Vari sinu kannul

Vari sinu kannul Anna Jansson VANEMINSPEKTOR KRISTOFFER BARK ja tema r?hm saavad uue lahendamata juhtumi. See puudutab Emelie Kartmanit, ?ksikemast algklassi?petajat, kes kadus k?mme aastat tagasi, ja leiti hiljem surnuna Lanna karj??rij?rvest.
Kristoffer Bark leiab, et uurimises oli suuri puudusi. Polnud s?venetud Emeliele enne surma tehtud ?hvardustesse. R??kides haiguslehel oleva kolleegi Sara Bredow'ga, taipab Bark, et ka teda on samamoodi taga kiusatud. Kas m?rtsukas jahib uut ohvrit?
„Vari su kannul" on j?rg Anna Janssoni vaneminspektor Kristoffer Barkist r??kiva krimisarja esimesele raamatule „T?tar kadunud". See ootamatute p??retega p?nevik on lugu v?imust ja manipuleerimisest, hirmust ja ebat?iuslikkusest. Pelutav kirjeldus sellest, kuidas t?iesti toimiva elu saab kildudeks l??a. Originaal: Anna Jansson SKUGGAN BAKOM DIG 2020 Norstedts, Stockholm Rootsi keelest t?lkinud Mari Jesmin Toimetanud Lembi Kaasik Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: Adobe Stock ja Shutterstock Copyright © Anna Jansson 2020, by Agreement with Grand Agency Autori?igus t?lkele: Mari Jesmin ja O? Eesti Raamat, 2021 K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9916-12-196-2 ISBN 978-9916-12-197-9 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat OLI SOE SUVEHOMMIK Lanna karj??rij?rve ??res. Veepind oli t?iesti liikumatu, seal peegeldus k?rge valge kalju ja mets selle taga. Kaldal seisis veokonksuga veoauto. Sukelduja vahetas autojuhiga m?ne s?na, enne kui paadisillale l?ks ja lubjakivikarj??ri smaragdrohelisse s?gavusse minema valmistus. Eelmisel p?eval oli narkojoobes noormees mootorrattaga otse kaljult alla s?itnud, et kambale muljet avaldada. Noormees j?i ellu, kuid sai p?rnavigastuse, sest kui ratas veepinnaga kokku p?rkas, tungis juhtraud talle k?htu. Ent mootorratas oli ikka veel karj??ri p?hjas ning sealt lekkis ?li ja bensiini. Lekebergi vald oli saatnud sukelduja s?iduriista sealt ?ra tooma. Vesi oli kristallselge ja n?htavus hea, aega ei l?he ilmselt kaua. Sukelduja laskus p?hja ja tegi mootorratta asukoha kindlaks. See oli raudvitstega puut?nni k?rvale kukkunud. T?nn oli t?pipealt selle koha peal ees, kust ta tahtis ratast ?les t?sta, ning sukelduja nentis vihaselt, et peab k?igepealt t?nni eest ?ra nihutama. Ta kinnitas k?ie ja kirus inimeste rumalat kommet asju vette loopida. Leida v?is peaaegu ?ksk?ik mida. Jalgrattaid, veekeetjaid, rehve – ja n??d suur ja kobakas t?nn. Aga see tundus olevat heas seisus ja peaks koos p?sima. Sukelduja t?usis pinnale ja andis autojuhile m?rku hakata saaki kaldale t?mbama. Kui t?nn aeglaselt kerkis, v?ljus sealt ?humullide sammas. Autojuht hiivas seda v?hehaaval ?lespoole. Siis ilmus see n?htavale. Vaikuse katkestas kraapiv heli, kui t?nn vastu karj??riseina puutus, puit ragises ja roostetanud vitsad l?ksid katki. Autojuht n?gi seda esimesena. Pikki punaseid juukseid, irevil hambaid s?gavate silmakoobaste all ja tursunud kollakaskahvatuid j??nuseid kehast, mis groteskse selgusega p?evavalgele tuli. 1 P?RAST PIKKA SOOJA suve hiilis n??d sisse s?gis, puude ladvad v?tsid kollasema varjundi ja ?hus oli jahedamaid tuuli. Oli reedene hommik ja septembri keskpaik juba k?es, kui vaneminspektor Kristoffer Bark ?iguskeskuse k?ige k?rgema korruse tornikambrist lahkus, et piirkonna politsei?lema Regina Zimmermanniga r??kida. Suvepuhkuselt naasmisest saadik oli ta olnud kibedasti ametis kevadisest juhtumist j??nud paberit??ga. Juhtum oli andnud vastuse ka tema enda t?tre kadumise ja surma m?istatusele. Ta oli n??d valmis seda uurimist selja taha j?tma. Bark koputas avatud uksele ja astus sisse. Regina Zimmermann seisis laia kirjutuslaua taga. Ta pikad plaatinablondid juuksed olid pealaele suurde s?lme seatud. Kost??m oli hea l?ikega ja t?en?oliselt v?ga kallis. „Istu, Bark,” ?tles ta ja osutas pealiigutusega toolile teisel pool kirjutuslauda. J?i ise seisma. „Mul on sulle ?lesanne. 2011. aastast p?rit lahendamata juhtum, mis v?iks olla midagi sinu r?hmale.” „Ma kuulan,” s?nas Kristoffer k?latult ja v?ttis istet. R?hm, mille juhiks Kristoffer Bark oli m??ratud, koosnes ?mberpaigutatud kolleegidest. Eesm?rk oli see, et nad t??taksid rahulikumas tempos vanade, lahendamata juhtumitega. Barkile polnud r?hmat?? kunagi meeldinud. See muutis tal m?tete juurest otsuste ja tegudeni j?udmise aeglasemaks. „Kas Emelie Kartmani nimi ?tleb sulle midagi?” „Muidugi!” Kristoffer Barkil k?is judin kerest l?bi. „Emelie Kartman oli see, kes 2011. aastal Lanna karj??rij?rvest leiti. T?nni sees.” Tal oli see t?helepanu ?ratanud juhtum v?ga h?sti meeles. Emelie Kartman oli noor algklasside ?petaja ja kuulutati kadunuks kolm aastat varem, 2008. Laip leiti t?nnist, millesse