Vikerkaar

Vikerkaar 10 2021 Ajakiri Vikerkaar, oktoober 2021 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a juulist. 36. aastak?ik. ISSN 2228-0936 Oktoober-november, 2021. Nr 10-11 SISUKORD Emily Dickinson XXXI Paavo Matsin Lenini valss P. I. Filimonov Viies Matt Barker Ravim J?ri Kolk Namaste TEHNOVISIOONID T?nis Kahu , Kaarel Tarand , Karl Kruusam?e , Kaur Maran , Aveliina Helm , Ralf-Martin Soe, Anne Ilu , Laur Kanger , Tambet Muide , Siim Tuksam , T?nis Saarts , Raivo Ruusalepp , Kerli Onno, Pille Muni , Indrek Ibrus , Tanel Tammet , Toivo Maimets , Richard Naar, Andero Uusberg , Erkki Karo, Petri-Jaan Lahtvee , Leopold Parts , Arvi Tavast , Oliver Laas , Sten-Kristian Saluveer , Jaak Tomberg , Tomas Jermalavi?ius , Ann V?ljataga , Uno Veismann , Kristjan Port KUNSTILUGU Oliver Laas Materialistlik futuroloogia VAATENURK Janek Kraavi Valitud Heinsaar Siim Lill S?numeid limbost Mari-Liis M??rsepp ?ra taltsuta Aro Velmet Freudi unen?gu Mihkel Kangur Vahelduseks lootustandev n?gemus Lemmit Kaplinski Kuidas seletada kirjandust k?berneetilisele karule? Peep Mardiste Teadustekstiks maskeerunud ?riplaan Ave Taavet Joonistused Kujundus: J?ri Kaarma ja Eve Kask Esikaanel: K?RT OJAVEE Episoodid 1, 2, 3 ja 8. Kangastelgedel kootud kangas. Lina, paberl?ng, bensiin, ?li, klaas. 40?7 cm. 2021 Tagakaanel: K?RT OJAVEE, JOHANNA ULFSAK Live Streams. Lina, helkurl?ng, alumiinumtraat, fiiberoptiline kiud, pol?uretaan, SMD LED-id, eletroonikakomponendid. 2000?90 cm. 2016/2017. Foto: T?nu Tunnel EMILY DICKINSON XXXI Inglise keelest t?lkinud M. V. Ei r??gi Tulevik – ei Tumma kombelgi tee m?rkidega teatavaks mis j?udmas meieni – Kui Uudis k?pseks saab – Teos seda n?itab ta – ei valmistuda – pageda – ei tingida siis saa – Kas P?randus v?i Hukk – ?ksk?ik on talle see – tal tuua ainult Telegramm Saatuselt Temale – PAAVO MATSIN Lenini valss Oh vabadus, voolju?ka! Vana taskuvaras Konstantin Opiatovit? astus Tampere vanglap??slast hoolikalt puhastatud p?hjamaisele trotuaarile ning p?ikse ere valgus l?i talle kasteedina n?kku. Ta oli vaba, vaba nagu Batumis valmistatud ebamugav tumba, millel keegi istuda ei taha, v?i nagu ?sja Argentiinast Euroopasse toodud tango, mida veel keegi tantsida ei oska. See seletamatult magus vabaduse tunne, voolju?ka, tegi rinna r??msaks ja pani Venemaad kujutava v?ljaveninud emake-t?toveering-maakaardi tema biitsepsil j?lle nooruslikult tukslema. Ehh voolja, voolju?ka! Ehh tahad-magada-ise-riieta-end-lahti vaba mehe eluke! Nii loobuski ta suitsetamisest v?ikesel valgel pingikesel v?rava k?rval, sest l??gikindlast klaasist k?lm ja pime vanglaaken selle kohal m?jus nagu m?ne vana lossi laskepilu ning andis m?rku, et keegi j?lgib p?hjamaalasliku t?psusega ka k?ike vangla ees toimuvat. ?ra peeglit kiru, kui endal l?ust viltu, m?tles Opiatovit? ja suges vaid korra oma halle juukseid. Kui ta vanglatapiga J?mejala hullumajast algul K?lmakoski vanglasse ning seej?rel juba siia Tamperesse ?le oli toodud, pimedas vagunis nagu surnuvankris, oli talle ?ks vennalikult parmatuhhat pakkunud kaasvang, suurt kasvu sportlane, nii-?elda t?uhhi-puhhi-barets r??kinud, et v?ljas olla v?im vahetunud ja tsaaririigi alt olla n??d ?le mindud Soome hirmuvalitsuse-isevalitsuse alla. Opiatovit? polnud oma vaimu-duhot?kut parmatuhhot?kaga rahustanud, vaid kuulanud l?hna?lipudelit k?es hoides kaaslast t?helepanelikult – hullumajas puudus ju igasugune poliitiline info, peale p?evak?skude, mida jagas J?mejalas ?ks kohalik habemega Jakobson. Barets oli ?petanud, et kui astud n??d siin Tamperes vanglakambrisse, ?tle soomep?raselt: morjens, veljet-rikolliset! Polnud alust kahelda, et ajaloo kiik oli j?lle suure kolksuga nagu jaani?htul ?le v?lli k?inud ning vene v?im hoopis uskumatul kombel soome omale alla j??nud, t?pselt niisama kui pussnuga on alati soomep?rast nime kandnud ja finkaks kutsutud. N??d oligi p?hjarahvas oma kurikuulsa finka l??nud otse tsaaririigi viienda ribi alla ning p?ris arusaamatult saanud kauba peale v?imaluse valitseda veel ka Eesti provintsi, kuigi nagu kommenteeris l?hna?lijooki pakkunud ja hiljem uinudes v?ikalt peeretama hakanud barets-j?umees rongis, et kaua see nii k?ll ei pidanud ehk kestma. Ta oli v?rrelnud niisugust uskumatut asja nuga saanud fraieriga, kes n?oli j?kke kukkudes ja uppuma hakates algul m?nuga ise nagu lollike-durak vett suhu ahmab... Ning kuigi Opiatovit?i poliitika ei huvitanud, sest ?ige vargana v?ltis ta igasuguseid kokkupuuteid v?imuga ja eriti templeid, mida l??b riik oma kodanikule passi, hoidis ta silmad-k?rvad ka magades lahti. Vaid nooruses oli ta kunagi Riia linnas templiv?ltsijana kuuma keedetud munaga arvetempleid ?le rullinud, et siis munaj?ljendiga valeblanketile veidi lopergune, aga p?ris usutav koopia vajutada, millega sai komisjonipoodi mindud ja suure tehase varustajat m?ngides nii m?nigi l?hter-l?htrike v?lja petetud. Kuid silmad-k?rvad tuli j?nesena lahti hoida, see oli selgemast selge, ning ?htuste telekavaatamiste ajal j?lgis ta juba suure kaasaelamisega, kuidas Tampere linna taheti kasv?i nui neljaks trammi s?itma panna. Tramm aga t?hendas Opiatovit?ile ju k?ige mugavamat t??keskkonda. Vana hea Viljandi tuli meelde, oh aegu ammuseid, mil sai turult Paala-gorodokki minevaid mamsleid t?hjendatud! Kogu ta elu oligi olnud ?ks uljas trammis?it hullumaja ja teatri vahel, justkui oleks ta olnud m?ni veider vaid m??blit omav mees, kes otsib miljonite hulgast seda ?ht, vaid elamispinda omavat naist. N??d vaatas Opiatovit? huviga Soome t?navat, selle maju ja puid. Soome vangla oli olnud ilus ja puhas, ka siin seisid v?ikesed punased ja kollased puumajad ?ksteise k?rval, nii et meelde tuli ?he vana soomeparvepoiss-retsi lauluke, mida ta kambris kuulama oli sunnitud, ikka et „silmad on punased ja hambad kollased ja huuled on sinised, aga silma alt on must!