Ettem??ratuse m??k

Ettem??ratuse m??k Andrzej Sapkowski Poola kuulsaima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski N?iduri-saaga teine raamat.
N?iduri koodeks ei luba tappa lohet. ?ldlevinud arvamuse kohaselt on lohe k?ige ohtlikum ja kurjem koletis, kuid k?ttida tohib ainult kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke. Lohesid k?ttida ei tohi. Geralt ?hineb kuningas Niedamiri korraldatud jahiretkega lohele. Ta kohtab trubaduur Jaskierit ja n?iatar Yenneferi. Jahiretkel osalevad ka r??tel Denesle Eyck ja kuus p?kapikku Yarpen Zigrini juhtimisel. Lohe p?evad on loetud.
Sapkowski kujutab oma raamatus maailma, mis on t?is monstrumeid, kus punutakse intriige ja m?llavad tulised kired. Riivimaa Geralt esineb selles maailmas kord s??distatava v?i kohtuniku, kord armukese, kord j?lle ohvri v?i timuka rollis. N?idur v?itleb koletistega v?i p??ab inimesi teistmoodi aidata. Andrzej Sapkowski Ettem??ratuse m??k Originaali tiitel: Andrzej Sapkowski Miecz przeznaczenia SuperNOWA 1993 Esmatr?kk: Tiritamm, 2013 Toimetanud Anu Seider Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Kujundanud Toomas Niklus © by Andrzej Sapkowski, 1993 Published by arrangement with Patricia Pasqualini Literary Agency © T?lge eesti keelde. Aarne Puu ja Kristina Uluots, 2021 ISBN 978-9985-3-5253-3 e-ISBN 9789985353295 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif V?IMALIKKUSE PIIR I „Ma ?tlen veel kord, et v?lja ta sealt ei tule,” s?nas vinniline t??p pead vangutades veendunult. „Tund ja veerand on juba m??das sellest, kui sisse l?ks. Surma sai.” Varemete juurde kogunenud rahvas oli vait ning vahtis ?ksisilmi rusude vahel mustendavat auku kive t?is kuhjatud k?igusuus. Kollases vammuses paksuke k?hatas jalalt jalale tammudes ning v?ttis kortsunud bareti peast. „Ootame veel v?heke,” ?tles ta punakatelt kulmudelt higi p?hkides. „Mis siin ikka passida?” m?hatas vinniline. „Kuulge, linnapea, unustasite ?ra v?i, et s??l keldris istub basilisk? Kes sisse l?heb, see otsa leiab. On’s seal v?he rahvast surma saand? Mida siin veel oodata?” „Aga me leppisime ju kokku,” torises paksuke k?hklevalt. „Ei saa s?na murda.” „Elusa mehega leppisite kokku, linnapea,” ?tles vinnilise kaaslane, nahkse lihunikup?llega hiiglane. „Aga n??d on ta surnd, kindel mis kindel. Eks too oli ju algusest peale selge, et see mees l?heb otse surma nagu teised enne teda. Peeglit ta kah kaasa ei v?tnud, palja m??gaga ronis alla… Seda teavad ju k?ik, et ilma peeglita basiliski vastu ei saa.” „Noh, v?hemasti hoidsite natuke raha kokku,” lisas vinniline. „N??d pole basiliski eest kellegile vaja maksta. V?ite rahumeeli koju minna. Selle n?ia hobuse ja kraami v?tame endale, milleks neid raisku lasta.” „Eks ta nii ole jah,” kiitis lihunik tagant. „M?ra on rammus ja sadulakotid pungil. Vaataks ?ige, mis seal sees on.” „Kuulge, kas siis n?nda tohib?” „Teie, linnapea, pidage l?uad, kui muhku ei taha saada,” hoiatas vinniline. „M?ra on teisel rammus jah,” kordas lihunik. „Kulla mees, j?ta see hobune rahule.” Lihunik p??rdus aegamisi v??ra poole, kes k?igusuu ette kogunenud rahva selja tagant m??rinuka varjust v?lja astus. V??ral olid tihedad kastanpruunid k?harad juuksed, vooderdatud kuue peale t?mmatud tumepruun tabard ning k?rge s??rega ratsasaapad. Mingit relva ei paistnud tal olevat. „Mine hobuse juurest eemale,” kordas ta ?ela muigega. „Mis see siis n??d on? V??ras hobu ja v??ras vara, sina aga vahid seda ahnelt oma r?hmaste silmadega ja sirutad oma r?pased k?ed selle poole. Kuhu see k?lbab?” Vinniline pani aegamisi k?e kuue h?lma alla ja vilksas lihuniku otsa vaadata. Lihunik noogutas ja viipas rahvahulga poole. Sealt astus v?lja kaks l?hikeseks p?etud juustega tugevat meest, k?es nuiad, millega tapamajas loomi uimaseks l??akse. „Kes sa sihuke ?ige oled,” lausus vinniline k?tt h?lma all hoides, „et meid ?igel ja valel vahet tegema ?petad?” „Kulla mees, mis see sinu asi peaks olema?” „Relva te ka ei kanna?” „?igus,” naeratas v??ras veel ?elamalt. „Ei kanna t?esti.” „Ilmaaegu.” Vinniline t?mbas pikka nuga hoidva k?e kuuep?uest v?lja. „Kohe t?itsa ilmaaegu ei kanna te relva…” Ka lihunik t?mbas n??d jahinoa moodi terariista lagedale. Meestepaar astus sammukese l?hemale ning t?stis nuiad. „Milleks ma pean relva kandma?” k?sis v??ras kohalt liikumata. „Minu relv k?ib ise minuga kaasas.” Varemete varjust astusid kergel enesekindlal sammul v?lja kaks neidu. Rahvas taganes kohe kaugemale laiali. Neiud naeratasid hambaid paljastades ning kissitasid silmi. Nende silmanurkadest kuni k?rvadeni kulgesid laiad sinised t?toveeringujooned. Tugevaid lihaselisi puusi kattis ilvesenahk ja raudr?ngastest s?jakinnastest ?lespoole olid n?ha tugevad paljad k?sivarred. ?lgade tagant, mis olid samuti r?ngasr??ga kaetud, paistsid k?verate m??kade k?epidemed. Vinniline painutas v?ga-v?ga aeglaselt p?lvi ja pani noa maha. K?igusuus varises robinal kive, kostis kriginat ja siis ilmusid pimedusest v?lja k?ed, mis haarasid m??ri sakilistest servadest kinni. J?rgnevalt ilmus n?htavale valgete tellisetolmu t?is juustega pea, seej?rel kahvatu n?gu ning viimaks ?la tagant v?lja ulatuv m??gapide. Rahvas hakkas sumisema. Valgejuukseline kummardus ning tiris august v?lja imeliku tolmuse ja verise olendi. Pikast sisalikusabast kinni hoides lennutas mees vaikides eluka t?seda linnapea jalgade ette. Linnapea kargas eemale, komistas varisenud m??rit?ki otsa ega suutnud pilku p??rata k?veralt linnunokalt, kilejatelt tiibadelt ja soomusega kaetud k?ppade sirbitaolistelt k??ntelt. „Basilisk,” s?nas valgejuukseline p?kse tolmust puhtaks kloppides. „Just nagu kokku leppisime. Olge n??d nii lahke ja andke mu kakssada lintarit siia. Ning paluks ehtsaid, mitte valelintareid. Hoiatan kohe ette, et kontrollin raha ?le.” Linnapea ulatas talle v?risevate k?tega kukru. Valgejuukseline libistas pilgu ?le rahvahulga ning ta pilk j?i pidama vinnilisel ning tolle jalgade ees vedeleval noal. Seej?rel silmitses ta pruuni tabardiga meest ja ilvesenahkades neide. „Nagu alati,” lausus ta linnapea v?risevast k?est kukrut v?ttes. „Mina riskin teie heaks mingi n?ruse raha eest eluga ja teie ?ritate sel ajal mu kraami pihta panna. Et te, sindrid, ka mitte kunagi ei muutu.” „Me ei puutund,” pomises lihunik taganedes. Nuiakandjad olid juba ammu rahva hulka kadunud. „Armuline isand, meie teie asju ei puutund.” „R??m kuulda,” muigas valgejuukseline. N?hes naeratust, mis ta kaamel n?ol n?gi v?lja kui v?rske haav, hakkas rahvas laiali jooksma. „Seep?rast, vennas, ei puutu mina sind ka. Mine rahus – aga k?hku.” Ka vinniline ?ritas plehku pista. Ta kahvatul n?ol paistsid vinnid eriti ebameeldivalt silma. „Kuule, pea kinni,” h?ikas pruunis tabardis v??ras. „Sa unustasid midagi.” „Mida siis, armuline isand?” „Sa t?stsid minu vastu noa.” Pikem harkisjalu seisnud neidudest tegi ?kki kiire p??rde. M?rkamatult v?lja t?mmatud saabel vihises l?bi ?hu. Vinnilise pea lendas ?lgadelt ja paiskus kaarega k?igusuust sisse. Keha kukkus raskelt ja hooga nagu maharaiutud puu tellisepuru sisse. Rahvas ahhetas. Teine t?tarlaps p??rdus osavalt ja asus k?tt saabli k?epidemel hoides seljatagust kaitsma. Selleks polnud tegelikult vajadust. Inimesed tormasid ?lepeakaela ning m??rit?kkide otsa komistades linnakese poole. K?ige ees lidus muljetavaldavaid h?ppeid tegev linnapea, tema j?rel vaid m?ni samm tagapool jooksis hiiglasekasvu lihunik. „Suurep?rane l??k,” kiitis