oli v?ljastpoolt taotud sadakond kolmetollist naela. Surma p?hjuseks ei olnud uppumine – tal polnud vett kopsudes –, vaid verekaotus. Kriminalistide s?nutsi oli t?nni veeretatud ja naelad olid kehasse tunginud. Naine oli p??dnud oma n?gu k?tega kaitsta. „Talle sai osaks s?herdune jube kohtlemine, mille k?rval Kristuse kannatused ristil tunduvad sulaselgete spaaprotseduuridena. Kas juhtum avatakse uuesti?” k?sis Kristoffer. „Jah, uurimine l?petati kahe tuhande kolmeteistk?mnendal, sest meil polnud ?htegi kahtlusalust. Eeluurimise juht oli Mikael Pettersson, kahjuks suri ta t?navu kevadel. V?hk viis ta ?ra. Aga Ulf Gunnarsved juhtis kahe tuhande kaheksandal aastal kadumise ajal uurimist ja kuulus ka kahe tuhande ?heteistk?mnendal aastal m?rva uurinud r?hma. Sa v?id temaga r??kida, ta v?eti just t??le tagasi. Mul oli majanduskuritegude osakonnas tema kogemusi vaja.” Bark ei suutnud oma reaktsiooni varjata. „See kuramuse laiskvorst. Ulf Gunnarsved ei liiguta lillegi, kui just h?dasti vaja ei ole. Ma koristasin kevadel Camilla H?rlini juhtumi uurimise ajal tema j?relt ja n??d tahad sa, et avaksin ?he teise m?rva uurimise, millega ta on kindla peale sama viletsat t??d teinud. Miks?” „Sest ma ei saa sind veel karmidesse olukordadesse panna, Bark. Enne, kui sa raskete kuritegude osakonda tagasi minna v?id, pean ma su terapeudilt rohelise tule saama. See r?hm loodi vanade lahendamata juhtumitega tegelemiseks. ?ra ole nii mossis n?oga! See pole karistus, see on h?davajalik t??.” „Ja miks sa just selle juhtumi valisid?” k?sis Kristoffer jutuj?tkuks. „Kas midagi uut on juhtunud?” „Kohalikus ajalehes hakkas ilmuma j?rjelugu Bergslageni piirkonna vanadest lahendamata m?rvadest. Nad v?tavad asja suurelt k?sile. Nagu sa aru saad, heidab see varju kogu politseile. Emelie juhtum on k?muline, ja kui nad kaevama hakkavad, levib see kergesti edasi suurte ajalehekaarnateni, kui neil uudiste p?ud on.” „Olgu. Siis tahan ma infot. Ka prahti, iga viimast kui ?lest?hendust.” „Arusaadav. Oleme siis r??kinud.” Kristoffer Bark lahkus ?lemuse kabinetist ja politseijaoskonnast ning l?ks jalgsi l?hikese maa Fredsgatanile, kus asus ps?hholoog Mia Bergeri kabinet. Kristoffer oli n?rvis ja ootus?revil. Mia oli hilja puhkusele l?inud ja see oli p?rast suvist vaheaega nende esimene kohtumine. Alguses oli ta pidanud sulaselgeks karistuseks politsei juhtkonna otsust ta ps?hholoogi juurde saata. Ja sisuliselt olid korrap?rased seansid olnud ultimaatum, mille tema ?lemus oli esitanud, et ta saaks Bergslageni politseipiirkonnas edasi t??tada. Ps?hholoogi juurde saatmise p?hjuseks oli puudulik impulsikontroll, millel olid v?hemalt ?hel korral olnud nii t?sised tagaj?rjed, et Barki kohta oleks v?idud v??rkohtlemise p?rast kaebus esitada. Arst, kellele ta oli ?hvardanud aiavoolikuga maoloputust teha ja kelle ta oli ilmselt peadpidi tualetipotti surunud, istus n??d vangis. Seda seep?rast, et vana tobu oli oma pensioni sel teel kasvatanud, et m??s ?hiskonna murelastele morfiini, amfetamiini, tramadooli ja bensodiasepiinide retsepte. Arst polnud arusaadavatel p?hjustel tahtnud kaebust esitada, kuid oli anon??mselt helistanud Kristofferi ?lemusele Regina Zimmermannile, kes oli tundnud, et on sunnitud j?uliselt tegutsema. Kristoffer Bark ise ei tundnud sellep?rast mingit s??d, et oli aidanud doktor Surmal arusaamisele j?uda ja oma patte tunnistada. Ainuke p?hjus, miks Zimmermann polnud Barki otsekohe lahti lasknud, oli see, et tema arvates oli too p?rast t?tre surma emotsionaalselt tasakaalust v?ljas. Vera oli rohkem kui viis aastat tagasi oma t?drukute?htul kaduma l?inud ja Kristoffer polnud otsimisest enne loobunud, kui leidis t?navu kevadel Vera surnukeha ?hest kaevust. Tapjaks osutus ?ks meeltesegaduses vaeseke, kes paigutati p?ris pikaks ajaks kohtups?hhiaatrite hoole alla. N??d p??dis Kristoffer leida taas tagasiteed normaalsesse ellu. Mida see siis ka ei t?hendaks. Ta lootis, et ps?hholoog Mia Berger oskab aidata tal sellele vastuse leida. Kevade jooksul olid seansid arenenud hoopis millekski muuks ja v?ib-olla veel pelutavamaks kui karistus. Kristoffer oli armunud. ?kitselt valdasid teda teistsugused tugevad tunded kui tusk ja viha, mis olid nii palju aastaid tema elu juhtinud. Kuigi ilmselt nii see Maslow’ vajaduste p?ramiid ju toimibki. Alles siis, kui inimene on saanud kontrolli alla oma k?ige hullemad deemonid, s??nud ja maganud, tundnud siis ennast teataval m??ral turvaliselt, on ruumi soojemateks tunneteks, nagu armumine ja armastus. Kas tema tunnetele vastati? Ta ei teadnud. Parasjagu seisis ta raske dilemma ees, sest ei saanud naisele oma tunnetest r??kida. Paradoksaalne, sest tunnetest nad ju r??kima hakkavadki. Kui ta kas v?i vihjabki, et on