“ Mustust siin k?ll ei olnud, aedadesse oli t?stetud suvem??bel, majauksed olid p?rani lahti ja toimekad perenaised liikusid aiak??re v?i kulpe k?es hoides vilkalt toa ja kasvuhoone vahel. Saabus moodne liinibuss, mida peatas keegi pension?r, kes t?stis s?idukaardiga k?e ning tervitas sisenedes omapoisilikult juhti. Opiatovit? s?litas, oh kui v??ras see k?ik siin ikkagi oli, ta vaatas, kuidas kasetohumustriga spordikingades vanataat vinnas end mugavalt t?hjas bussis istuma. Lootusetu juhtum taskuvargale! Siseneti ilmselt eest, v?ljuti tagantpoolt. Polnud siin m?nusat turup?evast viljandlikku tr?gimist! Ega midagi sellist, mis oleks lasknud ?hele karmant?ikule v?ikest teenistust aimata! Kuid tuuleke t?i talle j?lle laulukese, mida polnud ammu tahtnud ?miseda, „Murka“ tuli hopsti huultele, justkui ta oleks lapsep?lves turult tuvipoegi ostnud v?i m?nda sinise jakikesega t?drukut font??ni juures oodanud! Vabadus oli ju k?ige olulisem! Mis siis, et juuksed juba peas viimseni halliks olid l?inud ja tuul k?ik kunagiste kallimate laulud laiali kandnud nagu bajaan-?arlataan! Selle kummalise v??ramaa linnaga ja nagu ?eldakse, ka linnakese prokur?riga, tuli ju l?hemat tutvust teha! Ta peatus ?he m?nni all ja hingas s?gavalt sisse. Vanglas oli Opiatovit? lugenud igap?evaselt soomlaste rahvuseepost „Kalevala“, m?nd pidi soomlaste rahvuspuu olema, nii-?elda nende Jeesuse veri ja Maarja piim. Ei, ?ige rahvuspuu on siiski ainult kask-kaseke, m?tles ta, isegi vangla saunas oli tal alati eriti kuum j?nks l?bi k?inud, kui toetas tagumiku kasest tehtud saunalavale ja v?ttis kaseviha k?tte, siis kadusid aeg ja ruum ning oleks kui k?ndinud armsa Viljandi-gorodoki lossim?gedes v?i h?panud klaveri puruks ehk joonud lillevaasist ?ampanjat! K?ik kaasvangid-orkestrandid-papagoiretsid kadusid siis kuhugi kaugele nagu kured tormis ja ta tundis kontides lendut?usmise j?udu, kuigi tema taevatee oleks viinud muidugi hoopis vastassuunas, koju. Muidu kurvameelne ja haviluust tehtud hingeviiul ta sees hakkas siis korraga m?ngima l?busasti, nagu tundmatule kaunitarile-studentkale-kuldhambale! Uue nimega vana s?ber „Eh-eh-hee!“ m?tles Opiatovit?, kui m?rkas t?navanurgal hiina restorani ja selle k?rval kummalist kirikukest v?ga madala v?ravaga. K?igepealt on muidugi ?ige seada sammud ikka p?hakotta! Uks oli lahti ja sees m?ngis orel ehk nagu ?eldakse, teeniti siin masinaga Jumalat. Madal lagi oli kaetud inglitiivamustriga, kuid huvitavamad olid paar maali altari taga ja k?rval. K?igepealt oli seal ikoonide asemel keegi maalinud seinale pildi surnuist ?lest?usvatest inimestest. Ju olid siis viimase kohtup?eva pasunad nii k?vasti h??dnud, et inimesed end haudadest ?les ajasid ja kusagile kibekiiresti liikuma kippusid nagu m?nes uues kaubamajas. Huvitavamaid asju oli aga kujutatud madalas k?rvalk?igus, kus ?hel maalil kastsid luukered taimi ja teisel tassisid mingid kummalised poisid haavatud ja pimedat inglit. Luukered olid l?busad ja kastekannudega ning valasid kaktustele vett, poisid olid aga v?gagi torssis n?gudega, ilmselt oli ingel nende jaoks liiga raske. ?ks oli Opiatovit?ile selge, p?ris ?igeuslik see jumalakoda siin ei olnud, aga maailmas on ju erinevaid uske v?gagi palju! Ta tahtis juba v?ljuda, kui oli tahtmata tunnistajaks kummalisele k?nelusele kirikutrepil, kus suitsetav papp vestles m??duva ?mblusmasinam??jaga. Tundus, et m??giesindajal oli raske pohmell, sest ta ei saanud j?tta pappi torkimata. „Taevas ju ei suitsetata!“ Papp t?mbas rahulikult pika mahvi. „Ega seal ei m??da ka ?mblusmasinaid, ma arvan...“ Opiatovit?ile batja vastus meeldis, selle naljaka kiriku papp polnud ju ?ldse loll-durak-simsalasimberg! Ta puges muheledes vaidlejatest m??da ja astus n??d restorani suunas. S??gikoha ees istus pilusilmne eit, kes teda n?hes kohe oma odavalt toolilt p?sti krapsas. Mutt t?stis tervituseks k?e nagu m?ni rooma tribuun, kuid suunas siis n?pu ikkagi ?ksk?ikselt nina urgitsema. Uks kiunus lahti ja moor karjus talle hane moodi otse k?rva: „Keda joome, Ivan?“ Opiatovit? tahtis midagi selle kentsaka ja arusaamatu k?simuse peale vastata, kuid j?i vahtima suurt ja kirevat lehvikut, mis seina ehtis. Maaliline maastik lehvikul, mis oli paari hooletu haamril??giga tagurpidi seina peale l??dud, meenutas talle niiv?rd tema enda kirevat elu, et ta ehmus. Siin oli vikerkaarev?rvides kujutatud k?iki tema k?est kadunud, ?ra l?inud p?evi: lapsep?lve Riiat ja tuvimaja, noorusebandesid n?ukogude mikrorajoonis ja l?puks koguni armsa v?ikelinna Viljandi trammi, kus ta juba vanemas eas palju h?id t??v?ite oli saavutanud! Ning kus ta kunagi isegi suure klassiku Nikolai Gogoli enesega kohtunud oli! „Kas tohin k?sida ?he klaasikese vett?“ k?sis ta m?nuga puhtas vene keeles, teades, et saadakse aru ja austatakse. Mutike t?i k?lmkapist terve samagonipudelit?ie k?lma allikavett ja Opiatovit? j?i j?rjest pead t?stmata pudeli poolt?hjaks, nagu oleks ta just tuppa jooksnud j?mpsikas, kes on tolmusel ja palaval ?uel kokkukukkumiseni koerakutsikatega m?nginud. Kuid uks kiunus uuesti ja lendas lahti ning ilma igasuguse v??rikustundeta sisenes keegi segane mees, kellel oli selline n?gu peas, justkui oleks ta siga, mida p?ssist lastud. P?ev, kuum ja virvendav, paiskus korraga ruumi, ja v??ras seisis uksel nagu m?ni keeduviljaaeda kogemata kasvama juhtunud r??bakas moon. Tema r?ivaks oli viimseni tolmune frakk, ilmselt oli tema t??ks m??a tsirkusepileteid, mingit eliksiiri satikate vastu v?i muud seesugust. „Vabandan, et hilinesin!