valgejuukseline rahulikult, silmi mustas kindas k?ega p?ikesevalguse eest varjates. „Zerrikaani saabli suurep?rane l??k. Kummardan vabade naiss?dalaste osavuse ja ilu ees. Mina olen Riivimaa Geralt.” „Aga mina,” osutas pruunis tabardis v??ras luitunud vapile oma rinnal, mis kujutas kolme musta lindu istumas ?hes reas kuldsel v?ljal, „olen Borch, keda h??takse Kolmeks Hakiks. Aga need siin on minu t?drukud Tea ja Vea. Mina kutsun neid n?nda, sest nende p?ris nimedega v?ib keele s?lme v??nata. Nagu sa ise juba aru said, on nad Zerrikaanist.” „Ilma nende abita oleksin ilmselt j??nud nii hobuse kui varata. T?nan teid, naiss?dalased. T?nan ka teid, aulik isand Borch.” „Kolm Hakki ja ei mingit isandajuttu. Kas sind, Riivimaa Geralt, hoiab siinkandis veel m?ni asjatoimetus kinni?” „Sugugi mitte.” „Suurep?rane. Sel juhul teen ettepaneku: ?sna l?hedal, j?esadamasse viiva tee ristmikul on trahter nimega M?tlik Lohe. Seal on saja versta ulatuses parim k??k. Ma olen just teel sinna, et keha kinnitada ja ??majale j??da. Oleksin r??mus, kui sa mulle seltsi pakuksid.” „Borch,” p??rdus valgejuukseline hobuse juurest ja vaatas v??ra heledatesse silmadesse. „Ma ei taha, et meie vahel arusaamatusi v?iks tekkida. Ma olen n?idur.” „Nii ma arvasingi. Aga sa v?ljendusid nii, nagu tahaksid ?elda: ma olen pidalit?bine.” „Juhtub mu teele ka sellist rahvast,” lausus Geralt aeglaselt, „kes pigem on pidalit?bise kui n?iduri seltsis.” „On ka selliseid,” naeris Kolm Hakki, „kellele lambad on armsamad kui t?drukud. Neile v?ib vaid kaasa tunda – nii ?htedele kui teistele. Kordan oma ettepanekut.” Geralt v?ttis kinda k?est ja surus ulatatud k?tt. „V?tan kutse vastu. R??m tutvuda.” „Hakkame siis minema. Olen n?ljane kui hunt.” II Trahteripidaja p?hkis kaltsuga ?le kareda laua, kummardas ja naeratas. Tal puudus kaks esihammast. „Sedaviisi siis.” Kolm Hakki vahtis natuke aega tahmunud lage ja seal rippuvaid ?mblikuv?rke. „Sedaviisi siis. Hakatuseks… v?tame ?lut. Terve vaadikese, et ei peaks kaks korda keldris k?ima. Aga ?lle k?rvale… Mida sa, s?brake, ?lle k?rvale pakuksid?” „Ehk juustu?” pakkus trahteripidaja ebalevalt. „Ei sobi,” t?mbas Borch kulmud kipra. „Juustu v?tame magustoiduks. ?lle juurde sobiks miski hapu v?i teravamaitseline.” „Siis v?in ma pakkuda,” venis trahteripidaja naeratus veel laiemaks, reetes, et tal puudub rohkem hambaid kui kaks esimest. „Angerjaid k??slauguga ?li- ja ??dikakastmes v?i siis marineeritud rohelisi piprakaunu.” „K?lbab. Too m?lemat. Ja p?rast supp, sihuke, nagu ma siin ?kskord s?in. Supi sees oli igasuguseid j?ekarpe, kala ja muud maitsvat kraami.” „Parvemehe supp?” „Just-just. Siis tahaks tallepraadi sibulaga ja viis tosinat v?hki. Tilli topi keedukatlasse nii palju kui mahub. Siis juust ja salat. Ja p?rast seda… no eks siis vaatame.” „Teie teenistuses. K?igile sedasama? Neljak?iguline l?una?” Pikem zerrikaanitar raputas kindlameelselt pead ja patsutas vihjavalt taljele liibuva linase s?rgi all. „Unustasin!” Kolm Hakki pilgutas Geraltile silma. „T?tarlapsed hoiavad meil saledat joont. Peremees, lambapraad valmista vaid meile kahele. ?lu ja angerjad too kohe lauale. ?lej??nuga viivita veidi, et ?ra ei jahtuks. Me ei tulnud siia ?gima, vaid tahame lihtsalt meeldivalt aega veeta ja juttu vesta.” „M?istan.” Trahteripidaja kummardas uuesti. „M?istmine on sinu t?? oluline osa. Ulata mulle k?si, kulla mees.” Kuldm?ndid k?lksatasid. Trahteripidaja suu vajus ammuli. „See pole avanss,” teatas Kolm Hakki. „See on m?istmise eest. Ja n??d, kulla mees, kiirusta k??ki.” Alkoovis oli soe. Geralt tegi v??rihma lahti, v?ttis kaftani seljast ning keeras s?rgivarrukad ?les. „N?ib,” s?nas ta, „et sularaha puuduse all sa ei kannata. Elad r??tliseisuse privileegidest?” „Mingil m??ral,” muigas Kolm Hakki t?psemalt seletamata. „Mingil m??ral.” Angerjate ja veerandi ?llevaadiga sai laudkond k?hku hakkama. Zerrikaani naiss?dalased nautisid ilmselgelt s??maaega, ?lu t?stis nende tuju ning nad hakkasid omavahel sosistama. Pikem neist, Vea, pahvatas ?kki kurguh??lselt naerma. „Kas t?drukud tavakeelt r??givad?” uuris Geralt vaikselt, ise silmanurgast neidude poole piiludes. „?sna v?he. Ega nad muidu kah mingid lobamokad ole, mis on loomulikult kiiduv??rt. Noh, Geralt, kas supp maitseb?” „Mhmh.” „Kas t?stame kannu kah?” „Mhmh.” „Geralt…” Kolm Hakki pani lusika k?est ja r?hitses viisakalt. „J?tkaks veidi teemat, mis meil teel pooleli j?i. Mina sain n?nda aru, et sina, n?idur, r?ndad muudkui ?hest ilma otsast teise ja kui miski kole elukas ette satub, l??d selle maha. Sellega sa end elatadki. Kas n?iduri t?? ongi vaid selline?” „Enam-v?hem.” „Kas sihukest asja kah juhtub, et sind nimelt kuhugi kutsutakse? N?iteks mingi eritellimus. Siis sa lihtsalt s?idad kohale ja teed, mis k?stakse?” „S?ltub sellest, kes mind kutsub ja mida tahab.” „Sellest ka, palju maksab?” „Kah ?ige.” Geralt kehitas ?lgu. „Nagu ?ks mu tuttav n?iatar ?elda tavatseb – k?ik l?heb kogu aeg kallimaks, aga elada on vaja.” „?sna praktiline l?henemine, ma ?tleksin. Kuid k?ige aluseks on ju mingi kandev idee, eks ju, Geralt? Korra ja Kaose vastandumine, nagu armastab ?elda ?ks mu tuttav maag. Ma pakun, et tegelikult on sul mingi missioon kaitsta inimesi Kurja eest alati ja igal pool, ilma valikuta. Seisad kindlalt headuse poolel.” „Kord ja Kaos… K?lavad s?nad, Borch. Sul on mind tingimata vaja s?ttida sellele v?i teisele poole piirjoont vastasseisus, mida peetakse igaveseks. See algas ammu enne meie s?ndi ja j?tkub p?rast meie surma. Kelle poolel on hobuseid rautav sepp? Kelle poolel on trahteripidaja, kes praegu lambapraega meie poole kiirustab? Mis sinu meelest m??rab piiri Kaose ja Korra vahel?” „V?ga lihtne.” Kolm Hakki vaatas vestluskaaslasele silma. „Kaos on ?hvardus, agressiivne pool. Kord on see pool, mida ?hvardatakse ja mis vajab kaitset. Ah, joome parem ?lut ja proovime selle talleprae ?ra.” „?igus!” Saledat joont hoidvad zerrikaanitarid tegid s??mises vaheaja ning l?bustasid end ohtra ?llega. Vea kummardus s?bratari ?lale ning sosistas talle taas midagi k?rva. Ta pats libises m??da lauaplaati. L?hem t?tarlastest, Tea, puhkes valjusti naerma ning kissitas l?busalt t?toveeritud laugudega silmi. „Jah,” s?nas Borch kondi ?mbert hammastega liha kiskudes. „J?tkaks n??d meie juttu, kui sa vastu pole. Ma sain n?nda aru, et sa ei kiirusta endale kindlat poolt valima, vaid lihtsalt teed oma t??d.” „Teen oma t??d.” „Aga Korra ja Kaose vahelist v?itlust v?ltida sul ikkagi ei ?nnestu. Sa pole mingi sepp, ehkki v?rdlesid end sepaga. Ma ju n?gin, kuidas sa t??tad. L?hed varemete alla keldrisse ja tuled sealt basiliski laibaga. Kulla mees, hobuste rautamine ja basiliskide tapmine on v?ga erinevad t??d. Sa ?tlesid, et hea raha eest l?hed maailma otsa ja tapad seal selle koletise, kes sulle k?tte n?idatakse. Oletame, et see on n?iteks metsik lohe, kes h?vitab…” „Halb n?ide,” kostis Geralt. „Sa l?hed n??d oma jutuga rappa. Lohed esindavad kahtlemata Kaost, kuid neid ma ei tapa.” „Kuidas nii?” Kolm Hakki lakkus s?rmed rasvast puhtaks. „Miks siis j?rsku n?nda? K?igist koletistest on ju lohe k?ige ohtlikum, julmem ja kurjem. Maailma k?ige hullem elukas. R?ndab inimesi, puhub tuld ja r??vib neidsamuseid… noh, neitsisid – kui selliseid kusagil leidub. Kas selle kohta siis v?he jutte liigub? Pole ?ldse v?imalik, et sina, n?idur, pole m?nda lohet maha l??nud.” „Ma ei k?ti lohesid,” vastas Geralt napilt. „Suuri kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke k?ll, kuid ehtsaid rohelisi, punaseid ja musti lohesid mitte. V?ta teadmiseks ja lepi sellega.” „Sa ?llatasid mind,” lausus Kolm Hakki. „H?va, v?tan teadmiseks. Noh, aitab ehk esialgu neist lohedest, ma n?en silmapiiril midagi punetamas. Need on kindlasti meie v?hid. T?stame kannu!” Nad kiskusid hammastega kr?mpsuvad punased kestad lahti ning imesid valget liha. Huuli kipitama panev soolvesi voolas m??da randmeid alla. Borch kallas vaadip?hjast viimast ?lut v?lja. Zerrikaanitarid muutusid veel l?busamateks, silmitsesid trahteris toimuvat ja naeratasid kurjakuulutavalt. N?idur oli ?pris kindel, et t?tarlapsed otsivad p?hjust t?linorimiseks. Ilmselt m?rkas seda ka Kolm Hakki, sest ?hel hetkel ?hvardas ta itsitajaid sabapidi pihku v?etud v?higa. T?drukud kihistasid naerda. Tea sirutas huuled otsekui suudlust oodates ette ja hakkas mehele silma tegema. Tema t?toveeritud n?o juures paistis see ?sna k?hedusttekitav. „On ikka metskassid,” pomises Kolm Hakki. „Hetkekski ei saa neid silmist lasta. Korraks p??rad selja ja enn?e, p?randal vedeleb hunnik soolikaid. Aga nad on hindamatud. Kui sa vaid teaksid, mida k?ike nad oskavad…” „Tean,” noogutas Geralt. „Paremaid ihukaitsjaid pole v?imalik leida. Zerrikaanitarid on s?ndinud naiss?dalased, neile ?petatakse v?itlemist juba maast-madalast.” „Ega ma sellest r??gi.” Borch s?litas v?hijala p?randale. „Ma m?tlesin seda, mida nad voodis oskavad.” Geralt silmitses t?drukuid mureliku pilguga. M?lemad naeratasid talle vastu. Vea sirutas k?e v?lkkiire, peaaegu silmale tabamatu liigutusega v?hitaldriku poole ning hammustas v?hi kesta kr?mpsuga katki, ise n?iduri poole silmi kissitades. Ta huuled l?ikisid soolveest. Kolm Hakki r?hitses valjusti ning lausus siis: „Nii et, Geralt, lohesid sa siis ei k?ti. Ei rohelisi, musti ega punaseid. V?tsin selle teadmiseks. Aga ehk lubad huvi tunda, miks sa ei k?ti just neid kolme v?rvi?” „Kui t?pne olla, siis nelja.” „Sa mainisid kolme.” „Borch, sind huvitavad lohed kohe hirmsat moodi. On sel mingi p?hjus?” „Ei, ma olen lihtsalt uudishimulik.” „Ahah. Mis v?rvidesse puutub, siis lohesid liigitatakse nende j?rgi – ehkki see pole tegelikult t?pne. K?ige tavalisemad rohelised lohed on pigem halli v?rvi nagu tavalised lohesisalikud. Punased on tegelikult lihtsalt punakad v?i tellisekarva. Suuri tumepruune lohesid nimetatakse mustadeks. K?ige haruldasemad on valged lohed, aga sellist pole ma oma silmaga n?inud. Neid leidub kaugel p?hjas. V?hemalt nii r??gitakse.” „Huvitav. Aga tead, millistest lohedest mina veel kuulnud olen?” „Tean.” Geralt lonksas ?lut. „Neist, kellest minagi. Kuldsetest. Selliseid pole olemas.” „Miks sa nii v?idad? Ainult sellep?rast, et pole ise ?htegi n?inud? Valget sa ju kah pole n?inud.” „Asi pole selles. Merede taga, Ofiris ja Zangwebaris elavad valged mustade triipudega hobused. Ma pole ka neid n?inud, kuid tean, et nad on olemas. Kuldne lohe on aga m??tiline olend, legend. Nagu n?iteks f??niks. Kuldlohesid ja f??nikseid pole tegelikult olemas.” Vea toetas k??narnukid lauale ning silmitses n?idurit huviga. „K?llap sa tead, mida r??gid, oled ju n?idur.” Borch niristas vaadist ?lut. „Samas arvan, et igal m??dil ja legendil peab olema mingi alus, mingi t?etera, millest legend tekkis.” „Kindlasti,” n?ustus Geralt. „Tavaliselt unistus, soov v?i igatsus. Usk, et v?imalikkusel pole piiri. M?nikord lihtsalt juhus.” „Just nimelt – juhus. ?kki kunagi oligi kuldlohe olemas? Selline ?ksainus kordumatu mutatsioon?” „Kui oli, siis tabas teda k?igi mutantide saatus,” vaatas n?idur k?rvale. „Ta oleks teistest liiga erinev, et ellu j??da.” „Heh,” ?tles Kolm Hakki, „n??d, Geralt, r??gid sa k?ll loodusseadustele vastu. Mu tuttav maag v?idab, et looduses on igal olendil mingi j?rjepidevus, mille l?bi see olend mingil moel edasi elab. ?he l?pp on teise algus ning v?imalikkusel pole piiri. V?hemalt ei tunne loodus niisuguseid piire.” „Sinu tuttav maag oli suur optimist. Aga ta ei v?tnud arvesse looduse eksitusi ega neid, kes seda ?ra kasutavad. Kuldlohe ja muud sellised mutatsioonid v?isid ju olemas olla, kuid liigina s?ilida ei saanud. T?en?oliselt loodus ise ja v?imalikkuse piir takistasid seda.” „Mis piiri sa silmas pead?” „Mutandid,” t?mbusid Geralti l?ualihased pingule, „on ju steriilsed, Borch. Ainult legendides saab edasi kesta see, kes looduses ei kesta. V?imalikkuse piir puudub vaid m??tides ja legendides.” Kolm Hakki vaikis. Geralt vaatas vilksamisi naiss?dalaste t?siseks t?mbunud n?gusid. Vea kummardus ?kki talle l?hemale, haaras oma tugeva, lihaselise k?ega tal kaelast kinni ning suudles oma ?llest m?rgade huultega n?idurit p?sele. „Sa meeldid neile,” venitas Kolm Hakki. „Tont mind v?tku, aga sa meeldid neile.” „Mis selles imelikku?” naeratas n?idur nukralt. „Ei midagi. Aga seda peab t?histama. Peremees! Too veel ?ks vaadike!” „J?ta n??d, kannut?iest aitaks k?ll.” „Kaks kannut?it!” h?ikas Kolm Hakki. „Tea, ma k?in korraks v?ljas.” Zerrikaani naiss?dalane t?usis, v?ttis pingilt saabli ning libistas igatseva pilgu ?le k?rtsitoa. N?idur oli juba varem m?rganud mitut ahnet silmapaari Borchi kopsakat kukrut vahtimas, kuid keegi ei s?andanud hooviukse poole tuikuvale mehele j?rele minna. Tea kehitas ?lgu ning l?ks peremehega kaasa. „Kuidas su p?ris nimi k?lab?” uuris Geralt laua taha j??nud Vealt. T?druk naeratas valgeid hambaid v?lgutades. Ta oli s?rgi juba viimase piirini lahti n??rinud. N?idur ei kahelnudki, et see pidi olema m?eldud veel ?heks v?ljakutseks k?rtsisviibijatele. „Alveaenerle.” „Ilus nimi.” N?idur oli veendunud, et n??d prunditab t?druk huuli ja pilgutab silma. Ta ei eksinud. „Vea…” „Mis?” „Miks te r?ndate koos Borchiga? Te olete ju vabad naiss?dalased. Oskad sa mulle vastata?” „Hmmm…” „Mis „hmmm”?” „Ta…” Zerrikaanlanna t?mbas ?igeid s?nu otsides lauba kipra. „Ta on… k?ige… ilusam.” N?idur noogutas. See polnud esimene kord, mil naiste meeste ilu hindamise m??dupuud tal ?le m?istuse k?isid. Kolm Hakki vajus k?igult p?kse kinni n??pides ja valjuh??lselt k?rtsmikule korraldusi jagades alkoovi tagasi. Kaks sammu temast tagapool liikuv Tea silmitses t?dimust teeseldes k?rtsituba. Kaubitsejad ja parvemehed p??dsid talle mitte silma vaadata. Vea lutsutas j?rjekordset v?hki lihast puhtaks ning saatis n?idurile aeg-ajalt t?hendusrikkaid pilke. „Tellisin veel angerjat, seekord praetult.” Kolm Hakki vajus raskelt pingile. Lahtine v??pannal k?lksus. „N?gin nii palju vaeva nende v?hkidega ja k?ht j?i ikka kuidagi t?hjaks. Sinu ??maja asjus leppisin kah kokku. Mis m?tet sul oleks ??sel r?nnata? L?butseme parem veel. Teie terviseks, t?drukud!” „Vessekheal,” kergitas Vea ?llekannu. Tea tegi silma ja ringutas, kuid tema vapustav rinnapartii ei k?ristanudki s?rki puruks, ehkki Geralt seda lootis. „L?butseme.” Kolm Hakki kummardus l?hemale ning laksas Teale vastu tagumikku. „L?butseme ?ige, n?idur. Hei, peremees, tule k?hku siia!” Trahteripidaja ruttas k?si p?lle sisse kuivatades kohale. „Kas su majapidamises pesupali on? Sihuke suur ja tugev pesupali?” „Isand, kui suur see peaks olema?” „Et neljakesi sisse mahuksime.” „Neljakesi… sisse?” Trahteripidajal j?i suu ammuli. „Neljakesi,” kordas Kolm Hakki ning ?ngitses taskust k?huka kukru v?lja. „Leidub,” kostis trahteripidaja huuli niisutades. „Suurep?rane,” naeris Borch. „K?si see ?les minu tuppa tassida ja kuuma vett t?is valada. Ja korralda