Armukarikas. K?mnes Poldarki raamat

Armukarikas. K?mnes Poldarki raamat Winston Graham Cornwall, 1813. R?skes ?ksildases koopas varastatud kraami all lebab h?bekarikas. Sellele graveeritud moto „Amor gignit amorem”, armastus s?titab armastust, kummitab kaht peret, Poldarke ja Warlegganeid, kelle vahel valitseb ikka veel vaen.
Ross ja Demelza ning auahne ja m?juv?imas Sir George n?evad oma lapsi langetamas otsuseid, mis m?jutavad kogu nende edasist elu. Napoleoni s?jad l?henevad l?pule ning Jeremyle ja Clowance’ile, nagu ka k?rgile ja k??nilisele Valentine Warlegganile on see ?rev ja otsustav aeg. Winston Graham Armukarikas. K?mnes Poldarki raamat Originaali tiitel: Winston Graham The Loving Cup A Novel of Cornwall, 1813–1815 Pan Books 2008 (1984) Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eda Posti Copyright © Winston Graham, 1984 © T?lge eesti keelde. Krista Suits, 2021 ISBN 978-9985-3-5233-5 e-ISBN 9789985353325 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Maxile, Dominicile ja Antheale ESIMENE RAAMAT Esimene peat?kk I 1813. aasta juuni l?pul liugles ?htu eel Falmouthi sadamasse Tema Majesteedi postilaev, kapten Kirknessi juhitud Queen Charlotte, pikk kere vaevalt h?irimas t??net merepinda, madalal seisev p?ike kuldamas rehvitavate ja kokku volditavate alammarsspurjede servi. Laev ei kiirustanud kohe St. Justi j?esadamasse, et seal ankrusse heita, vaid peatus Penryn Creeki suudme l?hedal ja laskis paadi vette, et toimetada reisijad ja post maale punktis, mis paiknes kaldale k?ige l?hemal. Sadamasse tulles oli Queen Charlotte m??dunud s?sarlaev Queen Adelaide’ist, mis v?ljus nagu tavaliselt reede?htuse t?usuhoovusega, et siirduda Lissaboni, ja nad vahetasid tervitusi. Charlotte andis teada, et reis m??dus vahejuhtumiteta, ning soovis Adelaide’ile sedasama. P?evil, kui Biskaia laht kubises Prantsuse ja Ameerika kaaperlaevadest, polnud see sugugi suusoojaks soovitud. Kuuest s?itjast kaks ronis v?iksemasse paati, mis pidi viima nad ?le j?e Flushingisse. Kapten Kirkness, kes elas – nagu paljud teisedki postilaevakaptenid – samuti Flushingis, saatis s?itjatega oma naisele s?na, et on paari tunni p?rast kodus. Paari viimased pakid laoti paadip?rasse ja madrus hakkas s?udma tuulte eest varjatud k?la poole, mis paiknes oma tellis- ja kiltkivimajadega erinevalt Falmouthist vastu ?htup?ikest. Liueldes ?le klaassileda mere, j?ttis paat veepinnale hanesulgi meenutavaid virveid. S?itjad olid mees ja naine. Mees oli pikk, k?hn ja ?sna noor ning kandis rindeohvitseri mundrit. M??rdunud ja kulunud, luitunud rev??ride ja n?elutud varrukaga, polnud see kaugeltki paraadmunder. Mehe p?evitunud n?os s?rasid kirkalt sinised silmad, pingul ?lahuult ehtis kitsuke vuntsitriip ja alal?ual oli v?ike s?lk; kui ta kaaslast paati aitas, v?is n?ha, et parema k?e s?rmed ei taha p?ris sirgeks minna. Naine oli v?ike nii kasvult kui kogult, aga ennek?ike r?hutas tema haprust just v?ike kasv. Ta kandis halli reisimantlit, mille kapuuts oli langenud ?lgadele; polnud nii k?lm, et t?mmata seda p?he, ning tuul keerutas tema musti juukseid graatsiliste kiharatena ?mber n?o. Naine polnud just otse ilus, aga siiski meeldiva v?limusega; tal olid pikav?itu, alt ahenev n?gu ja s?ravad noored silmad, mis j?lgisid k?ike elava huviga. Sel ajal kui paat iga aerut?mbega edasi liikus, n?itas ohvitser k?ega osutades talle ?ksteise j?rel maam?rke. Ta r??kis hispaania keelt aktsendiga. M??n noolis vaikselt loksudes kaid, kui nad kohale j?udsid ning madrus ?he seal seisva paadi lahti p??stis ja teisale kinnitas, et nad saaksid randuda vetikatesse kasvanud trepiastmete k?rval. Noor ohvitser osutas t?drukule, et m??na ajal on kaks alumist vee alt vabanenud astet libedad. Too noogutas. Mees lisas ikka veel hispaania keeles midagi. Naine hakkas naerma ja vastas inglise keeles: „Ma m?letan.” ?ige pea seisid m?lemad oma pagasiga kail ning ajal kui mees madrusele jootraha andis, vaatas naine ringi, hoides ?he k?ega juukseid kinni. Kail v?is n?ha meriv?hke t?is anumaid, paari k?iepundart, kalalootuses nende poole paterdavat kajakat, kummuli l?katud k?ru ja paari umbes kaheteistk?mneaastast poissi, kes neid uudishimulikult vahtisid. „Ilju?,” s?nas t?druk. „Ilus,” vastas noormees ning naeratas talle. „Ili-us,” ?tles t?druk ja naeratas vastu. „J?? siia sumadanide juurde, mu pisike, ainult paariks minutiks, senikaua kui ma … Aga v?ib-olla need poisid … Hei, poju, missugune neist on kapten Blamey maja? Tead sa?” Poisid vahtisid s?natult, s?andamata v??rastega juttu ajada, aga just sel hetkel ilmus rippuvate v?rkude tagant v?lja sinise kampsuni ja r?baldunud sar?p?kstega mehike. „Kap’n Blamey, s??r? Jah, s??r. Tema maja on vasembat k?tt viies, s??r. Kas l?hete sinna? Ega teda ennast vist paergast kodus ole. Aga provva on kindlaste. Provvat n?gin vaevalt poole tunni eest kodu minemas. Kas tassin teie kotid sinna?” T?naval, kuhu nad p??rasid, oli k?mmekond inimest; hobuste kabjad plagisesid munakivisillutisel, ?ks t?druk m??tas kala, rentslis p?herdas kaks kutsikat. Postilaev polnud m?istagi randunud m?rkamatult. Alust oli Falmouthis silmatud juba miilide kauguselt ning j?lgitud sestpeale, kuidas see sadamasse sisse s?idab. ?llatusena tuli j?lgijatele ?ksnes see, et kaks reisijat otsustas maabuda Falmouthi asemel Flushingis. Tolli ja karantiini olid nad niisiis l?binud juba laeval. Peaaegu sama lai kui k?rge roheline messingist koputiga uks ja selle kohal poolkaarekujuline aken; ?ra ?itsenud ja tagasi l?igatud roniroos. Uksele ilmus roosa pitstanu ja p?llega kahup?ine t?druk. „Proua Blamey? Jah, s??r, keda ma k?lalistena nimetan?” „Kapten Poldark ja proua Poldark,” vastas noormees. „Noorem kapten Poldark ja proua.” Kui nad madalasse trepihalli juhatati, tuli parajasti m??da pigim?nnist trepiastmeid alla klaari jumega hallip?ne naine. Ta j?i seisma, silmitses neid ning h??atas r??msalt: „Geoffrey Charles! Vaat see on alles ?llatus! ?tle, et see pole uni!” Geoffrey Charles oli juba jooksnud kolm astet ?les ja kaisutas teda. „T?di Verity! Seda imelist und oleme vist k?ik sageli n?inud … Kui kena sa v?lja n?ed!” „Kuidas sa siia said? Aga see … see on ju Amadora. Mu armas … Kui suurt r??mu see mulle valmistab! Tere tulemast, tere tulemast!” Ta embas ka Amadorat, kes naeratas p?gusalt, kuid teadmata, mida n?uab etikett, ei suudelnud majaprouat vastu. Lobisedes ja naerdes juhatasid kaks Poldarki hispaanlanna v??rastetuppa ja j?tkasid vestlust seal, esitades teineteisele tohutul hulgal k?simusi, et saada neile v?imalikult l?hikese ajaga palju vastuseid. Geoffrey Charles seletas, et nende kojutulek oli olnud ootamatu ega j?tnud neile aega kirjutada ja oma saabumisest viisip?raselt teatada. Vittoria lahing, mille tulemusena Napoleoni v?ed l?puks Hispaaniast v?lja l??di, oli just algamas, kui ta oma suureks meeleh?rmiks j?lle haavata sai – sedapuhku rindu ja mitte raskelt, aga kerkinud palaviku t?ttu oli ta pidanud selle hiilgava v?idu sepistamisest k?rvale j??ma. Asja oli teinud veel hullemaks kirurg, keelates tal tegevteenistuse v?hemat kolmeks kuuks, nii et kui seisund v?imaldas haavatul j?lle reisida, oli ta p??rdunud tagasi Ciudad Rodrigosse oma naise juurde ja kui too oli valmis lahkuma, astusid nad Lissabonist v?ljuvale postilaevale. Neil oli plaanis veeta Cornwallis kuus n?dalat, v?ib-olla rohkem – k?ik s?ltus s?ja k?igust – ning see n?is olevat suurep?rane v?imalus n?idata Amadorale pisut Inglismaad ja tutvustada sugulastele oma naist. N?hes, et t?druk k?ll naeratab palju, kuid ei ?tle midagi, k?sis Verity: „Kas Amadora r??gib inglise keelt?” „Aru saab ta k?igest,” vastas Geoffrey Charles, „seep?rast vaata, et sa teda liiga ohtralt ei kiidaks. Ja minuga ta r??gib. T?tt-?elda leppisime kokku, et niipea kui oleme Inglismaa pinnale astunud, k?neleb ta minuga ainult inglise keeles: Eks ju, querida mia? V??raste ees h?beneb ta end vabalt v?ljendada. Siis kammitseb miski ta keelepaelu. Aga algteadmised on ta koolis omandanud ning kuus kuud abielu on andnud talle rohkesti praktikat!” „Ainult et sa oled nii kaua ?ra,” lausus Amadora. „N?ed? Mina muretsen portugali v?i hispaania keelt r??kides alati ajavormide p?rast ja kipun seet?ttu takerduma. Tema ei muretse ja k?neleb j?rjest soravamalt.” „Ajavormid?” k?sis Amadora. „Kes ta on?” „Mitte v?istleja, mu armas. Kas pole ta ilus, Verity? Ma ei suuda ?ra imestada, miks ta n?ustus mulle naiseks tulema, aga n?nda see on ning k?igepealt n?itan ma teda teile.” „J??ge siis v?hemalt ?heks ??ks meie poole. J??ge nii kauaks, kui iganes soovite. Noor Andrew on merel. Minu Andrew tuleb tunni aja p?rast ja r??mustab kogu s?damest.” Verity l?i k?hklema. „Muidugi …” Geoffrey Charles n?ppis l?uas?lku. „Muidugi on mu kodu k?igest kahek?mne miili kaugusel ning teise koduni j??b pelgalt kuus, seep?rast on k?ige paslikum, kui …” Ta j?i vait ja naeratas. „… Kui j??n teie poole. Kes ootaks mind Cardew’s ees? Kas Valentine? Tema pole ilmselt veel Cambridge’ist tagasi, ega? Ja kasuisaga pole mul erilist soovi kohtuda. Kas te tema uut naist tunnete?” „Olen temaga ?he korra kohtunud, t?iesti juhuslikult. Ta n?eb v?ga suursugune v?lja.” Patty t?i Kanaari veini ja k?igil t?ideti pokaal. „Olete kindlasti v?sinud, kullake,” lausus Verity Amadorale. „Soovite ehk siirduda oma tuppa ja puhata?” „Ei,” vastas Amadora. „Pole v?sinud. Mitte v?ga. Kas teil on soov omavahel vestelda?” „?ldsegi mitte, mu pisike,” vastas Geoffrey Charles ja v?ttis tal ?mbert kinni. „Maitse seda. Usu, see on hea. Aga mitte nii hea kui sinu isa portvein. See oli … d?licieux … Ei, me pole v?sinud, Verity. Nii m?nus on juttu ajada. Mis kell te ?htust s??te?” „?heksa paiku. V?hemasti t?na. Tundsid huvi kasuisa abielu vastu.” „P?gusalt. Kardan, et emotsionaalselt ei seo mind temaga miski. Halba ma George’ile siiski ei soovi. Ta oli mu ema m?lestusele truu kaksteist aastat – kauem kui nii m?nigi temast v??rikam mees. Mingil mulle m?istetamatul moel olid nad teineteisesse … kiindunud. K?llap j?i see mulle arusaamatuks, sest George oli mulle nii ebameeldiv. Ta ei passinud minu isa kohale. Tal puudusid sugupuu ja ?ilsamad tunded. Tema k?itumist on alati juhtinud raha. Kui too hertsogi t?tar on lasknud vangistada end kuldsesse puuri nagu mu ema, j??b mul ?le talle ?ksnes kaasa tunda.” Verity r??pas oma klaasist lonksu. „Mul pole nende elust aimugi. Kui Valentine naaseb, pead k?sima temalt. Aga paistab, et ka Valentine’il pole isa vastu teab kui sooje tundeid.” „Hm.” Geoffrey Charles eemaldus toolist, millel istus Amadora, ning ajas end t?ies pikkuses sirgu. „Noh, enne kui meeldivamate teemade juurde siirdume, ?tlen teile, mida ma kavatsen teha. Homme ennel?unal s?idame Cardew’sse ning k?lastame Sir George’i ja leedi Harrietti. Kui pakutakse, v?tame nendega klaasikese. Seej?rel palun Trenwithi v?tit. See on minu maja ja …” „Geoffrey Charles, peaksin sind vist hoiatama …” „Ma tean, et hoone on v?ga kehvas seisus. Ross r??kis sellest, kui enne Bu?aco lahingut kohtusime. See on j?etud kahe Harry-venna ja nende ?hise naise hoolde ning pole tehtud v?himatki, et seda lagunemast hoida v?i parandada. Olen niisiis valmis, et mind ootab ees hooldamata ja laokil maja, kus napib ehk isegi m??blit. Veel enam: olen valmistanud selleks ette ka Amadora. Tema, armas hing, ?tleb, et kibeleb seda n?gema. Pole veel teada, kas ta suudab – v?i kas ma isegi suudan – endale ette kujutada, kui troostitu vaatepilt meile avaneb. Homme ?htupoolikul, kui midagi ette ei tule, s?idame sinna ja vaatame oma silmaga j?rele.” II Andrew Blameyl oli eluaastaid n??d juba kuusk?mmend viis ning tema k?ne ja liigutused olid muutunud Geoffrey Charlesi meelest aeglasemaks kui varem, aga ta tervitas neid endise soojusega ning palus j??da nii kauaks kui v?hegi v?imalik. ?htust s??es vestlesid nad elavalt – k?ik peale Amadora, kes p??dis vestlust j?lgida, libistades pilgu ?he n?olt teisele. Verityl polnud raske m?ista, millega t?druk Geoffrey Charlesi ?ra oli v?lunud. Ta oli nii noor ja v?rske, nahk veatu nagu virsik, ilme elav ja kiiresti vahelduv; tundus, nagu ei puhkaks tema n?gu kunagi; juuksed polnud ehk eriti lopsakad, ent k?hardusid ja kaardusid kenasti lauba ja n?o ?mber. Aga ta polnud ?ksnes tundlik, vaid ka n?rviline: ??rikesegi arusaamatuse ajel kerkis talle h?lpsasti puna n?kku. „Ning Ross ja Demelza? ?tled, et neil on k?ik h?sti. Olin nii ?llatunud, kui kuulsin v?ikesest Henryst. Mulle ei r??gitud sellest enne, kui k?ik oli m??das. See teeb neile kindlasti palju r??mu. ?tled, et uus kaevandus …” „?igupoolest on see vana Wheal Leisure, mida sa teadsid juba lapsena, aga Jeremy ?hutusel ja juhendusel avati see uuesti. Hea maagilade avastati seal alles l?inud aasta oktoobris, senikaua t??tas kaevandus kahjumiga. Kuuldavasti j?udsid nad v?lja vanade, keskajast p?rinevate k?ikudeni.” „Me r??gime Jeremy Poldarkist, armsam,” seletas Geoffrey Charles Amadorale. „Nagu tead, on ta mu n?bu, Rossi ja Demelza vanim laps. Jeremy on kaksk?mmend kaks ja Clowance ?heksateist; Isabella-Rose on ?heteistk?mne ringis ja ?llatuseks s?ndis veel Henry, kes on k?igest pooleaastane.” „Saan aru,” lausus Amadora. „Aga Valentine. Kes on siis Valentine?” „Aa, tema on mu poolvend. Ema oli meil ?ks, aga minu isa oli Francis Poldark, kes hukkus kaevanduses, ning Valentine’i isa on Sir George Warleggan, kellega sa kohtud homme.” „Jah, jah, m?letan. Sa pead olema sellest reisi ajal r??kinud.” „J?lle ajavormid. Piisab, kui ?tled „r??kisid”.” Verity arvates s?i t?druk v?he nagu linnupoeg: tursast oli l?inud k?igest pool ning seenekastmes vasikalihat?ki kallal m?ngiti. Last ei paistnud veel tulekul olevat. Tuleb meelitada teda rohkem s??ma. Aga mis k?tkestab naist Geoffrey Charlesis? Seda polnud nii h?lpus ?ra arvata. Ehkki k?igest kaksk?mmend ?heksa, v?inuks tollele anda v?hemalt kolmk?mmend viis; nagu n?bu Rosski k?hna n?oga, karmi ?hukese suu kohal kitsas ?huke vurrutriip, silmad, mis olid n?inud veriseid tapatalguid ja vihaseid lahinguid; pikka aega ?ksnes meeste keskel viibinud; s?rmed, mis ei l?inud p?ris sirgu; tugevad kollakad hambad, enesevalitsusest r??kiv hoiak nagu ikka meestel, kes on seisnud pidevalt silmitsi surmaga, n?inud seda l?hedalt ja harjunud usaldama omaenda puhtf??silist v?imet ellu j??da. Ent seejuures ometi r??msameelsus. K?ike arvesse v?ttes imeline, jumal teab mis s?prustundest, sihikindlusest v?i pelgast elus olemise joovastusest v?rsuv r??msameelsus. V?ib-olla v?lus Amadorat tema juures enim just see. V?i paelusid toda uhke ja s?jaka rahva t?tart hoopist?kkis need omadused, mis pidanuksid Verity meelest elegantset ja hillitsetud neidu eemale peletama? Praegu olid nad teineteisesse kahtlemata s?gavalt armunud. Verity tundis nende vastu palavat poolehoidu. J??ks see neil ometi p?sima. „Mis?” k?sis ta m?tisklusest virgudes. „?tlesin, et Clowance polegi siis veel abiellunud. Raske on v??rsil keset p?ssipauke paari krabiseva kirja p?hjal ?iget ettekujutust saada, aga mulle j?i siiski mulje, et tema ja Stephen – mis tan’d oligi –, ah jaa, Stephen Carringtoni kihlus ei valmistanud perekonnale just erilist r??mu.” Verity r??pas lonksu veini. „Ei Ross ega Demelza vaielnud sellele otses?nu vastu – nad on erinevalt ?dlevinud seisukohast seda meelt, et lapsed peavad otsustama oma elu ?le ise – ning kui raha ja seisus v?lja arvata, polnudki noormehele suurt midagi pahaks panna. Tema kavatsused tundusid olevat ausad ja kui selja taga ehk ?ht-teist sosistatigi … Noh, nagu sa ?tlesid, kihlusid nad. Kihluse katkestas Clowance ise. P?hjust ei tea p?ris t?pselt keegi. N??dseks on noormees siit kandist lahkunud. Clowance’ile on viimasel ajal osaks saanud Tom Guildfordi nimelise h?rrasmehe rohked t?helepanuavaldused.” Geoffrey Charles raputas pead. „Ma pole temast kuulnud. Abieluk?lblik?” „Jah, tundub k?ll.” „Ainult et Valentine’i s?ber,” t?hendas kapten Blamey. Geoffrey Charles vaatas vanema mehe morni n?gu. „Sellest, kui ma oma nooremat venda viimati n?gin, on m??das nii palju aega, et ma pole tema hirmu?ratava mainega kursis. Pisut ettearvamatu on ta muidugi alati olnud.” „Ma poleks ehk tohtinud n?nda ?elda.” Verity lausus: „Su onu pole Valentine’ist paraku just heal arvamusel, osalt seep?rast, et too on s?brunenud meie pojaga ning, nagu meile tundub, ?hutab noort Andrew’d – kindlasti igasuguste halbade kavatsusteta – priiskama ja v?lgu tegema. Aga me ei saa ega tohi anda s??raseid ?ldistavaid hinnanguid. Tom Guildford on lord Devorani ?epoeg ning tema vanemad on ?sna rahakad, ehkki mitte just silmapaistvalt rikkad. Ta on umbes kaksk?mmend neli, p?ris n?gus, ?pib juurat.” Korraks sugenes tuppa vaikus. „Aga mis plaanid teil on?” k?sis Andrew Blamey. „Sinul ja Amadoral. Kui s?da l?peb, asute loodetavasti elama siiakanti.” „Kui. Jah, millal kord! Sa ju tead, et mul pole raha, onu, mitte sentigi peale kasuisa George’i antud elatusraha ja palga, ning et v?hegi talutavalt ?ra elada, vajab see pidevat t?iendust. Ma m?ngin – olgu t?ringud, hobused, eeslid v?i kaardid – ning kuna olen nendest, kelle vastu m?ngin, targem ja vanem, siis enamasti v?idan. Igatahes piisavalt, et ?ra elada. Aga n??d olen ma abielus de Bertendona suguv?sast p?rit naisega. Kas see ?tleb teile midagi?” „Pean tunnistama, et mitte.” „Amadora, ma tahaksin r??kida neile su perekonnast. Kas lubad?” „Kui sa soovid.” „Soovin k?ll. De