“ ?tles ilmutis p?ris harilikus viljandip?rases vene keeles ja tema silmad oli poolpilukil nagu m?nel talumajal-huutoril kuskil V?hma-gorodoki l?hedal s?gavas v?sas. „Seesinane, aig om ?rike, et sattusin Eesti laevale, ei p??senud kohe tulema!“ Ta pudistas lauseid nagu pihust seemneid. Moor l?ikas edasi melonit lahti ja vaatas teda arusaamatuses. „Sa said juba ju kaks kuud tagasi potkut! Lasin su juba siis lahti, kui Rootsi laevalt niisamuti helistasid-pl?misesid, ei m?leta v?i?“ Mees tegi ristim?rgi, ohkas ja v?ljus hiljukesi. Opiatovit? maksis ?mbrikust v?etud vanglarahaga ja ruttas v?ljap??su poole. Kuskilt s?gavalt tema seest kerkis naer nagu h?bedane lennuk l?bi paksude pilvede ?les piibelehe?itega kaetud taevase aasa kohale. Suu kiskus v?gisi naerugrimassile. Ta jooksis v??rale kiiresti j?rele, nagu tehakse m?nes kadunud liivlaste ringm?ngus! „Pidage, isand Guk?!“ h??dis ta urkaust lahti paisates. Guk? istus jahmunult lasteatraktsioonile, karussellikesele, mis ime k?ll, ei olnudki viljandlikult koerajunnidega kaetud, vaid s?ras puhtusest. „Kas see oled t?esti sina, Opiatovit?? No see on k?ll n??d uskumatu lugu! See ei v?i olla ilmsi, Konstantin, oh sa Nepaali printsess ja kiirabiauto varietees, kullake. Sain kohe aru, et midagi juhtub, selg s?geles juba hommikul...“ imestas Guk?. Guk? vahtis vana s?pra Opiatovit?i nagu m?nda s?vavee-r??ba-fishi Odessa kuulsal kalaturul! „Mnjaa, sinust pole p??su, lendad j?rsku l?bi ?hu nagu kahvel vihase patsiendi k?est g?nekoloogi matusel kirstu suunas, no oled ikka nadikael, Opiatovit?, kallike!“ Guk? embas Opiatovit?i ja see oli t?eline soomepoisi kallistus, kes t?mbab sind rinnale, et selja poolt finkaga l??a, naeratus ta suul aga on m?esuurune nagu kivikuhi partisanide juhi haual. Kuid Opiatovit? poleks olnud vana varas, kui ta poleks kogu selle jabura jutu peale murdnud endale igaks juhuks m?ttes ?ht valget akaatsiat valvsusem?rgiks rinda. Guk?, n??d lasi ta ennast kutsuda Kuksiminen, justkui murdus ja asus jutustama, mis k?ik viimase k?mne aasta jooksul juhtunud oli. Kuidas soomlased v?imule said ja kogu Eesti ?likiiresti ?htlase pension?ridemassiga ?le ujutasid. Ning polnud imestada, et nad just eriti p?ikselisse Viljandisse kippusid, sest Soome kliima oli suurema osa aastast Vorkuta tuul veebruaris, mis s?rmi murrab. Kusagil Kuusamos p?sis ju lumi maikuuni! Kuid Soome kohta kasutas Kuksiminen nimetust Sutse ning Venemaa oli Kemenume! R??kis, kuidas sutselaste president Koivu m?ngib v?rkpalli, sigar suus, v?rkpalliklubis Sigaripall ja kuidas maakohtades kardetakse eesti metsavendi, keda kutsutakse virolainen k?pykaarti! Kuksiminen jahus k??ksudes oma reisidest l?unamaadesse, ta oli palju j?udnud, n?iteks tutvunud Tai kuningriigis joomaahviga, kes talt pudeli ?ra v?ttis, t?hjaks j?i ja l?puks p?he puruks l?i. Juoppoapina, perkele! P?ike, mis nende pea kohal aina k?vemini k?rvetama hakkas, kuulas t?dinult k?ike seda rumalat juttu, mida Kuksiminen s?damepekslemise saatel vanale tuttavale ette kandis nagu osav kelner k?ikidest toiduj??kidest p?eva l?puks kokku kogutud j??tmekandikut, niinimetatud kalossi, mis uuesti ?htul s??gisaali maha m??akse. Paljut teadis Opiatovit? niigi, ta oli kambris alati rohkem vaikne kuulaja, kui teised oma v?rvilisi t?toveeritud papagoisid (need olid siin midagi analoogset vanasti Viljandi vanglas tehtud kirikutornidega) demonstreerisid. Ahv tekitas temas isegi korraks huvi, niisuguse ahviga v?iks ju trammis imet teha, palju v?ikeseid rahaka?elotte v?lja ?ngitseda! Aga kui ahvil on viinaviga k?ljes, siis oli asi enam kui kahtlane teenistuse m?ttes muidugi. Pikka teed oli k?idud, n??d istus Opiatovit? nagu mustlase ees, kes kaarte v?lja laob, ta oli surematu arestandina saabunud elu s?lmpunkti justkui kohtuistungile, kus ?eldakse, mis edasi saab. Kuksiminen tulistas aga nagu kuulipildujaga konvoi oma l?putuid lugusid. Kriitiline moment, ja neid oli olnud kinniistumise ajal omajagu; tume element – selliseid tegelasi on vanglas juba alati piisavalt, ning armastuse palav pudru – romaanike ?he silmn?htavalt pakseneva k??git??lise-soomlanna-pension?riga – k?ik see pidi Opiatovit?i jaoks n??d j??ma kroonulikult hoolitsetud tehisripsmetega kaamerasilma vaateulatusse. Aga midagi uut oli Opiatovit?il ilma trammita raske v?lja m?elda, seep?rast tuli pigem kesklinna suunduda, et oma silmaga l?puks veenduda, kui kaugele Tampere oma trammiliiniehitusega ka j?udnud oli. Juhul, kui neile oli t?esti Kuksimineniga elus ?ks langevari, nagu ?eldakse, kahe peale m??ratud, siis k?ll... Eks elus on ikka neid, kes l?hevad kaugele teele, ja samas ka neid, kes istuvad kodus, ning on s?gavalt kahtlane, kas inimene saab niisugust valikut ise teha, aga igal juhul peab iga?ks mingi otsuse juba siis tegema, kui tal veel aega on antud, hiljem on v?gagi raske oma kurssi muuta, sest suurel laeval on v?ga s?gav s?it. Ning kellega siis veel, muidugi nii m?istuse piires, kui mitte Kuksimineniga, pt?i, Guk?iga, v?is taanduda elu voolude villu? Ainult frakk oli Kuksiminenil seljas justkui orikal pigim?ts, ?ratas t?helepanu, v?lja n?gi ta t?esti ?rajoonud briti aadlikuna, m?ne l?helordina, kes kuuldavasti k?isid kalastamas kuskil ?mmakoski all. T?kikese l?het, seda paksu poega, oleks hea konjakiga s??nud praegu aga meelsasti! Nii et las elu teeb siis fotot meist, m?tles Opiatovit?, olgu siis elu j?lle kord suisa ?ks meisterlik loodusfotograaf, kes oma k?e pealt hakkliha pakkudes neid kahte nagu segaseid ??kulle oma