtestada reeglid, mis teevad laagrist omaette mulli. Kuude m??dudes tundis Vernon, et inimeste suhtumine muutub. Snowden oli oma j?lje j?tnud. Korraldus tundub aina v?hem folkloorne. Usaldamatus tehnoloogia vastu on kasvanud ja enam ei tule kellelegi p?he v?rguvabasse ruumi sisenedes k??niliselt irvitada. Kui nad Montparnasse’i jaamas maha l?hevad, l??b rahvamass Vernonil pea sassi, see on nagu mingi veider vertiigo. Just m?ra v?tab n?rgaks. Mariana nagu tajuks tema meeltesegadust ja libistab ennast talle k?evangu. Ise nii v?ike naine, aga liigutus m?jub rahustavalt, ta oleks nagu t?iskasvanu, kes last julgustab. Asi pole ainult selles, et Vernon pole enam harjunud, ka linn ise on muutunud. ?he aastaga on pinge tase p?gala v?rra t?usnud. Pariis on kalestunud. Vernon tajub otsekohe, et ?hus on r?nnakut – inimesed on tigedad, ?ksteise vastu ?les keeratud, k?ik valmis k?rri kargama. Metroojaama tunnelis ei n?e ?htegi naeratust, mitte ?htegi keha, mis ?tleks, mul on aega k?ll. Keegi ei jokuta nii, nagu nemad pidevalt laagris jokutavad. See on t?iskasvanud linn – kui tuttavad ei olda, siis ?ksteist ei k?netata, v?i kui, siis selleks, et m?liseda. Pildid pommitavad Vernoni, liiga palju plakateid, liiga palju parasiits?numeid. Aga alles kai peale j?udes tabab ta ?ra, mis teda nende saabumisest saati h?irib. L?hn. Pariis on olfaktoorne m?lgas – segu roiskumisest l?ppunud ?hust kehal?hnadest parf??mist raua ja masinate, mustuse ja kemikaalide haisust. Vernonile j?uab kohale, et ta hoiab hinge kinni. Mitu kuud on ta t?mmanud ?hku sisse k?ikjal, kus nad olnud on, igal uuel kohal on oma l?hn, mis teeb selle eriliseks ja ainulaadseks. Siin, esimest korda ?le pika aja, ei v?ta ta kohalikku l?hna omaks. Kiko juures vaatab Mariana ringi sellise trotsliku n?oga, mida Vernon h?sti tunneb – sellise n?o teevad luksusega silmitsi sattudes inimesed, kes pole sellega harjunud: ta oleks nagu keeva ?li sisse visatud. N??d on Vernoni kord k?si tema alaseljale panna, lootes talle natuke oma rahu edasi anda. V?ga rikkad inimesed teavad, mis nad teevad, kui oma korterit sisustavad, isegi kui nad teevad seda instinktiivselt; iga objekt siin k?ratab neile, kes pole luksusega harjunud: k?i v?lja kuradi prole. Bobo ja suurkodanlase sisekujundusi eristabki see n?ansivahe: esimene kuulutab iga?hele „tunne ennast nagu kodus” ja teine tahab v?lja t?rjuda k?ik, kes ?igeid koode ei tea. Aga Vernon tunneb Kiko elamist, teda see ei kohuta. Ka Kiko ise on palju muutunud. Terve laagri peale on ehk just tema k?ige radikaalsema p??rde l?bi teinud. Vernonist on saanud tema tantsut?druk, n?dalavahetuse hobi. Kiko on b?rsimaakleri elu pikalt saatnud. Nagu m?ngija, kes otsustab kasiinost lahkuda just siis, kui tal on k?ige rohkem v?ita. Take the cash and run. Tagasi vaadates ei kahetse Kiko otsust hetkekski – nagu ta ?tleb, ainult hull k?ib rikkana t??l. Ta pole oma tutvuskonnast ainuke, keda on ilmutus tabanud. Ta teab teisigi vendi, kes ?hel p?eval, persetades parajasti mullivannivees palmipuude varjus kusagil bangalos Mauritiuse saarel, on vaadanud oma kaaslanna kannikaid ja saanud ilmutuse: neil on sitt elu. Selle ainuke pluss tundub olevat kindel veendumus, et k?ik kadestavad neid. Ehkki nende pundi puhul tegi Kiko erakordse avastuse, et mitte keegi ei taha tema nahas olla. M?ni teine oleks lihtsalt seltskonda vahetanud – l?inud otsima rahvast, kellega ennast kindlamini tunda. Tema j?i. Ta muutis l?henemist. Esimestel