Bertendonad on vana Hispaania aadlisuguv?sa, ?eldakse, et s?ja t?ttu vaesunud, kuid ikka veel suurte maavaldustega. Amadora viie- v?i kuuekordne vaarisa juhtis laeva, mis t?i Hispaania kuninga Felipe II Inglismaale naima kuninganna Maryt … mis aastal see oligi? T?pselt ei tea, 1554. aasta ringis. Tema poeg juhatas kuulsa armaada ajal ?ht eskaadrit ning oli eskaadrite eesotsas ka j?rgmiste merelahingute ajal. K?ik j?rgmised pojad on samuti olnud v?ljapaistvad hidalgo’d. Amadora isa on Cortese liige ja poeet. Ma olen abiellunud suursuguse naisega. Aga isegi kui Amadora olnuks teenijat?druk, peaksin ennast ikkagi ?nneseeneks. Nii suur on minu armastus ja aupaklikkus tema vastu.” „Auklikkus,” ?tles Amadora juukseid k?rva taha l?kates. „See on uus s?na. Mismoodi sa auklikkust tunned?” „Aupaklikkus,” parandas Geoffrey Charles. „See t?hendab, et ma armastan, austan, hoian ja imetlen sind … ma ei leia rohkem s?nu. Aga kes oskaks ?elda, mida toob tulevik? Kui s?da l?peb, siis naaseme Trenwithi ning ehk on meil siis piisavalt raha, et teha koht korda ning elada seal ?pris tagasihoidlikku, kuid ikkagi m?nusat m?isnikuelu.” „See v?ib juhtuda juba ?sna varsti,” lausus kapten Blamey. „Napoleoni j?ud on otsakorral.” „Nojah … Idarindel on ta n?ustunud s?lmima vaherahu. Selle taga on m?istagi Venemaal ja Poolas saadud kaotused, aga samuti Wellingtoni edu. Nagu ma aru saan, on ta saatnud Soulti, et too prooviks P?reneede l??asaamisi tasa teha. Teda ei tohi alahinnata. Otsustavad lahingud on alles ees.” Amadora asetas k?e mehe k?sivarrele. „?ra r??gi praegu lahingutest.” Geoffrey Charles kattis naise k?e oma k?mblaga. „See olukord on mulle uudne. Varem polnud mul midagi kaotada peale iseenda. N??d on mul kaotada terve maailm. Annaks jumal, et suur ?nn ei teeks minust argp?ksi.” „Argp?ksi?” imestas Amadora. „Kes see argp?ks on? Aga me ei r??gi rohkem lahingutest. Mis juhtuma peab, see juhtub.” Teine peat?kk I Jeremy Poldark oli k?inud t??asjade p?rast St. Ann’sis ja naasis koju l?hemat teed pidi, ?le kaljude. Olles m??dunud Warlegganitele kuuluvast Wheal Spinsterist ning silmitsenud vaikivana seisvat Wheal Plenty masinahoonet – seegi oli Warlegganite kaevandus, kuid l?inud aastal suletud –, tegi ta kaare ?mber Trevaunance’i abaja ning hakkas m??da kaljurada Trenwithi poole astuma. Viimasel ajal k?is ta sageli jala. See v?ttis rohkem aega ja v?imaldas elu ?le j?rele m?elda. Mida v?sinum ta ?htul oli, seda enam oli lootust ??sel magada. Noormehele, kelle elus oli enne Cuby Trevanioniga kohtumist olnud v?he keerdk?ike, polnud p?rast seda enam miski p?ris lihtne. Ta oli heidelnud m?ssumeelsusega, omaenda verest kerkivate impulssidega, mida ei suutnud m?istuse pinnalt ?ra seletada, ning pannud nende ajel toime tegusid, mida teadis olevat oma loomusega vastuolus, ent pidas vaistliku fatalismi t?ttu sellesama tahtele allumatu vastuhakuvaimu osaks. Veel praegugi oli tal raske sellega elada. J?rjekordsest k?iguv?ravast ?le ronides m?rkas ta ilusat halli hobust kahte p?ldu eraldava heki ??res s??mas. Hobune oli saduldatud ning ratsmed rippusid l?dvalt tema kaelal, kui ta kr?mpsutas maast rohtu nosida. Ratsul oli seljas k?lgsadul. Jeremy h?ppas maha ja hakkas tema poole minema. Loom ei teinud m?rkamagi, et talle l?henetakse. „Hoi-hoi,” lausus Jeremy rahustavalt. „Kuss-kuss, mis lahti on? Ma ei tunne sind, kaunike. Kas l?ksid hulkuma ja eksisid ?ra?” Hobune rapsas peaga, nii et valjad nagisesid, ja k??ritas Jeremyt silmavalgete v?lkudes. Jeremy tundis loomi piisavalt h?sti, et m?rgata, kui pinges on tema lihased. Hekis sumisesid mesilased. ?htki teist h??lt polnud kuulda. „Kus on siis su perenaine, ah? L?ks lilli korjama v?i? Kas ei peaks sa olema kinni seotud, mu iludus? Tsk, tsk … tsk, tsk …” Ta sirutas ettevaatlikult k?e, et silitada hobuse kaela, ja vaikelu katkes paugupealt; k?ik rappus, t?mbles ja ragises ning juba m?ne hetke p?rast s?i hobune rohtu kaksk?mmend jardi eemal. L?bi ?hu vihisev kabi oli just praegu napilt m??dunud Jeremy n?ost. „Ah siis n?nda. Pea’nd pea, vanapoiss! Kas tasub niiviisi m?rgeldada? N?itad iseloomu, mis? Sulle on vist liiga palju kaeru antud.” Jeremy vaatas ringi. P?ike l?henes mere kohal silmapiirile. K?rgel taevalaotuses tiirutasid varesed. „Halloo, on siin kedagi?” Karjamaa teises servas t?stis trobikond lehmi pea ja vaatas teda, t?is veiselikku uudishimu. Kuna Trenwithis ei elatud, pidi hobune olema p?rit Place House’ist. Jeremyle tunduski n??d, et ta on seda ratsut kusagil n?inud, ehkki mitte just hiljaaegu. Kaugelt kostis tema k?rvu mingi h??e. Ta ronis ?le heki, mis oli k?rge ja kirendas s?rmk?baralilledest. J?rgmise rohumaa teises servas n?gi ta rohul pooleldi istumas, pooleldi lamamas ?ht noort naist. Too kandis halli ratsakost??mi ning sealsamas l?hedal vedeles hall kolmnurkne k?bar. L?hemale joostes tundis Jeremy temas ?ra proua Selina Pope’i. Kui ta ligi j?udis, tundis naine ka tema ?ra ja naeratas l?bi valu. „Jeremy …” „Proua Pope. Kas olete vigastatud?” „Vist k?ll. Mu pahkluu. Kukkusin pahasti.” Naise ?lespandud heledad juuksed olid osaliselt vallandunud ja kaks lokki langes ?lgadele. Jeremy p?lvitas tema k?rvale. „See v?i?” „Jah.” „Kas olete lamanud siin juba kaua?” „Kaksk?mmend minutit. V?ib-olla pool tundi. Ma ei tea.” „?nn, et ma juhtusin m??da minema. Muidu oleksite v?inud j??da siia p?ris kauaks.” „Jah. Jah, see on t?si. Senikauaks, kui keegi oleks m?rganud mind otsima hakata.” „Kas saite veel kusagilt viga – kuidas teile tundub?” „?lg on valus.” Naine katsus seda. „Midagi hullu?” „Ei, vist mitte.” „Arvan, et peaksime selle saapa jalast ?ra v?tma.” „Kas te ei v?iks Place House’ist abi kutsuda?” „Muidugi. Aga parem oleks vabastada pahkluukoht surve alt, enne kui see ?les paistetab.” Naine t?mbas seeliku paari tolli jagu ?les. „Tundub, et see ongi juba paistes.” Pehmest hallist kitsenahast s??rsaapa k?ljel oli kuus n??pi. Jeremy hakkas neid pikkam??da lahti tegema, p??des seejuures hoiduda surumast jalale. P?rast seda kui Sir John Trevaunance 1808. aastal suri, m??s tema vend ja p?rija Unwin Place House’i kellelegi h?rra Clement Pope’ile, v?idetavalt rikkale kaupmehele, kes oli tulnud Ameerikast, kaasas v?ga ilus blond teine naine Selina ja kaks esimese naise hilisteismelist t?tart. Kuuek?mneaastane h?rra Pope oli t?reda oleku, pika k?hna kaela ja pirtsaka k?itumisega ning h??lega, mis kriiksus nagu ?litamata uksehing. Tema s?damesoov oli olnud seada end koos perekonnaga sisse Cornwallis ja sokutada end siinsesse seltskonda – ennek?ike selleks, et panna h?sti mehele oma t?tred, aga seda p??dlust polnud saatnud edu, sest ta oskas veidral kombel olla ?htaegu j?ik ja lipitsev ning solvata niiviisi neid, kellele soovis k?ige rohkem muljet avaldada, nii et Sir Hugh Bodrugan oli kord tema kohta ?elnud „nagu mingi pagana riidekaupmees”. Poldarkid olid Pope’ide perega aeg-ajalt kokku puutunud ja said nendega p?ris kenasti l?bi – p?hiliselt k?ll Letitia ja Maudiga, kes olid enam-v?hem ?hevanused Clowance’iga. Horrie Treneglos oli mingil ajal himukalt flirtinud Letitiaga, kes oli ?sna inetu, kuid n??d jahtis ta t?sisemalt Lambourne’i t?drukut Angela Nankivelli. Maud oli ilusam ja koguni meeldis Jeremyle, ent ta oli hoidunud seda poole s?nagagi mainimast. Aga t?drukute kasuema … Mis puudutas kasuema, siis too n?gi v?lja umbes kahek?mne kuuene … „Proovisin teie ratsut kinni p??da, proua Pope. Ta ei lasknud end puudutadagi. ?ldiselt saan ma hobustega h?sti hakkama. Ta n?is olevat pisut peru.” „Amboy on mu abikaasa oma. Aga tervis pole lubanud h?rra Pope’il temaga piisavalt sageli v?ljas k?ia, seep?rast m?tlesin, et ratsutan ise.” „Targem olnuks j?tta see tallipoisi hooleks.” „Oh, ma olen temaga ennegi sageli ratsutanud,” vastas naine j?igalt. „Kuidas on h?rra Pope’i tervis?” „?ldsegi mitte hea. Pruugib tal vaid pingutada v?i erutuda, kui podagravalu on platsis.” „Teda ravib vist doktor Enys.” „Jah. Viimasel ajal k?ll.” „Ma ei usu, et leiaksite temast paremat.” „N?nda r??gitakse jah.” Naine oli ikka veel kramplikult ametlik. Kui viimane n??p oli lahti tehtud, n?gi Jeremy, et jalg on t?esti paistes. Ta v?ttis kontsast kinni ja proovis t?mmata. Naine v?patas. „See on liiga valus.” „V?iksin selle jalast ?ra l?igata. Kui te pole vastu, et ma saapa katki teen.” „Ei. Oh ei. Aga …” Jeremy vaatas talle otsa. Naine oli alati olnud talle proua Pope ja tema tollele Jeremy. See t?histas nende erinevat seisundit: ?ks oli noor mees ja teine abielunaine, in loco parentis kahele t?drukule, kellega Jeremy pidanuks kurameerima. See ei t?hendanud, nagu pidanuksidki nende suhted j??ma sellele tasandile, kuid Jeremyle polnud iial p?he tulnud, et