v?tteplatsile meelitab! Ta ohkas ja t?stis k?e, sest niisuguse alandliku ?estiga peatati siin autobusse. Juht v?ttis raha ja vaatas neid pilguga, mis sarnanes presidendi vaatele, kes v?tab l??neranniku sutselastelt-randlastelt vastu j?uluks saadetud haugi... Soome, pt?i, Sutse! Just nii nagu V?inamoinen tegi haugist kandle, j?udsid Kuksiminen ja Opiatovit? kesklinna. Ometi oleks paslikum v?rrelda Opiatovit?i silmi s?rjesilmadega, sest trammi kui sellist kesklinnas n?ha polnud. Linna peat?nav, H?meenkatu, mis viis kaubamajade juurest raudteejaama, oli ?leni ?les kaevatud, t?is betoon??ri ja raudv?resid ning kolla-puna-kirjuid hoiatuslinte. R??pad tundusid k?ll olevat juba maha pandud, aga siis oli k?ik millegip?rast takerdunud, kollased torud kuhjunud, tekkinud igasugused probleemid l?bil?igatud kommunikatsioonidega, nii et isegi k?ige kurjem naisbrigadir j?i siin kohe h?tta ja v?is vaid unistada endale elu jooksul rajatavast liikuvast monumendist. L?inud ?htul t??lt koju, m?tles selline t??dejuhataja endamisi, et tal on vaenlasi nagu soos sammalt. Ning kui k?ik tundus juba sujuvat ja oleks v?inud m?ne l?igu trammiteest ehk avadagi, ilmus ikka kuskilt v?lja m?ni mehelik naisbussijuht, kes suitsu tehes ta l?bi s?imas ja bussile l?bip??su n?udis, v?i siis m?ni pension?r kuskilt seitsmendalt korruselt, kellel kaevet??de t?ttu pommidega Becker seinal igavesti ajan?itamisest loobunud oli. See viimane oli eriti hirmus! Kogu linn ja riik n?iski siin pension?ridele alluvat! K?ll tahtsid nad s?ita oma kepikestega matkarajale linnaserva v?i p?ksikestega ujulasse, ja januga isegi kaugesse ?llekasse, kus kaks toopi ?he hinnaga anti, juhul kui enne keskp?eva kohale l?ksid. Nad tulid kodudest ja hooldekodudest, paljud ka sellistest majadest, kus muidu nagu korterid olid, aga sanitar esimesel korrusel valvet pidas. Oli v?rdlemisi ilmne, et nad isekeskis k?ik tuttavad ja m?nes tehases kunagi koos t??tama olid juhtunud, sest Tampere oli tehaste ja t??liste linn. Ja iga bussijuht pidi siin olema nagu jahimees-kindelk?si, et neid millegagi ei vihastaks ega pahandaks, et nii-?elda kuidagigi ei oleks ta kujundlikult ?eldes tulistanud m?nele neist vanadest j?nestest vasakule poole, mida iganes see ka t?hendama pidi, nii et j?nese sapp laiali lendas ja m?ne sellise liha rikutud sai. Pension?r oli Sutses, pt?i, Soomes, p?ha loom! Kuksiminen juhatas ta l?bi jaamaalustest koridoridest, kuhu Riias normaalne inimene kunagi oma jalga ei t?stnud. Siin Tamperes oli aga k?ik teisiti, haisvate muusikute asemel olid kenakesed kohvikud ja hipipoed, kus pension?rid v?ikest viskit v?tsid ning enda k?isteta teksatagile m?ne uuema ansamblinimega embleemi lasid peale k?rvetada. Opiatovit? k?ndis ja imestas, vaatas senin?gemata maailma ettevaatlikult kui m?nda keskaegset miasmi, udus tekkivatest m?dastest ainetest auru, mis normaalsele inimesele ohtlik on. Vaikselt hakkas talle kohale j?udma, miks Sutset ennevanasti Soomeks nimetati, see oli ju soomaa nii mitmeski m?ttes ja kui m?ni teadlane oleks talle seletanud, et udu tekib veepiiskadest ja virvatuled metaanist, siis oleks ta pikalt naernud. Teadlased-arhimeedesed polnud kunagi ?iget vaibi tabanud, mida varas tundis k?huga, pilguga, mis kellelegi otsa ei vaadanud! Kuuse juurtest punutud k?ied rippusid siin putkades k?rvuti kasevitsadega, mis pidid saunas kasutades m?juma nagu habemeta musid. Keegi invaliid m??s m?nniokkaid, mida panna patjade sisse, teine ?ritas h?lma alt m??a tammepuut?kikesi, mis p?rinesid Ahvenamaalt. Ettev?tlikkust tundus siin rohkesti olevat, aga k?ik see m?jus nagu kari kummitusi, mis kivip?llult t?usevad. Mnjah, m?tles Opiatovit?, parem on siin kulgeda vaikselt nagu siig, koerana haukuda midagi polnud k?ll m?tet. Ta vaatas v??ramaa kaupu ja meelde tuli Riias lapsep?lves ?eldu, et eks konngi on hea, kui s??d teda teadmata! Siis varastas ta nagu m??daminnes ?ra ?helt pimedalt kepi. Muuseumis Kuksiminen, pt?i, Guk?, oli end t??le munsterdanud suurde majja, kus n?idati lastele mingeid karloss-loomi. Need olid hirmus populaarsed pika koonuga tegelased, kellest oli palju raamatuid ja filme tehtud ja kes n??d rassisid ja toimetasid lugematutel stendidel ning makettidel. Nimetati kloune mumideks ja kui nad alguses olidki kaunis arusaamatult kurjad olnud, muutusid mumid m??gi edenedes ja populaarsemaks saades ?ha ?maramateks ja lahkemateks. Kahe k?rva ja hiigelsuure nagu mumpsis oleva koonuga mumide perekond elas sarnaselt soomlastele ikka oma ilusas majakeses. Mumimuuseumis oli hubane ja p?lesid lumepallidest tehtud laternad, kuid kui Opiatovit? ?hte sellist kerakest k?tte v?tta tahtis, sai ta aru, et kogu v?rk on plastmassist, just nii nagu Viljandi trammijuhi juures rippuv suveniir-ahv v?i kasetohust lilletorbik. K?ik oli siin kunstlik, n??rredel seinal oli maalitud ja puut?vi, mida tassisid mingid t?sisemad kollid, paistis l?bi. Mnjaa, kadunud Arka?ale oleks siin hirmsasti meeldinud, ta oleks kohe m?nesse neist nukumajadest sisse pugenud nagu ka legendaarne Viljandi Lossi t?nava viimane metsavend-estoonets h?rra Pugi! Kuksiminen aga asus t??le: juhatas lapsi, tegi pilti, keeras vastavalt k?lalise rahvusele nupukest ja lasi valjuh??ldist mumijutte. Polnud nagu p?ris tema, Arka?a-avastaja ampluaa, pealegi oli k?ik siin kuidagi sama v?lts kui jaamaaluses k?igus. Jaamas peabki kuse j?rele l?hnama ja muusik-degenerant-iseprodjuuser jubedat laulukest venitama, mitte olema poekesed ja kohvikukesed! Nii ka siin, no ?elge, kus on mumide surnuaed v?i mumide segasaun? Pole! Ainult miskid muinasjutud, nagu k?ik mumidki oleksid olnud juba s?nnist saati mumpsis pension?rid! Ja mis pidi see veel t?hendama? Seinal oli plakat, kus naeratas mingi uimane ?antrett-?at??n-t?itsa-ljapkin-tapkin eesti kirjanik, kelle luule?htu pidi peagi kavas olema. Lubati pakkuda ka kohvi ja k?psiseid! Opiatovit?il hakkas l??ge, oleks tahtnud pigem korralikku kapsaleent, pudru ja pirukaid, mitte kuulata sellist ruutukuningat, voja?eerida sellist Der?imordat! Kuid ta sundis end eludoominot m?ngides rahulikuks. Ja muutus ringi lonkides l?puks kurvaks, sest ta oleks v?ga tahtnud n?ha m?nda natukenegi elusat mumit, millega oli nii, nagu stendilt v?is lugeda, et kui sellist Keuruus n?gid, t?hendas head, aga Hyvink??l halba. L?puks ajasid kaks turvameest higise Kuksimineni millegip?rast muuseumist v?lja. „Ma ei saa aru, kas sa siis ei t??tagi siin?