armunud, ei saa Mia enam tema terapeut olla. Ja siis on oht, et naine ta elust kaob. See oleks katastroof, kuna Miast on saanud tema peamine vestluskaaslane nii tegelikus elus kui ka sisimas peetud kahek?nedes, kus tema fantaasia Miale s?nu suhu paneb. Aga kui Mia Bergeriga seotud olukord ?nnekombel siiski kuidagimoodi laheneks, v?ib-olla siis ta julgeks. P?rast seda, kui ta rohkem kui kolmteist aastat tagasi Ellast ?ra lahutas, polnud tal ?htegi t?sist suhet olnud. Muidugi olid nad ?hendust hoidnud, aga kui nende ?hine t?tar kadus, oli Kristofferil tulnud olla pigem hooldaja rollis, sest Ella vaigistas oma valu alkoholi ja tablettidega. Kui nad teada said, mis Veraga oli juhtunud, ja too n?riv teadmatus l?ppes, oli Ella siiski otsustanud kainet elu elada ja leppinud v??rutusraviga, kus ta preagugi viibis. Kristoffer lootis kogu s?damest, et asi ?nnestub. Muidugi oli tema elus olnud teisigi naisi, aga ainult ajutiselt. Ta polnud jaksanud p?henduda. Esimestel lahutusej?rgsetel aastatel oli ta t?ielikult keskendunud lapsevanemaks olemisele. Seej?rel v?tsid Vera otsingud kogu j?u. Ta m?tles, et l?hidalt v?ttes v?inuks neid kordi, kui ta viimastel aastatel kellegagi voodisse sattus, pigem tervishoiuks nimetada. Need polnud kahetsemist ega m?letamist v??rt. V?lja arvatud too saatuslik juhus t?navu kevadel Gabyga. T??kaaslasega seksimine pole hea m?te. K?ttemaksuhimulise prokur?riga seksimine on sulaselge hullumeelsus. Kristofferil k?is v?rin kerest l?bi ning ta sundis m?tted teise suunda. Talle usaldati ?sja Emelie Kartmani juhtumi uurimise juhtimine ning ta teeb, mis suudab nende j?ududega, mis tema k?sutusse on antud, ehkki see on ?pris kirju kamp. Fredsgatanile maja ette j?udnud, sisestas ta uksekoodi, l?ks trepist ?les ja kohtas Mia Bergeri sooja naeratust. Naise k?epigistus oli tugev, ent ometi pehme. Tal oli seljas l?hike hall pintsak ja valge pluus, jalas tumehallid teksased ja tossud. Pruunid lokkis juuksed olid sassis ja p?sed punased, otsekui oleks ta just p?rast kiiret tuule k?es k?ndimist tuppa tulnud. Kristofferil oli kompliment keele peal, kuid ta neelas selle alla. „Kristoffer, tere tulemast,” lausus Mia ja juhatas ta oma tagasihoidlikult sisustatud kabinetti. Valged seinad, raamaturiiulil erialane kirjandus, aknalaual roheline taim – k?ik oli tuttav. Kristoffer istus Mia vastu kirjutuslaua ??rde, nagu oli nii palju kordi varemgi istunud. Ja ta oli kuradi moodi pabinas nagu teismeline. „T?nan. R??m j?lle kohtuda.” Kristoffer teadis, et peab distantsi hoidma, ja vaatas aknast v?lja, et mitte naise pruunide silmade pilku kinni j??da ja sinna kaduda. „Kuidas on?” k?sis Mia p?gusalt naeratades. „Meie eelmisest kohtumisest on n??d ju ?ksjagu aega m??das. Mis p?rast seda juhtunud on?” „K?ik on h?sti. K?isin just ?lemuse juures ja sain uue ?lesande, ?he lahendamata juhtumi. Tundub p?nev. Ja Ella, minu endine naine, nagu sa tead, on v??rutusravil. Edusamme on. Ta on n??d kolm kuud kaine olnud. Ma r??kisin temaga eile, ja siis ?tles ta, et kohe, kui ravi l?bi saab, proovib ta uuesti ?ena t??d saada. Ma t?esti loodan, et asi laheneb.” „Maksad sa ikka veel tema ??ri?” k?sis Mia asjalikult, tema h??les polnud kriitikat ega kiitust. „Jah, muidu oleks ta ammu v?lja visatud. Aga tal on toredad naabrid, kes m?letavad, missugune ta oli enne Vera kadumist, ja hoiavad tal silma peal.” „T?pselt nii, nagu sina oled viimased viis aastat teinud. Sa v?tad oma endise naise eest suure vastutuse.” „Kui ma poleks seda teinud, oleks ta praeguseks surnud. Ma ei jaksa kokku lugeda, kui mitu korda ma olen ta kiirabisse viinud, sest ta on ennast pildituks joonud v?i peksa saanud. Mul on tunne, et v?lgnen Verale selle, et hoolitsen ta ema eest.” Mia kummardus ettepoole. „Tegemist ei ole m?ne ?ksiku elup??stmise juhtumi, vaid mitmeaastase valmisolekuga. Mis sa arvad, kuidas see sulle endale m?junud on?” „Loomulikult olen ma Ella peale vihane olnud, aga ma pole saanud oma viha tema peale v?lja valada, sest ta oli juba katki.” Kristoffer j?i vait. Ka Mia ei lausunud s?nagi. Ilmselt ootas ta ammendavamat vastust. „Minu elu on viimastel aastatel olnud valmisolek. Ma pole saanud mingeid plaane teha, vaevu julgenud s?pradega m?ne ?lle v?tta, sest Ella oleks v?inud ?kitselt minu abi vajada.” Bark katsus naeratada, et tema jutt liiga s?nge ei tunduks. „Loodan, et edaspidi l?heb paremaks,” l?petas ta. „Mul on oht karsklaseks muutuda.” Mia silmad l?id korraks s?rama ja naeratus venis laiemaks, enne kui ta taas t?siseks muutus. „Sa oled mulle varem r??kinud, et tulid g?mnaasiumi viimasest klassist ?ra, sest ema haigestus v?hki. Sa hoolitsesid tema eest kodus kuni ta surmani. Kas sa mustrit n?ed?” „Ma lihtsalt teen seda, mida pean. Mina ei vali