Viimane soov
Àâòîð:Andrzej Sapkowski
» Âñå êíèãè ýòîãî àâòîðà
Æàíð: êîíòðêóëüòóðà, ôàíôèê
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1894.17 ðóá.
ßçûê: Ýñòîíñêèé
Ïðîñìîòðû: 170
ÊÓÏÈÒÜ È ÑÊÀ×ÀÒÜ ÇÀ: 1894.17 ðóá.
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Viimane soov
Andrzej Sapkowski
Poola kuulsaim fantaasiakirjanik Andrzej Sapkowski kutsub meid oma muinasjutumaailma ja tutvustab valgejuukselise Riivimaa Geralti, koletiste h?vitaja saagat.
Hiljem r??giti, et v??ras oli tulnud p?hjast, K?iemeistrite torni juurest. Ta polnud k?ll veel vana, kuid tema juuksed olid juba peaaegu t?iesti valged. M??k oli tal rihmaga seljale kinnitatud. Valgejuukseline ilmus linna, sest oli lugenud kuninglikku l?kitust, kus lubati kolm tuhat oreeni Wyzima elanikke kimbutava vampiiri n?idusest vabastamise eest. Kui vanasti ulusid metsades ainult hundid, siis n??d v?ib k?ikjal igasugu koletisi kohata, olgu see siis harilik libahunt, basilisk, verejanuline vampiir v?i vetehaldjas. Amforast kogemata vabastatud d?inn aga v?ib muuta rahuliku linna elanike elu p?rguks ja ?udusunen?oks. Siin ei piisa tavalistest loitsudest ega haavapuust vaiast. Siin on vaja proffi. N?idurit. M??ga- ja maagiameistrit, kes valvab selles muinasjutumaailmas moraalset ja bioloogilist tasakaalu. Andrzej Sapkowski Viimane soov Originaali tiitel: Andrzej Sapkowski Ostatnie zyczenie SuperNOWA 1993 Esmatr?kk: Tiritamm, 2011 Toimetanud Anu Seider ja Kristina Uluots Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Kujundanud Toomas Niklus © by Andrzej Sapkowski, 1993 Published by arrangement with Patricia Pasqualini Literary Agency © T?lge eesti keelde. Aarne Puu, 2021 ISBN 978-9985-3-5252-6 e-ISBN 9789985353301 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif M?ISTUSE H??L 1 Ta tuli hommiku eel. Sisenes v?ga ettevaatlikult, liikudes kambris h??letult nagu viirastus v?i vaim, ning tema liigutusi reetis ainult heli, mida tekitas k?isteta mantli sahin vastu paljast ihu. Kuid just see h??buvalt vaikne, vaevukuuldav sahin ?ratas n?iduri, v?i ehk ainult virgutas poolunest, milles n?idur ?htlaselt kiikus, viibides justkui p?hjatus s?gavikus, h?ljudes rahuliku veepinna ja merep?hja vahel, kergelt heljuvate vetikate keskel. Ta ei liigutanud end, isegi ei v?rahtanud. Neiu astus l?hemale, heitis endalt k?isteta mantli ja toetas aeglaselt, k?hklevalt p?lve vastu aseme ??rt. N?idur j?lgis teda langetatud laugude vahelt, reetmata, et on ?rkvel. Neiu ronis ettevaatlikult asemele, heitis end tema peale ja surus oma reied tihedalt tema vastu. K?tele toetudes libistas ta juustega ?le n?iduri n?o. Juuksed l?hnasid kummeli j?rele. N??d kummardus ta otsustavalt ja veidi k?rsitult mehe kohale, puudutades kannatamatult rinnanibuga tema silmalauge, p?ski, huuli. N?idur naeratas ja haaras ?rna, ettevaatliku, aeglase liigutusega tal k?test. Neiu ajas end sirgu, libistades end mehe k?te vahel v?lja. Tema kontuur helendas ?hmaselt k?ljelt langevas aovalguses. N?idur liigutas end, kuid kahe k?e kindla survega keelas neiu tal oma asendit muuta, n?udes samal ajal puusade liigutustega temalt vastust. Mees vastas. N??d ei v?ltinud neiu enam n?iduri k?si, vaid heitis pea tagasi ning raputas juukseid. Tema nahk oli k?lm ja ?llatavalt sile. Silmad, mida mees n?gi, kui neiu oma n?o tema omale l?hendas, olid suured ja tumedad, nagu n?kineiul. Kiikudes uppus ta kummelimerre, mis l?i lainetama ja hakkas kohisema, kaotades oma rahu. N?IDUR I Hiljem r??giti, et see mees oli tulnud p?hjast, K?iemeistrite torni poolt. Ta tuli jalgsi, talutades koormatud hobust p?itseidpidi. Oli hiline p?rastl?una, k?iepunujate ning sadulseppade kraamipoed olid juba suletud ja t?nav t?hi. Ilm oli soe, kuid mees kandis ?lgadele heidetud musta mantlit. Ta ?ratas t?helepanu. Mees peatus Vana Narakordi k?rtsi ees, seisatas hetkeks ja kuulatas h??ltesuminat. Nagu ikka sel kellaajal, oli k?rts rahvast t?is. V??ras Vanasse Narakorti sisse ei l?inud, vaid juhtis hobuse m??da t?navat alla. Seal asus teine, natuke v?iksem k?rts, mida kutsuti Rebase Juures. Siin oli k?lastajaid v?hem, sest tollel joomakohal oli ?sna kahtlane kuulsus. K?rtsmik t?stis pea hapukurgit?nni kohalt ja m??tis k?lalist pika pilguga. V??ras, ikka veel mantlis, seisis kindlalt ja liikumatult k?rtsileti ees ja vaikis. „Mida ma annan?” „?lut,” vastas v??ras. Tema h??l oli ebameeldiv. Peremees p?hkis k?ed linase p?lle sisse ja t?itis savikannu. Joogin?u serv oli t?kiline. V??ras polnud veel vana, kuid tema juuksed olid juba peaaegu t?iesti valged. Mantli all kandis ta kulunud nahkkuube, mille kaelus ja varrukasuud olid n??ritavad. Kui ta mantli seljast heitis, n?gid k?ik, et tal on m??k rihmaga seljale kinnitatud. Selles polnud midagi imelikku, sest Wyzimis kandsid peaaegu k?ik relva, kuid keegi ei kandnud m??ka seljal nagu vibu v?i nooletuppe. V??ras ei istunud laua taha, ?ksikute k?lastajate keskele, vaid j?i seisma k?rtsileti ette, puurides k?rtsmikku l?bitungiva pilguga. Siis j?i ta kannust tubli s??mu. „Ma otsin ??maja.” „Pole,” m?hatas k?rtsmik, silmitsedes k?lalise tolmuseid ja m??rdunud saapaid. „K?si Vanast Narakordist.” „Ma tahaks siia.” „Pole,” tabas k?rtsmik l?puks ?ra v??ra mehe aktsendi. Too oli riivlane. „Ma maksan,” s?nas v??ras vaikselt ja kuidagi ebakindlalt. Ja siis algaski kogu see vastik lugu. R?ugearmiline vibalik, kes ei p??ranud v??ra sisenemisest peale temalt oma s?nget pilku, t?usis p?sti ja astus k?rtsileti juurde. Tema kaks kaaslast j?id natuke tahapoole seisma. „Pole kohti, sa kuradi riivi hulgus,” k?histas r?ugearmiline, astudes otse v??ra k?rvale. „Meil pole siin Wyzimis sinusuguseid vaja. See on korralik linn!” V??ras v?ttis oma ?llekannu ja astus k?rvale. Ta vaatas k?rtsmiku poole, kuid too v?ltis mehe pilku. Tal ei tulnud m?ttessegi ?ht riivlast kaitsma asuda. L?ppude l?puks, kes neid riivlasi siis ikka sallis? „K?ik riivlased on vargan?od,” j?tkas r?ugearmiline, kes lehkas ?llest, k??slaugust ja vihast. „Kas sa kuuled, kuradi v?rdjas, mis ma sulle r??gin?” „Ta ei kuule. Tal on k?rvad lehmasitta t?is,” ?tles ?ks, kes hoidis end tahapoole, mille peale tema kaaslane hakkas vastikult naerma. „Maksa ?ra ja kasi siit minema!” r??gatas r?ugearmiline. Alles n??d heitis v??ras tema poole pilgu. „Enne ma joon oma ?lle ?ra.” „Me aitame sind,” sisistas vibalik. Ta l?i riivlasel kannu k?est ja haaras tal ?last, rabades samaaegselt s?rmedega kinni rihmast, mis jooksis p?iki ?le v??ra rinna. ?ks tagapool seisjatest t?stis rusika l??giks. V??ras p??ras end kohapeal ringi, nii et r?ugearmiline kaotas tasakaalu. M??k sahises tupes ja l?igatas tuhmilt ?lilampide valguses. Tekkis segadus. Kisa. Keegi k?rtsisolijaist tormas v?ljap??su poole. Kolinal kukkus tool, tuhmilt kolksatasid p?randale savin?ud. K?rtsmik vaatas huulte v?risedes r?ugearmilise koledal kombel l?hkiraiutud n?gu, mehe s?rmed haarasid veel k?rtsiletist, kuid hetke p?rast vajus ta p?randale ja kadus silmist, nagu oleks vette vajunud. ?lej??nud kaks lamasid samuti k?rtsip?randal. ?ks neist lebas liikumatult, teine t?mbles krampides kiiresti laialivalguvas tumedas loigus. Kostis l?bil?ikavalt h?steeriline naisekisa. K?rtsmik hakkas v?risema, ahmis ?hku ja hakkas oksendama. V??ras taganes seina ??rde. Ta oli pingul nagu vibu, keskendunud ja valvas. M??ka hoidis ta kahe k?ega, vedades m??gateraga ?hus ringe. Keegi ei liigutanud. Hirm oli otsekui k?lm pori kinni m?tsinud n?od, aheldanud liikmed, kinni n??rinud k?rid. K?rtsi tormasid k?ra ja k?linaga kolm valvurit. N?htavasti olid nad olnud kuskil l?heduses. Kepid, mille ?mber olid m?hitud rihmad, olid neil l??givalmis, kuid laipu n?hes t?mbasid nad otsekohe m??gad v?lja. Riivlane surus selja vastu seina ning haaras vasaku k?ega saapas??rest pistoda. „Viska m??k maha!” h??dis ?ks valvureist v?riseval h??lel. „Viska maha, va r??vel! Sa tuled meiega kaasa!” Teine valvur l?kkas jalaga eemale laua, mis ei lasknud tal riivlasele k?rvalt l?heneda. „Tukats, mine kutsu veel inimesi appi!” h??dis ta kolmandale valvurile, kes seisis uksele k?ige l?hemal. „Pole vaja,” ?tles v??ras ja langetas m??ga. „Ma tulen ise.” „K?ll sa juba tuled, koerapoeg, aga ainult n??ri otsas!” karjus too valvur, kelle h??l ?sja oli v?risenud. „Viska m??k maha, muidu l??n sul pea l?hki!” Riivlane ajas end sirgu. Ta haaras m??ga vasakusse k?tte, aga paremaga, mis oli sirutatud valvurite poole, tegi ?hus kiiresti keerulise m?rgi. L?igatasid needid, mis katsid tihedalt tema nahkkuue pikki, peaaegu k??narnukkideni ulatuvaid k?tiseid. Valvurid taganesid otsemaid, varjates n?gusid k?tega. M?ni k?lastajatest kargas p?sti, m?ni tormas v?lja. Naine hakkas j?lle metsikult, l?bil?ikavalt karjuma. „Ma l?hen ise,” kordas v??ras metalselt heliseva h??lega. „Teie kolm minge ees. Juhatage mind linnavalitseja juurde. Mina teed ei tunne.” „Jah, isand,” pomises valvur, langetas pea ning suundus kartlikult ringi vaadates v?ljap??su poole. Teised kaks taganesid, selg ees, tema j?rel kiiresti v?lja. V??ras pistis m??ga tuppe ja pistoda saapas??rde ning l?ks neile j?rele. Kui ta k?rtsilaudadest m??da sammus, varjasid k?rtsik?lastajad oma n?gusid kuueh?lmadega. II Velerad, Wyzimi linna valitseja, s?gas l?uga ja j?i m?ttesse. Ta polnud p?rmugi ebausklik ega arg, kuid v?ljavaade j??da valgejuukselisega kahekesi ei meeldinud talle ?ldse. L?puks tegi ta siiski otsuse. „Minge v?lja,” ?tles ta valvuritele. „Aga sina istu. Ei, mitte siia. Sinna, kaugemale, kui sul midagi selle vastu pole.” V??ras istus. N??d polnud tal enam m??ka ega musta mantlit. „Ma kuulan sind,” s?nas Velerad, m?ngides raske sauaga, mis lebas tema ees laual. „Ma olen Velerad, Wyzimi linna valitseja. Mida on sul mulle ?elda, austatud r??vel, enne kui ma sind kongi saadan? Kolm tapetut ja n?iduseproov – pole paha, pole sugugi paha. Meil Wyzimis aetakse selliste asjade eest teibasse. Kuid ma olen ?iglane inimene, seep?rast ma kuulan sind enne ?ra. R??gi.” Riivlane n??pis kuue eest lahti ja t?i selle alt n?htavale