need v?iksid olla teistsugused. „Kas te ei v?iks minna ja kutsuda abi?” „Muidugi teen ma seda. Aga teie jalal on mugavam, kui ma enne saapa ?ra l?ikan.” Jeremy kobas taskus ja v?ttis v?lja k??nispeaga noa. Ta teadis, et see on terav, sest oli seda alles eelmisel p?eval ihunud. Ta avas noa ning libistas tera jala ja saapas??re vahele. Naine j?lgis teda huviga. Nuga l?bistas glassee, l?hkumata seejuures isegi sukka. Kui saabas oli ettevaatlikult jalast ?ra v?etud, lausus Selina Pope: „T?nan, Jeremy!” „R??m aidata.” Naine langetas pilgu. „Jah, mu jalg on t?esti paistes.” „Kui v?taksite suka jalast, seoksin pahkluu jaheda riidega kinni. M??dusin selle karjamaa teises servas kraavist, kus oli vett.” „Kust see riie v?etakse?” „Mu kaelar?tist peaks aitama.” „Kas te Amboyd ei saa kinni p??da?” „Pole vist lootustki. Ta on v?tnud n?uks nautida vabadust. Ja koju ratsutada te temaga niikuinii ei saaks.” „Aga kuidas siis …” „Miks te talle Amboy nimeks panite?” „Miks mitte?” „See on ebatavaline nimi.” „N?nda nimetati kohta, kus me Ameerikas elasime. New Yorgist ?ige pisut l?unas.” Jeremy k?kitas veel viivu tema k?rval. P?ike loojus suvisesse uttu. S?rmk?baralillede kohal surusid parvedena l?ikivate tiibadega s??sed. „Mul ei ole p?hegi tulnud k?sida. Te olete siis ameeriklanna?” „Mu ema oli. Aga ei. Mina olen juhtumisi s?ndinud Essexis.” Jeremy ajas end p?sti. „L?hen teen r?ti m?rjaks. Senikaua kui ?ra k?in, v?iksite suka jalast v?tta.” Ta k?ndis ?le karjamaa kraavini, kuhu oli eilsest vihmast valgunud paras jagu vett. K?ristanud r?ti keskelt pooleks, niisutas ta ?he poole. Tagasi j?udes n?gi Jeremy, et naine on tema n?uannet j?rginud. Ta naeratas s?bramehelikult, et olukorra ebatavalisust leevendada, ning sidus palja jala ja pahkluukoha m?rja r?tiga kinni. Juhtumisi polnud ta kunagi varem n?inud naiste v?rvitud varbak??si. Esialgu arvas ta, et see on veri. Need k??ned m?jusid talle lummavalt. „Mul oli t?esti ?nne, et juhtusite siitkaudu minema.” „Nii helendab hea tegu kurjas ilmas.” „Mis see on?” „See? Ma ei tea. Vist midagi koolis ?pitut.” „Kas tulite St. Ann’sist?” „Jah. K?isin Wheal Kitty t??dejuhatajaga n?u pidamas.” „Te olete v?ga tark. Olen kuulnud, et masinaehituses lausa geniaalne.” „Ma ei ole leidur, proua Pope. Kasutan teiste inimeste ideid ning kui h?sti l?heb, arendan neid pisut edasi.” „Aga seda teevad ju k?ik leidurid, Jeremy. Iga?ks l?htub varasemast ja astub sammukese edasi.” Jeremy naeratas. „V?ga kena teist n?ha asja selles valguses.” „Ja ?ige.” „Osaliselt. Aga t?elised leiutajad teevad suuri samme valdkondades, kuhu keegi pole varem s?andanud astuda … Kas teil rinnan?ela on?” Naine k?hkles viivu ning v?ttis siis jakirev??ri k?ljest l?hikese h?bedast peaga ilun?ela. „T?nan!” Jeremy torkas selle r?ti otsast l?bi, et side paigal p?siks. Amboy nosis p?ris nende l?hedal ikka veel rahumeeli rohtu. „Kas suudaksite ta kinni p??da, mis te arvate?” „Ei. Ilma abita k?ll mitte. V?ib-olla alles siis, kui tal v?simus peale tuleb ja k?lm hakkab.” „Noh, ehk olete siis nii kena ja toote abi.” Jeremy ajas end sirgu. „Arst oleks paremini sidunud, aga peal peaks see igatahes p?sima. Ma kannan teid koju.” Naine t?stis pilgu ja vaatas talle otsa, sinivihmakarva silmad pruunide ripsmete all pilukil. „Sinna on rohkem kui miil,” lausus ta jahedalt. „Palun visake see m?te peast. Teatage Place House’i.” „Sinna ja tagasi tuleks niisiis ligi nelik?mmend minutit. Ja p?ike on loojumas. Vaevalt h?rra Pope’ile meeldiks, kui ma teid siia ?ksi j?taksin.” Jeremy v?ttis maast naise suka, rullis kokku ja torkas tasku. Seej?rel t?stis ta ?les naise k?bara ja saapa. „See on m?istlik alles hoida,” lausus ta. „Kahtlemata saab selle kinni ?mmelda. Hoiaksite seda ehk enda k?es.” Udejad pilved leegitsesid nende pea kohal nagu l?kkest kerkinud p?levad paberit?kid. Vasikast lahutatud lehm ammus Trenwithi poole alaneval karjamaal valjult. „Ma ei ole kerge,” lausus naine. „Kindlasti olete,” vastas Jeremy ning kummardus, et v?tta tal piha ?mbert ja p?lvede alt kinni. Viimasel hetkel pani proua Pope talle k?e ?mber kaela ja ajas vigastamata jala sirgu, et tal oleks kergem t?sta. Jeremy ?matas korra ja siis oli naine tal s?les. „Pagan v?taks,” ?tles Jeremy. „Ratsapiits l?ks mul t?itsa meelest. Oodake, ma saan vist kummarduda …” „Las olla,” s?nas naine. „Sellele saab hiljem j?rele tulla.” Nad hakkasid minema. Olles oma ettepanekuga lagedale tulnud, m?tles Jeremy kohe hekkidele, mis neid Trevaunance Cove’ist lahutasid, ning arutles, kuidas nendest ?le saada, aga selgus, et seal, kuhu proua Pope teda juhatas, olid k?igis hekkides t?hikud, mille kaudu p??ses ?helt p?llult teisele, ning neile j?id ette ainult ?ks ?lek?igukoht ja ?ks v?rav. Viimase suutis Jeremy avada kandamit maha panemata, esimesest t?stis naise lihtsalt ?le ja too ootas ?hel jalal seistes, kuni ta j?rgnes. Ehkki naine oli arvatust t?tt-?elda natuke raskem, polnud see teekond Jeremyle ebameeldiv. Eriti palju nad minnes ei r??kinud, aga korra ?tles naine siiski j?igalt: „Palun puhake, kui olete v?sinud.” „Ei, t?nan.” „Te olete ilmselt v?ga tugev.” „?igupoolest mitte.” „Aga ?ldsegi mitte m?ni n?rvetu noor h?rrasmees.” „Ma t??tan talus. Ja muidugi kaevanduses. Ja mujal ka …” Jeremy kortsutas kulmu ning langetas korraks silmad. „Mujal?” „Mu vanemad on oma lastele alati ?petanud, et nad ei kardaks k?si m??rida.” „V?ga hea ?petus. Ehk oleks see mullegi kasuks tulnud.” „Oh, see on hoopis midagi muud.” „Naise puhul? V?ib-olla. Aga arvan, et Clowance ei tee sellest v?ljagi, ega?” „Millest?” „Et tal k?ed mustaks saavad.” „Ei. Ega vist.” „Mis sai tollest v?ga n?gusast madrusest, kellega ta nii hea s?ber oli?” „Stephen Carringtonist? Ta l?ks ?ra.” Naine oli tema h??letooni kerget muutust m?rganud. „P?riseks.” „Parem oleks.” „Misp?rast? „Minu meelest ei sobinud nad teineteisele.” „M?istan suurep?raselt. See oleks olnud v?ga kehv partii.” „Ma ei pidanud silmas seda. V?i kui, siis ?ksnes laiemas m?ttes.” Naine naeratas. „Olete v?ga tark nii noore mehe kohta, Jeremy.” „Kas kaksk?mmend kaks on noor?” „N?nda igatahes tundub.” Ta tahtis lisada „mulle”, aga m?tles ?mber. Jeremy kohendas oma kandami paremini s?lle. Seda tuli teha iga natukese aja tagant, sest naine kippus libisema. P?ike oli loojunud juba ammu enne seda, kui Place House n?htavale tuli. P??sukesed lendasid madalalt. H?marust valgustasid taevas punetavad pikad ehatriibud. „Sellest aitab,” lausus naine. „Olen teile v?ga t?nulik. Pange mind siia k?nkale istuma, senikauaks kui abi kutsute.” „Miks n??d veel abi vaja on?” „Kui mu abikaasa aknast v?lja vaatab – nagu ta t?en?oliselt teeb –, v?ib ta tarbetult ehmuda ja arvata, et olen raskesti vigastatud.” „Me saame teda ju ?ige pea rahustada.” „Ja saab armukadedaks,” lisas naine kergel toonil. „Mu abikaasa on armukade k?igi meeste peale, sest ma olen temast nii palju noorem.” „Aa,” s?nas Jeremy. „Sellest saan ma aru.” „T?nan!” Jeremy asetas proua Pope’i kahe kivipaljandi vahel kasvavale rohule. „T?nan!” lausus naine veel kord. „Ja mida peaksin ma tegema n??d?” „Kui mu abikaasa ei n?e, oleks k?ige parem minna talli juurde. Music Thomas on praegu veel seal. Paluge tal siia tulla. Usun, et saan toetuda tema k?sivarrele.” „V?iks ju kutsuda kaks meest, kes kannaksid teid tooliga.” „Meil pole ?htki teist meest majas, Jeremy. H?rra Pope ei taha.” „Ah soo.” „R??kige m?ne teenijaga. Kui v?imalik, ?elge mu toat?drukule Katie Carterile. Andku h?rra Pope’ile teada, aga ?rgu teda mingil juhul ehmatagu. Teda tuleb s??sta igasugustest vapustustest.” Jeremy v?ttis taskust suka ja asetas saapa k?rvale. „Olen kolmenelja minuti p?rast tagasi.” Ta p??rdus minekule. „Jeremy!” „Jah?” Naine vaatas teda ainiti, silmaterad suured nagu kassil h?maruse tihenedes. „Uskuge, te osutasite mulle suure teene.” II Music Thomas oli noorim kolmest Thomase-vennast, kes elasid kohe Jud ja Prudie Paynteri k?rval; ta laulis kirikukooris alti, k?ndis kikivarvul ja polnud just k?ige terasema m?istusega. Music oli Place House’is tallipoiss ning ?sjase jahmatava teadmise valguses m?tiskles Jeremy, kas polnud Music saanud h?rra Pope’ilt seda kohta just oma ilmsete puuete p?rast. T?demus, et Robespierre’i meenutav kummaline, n??d paraku haige h?rra Pope eelistab nagu armukadedalt oma haaremit kaitsev sultan ainuisikuliselt valitseda ?ksnes naistest koosneva majapidamise ?le, tekitas Jeremys ebameeldivat k?hedust. See kergitas pisut eesriiet elu t?siasjadelt. Juba algusest peale oli r??gitud, et h?rra Pope jagab t?tardele ihunuhtlust ning kepihoope ei anta ?ldsegi mitte s?rmedele; seda karistust polevat otseselt ?ra muudetud isegi n??d, kui ?hel oli vanust kaksk?mmend