“ Seda Opiatovit?i k?simust kuuldes oli Kuksiminen peaaegu naerust suremas. Pilet Kuksimineni soov oli, et nad alustaksid p?rast „t??d“ kultuursematest Tampere ?llekatest, muidu pidi ?okk Opiatovit?i jaoks liiga ?ge olema, ?tles ta. V?geva keskplatsi servas, kus asus busside l?pp-peatus, kirik, turuv?ljak ja veel jumal-teab-mis, asus ka teater ning selle einelaua klaasuksed olid kutsuvalt p?rani. Kultuurikohvik Kivi oli v?rdlemisi t?hi, nagu oleks ahm siit l?bi jooksnud. Vaid paari laua taga tukkusid toopide juures suurte punaste viisnurkm?rk-sonidega vanamehed justnagu karistust kandes, ja ometi vist kuidagi omamoodi ?nnelikult, eemalt vaadates sellised arusaamatud staretsid-t?elovekid-metslased. Akna all laua taga aga magas mees, kes k?ll hingas, aga tema ?mber ei saanud hingata... Ta k?rval maas oli pooleldi lahtirullunud punane plagu, kus oli ?nneliku kassi n?gu ning umbes selline kiri, et Tampere kommunistlik partei annab vaestele t??listele kassiliha, kuid vasak k?si oli krampunud mingi paberi ?mber, mida ta hoidis tugevalt ja kuidagi hellalt... Keegi v?rdlemisi k?ikuv Che Guevara s?rki kandev naine t?usis kohe ja libises leti ??rde ning asus pilkudega Kuksimineni kaelust n?rima, nagu argentiina hunt keset Patagoonia t?hermaad luurab m?nd hilist raudteejaamas ootajat. Seda, et see oli peenikene koht, puha teatrikohvik ehk soomekeeli kiaateri-kohvinmaja, v?is aimata vaid kaudselt, klaver ja grammafon, palm ja l?hter olid k?ll olemas, aga k?ik hirmsa tolmukorra all ja kuidagi kohatu nagu m?ni armeenlane, kes s?idab rongiga. Opiatovit? l?ks, t?stis kommunistist magaja klaasi teise kohta laua peal, nagu oleks malek?igu teinud. Kolhoosi saunas v??rast mat?alkat v?tva seebise haigutusega sai paberilipakas mehe k?est tema p?ue. „Jumalaga, kaunitar-sutslanna!“ h??dis samal ajal Kuksiminen k?risedes ja riputas end Opiatovit?ile kaela. ?htu oli t?esti algamas! Kae taati, m?tles Opiatovit?, Kuksiminen k?itub nagu m?ni k?lavanem, aga ei ?elnud midagi, sest m?tles juba varastatud paberikese peale. Mis k?ll seal olla v?is? Ta tiris seletamatus joobumuses oleva Kuksimineni trepist alla ja l?kkas uksest v?lja, et salamahti lipakat ?le vaadata, ja sai kohe aru, et oli varastanud vaid muuseumipileti kuhugi Leninimuuseumisse... Opiatovit? heitis traagilise pilgu trammitee p?rast ?les kaevatud keskplatsile. Kui tal ei oleks olnud pikka elukogemust, mis ?tles vaikselt k?rva, et juhuseid elus ei ole, siis oleks ta vajunud pettumusest terve arssina jagu k?hmu. Lenin elab igavesti! Nad jalutasid l?bi v??ralt sumiseva ja viimseni ?les kaevatud kesklinna ning j?udsid puudega ??ristatud bulvarile. Lenini muuseum asus suure puiestee ??res uhkes juugendmajas. Oli arusaamatu, kuidas t??listel raske ja p?rguni kirutud elu k?rvalt oli olnud v?imalik nii palju raha k?rvale panna, et isegi suitsevate tehasekorstnatega vitraa?id peauksele telliti. Aga see oli kohatu k?simus, sest nii m?neski m?ttes oli Tampere Lenini muuseum t??listele nagu kirik, ja nii nagu Jeesuse elus oli k?ige olulisemaks s?ndmuseks tema kohtumine Juudaga, olid siingi 1905. aastal esimest korda kohtunud Lenin ja Stalin, kes kandis tollal k?ll veel oma neiup?lvenime Jossif D?uga?vili. Kuna tsaariVenemaal oli olnud ohtlik koosolekut pidada, andsid Tampere t??lised heal meelel oma uhke t??liskiriku v??rastele prohvetitele kasutada. Kuigi ka Sutse oli olnud tsaaririigi osa, oli siin alati v?imalik v?lja panna tugev t??lisvalve. Hoovi valvas teise korruse r?dunurgal olev pronks??kull, sest vaevalt et tavaline ??kull oleks end proletariaadi hulka kuuluvaks lugenud! Majas oli otsustatud t?htsaid asju: et Sutse verivorst on maailm parim vorst ja et tuleb luua uus riik nimega N?ukogude Liit! Opiatovit? andis pileti Kuksiminenile ja sisenes ise muuseumi pimedana. Ta kopsis kepiga stende, nagu oleks olnud m?ni alpinist m?estikus, ega olnud millegagi rahul. „Kuksiminen, need inimesed siin on hulluks l?inud!“ lausus ta m?tlikult, vaadates tendentslikke videol?ike, kus teatava imeliku leebusega ?listati kuulsat terroristi Leninit. Eriti pikalt vaatas ta fotot, kus oli kujutatud naisi punalippude ja loosungiga „Me ei oota enam, me n?uame!“. Vihaselt sammus ta ekspositsioonisaalis edasi, kuni kostis summutatud karjatus, Opiatovit? oli avastanud mootorratta, mille k?lgkorvis istus Lenin ise! „See paistab vahast tehtud olevat!“ lausus ta Kuksiminenile, kes v?ttis kohe Leninil ninast kinni. „Kelm, oi kui kelm, aga, ma arvan, k?ige sellega aetakse siin kenake rubla kokku!