valge, rulli keeratud kitsenaha. „Ristteedel, tee??rsetes k?rtsides riputate neid ?les,” lausus ta tasa. „Kas see on t?si, mis siin kirjutatud on?” „Ahaa,” pomises Velerad, „v?i selles on asi. Et ma ka kohe ei taibanud. Muidugi, t?si mis t?si. Alla on kirjutatud: Foltest – Temeeria, Pontari ja Mahakami kuningas ning valitseja. Ja kui on juba allkiri all, siis on t?si. Kuid l?kitus l?kituseks ja seadus seaduseks. Mina valvan siin Wyzimis seadust ja korda! Ja inimesi tappa ei luba! Said aru?” Riivlane noogutas arusaamise m?rgiks pead. Velerad hakkas vihaselt nohisema. „Kas sul n?iduri m?rk on?” V??ras pistis j?lle k?e kuueh?lma alla ja t?i lagedale ?mmarguse medaljoni h?beketi otsas. Medaljonil oli kujutatud irevil kihvadega hundipea. „Kas sul mingi nimi ka on? V?id ?elda ?ksk?ik mis nime, ma ei k?si uudishimust, vaid selleks, et oleks kergem vestelda.” „Mu nimi on Geralt.” „Olgu siis pealegi Geralt. Riivimaalt, nagu ma h??ldusest aru saan?” „Riivimaalt.” „Nii. Tead mis, Geralt. See siin,” plaksatas Velerad peopesaga vastu l?kitust, „see unusta ?ra. See on t?sine asi. Paljud on juba proovinud. See, vennas, pole mitte paari-kolme v?llaroa surnuksraiumine.” „Ma tean. Linnavalitseja, see on mu amet. Siin on kirjas: kolm tuhat oreeni.” „Kolm tuhat,” Velerad torutas huuli. „Ja kuningat?tar naiseks, nagu inimesed r??givad, ehkki seda armuline Foltest ei kirjutanud.” „Kuningat?tar mind ei huvita,” kostis Geralt rahulikult. Ta istus liikumatult, k?ed p?lvedel. „Siin on kirjas: kolm tuhat.” „On alles ajad,” ohkas linnavalitseja. „On alles n?rused ajad! Veel kaksk?mmend aastat tagasi poleks keegi isegi purjus peaga v?inud m?elda, et selliseid ameteid pidama hakatakse? N?idurid! R?ndavad basiliskide tapjad! Lohede ja vetevaimude h?vitajad, kes r?ndavad ringi nagu harjuskid! Geralt! Kas sinu tsunftis on lubatud ?lut juua?” „Muidugi.” Velerad l?i peopesi kokku. „?lut!” h??dis ta. „Aga sina, Geralt, istu l?hemale. Mis siis ikka.” ?lu oli k?lm ja vahutas. „N?rused ajad on saabunud,” j?tkas Velerad, r??bates kannust kesvam?rjukest. „Igatsugu vastikuid elukaid on siginenud. Mahakamis, m?gedes, kubiseb kurjadest vaimudest. Vanasti ulusid metsades ainult hundid, n??d aga vampiirid ja k?iksugu metsavaimud. Kuhu ka ei vaata, ikka j??b pilgu ette libahunt v?i mingi muu kuri elukas. K?lades r??vivad vetehaldjad ja kerjuseided lapsi, neid on juba sadade kaupa ?ra viidud. Inimesi vaevavad sellised haigused, millest ennevanasti polnud keegi kuulnudki, ihukarvad ajab p?sti. Ja k?igele lisaks veel see!” ta t?ukas nahast rulli m??da lauaplaati. „Pole ime, Geralt, et teie teenustele on selline n?udmine.” „Linnavalitseja, see on kuninglik l?kitus,” t?stis Geralt pea. „Kas te teate ?ksikasju?” Velerad n?jatus vastu toolileent ja ristas s?rmed k?hul. „Sa k?sid ?ksikasju? Tean k?ll. Ehkki mitte algallikast, kuid ?sna usaldusv??rsetest kanalitest.” „Just nimelt neid ma vajangi.” „Sa ajad ikka oma joru. Kuidas soovid. Kuula siis,” Velerad r??pas tubli s??mu ?lut ja tasandas h??lt. „Meie armuline Foltest, kui ta oli veel prints vana kuninga Medelli valitsemise ajal, n?itas, milleks ta on v?imeline, ja v?imeline oli ta v?ga paljuks. Me lootsime, et aja jooksul l?heb see tal ?le, aga ei l?inud. Varsti p?rast kroonimispidustusi, kohe p?rast vana kuninga surma, ?letas Foltest iseennast. Meil k?igil j?i isegi suu imestusest lahti. ?hes?naga: ta tegi oma lihasele ?ele Addale lapse. Adda oli temast noorem, nad hoidsid kogu aeg kokku, kuid keegi ei kahtlustanud kunagi midagi, noh, ehk kui siis kuninganna… L?hidalt, ?hel p?eval n?gime, et Addal on juba vaat selline k?ht ees, aga Foltest hakkab r??kima laulatusest. Oma ?ega, pane t?hele, Geralt! Olukord muutus pagana pingeliseks, sest parajasti siis tahtis Vizimir Novigradist panna oma Dalka Foltestile mehele, saatis juba kosjasobitajad, aga meie pidime oma kuningat lausa k?sist-jalust kinni hoidma, sest too tahtis need kosjasobitajad kus kurat kihutada. L?ks ?nneks, ja jumal t?natud, sest solvatud Vizimir oleks meil k?igil soolikad v?lja lasknud. P?rast, mitte k?ll ilma Adda abita, kes vennakest m?jutas, ?nnestus meil tattnina ?mber veenda, et ta seda kiiret laulatust siiski ei teeks. Nojah, ja p?rast Adda s?nnitas, etten?htud ajal, nagu kord ja kohus. Aga n??d kuula t?helepanelikult, sest sellest hetkest see k?ik algaski. Seda, kes s?ndis, ei n?inud peaaegu mitte keegi, kuid ?ks ?mmaemand h?ppas end torniaknast surnuks, ja teine kaotas meelem?istuse ning on siiamaani poole aruga. Seep?rast ma arvangi, et too s?ndinud lapsuke polnud ?lem??ra ilus. See oli t?druk. Muuseas, ta suri kohe, sest kellelgi, nagu mulle n?ib, polnud erilist kiiret naban??ri kinnisidumisega. Adda ei elanud oma ?nneks s?nnitust ?le. Kuid p?rast, vennas n?idur, tegi Foltest j?rjekordse lolluse. Selle ebardi oleks pidanud ?ra p?letama v?i siis kuhugi j??tmaale matma, aga mitte lossi kr?pti, sarkofaagi paigutama.” „Praegu on juba hilja seda arutada,” t?stis Geralt pea. „Igal juhul oleks pidanud kindlasti kellegi Teadmameestest kohale kutsuma.” „Kas sa m?tled neid petiseid, kelle k?rgeid m?tse ehivad t?hed? Kuis siis muidu, siia tuli neid kohale ligi k?mme, kuid juba hiljem, siis kui selgus, mis sarkofaagis lamab. Ja mis sealt ??siti v?lja tuleb. Aga v?lja ronima ei hakanud see mitte kohe, ei. P?rast matuseid oli seitse aastat rahu. Kuid siis ?hel ??l, kui oli parajasti t?iskuu, t?usis lossis ?kki kisa ja k?ra! Mis siin r??kida, sa tunned asja, l?kitust oled ka lugenud. Imik oli kirstus kasvanud, ja ?sna tublisti, ja hambad olid tal ka pikaks veninud. ?hes?naga, vampiir. Kahju, et sa pole laipu n?inud. Nagu mina neid n?gin. Kindlasti oleksid sa Wyzimist kauge kaarega m??da l?inud.” Geralt vaikis. „Siis,” j?tkas Velerad, „nii nagu ma juba r??kisin, kutsus Foltest kokku terve karja igasuguseid n?idu. Nad kisasid ?ksteise v?idu, v?he puudus, et oleksid omavahel n?iakeppidega kaklema l?inud. Need on vist kaitseks koerte eest, kui keegi neid neile kallale ?ssitab. Ja ma arvan, et seda tehakse ?sna tihti. Anna andeks Geralt, kui sul on n?idadest teine arvamus – sinu ameti juures on sul kindlasti teine arvamus – kuid minu jaoks on nad lihtsalt ?hed muidus??jad ja lollpead. Teie, n?idurid, ?ratate inimeste seas suuremat usaldust. Teie olete v?hemalt, kuidas n??d ?elda, konkreetsed.” Geralt muigas ainult ega kostnud s?nagi. „Nii, aga n??d asume asja juurde,” linnavalitseja heitis pilgu kannu ning valas endale ja riivlasele ?lut. „M?ned n?idade n?uanded tundusid p?ris asjalikud olevat. ?ks pakkus v?lja, et tuleb vampiir koos sarkofaagi ja lossiga p?letada, teine tahtis j?lle tal labidaga pea otsast raiuda, ?lej??nud olid selle poolt, et talle haavapuust vaiad erinevatesse kehaosadesse l??a, loomulikult p?evavalgel, kui too ?isest pillerkaaritamisest v?sinud kurivaim kirstus magab. Kahjuks leidus siiski ?ks narr, kelle paljast peakolu kaunistas narrim?ts, k??rakas erak, kes teatas, et see on n?idus, millest on v?imalik vabastada, ja vampiirist saab j?lle Foltesti piltilus t?treke. Piisab sellest, kui kr?ptis ?? m??da saata. Mispeale – Geralt, kujuta endale ette, milline napakas – l?kski ??seks lossi. Pole raske arvata, kui palju tast j?rele j?i, arvatavasti ainult m?ts ja n?iakepp. Kuid Foltest haaras sellest m?ttest palavikulise ?hinaga kinni. Ta keelas igasugused vampiiri tapmiskatsed ja kutsus kuningriigi igast nurgast Wyzimisse kokku k?iksugu soolapuhujaid, et vampiir n?idusest vabastada ja muuta uuesti kuningat?treks. Oli see vast kirev kamp! Mingid k?veraks t?mbunud vanaeided, mingid r?pased, t?iu t?is lombakad, vennas, lihtsalt hale oli neid vaadata. Ja siis nad hakkasid n?iduma, peamiselt muidugi kausi ja kannu kohal. Selge, et Foltest ja n?ukogu paljastas m?ned neist kiiresti, paar t?kki t?mmati isegi oksa – aga liiga v?he, liiga v?he. Mina oleksin nad k?ik ?les poonud. Seda, et samal ajal vampiir pures petistele ja nende loitsudele t?helepanu p??ramata inimesi surnuks, ei pruugi mul vist lisada. Ja ka seda, et Foltest ei elanud enam lossis. Keegi ei elanud enam lossis.” Velerad j?i vait ja r??pas ?lut. Ka n?idur vaikis. „Ja nii kestab see juba kuus aastat, Geralt, sest too ebard s?ndis umbes neliteist aastat tagasi. Meil oli tollal ka natuke teisi muresid, sest l?ksime Novigradi Vizimiriga t?lli, t?iesti loomulikel, m?istetavatel p?hjustel – asi oli piiritulpade ?mbert?stmises, mitte mingisuguste t?tarde v?i sugulussuhete p?rast. Muide, Foltest hakkab juba j?lle r??kima abielust ja vaatab naaber?ukondade poolt saadetud portreesid, mis ta ennevanasti viskas lihtsalt peldikuaugust alla. Nojah, aga m?ne aja p?rast tuleb talle j?lle hoog peale ja siis saadab ta ratsakullereid laiali, et nood otsiksid uusi n?idu. Ja lubas ka vaevatasu, kolm tuhat, mispeale siia jooksid kokku m?ned vaimust vaesed, paar r?ndr??tlit ja isegi ?ks karjasepoiss, terves ?mbruskonnas tuntud tobuke, olgu muld talle kerge. Seevastu vampiiri k?si k?ib h?sti. Nojah, vahel n?rib k?ll kellegi surnuks, aga sellega oleme juba harjunud. Aga nendest kangelastest, kes p??avad teda n?idusest vabastada, on v?hemalt niipalju kasu, et koletis ei kola enam v?ljaspool lossihooneid, vaid ?gib end kohapeal t?is. Ja Foltestil on uus, t?iesti korralik loss.” „Kuue aasta jooksul,” Geralt t?stis pea, „kuue aasta jooksul pole keegi suutnud seda asja korda ajada?” „Tegelikult jah,” Velerad vaatas l?bitungiva pilguga n?iduri poole. „Tundub, et seda asja pole v?imalik korda ajada, ning sellega tuleb leppida. Ma r??gin Foltestist, meie armastatud ja armulisest valitsejast, kes ikka veel k?sib ristteedel neid l?kitusi ?les panna. Ainult et neid soovijaid oleks nagu v?hemaks j??nud. T?si k?ll, viimati ilmus siia ?ks sell, kuid too tahtis, et need kolm tuhat talle tingimata ette makstaks. Me siis toppisime ta kotti ja viskasime j?rve.” „Petiseid leidub ikka.” „Muidugi leidub. Ega neist kunagi puudust tule,” kinnitas linnavalitseja, laskmata n?idurilt pilku. „Seep?rast, kui l?hed lossi, ?ra n?ua