k?rmelt, kulla mees. Lase kolm kannu ?lut kah tuppa viia.” Zerrikaanitarid hakkasid laginal naerma ja pilgutasid n?idurile korraga silma. „Kumba tahad?” k?sis Kolm Hakki. „Noh, kumma v?tad?” N?idur s?gas kukalt. „Ma tean k?ll, et raske on valida,” lohutas Kolm Hakki m?istvalt. „Ma ise ka teinekord k?hklen. Hea k?ll, eks toobris jagame. Kuulge, t?drukud! Aidake mind trepist ?les!” III Sild oli kinni pandud. Pukkidele t?stetud pikk ja j?me palk t?kestas tee. Palgi ees ja taga seisid naastudega nahkturvistes ja r?ngaskoest kapuutsides hellebardimehed. Nende kohal lehvis laisalt purpurpunane h?bedase greifiga plagu. „Mida kuradit?” imestas Kolm Hakki, lastes hobusel palgini sammu s?ita. „Siit l?bi ei saagi v?i?” „L?bip??suluba on?” k?sis k?ige l?hemal seisev hellebardimees, vaevumata suust v?tma puutikku, mida ta kas n?ljast v?i igavusest n?ris. „Mis l?bip??suluba? Katk m?llab v?i on s?da lahti? Kes tee sulgeda k?skis?” „Caingorni kuningas Niedamir.” Vahimees l?kkas k?rre teise suunurka ja osutas lipule. „Ilma lubat?heta m?gedesse ei p??se.” „Lollus,” s?nas Geralt masendunult. „Siin pole ju Caingorn, vaid Holopole valdused. Braa j?e sildadelt kogub tollimaksu Holopole, mitte Caingorn. Mis Niedamir asjasse puutub?” „?rge minult k?sige.” Vahimees s?litas puutiku maha. „Pole minu asi. Mina pean ainult lubat?hti kontrollima. Kui tahate, v?ite vahtkonna?lemaga r??kida.” „Kust me ta leiame?” „Pikutab teine seal maksukoguja maja taga p?ikese k?es,” vastas hellebardimees mitte Geraldit, vaid sadulas istuvate zerrikaanitaride provotseerivalt paljaid kintse vaadates. Maksukoguja maja taga istus kuivanud palkidel vahimees, kes joonistas hellebardi otsaga liivale naisterahvast, ?igemini kujutas detailselt tema m?ningaid kehaosi mittetavap?rasest vaatenurgast. Tema k?rval s?rmitses k?hn mees pooleldi tukkudes lautokeeli. Ta oli endale fantaasiak?llase kujundusega ploomiv?rvi, h?bedase pandla ja pika n?rviliselt v?riseva haigrusulega k?bara silmi varjama s?ttinud. Geralt tundis h?sti seda k?barat ja sulge. Neid tunti h?sti ka lossides, p?hamutes, v??rastemajades, k?rtsides ja l?bumajades Buinast Jarugani. Eriti tuntud oli see k?bar l?bumajades. „Jaskier!” „N?idur Geralt!” K?barat nihutati ja selle alt piilus v?lja r??msameelne sinine silmapaar. „Enn?e imet! Sinagi oled siin. Ega sul juhtumisi l?bip??suluba ole?” „Mis jama siin nende l?bip??sulubade ?mber k?ib?” k?sis n?idur sadulast maha tulles. „Jaskier, mis siin lahti on? Mina, r??tel Borch Kolm Hakki ja ta kaaskond tahtsime Braa teisele kaldale p??seda ja selgub, et me ei saa seda teha.” „Mina ka ei saa.” Jaskier t?usis, v?ttis k?bara peast ja tegi zerrikaani neidudele p??dlikult viisaka kummarduse. „Ka mind ei taheta teisele kaldale lasta. Mind, laulikut ja poeeti Jaskieri, kes on tuntud tuhande versta ulatuses, ei luba see n?rune harrastuskunstnikust vahtkonna?lem ?le silla.” „Ilma lubat?heta ei lase ma kedagi ?le,” s?nas vahtkonna?lem s?ngelt ning l?petas oma kunstit?? viimase otsustava detailiga, torgates hellebardi varre vastavas kohas liiva sisse. „Olgu pealegi,” ?tles n?idur. „Eks s?idame vasakut kallast pidi. T?si, Hengforsi on sedapidi pikem tee, aga ega meil valikut ole.” „Hengforsi?” imestas bard. „T?hendab sina, Geralt, ei s?idagi siis Niedamiriga kaasa? Ei l?hegi lohejahile?” „Mis lohet siin jahitakse?” tundis Kolm Hakki huvi. „Kas teie siis ei teagi? T?siselt ei tea v?i? Lugupeetud isandad, siis tuleb teile ju kogu lugu jutustada. Nagunii passin siin ja loodan, et ehk saabub m?ni lubat?hega reisija, kes mind tunneb ja v?tab mu oma kaaskonda. V?tke aga lahkesti istet.” „Kohe,” s?nas Kolm Hakki. „P?ike on peaaegu taevalael ja minu kurk kuivab. Kuidas ma kuivanud kurguga vestlema peaks? Tea, Vea, ratsutage n??d linna ja ostke mulle ?ks vaadike.” „Isand, te meeldite mulle…” „Olen Borch, keda kutsutakse Kolmeks Hakiks.” „Mina olen Jaskier, keda kutsutakse V?rratuks. Nii v?idavad m?ned t?tarlapsed.” „Jutusta meile siis, Jaskier,” utsitas n?idur. „Me ei tahaks siin ?htuni passida.” Bard haaras lauto ning l?i j?rsu liigutusega keelte pihta. „Kuidas isandad eelistavad, kas v?rssides v?i niisama?” „Niisama.” „Aga palun.” Jaskier ei pannud sellegipoolest lautot k?est. „Kuulake siis, ?ilsad isandad, mis juhtus n?dalake tagasi vabalinna Holo-pole l?hedal. Varasel hommikutunnil oli p?ikseke vaevu j?udnud taevalaele ?rgata ja p?ldude-aasade kohal rippuva uduloori punakaks v?rvida, kui…” „Oli ju jutt, et r??gid normaalselt,” sekkus Geralt. „Kas ma siis ei r??gi v?i? No h?va-h?va. M?istan. L?hidalt ja ilma kujunditeta. Holopole l?hedale karjamaale lendas lohe.” „Ehhei,” venitas n?idur. „Ei usu ma miskip?rast seda juttu. Siinkandis pole keegi palju aastaid ?htki lohet n?inud. ?kki oli tavaline lohesisalik? M?nikord kasvavad need sama suureks…” „?ra solva mind kahtlusega, n?idur. Ma tean, millest r??gin. Ise n?gin. Saad aru, mul vedas ja olin Holopole laadal sel ajal. Ballaad on juba valmis, aga teie ei tahtnud…” „Jutusta parem edasi. Oli see suur elukas?” „Kolm hobusepikkust. Turjak?rgus polnud suurem kui hobusel, aga turi oli laiem. Liivakarva hallikat v?rvi.” „Roheline siis ilmselt.” „Ilmselt k?ll. Lendas kohale t?iesti ootamatult, r?ndas lambakarja, peletas karjased minema, tappis tosina lammast, neli s?i ?ra ja lendas minema.” „Lendas minema…” Geralt vangutas pead. „Ongi kogu lugu v?i?” „Ei ole kogu lugu. J?rgmisel hommikul lendas uuesti kohale ja seekord tuli linnale l?hemale. Pikeeris Braa kaldal pesu pesevate naiste poole. Oi kuidas eided lidusid! Ma pole elu sees niiviisi naerda saanud. Lohe aga tegi Holopole kohal kolm tiiru, lendas karjamaale ja v?ttis lambad ette. Siis l?ks segadus ja paanika lahti, sest enne ei usutud karjaste juttu peaaegu ?ldse. Linnapea hakkas maakaitset ja gildimehi kokku ajama, aga need ei j?udnud veel kokkugi tulla, kui kohalik rahvas tegi ise lohele otsa peale.” „Mismoodi?” „Rahvalikul moel. Kohalik kingsepp Kozojed m?tles v?lja, kuidas peletisest lahti saada. Tapeti lammas, topiti upsujuurt, n?siniint, koerap??rirohtu, v??vlit ja t?katit t?is. Et asi kindlam oleks, kallas kohalik apteeker veel kaks kvarti koeranaelasalvi ja k?ige l?puks ?nnistas Kreve preester tehtut. Siis pandi sel moel ette valmistatud lammas keset karja seisma ja toetati vaiaga, et ta ?mber ei kukuks. T?tt-?elda ei uskunud keegi, et lohet v?iks selline versta kaugusele haisev topis huvitada, aga tulemus ?letas k?ik ootused. T?bras j?ttis elusad ja m??givad lambad sinnapaika ja neelas peibutise koos vaiaga alla.” „No ja mis edasi sai? Jutusta aga, Jaskier, jutusta.” „Mida ma sinu arust siis teen? Igatahes edasi l?ks lugu n?nda: kulus vaid nii palju aega kui vilunud mehel l?heb daami korseti lahtin??rimiseks, kui lohe kukkus m?irgama ning eest ja tagant suitsu v?lja ajama. Muudkui keksis ringi ja katsus ?hku t?usta. P?rast j?i ?kki uimaseks ja tardus paigale. Kaks vabatahtlikku, kohalik hauakaevaja ja k?laloll, kes s?ndis puuraiduri napakast t?trest ja vojevood Ressahaini m?ssu ajal k?last l?bi marssinud r?gemendist – igatahes l?ksid nad kontrollima, kas ?ram?rgitatud peletis hingab veel.” „Jaskier, k?ll sa ikka oskad luisata!” „Ei luiska, ma lihtsalt lisan v?rvi. Need on erinevad asjad.” „Peaaegu. Lase edasi, aeg l?heb.” „Nagu ma juba ?tlesin, l?ksid hauakaevaja ja vapper hulluke luurele. P?rast me kuhjasime nende laipade peale v?ikese, kuid ilusa k?nkakese.” „Nii,” ?tles Borch. „T?hendab, lohe