“ Viimaste s?nade juures oli Kuksiminen kummardanud ja katsus Leninit k?lgkorvist v?lja t?sta. Punase terrori isa, kelle t?ttu otsesemalt v?i kaudselt oli h?vitatud oma 100 miljonit inimest, n?gi v?lja nagu m?ni sutselasest pension?r! Tal oli seljas korralik vestiga ?likond, nagu oleks ta kuulunud m?ne panga juhatusse, milletaolisi ta s?ber D?uga?vili ohtralt r??vinud oli. Kuksiminen tiris veel korra, Lenin hakkas t?mmates kerkima ja n??d v?isid k?ik n?ha, et ta tagumikust tuli v?lja suur polt, millega v?is puuslikku ?ksk?ik kuhu kinnitada, ja ta oleks ikka vaid totralt naeratanud. Kuid Lenin oli ka ilma mootorrattata ?llatavalt raske, nagu oleks tal t?esti hing nagu bensiin sees olnud, sest ateistid teadup?rast ei kaalu midagi. Opiatovit? sai joonelt Kuksimineni plaanist aru ja nad jooksid Leninit kahe vahel hoides v?ljap??su poole. „Hoia!“ karjatas Opiatovit? ja hoidis muuseumi ust niikaua kinni, kuni ta pimedalt varastatud kepi oli risti l?bi k?epidemete pannud. Pilotkaga paks naine, piletim??ja ja valvur, hakkas ust kangutades j?uetult nutma. Koristaja trepil aga kummardus maani, kui temast m??dusid kaks meest, kandes Leninit nagu Simbergi kuulsat haavatud inglit. „K?tte saime!“ Seda ?eldes lasi Kuksiminen Lenini k?va kolksuga pargipingile, kuhu see j?i nagu m?ni kodutu p?rast ?llesaalist tulekut n?oli magama, suur metalljurakas p?ksipersest v?lja turritamas. Kuid m??da pargimuru oli v?rdlemisi h??letult nendeni j?udnud ratsapolitseinik. „Kelle te k?tte saite? Mis toimub?“ Hobune peatus Opiatovit?i k?rval, loom oleks ilmselgelt ja hea meelega hammustanud teda nagu m?nda k?psist-lollakat-anarhisti. Hobune oli v?rdlemisi t?dinenud vasakpoolsetest m?ssajatest, vabariigi aastap?eval oli ta neid protestimarssi laiali ajades iga kord rutiinse m?nuga tallunud. Ratsapolitseinik irvitas. „Keda kuradit? See on ju Lenin...“ Ta t?mbas v?lja m??ga, kummardus ja raius ropsuga pingil magaja ?he k?rva ?ra! Ilmselgelt ei sallinud siin Tamperes seda puuslikku ikkagi keegi veel, ei kannatanud, nagu ?eldakse, isegi mitte silmaotsaski! „Ja n??d kaote siit... kuradi vanglafaustid... et ma teid... enam... siin ei n?e...“ Opitovit? ja Kuksiminen rabasid haavatud Lenini ja ruttasid neile antud k?sku t?itma. Alles n??d panid nad t?hele, et kogu uhke park oli peenardeks ?mber kaevatud ning siin ja seal k?kitas v?i rohis penskareid-veganeid-mullamulle, kes kasvatasid linnale k?rget renti makstes oma nelja porgandit. Kuid nad ei m?rganud, ja nii oligi see m?eldud, et politseinik toppis oma m??ga puu??nde, keeras kuue teistpidi, nii et sellest sai sinine t??liskittel, ja asus t?ttamata ning rahulikult, kuid samas osavalt nagu ??lind, kes oma laia nokka kordagi kogemata vastu kuuvalgel helkivat veepinda ei l??, neid j?litama, peitudes siin ja seal pension?r-aiandushuvilise-vaksalihullu selja taha v?i siis lihtsalt okkalisse kibuvitsatihnikusse. „Isegi Mosvas on sarnane muuseum ju suletud, miks siis siin... niimoodi... Lenini ja tema s?jakommunismi t?ttu h?vitati ju kogu eliit, ja, t?esti, k?mneid miljoneid tavainimesi, enamik tema tehtud ?leskutseid sisaldasid tapmisk?sku,“ m?tles Opiatovit? endamisi. Ta tassis Leninit ja vaatas kaupluste vaateaknaid. Kuidas saab keegi olla nii pimedalt punane linnas, kus igal sammul on korralik k?barapood? Hiina restoran? Kus linnavalitsus koguni plaanib trammi s?itma panna? Kuid seda, et trammiga l?heb veel palju aega, taipas Opiatovit? igal t?navanurgal, kus rasked betoonplokid kaitsesid t??d teha rahmeldavaid ehitust??lisi. Trammi ei pidanud Tampere saama veel niipea, ja seet?ttu ei olnud ka ?hel trammivargal siin erilist teenistust paista. Pealegi, kui tramm tuleb samasugune kui buss, et peale saab vaid esiuksest ja mida inimesed peatustes oodates moodustavad vabatahtlikult korralikke lammas-j?rjekordi, siis pole lootustki karmant?ikul m?nda rahakotti-ka?elotti-j?ttipotti k?tte saada... „Keerame kuhugi ?llekasse,“ ?tles Kuksiminen tassimisest n?rkedes. Opiatovit? vaatas t?helepanelikult oma kaaslase n?gu – see oli ikka seesama prodjuuser-arkaadiavastaja-elukajakas! Oli k?ll veidi vanemaks j??nud ja veidi nagu vimma t?mmanud, aga vara oli teda veel maha kanda, eriti kui ta haistis head teenimisv?imalust! V?lja n?gi ta muidugi halb ja ?ldse-mitte-stiljaaga, aga Sutsemaal n?isid k?ik kandvat ruudulisi s?rke, plastmass-sandaale ja mingite kohalike indiaanisuguharude t?henduseta t?toveeringuid, nii et p?evin?inud frakk m?jus isegi v?ga antikvaar-viljandi-?ikaarselt. Pealegi oli mehel n??d oma Lenin taskus-karmanis-pussissa, nagu ?eldakse! „Imelik, imelik!“ kordas Opiatovit? endale. Tal oli tunne, nagu haavatud Lenin oleks korraks ikka veel elus olnud! Kuid lolluste arutamiseks polnud aega, sest Kuksiminen kangutas juba lahti ?llesaali ust ja kogu Lenini mitte-v?ga-ingellik raskus langes tema k?tele. ?ieti oli Leninit p?ris mugav hoida, kui v?tsid korralikult kinni raudpoldist, mis ta tagumikust v?lja ulatus. ?llekas „Morjens, bratva!“ karjus Kuksiminen kohe ukse pealt. Kas selle p?rast v?i ebahariliku v?limusega „paki“ t?ttu, igaks juhuks ruttas baarmen neile vastu ja ?tles midagi sellist, et „tekee sinne ensin asiaa nurkkaan ja sitten vasta inkomma“. Opiatovit? imestas, aga l?ks, nagu ?eldud, nurka m?nguautomaatide k?rvale ning hakkas p?ksin??pe lahti tegema. Kuksiminen, kes Sutse keelt paremini jagas, t?mbas ta tagasi ning l?kanud baarmeni eemale, pani Lenini ikkagi keset ruumi baarileti ??rde seisma. Ta r??kis midagi baarmeniga, ja kuigi see ei olnud kohe k?igega n?us nagu m?ni tulet?rjujate pealik, kui temalt k?sid t?? ajal suitsule tuld, lubas ta Kuksiminenil korraks rahvaga r??kida. Umbes k?mmekond meest mediteeris oma toopide taga, nad vaatasid keskendunud ilmel ?ha v?henevat ?lut ega olnud v?himalgi m??ral huvitatud Kuksimineni jutust. L?puks ajas ?ks pikem kolge end p?sti ja loivas leti juurde. Ta j?i seisma Lenini k?rvale ja n??d n?gi Opiatovit?, et mehel olid sokid kahelt poolt jalga auklikuks kulutatud, ju ta siis oli sokke lihtsalt keeranud neli korda jalas, kui auk j?lle sisse tuli, aga mitte vahetanud, nagu t??taks ta kuskil kingatehases kulumisosakonnas, aga poleks veel kingi jalga saanudki! Mees v?ttis proteesid suust ja teatas, et tahab Leniniga pilti teha. Kuksiminen oli kohe asja juures. „Aga kus on raha, mees?