kuudel haaras Kikot mingisugune anarhiahullus. Tundus, et tal oli pingelangus. M?ne inimese puhul on reaktsiooniline energia see, mis vanusega v?lja p??seb ja h?vitab k?ik, mis teele ette j??b. Tema lasi aga v?lja oma sisima liberaali. Kes oli pikka aega olnud k?ssis, tsensuuri all, kammitsetud ja n??d ennast korraliku pauguga kikki ajas. V?i isegi mitte liberaali, pigem kristlase. Aga sellisel juhul s?na k?ige esmasemas t?henduses: Kristust armastav Kiko – keda hoiti k?ik need aastad pehmelt ?eldes vaos – v?ttis j?rsku juhtimise ?le. See asi kestis tal tubli pool aastat. Kiko oli h?irivalt helde, ?lit??tuks l?ks. Ta ei tahtnud enam kunagi t??le minna, vandus, et raha on talle vastik, et ta tuleb nende juurde elama, ta uuris koos Olgaga mikrobusside m??gikuulutusi, juba kujutas ette, kuidas ta neile haagisega sappa v?tab, ta ei tundnud ennast enam ?ldse materialistina. Kikol oli iga hommik uus idee. Ta pidi oma Pariisi-korteri maha m??ma ja ostma Juura m?gedesse mahaj?etud k?lakese, nad pidid k?ik sinna kolima ja kommuunis elama. Hipid panid k?ll pange, aga ega see ei t?henda, et ei peaks uuesti proovima. Asjad l?hevadki untsu, kuni ?kskord ?nnestuvad. Kiko tunneb arste nii et tapab ja tema tutvuste hierarhias on arstid k?rgel kohal – ?he veenaks ta ikka nende k?lakesse kolima. Nii oleks neil alati v?imalik teha vahet, kas on s?damerabandus v?i paanikahoog, v?hk v?i m?dapunn. Ei peaks ilma asjata pabistama. Saaks rahus vananeda. Ajaga tema ind siiski vaibus. Kikol oli laagrielu ?le visanud, ta oli Pariisi tagasi l?inud, nina j?lle kokasse pistnud ja vanad tutvused ?les soojendanud. Tema kristlik palang oli raugenud. Ta oli investeerinud mingisse Los Angelese weed’i-bisnessisse. Teda oli laagris v?hem n?ha. Aga ta k?is ikka, regulaarselt. Kiko kostitas neid ?htute viisi oma teemapargiplaanidega – ta ootab ?ra, kuni Prantsusmaal legaliseeritakse, see pidi kohe-kohe juhtuma. Tema ettekujutuses on midagi Jurassic Parki ja Le Bristoli spaa vahepealset, ainult et savukeskne. Kiko luul on nii p?hjalik, et hakka v?i uskuma. Tema pargis oleks mullivannid, videoprojektsioonid, spetsiaalselt st?uneritele m?eldud joogaseansid, natuke kaasaegset kunsti, massaa?e, palju muusikat ja k?ikjal muffinid, mida munch’ida. Kiko on k?ll endise elu juurde tagasi p??rdunud, aga temas on avanenud m?ssaja soon. Ta pole enam valmis endast k?ike andma. Kogu oma aega, k?iki m?tteid, soove, veendumusi. Ta pole enam valmis eputama sellega, et tema graafikusse mahub alati m?ni lisa?lesanne. Tema side s?steemiga ei ole enam t?ielik. Sellele allumine ei eruta teda enam nagu varem. Ta v?ljendab seda nii, et t?mbab j?lle ?ra laagrisse, inimeste juurde, kes ei ole tema moodi. Ta ei ole enam p?ris alguspunktis – ta on leidnud tasakaalu vahelduses, isiksuste vaheldamises. Ta v?tab alati teistest natuke rohkem ruumi, r??gib palju. Laagris on vaikus t?htis m?iste. Ainult Kiko jaoks mitte. Aga keegi ei kurda. Tema on see, kes probleeme lahendab. Ta kuritarvitab oma positsiooni ainult sellega, et v?tab heli m?ttes palju ruumi. ?hes asjas on ta siiras ja mitte ainult hooajaliselt: neid elamusi, mida ta konvergentsidelt saab, ei paku talle ?kski aine. Ja ta tahab „l?puni” minna. Tema viimane s?hvatus on see, et Vernon peab guru positsiooni t?sisemalt omaks v?tma. Kikol juba ambitsioonist puudust ei tule. Ta kutsub nad k??gilaua ??rde istuma, teeb k?lmiku lahti ja t?stab kompulsiivselt v?lja kogu selles leiduva toidukraami, nagu