ja teisel kaksk?mmend ?ks aastat. Aga kuidas olid lood tema naise Selinaga? Kuuldavasti p?rines too vaesest perest, tema isa, s?jav?earst, oli surnud noorelt. Selina oli l?inud mehele raha p?rast ning oma abielut?otusest – niipalju kui teada – kinni pidanud. Seda, et h?rra Pope teda jumaldab, n?gid k?ik, kui nad koos seltskonda ilmusid. Aga kas kodus kohtles ta naist samamoodi kui t?treid? Vaevalt k?ll, sest ilusal naisel leidus alati v?imalusi, kuidas ilmutada vanale mehele heakskiitu v?i pahakspanu. Oli siiski selge, et h?rra Pope on p??raselt armukade. Ta ei tohtinud n?ha, kuidas tema kaasast ?heksa-k?mme aastat noorem s?bralik naabrimees naise p?rast ratsa?nnetust k?tel koju kannab. Ainus palgatud mees, kel oli lubatud proua Pope’i k?eulatuses viibida, oli Music, kelle mehelikkuses k?vasti kaheldi, ning isegi too ei ??binud majas. Jeremyl vedas: ta ei pidanud Musicut kaua otsima ning Music, kes oli h?rra Pope’i teadmata hakanud ilmutama normaalsuse m?rke ning lootusetult armunud Katie Carterisse, tundis suurt r??mu ettek??ndest otsida oma armastatu ?les ning edastada talle proua Pope’i teade. Seej?rel oli ta j?rgnenud oma kargleval varvask?nnakul Jeremyle, et aidata h?tta sattunud majaemandat. Ei Jeremy ega keegi teine peale arsti teadnud, et Music Thomas on k?inud oma puuete p?rast mitu korda doktor Enyse juures. Ehkki ta suutis ?ksnes suurivaevu m??rata kellaaega ega teadnud iial, mis kuu parajasti on, saanuks ta oma eluga rahuldavalt hakkama, kui ainult teised ta rahule oleksid j?tnud. Paraku tegid poisikesed tal elu p?rguks, vilistades talle j?rele ja n?idates n?puga; ta andis endale aru, et naised ei vaata tema poolegi ning ennek?ike ei vaata tema poole Katie Carter – too mustade juuste ja pika n?oga t?druk, kelle poole ta m?ttes ja s?dames asjatult ?hkab. Music ei l?inud Katiele k?ige v?hematki korda; ta oli k?igi naerualune, peenikese h??lega kooripoiss, noor ullike, kellele said alatasa osaks ?pardused ja viperused, pahatihti ?elad v?ljam?eldisedki, mida kurjad keeled naljaviluks m?nuga liikvele lasksid. „Kas olete juba kuuld, millega Music iljaaegu akkama sai?” Et Katie silmis armu leida ja j?tta endast mulje kui t?sisest noormehest, kes on v??rt Katiele kosja minema, tahtis ta s??rasest mainest vabaneda ja selle v?ltsi kuulsuse endalt maha raputada. Seesama pikk kohmakas tallipoiss aitaski proua Pope’i koju ning Jeremy l?ks oma teed. Ta valis kaljuraja, mis l?ikas riivamisi l?bi Trenwithi maade; v??rale olnuks see h?maruses ohtlik, sest kunagised Warlegganite p?stitatud piirdeaiad olid k?dunenud v?i k?ttepuudeks varastatud ning kaljupank oli siin-seal alla varisenud, v?ttes endaga kaasa ka jupi teed. Rada tegi ?mber nende ootamatuid v?ikesi p?ikeid, mida oli videvikus raske m?rgata. Aga Jeremyle oli see tee h?sti tuttav. Sel aastal oli ta k?ndinud siin ?pris sageli. Alla Sawle’i k?lla, kus p?les siin-seal paar h?dist laternat v?i hubisevat k??nalt; lauajuppidega kinni naelutatud katkised aknad, ajupuut?kkidega lapitud uksepoolikud, roiskunud kala ja solgiaukude lehk ning r?mmimisveskite kaledad kolksatused. Vaesus kogunes Guernsey ?mbrusse nagu k?nts tiigip?hja; sestsaadik kui Jeremy oli poisike, polnud siin midagi muutunud ega paranenud, alles siis, kui hakkasid m??da r??plikku munakivisillutist Stippy-Stappy Lane’ile r?hkima, j?udsid Carterite poeni ja liikusid ?les Sawle’i kiriku poole, sagenesid v?ikesed inimv??rsema elu m?rgid. Siis tulid juba kirik ise oma joodiku kombel viltu vajunud torniga ja Grambleri k?la, kaks rida tee??rseid h?tte, p?stitatud ajal, kui Grambleri kaevandus veel t??tas, ning ikka veel asustatud, ehkki n??d enamjaolt ?pris viletsas seisus. Siin elasid Coadid, Rowe’d, Bottrellid, Proutid, Billingsid ja Thomased ning Thomaste k?rval seisis k?la viimane sarataoline lobudik, kus veetsid oma armetut elu?htut Jud ja Prudie. Nende osmikus oli tuli ning Jeremy hiilis sealt vargsi m??da, sest tal polnud v?himatki tahtmist, et ta ?ra tuntaks ja sisse kutsutaks, ent korraga puudutas keegi tema k?sivart. „No tere, vanapoiss! R??m kohtuda, mis?” Heledad juuksed olid n?ha isegi pimeduses ning h??les ei olnud niikuinii kahtlust. „Stephen! Taevas hoidku! Mida sina siin teed?” Pimeduses v?lgatasid hambad. „V?ltspenn j?uab ikka ringiga algusesse tagasi. V?i peaks ehk ?tlema hoopis v?ltsgini?” „Sa ei kirjutanud kordagi. Ma ei teadnud, mida arvata …” „Eks sa ju teadnud, et ma varem v?i hiljem tulen. Ma pole kunagi olnud suurem asi kirjutaja.” „Millal sa tulid?” „Maabusin eile Padstow’s. Sealt laenasin hobuse.” Nad surusid teineteisel v?ikese hilinemisega k?tt. Vanad s?brad, vanad semud, vanad kuriteokaaslased. „Kas siin on vahepeal midagi juhtunud?” k?sis Stephen Carrington. „Ei. Selles m?ttes mitte.” „Midagi pole k?situd?” „Miks peaks keegi k?sima?” „Kuidas Paul elab?” „?sna h?sti.” „On ta ikka ettevaatlik?” „Jah. K?llap vist.” Paynterite h?tis m?rtsatas miski, kostis pottide kolinat ja Judi vinguvat h??lt. „Kas l?hed koju?” „Jah.” „Ma saadan sind natuke maad.” Nad hakkasid pimeduses koos edasi minema. „Kas said kaaperlaeva ostetud?” k?sis Jeremy. „Kahte-kolme pakkumist kaalusin ?sna hoolikalt.” „Aga?” „Need polnud p?ris sobivad. Ja rahast j?i ikkagi v?heks.” Jeremy ei lausunud s?nagi. „Kas oled enda omast juba v?tnud.” „Ei.” „Rumal oled, semu. Leppisime ju kokku, et iga?ks saab kolmandiku.” „K?ll ma v?tan, kui aeg sinnamaale j?uab.” „Nojah. Tean, tean. Esialgu hoidsime end k?ik tagasi. Aga n??d on asjad kindlasti maha rahunenud.” Kuu oli t?usmas ja taevas t?mbus heledamaks. „Kuidas Clowance elab?” „H?sti.” „Mehele pole veel l?inud?” „Ei.” „Too Guildfordi-vennike ei k?lba talle. Temast saab tuhvlialune. Clowance’ile on tarvis k?va k?tt.” „Niisugust nagu sinul?” „Noh, j?tame selle esialgu sinnapaika.” „Kus sa peatud?” „Ned ja Emma Hartnelli juures. Nad lubasid mul m?ne p?eva enda pool elada.” „Ainult nii kauaks j??dki?” „Cornwalli j??n kauemaks. Mul on sellega uued plaanid. Aga mitte ilmtingimata siinkandis.” „Kaaperdamine?” „Ei. Sardiinid.” „Mida?” „R??gin sulle kunagi hiljem.” Jeremy naeris m?rult. „Kaunis suur vahe: kas v?idelda avamerel prantslastega v?i p??da Cornwalli rannikul sardiine.” „Sulle v?ib ehk nii tunduda. Aga ?ks v?ib tuua sama palju raha sisse kui teine. Ja omad riskid on m?lemal.” „Sa teed mu uudishimulikuks Stephen.” „Oota paar p?eva, v?ib-olla ma rahuldan su uudishimu.” Kui nad l?henesid Wheal Maideni ?mber kasvavatele vanadele puudele, kerkis liivaluidete kohale kuu s?rav serv. Taeva taustal ristlesid isev?rki kolmnurkadena nahkhiired. Palvemajas oli tuli. „Su onu kuulub vist ikka nende hulka?” „Oojaa. Ta on nende juht. Teda ja usku pole v?imalik lahutada. Erakordselt heas?damlik mees.” Stephen m?hatas. „Ja kuidas l?heb Wheal Leisure’il?” „Toodang kasvab. Osa vanu k?ike on olnud kaunis huvitavad ja l?biuuritud p?hjapoolne osa t?otab kasumit. Sul on saada viimase dividendi raha.” „Kui palju?” „Kuusk?mmend naela.” Stephen m?hatas j?lle. „See teeb su investeeringult ?le 50 protsendi intressikasumit,” lausus Jeremy teravalt. „Oh, muidugi. Ega ma kurdagi. Kaugel sellest, vanapoiss. See kulub mulle uues ettev?tmises marjaks ?ra. Kahju ainult, et summa pole k?mme korda suurem.” „Sellest ei ?tleks kindlasti keegi ?ra; aga v?hemasti on kaevandus kasumis ning t??tanud on see k?igest viisteist kuud.” „Ja Ben Carter?” k?sis Stephen. „Mis temaga on?” „Tema on j?lle maa-aluste t??de juhataja, eks?” „Jah.” „Seda oligi arvata, niipea kui mina jalust ?ra saan.” Stephen j?i seisma. „Kaugemale ma ei tule, Jeremy.” Jeremy ?tles: „Kutsuksin su sisse, aga Clowance on kodus ja poleks tema vastu kena, kui ma sinuga kohale ilmuksin.” Stephen vastas: „Sa ju tead, et kui poleks Ben Carterit, oleksin ma praegu Clowance’iga abielus. M?istad sa seda?” „Vist k?ll.” „Mitte vist, vaid kindlasti. Kui ta poleks hakanud t?li norima …” „Kuule, Stephen, sa ei oota ju, et arvaksin, nagu oleksid asjad sedapidi olnud.” „Noh … ?ksk?ik mispidi need asjad olid, igatahes oli see tema, kes meie vahele tuli. Mul on palju vigu, kuid ma ei arvanud, et nende hulka kuulub ka vihapidamine. Aga olgu kuidas on, ?hel p?eval ma tapan ta. Seda ma t?otan.” „Siis j??ksime ilma heast t??dejuhatajast,” ?tles Jeremy, p??des pinget leevendada. „Nojah. Nojah.” Stephen h??rus saapaga maad. „Sul on hea naljatada. Aga luba k?sida. Oletame, et sina oleksid olnud kihlatud Cubyga … v?i mis ta nimi oli. Oletame, et pulmap?ev oli juba kindlaks m??ratud. Ning siis tuli keegi sinu ja tema vahele. ?ksk?ik kuidas too t?li ka poleks alanud, see mees tuli sinu ja tema vahele. Mis tunded sul selle mehe vastu oleksid?” Jeremy m?tles oma elule. „Noh?” pinnis