tasu ette. Kui sa ?ldse sinna l?hed.” „L?hen.” „Nojah, eks sa ise tea. Aga pea meeles minu n?uannet. Kui aga tasust r??kida, siis viimasel ajal on rohkem juttu olnud selle teisest osast, sellest, millest ma sulle k?nelesin. Kuningat?tar naiseks. Ma ei tea, kes selle v?lja m?tles, aga kui vampiir n?eb nii v?lja, nagu r??gitakse, oleks see ?sna s?nge nali. Kuid lollpeadest, kes tuhatnelja lossi tormasid, kui jutt l?ks lahti, et on v?imalus kuningliku perekonna liikmeks saada, puudust polnud. Kui t?psemaks minna, siis kaks kingsepaselli. Geralt, miks k?ll kingsepad nii rumalad on?” „Ma ei tea. Linnavalitseja, aga n?idurid? Kas nemad proovisid?” „Oli neidki, kuis siis muidu. Aga kui nad kuulsid, et vampiiri ei pea tapma, vaid hoopis n?idusest vabastama, siis kehitasid nad ?lgu ja s?itsid minema. Sellep?rast on ka minu austus n?idurite vastu kasvanud. P?rast k?is k?ll ?ks, sinust noorem, nime ma ei m?leta, v?i ei ?elnudki ta seda. See proovis.” „Ja siis?” „Hambuline kuningat?tar vedas ta soolikad laiali poole noolelennu ulatuses.” Geralt noogutas pead. „Ja ongi k?ik?” „Oli veel ?ks.” Velerad j?i vait. N?idur ei kiirustanud teda. „Jah,” s?nas l?puks linnavalitseja. „Oli veel ?ks. Alguses, kui Foltest ?hvardas teda v?llasega, juhul kui ta tapab v?i vigastab vampiiri, hakkas ta ainult naerma ja asus oma asju pakkima. Aga hiljem…” Velerad tasandas j?lle h??lt peaaegu sosinaks ja kummardus ?le laua. „P?rast v?ttis ta selle t?? vastu. Sest vaata, Geralt, siin Wyzimis on paar m?istlikku inimest, kes on sealjuures ka k?rgetel ametikohtadel ja keda kogu see jant on juba surmani ?ra t??danud. Levisid kuulujutud, et need inimesed veensid salamahti n?idurit, et too ei tegeleks mingi suri-muri ega n?idumistega, vaid l??ks vampiiri lihtsalt maha, aga kuningale ?tleks, et n?idus ei m?junud, t?treke kukkus trepist alla – lihtsalt juhtus t???nnetus. Kuningas, teadagi, vihastab, kuid lugu l?ppeb sellega, et ta ei maksa oreenigi. Kaval n?idur kostis selle peale, et tasuta v?ite ise vampiire jahtida. Mis meil muud ?le j?i… Panime rahad kokku, kauplesime pisut… Ainult et sellest ei tulnud midagi v?lja.” Geralt kergitas kulme. „Midagi, ?tlen ma,” s?nas Velerad. „N?idur ei tahtnud kohe esimesel ??l lossi minna. K?is siin ja seal, varitses lossi juures, kolas ?mbruskonnas ringi. Nagu r??gitakse, n?gi ta l?puks vampiiri ja kindlasti tegutsemas, sest koletis ei roni oma kr?ptist v?lja ainult selleks, et jalgu sirutada. Niisiis n?gi n?idur olendit ja pani samal ??l plehku, ilma et oleks isegi h?vasti j?tnud.” Geralti huultele ilmus midagi naeratusetaolist. „M?istlikel inimestel,” alustas ta, „on kindlasti veel see raha alles? N?idurid ei v?ta raha ette.” „Vist k?ll,” lausus Velerad, „kindlasti on alles.” „Kas kuulujutt ei r??gi, palju seda raha on?” Velerad muigas. „?hed r??givad, et kaheksasada…” Geralt raputas pead. „Teised,” pomises linnavalitseja, „r??givad tuhandest.” „Seda pole palju, kui v?tta arvesse, et kuulujutt k?ike suureks puhub. L?ppude l?puks annab kuningas kolm tuhat.” „Ja pruudi veel pealekauba,” lisas Velerad salvavalt. „Millest me siin ?ldse r??gime? See on ju teada, et sa seda kolme tuhandet ei saa.” „Ja misp?rast siis?” Velerad p?rutas peopesaga vastu lauaplaati. „Geralt, ?ra riku minu arvamust n?iduritest! See kestab juba rohkem kui kuus aastat! Vampiir teeb aastas umbes poolesajale inimesele l?pu peale. N??d ehk v?hem, sest k?ik hoiavad lossist eemale. Ei, vennas, ma usun n?idusesse, ma olen siin maailmas juba ?ht-teist n?inud ja usun, loomulikult teatud piirini, maagide ja n?idurite oskustesse. Kuid see n?idusest vabastamine on jamps, mille m?tles v?lja k??rakas ja tatine vanamees, kes eremiidina elades oli kaotanud viimasegi arunatukese, jama, mida keegi ei usu. Peale Foltesti. Ei, Geralt! Adda s?nnitas vampiiri, sest magas oma lihase vennaga, selles on asi ja siin ei aita ?kski n?idus. Vampiir ?gib inimesi nagu vampiir ikka, ja sellep?rast peab ta maha l??ma, lihtsalt ?ra tapma. Kuula – kaks aastat tagasi v?tsid Mahakami talumehed kamba kokku ja peksid nende lambaid ?ginud lohemao lihtsalt malakatega surnuks ning isegi ei kiidelnud eriti sellega. Aga meie siin Wyzimis ootame mingit imet, lukustame igal t?iskuul uksi v?i seome lossi ees posti k?lge kurjategijaid, lootuses, et koletis ?gib end t?is ja l?heb tagasi kirstu.” „P?ris hea moodus,” naeratas n?idur. „Kas kuritegevuse tase on langenud?” „Mitte ?ks raas.” „Kuidas selle uue lossi juurde p??seb?” „Ma saadan sind. Aga mida arvad sellest m?istlike inimeste poolt tehtud pakkumisest?” „Linnavalitseja,” lausus Geralt. „Milleks kiirustada. Hoolimata minu k?ige paremast tahtmisest, v?ib t?? juures ikka ?nnetusi juhtuda. Siis peaksid m?istlikud inimesed m?tlema, kuidas p??sta mind kuninga viha eest ja panema valmis need tuhat viissada oreeni, millest r??gitakse.” „Pidi ju olema tuhat.” „Ei, isand Velerad,” lausus n?idur kindlalt. „See, kellele te pakkusite tuhat, lasi jalga, niipea kui oli vampiiri n?inud, ta ei hakanud isegi kauplema. Sellest aga j?reldub, et risk on palju suurem kui tuhat. Kas see risk on suurem kui poolteist tuhat, seda me veel vaatame. Loomulikult j?tan ma enne h?vasti.” Velerad kratsis kukalt. „Geralt? Tuhat kakssada?” „Ei, linnavalitseja. See pole sugugi kerge t??. Kuningas annab kolm tuhat, ja ma pean teile ?tlema, et n?idusest vabastamine on vahel raskem kui tapmine. L?ppude l?puks oleks keegi minu eelk?ijatest ju vampiiri tapnud, kui see oleks olnud nii kerge. Kas te arvate, et nad lasid endid surnuks n?rida ainult sellep?rast, et kartsid kuningat?” „Olgu, vennas,” Velerad noogutas kurvalt pead. „Oleme kokku leppinud. ?ra sa ainult kuninga juures s?nakestki k?ssa sellest, noh… ?nnetusest t?? juures. See oleks minu n?uanne sulle.” III Foltest oli k?hn. Mehel oli ilus, liigagi ilus n?gu. N?idur hindas kiiresti, et ta polnud veel neljak?mnenegi. Valitseja istus eebenipuust nikerdatud tugitoolis, sirutades jalgu kamina poole, mille juures soojendasid end kaks koera. Tema k?rval riidekirstul istus vanem mees, v?imsa kehaehitusega habemik. Kuninga taga seisis veel ?ks ?lik, kallites r?ivastes, uhke ilme n?ol. Aukandja. „Riivimaa n?idur,” lausus kuningas p?rast hetkelist vaikust, mis valitses p?rast Veleradi sissejuhatust. „Jah, valitseja,” Geralt langetas pea. „Millest su pea on nii halliks l?inud? Kas n?idumisest? Ma n?en, et sa pole veel vana. H?sti, olgu pealegi. See oli nali, ?ra pane t?hele. Mingisugused kogemused, ma loodan, sul ikka on?” „Jah, valitseja.” „Tahaksin neist kuulda.” Geralt tegi s?gava kummarduse. „Valitseja, te ju teate, et meie koodeks keelab meil r??kida sellest, mis me teeme.” „V?ga mugav koodeks, isand n?idur, ?tlemata mugav. Kuid ?ksikasjadesse laskumata – kas sul metsavaimudega on olnud tegemist?” „Jah.” „Aga vampiiride ja tontidega?” „Samuti.” Foltest l?i k?hklema. „Aga vereimejatega?” Geralt t?stis pea, vaatas kuningale otsa. „Jah.” Foltest p??ras pilgu ?ra. „Velerad!” „Kuulan, armuline valitseja.” „Kas sa r??kisid talle ?ksikasjadest?” „Jah, armuline valitseja. Ta kinnitab, et kuningat?tre saab n?idusest vabastada.” „Ma tean seda juba ammu. Aga mismoodi, lugupeetud isand n?idur? Ah ja, ma unustasin. Koodeks. H?sti. Ainult ?ks v?ike m?rkus. Siin on juba k?inud mitu n?idurit. Velerad, kas sa r??kisid talle? H?sti. Seep?rast ma ka tean, et teie erialaks on rohkem tapmine kui n?idusest vabastamine. See ei tule arvesse. Kui minu t?tre peast langeb kasv?i ainuski juuksekarv, siis paned sina oma pea pakule. See on k?ik. Ostrit, ja ka teie, isand Segelin, j??ge siia, r??kige talle k?igest, mida ta teada tahab. Need n?idurid p?rivad alati v?ga palju. Andke talle s??a-juua ja las elab lossis. Pole tal vaja m??da k?rtse kolistada.” Kuningas t?usis p?sti, vilistas koertele ja suundus ukse poole, l??es jalgadega laiali ?lgi, mis katsid lossikambri p?randat. Ukse juures p??rdus ta ?mber. „Kui sul veab, siis on auhinnaraha sinu. V?ib-olla lisan veel midagi juurde, kui sa ennast heast k?ljest n?itad. Loomulikult, selles kuulujutus, mis on lihtrahva seas liikvel, et v?ib kuningat?tre endale naiseks saada, pole k?betki t?tt. Ega sa ometi arva, et ma annan oma t?tre esimesele ettejuhtuvale hulgusele?” „Ei, valitseja. Ei arva.” „H?sti. See kinnitab su arukust.” Foltest lahkus ja sulges enda j?rel ukse. Velerad ja ?lik, kes enne seisid, istusid kohe laua ??rde. Linnavalitseja j?i kuninga pooleldi t?is peekri t?hjaks, heitis pilgu kannu ja vandus kurja. Ostrit, kes h?ivas Foltesti tugitooli, vaatas altkulmu n?iduri poole, silitades peopesadega nikerdatud k?etugesid. Segelin, habemik, andis Geraltile noogutusega m?rku. „Istuge, isand n?idur, istuge. Kohe tuuakse ?htus??k. Mida te tahate teada? Linnavalitseja Velerad on vist teile juba k?ik jutustanud. Tunnen teda ja tean, et ta r??kis pigem rohkem kui v?hem.” „Mul on ainult paar k?simust.” „Palun k?sige.” „Linnavalitseja r??kis, et p?rast vereimeja ilmumist kutsus kuningas siia palju Teadmamehi.” „Nii see oli. Kuid ?rge ?elge vampiir, ?elge kuningat?tar. Nii on teil kergem v?ltida keelev??ratust kuninga juuresolekul ning… sellega seotud ebameeldivusi.” „Kas Teadmameeste seas oli keegi tuntud? Kuulus?” „Oli ka tuntuid ja kuulsaid. Ma ei m?leta nimesid… Kas teie m?letate, isand Ostrit?” „Ei m?leta,” lausus ?lik. „Kuid ma tean, et nii m?nedki neist olid teatud ja tuntud. Sellest oli palju juttu.” „Kas nad k?ik arvasid, et needusest v?ib vabastada?” „Nad polnud sugugi ?hte meelt,” naeratas Segelin. „Ei ?heski k?simuses. Kuid seda nad oletasid k?ll. Asi pidi olema lihtne, maagilisi v?imeid mitten?udev, ja nagu ma aru sain, piisas, kui keegi oleks veetnud ??, p?ikeseloojangust kuni kolmanda kukelauluni, kr?ptis, sarkofaagi juures.” „T?epoolest, lihtne,” turtsatas Velerad. „Ma tahaksin teada, kuidas n?eb v?lja… kuningat?tar.” Velerad kargas toolilt p?sti. „Kuningat?tar n?eb v?lja nagu vereimeja!” h??dis ta. „Nagu k?ige ehtsam vereimejalikum vereimeja, kellest ma eales olen kuulnud! Tema k?rgeausus