oleks k?lalised n?lga suremas. Ta korgib lahti ?ampanjapudeli ja Vernon ?tleb, ei antibiots ja ?ampa koos oleks kabelimats. Mariana v?tab Kiko ulatatud pokaali vastu ja kummutab ?he lonksuga. Ta on kinnine ja vihane. Ta polnud laagri peal trehvates aru saanud, et Kiko nii rikas on. Ta aimas k?ll, et t??p ei ela p?ris sama elu nagu teised, n?hes tema maaniat vehkida oma krediitkaardiga iga kord, kui m?ni probleem jutuks tuleb. Aga sellist asja Mariana ei oodanud, seda luksust, mis solvab inimesi, kes pole sellega harjunud. Ta niheleb tooli peal, heites ?mberringi raevukaid pilke. Isegi punane Smegi k?lmkapp oma illikuku ?marusega m?jub talle nagu r?nnak. * Kiko ei suuda paigal olla – ta paneb m?ngima Erykah Badu plaadi, liiga valjult, k?sib neilt, kas nad triipu tahavad, tal on uus ?lik?va diiler, kelle j?rel ei pea ootama. Kikol on vajadus t?hikuid t?ita – mine v?ta kinni, mida ta nii v?ga kardab, et peab kogu aeg l?rmitsema. Vernon on tema p??rasusega harjunud. „Muide, tead, et Buttes-Chaumont’i puu, see j?hkrate juurtega, seal, kus sa kogu aeg istusid? Nad t?mbasid ?les selle. R??kis keegi v?i?” „Millal?” „Veebruari algul.” „Kuidas see siis juhtus?” „Valearvestus.” „Nii suure puuga? J?i tagurdamisel kahe silma vahele v?i?” „Seal tehti igasuguseid t?id. Ma t?psemalt ei tea.” See h?irib Vernoni. Et asjad ei j?? nii, nagu nad on, sellega on ikka k?ige raskem leppida. Ta m?tleb selle puu peale, mis oli k?rge nagu tornmaja, ja nende tundide peale, mis ta veetis selle t?ve vastu toetudes nagu kuningas. Ta ?tleb: „Ma uurin Charles’i k?est. Tema teab aednikke h?sti, ta ju pikalt seal pargis tiksunud … Polegi Charles’i ammu n?ha olnud. Ma l?hen k?in tema poolt l?bi …” Kiko ei kuula enam. Ta on asunud soolotama oma lemmikteemal: Vernonil on anne. Selle kirjeldamiseks j??b s?nadest puudu. Ja tema loogika j?rgi seisneb kogu probleem – sest probleem t?esti on – selles, et Vernon ei v?ta rolli omaks. „Ei saa olla juht, kui sa ise ei panusta. Okei, mees, sul on toimiv asi. Ja see, kuidas sa konvergentside ajal inimestest eemale hoiad, annab sulle salap?rase aura. Hea t??. Instinktiivne, v?ga hea. J?tad fantaasiale ruumi. Nagu mingi ridadevaheline storytelling. Kuni pidu pole alanud, ei tea keegi t?pselt, mis teema selle suure Vernon Subutexiga on. Absoluutselt, see annab asjale juurde.” Aga see ei ole Kiko meelest piisav. Vernon ei tee kunagi p?riselt lahedaid asju, n?iteks k?tega ravimine v?i surnutega ?hendusse astumine, et nad saaksid elavatega r??kida ja tema oleks nagu mingi kosmiline vahendaja. Ta ei v?ta ennast piisavalt t?siselt. Kiko n?eb suurt pilti. See on tal loomuses. Ta kl?bistab n?rviliselt k??ntega vastu lauda. Tal tuleb uus m?te: „Sa Konfutsiust tead? See puulugu, minu meelest v?iks seda kasutada … Roomlased olid lasknud v?lja juurida puu, mille all Konfutsius palvetas. Raadiost kuulsin. Ma arvan, et see puuteema – mis see oli, mingi tamm v?i? sa ka ei tea jah? uuri Charles’ilt, kui k?lla l?hed – v?ib su prohvetim??di loomisel kasuks tulla.” „Kiko, kas sa oled j?lle France Culture’i kuulanud v?i? L?peta ?ra. Sai ju ?eldud juba. See ei sobi kokaiiniga absull kokku. Ma olen DJ, ma ei ole mingi faking prohvet.” „Kuule ma harin ennast, eks, mina harin ennast ja sina, sitt, tuled s?imama. Nende meelest oli parem t?mmata maha puu, mille all Konfutsius palvetas, et sundida ta p?genema, nii suur m?ju oli tal … vot see on t?esti lugu, mis ka lugu on. V?iks ju alustada nii: Prantsuse