h?da, see valib minu.” „Kristoffer, sa pole ?ksi. Sa v?id abi paluda.” „Kellelt ma paluksin? K?igil on oma elu. See on raske.” „Jah, aga seda on vaja. Me oleme sinu suhtlusringkonnast r??kinud. Sul on ?de ja vend ja isa, kes elab k?mmekonna kilomeetri kaugusel. Helista alustuseks neile. Kui sa kogu aeg teisi aitad ja omaenda vajadusi t?siselt ei v?ta, on ilmselge oht, et viha, mida sa sisimas tunned, leiab v?ljap??su kusagil mujal. Oled sa minuga n?us?” Kristoffer naeratas. „Kui ma vastan, kas mind tunnistatakse siis terveks?” „Ei, Kristoffer. Me oleme alles alustanud.” Mia toetas k??narnukid kirjutuslauale ja kummardas veel rohkem ettepoole, tema kaunis n?gu tuli ahvatlevalt l?hedale. „Mida sa teha tahaksid, kui ei pea enam kellegi eest vastutama peale iseenda?” Kristoffer tundis kerget p??ritust, kui vastus talle p?he turgatas. Ta oleks ??repealt ettepoole kummardunud ja oma terapeudi kutsuvalt punaseid huuli suudelnud. „Kas ma pean olema viiek?mnene nagu praegu v?i v?in olla kolmk?mmend viis ja minu kasuks natuke peale?” „Neid aastaid sa tagasi ei saa. Sa oled viisk?mmend ja elu algab n??d.” Mia naaldus toolileenile ja ootas huviga Kristofferi vastust. „Olgu. Siis tahan ma tagasi oma t??kohta raskete kuritegude uurimise osakonnas, mitte istuda nurkapanduna tornis ja uurida vanu lahendamata juhtumeid ning koristada teiste j?relt, kes pole oma t??d teinud. Ja veel tahan ma s?pradega kohtuda ning v?ib-olla leida kedagi, kellega koos elada.” See oli lihtsustatud vastus ja nii piiri peal, kui ta astuda julges. „Kevadel r??kisid sa mulle, et isa andis sulle viinapuuoksa, et sa istutaksid selle maha sinna, kus sa elada tahad. Minu meelest oli see ilus kingitus ja tark n?uanne.” „Bergslageni sinine,” noogutas Kristoffer. „Jah, see on vastupidav sort, mis talub k?lma ja ?nnetusi.” „T?pselt nagu sina. Kus oks n??d on?” k?sis Mia kergelt naeratades. „T?? juures,” vastas Kristoffer, kui talle mingit h?davalet p?he ei tulnud. „V?ib-olla peaksid seda muutma. V?ib-olla peaksid t?siselt ?les otsima selle elu, mida sa elada tahad,” lausus Mia temalt pilku p??ramata. ?he peadp??ritava hetke jooksul lootis Kristoffer, et naise s?nades on varjatud s?num. 2 KRISTOFFER BARK LAHKUS Fredsgatani kabinetist ja l?ks tagasi politseimajja, et n?dalavahetuseks oma asjad kokku korjata, tal oli plaanis ?htupoolikul kodus t??d teha. Camilla H?rlini juhtumist j??nud paberit?? kavatses ta anda Henrikule, kes t??tas omas tempos neil hetkedel, kui oli t?? juures ja mitte haige lapsega kodus. Tal endal oli Emelie Kartmani juhtumi jaoks puhast kirjutuslauda vaja. Bark p??dis meenutada seda, mida m?letas. Kui Emelie 2008. aastal kadus, oli ta olnud kolmk?mmend kaks aastat vana ja ?ksikema, tal oli viieaastane poeg, kelle nimi oli Kim. Lihtsa matemaatika abil rehkendas ta v?lja, et poiss peaks n??d viieteistk?mnene olema. Emelie mees oli ainult m?ni kuu enne naise kadumist surnud fentan??li ?ledoosi t?ttu – see on morfiinitaoline aine ja n??dsel ajal sagedane peouimasti. Rohkem ei teadnud ta suurt midagi ja nentis rahulolematult, et peab ?ksjagu asju Ulfi k?est j?rele uurima. Kui Kristoffer suurde valgesse tornikambrisse naasis, polnud seal ?htegi kolleegi. T??kohad olid t?hjad ja ruumi keskel olev suur ovaalne laud – mida k?ik kasutasid kohana, kuhu asju k?est ?ra panna – oli lookas pesemata n?ude, paberipatakate ja teiste natuke ootamatute asjade all, nagu lapsekinnas, huuletubakatoos ja ?SK-i1 v?rvides sall. Henrik Larsson oli juba kella k?mne paiku minema l?inud, kui lasteaiast helistati. Tema noorimal lapsel Nissel oli j?lle palavik. Viis last viie aasta jooksul, seet?ttu oli pigem reegel kui erand, et Henrik on haige lapsega kodus. Tema naine, kes oli arst ja teadlane, polnud kunagi haiget last hooldamas. Henrik oli umbes pool aega t?? juures kohal ja elas pidevas hirmus, et naine j?lle rasedaks j??b. Neid pidi r?hmas olema viis, ent t??l oli vaid neli. Peale tema enda ja Henriku, kes kuulus vanemate uurijate hulka, oli neile antud noor kolleeg, kelle nimi oli Alex Molin. Ajapikku oli Kristoffer hakanud kahtlustama, et tal on raskekujuline ADHD2 v?i mingi muu t?hekombinatsioon. Ja nagu sellest veel k?ll poleks, oli Alex iroonilise juhuse tahtel Kristofferi terapeudi poeg. Seda oli Kristoffer taibanud alles suvel Alexi soolaleivapeol, kui Mia oli k??gis lasanjet teinud. Alexil polnud aimugi, et Kristoffer tema ema juures teraapias k?ib, ja ta ei saa seda ka kunagi teada. Mida Mia omakorda Alexi kaudu kuulnud on, selle peale ei julgenud Bark isegi m?elda. Alex ja Kristoffer polnud alati kenasti l?bi saanud. Nende lugu algas paraja madinaga, kui Alex katsus politsei ametit?endit n?idates k?rtsij?rjekorras ette tr?gida. Ta oli siis kadett. N??d