kuningat?tar, too v?rdjalik ebard, on nelja k??nra pikkune, tema keha meenutab ?llet?nni, tal on laiad l?uad, mis on t?is n?elteravaid hambaid, ning punased silmad ja tulekarva juuksekahlud! Metskassik??ntega k?pad ulatuvad peaaegu maani! Panen imeks, et me pole hakanud tema pilte s?bralikele ?ukondadele saatma! Kuningat?tar, et katk teda v?taks, on juba neljateistk?mneaastane, oleks juba aeg ta m?nele printsile mehele panna!” „Linnavalitseja, hoia end ehk veidi tagasi,” krimpsutas Ostrit n?gu, heites pilgu ukse poole. Segelin naeratas p?gusalt. „See kirjeldus oli ??rmiselt v?rvikas ja k?llalt t?pne, ning teid, lugupeetud n?idur, huvitas just nimelt see, on mul ?igus? Velerad unustas lisada, et kuningat?tar liigub uskumatu kiirusega ja ta on palju tugevam, kui v?iks arvata. Ja see, et ta on neliteist aastat vana, on ka t?si. Kuiv?rd see t?htis on.” „On k?ll,” lausus n?idur. „Kas ta r?ndab inimesi ainult t?iskuu ajal?” „Jah,” vastas Segelin. „Kui ta r?ndab v?ljaspool vana lossi. Inimesed on lossis alati hukkunud kuu faasidest s?ltumata. Kuid v?lja tuleb ta t?iskuu ajal ja sedagi mitte iga kord.” „Kas oli kasv?i ?ks juhus, et ta r?ndas p?eval?” „Ei, p?eva ajal mitte.” „Kas ta alati ?gib ohvrid ?ra?” Velerad s?litas ?lgedele. „V?taks sind see ja teine, Geralt, kohe tuleb ?htus??k. Pt?i! ?gib, n?rib liha kontidelt, j?tab j?rele – igatmoodi, vist nii, kuidas tal parasjagu tuju on. ?hel n?ris ainult pea otsast, m?nel t?mbas soolikad v?lja, paar t?kki n?ris lihast p?ris puhtaks, v?iks ?elda, et paljaks. Kurat v?taks ta ema!” „Ettevaatlikumalt, Velerad,” sisistas Ostrit. „Vampiirist r??gi, mida tahad, kuid Addat ?ra solva, sest kuninga juuresolekul sa seda ei julgeks teha!” „Kas keegi, keda ta r?ndas, j?i ellu?” k?sis n?idur, tehes n?o, et ei pannud t?hele aukandja vihapurset. Segelin ja Ostrit vahetasid pilke. „Jah,” s?nas habemik. „Kohe alguses, kuus aastat tagasi, tormas ta kr?pti juures valves olevale kahele s?durile kallale. ?hel neist ?nnestus p?geneda.” „Ja hiljem,” sekkus Velerad, „oli veel m?lder, kellele ta tungis linna l?hedal kallale. Kas m?letate?” IV Vahtkonnaruumi peal asuvasse kambrisse, kuhu n?idur elama pandi, toodi m?lder j?rgmise p?eva hilis?htul. Kohale t?i ta kapuutsiga keebis s?dur. Mingeid erilisi tulemusi vestlus ei andnud. Mees oli hirmunud, kogeles ja pomises midagi arusaamatut. Rohkem ?tlesid n?idurile m?ldri armid – vereimejal olid aukartust?ratavalt laiad l?uad ja t?e-poolest v?ga teravad hambad, sealjuures v?ga pikad ?lemised kihvad – neli, kaks t?kki kummalgi pool. K??ned olid kindlasti teravamad kui metskassil, kuid v?hem k?verad. Muuseas, ainult sellep?rast ?nnestuski m?ldril end lahti rebida. L?petanud ?levaatuse, saatis Geralt peanoogutusega m?ldri ja s?duri v?lja. S?dur t?ukas talumehe ukse taha ja l?kkas kapuutsi peast. See oli Foltest ise. „Istu, ?ra t?use p?sti,” lausus kuningas. „Mitteametlik visiit. Oled rahul ?lekuulamisega? Ma sain teada, et sa k?isid enne l?unat lossis?” „Jah, valitseja.” „Millal sa pihta hakkad?” „T?iskuuni on j??nud neli p?eva. P?rast t?iskuud.” „Kas sa tahad enne ise teda n?ha?” „Selleks pole vajadust. Kuid t?iss??nud… kuningat?tar… on v?hem liikuv.” „Vampiir, meister, vampiir. ?rme tegele siin diplomaatiaga. Kuningat?treks ta alles saab. Sellest ma muuseas tahtsingi sinuga r??kida. Vasta mulle, mitteametlikult, l?hidalt ja selgelt: kas saab v?i ei saa? Ja ?ra varja end mitte mingisuguste koodeksite taha.” Geralt h??rus laupa. „Kuningas, ma kinnitan, et needuse v?ib ?ra v?tta. Ja kui ma ei eksi, siis t?epoolest veetes ?? vanas lossis. Kui kolmas kukelaul tabab vampiiri v?ljaspool sarkofaagi, v?tab see talt needuse. Nii toimitakse harilikult vampiiridega.” „Nii lihtsalt.” „Sugugi mitte nii lihtsalt. K?igepealt peab selle ?? ?le elama. V?imalikud on ka k?rvalekalded. N?iteks, tuleb veeta mitte ?ks ??, vaid hoopis kolm. Ja seda j?rjestikku. On ka juhtumeid, mis on… lootusetud.” „Nii.” Foltesti n?gu moondus grimassis. „Ma kuulen seda pidevalt: koletis tuleb ?ra tappa, sest see on lootusetu juhtum. Meister, ma olen kindel, et sinuga on juba r??gitud. Mis? Et inims??ja kohe alguses ilma pikema jututa surnuks raiuda, aga kuningale ?elda, et teisiti ei saanud. Kuningas ei maksa, meie maksame. V?ga mugav moodus. Ja odav. Sest kuningas k?sib n?iduril kas pea maha raiuda v?i ta ?les puua, ja nii j??b kuld taskusse.” „Ja kuningas laseb tingimata n?iduril pea maha raiuda?” virildas Geralt n?gu. Foltest vaatas t?kk aega riivlasele otsa. „Kuningas ei tea,” lausus siis l?puks. „Kuid sellise v?imalusega peab n?idur siiski arvestama.” Geralt vaikis. „Ma kavatsen teha, mis minu v?imuses,” lausus ta l?puks. „Aga kui l?heb teisiti, siis hakkan ma oma elu eest v?itlema. Teie, valitseja, peate ka sellise v?imalusega arvestama.” Foltest t?usis p?sti. „Sa ei saa must aru. Mitte selles pole asi. On ju selge, et sa ta tapad, kui l?heb palavaks, ?ksk?ik, kas see mulle meeldib v?i ei. Sest vastasel juhul tapab tema sinu, kindlasti ja p??rdumatult. Ma ei avalikusta seda, aga ma ei karistaks kedagi, kes vampiiri tapaks enesekaitseks. Kuid ma ei luba, et ta tapetaks, proovimata teda p??sta. Tehti katseid s??data vana loss, lasti tema pihta vibudest, kaevati auke, pandi ?les p??niseid ja l?kse seni, kuni ma paar ?ritajat ?les poosin. Aga ma kordan, asi pole mitte selles. Kuula, meister!” „Ma kuulan.” „P?rast kolmandat kukelaulu pole enam vampiiri, kui ma ?igesti aru sain? Kuid kes siis on?” „Kui k?ik l?heb h?sti, siis on neljateistk?mneaastane t?tarlaps.” „Punaste silmadega? Hambad nagu krokodillil?” „Normaalne t?tarlaps. Ainult et…” „Mis?” „F??siliselt.” „Taga targemaks. Aga ps??hiliselt? Iga p?ev hommikueineks ?mber verd? Noore neiu kints?” „Ei. Ps??hiliselt… Raske ?elda… Ma arvan, et umbes kolme- v?i nelja-aastase lapse tasemel. Ta vajab palju hoolt. Ja seda pika aja jooksul.” „See on selge. Meister?” „Ma kuulan.” „Kas see… v?ib tal korduda? Hiljem?” N?idur vaikis. „Nii,” lausus kuningas. „V?ib. Ja mis siis?” „Kui ta p?rast pikka mitmep?evast minestuses viibimist sureb, tuleb keha tingimata ?ra p?letada. Ja kiiresti.” Foltest muutus morniks. „Kuid ma ei arva,” lisas Geralt, „et asi selleni j?uab. Kindluse m?ttes annan ma teile, valitseja, m?ned n?pun?ited, kuidas h?daohtu v?hendada.” „Juba n??d? Kas pole veel liiga vara, meister? Aga kui…” „Juba n??d,” katkestas teda riivlane. „Kuningas, k?ike v?ib ette tulla. V?ib juhtuda, et hommikul leiate kr?ptis needusest vabastatud kuningat?tre ja minu laiba.” „Isegi nii? Ja seda hoolimata minu loast enesekaitsele? Mida sa, paistab, eriti ei vajagi?” „Kuningas, asi on v?ga t?htis. Risk on v?ga suur. Sellep?rast pange t?hele: kuningat?tar peab kogu aeg kandma kaelas h?beketikesega safiiri, k?ige parem, kui see oleks inclusus. Kogu aeg. P?eval ja ??sel.” „Mis asi on inclusus?” „Safiir, mille sees on ?humullike. Peale selle peab tema kambris, kus ta magama hakkab, aeg-ajalt p?letama kaminas kadaka-, leetp??sa- ja sarapuuoksi.” Foltest j?i m?ttesse. „T?nan sind n?uannete eest, meister. Ma p??an neid j?rgida, kui… Aga n??d kuula sina mind t?helepanelikult. Kui sa n?ed, et see on lootusetu juhus, siis tapa ta ?ra. Kui sa v?tad temalt needuse, kuid t?druk pole… normaalne… kui sul tekib kasv?i k?betki kahtlust, et sul ei ?nnestunud t?ielikult, siis tapa ta. ?ra karda, minu poolt ei ?hvarda sind miski. Inimeste juuresolekul ma muidugi hakkan sinu peale karjuma, ajan lossist ja linnastki v?lja, kuid see on ka k?ik. Loomulikult rahalist autasu ma sulle ei anna. V?ib-olla ?nnestub sul midagi v?lja kaubelda, tead isegi, kelle k?est.” M?lemad vaikisid hetke. „Geralt.” Foltest p??rdus esimest korda n?iduri poole nimepidi. „Ma kuulan.” „Kui palju on t?tt selles jutus, et laps on selline, aga mitte teistsugune, sest Adda oli minu ?de?” „Mitte palju. Keegi pidi ta ?ra n?iduma. ?kski needus ei teki iseenesest. Aga ma arvan, et teie suhe ?ega oligi needuse p?hjuseks, too ebard aga selle tagaj?rg.” „Nii ma arvasin. Seda r??kisid m?ned Teadmameestest, ehkki mitte k?ik. Geralt? Kust sellised asjad tulevad? N?idus, maagia?” „Ma ei tea, kuningas. Teadmamehed tegelevad selliste n?htuste p?hjuste uurimisega. Meile, n?iduritele, piisab teadmisest, et kontsentreeritud tahe v?ib sellised n?htused esile kutsuda. Ja piisab teadmisest, kuidas selliste n?htustega v?idelda.” „Tappes?” „Tavaliselt jah. Ja selle eest meile k?ige sagedamini makstaksegi. Kuningas, v?he on neid, kes n?uavad needusest vabastamist. ?ldjuhul tahavad inimesed lihtsalt kaitsta end h?daohu eest. Ja kui koletise s?dametunnistusel on inimeste surm, lisandub siia veel soov k?tte maksta.” Kuningas t?usis p?sti, k?is paar korda kambris ringi ja seisatas n?iduri m??ga ees, mis rippus seinal. „Sellega?” k?sis ta, vaadates Geralti poole. „Ei. See on inimeste jaoks.” „Ma olen kuulnud. Tead mis, Geralt? Ma tulen koos sinuga kr?pti.” „See on v?listatud.” Foltest p??rdus ?mber, tema silmad v?lkusid. „N?id, kas sa ka tead, et ma pole teda n?inud? Ei p?rast s?ndimist, ega… hiljem. Ma kartsin. Ma ei pruugi teda ju enam mitte kunagi n?ha, t?si? Mul on ometi ?igus v?hemalt vaadata, kuidas sa teda tapma hakkad.” „Ma kordan – ei tule k?ne allagi. See on kindel surm. Ka mulle. Kui mu t?helepanu n?rgeneb, tahe… Ei, kuningas.” Foltest p??rdus ja suundus ukse poole. Geralt arvas, et ta lahkub s?nagi lausumata, h?vasti j?tmata, kuid kuningas j?i seisma ja vaatas n?idurile otsa. „Sa ?ratad usaldust,” s?nas kuningas. „Ehkki ma tean, mis t??p sa oled. Mulle r??giti, mis juhtus k?rtsis. Ma olen kindel, et sa tapsid need k?ril?ikajad ?ksnes reklaami p?rast, et vapustada inimesi, mind. Olen kindel, et sa oleksid neist jagu saanud ka neid tapmata. Ma kardan, et ei saa kunagi teada, kas sa l?hed mu t?tart p??stma, v?i tapma. Aga ma n?ustun sellega. Ma pean n?ustuma. Kas sa tead, miks?” Geralt ei vastanud. „Sest ma arvan,” lausus kuningas, „arvan, et ta kannatab. T?si?” N?idur vaatas kuningale oma l?bitungiva pilguga otsa. Ta ei kinnitanud seda, ei noogutanud pead, ei teinud v?himatki liigutust, kuid Foltest m?istis, et n?idur teadis vastust. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/andrzej-sapkowski/viimane-soov/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Hiljem r??giti, et v??ras oli tulnud p?hjast, K?iemeistrite torni juurest. Ta polnud k?ll veel vana, kuid tema juuksed olid juba peaaegu t?iesti valged. M??k oli tal rihmaga seljale kinnitatud. Valgejuukseline ilmus linna, sest oli lugenud kuninglikku l?kitust, kus lubati kolm tuhat oreeni Wyzima elanikke kimbutava vampiiri n?idusest vabastamise eest. Kui vanasti ulusid metsades ainult hundid, siis n??d v?ib k?ikjal igasugu koletisi kohata, olgu see siis harilik libahunt, basilisk, verejanuline vampiir v?i vetehaldjas. Amforast kogemata vabastatud d?inn aga v?ib muuta rahuliku linna elanike elu p?rguks ja ?udusunen?oks. Siin ei piisa tavalistest loitsudest ega haavapuust vaiast. Siin on vaja proffi. N?idurit. M??ga- ja maagiameistrit, kes valvab selles muinasjutumaailmas moraalset ja bioloogilist tasakaalu. Andrzej Sapkowski Viimane soov Originaali tiitel: Andrzej Sapkowski Ostatnie zyczenie SuperNOWA 1993 Esmatr?kk: Tiritamm, 2011 Toimetanud Anu Seider ja Kristina Uluots Korrektuuri lugenud Kairi Vihman Kujundanud Toomas Niklus © by Andrzej Sapkowski, 1993 Published by arrangement with Patricia Pasqualini Literary Agency © T?lge eesti keelde. Aarne Puu, 2021 ISBN 978-9985-3-5252-6 e-ISBN 9789985353301 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif M?ISTUSE H??L 1 Ta tuli hommiku eel. Sisenes v?ga ettevaatlikult, liikudes kambris h??letult nagu viirastus v?i vaim, ning tema liigutusi reetis ainult heli, mida tekitas k?isteta mantli sahin vastu paljast ihu. Kuid just see h??buvalt vaikne, vaevukuuldav sahin ?ratas n?iduri, v?i ehk ainult virgutas poolunest, milles n?idur ?htlaselt kiikus, viibides justkui p?hjatus s?gavikus, h?ljudes rahuliku veepinna ja merep?hja vahel, kergelt heljuvate vetikate keskel. Ta ei liigutanud end, isegi ei v?rahtanud. Neiu astus l?hemale, heitis endalt k?isteta mantli ja toetas aeglaselt, k?hklevalt p?lve vastu aseme ??rt. N?idur j?lgis teda langetatud laugude vahelt, reetmata, et on ?rkvel. Neiu ronis ettevaatlikult asemele, heitis end tema peale ja surus oma reied tihedalt tema vastu. K?tele toetudes libistas ta juustega ?le n?iduri n?o. Juuksed l?hnasid kummeli j?rele. N??d kummardus ta otsustavalt ja veidi k?rsitult mehe kohale, puudutades kannatamatult rinnanibuga tema silmalauge, p?ski, huuli. N?idur naeratas ja haaras ?rna, ettevaatliku, aeglase liigutusega tal k?test. Neiu ajas end sirgu, libistades end mehe k?te vahel v?lja. Tema kontuur helendas ?hmaselt k?ljelt langevas aovalguses. N?idur liigutas end, kuid kahe k?e kindla survega keelas neiu tal oma asendit muuta, n?udes samal ajal puusade liigutustega temalt vastust. Mees vastas. N??d ei v?ltinud neiu enam n?iduri k?si, vaid heitis pea tagasi ning raputas juukseid. Tema nahk oli k?lm ja ?llatavalt sile. Silmad, mida mees n?gi, kui neiu oma n?o tema omale l?hendas, olid suured ja tumedad, nagu n?kineiul. Kiikudes uppus ta kummelimerre, mis l?i lainetama ja hakkas kohisema, kaotades oma rahu. N?IDUR I Hiljem r??giti, et see mees oli tulnud p?hjast, K?iemeistrite torni poolt. Ta tuli jalgsi, talutades koormatud hobust p?itseidpidi. Oli hiline p?rastl?una, k?iepunujate ning sadulseppade kraamipoed olid juba suletud ja t?nav t?hi. Ilm oli soe, kuid mees kandis ?lgadele heidetud musta mantlit. Ta ?ratas t?helepanu. Mees peatus Vana Narakordi k?rtsi ees, seisatas hetkeks ja kuulatas h??ltesuminat. Nagu ikka sel kellaajal, oli k?rts rahvast t?is. V??ras Vanasse Narakorti sisse ei l?inud, vaid juhtis hobuse m??da t?navat alla. Seal asus teine, natuke v?iksem k?rts, mida kutsuti Rebase Juures. Siin oli k?lastajaid v?hem, sest tollel joomakohal oli ?sna kahtlane kuulsus. K?rtsmik t?stis pea hapukurgit?nni kohalt ja m??tis k?lalist pika pilguga. V??ras, ikka veel mantlis, seisis kindlalt ja liikumatult k?rtsileti ees ja vaikis. „Mida ma annan?” „?lut,” vastas v??ras. Tema h??l oli ebameeldiv. Peremees p?hkis k?ed linase p?lle sisse ja t?itis savikannu. Joogin?u serv oli t?kiline. V??ras polnud veel vana, kuid tema juuksed olid juba peaaegu t?iesti valged. Mantli all kandis ta kulunud nahkkuube, mille kaelus ja varrukasuud olid n??ritavad. Kui ta mantli seljast heitis, n?gid k?ik, et tal on m??k rihmaga seljale kinnitatud. Selles polnud midagi imelikku, sest Wyzimis kandsid peaaegu k?ik relva, kuid keegi ei kandnud m??ka seljal nagu vibu v?i nooletuppe. V??ras ei istunud laua taha, ?ksikute k?lastajate keskele, vaid j?i seisma k?rtsileti ette, puurides k?rtsmikku l?bitungiva pilguga. Siis j?i ta kannust tubli s??mu. „Ma otsin ??maja.” „Pole,” m?hatas k?rtsmik, silmitsedes k?lalise tolmuseid ja m??rdunud saapaid. „K?si Vanast Narakordist.” „Ma tahaks siia.” „Pole,” tabas k?rtsmik l?puks ?ra v??ra mehe aktsendi. Too oli riivlane. „Ma maksan,” s?nas v??ras vaikselt ja kuidagi ebakindlalt. Ja siis algaski kogu see vastik lugu. R?ugearmiline vibalik, kes ei p??ranud v??ra sisenemisest peale temalt oma s?nget pilku, t?usis p?sti ja astus k?rtsileti juurde. Tema kaks kaaslast j?id natuke tahapoole seisma. „Pole kohti, sa kuradi riivi hulgus,” k?histas r?ugearmiline, astudes otse v??ra k?rvale. „Meil pole siin Wyzimis sinusuguseid vaja. See on korralik linn!” V??ras v?ttis oma ?llekannu ja astus k?rvale. Ta vaatas k?rtsmiku poole, kuid too v?ltis mehe pilku. Tal ei tulnud m?ttessegi ?ht riivlast kaitsma asuda. L?ppude l?puks, kes neid riivlasi siis ikka sallis? „K?ik riivlased on vargan?od,” j?tkas r?ugearmiline, kes lehkas ?llest, k??slaugust ja vihast. „Kas sa kuuled, kuradi v?rdjas, mis ma sulle r??gin?” „Ta ei kuule. Tal on k?rvad lehmasitta t?is,” ?tles ?ks, kes hoidis end tahapoole, mille peale tema kaaslane hakkas vastikult naerma. „Maksa ?ra ja kasi siit minema!” r??gatas r?ugearmiline. Alles n??d heitis v??ras tema poole pilgu. „Enne ma joon oma ?lle ?ra.” „Me aitame sind,” sisistas vibalik. Ta l?i riivlasel kannu k?est ja haaras tal ?last, rabades samaaegselt s?rmedega kinni rihmast, mis jooksis p?iki ?le v??ra rinna. ?ks tagapool seisjatest t?stis rusika l??giks. V??ras p??ras end kohapeal ringi, nii et r?ugearmiline kaotas tasakaalu. M??k sahises tupes ja l?igatas tuhmilt ?lilampide valguses. Tekkis segadus. Kisa. Keegi k?rtsisolijaist tormas v?ljap??su poole. Kolinal kukkus tool, tuhmilt kolksatasid p?randale savin?ud. K?rtsmik vaatas huulte v?risedes r?ugearmilise koledal kombel l?hkiraiutud n?gu, mehe s?rmed haarasid veel k?rtsiletist, kuid hetke p?rast vajus ta p?randale ja kadus silmist, nagu oleks vette vajunud. ?lej??nud kaks lamasid samuti k?rtsip?randal. ?ks neist lebas liikumatult, teine t?mbles krampides kiiresti laialivalguvas tumedas loigus. Kostis l?bil?ikavalt h?steeriline naisekisa. K?rtsmik hakkas v?risema, ahmis ?hku ja hakkas oksendama. V??ras taganes seina ??rde. Ta oli pingul nagu vibu, keskendunud ja valvas. M??ka hoidis ta kahe k?ega, vedades m??gateraga ?hus ringe. Keegi ei liigutanud. Hirm oli otsekui k?lm pori kinni m?tsinud n?od, aheldanud liikmed, kinni n??rinud k?rid. K?rtsi tormasid k?ra ja k?linaga kolm valvurit. N?htavasti olid nad olnud kuskil l?heduses. Kepid, mille ?mber olid m?hitud rihmad, olid neil l??givalmis, kuid laipu n?hes t?mbasid nad otsekohe m??gad v?lja. Riivlane surus selja vastu seina ning haaras vasaku k?ega saapas??rest pistoda. „Viska m??k maha!” h??dis ?ks valvureist v?riseval h??lel. „Viska maha, va r??vel! Sa tuled meiega kaasa!” Teine valvur l?kkas jalaga eemale laua, mis ei lasknud tal riivlasele k?rvalt l?heneda. „Tukats, mine kutsu veel inimesi appi!” h??dis ta kolmandale valvurile, kes seisis uksele k?ige l?hemal. „Pole vaja,” ?tles v??ras ja langetas m??ga. „Ma tulen ise.” „K?ll sa juba tuled, koerapoeg, aga ainult n??ri otsas!” karjus too valvur, kelle h??l ?sja oli v?risenud. „Viska m??k maha, muidu l??n sul pea l?hki!” Riivlane ajas end sirgu. Ta haaras m??ga vasakusse k?tte, aga paremaga, mis oli sirutatud valvurite poole, tegi ?hus kiiresti keerulise m?rgi. L?igatasid needid, mis katsid tihedalt tema nahkkuue pikki, peaaegu k??narnukkideni ulatuvaid k?tiseid. Valvurid taganesid otsemaid, varjates n?gusid k?tega. M?ni k?lastajatest kargas p?sti, m?ni tormas v?lja. Naine hakkas j?lle metsikult, l?bil?ikavalt karjuma. „Ma l?hen ise,” kordas v??ras metalselt heliseva h??lega. „Teie kolm minge ees. Juhatage mind linnavalitseja juurde. Mina teed ei tunne.” „Jah, isand,” pomises valvur, langetas pea ning suundus kartlikult ringi vaadates v?ljap??su poole. Teised kaks taganesid, selg ees, tema j?rel kiiresti v?lja. V??ras pistis m??ga tuppe ja pistoda saapas??rde ning l?ks neile j?rele. Kui ta k?rtsilaudadest m??da sammus, varjasid k?rtsik?lastajad oma n?gusid kuueh?lmadega. II Velerad, Wyzimi linna valitseja, s?gas l?uga ja j?i m?ttesse. Ta polnud p?rmugi ebausklik ega arg, kuid v?ljavaade j??da valgejuukselisega kahekesi ei meeldinud talle ?ldse. L?puks tegi ta siiski otsuse. „Minge v?lja,” ?tles ta valvuritele. „Aga sina istu. Ei, mitte siia. Sinna, kaugemale, kui sul midagi selle vastu pole.” V??ras istus. N??d polnud tal enam m??ka ega musta mantlit. „Ma kuulan sind,” s?nas Velerad, m?ngides raske sauaga, mis lebas tema ees laual. „Ma olen Velerad, Wyzimi linna valitseja. Mida on sul mulle ?elda, austatud r??vel, enne kui ma sind kongi saadan? Kolm tapetut ja n?iduseproov – pole paha, pole sugugi paha. Meil Wyzimis aetakse selliste asjade eest teibasse. Kuid ma olen ?iglane inimene, seep?rast ma kuulan sind enne ?ra. R??gi.” Riivlane n??pis kuue eest lahti ja t?i selle alt n?htavale valge, rulli keeratud kitsenaha. „Ristteedel, tee??rsetes k?rtsides riputate neid ?les,” lausus ta tasa. „Kas see on t?si, mis siin kirjutatud on?” „Ahaa,” pomises Velerad, „v?i selles on asi. Et ma ka kohe ei taibanud. Muidugi, t?si mis