oli veel elus.” „Nojah,” kinnitas Jaskier l?busalt. „T?itsa elus oli. Aga nii n?rgaks oli teine j??nud, et ei pistnud ei hauakaevajat ega k?lalollikest nahka, ainult vere imes neist v?lja. P?rast aga t?usis ?le?ldiseks ?llatuseks suure vaevaga ?hku. Lendas seal umbes sada viisk?mmend k??nart ja siis kukkus m?rtsuga alla. Siis t?usis j?lle ?hku ja nii edasi. M?nikord roomas ja lohistas tagumisi jalgu j?rel. Julgemad l?ksid talle j?rele ja hoidsid silma peal. Ja teate mis?” „Mida siis, Jaskier?” „Lohe puges Braa ?lemjooksu kandis Pustuli m?gedesse peitu ning kadus sealsetesse koobastesse nagu vits vette.” „Selge,” ?tles Geralt. „Lohe ilmselt magas neis koobastes mitusada aastat letargilist und. Olen sellistest juhtumitest ennegi kuulnud. ?sna t?en?oliselt on seal ka ta varandus peidus. N??d ma saan aru, miks hellebardimehed silda valvavad. Keegi tahab lohe varandusele k?ppa peale panna ning see keegi on Caingorni Niedamir.” „T?pselt,” kinnitas trubaduur. „Holopole keeb nagu katel, sest seal ollakse veendunud, et lohe ja varandus kuuluvad neile. Aga nad kardavad Niedamiriga t?lli minna. Niedamir on poisinolk, ei aja veel habetki, kuid on juba n?idanud, et temaga t?litsemine ei too midagi head. Lohet on tal ilmselt h?dasti tarvis, ega ta muidu nii nobedalt tegutsema oleks hakanud.” „Sa m?tlesid lohe varandust, mitte lohet ennast.” „Selles nagu asi ongi, et lohet tahab ta rohkem kui varandust. Vaadake, Niedamir sihib juba ammu naaberv?rstkonda Malleoret. P?rast sealse v?rsti ootamatut ja imelikku surma j?i sinna abieluk?lblik v?rstitar. Malleore ?likud kirtsutavad nina nii Niedamiri kui teiste kosilaste peale, sest teavad: uus valitseja paneb neile k?hku p?itsed p?he, alaealine v?rstitar seda aga ei suuda. Sellep?rast kaevasid nad kusagilt tolmukihi alt v?lja vana ennustuse, et neiu kroon ja k?si kuuluvad sellele, kes lohest on v?itu saanud. K?ik arvasid, et n??d v?ib rahulikult magada, kuna lohet pole siinkandis teab mis ajast n?htud. Niedamir muidugi v?iks ettekuulutuse peale vilistada ja Malleore j?uga ?ra v?tta, aga kui tuli uudis Holopole lohe kohta, taipas ta, et saab Malleore aadelkonna vastu nende endi kavaluse ?ra kasutada. Kui ta peaks sinna ilmuma, lohepea kaenlas, v?taks rahvas ta vastu kui jumalate poolt m??ratud kuninga ning aadlikud ei julgeks piiksatadagi. Kas te n??d veel imestate, et Niedamir kihutas lohejahile nagu kass hiire j?rele. Eriti veel sellist lohet jahtima, kes vaevu jalgu j?rel vedada jaksab. Kurat v?taks, tema jaoks on see suisa taevakingitus, saatuse naeratus.” „Ja tee pani ta kinni selleks, et konkurente eemale hoida.” „K?llap vist. Holopole rahva eest muidugi kah. Samas saatis ta kullerid ?mbruskonda laiali l?bip??sulube viima neile, kes v?iksid lohe maha l??a. Niedamiril pole mingit tahtmist ise m??gaga koopasse ronida. K?ige kuulsamad lohek?tid koondati k?hku kokku. Geralt, k?llap sa tead neist p?ris mitut.” „V?imalik. Kes siis kohale s?itsid?” „K?igepealt muidugi Denesle r??tel Eyck.” „?ra sa m?rgi…” N?idur t?i kuuldavale vaikse vile. „Jumalakartlik heategija Eyck, laitmatu mainega vapper r??tel tuli kohale.” „Geralt, kas sa tunned teda?” uuris Borch. „On ta t?esti nii osav lohede alal?” „Mitte ainult lohede. Eyck saab hakkama iga koletisega. Ta on isegi mantikore ja greife tapnud. R??gitakse, et tema arvel on ka m?ned lohed. Muidu v?gev r??tel, aga solgib, va t?bras, mu t??p?ldu sellega, et ei v?ta t?? eest raha. Jaskier, kes veel tuli?” „Crinfridi k?tid.” „No siis v?ib ?elda, et lohe on sama h?sti kui surnud, isegi kui ta peaks selle lamba ?le elama. Need kolm on vilunud taplejad, kes ei v?itle k?ll reeglite j?rgi, kuid see-eest tulemuslikult. Nad tegid Redaania kahvelsabadest ja lohesisalikest puhtaks ja m??daminnes v?tsid ka kolm punast ja ?he musta lohe rajalt maha. See ?tleb nende kohta nii m?ndagi. Ja kas veel keegi tuli?” „Kampa l?i ka kuus h?rjap?lvlast Yarpen Zigrini juhtimisel.” „Teda ma ei tea.” „Kvartsim?e lohest Ocvistast oled ju kuulnud?” „Olen k?ll. Ja ka tema varanduse hulka kuulunud v??riskive olen n?inud. Seal oli k?ige haruldasemate v?rvivarjunditega safiire ja kirsisuuruseid teemante.” „Just Yarpen Zigrini h?rjap?lvlased olid need, kes Ocvista maha l?id. Sellest loodi ballaad, aga viletsav?itu, sest see pole minu oma. Kui sa pole seda kuulnud, pole midagi katki.” „Kas need on k?ik?” „Jah, k?ik peale sinu. Sa v?itsid, et pole lohest kuulnud. Kes teab, v?ib-olla r??kisid ?igust. N??d aga tead ja mida sa kavatsed edasi teha?” „Mitte midagi. Lohe ei huvita mind.” „Hahaa! Kaval oled, Geralt. L?bip??suluba sul nagunii pole.” „Ma kordan: lohe ei huvita mind. Aga sa ise, Jaskier? Mis sind nii kangesti sinnakanti meelitab?” „Aga kuidas ma teisiti saaksin?” kehitas trubaduur ?lgu. „T?htsamate s?ndmuste ja uhkemate vaatem?ngude juures peab kohal olema. Lohega v?itlemisest hakatakse laialt r??kima. Aga ballaadi kuulujuttude j?rgi luua on ?ks asi ning toimuvat oma silmaga vaadates on see hoopis midagi muud.” „V?itlemisest?” Kolm Hakki pahvatas naerma. „See saab pigem seatapu moodi v?lja n?gema. Kuulan teid siin ja h?mmeldun. Kuulsad s?dalased tormavad ?lepeakaela ja karjakaupa kohale ainult selleks, et mingi m?rgine poolk?rvanud lohe l?plikult maha l??a. Kurbnaljakas lugu.” „Sa eksid,” s?nas Geralt. „Kui lohe kohapeal m?rgitusse ei surnud, siis on ta organism m?rgi praeguseks juba neutraliseerinud ning lohe on taas t?ies eluj?us. Tegelikult pole see oluline. Crinfridi k?tid v?tavad ta nagunii maha, aga enne tuleb ?ksjagu lahingut l??a.” „Geralt, sina panustad siis k?ttidele?” „Kindlasti.” „Ainult et,” avas siiani vaikinud kunstikalduvustega vahtkonna?lem suu, „lohe on maagiline elukas, ega talle muidu otsa peale tee kui n?iakunstiga. Kui temast ?ldse keski jagu saab, siis see naisn?id, kes siit eile l?bi s?itis.” „Kes see oli?” kallutas Geralt pea viltu. „N?iatar,” kordas vahtkonna?lem. „Ma ju r??gin.” „Kas ta oma nime ?tles?” „Muidugist. Aga mul lendas see ?hest k?rvast sisse ja teisest v?lja. Igatahes oli tal lubat?ht olemas. Noor, omamoodi ilus, kuid need silmad… Teate ju k?ll. Kui sihuke otsa vaatab, hakkad ?le keha v?risema.” „Jaskier, ehk tead sina, kes see olla v?is?” „Ei,” pomises bard. „Noor, ilus ja eriliste silmadega. ?ige mul tundem?rgid. Nad on k?ik niisugused. Mitte ?kski neist, keda ma tean – ja uskuge, ma olen neid palju n?inud – ei paista p?evagi vanem kui kaksk?mmend viis v?i kolmk?mmend aastat, ehkki nende juttude j?rgi, mis minu k?rvu j?udnud, m?letavad m?ned neist aegu, mil Novigradi asemel kohises p?lislaas. L?ppude l?puks, milleks muuks mandragorast eliksiiri tehakse? Ja nad tilgutavad endale silmadesse kah mingit solki, et silmad s?raksid. Naine j??b naiseks.” „Ei olnud punapea?” uuris n?idur. „Ei, isand,” kostis vahtkonna?lem. „Mustajuukseline.” „Aga milline ta ratsu oli? K?rb valge t?piga laubal?” „Ei, must nagu naise juuksed. Aga seda ma teile ?tlen, et just tema saab lohest jagu. Lohe on n?iale paras t??, inimese j?ust j??b v?heks.” „Huvitav, mida kingsepp Kozojed selle peale kostaks,” naeris Jaskier. „Kui tal oleks midagi kangemat v?tta olnud kui upsujuur ja n?siniin, kuivaks lohe nahk t?na juba Holopole pistand-taral, ballaad oleks juba loodud ning mina ei peaks siin p?ikese k?es praadima.” „Kuidas siis n?nda, et Niedamir ei v?tnud sind oma kaaskonda?” uuris Geralt laulikut altkulmu piieldes. „Sa olid ju Holopoles, kui nad teele asusid. Kas kuningale