Stephen, uurides tema n?gu. „Jah,” s?nas Jeremy, kes ei soovinud oma asjadest r??kida. „Aga sul ei maksa unustada, et Ben Carterist ei tule sulle kunagi v?istlejat. Tema ei saa iial Clowance’iga abielluda. Clowance tunneb tema vastu ?ksnes s?prust. Oleks sul aru peas olnud, poleks sa niiviisi p?lema l?inud. Tean, et r??kida on kerge, aga …” „Just nimelt: r??kida on kerge. Aga kui oled armunud, ei suuda sa armukadedust talitseda ja prahvatad k?ik v?lja. ?tled igasuguseid asju … Aga p?ha taevas, mida ma siis nii v?ga ?tlesin! Clowance tegi n?o, nagu oleksin teda surmani solvanud.” „Me oleme sellest niigi liiga palju r??kinud,” lausus Jeremy t?dinult. „Clowance on oma s?pradele v?ga ustav. Ning kaklus ju ikkagi oli. Olen sulle varemgi ?elnud, et minu meelest oli p?hjus … s?gavam. Miski pidi olema teie vahel valesti juba varem, ehkki sa ei pruukinud seda m?rgata. Ja ta pole seda andeks andnud. Arvan, et sul oleks ?igem ta unustada.” „Seda ei juhtu.” „Jah, ma tean.” Kaks noormeest seisid m?ne minuti vaikides ning kumbki m?tles sellele, kui kurjasti saatus teda on nuhelnud. L?puks lausus Stephen: „Noh, ma l?hen.” „N?eme millalgi.” „Kas … noos on endises kohas?” „Jah.” „V?ime siis kohtuda V?ravamaja juures. Homme keskp?eva paiku?” „Ma ei saa. Pean minema perega St. Day laadale. Ma pole olnud viimasel ajal eriti seltskondlik ja lubasin emale, et l?hen.” Stephen kaalus seda m?ttes. „Hea k?ll. J??gu siis nii. Ehk ongi n?nda parem. Kohtume kuu l?pul. J?rgmise n?dala laup?eval l?una paiku V?ravamaja juures, eks?” „Olgu.” „Selleks ajaks tean juba t?pselt, kas mu … uut t??pi investeeringu plaan on piisavalt lootustandev, et k?iku lasta. ?kisti suudan sinuski huvi ?ratada.” „Kes teab.” Stephen Carrington lausus t?redalt: „Sa ei saa lasta oma osal l?pmatuseni seal vedelda.” „Miks?” „M?tle, missuguseid riske me v?tsime. Kas see k?ik oli siis m?ttetu?” Jeremy muigas pimeduses. „?tleksin, et erilist m?tet sel t?esti polnud, Stephen. Aga tunnistan, et see on minu isiklik arvamus ja tagantj?rele tarkus. ?ra lase sellel oma tuju rikkuda.” Kolmas peat?kk I Kui noored Poldarkid laup?eva ennel?unal kohale j?udsid, olid Sir George ja leedi Harriet Warleggan m?lemad kodus. P?ev oli ebameeldiv. Vaadates eelmise ?htu selget loojangut ja ??tundidel pilvitus taevas s?udvat kuud, oleks ainult k?ige l?bin?gelikum meremees v?i karjus osanud ette n?ha halli hommikut, armutut edelatuult ja sellega kaasas k?ivat hootist vihma. Kui teenijat?druk tuli teatama k?lalistest, oli leedi Harriet t?tt?elda tallis nagu enamjaolt ikka; ta marssis k??ki, heitis porised saapad jalast ja k?ndis kahest suurest dogist saadetuna sukkis suurde v??rastetuppa, kus George, kes oli omakorda pidanud pooleli j?tma Tankardiga St. Michaeli k?dulinnaosa ?le peetud arutelu, istus jahedal ja t?rjuval ilmel ?errit r??bates kahe noore inimese vastas. ?igupoolest polnud see ?llatav, sest Geoffrey Charles v?ttis oma viiesajanaelase aastaraha vastu v?himagi t?nutundeta ega kirjutanud kunagi. Kirjavahetus oli tal ?ksnes Valentine’iga. Kasuema tulek muutis ?hkkonna siiski pisut lahedamaks. Sellele aitasid kaasa ka koerad, kes olid k?ll h?sti kasvatatud, kuid nii suured, et pakkusid ikkagi vaheldust ja k?neainet. Harrietil oli eriline anne v?tta iga olukorda niisugusena, nagu see oli, m?tlemata ajaloole – olgu siis vanemale v?i uuemale. Ta ei teadnud teiste tunnetest midagi ega hoolinudki neist, vaid l?htus oma k?itumises alati ?ksnes hetkeoludest. Avastanud, et v?ike tumedajuukseline t?druk on hispaanlanna, hakkas ta tollega konarlikus hispaania keeles vestlema. Selgus, et ta oli elanud seitsmesena ?he aasta Madridis, Osborne’idega abielu kaudu suguluses oleva aadliku juures. Amadora oli v?lutud ning minetas ?ige pea tolle valvsa ujeduse, mis oli talle omane uutes olukordades ja Geoffrey Charlesi vanade s?pradega kohtudes. „Mul ei ole v?tmeid,” lausus George rahulikult. „Need on Harryde k?es. Sul tuleb lihtsalt nende poolt metsavahimajast l?bi astuda. Nad loovutavad need sulle kohe. Maja on laokil. Harryd on alati olnud v?llaroad.” „Imelik, et sa nad ?ldse ametisse j?tsid.” George kehitas ?lgu. „P?rast su ema surma polnud mul selle koha vastu enam erilist huvi.” Veel v?hem oli sul huvi seda Francise poja tarvis korras hoida, m?tles Geoffrey Charles. „Ma pole p?rast vanaisa surma kordagi kodus k?inud, sinna saab vist juba ligi seitse aastat. Kas seal m??bel on ikka veel sees?” „Osaliselt. Paljud asjad, mis mina sinna olin viinud, toodi hiljem siia. N?iteks see sekret?rkapp. Algne m??bel, mida toona ?ra ei visatud, on alles. Kas su k?si j??bki vigaseks?” Geoffrey Charles langetas pilgu. „Kes teab. See juhtus alles l?inud aasta aprillis. Nii et v?ib veel paraneda. Aga kui v?lja arvata see, et ma ei saa s?rmi v?lja sirutada, ei valmista see mulle ?igupoolest teab kui suurt ebamugavust. P??stikus?rm on terve.” George silmitses kasupoega. Raske oli n?ha selles k?hnas kinnise n?oga mehes toda h?sti kasvatatud leebet pontsakav?itu ja ?rahellitatud poissi, kellelt ta palju aastaid tagasi korda oli n?udnud. Esialgu oli George ju t?esti p??dnud. Enne seda, kui abiellus Elizabethiga, koguni enne Francise surma oli ta pugenud kas v?i nahast v?lja, et poisile meeltm??da olla: ostnud tollele kingitusi lootuses v?ita lapse kaudu ema s?dant. Veel abielu ajalgi oli ta ?ritanud Geoffrey Charlesiga h?sti l?bi saada, p?lvida poisi poolehoidu, aga Demelza Poldarki venna Drake Carne’i p?rast puhkenud t?li h?vitas selle v?imaluse alatiseks. Ja n??d, p?rast nii pikka vaheaega see kohtumine … polnud m?tet t?hje s?nu teha. Neil ei olnud enam midagi ?hist peale tolle vana, porf??rist ja graniidist ehitatud maja – Trenwithi. ?ks ja ainus s?gav side, mis neil kunagi oli, suri peaaegu neliteist aastat tagasi, j?ttes endast maha viiep?evase lapse. „Noh, s?da on viimaks ometi v?tnud lootustandva p??rde. Teie Wellington peaks n??d endaga kaunis rahul olema,” lausus George. „Usun, et ongi. Ehkki ta pole mees, kes saavutatuga rahulduks. Kas relvarahu on ikka veel j?us?” „Jah. Arvatavasti kehtib see nii kaua, kui Napoleonil vaja, et p?rast Venemaal talvel osaks saanud h?vingut s?jav?gi taas ?les ehitada.” „Ma pole juba peaaegu kaks n?dalat v?rskeid uudiseid kuulnud,” ?tles Geoffrey Charles. „Kui Austria ja teistega p?sib vaherahu, on j?relikult Wellington oma poolsaarev?gedega praegu ainus, kes Prantsusmaale s?jav?ljal vastupanu osutab.” „Just sedasama m?tlevad paljud. Nagu sa ?tlesid, pole enesega rahuloluks esialgu erilist p?hjust.” Meeste vahele sugenes vaikus, samal ajal kui naised vestlesid edasi. Isegi selle l?hikese jutuajamise jooksul oli George suutnud oma s?nade ja h??letooniga silitada Geoffrey Charlesi vastukarva. George polnud Wellingtoni kohta kunagi head s?na lausunud. Wellington oli istunud m?nda aega George’i valimisringkonna esindajana parlamendis, ent lahkunud, ?tlemata ait?h v?i head aega; George ei olnud mees, kes unustaks solvanguid – Geoffrey Charles teadis seda ning saladus polnud talle seegi, et George oli alati kritiseerinud otsust saata Briti v?ed Portugali ja Hispaaniasse. „No nii,” s?nas Geoffrey Charles, t?mmates pikad k?hnad jalad enda alla, et p?sti t?usta. „Peaksime end vist minekule asutama. Meil kulub sinnaj?udmiseks ilmselt paar tundi … Amadora …” „Minekule?” imestas leedi Harriet. „Te pole ju l?unastanudki. Seda ei saa ma lubada. Vastasel koral pean arvama, et uus kasuema on teile vastukarva.” „Oo, kaugel sellest, madam! Otse vastupidi! Aga kui oma majja j?uame, on meil seal palju teha, enne kui pimedaks l?heb …” „Sel juhul l?hete k??naldega. Ma ei suuda kujutleda, mida ?tleks Amadora ema, kuuldes, et me tema t?tre niiviisi minema saatsime.” Harriet t?usis. „Maha, te igavesed elukad; pole mingit p?hjust elevile minna!” Ta heitis pilgu abikaasale, kes proovis pahameelt varjata. „L?una tuleb k?lalisi arvestades pisut varasem. Aga senikaua, kapten ja proua Poldark, kutsun teid pooleks tunniks vaatama oma hobuseid.” II L?una ajal olid erimeelsused peaaegu m?rkamatud. Geoffrey Charles arutles endamisi, et kasuisal on naisev?tuga ?ldiselt vedanud, kuid v?rdv??rse, ent seejuures siiski enamjaolt allaheitliku naise rollis, mida oli t?itnud tema ema, ei suutnud ta Harrietti ette kujutada. Siin pidi olema sageli ?gedaid kokkup?rkeid. Harriet oli k?tkestav naine, pigem ilus kui kena, aga rangelt v?ttes ?ieti mitte kumbagi. Ja ta oli noor. Geoffrey Charles v?inuks vanduda, et temast ainult m?ni aasta vanem. Noortele meestele oli tal igatahes silma, seda polnud raske m?rgata. Kas George suudab teda rahuldada, k?tkes hoida, takistada k?rvale h?ppamast? Kui naisel see himu tuleks, ei peataks teda kindlasti miski. George