t?si. Alla on kirjutatud: Foltest – Temeeria, Pontari ja Mahakami kuningas ning valitseja. Ja kui on juba allkiri all, siis on t?si. Kuid l?kitus l?kituseks ja seadus seaduseks. Mina valvan siin Wyzimis seadust ja korda! Ja inimesi tappa ei luba! Said aru?” Riivlane noogutas arusaamise m?rgiks pead. Velerad hakkas vihaselt nohisema. „Kas sul n?iduri m?rk on?” V??ras pistis j?lle k?e kuueh?lma alla ja t?i lagedale ?mmarguse medaljoni h?beketi otsas. Medaljonil oli kujutatud irevil kihvadega hundipea. „Kas sul mingi nimi ka on? V?id ?elda ?ksk?ik mis nime, ma ei k?si uudishimust, vaid selleks, et oleks kergem vestelda.” „Mu nimi on Geralt.” „Olgu siis pealegi Geralt. Riivimaalt, nagu ma h??ldusest aru saan?” „Riivimaalt.” „Nii. Tead mis, Geralt. See siin,” plaksatas Velerad peopesaga vastu l?kitust, „see unusta ?ra. See on t?sine asi. Paljud on juba proovinud. See, vennas, pole mitte paari-kolme v?llaroa surnuksraiumine.” „Ma tean. Linnavalitseja, see on mu amet. Siin on kirjas: kolm tuhat oreeni.” „Kolm tuhat,” Velerad torutas huuli. „Ja kuningat?tar naiseks, nagu inimesed r??givad, ehkki seda armuline Foltest ei kirjutanud.” „Kuningat?tar mind ei huvita,” kostis Geralt rahulikult. Ta istus liikumatult, k?ed p?lvedel. „Siin on kirjas: kolm tuhat.” „On alles ajad,” ohkas linnavalitseja. „On alles n?rused ajad! Veel kaksk?mmend aastat tagasi poleks keegi isegi purjus peaga v?inud m?elda, et selliseid ameteid pidama hakatakse? N?idurid! R?ndavad basiliskide tapjad! Lohede ja vetevaimude h?vitajad, kes r?ndavad ringi nagu harjuskid! Geralt! Kas sinu tsunftis on lubatud ?lut juua?” „Muidugi.” Velerad l?i peopesi kokku. „?lut!” h??dis ta. „Aga sina, Geralt, istu l?hemale. Mis siis ikka.” ?lu oli k?lm ja vahutas. „N?rused ajad on saabunud,” j?tkas Velerad, r??bates kannust kesvam?rjukest. „Igatsugu vastikuid elukaid on siginenud. Mahakamis, m?gedes, kubiseb kurjadest vaimudest. Vanasti ulusid metsades ainult hundid, n??d aga vampiirid ja k?iksugu metsavaimud. Kuhu ka ei vaata, ikka j??b pilgu ette libahunt v?i mingi muu kuri elukas. K?lades r??vivad vetehaldjad ja kerjuseided lapsi, neid on juba sadade kaupa ?ra viidud. Inimesi vaevavad sellised haigused, millest ennevanasti polnud keegi kuulnudki, ihukarvad ajab p?sti. Ja k?igele lisaks veel see!” ta t?ukas nahast rulli m??da lauaplaati. „Pole ime, Geralt, et teie teenustele on selline n?udmine.” „Linnavalitseja, see on kuninglik l?kitus,” t?stis Geralt pea. „Kas te teate ?ksikasju?” Velerad n?jatus vastu toolileent ja ristas s?rmed k?hul. „Sa k?sid ?ksikasju? Tean k?ll. Ehkki mitte algallikast, kuid ?sna usaldusv??rsetest kanalitest.” „Just nimelt neid ma vajangi.” „Sa ajad ikka oma joru. Kuidas soovid. Kuula siis,” Velerad r??pas tubli s??mu ?lut ja tasandas h??lt. „Meie armuline Foltest, kui ta oli veel prints vana kuninga Medelli valitsemise ajal, n?itas, milleks ta on v?imeline, ja v?imeline oli ta v?ga paljuks. Me lootsime, et aja jooksul l?heb see tal ?le, aga ei l?inud. Varsti p?rast kroonimispidustusi, kohe p?rast vana kuninga surma, ?letas Foltest iseennast. Meil k?igil j?i isegi suu imestusest lahti. ?hes?naga: ta tegi oma lihasele ?ele Addale lapse. Adda oli temast noorem, nad hoidsid kogu aeg kokku, kuid keegi ei kahtlustanud kunagi midagi, noh, ehk kui siis kuninganna… L?hidalt, ?hel p?eval n?gime, et Addal on juba vaat selline k?ht ees, aga Foltest hakkab r??kima laulatusest. Oma ?ega, pane t?hele, Geralt! Olukord muutus pagana pingeliseks, sest parajasti siis tahtis Vizimir Novigradist panna oma Dalka Foltestile mehele, saatis juba kosjasobitajad, aga meie pidime oma kuningat lausa k?sist-jalust kinni hoidma, sest too tahtis need kosjasobitajad kus kurat kihutada. L?ks ?nneks, ja jumal t?natud, sest solvatud Vizimir oleks meil k?igil soolikad v?lja lasknud. P?rast, mitte k?ll ilma Adda abita, kes vennakest m?jutas, ?nnestus meil tattnina ?mber veenda, et ta seda kiiret laulatust siiski ei teeks. Nojah, ja p?rast Adda s?nnitas, etten?htud ajal, nagu kord ja kohus. Aga n??d kuula t?helepanelikult, sest sellest hetkest see k?ik algaski. Seda, kes s?ndis, ei n?inud peaaegu mitte keegi, kuid ?ks ?mmaemand h?ppas end torniaknast surnuks, ja teine kaotas meelem?istuse ning on siiamaani poole aruga. Seep?rast ma arvangi, et too s?ndinud lapsuke polnud ?lem??ra ilus. See oli t?druk. Muuseas, ta suri kohe, sest kellelgi, nagu mulle n?ib, polnud erilist kiiret naban??ri kinnisidumisega. Adda ei elanud oma ?nneks s?nnitust ?le. Kuid p?rast, vennas n?idur, tegi Foltest j?rjekordse lolluse. Selle ebardi oleks pidanud ?ra p?letama v?i siis kuhugi j??tmaale matma, aga mitte lossi kr?pti, sarkofaagi paigutama.” „Praegu on juba hilja seda arutada,” t?stis Geralt pea. „Igal juhul oleks pidanud kindlasti kellegi Teadmameestest kohale kutsuma.” „Kas sa m?tled neid petiseid, kelle k?rgeid m?tse ehivad t?hed? Kuis siis muidu, siia tuli neid kohale ligi k?mme, kuid juba hiljem, siis kui selgus, mis sarkofaagis lamab. Ja mis sealt ??siti v?lja tuleb. Aga v?lja ronima ei hakanud see mitte kohe, ei. P?rast matuseid oli seitse aastat rahu. Kuid siis ?hel ??l, kui oli parajasti t?iskuu, t?usis lossis ?kki kisa ja k?ra! Mis siin r??kida, sa tunned asja, l?kitust oled ka lugenud. Imik oli kirstus kasvanud, ja ?sna tublisti, ja hambad olid tal ka pikaks veninud. ?hes?naga, vampiir. Kahju, et sa pole laipu n?inud. Nagu mina neid n?gin. Kindlasti oleksid sa Wyzimist kauge kaarega m??da l?inud.” Geralt vaikis. „Siis,” j?tkas Velerad, „nii nagu ma juba r??kisin, kutsus Foltest kokku terve karja igasuguseid n?idu. Nad kisasid ?ksteise v?idu, v?he puudus, et oleksid omavahel n?iakeppidega kaklema l?inud. Need on vist kaitseks koerte eest, kui keegi neid neile kallale ?ssitab. Ja ma arvan, et seda tehakse ?sna tihti. Anna andeks Geralt, kui sul on n?idadest teine arvamus – sinu ameti juures on sul kindlasti teine arvamus – kuid minu jaoks on nad lihtsalt ?hed muidus??jad ja lollpead. Teie, n?idurid, ?ratate inimeste seas suuremat usaldust. Teie olete v?hemalt, kuidas n??d ?elda, konkreetsed.” Geralt muigas ainult ega kostnud s?nagi. „Nii, aga n??d asume asja juurde,” linnavalitseja heitis pilgu kannu ning valas endale ja riivlasele ?lut. „M?ned n?idade n?uanded tundusid p?ris asjalikud olevat. ?ks pakkus v?lja, et tuleb vampiir koos sarkofaagi ja lossiga p?letada, teine tahtis j?lle tal labidaga pea otsast raiuda, ?lej??nud olid selle poolt, et talle haavapuust vaiad erinevatesse kehaosadesse l??a, loomulikult p?evavalgel, kui too ?isest pillerkaaritamisest v?sinud kurivaim kirstus magab. Kahjuks leidus siiski ?ks narr, kelle paljast peakolu kaunistas narrim?ts, k??rakas erak, kes teatas, et see on n?idus, millest on v?imalik vabastada, ja vampiirist saab j?lle Foltesti piltilus t?treke. Piisab sellest, kui kr?ptis ?? m??da saata. Mispeale – Geralt, kujuta endale ette, milline napakas – l?kski ??seks lossi. Pole raske arvata, kui palju tast j?rele j?i, arvatavasti ainult m?ts ja n?iakepp. Kuid Foltest haaras sellest m?ttest palavikulise ?hinaga kinni. Ta keelas igasugused vampiiri tapmiskatsed ja kutsus kuningriigi igast nurgast Wyzimisse kokku k?iksugu soolapuhujaid, et vampiir n?idusest vabastada ja muuta uuesti kuningat?treks. Oli see vast kirev kamp! Mingid k?veraks t?mbunud vanaeided, mingid r?pased, t?iu t?is lombakad, vennas, lihtsalt hale oli neid vaadata. Ja siis nad hakkasid n?iduma, peamiselt muidugi kausi ja kannu kohal. Selge, et Foltest ja n?ukogu paljastas m?ned neist kiiresti, paar t?kki t?mmati isegi oksa – aga liiga v?he, liiga v?he. Mina oleksin nad k?ik ?les poonud. Seda, et samal ajal vampiir pures petistele ja nende loitsudele t?helepanu p??ramata inimesi surnuks, ei pruugi mul vist lisada. Ja ka seda, et Foltest ei elanud enam lossis. Keegi ei elanud enam lossis.” Velerad j?i vait ja r??pas ?lut. Ka n?idur vaikis. „Ja nii kestab see juba kuus aastat, Geralt, sest too ebard s?ndis umbes neliteist aastat tagasi. Meil oli tollal ka natuke teisi muresid, sest l?ksime Novigradi Vizimiriga t?lli, t?iesti loomulikel, m?istetavatel p?hjustel – asi oli piiritulpade ?mbert?stmises, mitte mingisuguste t?tarde v?i sugulussuhete p?rast. Muide, Foltest hakkab juba j?lle r??kima abielust ja vaatab naaber?ukondade poolt saadetud portreesid, mis ta ennevanasti viskas lihtsalt peldikuaugust alla. Nojah, aga m?ne aja p?rast tuleb talle j?lle hoog peale ja siis saadab ta ratsakullereid laiali, et nood otsiksid uusi n?idu. Ja lubas ka vaevatasu, kolm tuhat, mispeale siia jooksid kokku m?ned vaimust vaesed, paar r?ndr??tlit ja isegi ?ks karjasepoiss, terves ?mbruskonnas tuntud tobuke, olgu muld talle kerge. Seevastu vampiiri k?si k?ib h?sti. Nojah, vahel n?rib k?ll kellegi surnuks, aga sellega oleme juba harjunud. Aga nendest kangelastest, kes p??avad teda n?idusest vabastada, on v?hemalt niipalju kasu, et koletis ei kola enam v?ljaspool lossihooneid, vaid ?gib end kohapeal t?is. Ja Foltestil on uus, t?iesti korralik loss.” „Kuue aasta jooksul,” Geralt t?stis pea, „kuue aasta jooksul pole keegi suutnud seda asja korda ajada?” „Tegelikult jah,” Velerad vaatas l?bitungiva pilguga n?iduri poole. „Tundub, et seda asja pole v?imalik korda ajada, ning sellega tuleb leppida. Ma r??gin Foltestist, meie armastatud ja armulisest valitsejast, kes ikka veel k?sib ristteedel neid l?kitusi ?les panna. Ainult et neid soovijaid oleks nagu v?hemaks j??nud. T?si k?ll, viimati ilmus siia ?ks sell, kuid too tahtis, et need kolm tuhat talle tingimata ette makstaks. Me siis toppisime ta kotti ja viskasime j?rve.” „Petiseid leidub ikka.” „Muidugi leidub. Ega neist kunagi puudust tule,” kinnitas linnavalitseja, laskmata n?idurilt pilku. „Seep?rast, kui l?hed lossi, ?ra n?ua tasu ette. Kui sa ?ldse sinna l?hed.” „L?hen.” „Nojah, eks sa ise tea. Aga pea meeles minu n?uannet. Kui aga tasust r??kida, siis viimasel ajal on rohkem juttu olnud selle teisest osast, sellest, millest ma sulle k?nelesin. Kuningat?tar naiseks. Ma