v?imud, kes n?gid sinu m?juj?us ohtu, lasid maha raiuda puu, mille all sa istusid …” „Kiko, sa ju tunned mind, ma olen valmis igasugust jama neelama, aga ma kinnitan sulle, et Konfutsius ja mina, isegi kui nad t?mbasid maha puu, mis talle korda l?ks… see ei klapi.” „Mis sa tahad ?elda, et sa tead Konfutsiust v?i?” „Ei. Aga k?hutunde pealt v?in ?elda, et pole sama asi.” „K?hutunde pealt … t??piline v?hik. Ei saa aru, kuidas miski toimib, aga juba otsustad ette, et ei toimi. Mina olen ikka pikalt m?elnud, lugu tuleb ?ra r??kida. Ma arvan, et peaks mingi romaanikirjanikuga ?hendust v?tma. Hakkasin shortlist’i tegema.” „?ra kuula France Culture’i. Keegi ei viitsi sind kuulata.” Kui Kikol on vaba ?htu, ostab ta endale kaks grammi kokat ja podcast’ib nagu hull. Ta kirjutab m?rkmikud paksult t?is s?gedaid ideid. Mida peab j?rgmisel p?eval igati m?istlikeks – ja siin ei r??gi sugugi ainult koka, siin r??gib ?hiskonnaklass, kuhu ta kuulub: mis arvab, et neile on k?ik lubatud, ega kannata ?htegi piirangut. Niisiis ajab Kiko oma joru edasi: „Ma m?tlen, et peaks palkama naiskirjaniku, sellise andeka, kes oskaks asja ?ra vormistada, aga ka mitte liiga eduka, kes teeb, mis p?he tuleb, ja kolme kuu p?rast tuleb nussima mingite oma ideedega, mis meid absoluutselt ei huvita.” Mariana segab vahele, ta on juba kolmanda ?ampaklaasi juures ja hakkab ennast vabamalt tundma: „Miks sa just naist m?tled? Et on tundlikum v?i?” „Olgem n??d ausad ja mitte poliitkorrektsed: meestalentidel on oma eluga muudki teha … ja nad v?taks ropult pappi, samas t?drukule k?id v?lja kaks miinimumpalka ja vastu saad kolm aastat tema elust… Nii on: teid on kasvatatud teiste eest hoolitsema. See on viimased kaks tuhat aastat nii olnud, ega see ei l?he teil lihtsalt sellep?rast ?le, et Simone k?skis silmad avada. Ja pealegi, ?tleme otse v?lja, omad inimesed, mis me h?mame: Vernon on ikkagi piffide prohvet …” Ta on seda teemat kuude viisi ajanud. Paugutanud arvutiekraani taga k??rutades Vikipeediast prohvetite elulugusid lugeda. Tema, kes ta pole kunagi midagi lugenud, on n??d ahvivaimustuses. Kiko on t?iesti kindel: Vernonil on anne ja kui saaks veel ainult kommunikatsiooni paika, oleks asjal meeletu minek. Mariana t?hjendab ?ampanjaklaasi, Kikol on juba teine pudel k?es, ta laseb korgi pauguga pealt ja t?druk k?sib: „See Konfutsiuse stoori, n??d nad kirjutavad, aga mitu sajandit tema surmast juba on? Prohvetiks saamine v?tab suht kaua aega vist?” „Konfutsius on n?ide, eks, ta on nagu Mooses, need on vana kooli prohvetid. Mida l?hemale t?nap?ev j?uab, seda rohkem neid jooksvalt luuakse.” „Ehk siis nagu katedraalid, mida pandi mitu sajandit p?sti, samas kui kaubanduskeskus kerkib kolme-nelja kuuga?” „T?pselt nii.” „Keda sa n?iteks uuema aja prohveti all m?tled?” „Seda, kes konkreetsemalt meisse puutub: Ron Hubbard.” Kiko mainib saientoloogia rajajat igal v?imalusel, juba mitu kuud. Sellega pole France Culture’il mingit pistmist – p?hjuseks on jutuajamine pinginaabriga lennul Pariisist Los Angelesse. Kiko l?htub eeldusest, et Vernon ei julge guru rolli p?riselt sisse elada, kuna heaks prohvetiks saab justkui ainult m?rtrina. Nii kinnistuvad ju esimesed j?ngrid: on vaja eba?igluse momenti. Ideaalis traagilist surma. Kui loos esineb natukenegi v?igast piinamist, annab see ainult juurde. Samas, eks Kiko m?istab Vernoni soovi j?tta vahele etapp, kus tema peale s?litatakse k?ik see aeg, kui ta tarib seljas kaheksak?mnekilost