siis kunstiinimesed ei meeldigi? Miks sa peesitad siin p?ikese k?es selle asemel, et kuninga auks lautot tinistada?” „Selles on s??di ?ks noor lesk – et kurat teda kosiks,” vastas Jas-kier kurvalt. „L?ksin ?htul hoorama ja hommikul oli Niedamir oma kaaskonnaga juba teisel pool j?ge. Isegi Kozojed ja Holopole maakaitse luurajad v?eti kaasa, aga mind unustati t?iesti. Ma siin seletan vahtkonna?lemale, aga tema ajab oma…” „Kui lubat?ht on, siis lasen l?bi,” kordas hellebardimees ?ksk?ikselt maksukoguja majaseina vastu vett lastes. „Kui lubat?hte pole, siis l?bi ei saa. K?sk on sihuke…” „Oi,” sekkus Kolm Hakki. „T?drukud tulevad ?llega.” „Ja nad pole ?ksi,” lisas Jaskier end p?sti ajades. „Vaadake, milline hobune. T?eline lohe!” Kasesalu poolt kihutasid nende poole zerrikaanitarid, nende vahel aga kappas suure peru s?jat?ku seljas veel ?ks ratsanik. Ka n?idur t?usis p?sti. Ratsanik kandis lillat h?bekaunistustega sametkaftanit ja l?hikest sooblinahaga ??ristatud keepi. Mees ajas end sadulas sirgu ja silmitses k?rgilt kohalviibijaid. Geralt teadis selliseid pilke h?sti ega saanud v?ita, et need talle meeldinud oleksid. „Tervist, isandad, mina olen Dorregaray,” esitles ratsanik aeglaselt ja v??rikalt sadulast maha ronides. „Meister Dorregaray, maag.” „Meister Geralt. N?idur.” „Meister Jaskier. Poeet.” „Borch, keda kutsutakse Kolmeks Hakiks. Minu t?drukutega, kes seal praegu ?llevaati avavad, sa juba tutvusid, isand Dorregaray.” „Just nii,” lausus maag surmt?siselt. „Me vahetasime vastastikku kummardusi, mina ja kaunid zerrikaani naiss?dalased.” „H?va…” Jaskier jagas Vea toodud nahast topsikud laiali. „Jooge koos meiega, isand maag. Isand Borch, kas valan ka vahtkonna?lemale?” „Muidugi. Tule ?ige meie seltsi, s?dalane.” „Ma m?tlen,” lausus maag p?rast viisakalt v?ikest ?llelonksu, „et teid vist t?i silla juurde sama eesm?rk mis mindki?” „Kui te, isand, lohet silmas peate,” kostis Jaskier, „siis k?ll. Mina kavatsen otse v?itlusv?ljal ballaadi luua, kuid kahjuks see kehva kasvatusega vahtkonna?lem ei taha meid ?le j?e lasta. N?uab lubakirja. Ja siin ma n??d passin.” „V?ga vabandan.” Hellebardimees j?i oma ?lle ?ra ja laksutas keelt. „Minul on k?sk, et ilma lubat?heta ei tohi kedagist ?le lasta. N?ib, et terve Holopole liigub juba vankritega siiapoole ja on valmis lohejahile minema. Aga minul on k?sk…” „Sinu k?sk, s?dur,” n?hvas Dorregaray, „k?ib vaid rahvar?mpsu, haigusi levitavate hooraplikade, varaste ja hulguste kohta. Mind see ei puutu.” „Ilma lubat?heta ei lase ma kedagi ?le,” t?mbus vahtkonna?lem s?ngeks. „Vannun, et…” „?ra parem vannu,” sekkus Kolm Hakki. „Joo hoopis ?lut. Tea, kalla sellele vaprale s?dalasele. Ja ?le?ldse, aulikud isandad, v?tame istet. ?ilsatel inimestel ei k?lba juua p?stijalu, kiirustades ja ilma asjakohase pidulikkuseta.” Seltskond v?ttis ?mber vaadi istet. V?rskelt ?likute sekka arvatud vahtkonna?lema l?i see auk?rgendus n?ost ?hetama. „Joo aga, vapper sadakonna?lem,” ?hutas Kolm Hakki. „Tegelikult olen ma k?mmekonna?lem, mitte sadakonna?lem,” l?ks hellebardimees n?ost veel punasemaks. „Noh, varsti oled nagunii sadakonna?lem,” naeris Borch laialt. „Nutikas noormees oled, sellised lendavad k?hku k?rgele.” Dorregaray keeldus teisest topsit?iest ja p??rdus Geralti poole. „Aulik n?idur, linnakeses r??gitakse siiani basiliskist, aga ma n?en, et sa sihid juba lohet,” s?nas maag poolih??li. „Huvitav, kas sul on kibek?hku raha vaja v?i tapad selgest naudingust olendeid, kes on v?ljasuremisohus?” „Kummaline uudishimu,” vastas Geralt. „Eriti imelik on seda kuulda isiku suust, kes kihutab ?lepeakaela kohale, et saaks v?rskelt tapetud lohe suust hambad v?lja peksta. Need on ju eliksiiride ja n?iakunsti jaoks hindamatu v??rtusega. Aulik isand, kas see vastab t?ele, et k?ige paremad hambad saab elusa lohe suust?” „Oled kindel, et ma s?idan sellep?rast sinna?” „Muidugi olen. Dorregaray, sinust j?uti ette. ?ks su ametikaaslane j?udis lubat?hega ?le silla s?ita. Sinul, nagu ma aru saan, lubat?hte pole. See oli tumedap?ine naine, kui sind huvitama peaks.” „Musta hobuse seljas?” „Vist jah.” „Yennefer,” pahvatas Dorregaray murelikult. Keegi ei m?rganud, et n?idur v?patas. Saabunud vaikuse l?petas tulevase sadakonna?lema r?hatus. „Mitte kedagist… vot… ilma lubat?heta…” „Kahesajast lintarist piisab?” Rahulikult ?ngitses Geralt t?sedalt linnapealt basiliski eest saadud kukru v?lja. „Geralt,” muigas Kolm Hakki salap?raselt. „Et siis ikkagi tuled…?” „Anna andeks, Borch. Kahjuks ma ei s?ida teiega Hengforsi. Vahest m?ni teine kord. Ehk kohtume veel kunagi.” „Aga mul pole tegelikult Hengforsi mingit asja,” venitas Kolm Hakki. „Geralt, kohe ?ldse mitte mingit.” „Armuline isand, pange oma kukkur ?ra,” m?ristas tulevane sadakonna?lem. „See on k?ige ehtsam altk?emaks. Ma ei lase teid ka kolmesaja eest ?le.” „Aga viiesaja eest?” Borch v?ttis oma kukru v?lja. „Geralt, pane oma raha ?ra. Ma maksan ise sillamaksu ?ra. Mind hakkas see lugu t?itsa huvitama. Viissada, isand s?jamees. Iga n?o eest sada, lugedes mu kaks ihukaitsjat?drukut ?heks kenaks isikuks. Kuidas oleks?” „Oh oi-oi-oi,” muretses tulevane sadakonna?lem Borchi kukrut h?lma alla peites. „Mida ma kuningale ?tlen?” „?tled n?nda,” ?petas Dorregaray end sirgu ajades ja v??lt elevandiluust kepikest v?ttes, „et trikki n?hes minestasid ehmatusest.” „Millest te r??gite, isand?” Maag viipas kepikesega ning h??dis n?ias?nu. K?rgel j?ekaldal kasvanud m?nd lahvatas p?lema, ?he hetkega oli suur puu ?leni leekides. „Hobustele!” Jaskier kargas sadulasse ja riputas lauto k?hku ?le selja. „Hobustele, isandad! Ja emandad muidugi ka…” „T?kkepuu eest!” k?ratas hetkega rikkaks meheks saanud ja tublisti sadakonna?lema kohale l?hemale j?udnud vahtkonna?lem hellebardimeestele. Vea t?mbas sillal teisele poole t?kkepuud j?udes ratsmetest. Ta hobune trampis paigal, nii et sillapalgid k?misesid. T?tarlaps vehkis patsidega ja karjus midagi l?bil?ikavalt. „?igus, Vea!” h?ikas Kolm Hakki vastu. „Edasi, ?ilsad isandad, kannustage oma ratsusid! S?idame zerrikaanide moodi, suure kisa ja k?raga!” IV „Enn?e,” s?nas vanim k?ttidest, Boholt. Ta oli tugev ja j?ssakas nagu vana tamme t?vi. „Niedamir ei ajanudki teid siit minema, ehkki ma olin veendunud, et just n?nda ta teeb. Mis seal’s ikka, ega meil lihtsurelikel k?lba kuninglikke otsuseid arvustada. Eks tulge siis l?kke ??rde. Poisid, v?tke end koomale. Omavahel r??kides, n?idur, millest sa ?ieti kuningaga k?nelesid?” „Ei millestki,” vastas Geralt selga m?nusasti vastu l?kke ??rde taritud sadulat toetades. „Kuningas ei tulnud telgistki v?lja, saatis hoopis oma kantsleri, sellesamuse…” „Gyllenstierni,” aitas j?ssakas habemik h?rjap?lvlane Yarpen Zigrin, kes veeretas l?kkesse v?sast toodud suure t?rvase k?nnu. „?lbe lollpea, rasvane siga sihuke. Kui me siia j?udsime, ilmus teine kohale, nina p?sti, ja muudkui seletama, et „?rge teie, h?rjap?lvlased, unustage, kes siin kellele allub, kuningas Niedamir juhib siin v?ge ja tema s?na on siin seaduseks” – noh, ja muud sihukest loba ajas. Mina seisin, kuulasin ja m?tlesin, et k?siks ?ige poistel ta pikali t?mmata ja kuseks ta mantli m?rjaks. Aga siis m?tlesin ?mber. T?hja temaga, j?lle l?heks kuulujutt lahti, et h?rjap?lvlased on tigedad, t?linorijad ja muidu igatpidi koerapojad ja ?le?ldse on nendega raske sedasamust… kuda see n??d oligi… koos??d… teha, v?i noh, midagi sinnakanti. Ja tulemuseks oleks j?rjekordne pogromm