ei tea, kes selle v?lja m?tles, aga kui vampiir n?eb nii v?lja, nagu r??gitakse, oleks see ?sna s?nge nali. Kuid lollpeadest, kes tuhatnelja lossi tormasid, kui jutt l?ks lahti, et on v?imalus kuningliku perekonna liikmeks saada, puudust polnud. Kui t?psemaks minna, siis kaks kingsepaselli. Geralt, miks k?ll kingsepad nii rumalad on?” „Ma ei tea. Linnavalitseja, aga n?idurid? Kas nemad proovisid?” „Oli neidki, kuis siis muidu. Aga kui nad kuulsid, et vampiiri ei pea tapma, vaid hoopis n?idusest vabastama, siis kehitasid nad ?lgu ja s?itsid minema. Sellep?rast on ka minu austus n?idurite vastu kasvanud. P?rast k?is k?ll ?ks, sinust noorem, nime ma ei m?leta, v?i ei ?elnudki ta seda. See proovis.” „Ja siis?” „Hambuline kuningat?tar vedas ta soolikad laiali poole noolelennu ulatuses.” Geralt noogutas pead. „Ja ongi k?ik?” „Oli veel ?ks.” Velerad j?i vait. N?idur ei kiirustanud teda. „Jah,” s?nas l?puks linnavalitseja. „Oli veel ?ks. Alguses, kui Foltest ?hvardas teda v?llasega, juhul kui ta tapab v?i vigastab vampiiri, hakkas ta ainult naerma ja asus oma asju pakkima. Aga hiljem…” Velerad tasandas j?lle h??lt peaaegu sosinaks ja kummardus ?le laua. „P?rast v?ttis ta selle t?? vastu. Sest vaata, Geralt, siin Wyzimis on paar m?istlikku inimest, kes on sealjuures ka k?rgetel ametikohtadel ja keda kogu see jant on juba surmani ?ra t??danud. Levisid kuulujutud, et need inimesed veensid salamahti n?idurit, et too ei tegeleks mingi suri-muri ega n?idumistega, vaid l??ks vampiiri lihtsalt maha, aga kuningale ?tleks, et n?idus ei m?junud, t?treke kukkus trepist alla – lihtsalt juhtus t???nnetus. Kuningas, teadagi, vihastab, kuid lugu l?ppeb sellega, et ta ei maksa oreenigi. Kaval n?idur kostis selle peale, et tasuta v?ite ise vampiire jahtida. Mis meil muud ?le j?i… Panime rahad kokku, kauplesime pisut… Ainult et sellest ei tulnud midagi v?lja.” Geralt kergitas kulme. „Midagi, ?tlen ma,” s?nas Velerad. „N?idur ei tahtnud kohe esimesel ??l lossi minna. K?is siin ja seal, varitses lossi juures, kolas ?mbruskonnas ringi. Nagu r??gitakse, n?gi ta l?puks vampiiri ja kindlasti tegutsemas, sest koletis ei roni oma kr?ptist v?lja ainult selleks, et jalgu sirutada. Niisiis n?gi n?idur olendit ja pani samal ??l plehku, ilma et oleks isegi h?vasti j?tnud.” Geralti huultele ilmus midagi naeratusetaolist. „M?istlikel inimestel,” alustas ta, „on kindlasti veel see raha alles? N?idurid ei v?ta raha ette.” „Vist k?ll,” lausus Velerad, „kindlasti on alles.” „Kas kuulujutt ei r??gi, palju seda raha on?” Velerad muigas. „?hed r??givad, et kaheksasada…” Geralt raputas pead. „Teised,” pomises linnavalitseja, „r??givad tuhandest.” „Seda pole palju, kui v?tta arvesse, et kuulujutt k?ike suureks puhub. L?ppude l?puks annab kuningas kolm tuhat.” „Ja pruudi veel pealekauba,” lisas Velerad salvavalt. „Millest me siin ?ldse r??gime? See on ju teada, et sa seda kolme tuhandet ei saa.” „Ja misp?rast siis?” Velerad p?rutas peopesaga vastu lauaplaati. „Geralt, ?ra riku minu arvamust n?iduritest! See kestab juba rohkem kui kuus aastat! Vampiir teeb aastas umbes poolesajale inimesele l?pu peale. N??d ehk v?hem, sest k?ik hoiavad lossist eemale. Ei, vennas, ma usun n?idusesse, ma olen siin maailmas juba ?ht-teist n?inud ja usun, loomulikult teatud piirini, maagide ja n?idurite oskustesse. Kuid see n?idusest vabastamine on jamps, mille m?tles v?lja k??rakas ja tatine vanamees, kes eremiidina elades oli kaotanud viimasegi arunatukese, jama, mida keegi ei usu. Peale Foltesti. Ei, Geralt! Adda s?nnitas vampiiri, sest magas oma lihase vennaga, selles on asi ja siin ei aita ?kski n?idus. Vampiir ?gib inimesi nagu vampiir ikka, ja sellep?rast peab ta maha l??ma, lihtsalt ?ra tapma. Kuula – kaks aastat tagasi v?tsid Mahakami talumehed kamba kokku ja peksid nende lambaid ?ginud lohemao lihtsalt malakatega surnuks ning isegi ei kiidelnud eriti sellega. Aga meie siin Wyzimis ootame mingit imet, lukustame igal t?iskuul uksi v?i seome lossi ees posti k?lge kurjategijaid, lootuses, et koletis ?gib end t?is ja l?heb tagasi kirstu.” „P?ris hea moodus,” naeratas n?idur. „Kas kuritegevuse tase on langenud?” „Mitte ?ks raas.” „Kuidas selle uue lossi juurde p??seb?” „Ma saadan sind. Aga mida arvad sellest m?istlike inimeste poolt tehtud pakkumisest?” „Linnavalitseja,” lausus Geralt. „Milleks kiirustada. Hoolimata minu k?ige paremast tahtmisest, v?ib t?? juures ikka ?nnetusi juhtuda. Siis peaksid m?istlikud inimesed m?tlema, kuidas p??sta mind kuninga viha eest ja panema valmis need tuhat viissada oreeni, millest r??gitakse.” „Pidi ju olema tuhat.” „Ei, isand Velerad,” lausus n?idur kindlalt. „See, kellele te pakkusite tuhat, lasi jalga, niipea kui oli vampiiri n?inud, ta ei hakanud isegi kauplema. Sellest aga j?reldub, et risk on palju suurem kui tuhat. Kas see risk on suurem kui poolteist tuhat, seda me veel vaatame. Loomulikult j?tan ma enne h?vasti.” Velerad kratsis kukalt. „Geralt? Tuhat kakssada?” „Ei, linnavalitseja. See pole sugugi kerge t??. Kuningas annab kolm tuhat, ja ma pean teile ?tlema, et n?idusest vabastamine on vahel raskem kui tapmine. L?ppude l?puks oleks keegi minu eelk?ijatest ju vampiiri tapnud, kui see oleks olnud nii kerge. Kas te arvate, et nad lasid endid surnuks n?rida ainult sellep?rast, et kartsid kuningat?” „Olgu, vennas,” Velerad noogutas kurvalt pead. „Oleme kokku leppinud. ?ra sa ainult kuninga juures s?nakestki k?ssa sellest, noh… ?nnetusest t?? juures. See oleks minu n?uanne sulle.” III Foltest oli k?hn. Mehel oli ilus, liigagi ilus n?gu. N?idur hindas kiiresti, et ta polnud veel neljak?mnenegi. Valitseja istus eebenipuust nikerdatud tugitoolis, sirutades jalgu kamina poole, mille juures soojendasid end kaks koera. Tema k?rval riidekirstul istus vanem mees, v?imsa kehaehitusega habemik. Kuninga taga seisis veel ?ks ?lik, kallites r?ivastes, uhke ilme n?ol. Aukandja. „Riivimaa n?idur,” lausus kuningas p?rast hetkelist vaikust, mis valitses p?rast Veleradi sissejuhatust. „Jah, valitseja,” Geralt langetas pea. „Millest su pea on nii halliks l?inud? Kas n?idumisest? Ma n?en, et sa pole veel vana. H?sti, olgu pealegi. See oli nali, ?ra pane t?hele. Mingisugused kogemused, ma loodan, sul ikka on?” „Jah, valitseja.” „Tahaksin neist kuulda.” Geralt tegi s?gava kummarduse. „Valitseja, te ju teate, et meie koodeks keelab meil r??kida sellest, mis me teeme.” „V?ga mugav koodeks, isand n?idur, ?tlemata mugav. Kuid ?ksikasjadesse laskumata – kas sul metsavaimudega on olnud tegemist?” „Jah.” „Aga vampiiride ja tontidega?” „Samuti.” Foltest l?i k?hklema. „Aga vereimejatega?” Geralt t?stis pea, vaatas kuningale otsa. „Jah.” Foltest p??ras pilgu ?ra. „Velerad!” „Kuulan, armuline valitseja.” „Kas sa r??kisid talle ?ksikasjadest?” „Jah, armuline valitseja. Ta kinnitab, et kuningat?tre saab n?idusest vabastada.” „Ma tean seda juba ammu. Aga mismoodi, lugupeetud isand n?idur? Ah ja, ma unustasin. Koodeks. H?sti. Ainult ?ks v?ike m?rkus. Siin on juba k?inud mitu n?idurit. Velerad, kas sa r??kisid talle? H?sti. Seep?rast ma ka tean, et teie erialaks on rohkem tapmine kui n?idusest vabastamine. See ei tule arvesse. Kui minu t?tre peast langeb kasv?i ainuski juuksekarv, siis paned sina oma pea pakule. See on k?ik. Ostrit, ja ka teie, isand Segelin, j??ge siia, r??kige talle k?igest, mida ta teada tahab. Need n?idurid p?rivad alati v?ga palju. Andke talle s??a-juua ja las elab lossis. Pole tal vaja m??da k?rtse kolistada.” Kuningas t?usis p?sti, vilistas koertele ja suundus ukse poole, l??es jalgadega laiali ?lgi, mis katsid lossikambri p?randat. Ukse juures p??rdus ta ?mber. „Kui sul veab, siis on auhinnaraha sinu. V?ib-olla lisan veel midagi juurde, kui sa ennast heast k?ljest n?itad. Loomulikult, selles kuulujutus, mis on lihtrahva seas liikvel, et v?ib kuningat?tre endale naiseks saada, pole k?betki t?tt. Ega sa ometi arva, et ma annan oma t?tre esimesele ettejuhtuvale hulgusele?” „Ei, valitseja. Ei arva.” „H?sti. See kinnitab su arukust.” Foltest lahkus ja sulges enda j?rel ukse. Velerad ja ?lik, kes enne seisid, istusid kohe laua ??rde. Linnavalitseja j?i kuninga pooleldi t?is peekri t?hjaks, heitis pilgu kannu ja vandus kurja. Ostrit, kes h?ivas Foltesti tugitooli, vaatas altkulmu n?iduri poole, silitades peopesadega nikerdatud k?etugesid. Segelin, habemik, andis Geraltile noogutusega m?rku. „Istuge, isand n?idur, istuge. Kohe tuuakse ?htus??k. Mida te tahate teada? Linnavalitseja Velerad on vist teile juba k?ik jutustanud. Tunnen teda ja tean, et ta r??kis pigem rohkem kui v?hem.” „Mul on ainult paar k?simust.” „Palun k?sige.” „Linnavalitseja r??kis, et p?rast vereimeja ilmumist kutsus kuningas siia palju Teadmamehi.” „Nii see oli. Kuid ?rge ?elge vampiir, ?elge kuningat?tar. Nii on teil kergem v?ltida keelev??ratust kuninga juuresolekul ning… sellega seotud ebameeldivusi.” „Kas Teadmameeste seas oli keegi tuntud? Kuulus?” „Oli ka tuntuid ja kuulsaid. Ma ei m?leta nimesid… Kas teie m?letate, isand Ostrit?” „Ei m?leta,” lausus ?lik. „Kuid ma tean, et nii m?nedki neist olid teatud ja tuntud. Sellest oli palju juttu.” „Kas nad k?ik arvasid, et needusest v?ib vabastada?” „Nad polnud sugugi ?hte meelt,” naeratas Segelin. „Ei ?heski k?simuses. Kuid seda nad oletasid k?ll. Asi pidi olema lihtne, maagilisi v?imeid mitten?udev, ja nagu ma aru sain, piisas, kui keegi oleks veetnud ??, p?ikeseloojangust kuni kolmanda kukelauluni, kr?ptis, sarkofaagi juures.” „T?epoolest, lihtne,” turtsatas Velerad. „Ma tahaksin teada, kuidas n?eb v?lja… kuningat?tar.” Velerad kargas toolilt p?sti. „Kuningat?tar n?eb v?lja nagu vereimeja!” h??dis ta. „Nagu k?ige ehtsam vereimejalikum vereimeja, kellest ma eales olen kuulnud! Tema k?rgeausus kuningat?tar, too v?rdjalik ebard, on nelja k??nra pikkune, tema keha meenutab ?llet?nni, tal on laiad l?uad, mis on t?is n?elteravaid hambaid, ning punased silmad ja tulekarva juuksekahlud! Metskassik??ntega k?pad ulatuvad peaaegu maani! Panen