“ „N?ed ishegi, v?ta proteeshid!“ Kuksiminen silmitses arusaamatuses valehambaid. „Hm. Mida ma nendega peale hakkan?“ „Sha oled ikkha p?ris rumal meesh, teed shuppi loomulikult! Need on head, veel mu vanhaisha hambad, kes oli laevaomanik Mississipil.“ N??d ajas p?sti end veel teine ?llevahtija. „Need on ohtlikud hambad! Kui hommikul ?rkad tema hammastega, siis su pea valutab ja on pohmell. Mul on mitu korda nii olnud!“ Saal hakkas elavnema, nagu oleks siinses nukuteatris l?puks mingit t?kki m?ngima hakatud! Ka kolmas t??p, valge kitliga juuksur, kamm ja k??rid taskust paistmas, tuli asja vaatama. Ta katsus Lenini tagumikku keeratud polti ja noogutas tunnustavalt. Tema silmad olid hallid nagu k?lmaga gaasistunud bensiin. „Kuule, poika,“ k?netas ta Kuksimineni. „Ei tost tule mit??n, kui sa Leninille olut ei anna!“ Ning ta ostis toobi ja valas selle Kuksimineni vastuv?idetest hoolimata Lenini suust sisse. Siis s?litas ta kammile ja kammis Leninil juuksed ?ra. Isegi Kuksiminenile oli see liig ja ta k?sis: „Kas sa alati s?litad kammile?“ „Ei, tavaliselt s?litan ikka otse p?he!“ Kuid ots oli lahti tehtud, basaar-vaksal-mausoleum avatud. Telliti toope ja tuldi juba hulgakesi Leninit patsutama. ?ks laulu jorutav turum??ja tahtis n?ha Lenini mune. Kuksiminen tegi lahkesti Lenini p?ksiaugu lahti ja lasi mehel k?e sisse panna. „?ra ainult ?leliia pigista, Paganini,“ ?tles ta ettevaatlikult. Siis ajas end p?sti keegi paks ja rikas mees. Ta vaatas Leninit ja andis n?u: „Antakaa sille viinaa...“ Kuid ise ei ostnud ja taarus ?ue. Sisse tuli bussijuht ametim?tsi ja v?ikese musta kotiga. Ta kuulas ja vaatas ning viimaks k?sis, kas v?ib Leninit l??a. Kuid Kuksiminen ei lubanud, sest n?gi Leninil ees suurt tulevikku. L?puks t?usis baarinurgast keegi sinise t??kitliga mees ning kutsus Kuksimineni ja Opiatovit?i k?rvale. „Mulle tundub, et te olete v?hem haridust saanud kui see Lenin siin.“ Sel ajal katsus keegi leti juures Leniniga maadelda. See oli haruldane hetk ja asja oli vaatama kogunenud terve hulk vaikivaid mehi, ?lletoobid k?es. „Ma ?tlesin teile juba p?eval pargis, et kui te kohe Tamperest ei kao, l??n teil ise silman?o ?les!“ Kuksiminen tahtis midagi vaielda, aga Opiatovit? ei vaadanud enam tagasi, ta rebis Lenini maadleja haardest ning tormas k?rtsist v?lja. Oli selge, et selles planetaariumis ei olnud neile magamiskohta t?htede all antud. Tuli kurgedena tagasi kodumaale, Viljandi-gorodokki lennata! Just sel hetkel avas Lenin esimest korda silmad, kuid pani need kohe uuesti kinni ning vaid oigas vaikselt. Opiatovit? ja Kuksiminen kiirustasid rongijaama ning nad ei n?inud oma teel enam mingeid ?risilte, vaateaknaid ega k?ikjal suusakeppidega ringikoperdavaid rikkaid Sutse pension?re. Juhtum Helsingi raudteejaamas Kuid pakike ?anghaist ehk prodjuuser-aferist-s?pin?mies Kuksiminen, vanglast v?lja saanud vana taskuvaras Opiatovit? ja nende eksponaat-perkele-tulevikulootus Lenin, keda oli, muide, p?ris mugav tagumikust v?ljaturritavast raudpoldist kinni haarates tassida – see kuldne kolmik rahunes alles rongis. Rong s?itis mitu tundi ja j?udis justkui linnutiivul Helsingi raudteevaksalisse. Opiatovit? ?ritas Leninit panna n?oga seina poole seisma v?ikeses putkas, kus pakuti head ja paremat ning mille nimi oli Rongijaama Worst. See oli pisike klaasseintega tuba keset vaksali ootesaali, kus t??mehed ja rongileruttajad said viimses h?das friikartuleid ja t?kkideks l?igatud kabanosse osta. Opiatovit? s?ttis Leninit p?ris t?kk aega nurka seisma, kuni sai viimaks aru, et vorstiputkast l?bi klaasseina v?ljaj?llitav ajalooline kurjategija ?ratab palju rohkem t?helepanu kui pruunis ?likonnas tundmatu kiilakas onkel, kes istub k?rge puki peal raudpoldi otsas. Kuksiminen oli l?inud ohates ja Opiatovit?i n?udmise peale trammipileteid hankima. Opiatovit? tellis endale vorsti ja kaks ?lut, kuid kui ta leti juurest kuumaks aetud vorsti t?i, pani ta imestusega t?hele, et ?lu ei olnud v?henenud mitte ainult sellest klaasist, kust ta kohe r??banud oli, vaid mingi kummalise ?hendatud ?lleklaaside seaduse alusel ka teisest pooleliitrisest ?lleklaasist, nagu oleks kannukesel kujutatud karu ?lle ise ?ra limpsinud. Ta vaatas ehmunult vasakule ja paremale, silmad vilasid nagu trammis t??d tehes, kuid midagi ebatavalist ta ei m?rganud, ruumis polnud ?htegi soome ?llekarmant?ikut m?rgata, kes teda nii osavalt petta oleks suutnud. Vaid Leninil oli pea kuidagi l?busalt k?ljele vajunud. Vaksal oli veel vanal heal ajal ehitatud ja oli k?rge nagu m?ni katedraal v?i Punane v?ljak, nii et pisike klaasist vorstiputka sobis Leninile mausoleumiks v?gagi. See rahustas Opiatovit?i ja ta asus rahulikult vorsti s??ma. „Anna mulle ka,“ kostis korraga h??l Lenini sisemusest. „V?tke aga ise, kahvlit ei ole,“ vastas Opiatovit?, kes j?lgis m?tlikult m?ludes ?hte luigesarnast inglast, kellel piilus priske lipuv?rvides rahakott nagu v?ike ka?elott p?kste tagataskust ehk varaste keeles „trepikojast“ v?lja. Korraga katkestas ta m?lumise, sest h??les, mis teda k?netanud oli, oli midagi nii vapustavat, et vana taskuvaras peletas ka?elotikese m?tetest ja k??ksatas vorstit?kkide lennates... Ta vaatas hirmuga Leninile otsa, nagu oleks see m?ni Rjazani metsatihnikust ilmunud r??vel! „Just, anna mulle ka,“ kordas Lenin k?tt sirutades. „Vaata kui t?mban sulle,“ ?rkas Opiatovit? keset arusaamatuse ?ikesepilve. Uh, kuidas tal ehmatusest sees keeras! See nukk, Lenin, ju r??kis! „Kuule, malt?ik-balvant?ik,“ kiunus vahakuju n??d erakordselt k?va ja vastuvaidlemist mittesalliva h??lega. Opiatovit? ?rkas ikka veel nagu pikast unest ja r??kiv kummitus ei kadunud! „Anna kohe mulle ka seda vorsti, mida sa oma t??rahvalt r??vitud veriste rublade eest siin soome seltsimeeste juures s??d!