m?nes v?ikelinnas. N?nda ma siis seisin, kuulasin viisakalt ja noogutasin kaasa.” „N?ib, et isand Gyllenstiern muud ei oskagi,” lisas Geralt. „Meile r??kis ta t?pselt sedasama ning meil j?i kah ?le vaid kaasa noogutada.” „Minu meelest,” v?ttis teine k?ttidest hobusetekki l?kkepuude hunnikule laotades s?na, „oleks parem, kui Niedamir teid minema oleks ajanud. Seda lohet jahib juba suur hulk rahvast. See pole enam jahiretk, vaid mingi matuserongk?ik. Minule n?iteks ei meeldi lahingut l??a, kui palju rahvast on koos.” „Rahu, Havil?ug,” kostis Boholt. „Reisida on kambakesi parem. Sa poleks nagu kunagi lohesid k?ttinud – nende peale tuleb alati hirmus palju rahvast kokku, t?ielik laat v?i ratastel pordumaja. Aga niipea kui elukas n?gu n?itab, tead ise kah, kes platsile j??b. Ainult meie ega kedagi rohkem.” Boholt vaikis veidi, r??pas tubli punnsuut?ie suurest korvpudelist, r?hitses valjusti ning k?his h??le puhtaks. „Teine teada asi on see, et tihtipeale l?heb p?rast lohe mahal??mist sihukeseks tapatalguks, et pead kukuvad nagu pirnid aias. Kui varanduse jagamiseks l?heb, on k?tid kohe ?ksteisel k?ri kallal. Kuule, Geralt, on mul ?igus, ah? N?idur, ma r??gin sinuga praegu.” „Selliseid juhtumeid on teada k?ll,” kinnitas Geralt napilt. „On teada, ?tled. K?llap oled kusagilt seda kuulnud, sest minu k?rvu pole j?udnud, et sina kunagi lohet oleksid k?ttinud. Eluski pole ma kuulnud, et n?idur lohe vastu l?heks. Seda imelikum tundub, et sa siia sattusid.” „?igus,” pressis noorim k?tt Kennet, keda ka Soolikalaskjaks kutsuti, l?bi hammaste. „V?ga imelik lugu. Aga meie siin…” „Pea n??d hoogu, Soolikalaskja, praegu r??gin mina,” sekkus Boholt. „?he s?naga – ma ei kavatse siin pikalt seletada. N?idur taipas niigi, kuhu ma sihin. Mina tean teda, tema teab mind, siiani pole me teineteisele jalgu j??nud ega j?? ilmselt ka edaspidi. Pange t?hele, poisid, kui n?iteks mina peaksin n?iduri t??d segama v?i ta saagi nina alt minema vedama, siis s?hvaks n?idur mulle pikemalt m?tlemata oma n?iduri terariistaga ja see oleks igati asja eest. R??gin ma ?igust?” Keegi ei kiitnud tagant, kuid ka ei vaielnud vastu. Boholt ilmselt ei oodanudki mingit vastust. „Kambakesi r?nnata on iseenesest l?busam, nagu ma juba ?tlesin, ja seltskonnas v?ib n?idur t?itsa asjaks olla. ?mbruskond on siin metsik ja inimt?hi, ?kki kargab meile miski kim??r v?i vampiir kallale v?i teeb miski muu elajas sigadusi. Kui meil Geralt kaasas on, pole vaja muretseda, sest see on tema eriala. Lohe j?llegi ei ole tema eriala. Kas ma r??gin ?igust?” Taas ei kiitnud keegi kaasa ega vaielnud vastu. „Isand Kolm Hakki,” j?tkas Boholt oma korvpudelit h?rjap?lvlasele ulatades, „reisib koos Geraltiga ning sellest teadmisest mulle piisab. Havil?ug ja Soolikalaskja, kelle kohalolu teid ?ige h?irib, Jaskieri v?i?” „Jaskier ilmub alati sinna,” v?ttis Yarpen Zigrin bardile korvpudelit ulatades jutuotsa enda k?tte, „kus midagi p?nevat toimub. K?ik teavad, et tema ei sega end vahele, ei aita kedagist ega loobi kaikaid kodarasse. Tema on umbes nagu takjas peni saba k?ljes. V?i mis, poisid?” „Poisid”, t??akad habemikud h?rjap?lvlased m?irgasid naerda nii, et habemed vappusid. Jaskier l?kkas k?bara kuklasse ning v?ttis korvpudelist tubli lonksu. „Oooh sa t?bras!” ahmis ta seej?rel ?hku. „See viib h??le ?ra. Millest te seda teete, skorpionidest v?i?” „Geralt, vaata, ?ks asi ei meeldi mulle,” teatas Soolikalaskja lauliku k?est korvpudelit v?ttes. „Vaat see, et sa maagi siia kaasa tassisid. Varsti on siin n?idu jalaga segada.” „Just,” kinnitas h?rjap?lvlane. „Seda ?tles Soolikalaskja ?igesti. Seda Dorregarayd on meil sama palju vaja kui seal sadulat. Meil on siin n?id juba olemas, meie aulik Yennefer – kolm korda ?le ?la selle peale.” „Jajah,” porises Boholt oma h?rjakaela kratsides. Ta oli raudogadega kaelarihma just ?ra v?tnud. „N?idu on siin juba liiast, t?pselt kaks t?kki rohkem kui vaja. Ja nad poevad meie Niedamirile v?ga hoolega k?lje alla. Vaadake ise, meie istume siin t?histaeva all, aga nemad, lubage mainida, punuvad soojas kuninglikus telgis plaane. Niedamir, n?iatar, maag ja seesamune Gyllenstiern. Yennefer on neist k?ikse hullem. Mida nad seal omavahel sosistavad? Peavad plaani, kuidas meil nahk ?le k?rvade t?mmata.” „Ja nemad seal s??vad kitseliha,” torkas s?nge Soolikalaskja vahele. „Mida meie siin ?gisime? ?misejat. Aga mis elukas ?miseja tegelikult on? Lihtsalt rott. Niisiis, mida me ?ieti s?ime? Rotti.” „Pole hullu,” lohutas Havil?ug. „Varsti s??me lohe saba. Pole paremat rooga kui s?tel k?psetatud lohesaba.” „Yennefer,” j?tkas Boholt, „on ?ks n?rune ?el ja ahne eit. Mitte selline nagu teie t?drukud, aulik isand Borch. Need on nii vaiksed ja armsad neiud. Vaadake ise, istuvad hobuste juures ja teritavad saableid. L?ksin m??da, viskasin natuke nalja, nemad naeratasid mulle vastu. Nemad on selge r??m, mitte nagu see Yennefer, kes kogu aeg miskit sepitseb ja plaanib… Seda ma ?tlen, poisid, et peame ettevaatlikud olema, et me kokkulepe vett vedama ei l?heks.” „Mis kokkulepe, Boholt?” „Kuidas arvad, Yarpen, kas r??gime n?idurile?” „Ei n?e vastuv?itmisi,” teatas h?rjap?lvlane. „Joogipoolis sai otsa,” nentis Soolikalaskja korvpudelil p?hja ?lespoole p??rates. „Too siis juurde. Sina oled k?ige noorem. Igatahes, Geralt, m?tlesime me kokkuleppe s?lmida, sest meie pole miskid palgas?durid ega teenrid, kellele Niedamir paar kuldm?nti jalge ette viskab ja k?sib lohet tapma minna. Tegelikult on ju n?nda, et meie saame lohega hakkama ka ilma Niedamirita, aga Niedamir j??ks ilma meieta h?tta. Siit omakorda saab teha j?relduse selle kohta, kes on rohkem v??rt ja kelle osa saagist peab olema suurem. Ja nii me siis otsustasime ausal moel, et nood, kes ise lahingusse l?hevad ja lohe maha l??vad, saavad poole. Niedamir saaks tema ?ilsat p?ritolu ja tiitlit arvesse v?ttes neljandiku. ?lej??nud, kes aitavad, jagavad omavahel neljandiku. Mida sina sellest arvad?” „Mida Niedamir sellest arvab?” „Ei kostnud teine ei musta ega valget. Aga parem, kui see piimahabe end ?ldse vahele ei segaks. Ise ta lohe vastu mindud ei saa, nii et peab elukutseliste ehk meie peale lootma, noh, ning Yarpeni ja ta poiste peale kah… Mitte keski peale meie ei l?he lohele nii ligi, et m??gaga l??ma ulataks. Muud tegelased nagu n?iteks n?iad v?ivad neljandiku saagist omavahel ?ra jagada, kui neist abi peaks olema.” „Kas peale n?idade veel kedagi selle „muu rahva” sekka arvate?” uuris Jaskier huviga. „Muusikuid ja v?rsiseppi igatahes mitte,” naeris Yarpen. „Me m?tlesime neid, kes teevad t??d kirve, mitte lautoga.” „N?nda siis…” venitas Kolm Hakki t?histaevast silmitsedes. „Aga millega ?ieti t??tab kingsepp Kozojed ja tema kamp?” Yarpen Zigrin s?litas l?kkesse ja porises midagi h?rjap?lvlaste keeles. „Holopole maakaitse tunneb siinseid m?gesid ja saab seega luurajatena arvesse v?etud,” lausus Boholt vaikselt. „Sestap oleks ?iglane ka nemad rahakukru ligi lasta. Kingsepaga on aga lugu teine. Saate ju ise kah aru, et see ei k?lba kuhugi, kui matsid j?uavad j?reldusele, et kui ?mbruskonda m?ni lohe ilmub, siis v?ib elukutseliste v?itlejate palkamise asemel talle lihtsalt m?rki sokutada ja ise t?drukutega p??sas rahulikult edasi aeleda. Kui sihuke elukorraldus peaks levima hakkama, oleme meie varsti n?ljapajukil, v?i mis?” „T?si,” kinnitas Yarpen. „Sellep?rast soovitan, et kingsepaga v?iks enne midagi juhtuda kui see lollpea legendiks saada j?uab.” „K?ll