oli vananenud: p?skedes vaod, terashallid juuksed h?renema hakanud. L?unalauas istus ka Ursula, n??d juba peaaegu neljateistk?mnene toekas paksu kaelaga t?druk, kelle reite j?medust ei suutnud varjata isegi seelikud, aga kelles polnud midagi l?tva – ?ksnes rammus ihu, mis pidi aitama ?letada elus ettetulevaid t?kkeid. Geoffrey Charlesil oli raske ette kujutada, et selle t?druku oli ilmale toonud tema sale, ?rn ja suursugune ema. Jutukas Ursula just polnud: teinud Amadorale kohmaka reveransi ja ulatanud Geoffrey Charlesile p?se p?gusaks suudluseks, keskendus ta selle tunni peamisele eesm?rgile, s??gile. Valentine polnud George’i jutu j?rgi veel Cambridge’ist naasnud. Teda oodati neljap?evaks – muidugi kui ta suvatseb istuda postit?lda ega j?? Londonisse raha raiskama. Lihav?tteks ei tulnud ta ?le?ldse koju, vaid veetis kogu vaheaja Norfolkis oma uue s?bra lord Ridley pool, seletas George rahulolevalt. Viimati oli ta viibinud siin j?uluajal. Ning p??ranud siis kogu maja pea peale, lisas Harriet. Toona oli uudis, et Napoleon on Moskvast taganenud, teinud nad k?ik r??must lausa segaseks. „See oleks pidanud t?hendama tema l?plikku langust,” s?nas Geoffrey Charles. „Aga prantslased on temast lummatud. Nad jumaldavad teda ning kui ta kutsub oma h?redaks j??nud r?gementidesse uusi s?dureid, l?heb neid tuhandete kaupa – nii vanu mehi kui ka kuueteistk?mneseid poisikesi.” „Kuuldavasti ei l?he nad sugugi alati vabatahtlikult,” s?nas Harriet. „Neil pole valikut. Lev?e en masse on Prantsusmaal k?ikeh?lmav.” „See ei pisenda p?rmugi Napoleoni v?gevust,” sekkus George. „Ajaloos ei leidu kedagi, kes oleks maailma niiviisi endale allutanud. Meie enda poliitikud ja kindralid, k?ik nood kuningakesed ja keisrikesed, kes Napoleoniga s?divad, on tema k?rval k??bused.” „Sind ehk ?llatab,” lausus Geoffrey Charles, „kui suurt imetlust ja austust tekitab Napoleon tema vastu v?itlevates s?durites – ennek?ike meie omades. Aga see ei t?henda – v?hemasti ei tohiks t?hendada –, nagu poleks vaja teda t?kestada. Senikaua kui tema on Prantsusmaa keiser, ei saa olla mingit rahu ega kindlustunnet, mingit lootust p?sivale kokkuleppele, mis tagaks teistele riikidele vabaduse.” „Usun, et Venemaalt saadud keret?is andis talle ?ppetunni,” ?tles George. „N??d on ta paindlikum. Kui Castlereagh targasti tegutseb, v?ime s?lmida austust v??riva rahulepingu, ilma et peaksime enam s?dima.” „Kas kavatsete varsti oma r?gementi tagasi p??rduda?” k?sis Harriet. „Niipea kui v?imalik,” vastas Geoffrey Charles ja naeratas napilt. „Kui oled j?litanud jahisaaki nii pikalt, siis tahad olla tema tapmise juures.” V?ike paus. „Ja Amadora?” „Tuleb koos minuga tagasi Hispaaniasse. Aga sinna on esialgu veel mitu n?dalat.” „Nood teie ratsud on armetud setukad. Kas nende p?lved ei n?tku, kui sadulasse istute? Lubage, et laenan teile enda omade hulgast pisut paremad. Nagu n?ete, pole meil nendest puudu. Ega ju, George?” „Ei,” vastas George. „T?nan, proua, te olete v?ga lahke. Laenasime need Greenbanki tallist. Aga olen kindel, et saame hakkama …” „Miks te peaksite? Tallipoiss v?ib need tagasi viia. V?tke kaks head ratsut laenuks, kuni siinkandis viibite.” „T?nan teid,” lausus Amadora n?ost s?rades. „Meil Hispaanias on samuti head hobused.” „Ma tean. Ja kui h?sti veel! Igatahes ei tee minu hobused praegu muud kui s??vad. Osutate mulle teene, kui nad mul kaelast ?ra viite.” „Sawle’i kirik ja surnuaed on v?ga viletsas seisus,” lausus George. „Ross Poldark v?iks vaevuda seda toetama, rahaga ja muud moodi – aga ei. See ei tulene ju kristlikust ?petusest, vaid meie seltskondlikust positsioonist. Kui mina veel Trenwithis olin, jah, ja kui seal oli sinu isa … me v?tsime endale selle vastutuse. N??d on teisiti. Kui ma viimati surnuaial k?isin, oli su ema haud umbrohtu kasvanud ja …” „Ja mu isa haud?” See oli terav k?simus. Kui naine on olnud kaks korda abielus ja siis sureb, kas tuleks ta matta esimese mehe k?rvale, ehkki teine abikaasa maksab kinni matused ja seisab tema haua k?rval? Geoffrey Charlesile tegi ikka veel haiget, et kui isa oli maetud perekonna hauakambrisse, siis ema oli s?ngitatud kolmk?mmend jardi eemale, temast eraldi. Otsustanud seda torget eirata, vastas George: „Ja sinu isa oma m?istagi samuti. Oleks hea, kui asuksid Trenwithi elama, et seal oleks j?lle patroon, kes toetab heategevust. Nampara Poldarkid on selle t?iesti unarusse j?tnud. Ja Odgers, kelle muide nemad lasksid ametisse m??rata, on n??d juba nii seniilne, et tuleks ?igupoolest kellegi teisega asendada.” „On’s asi t?esti nii hull?” „R??gitakse, et kui ta l?heb jutlust pidama, seob naine ta n??d ?ht jalga pidi kantsli k?lge kinni, et ta ei saaks minema k?ndida, enne kui on oma jutuga l?pule j?udnud.” „See tuletab meelde mu vanapoisist onu,” lausus Harriet. „Kirikusse minnes v?ttis ta alati kaasa kodustatud ?aakali, kes istus tema k?rval kirikupingil ja pidi ta jumalateenistuse l?ppedes ?les ?ratama. Paraku j?i ?aakal alati samuti magama ja norskas nii, et lust kuulda. M?nikord oli kiriku?petajal raske jutlust j?tkata.” „Ma ei teadnudki, et ?aakaleid saab kodustada,” ?tles Geoffrey Charles. „Kodustada saab peaaegu k?iki, kui kannatust j?tkub. Mul oli kord karupoeg, aga ta suri … Mu n?ol on madu.” Harriet vaatas tumedat kulmu kergitades George’i poole ja naeris oma k?hedat naeru. „N?ed n??d, George, et minu v?ikesed s?brad polegi veel k?ige t??tumad.” „Ma olen su v?ikeste s?pradega n??dseks juba harjunud,” vastas George. „Soovite teed, proua Poldark?” See andis m?rku, et neil on aeg lahkuda. Loobunud edasistest pakkumistest, soovisid nad head aega George’ile, kes vabandas end t??ga, ning k?ndisid Harrieti, Ursula ja kahe dogi kannul tagasi talli juurde. Seal n?udis Harriet, et Geoffrey Charles v?taks Bargrave’i – „ostsime ta oksjonil; teie n?bu Ross pakkus samuti, aga me saime ta ikkagi endale; tal on tugevad reied ja siinsetel mudastel teedel on ta suurep?rane” – ning Amadora m?rksa v?iksema heleraudja m?ra – „Glow’l napib k?ll pisut vastupidavust, aga ta on l?hikestel vahemaadel v?ga kiire ning tundliku suuga”. Kui nad minema s?itsid, oli sadu peaaegu lakanud – n??d ?ksnes udutas veel pisut, pannes neil n?o p?rlendama. See nagu nende hommikune k?lask?ikki tegi Amadora r??msaks ning pani ta naerma. Nad ajasid m??da sisses?iduteed eemale ratsutades hispaania keeles juttu ja Amadora lausus: „Minu meelest pole Sir George sugugi nii paha mees.” Geoffrey Charles vastas: „Tean, et ta on teinud oma elus palju halbu asju, ning teda n?hes tulevad need mulle paratamatult meelde, aga mul pole m??dupuud, millega hinnata head ja kurja, ega ka erilist soovi teda hukka m?ista. Ta on n??d ka vanem – seda esiteks … Ja teiseks … p?hjused – igatahes osa p?hjusi – on kadunud. T?tt-?elda keerles k?ik suuresti minu ema ?mber.” „Kuidas nii?” „Oh, mon Dieu , kuidas seda m?ne lausega seletadagi? Mu n?bu Ross Poldark, teine kapten Poldark, kellega sa homme ehk kohtud, on oma naise Demelzaga k?ll ?nnelikus abielus, kuid tema esimene armastus oli minu ema.” „Oli see siis armukolmnurk?” „Pigem nelinurk, kui m?istad, mida ma ?elda tahan.” M?nda aega lasksid nad hobustel omasoodu s?rkida ja vaikisid. Rada viis n??d m?est alla esimese tolliristmiku poole. „Ross ja George olid olnud juba pikalt vaenujalal: mingid vasesulatusasjad, mu isaga seonduvad p?hjused, m?ssus??distused, mille p?rast Ross oleks ??repealt v?lla saadetud … Kui mu ema George’iga abiellus, sai juba niigi s?gavast l?hest kuristik.” Rada muutus j?lle kitsamaks ning nad olid ajutiselt sunnitud ratsutama teineteise j?rel. Amadora lausus: „Inglismaa on nii roheline. Ma pole kunagi varem n?inud n?nda palju rohelust. See on nii k?lluslik, nii lopsakas, nii exuberante .” „Oota, kuni me ?le seljandiku saame. Teine rannik, minu rannik on sootuks teistsugune.” Nad j?udsid tolliteeni, kuid selle asemel et ratsutada m??da seda paremale v?i vasakule, juhtis Geoffrey Charles hobuse vastas olevast seljandikust ?les. M?ek?lg oli j?rsk ja minek raske, kitsad rajad olid s?najalgadesse ja p?ldmurakatesse kasvanud. Et harjale j?uda, kulus kaksk?mmend minutit; seal peatasid nad hobused, et t?mmata hinge ja vaadata tuldud teele tagasi. „Nii roheline,” lausus Amadora uuesti. „Kohe j?uame Redruthi viivale teele, mis on v?hemasti korralikult sisse s?idetud. Sealt keerame paremale, St. Day peale. Aga see on meie retke k?ige raskem osa. Kas oled v?sinud, mu v?ikseke?” „V?sinud?” ?tles Amadora. „Mis t?hendab v?sinud?” Nad ratsutasid edasi. „Ja siis?” k?sis Amadora. „Kuidas mis siis?” „Kas ei juhtunud see, millest sa r??kisid, siis, kui olid alles v?ga noor?” „Jah. Seda k?ll. Olin tol ajal liiga noor, et k?ike