on tal kool l?bi ja ta on Bergslageni politseipiirkonnas t??l. Kuna tema v?imetele oli raske rakendust leida, sattus ta kohe Kristofferi r?hma. Veel oli neil Ingrid, kuuek?mnele l?henev daam, kelle t??koht oli KUT-s3, kriminaalteabe talituses. Kuna ta oma keelt hammaste taga ei hoidnud ega tahtnud ennast ohjeldada, viidi ta ?le leitud asjade osakonda, mis oli kaugelt allpool tema administraatori- ja teabeedastaja v?imeid. Kui r?hm kokku pandi, oli Kristofferi ainuke n?udmine, et ta Ingridi endale appi saaks. Too oli k?ll tsiviilt??taja, kuid omamoodi virtuoos ops?steemide vallas. Ometi arvas nii m?nigi, et ta ei tohiks t??l olla, kuna pole ?ige politseinik. Kristoffer oli tema p?devuses ja sotsiaalses j?litusv?imes siiski veendunud. Tal oli laialdane tutvusringkond ja infot, mida ta arvutist ei leidnud, oskas ta h?mmastavalt tihti hankida teist teed m??da, oma tuttavate tuttavate kaudu. Praegu oli Ingridi t??koht k??ginurga k?rval kamorkas, et teised teda – ja tema neid – ei segaks. Kui ta oli halvasti maganud, v?is ta kuni l?unani p?rgulikus tujus olla. P?eva l?pupoole oli ta m?istlikum. Tornikambri paremas nurgas oli t?hja kirjutuslaua ??res sama t?hi tool. Seal oleks pidanud istuma Sara Bredow, kolmek?mne nelja aastane uurija, kes oli pikaajalisel haiguslehel. Teda polnud Bark ?ldse n?inud. R?hm polnud tegelikult suurem asi, ent ometi olid nad h?id tulemusi n?idanud. Lift hakkas kriginal ?lespoole liikuma ja j?i k?ige ?lemisel korrusel k?lksatades seisma. Tornikambrisse ilmus Alex, kohvitass k?es. Ta noogutas Barkile ja t?ttas edasi suure laua poole, pani tassi kolksuga sinna, nii et kohv ?le ??re loksus. „Oih, mis n??d juhtus?” ?tles ta relvituks tegevalt naeratades. „Midagi ei juhtunud, Alex. See polnud juhus ega mingi k?rgemalt poolt saadetud needus. Sa ajasid kohvi maha, sest ei keskendunud.” See, et too koperdis midagi ?mber ajas, millegi otsa komistas v?i midagi maha loksutas, oli pigem reegel kui erand. Ta kuivatas vilunult loigu oma niigi plekilise T-s?rgi sabaga ?ra. Ta oli pikka kasvu ja nii k?hn, et abaluud paistsid isegi l?bi kampsuni v?lja. Tumedad juuksed olid tagant ja k?lgedelt l?hikeseks l?igatud, kuid tukk oli pikk ja p?hkelpruunid silmad s?rasid energiast. Ta v?ttis istet ja hakkas s?rmedega vastu reit trummeldama. Jalg l?i takti mingi teise meloodia j?rgi, mida ainult tema oma peas kuulis. Nii palju ?rritavaid helisid nii k?hnas mehes. Bark ohkas. „Keegi on mingi vitriini puruks l??nud ja mannekeenid ?ra varastanud,” s?nas Alex. „T?na ??sel. Drottninggatanil. Ma ei tea, mihuke riidepood see oli. Oled sa midagi kuulnud? Miks varastada mannekeene, kui v?ib sisse vehkida firmariideid ja muud, mis pole nii kohmakad ja maksavad rohkem?” Enne, kui Bark vastata j?udis, h?ppas ta j?rgmise teema juurde. „Mille kallal me siis sinu arvates s?gisel t??le hakkame? Kas saame m?ne uue juhtumi?” „Ma k?isin enne Zimmermanni juures. Me avame uue m?rvauurimise, mis suleti kahe tuhande kolmeteistk?mnendal. Emelie Kartmani juhtum.” „Oh kurat, see, kes naelat?nnist leiti?” Alex t?usis ja hakkas ruumis sihitult ringi k?ndima viisil, mis talle omane oli ja mis Kristofferile alati natukese aja p?rast n?rvidele k?is. „Jah. Ma tahan, et sa korjad kokku k?ik, mis sa netist leiad, mina toon selle, mis paberites kirjas on, ja pean siis r??kima Ulfiga, kes enne selle juhtumiga tegeles.” „Ulf Gunnarsved?” k?sis Alex. Bark noogutas. „Jah, mis siis?” „Lihtsalt ma kuulsin eelmisel n?dalal tema kohta ?hte asja,” s?nas Alex. „See puudutab Sarat, kes peaks meiega koos t??tama.” „Jah?” Bark ei suutnud uudishimu talitseda. Ta oli paar korda p??dnud Sara Bredow’le helistada, et k?sida, kuidas temaga on ja millal ta kavatseb j?lle t??le tulla. Aga siiani polnud tal ?nnestunud Saraga r??kida. ?kskord oli ta ise vastu v?tnud, aga toru kohe ?ra visanud, loodetavasti arvates, et helistab keegi teine. Muidu vastas alati tema mehe vennanaine v?i Sara ema, kes teatas, et Sara ei jaksa r??kida. „Ma r??kisin Lisa Wadenbergiga. Ta on ju uurija, aga t??tab parasjagu v?liteenistuses ja tunneb Sarat ilmselt kaunis h?sti. Ma sattusin eelmisel n?dalal restoranis tema lauda ja kasutasin juhust, et Sara kohta paar k?simust esitada. Lisa kahtleb, kas ta ?ldse kunagi enam politseinikuna t??tada suudab. Tead, Sara t??tas Camilla H?rlini juhtumi uurimise ajal Ulf Gunnarsvedi r?hmas, enne kui sina asja ?le v?tsid. Midagi juhtus. Lisa ei tahtnud ?elda, mis see oli, aga Sara j?i haiguslehele ja Gunnarsved pidi p?evapealt t??lt lahkuma ning sai Sk?nesse tsiviilt??le.” „Jah, ma helistasin talle kevadel. Siis t??tas ta Malm?s mingis firmas, mis tegeles lukkude ja turvas?steemidega. Aga n??d on ta j?lle siin ja t??tab majanduskuritegude osakonnas. Tahaks