imeks, et me pole hakanud tema pilte s?bralikele ?ukondadele saatma! Kuningat?tar, et katk teda v?taks, on juba neljateistk?mneaastane, oleks juba aeg ta m?nele printsile mehele panna!” „Linnavalitseja, hoia end ehk veidi tagasi,” krimpsutas Ostrit n?gu, heites pilgu ukse poole. Segelin naeratas p?gusalt. „See kirjeldus oli ??rmiselt v?rvikas ja k?llalt t?pne, ning teid, lugupeetud n?idur, huvitas just nimelt see, on mul ?igus? Velerad unustas lisada, et kuningat?tar liigub uskumatu kiirusega ja ta on palju tugevam, kui v?iks arvata. Ja see, et ta on neliteist aastat vana, on ka t?si. Kuiv?rd see t?htis on.” „On k?ll,” lausus n?idur. „Kas ta r?ndab inimesi ainult t?iskuu ajal?” „Jah,” vastas Segelin. „Kui ta r?ndab v?ljaspool vana lossi. Inimesed on lossis alati hukkunud kuu faasidest s?ltumata. Kuid v?lja tuleb ta t?iskuu ajal ja sedagi mitte iga kord.” „Kas oli kasv?i ?ks juhus, et ta r?ndas p?eval?” „Ei, p?eva ajal mitte.” „Kas ta alati ?gib ohvrid ?ra?” Velerad s?litas ?lgedele. „V?taks sind see ja teine, Geralt, kohe tuleb ?htus??k. Pt?i! ?gib, n?rib liha kontidelt, j?tab j?rele – igatmoodi, vist nii, kuidas tal parasjagu tuju on. ?hel n?ris ainult pea otsast, m?nel t?mbas soolikad v?lja, paar t?kki n?ris lihast p?ris puhtaks, v?iks ?elda, et paljaks. Kurat v?taks ta ema!” „Ettevaatlikumalt, Velerad,” sisistas Ostrit. „Vampiirist r??gi, mida tahad, kuid Addat ?ra solva, sest kuninga juuresolekul sa seda ei julgeks teha!” „Kas keegi, keda ta r?ndas, j?i ellu?” k?sis n?idur, tehes n?o, et ei pannud t?hele aukandja vihapurset. Segelin ja Ostrit vahetasid pilke. „Jah,” s?nas habemik. „Kohe alguses, kuus aastat tagasi, tormas ta kr?pti juures valves olevale kahele s?durile kallale. ?hel neist ?nnestus p?geneda.” „Ja hiljem,” sekkus Velerad, „oli veel m?lder, kellele ta tungis linna l?hedal kallale. Kas m?letate?” IV Vahtkonnaruumi peal asuvasse kambrisse, kuhu n?idur elama pandi, toodi m?lder j?rgmise p?eva hilis?htul. Kohale t?i ta kapuutsiga keebis s?dur. Mingeid erilisi tulemusi vestlus ei andnud. Mees oli hirmunud, kogeles ja pomises midagi arusaamatut. Rohkem ?tlesid n?idurile m?ldri armid – vereimejal olid aukartust?ratavalt laiad l?uad ja t?e-poolest v?ga teravad hambad, sealjuures v?ga pikad ?lemised kihvad – neli, kaks t?kki kummalgi pool. K??ned olid kindlasti teravamad kui metskassil, kuid v?hem k?verad. Muuseas, ainult sellep?rast ?nnestuski m?ldril end lahti rebida. L?petanud ?levaatuse, saatis Geralt peanoogutusega m?ldri ja s?duri v?lja. S?dur t?ukas talumehe ukse taha ja l?kkas kapuutsi peast. See oli Foltest ise. „Istu, ?ra t?use p?sti,” lausus kuningas. „Mitteametlik visiit. Oled rahul ?lekuulamisega? Ma sain teada, et sa k?isid enne l?unat lossis?” „Jah, valitseja.” „Millal sa pihta hakkad?” „T?iskuuni on j??nud neli p?eva. P?rast t?iskuud.” „Kas sa tahad enne ise teda n?ha?” „Selleks pole vajadust. Kuid t?iss??nud… kuningat?tar… on v?hem liikuv.” „Vampiir, meister, vampiir. ?rme tegele siin diplomaatiaga. Kuningat?treks ta alles saab. Sellest ma muuseas tahtsingi sinuga r??kida. Vasta mulle, mitteametlikult, l?hidalt ja selgelt: kas saab v?i ei saa? Ja ?ra varja end mitte mingisuguste koodeksite taha.” Geralt h??rus laupa. „Kuningas, ma kinnitan, et needuse v?ib ?ra v?tta. Ja kui ma ei eksi, siis t?epoolest veetes ?? vanas lossis. Kui kolmas kukelaul tabab vampiiri v?ljaspool sarkofaagi, v?tab see talt needuse. Nii toimitakse harilikult vampiiridega.” „Nii lihtsalt.” „Sugugi mitte nii lihtsalt. K?igepealt peab selle ?? ?le elama. V?imalikud on ka k?rvalekalded. N?iteks, tuleb veeta mitte ?ks ??, vaid hoopis kolm. Ja seda j?rjestikku. On ka juhtumeid, mis on… lootusetud.” „Nii.” Foltesti n?gu moondus grimassis. „Ma kuulen seda pidevalt: koletis tuleb ?ra tappa, sest see on lootusetu juhtum. Meister, ma olen kindel, et sinuga on juba r??gitud. Mis? Et inims??ja kohe alguses ilma pikema jututa surnuks raiuda, aga kuningale ?elda, et teisiti ei saanud. Kuningas ei maksa, meie maksame. V?ga mugav moodus. Ja odav. Sest kuningas k?sib n?iduril kas pea maha raiuda v?i ta ?les puua, ja nii j??b kuld taskusse.” „Ja kuningas laseb tingimata n?iduril pea maha raiuda?” virildas Geralt n?gu. Foltest vaatas t?kk aega riivlasele otsa. „Kuningas ei tea,” lausus siis l?puks. „Kuid sellise v?imalusega peab n?idur siiski arvestama.” Geralt vaikis. „Ma kavatsen teha, mis minu v?imuses,” lausus ta l?puks. „Aga kui l?heb teisiti, siis hakkan ma oma elu eest v?itlema. Teie, valitseja, peate ka sellise v?imalusega arvestama.” Foltest t?usis p?sti. „Sa ei saa must aru. Mitte selles pole asi. On ju selge, et sa ta tapad, kui l?heb palavaks, ?ksk?ik, kas see mulle meeldib v?i ei. Sest vastasel juhul tapab tema sinu, kindlasti ja p??rdumatult. Ma ei avalikusta seda, aga ma ei karistaks kedagi, kes vampiiri tapaks enesekaitseks. Kuid ma ei luba, et ta tapetaks, proovimata teda p??sta. Tehti katseid s??data vana loss, lasti tema pihta vibudest, kaevati auke, pandi ?les p??niseid ja l?kse seni, kuni ma paar ?ritajat ?les poosin. Aga ma kordan, asi pole mitte selles. Kuula, meister!” „Ma kuulan.” „P?rast kolmandat kukelaulu pole enam vampiiri, kui ma ?igesti aru sain? Kuid kes siis on?” „Kui k?ik l?heb h?sti, siis on neljateistk?mneaastane t?tarlaps.” „Punaste silmadega? Hambad nagu krokodillil?” „Normaalne t?tarlaps. Ainult et…” „Mis?” „F??siliselt.” „Taga targemaks. Aga ps??hiliselt? Iga p?ev hommikueineks ?mber verd? Noore neiu kints?” „Ei. Ps??hiliselt… Raske ?elda… Ma arvan, et umbes kolme- v?i nelja-aastase lapse tasemel. Ta vajab palju hoolt. Ja seda pika aja jooksul.” „See on selge. Meister?” „Ma kuulan.” „Kas see… v?ib tal korduda? Hiljem?” N?idur vaikis. „Nii,” lausus kuningas. „V?ib. Ja mis siis?” „Kui ta p?rast pikka mitmep?evast minestuses viibimist sureb, tuleb keha tingimata ?ra p?letada. Ja kiiresti.” Foltest muutus morniks. „Kuid ma ei arva,” lisas Geralt, „et asi selleni j?uab. Kindluse m?ttes annan ma teile, valitseja, m?ned n?pun?ited, kuidas h?daohtu v?hendada.” „Juba n??d? Kas pole veel liiga vara, meister? Aga kui…” „Juba n??d,” katkestas teda riivlane. „Kuningas, k?ike v?ib ette tulla. V?ib juhtuda, et hommikul leiate kr?ptis needusest vabastatud kuningat?tre ja minu laiba.” „Isegi nii? Ja seda hoolimata minu loast enesekaitsele? Mida sa, paistab, eriti ei vajagi?” „Kuningas, asi on v?ga t?htis. Risk on v?ga suur. Sellep?rast pange t?hele: kuningat?tar peab kogu aeg kandma kaelas h?beketikesega safiiri, k?ige parem, kui see oleks inclusus. Kogu aeg. P?eval ja ??sel.” „Mis asi on inclusus?” „Safiir, mille sees on ?humullike. Peale selle peab tema kambris, kus ta magama hakkab, aeg-ajalt p?letama kaminas kadaka-, leetp??sa- ja sarapuuoksi.” Foltest j?i m?ttesse. „T?nan sind n?uannete eest, meister. Ma p??an neid j?rgida, kui… Aga n??d kuula sina mind t?helepanelikult. Kui sa n?ed, et see on lootusetu juhus, siis tapa ta ?ra. Kui sa v?tad temalt needuse, kuid t?druk pole… normaalne… kui sul tekib kasv?i k?betki kahtlust, et sul ei ?nnestunud t?ielikult, siis tapa ta. ?ra karda, minu poolt ei ?hvarda sind miski. Inimeste juuresolekul ma muidugi hakkan sinu peale karjuma, ajan lossist ja linnastki v?lja, kuid see on ka k?ik. Loomulikult rahalist autasu ma sulle ei anna. V?ib-olla ?nnestub sul midagi v?lja kaubelda, tead isegi, kelle k?est.” M?lemad vaikisid hetke. „Geralt.” Foltest p??rdus esimest korda n?iduri poole nimepidi. „Ma kuulan.” „Kui palju on t?tt selles jutus, et laps on selline, aga mitte teistsugune, sest Adda oli minu ?de?” „Mitte palju. Keegi pidi ta ?ra n?iduma. ?kski needus ei teki iseenesest. Aga ma arvan, et teie suhe ?ega oligi needuse p?hjuseks, too ebard aga selle tagaj?rg.” „Nii ma arvasin. Seda r??kisid m?ned Teadmameestest, ehkki mitte k?ik. Geralt? Kust sellised asjad tulevad? N?idus, maagia?” „Ma ei tea, kuningas. Teadmamehed tegelevad selliste n?htuste p?hjuste uurimisega. Meile, n?iduritele, piisab teadmisest, et kontsentreeritud tahe v?ib sellised n?htused esile kutsuda. Ja piisab teadmisest, kuidas selliste n?htustega v?idelda.” „Tappes?” „Tavaliselt jah. Ja selle eest meile k?ige sagedamini makstaksegi. Kuningas, v?he on neid, kes n?uavad needusest vabastamist. ?ldjuhul tahavad inimesed lihtsalt kaitsta end h?daohu eest. Ja kui koletise s?dametunnistusel on inimeste surm, lisandub siia veel soov k?tte maksta.” Kuningas t?usis p?sti, k?is paar korda kambris ringi ja seisatas n?iduri m??ga ees, mis rippus seinal. „Sellega?” k?sis ta, vaadates Geralti poole. „Ei. See on inimeste jaoks.” „Ma olen kuulnud. Tead mis, Geralt? Ma tulen koos sinuga kr?pti.” „See on v?listatud.” Foltest p??rdus ?mber, tema silmad v?lkusid. „N?id, kas sa ka tead, et ma pole teda n?inud? Ei p?rast s?ndimist, ega… hiljem. Ma kartsin. Ma ei pruugi teda ju enam mitte kunagi n?ha, t?si? Mul on ometi ?igus v?hemalt vaadata, kuidas sa teda tapma hakkad.” „Ma kordan – ei tule k?ne allagi. See on kindel surm. Ka mulle. Kui mu t?helepanu n?rgeneb, tahe… Ei, kuningas.” Foltest p??rdus ja suundus ukse poole. Geralt arvas, et ta lahkub s?nagi lausumata, h?vasti j?tmata, kuid kuningas j?i seisma ja vaatas n?idurile otsa. „Sa ?ratad usaldust,” s?nas kuningas. „Ehkki ma tean, mis t??p sa oled. Mulle r??giti, mis juhtus k?rtsis. Ma olen kindel, et sa tapsid need k?ril?ikajad ?ksnes reklaami p?rast, et vapustada inimesi, mind. Olen kindel, et sa oleksid neist jagu saanud ka neid tapmata. Ma kardan, et ei saa kunagi teada, kas sa l?hed mu t?tart p??stma, v?i tapma. Aga ma n?ustun sellega. Ma pean n?ustuma. Kas sa tead, miks?” Geralt ei vastanud. „Sest ma arvan,” lausus kuningas, „arvan, et ta kannatab. T?si?” N?idur vaatas kuningale oma l?bitungiva pilguga otsa. Ta ei kinnitanud seda, ei noogutanud pead, ei teinud v?himatki liigutust, kuid Foltest m?istis, et n?idur teadis vastust. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/andrzej-sapkowski/viimane-soov/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