m?ista. Aga hiljem sain selle kohta nii m?ndagi teada – kuulsin ?he asja siit, teise sealt …” „R??kisid mulle oma guvernandist Malvenast … tema p?rast oli vist palju pahandust?” „Morwenna. Tema tuli hiljem, kui olin juba k?mnene …” Geoffrey Charles painutas vigastatud s?rmi. „Me saime suurteks s?pradeks. Sellest poleks olnud midagi, aga ?hel p?eval kohtasime Demelza venda Drake Carne’i ning ka nendest said s?brad, rohkemgi kui s?brad. Nad hakkasid teineteist s?gavalt armastama. Viga oli paraku selles, et Drake polnud Morwennaga ?hest seisusest, aga veel rohkem vihkas George teda sellep?rast, et ta oli Poldarkide sugulane. George sundis Morwennat abielluma ?he j?leda kiriku?petaja, Osborne Whitworthiga.” Geoffrey Charles kehitas vihaselt ?lgu. „Parem oleks too hirmus aeg unustada. Aga kui see mulle meelde tuleb …” Amadora v?ttis ratsmed k?vemini pihku. „Aga sa r??kisid, et n??d … et m?ne aasta eest Drake ja Morwenna abiellusid. Kuidas nii?” „Whitworth – too pastor – sai maanteer??vlite k?e l?bi surma v?i kukkus mingi haigushoo t?ttu ise sadulast. Igatahes ta suri. Ning m?ne aja p?rast Drake ja Morwenna abiellusid. Mina olin toona viisteist ja ?ra koolis. Drake muidugi kirjutas mulle. Morwenna samuti. Aga selleks et ?iget pilti saada, tuli ikkagi lugeda ?ht-teist ridade vahelt ja kuulda teistelt inimestelt.” „Mis see ?ige pilt on?” „Varsti p?rast seda kui nad abiellusid, suri Looe laevatehase juhataja Blewitt – Ross on selle ettev?tte kaasosanik. Ta pakkus juhatajakohta Drake’ile, too v?ttis selle vastu ning detsembris kolisid nad Looesse. Neil on ?ks t?tar, taevale t?nu … oh, n?ed n??d, mida ma ?elda tahtsin? Kogu rohelus j??b selja taha.” Nad olid j?udnud metsar?gastikust lagedale ning ees laius n?mm; siin s?id rohtu kitsed, j?es keerles vesiratas, mis k?itas kolisevaid raudvarbu, taamal paistis paar h?tti, m??da ristuvat teerada aeti sadulakottidega koormatud muulasid. Tugev tuul surus suitsu madalale. „Aa,” s?nas Amadora, „see on natuke rohkem Hispaania moodi.” „Ainult et p?ikeseta.” „P?ikeseta. Aga te ju ikka n?ete seda a veces ? Eile ?htul oli p?ike.” Nad ratsutasid edasi. Geoffrey Charles j?tkas: „Reverend Osborne Whitworth oli k?itunud oma naisega nii j?lgilt, et Morwenna andis endale t?otuse mitte kunagi enam abielluda, isegi Drake’iga. Armastuse f??siline pool oli muudetud tema silmis millekski r?vedaks. Alles p?rast pikka veenmist, kui Drake oli t?otanud, et ei oota temalt kui oma naiselt f??silist l?hedust, j?i ta l?puks n?usse. Ent ometi … kui nad olid poolteist aastat Looes elanud, s?ndis neil t?tar … Neid vaatama minnes olin ?revil … Kas suudad j?lgida v?i r??gin ma liiga kiiresti?” „Ei, ma j?lgin.” „Leidsin, et nad on teineteisega v?ga ?nnelikud ja armastavad oma last. Morwennal oli Drake s?nutsi aeg-ajalt ikka veel hirmsaid unen?gusid ning p?rast seda oli ta alati n?dal aega v?i kauemgi endast v?ljas ega talunud, et Drake teda puudutab. Aga need j?id pikkam??da harvemaks ning nende vahel oli alati ?nneaegu.” ?lgkatusega, otsekui joobnult l??bakile vajunud h?ti ees tuhnisid sead ning tagapool kolmnurksel aiamaalapikesel t??tasid naine ja kolm last. „See on iljus,” ?les Amadora. Geoffrey Charles puhkes naerma. „Oleneb, mis nurga alt vaadata. Siin oli enne kaks osmikut, aga ?ks on kokku varisenud. Kas sa tunned s?na „maaliline”?” „Muidugi. Pintoresco. Aga iljus ikka ka.” L?henejate h??li kuuldes olid naine ja lapsed t?? pooleli j?tnud ning vahtisid neid uudishimulikult. Geoffrey Charles t?stis k?e, aga keegi ei viibanud vastu. N??d j?udsid nad k?ige troostitumasse paika, kus ei kasvanud enam rohulibletki. Siinsed v?hesed hurtsikud olid armetud ning nende ees kaevandusr?has m?ngisid alasti v?i poolalasti lapsed; rohekad limased lombid levitasid lehka, mille sekka kandus tuulega v??vli-ja suitsuhaisu. V?is n?ha liikumas kaevureid ja muulaajajaid, seljas lohmakad ?rbid; vanemad lapsed, k?hnad ja n?ost kahvatud, t??tasid puhastuslavadel, p??rates paljaste jalgadega ikka ja j?lle vees ringi tinamaagit?kke. Tundus, nagu kaevaks siin – v?i oleks juba kaevanud – iga?ks maad. K?ikjal v?is n?ha pooleldi vett t?is ovaalseid auke. S?venditest, mis olid napilt nii suured ja s?gavad, et mahutada kirstu, tuli aeg-ajalt n?htavale labidas v?i kaks, et j?lle kaduda, ning m?nikord vilksatas viltk?bar. Seitse-kaheksa kaevanduskorstent tossas ning teist sama palju oli surnud, m?ni juba kokkugi varisenud. „Mis on need asjad?” k?sis Amadora, osutades ?mmargustele ?lgkatusega onnikestele, mida ?mbruses hulganisti leidus. „Need on vintsid.” „Vinsid. Mis on vinsid?” „Vintsid. Iga katuse all on seadeldis, mille abil lastakse ?ahti ?mber. Sellega saab ?les vinnata vett v?i maaki.” Amadora peatas hobuse, et vaadata ?ht s??rast onnikest ja kaht muula, kes k?ndisid metallkangi vedades aeglaselt ringiratast ?mber selle. ?he muula seljas istus pahareti moega poisike ja sundis loomi vemblaga takka. N?hes h?sti riietatud v??raid end vaatamas, tegi ta r?veda ?esti. Nad ratsutasid edasi. „?ra kurvasta,” ?tles Geoffrey Charles, n?hes naise n?gu, „ega siin k?ik nii hull ka ole.” „Taevas hakkab selgeks minema, vaata,” ?tles Amadora. „Seal.” Pilvem??r nihkus t?esti silmapiirilt k?rgemale, justkui paotaks keegi katet, tuues n?htavale riba heledat valgust. „Peame nendega varsti kohtuma,” s?nas Geoffrey Charles. „Kellega?” „Drake’i ja Morwennaga. Pean kirjutama ja nad Trenwithi kutsuma. V?i ratsutame hoopis ise neile k?lla.” „Kui kaugel see on?” „Kolmk?mmend miili. V?ib-olla v?hem. Aga me peaksime ??seks j??ma.” Nad ratsutasid alla orgu – siin kasvas ?ht?kki j?lle puid roheliste tukkadena, kus s?distasid linnud – ning olles j?udnud vaevu selja taha j?tta kaevanduspr?gi ja -saasta, m??dusid uhkest majast. „Siin elab Thomas Wilson. Temale kuuluvad selles piirkonnas kaevandamis?igused ning tema taldrikule satub ports k?igest, mis nondest kaevandustest seal ?les tuuakse.” „Taldrikule? Plato? J?lle midagi imelikku. Taldrikult ju ometi s??akse, eks?” „Taldrikult t?esti s??akse. Aga ma kasutasin seda s?na kujundlikult. Pidasin silmas osa, kogust. See, kellele kuuluvad kaevandamis?igused, saab endale mingi osa, v?ib-olla ?heksandiku ?les toodud maagi hinnast.” „Ta on siis rikas?” „Jah, kui kaevandustel l?heb h?sti.” „Aga sinu kodus Trenwithis niisugust taldrikut pole?” „Omal ajal oli. Kunagi kuulus peamiselt Poldarkidele ka suur kaevandus, mille nimi oli Grambler, aga see tuli juba rohkem kui kaksk?mmend aastat tagasi sulgeda ning sestpeale oleme olnud vaesed.” „Aga kas ei v?i sa avada uusi kaevandusi nagu su n?bu kapten Ross Poldark? Kas ei ava tema ?ht kaevandust teise j?rel?” „Tema on katsetanud kolmega ning kaks katset on olnud edukad. Trenwithi maadel on paraku ainult ?ks kaevandus ning et seda kuivendada, see t?hendab k?ikudest vesi v?lja pumbata, kuluks terve varandus. Grambler oli nimelt alati m?rg kaevandus ja pumpama tuli hakata juba esimestel tasanditel. L?hikonnas pole kellelgi ?nnestunud uut kaevandust avada, ehkki paar katset on tehtud. Mu isa lootis parandada oma rahaasju kaardim?ngu abil ning otsida uusi maagilademeid, aga kahjuks ?ksnes suurendas v?lakoormat.” „Qu? l?stima! Aga noh, kes teab. V?ib-olla proovime uuesti, kui see s?da kord l?peb.” N?mm ei olnud n??d enam nii troostitu; nad ratsutasid m??da kitsaid radu l?bi orgude ning k?rgete hekkide vahel katkusid p?ldmurakavarred ja ohakad nende kuube ja k?barat. „Me m??dume praegu Killewarrenist,” ?tles Geoffrey Charles. „Siin elavad Enysed. Mees on v?ga armastatud ja lugupeetud arst. Ta olevat koguni nii mainekas, et kutsuti Londonisse vana kuninga juurde, kui too hulluks l?ks.” „Ma olen raskuses,” kurtis Amadora. „Kuidas k?iki neid nimesid meelde j?tta.” „?ra pinguta. Need j??vad kiiresti meelde, kui inimestega kohtud.” „Kuningas kaotas siis m?istuse?” „Jaa. Juba aastaid tagasi. Ta on ikka veel elus, ehkki v?ga haledas olukorras.” „Aga kuidas saab siis too paks mees kuningas olla?” „Ega ta olegi. Ta on regentprints ning j??b isa surmani asevalitsejaks. Aga kui nimetus v?lja arvata, on ta ikkagi kuningas.” „Haledas olukorras,” kordas Amadora. „See on midagi uut. Haledas olukorras. Mulle meeldib. Sellel on ilus k?la.” „Sinul on ilus k?la, mi boniato .” „Kui sa mulle nii ?tled, siis tean, et hakkad kiusajaks.” Geoffrey Charles puhkes naerma ja tahtis patsutada naise k?tt, aga m?ra p?ikas k?rvale. Mees lausus hispaania keeles: „Tahan ainult ?elda, kui r??mus ma olen, et saan ratsutada koos sinuga omaenda kodumaal oma kodukrahvkonnas oma kodumaja poole.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/winston-graham/armukarikas-kumnes-poldarki-raamat/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.