teada ...” „V?ib-olla peaksid sa Ulfi k?est k?sima, mis tema ja Sara vahel juhtus?” katkestas Axel Kristofferi jutu. „Kui m?elda, et keegi ei taha sellest r??kida, pidi asi ikka p?ris hull olema.” „Ingrid ilmselt teab,” lausus Bark. Samal hetkel avanes uks ja seal seisis Ingrid Johanssoni aukartust?ratav isik. Tema pikad hallid juuksed olid hobusesabas ja ta sarnanes kord mullakarva n?iamoori, kord haldjaliku neiuga. See olenes natuke sellest, kuidas valgus langes ja missuguses tujus ta parasjagu oli. „Mulle tundus, et kuulsin oma nime,” ?tles ta ja naeratas laialt. „Tule sisse ja istu. Me r??gime Sarast. Mida saaksin mina tema ?lemusena teha, et aidata tal tagasi tulla?” k?sis Kristoffer. Ingridi ilme muutus kiiresti ning ta oli seda n?gu, et teda tabas sisemine kramp. „Nagu mina asjast aru saanud olen, on ta p?ris otsa j??nud, aga kui hull asi tegelikult on, ei julge ma oletada, ilmselt peaks ta omaenda tempos t??tamist harjutama. Ma tunnen Sara ema Gunillat. Ta t??tab Nora apteegis koos ?he minu n?olapsega. Ma v?in paluda tal Gunilla k?est k?sida, kas Sara jaksab k?lalist vastu v?tta. Minu arust on parem, kui sa temaga sellest silmast silma r??gid. Ma katsun selle ?ra korraldada. Aga, Bark, sul peab kannatust olema.” „See pole minu k?ige tugevam k?lg.” Bark korjas kokku need Emelie Kartmani juhtumi materjalid, mis tal oli vaja n?dalavahetusel kodus l?bi lugeda, ja l?ks logisevast trepist alla restorani R?tten4, nagu politsei s??klat nii leidlikult kutsuti. Sama p?nev oli iga kord n?ha, kas trepp peab tema raskuse all vastu v?i on see ?heotsapilet EMO-sse. Alex j?i tornikambrisse. Tema ja Ingrid olid kliimamuutustest r??kima hakanud. Ingrid pidas vabal ajal Vintrosa seltsimajas v?ikest raamatupoodi ning kutsus n?dalavahetusel keskkonnak?simustele keskendunud m?ttevahetusele ja raamatum??gile. Alex pidi abiks olema. Kui keegi keskkonnak?simused ette v?ttis, oli tema kohe hakkamas. Kui temast poleks politseinikku saanud, oleks ta kindlasti agar keskkonnakaitsja olnud. Kristoffer v?ttis k?lmkapist oma toidukarbi ja valmistus seda just portfelli toppima, kui kuulis, kuidas tuttav h??l men??d kommenteeris. Ta keeras ringi ja seal seisis Ulf Gunnarsved ning uuris tahvlil olevat l?unas??kide valikut. Gunnarsved oli turske ja Barkist natuke l?hem. Ta kandis musti teksaseid ja musta T-s?rki nagu tavaliselt. Juuksed, mis olid enne olnud heledad ja kahused, olid h?redaks muutunud ja maha aetud ning peanupp l?ikis p?evavalguslambi paistel. Nende viimasest kohtumisest m??dunud aja jooksul oli ta hankinud mitmesuguseid t?toveeringuid k?sivartele ja inetu pl?raka kuklale. Raske oli ?elda, mida see t?pselt kujutab, sest ta kallutas ennast kergelt tahapoole ja kuklavolt varjas pool kunstiteost ?ra. „Ulf! Pole ammu n?inud. Mina arvasin, et sa oled surnud ja maha maetud,” ?tles Bark. Ulf keeras ringi. „Umbrohi nii naljalt ei h?vine. Sina, kellel lubati armu p?rast siia j??da, peaksid seda ometi teadma. Ma olen kuulnud, et sa k?id ps?hholoogi juures ja programmeerid oma impulssidest juhitud aju ?mber,” andis ta oma ninah??lel vastu. „Kes seda r??gib?” „Bark, siin pole saladusi. Zimmermanni s?nutsi oleme ?ks suur pere.” „Mina arvasin, et sa kolisid igaveseks kodunt ?ra. Aga n??d oled sa siis tagasi?” „Jah. Zimmermann palus nii kenasti ja meelitas palgaga, mis paneks sul pea ringi k?ima. Neil oli majanduskuritegude osakonda uurijat vaja, ja nagu sa v?ib-olla tead, olen ma sellega enne tegelenud. Keegi tarkpea on v?lja rehkendanud, et me v?iksime oma palga k?mnekordselt tasa teenida, kui lekkiva sotsiaalhoolekandes?steemi augud ?les leiame. Terve selle kuritegeliku v?rgustiku, mis meie toetustes?steemi ?ra kasutab. Ja ma ?tleksin, et see on natuke minu ala. Rasked kuriteod on minu maitse jaoks natuke liiga primitiivsed. Mulle meeldib toas olla, kui talv k?tte j?uab. Just praegu on p?evakorral identiteedivargused. Need on viimase poole aastaga kiiresti kasvanud, eriti tudengite hulgas.” Kristoffer oli kolleegidelt sellest kuulnud. Noortest, kes on kohtut?ituri k?tte sattunud, sest keegi on nende nimel suuri laene v?tnud. Aga kas suurem palk on t?esti kogu t?de? Ainus p?hjus, miks Ulf tagasi tuli? V?i on ehk probleemid armastuserindel? „Kuidas sinu Sk?ne-pruudil siis ka l?heb?” „Filippal? See v?rk on l?bi. Oli vist l?bi enne, kui algas. Ta oli t?toveerija. Ma olin senikaua huvitav, kui olin puhas leht. Siis suskas ta mulle n?ela sisse, ja kui ma n?gin v?lja nagu k?ndiv kuulutustulp, visati mind minema. Kui see nii kuradima valus ei oleks, laseksin ma iga viimase kui t?toka eemaldada.” „V?ib-olla saad kedagi paluda, et ta asja korda ajaks, kui sind on edaspidi vaja m?ne teise operatsiooniga seoses magama panna?” ?tles Kristoffer pisukese