“ J?rgmisel hetkel kattis tagasi j?udnud Kuksiminen Lenini n?o vorstist j?rele j??nud pappkarbiga kinni ja hoidis seda niikaua, kuni suure juhi ja ?petaja rabelev keha taltus. Sinep, k??slaugukaste ja ket?up voolasid kurvalt m??da tumepruuni ?likonnavesti alla. Lenin k?his ja vaatas neid kavala pilguga nagu kurat, kes s??b p?ise p?eva ajal p?llul herneid. Siis limpsis ta veidi lipsult kastet ja t?mbas lurinal uuriketi l?bi suu puhtaks. „No kui te juba niikaugele olete l?inud, siis... teadke, et sellise vorstiga v?ib isegi riiki kukutada!“ Aeglaselt s?rmi lakkudes vaatas Lenin uurivalt ringi. „K?ik tsaari despotismi ohvrid peaksid niisugust vorsti s??ma!“ Lenin l?kkas Kuksimineni otsustavalt k?rvale ja ronis lauale ning tahtis hakata k?net pidama. „H?rrased vorstiemigrandid! Maha doktorivorst!“ h??dis Lenin, kuid l?i tagumikust ulatuva poldiga nagu sabaga kogemata vastu klaasseina, nii et see purunes v?ikesteks kildudeks! M??daruttavad sutselased vaatasid, aga ei ?elnud midagi. Kuksiminen rebis Lenini laualt alla ja sakutas teda, nagu oleks vihaselt kaotades kaardipakki seganud. Juba oli eemalt n?ha vammusesse m?hitud valvureid, kes jooksid vorstiputka poole. Oli viimane aeg kaduda selle „?anghai pakikesega“ rahvamassi, et j?uda veel viimasele laevale. Mu aadress on Viljandi, Finlandia Oleks tahtnud keegi karjuda k?rgelt taevast, pilvepiirilt, et tere hommikust, armas Viljandi, sulle on tulemas pakk ?anghaist, aja ennast n??d juba jalgele, jookse kasv?i karkudega vastu postiljonile, sinu suured pojad p??rduvad tagasi nagu oksendaja peosaali, siis oleks selline h??dja h??l, pea otsast karjunud Ristija Johannese h??atus tabanud v?ikese linna t?navatel vaid paar liikuvat olevust. Vaadake ise, kaks kassi, ?ks must-pruun-valge angoorasugemetega ja teine h?behall, ?rajooksnud k?rget briti t?ugu volask, istusid turuhoone kalaosakonnapoolsel k?ljel ja vahetasid teineteisega laisalt kohti t?pselt niisama ajuvabalt, nagu Viljandist k?mnekonna kilomeetri kaugusel Paistu kaunis P?rguorus v?tsid niheledes p?ikesevanne kaks Johannest, verinoor Johannes Semper ja noore verega Johannes Barbarus, esimene neist luges luulekogu rohuk?rtest, teine raamatut vampiiridest. Just n?nda nagu kassid ootasid kalaauto saabumist turu Valuoja poolse v?rava juurde, passisid ka kaks Johannest leeritunni algamist kohalikus kirikus. Barbarus oli juba Paistu kirikumemmede hulgas t?helepanu p?lvinud oma sandaalidega paljaste jalgade otsas, nii et naiste ?ksmeelse arvamuse alusel oli tegu t?elise Ristusega! N??d oli ta oma m?lemad jalad pannud ojja, mis jooksis v?ledalt l?bi P?rguoru, ning ootas kannatamatult, millal saab j?lle leeritunnis t?drukute pluusidelt kirpe p??da. Kuid muidu tukkus haljendavate viljap?ldude keskel asuv Viljandi linnake liikumatult nagu metsa p??rav k?latee. Kuid m?nes Viljandi linnakese jahedas keldris k?is ikkagi kibekiire t??. Nii oli ?llebaar Kulksis ametis baaridaam Jazumt?ik juustu l?ikamisega ?htuse soome luuletajate esinemise tarvis. ?llebaari pidi sisenema j?rsust trepist, sest tegu oli vana tapamaja keldriga, mille ukse kohale oli lihtsalt n??d ?llevaat riputatud. Maakividest tursked keldriseinad pidid kannatama k?ike ning kuigi nii m?nedki kunded varastasid siit vihmavarju sisse peidetult singil?ike ja isegi ?lleklaase, v?is Jazumt?ik neid korrale kutsudes teha vaid veidi etteheitvalt keelega at-tsa-tsaa, ei muud, sest p?him?tteks oli „oleks vodka ja selles lodka“, see t?hendab pidu pidi k?ima vahetpidamata ja k?igilt rikastelt Sutse pension?ridelt tuli nende raha kokku korjata. Nii polnudki suurt vahet, oli selleks m?ni depressiivne maalikunstnik, alkohoolikust leheneeger v?i hiigelsuure bolonkaga hallip?ine vanur – k?igi nende k?est tuli nagu soome rahvuslooma, karu ehk Vana-Antti k??niste vahelt kup??rid enne ??d k?tte saada. Ning hea oli, kui kunded h?ppasid leti ??res justkui tihased k?lmaga ?mber maja ning joogid said kanged nagu Sutse s?gavaim j?rv, p?hjatu P?ij?nne, 95 kraadi pidi alla minema sama kiiresti nagu uppunu t?stepommiga j?rve 95 meetri s?gavusele p?hja! V?i kui m?ni telliski lahjemaid jooke, siis pidi sellegi kitsipunga laud olema lai ja vahutama ?llest nagu hiiglaslik Suur-Saimaa! R??kida v?isid sutselased muidugi mida tahes, Jazumt?ik pidi k?igi nende lollustega n?us olema ja takka kiitma k?igi rumaluste puhul, justkui tegu oleks olnud p?hadehommikuks v?rvitud munadega v?i ?lis ostetud m??gaga, millelt rooste alles kolmandal p?eval p?rast ostmist ehmatusega ?les leiad. Tere, Viljandi, pt?i, Tartu! Kuid jah, polnud t?esti mingisugust m?tet karjuda k?rgelt taevast, pilvepiirilt, et tere hommikust, armas Viljandi, sulle on tulemas pakk ?anghaist, aja ennast n??d juba jalgele, jookse kasv?i karkudega vastu postiljonile, sinu suured pojad p??rduvad tagasi nagu oksendaja peosaali, sest, armas lugeja, meie kaks ja pool kangelast l?ksid kogemata kombel Balti jaamast hoopis Tartu rongile... Katkendeid valmivast romaanist, j?rjest „Gogoli diskole“ (2015). Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/10-2021/vikerkaar/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.