juhtub,” kinnitas Havil?ug veendunult. „Ma hoolitsen selle eest.” „Jaskier aga,” lisas h?rjap?lvlane, „teeb temast naeruv??ristava lugulaulu, nii et mees saab aegade l?puni ?ra h?bistatud.” „?he tegelase unustasite ?ra,” s?nas Geralt. „Siin on keegi, kes v?ib kogu te plaani nurja ajada. Ma r??gin Denesle Eyckist. Kas temaga r??kisite?” „Millest?” turtsatas Boholt kaikaga l?kkes?si segades. „Tead, Geralt, Eyckiga ei saa millestki r??kida. Teda maised asjad ei huvita.” „Teel teie laagrisse n?gime teda,” lausus Kolm Hakki. „Ta p?lvitas t?ies lahinguvarustuses kivide peal ja vahtis ?ksisilmi taevasse.” „Aga ta teeb kogu aeg nii,” kostis Soolikalaskja. „Kas m?tiskleb v?i palvetab. ?tleb, et nii on vaja, sest jumalad k?skisid tal inimesi kurja eest kaitsta.” „Meil Crinfridis,” torises Boholt, „hoitakse selliseid vasikalaudas keti otsas ning antakse neile s?et?kk k?tte, et nad saaksid seinale igatsugu pilte joonistada. Kuid aitab ligimeste tagar??kimisest, k?neleme n??d asjast.” Valguss??ri astus ?sna kuuldamatul sammul villasesse keepi m?hkunud l?hikest kasvu nooruke naine, kelle musti juukseid kammitses kuldv?rk. „Mis siin haiseb?” uuris Yarpen Zigrin teeseldes, et ei m?rganud tulijat. „Ega ometi v??vel?” „Ei.” Boholt nuhutas demonstratiivselt k?rvale vaadates ?hku. „Pigem muskus v?i midagi sihukest.” „Ei, see on hoopis…” porises h?rjap?lvlane, „oh, see on hoopis armuline emand Yennefer! Tere-terekest!” N?iatar libistas aeglaselt pilgu ?le l?kke juurde kogunenute ning s?rav silmapaar j?i hetkeks n?idurile pidama. Geralt naeratas vaevum?rgatavalt. „Lubate teie seltsi istuda?” „Mis k?simus see on, meie heategija,” k??ksatas Boholt. „Istuge sinna, sadula peale. Kennet, nihuta oma tagumikku ja loovuta sadul ?ilsale n?iatarile.” „Ma kuulen, et te peate siin millegi ?le aru.” Yennefer v?ttis istet ja sirutas mustades sukkades sihvakad jalad v?lja. „Ilma minuta?” „Me ei s?andanud,” kostis Yarpen Zigrin, „nii t?htsat isikut t?litada.” „Sina, Yarpen,” kortsutas Yennefer h?rjap?lvlase poole p??rdudes kulme, „v?iksid oma suu kinni hoida. Esimesest p?evast peale teed n?gu, et mind pole olemaski. ?ra siis pinguta ning j?tka samas vaimus.” „Mis te n??d, emand!” Yarpeni naeratus paljastas eba?htlase hambarea. „Kuidas v?ite nii ?elda! Puregu mind pigem puugid kui ma teist v?hem peaksin arvama kui ?hust. N?iteks ?hku s?andan ma teinekord rikkuda, aga teiega ma seda k?ll ei teeks.” Habemikud „poisid” pahvatasid m?rinal naerma, kuid j?id n?iatari ?mber tekkinud sinist aurat n?hes otsemaid vait. „Veel ?ks s?na ja sinust j??bki siia vaid rikutud ?hk,” teatas Yennefer j?iselt. „Ja muidugi ka m?rg plekk rohul.” „?igus,” katkestas Boholt k?hatusega l?kke ?mber tekkinud kurjakuulutava vaikuse. „Ole parem vait, Zigrin. Kuulame parem, mida emand Yennefer meile k?neleb. Ta heitis meile just ette, et arutame asju ilma temata. Sellest v?ib j?reldada, et tal on mingi ettepanek. Kuulame selle ?ra. Loodetavasti ei kavatse ta lohet vaid oma n?iakunstiga maha l??a.” „T?esti?” Yennefer ajas pea kuklasse. „Boholt, kas sinu meelest on see v?imatu?” „V?ib isegi v?imalik olla, kuid meie jaoks pole niisugune variant tasuv, sest lohe varandusest n?uate te ju sel juhul poole endale.” „See oleks miinimum,” kostis n?iatar k?lmalt. „No n?ete n??d isegi, et me ei saa sellega kuidagi leppida. Meie, armuline emand, oleme vaid vaesed s?durid. Kui saak meil k?est libiseb, ootab meid n?lg. S??me oblikaid ja maltsa…” „Haruharva satub m?ni koopaorav v?i suslik ette,” lisas Yarpen Zigrin kurvalt. „Peale joome kaevuvett…” Boholt r??pas korvpudelist ja loksutas seda kergelt. „Meil siin, emand Yennefer, pole muud valikut. Kas saame oma palga k?tte v?i k?rvame talvel aia ??res. V??rastemajad maksavad raha.” „?lu niisamuti,” lisas Havil?ug. „Ja l?but?drukud kah…” kinnitas Soolikalaskja unistavalt. „Ja sel p?hjusel,” teatas Boholt taevasse vaadates, „l?heme me t?itsa ise, ilma n?iakunsti ja teie abita, lohe vastu.” „Oled sa selles kindel? Boholt, ?ra unusta, et v?imalikkusel on piir.” „V?ib-olla on t?esti, ainult et mina pole seda veel kunagi n?gema juhtunud. Ei, emand, ma kordan, et lohele teeme ilma mingite loitsudeta otsa peale.” „Seda enam,” j?tkas Yarpen Zigrin, „et t?en?oliselt on ka n?iakunstil v?imalikkuse piir olemas, aga erinevalt meie v?imalikkuse piiridest me selle asukohta ei tea.” „Kas sa m?tlesid selle ise v?lja,” venitas Yennefer, „v?i andis keegi n?u? Kas mitte n?iduri viibimine teie k?rgeaulises seltskonnas ei innusta teid niiviisi t?li norima?” „?ldsegi mitte,” kostis Boholt Geralti poole vaadates. Too oli end m?nusasti hobusetekil v?lja sirutanud, pea sadulale toetanud ja n?is tukkuvat. „N?idur ei puutu ?ldse asjasse. Kuulake n??d, ?ilis Yennefer. Me tegime kuningale ettepaneku, kuid tema ei kostnud meile musta ega valget vastuseks. Pole hullu, kannatlikku meelt meil jagub, v?ime hommikuni oodata k?ll. Kui kuningas v?tab pakkumise vastu, s?idame edasi, kui mitte, siis l?heme tagasi.” „Meie ka,” lisas h?rjap?lvlane pahuralt. „Mingit kauplemist ei tule,” j?tkas Boholt. „Kui ei, siis ei. ?elge me s?nad Niedamirile edasi, k?rgeauline Yennefer. Kuid seda ma ?tlen, et pakkumine oleks ka teile kasulik ja Dorregarayle niisamuti – kui peaksite temaga kokku juhtuma. V?tke arvesse, et meil pole lohekorjust vaja, v?tame ainult saba. K?ik muu saab teile, nii et v?tke ja valige, mis meeldib! Meil pole teie heaks kahju ei hammastest, ajust ega millestki muust, mida teil n?iakunsti jaoks vaja l?heb.” „Just-just,” lisas Zigrin naeru k?histades, „raibe j??b teile, silmamoondajatele. Keegi ei v?ta teilt seda ?ra, v?ib-olla ainult teised raipes??jad.” Yennefer t?usis ja t?stis keebih?lma ?lale. „Niedamir ei kavatse hommikut oodata,” lausus ta j?rsult. „Ta on juba praegu teie tingimustega n?us, j?ttes arvestamata minu ja Dorregaray n?uanded – et te teaksite.” „Niedamir,” venitas Boholt, „n?itab nii noore kuninga kohta h?mmastavat elutarkust. Minu arvates, emand Yennefer, on elutarkuse oluliseks osaks muuhulgas oskus rumalad ja ebasiirad n?uanded ?hest k?rvast sisse ja teisest v?lja lasta.” Yarpen Zigrin muheles habemesse. „K?ll te teist laulu laulma hakkate,” l?i n?iatar k?ed puusa, „kui homme lohe teile kallale lendab, teid vaeseomaks peksab ning kondid murrab, siis hakkate mu kingi lakkuma ja abi anuma. Nagu alati. Ma tunnen k?llalt h?sti nii teid endid kui teisi teietaolisi. Tunnen nii h?sti, et s?da l?heb pahaks.” Naine p??rdus ja kadus h?vasti j?tmata pimedusse. „Minu noorusajal,” s?nas Yarpen Zigrin, „istusid n?iad tornides, lugesid tarku raamatuid ja segasid kateldes n?iajooke. Igatahes ei tolgendanud nad s?jameestel jalus ega toppinud nina meie asjadesse. Tagumikku kah ei keerutanud meeste nina all.” „Tagumikul polnud ausalt ?elda vigagi,” nentis Jaskier lautot h??lestades. „Ae, Geralt… Geralt? Hei, kuhu n?idur kadus?” „Mis see meie mure peaks olema,” torises Boholt l?kkesse puid lisades. „L?ks minema. V?ib-olla asjale. See on tema mure.” „Muidugi,” n?ustus trubaduur ja l?i lauto keeltele. „?kki laulaksin teile midagi?” „Mis seal ikka, eks laula,” kostis Yarpen Zigrin ja s?litas. „Ainult ?ra loodagi, et ma sulle selle m??gimise eest punast krossigi kingin. Kulla noormees, ega siin kuningaloss ole.” „Seda ma n?en niigi,” noogutas laulik. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/andrzej-sapkowski/ettemaaratuse-mook/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.