kaastundega. „Ma olen kuulnud, et nad kasutavad teravat juustunuga ja koorivad kihthaaval maha.” Ulf ei vastanud, oli hoopis natuke aega vait ja vaatas Barkile n?utult otsa. „Tunnen sulle t?trega juhtunu puhul kaasa,” s?nas ta viimaks. Kristoffer polnud selleks valmis. Valu oli hetkega tagasi ja keha t?mbus j?igalt kaitsesse. „N??d, kui me teame, mis juhtus, on kergem,” lausus ta, et ebameeldivat tunnet v?hendada, enne kui teemat vahetas. „Mul on sinu k?est ?ksjagu materjali vaja. Emelie Kartmani juhtum avatakse uuesti.” „Oh kurat.” Ulf oli ?kitselt t?dinud n?oga. „Kahjuks on see vist ressursside raiskamine. Sa ei leia midagi. Kui ta kahe tuhande ?heteistk?mnenda aasta suvel karj??rij?rvest surnuna leiti, t??tas juhtumi kallal seitse uurijat. Ma ei tea, kui palju sina sellest m?letad. Kui sinu t?tar kahe tuhande kolmeteistk?mnendal kadunuks kuulutati, oli ressursse vaja ja Emelie m?rva uurimine suleti. Ma ei usu, et te tema m?rtsuka k?tte saate. Me proovisime k?ike. Ja n??d on aega m??da l?inud ja tunnistajad ei m?leta enam.” „Siiski anti juhtum mulle ja mul on vaja kogu materjali, mis sul on. M?rkmeid, pudemeid, pealkirju. On sul neid?” „Arvan, et mingi osa v?ib mul kodus alles olla.” „H?sti, ma tulen siis ?htul hiljem sinu poolt l?bi, kui olen juhtumiga tutvunud ja k?ige olulisemad k?simused kokku kogunud.” „Kurat v?taks, Bark! Tegeleme sellega esmasp?eval t??ajal. Kas sul mingit oma elu pole?” Bark kogus ennast hetke ja noogutas, kuid arutles endamisi edasi. ?tles siis v?lja. „Mul on vaja sinuga Sara Bredow’st r??kida.” Ulfi pilku ilmus midagi n?rvilist ja vaevatut. „Mitte praegu. Praegu ma ei j?ua. R??gime hiljem. Ma saan aru, et sul on k?simusi. Aga ma oskan nii palju ?elda, et tegemist oli arusaamatusega. Omavahel ?eldes oli ta ?litundlik ja temaga oli raske asju ajada.” Kristoffer l?ks politseimaja peauksest v?lja. Teda tegi tigedaks, et ta ei saanud selgust selles, mis Ulfi ja Sara vahel juhtus, aga kui s?gisp?ike teda oma sooja valgusega embas, otsustas ta kannatlikkust kasvatada ja asjaga oodata, kuni n?dalavahetus l?bi saab. K?ll t?de omal ajal p?evavalgele tuleb. Ta suundus lossi poole, et s?ita bussiga number 7 l??ne poole L?ngbro kalmistule, kuhu Vera maetud oli. Nad valisid L?ngbro sellep?rast, et Ella v?iks jalgsi haual k?ia. M?nikord polnud tal raha isegi bussikaardile panemiseks. Krisofferi enda jaoks oli tee natuke pikem, aga sellest polnud midagi. Eelmisel reedel oli Kristoffer roose viinud, aga kui ta j?rgmisel p?eval tagasi tuli, olid hirved ?ied ?ra s??nud ja ainult varred j?rele j?tnud. Vera kindlasti muigas taevas selle peale. Kristoffer tuli bussi pealt maha ja l?ks k?rgete m?ndide vahel m??da rada, kuni j?udis valgemale lagendikule, kus oli ainult m?ni kask ja ?sjap?gatud murulapid. Siin olid enamikul haudadel marmorist sammaste asemel ?mmargused kivid. Need ei n?inud nii k?lmad ja j?igad v?lja. Ta istus Vera haua k?rvale pingile. Vera j?i ainult kahek?mneaastaseks. Armastatud, igatsetud, oli hauakivil kirjas. See ei ?elnud midagi jubeduse kohta, mis juhtus viis aastat tagasi tol tormisel ??l, kui ta omaenda t?drukute?htul tapeti. Kas tema oleks saanud Vera p??sta? V?ib-olla, kui ta oleks kuulanud toda n?rivat h??lt oma peas, seda, mis sosistas, et midagi on kohutavalt valesti. Kristofferil hakkas k?lm. Kurbus r?hus rinda ja kurgus oli valus klomp. Ta pani silmad kinni ja lubas pisaratel tulla. M?ttetus ?hvardas teda l?mmatada. Ta nuttis vappudes, kui tundis j?rsku kellegi k?tt oma k?sivarrel. H?mmastunult t?stis ta pilgu. Ta polnud murul samme kuulnud. Tema k?rval pingil istus tema enda vanune musta riietatud naine. Ta oli k?hn, heledad ?hukesed juuksed sassis, l?ug taanduv, suu ?huke ja ebaloomulikult hele. Silmad olid taevasinised ja leebed. „Ma n?en, et sa oled kurb,” ?tles naine. Tema h??l oli ootamatult s?gav ja meloodiline alt. „On see sinu t?tar?” Naine nookas peaga hauakivi poole. „Jah,” Kristoffer oli k?simusest nii ?llatunud, et ei j?udnud ennast kaitsta. See oli v?ga intiimne hetk. „Vera Bark, kahek?mne kolmas veebruar tuhat ?heksasada ?heksak?mmend kolm kuni kahek?mne kaheksas m?rts kaks tuhat kolmteist,” luges naine valjusti. „Vanem ei peaks kunagi oma last matma.” „Jah,” s?nas Kristoffer ja ei teadnud ?kitselt, kas ta tahab, et naine ?ra l?heks ja ta rahule j?taks v?i j??ks, et ta ei peaks ?ksi olema. Musta r?ivastatud naine r??kis edasi, tema h??l oli peaaegu h?pnootiline. „Sinu t?tar suri viis aastat tagasi Aga see ei l?he kunagi ?le, eks ole? Lein on olemas ja tuletab ennast meelde, samal ajal kui k?ikide teiste elu l?heb edasi nagu ikka.” „Oled sa kellegi kaotanud?” k?sis Kristoffer, et mitte Verast r??kida. „Oma poja. Aga see oli ammu. N??d t??tan ma