risti, et l?petada agoonias, keha haavu t?is, k?tes naelad, selle sama risti peal. Kui vaadata, mis seisundisse viib Vernoni ?ks hambavalu, on juba selge, et talle pole antud v??rikalt kannatada. Sellep?rast tundubki Hubbard vastukaaluks suurep?rane n?ide: „Suured purjekad, valges minis mimmikesed, vaevalt t?isealised, viimase peal toit … ja ta ju oli algul veits nagu sina: kolmek?mneselt vaatad, et t??p on lihtsalt sitane luuser – kogu austuse juures, ega sa ka kolmek?mneselt v?ga midagi v??rt polnud. P?hiline erinevus teie vahel on see, et t??bil oli motti. See ongi sul puudu, Vernon. H??lestus. V?ta mis tahes spordisaavutus ja pea meeles, et h??lestus moodustab sooritusest 80%. Kui sa parandad oma h??lestust, ongi meil k?ik olemas, mis vaja: konvergentsid l?hevad j?rjest kreisimaks. P?rast seda, kui need kaks Bordeaux’ t?ikki sulle Bleachi infrahelid ?ra miksisid, et saaks neid foonina lasta, on meil uus tase k?es … Vot Bleachist oleks k?ll hea guru saanud. Ilus mees, temast on sadu jumalikke pilte ja, mis p?hiline, ta on surnud, kannatades, ?ksinduses, kui lugu natuke timmida, v?iks isegi allak?igust r??kida. Ta on ideaalne. Kui me selle kirjaniku oleme paika saanud, siis minu ettepanek oleks lasta tal Bleach pildis hoida, teha veits mingi selline Ristija Johannese ja Jeesuse variant, p?him?tteliselt saad aru eks … nagu veits vihjav, et rahvas saaks m?elda, oota kumb siis p?riselt prohvet on? „J?lle France Culture?” „Ei, ma kuulan Courtoisie’d ka … Ainult et, mees, sa pead ise ka panustama. Potentsiaal, anne, asja reaalsus … see teeb heal juhul k?mme prossa projekti edust.” „Pane raadio kinni, hoia raamatutest eemale. Mine tantsima. Osta motikas. Mitte ?kski intellektuaalne t??, sa tead seda ise ka, ei ole sinu p?rusmaa …” Kiko pole laagris ainuke, kellele tundub, et asi susiseb, et varsti tuleb pauk, et peab „midagi tegema”, midagi suurt. On neid, kes tahaks kolida Detroiti, neid, kes tahaks moodustada midagi tsirkusetrupi laadset, neid, kes on k?inud Itaalias mingit kommuuni vaatamas, neid, kes tulevad Notre-Dame’i ZAD-i juurest … k?igil on m?tteid, mida edasi teha. K?igil peale Vernoni, kes tahaks lihtsalt, et k?ik j?tkuks samamoodi – nagu jumal juhatab, kindla formaadita, jamadeta. Charles, see vana viinanina, plaanib hakata filmi v?ntama. See m?te tekkis tal siis, kui kampa tulid m?ned Pamela kolleegid, kes tal pea segi ajasid. Kohendatud rindade, lakitud k??ntega blondiinikesed, kes teda algul hirmutasid, aga osutusid tema huumorile ja elufilosoofiale oodatust avatumaks. Pungiplikad, kes on sattunud pahelistesse kehadesse. Charles k?is v?lja utoopiateemalise filmiprojekti: ?ksikule saarele sattunud t?drukud, ?mberringi valged j?nkud ja nunnud puudlikesed … projekti, mille nemad ?heainsa ?htuga zombifilmiks v??nasid. Ja Charles kuulaski, mokk imetlusest t?llakil, ?he t?druku kirjeldust stseenist, kus ta trukiks laiba pead, abiks pirakas lilla strap-on. * Aga Charles ei tulnudki tagasi, nagu oli kokku lepitud, seda utoopilist projekti lihvima. Kui Mariana ?tleb, et ta l?heb Montmartre’i kanti s?brannadega kokku saama, ja p?sti t?ustes tuigub, sest ta on palju joonud, t?useb Vernon, et teda p?sti hoida. Ta ?tleb, et k?ib Charles’i juurest l?bi. Vernon l?heb teeb tema kodukandi baaridele tiiru peale, k?llap vanapoiss kuskil ikka on. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/virginie-despentes/vernon-subutex-3/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.