leinan?ustajana. Matuseb?roo Gryningen5 soovitab tavaliselt mind ja jagab oma klientidele minu visiitkaarte. Minu nimi on Ulla Haugren. Kui sa tunned, et sul on vaja kellegagi r??kida, v?id vabalt minuga ?hendust v?tta.” Naine surus oma visiitkaardi Kristofferi p?lvedele kokkupandud k?te vahele. „Ait?h, aga ma ei usu.” Kristoffer vallandas rusikad ja laksas endale vastu reisi, otsekui oleks kiirele otsusele j?udnud, ja t?usis p?sti, et lahkuda. Muidugi peab ta peatuses hea t?kk aega j?rgmist bussi ootama, aga see pole nii hull kui ristk?sitluse all olla. Ulla Haugren kummardus ja ulatas talle mahakukkunud visiitkaardi. „Pole midagi. Sa v?id meelt muuta, kui tahad.” Naine naeratas kannatlikult. „Hoia mu telefoninumber alles. Ma tunnen, et kohtume veel. Usun, et ma saan sind aidata.” 1 (#ulink_68f27b3c-5ba1-59db-9f7f-8920a997d9bd) ?rebro spordiklubi. – Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused. 2 (#ulink_e7ac8334-c15c-54d6-8c5f-b927e73389ba) Aktiivsus- ja t?helepanuh?ire. 3 (#ulink_24297a81-e8da-5f01-a803-fff2235db0d5) Rts ’kriminalunderr?ttelsetj?nst’. 4 (#ulink_fac2dafe-19e8-5d49-88d0-f78b65f854b4) ?igus – rootsi k. 5 (#ulink_57f8ef7e-5ac0-599d-a781-998c5783022d) Koiduvalgus – rootsi k. 3 SEPTEMBRIP?IKE PAISTIS SOOJALT, kui Sara Bredow oma Ekersgatani korterist lahkus ja bussiga kesklinna s?itis. Ta ei jaksanud isegi seda l?hikest maad jalgsi minna. Ta oli ?? jooksul mitu korda ?les ?rganud ja n?rvitsenud. Anon??msed telefonik?ned, kadunud arved, mis olid inkasso k?tte l?inud, sotsiaalosakonnale saadetud avaldused – viimasel ajal oli selleks liiga palju juhtunud, et tegemist oleks ?ksnes kokkusattumistega. Oli tunne, et keegi tahab tema perele halba teha, aga kui palju ta selle asja kallal ka oma pead ei vaevanud, ei osanud ta lahendust leida. Hirmunult vaatas ta bussis oma kaasreisijaid tundega, et teda j?litatakse. Peale tuli kapuutsiga jopes mees, silmini t?mmatud nokats peas, heitis talle pilgu ja istus p?igiti tema selja taha. See tundus ebameeldiv. Kas sama mees v?is helistada? K?ned tulid alati varjatud numbrilt ja siis, kui Josefit kodus ei olnud. Nendel kordadel, kui Sara vastas, valitses telefonis vaikus, aga ta kuulis kellegi hingamist. Buss rappus ajutisel auklikul s?idurajal, kuhu liiklus oli teeremondi t?ttu suunatud. Sara vaatas aeg-ajalt ?le ?la. Iga kord, kui ta tahapoole vaatas, kohtas ta tolle meessoost reisija pilku. Kui mehel kurje kavatsusi ei olnud, k?llap m?tles ta, et Sara on imelik. Mis siis, kui mees arvab, et ta flirdib? Sara tegi s?dame k?vaks ja vaatas otse ettepoole. Sara oli teel sotsiaalkindlustusametisse, et kohtuda uue juhtumikorraldajaga, mis oli veel ?heks p?hjuseks, et ta oli ?udselt halvasti maganud. Juhtumikorraldaja otsus v?ib talle veel ?he t?htaja anda v?i siis perekonna majandusliku toimetuleku h?vitada. Ta oli ?le kahe aasta v?simuss?ndroomi ja raske vaimse kurnatuse t?ttu haiguslehel olnud. Enne seda, kui elu kildudeks purunes, oli ta t??tanud politseis t?iskohaga ja olnud aktiivne inimene, kes tegeles harrastusteatriga ja kellel oli palju s?pru. Aga Camilla H?rlini juhtumi uurimise ajal oli t?? Ulf Gunnarsvedi juhtimise all tal hinge v?lja v?tnud. Koduses elus oli samuti raske aeg olnud. Moa oli keeldunud ??siti magamast, sest kartis, et voodi all on taksikoerad, ning Sara oli k?ik ?ised valvekorrad enda ?lule v?tnud, et Josefil kergem oleks, too t??tas rohkem kui t?iskohaga IT-firmas, mida ta juhtis koos vennaga. V?ib-olla oleks asi ?nnestunud, kui Sara ema poleks samal ajal infarkti saanud ega elu ja surma vahel vaakunud. Viimaseks piisaks karikasse oli avaldus sotsiaalosakonnale. See tuli nagu v?lk selgest taevast ja l?i ta jalust maha. Keegi oli anon??mselt s??distanud neid puudulikus vanemlikus hoolitsuses Moa eest. P?rast p?hjalikku uurimist ja n?dalaid kohutavat pabinat vabastati nad s??distusest. Kuid Sara oli p?rmu paisatud. Ta kaotas m?lu, k?ik koodid olid nagu peoga peast p?hitud, k?ik kokkulepped ja t?htajad kadusid. Nagu oleks ta ?kitselt saja v?i enama aasta v?rra vananenud. Ja ??siti murdis ta pead selle ?le, kes v?is nende peale kaevata. Aga keegi ei teadnud midagi. Keegi ei andnud endast m?rku. P?rast seda oli nendele veel kaks anon??mset s??distust esitatud. Esialgu oli ta t?esti v?idelnud, et t??le tagasi minna. M?nikord sai ta hakkama pool p?eva, m?nikord kaks p?eva jutti, enne kui j?lle kokku varises. Ulf Gunnarsved ?ssitas takka ja vihjas, et Sara simuleerib. Siis saabus see p?ev, kui juhtus too j?lestusv??rne asi ja nad m?lemad ?lemuse juurde kutsuti. Ei, ta ei taha selle peale m?elda. Ta peab eesootavale kohtumisele keskenduma. Sara tuli lossi juures bussi pealt maha ning suundus Fredsgatani ja Slottsgatani ristmikul asuva sotsiaalkindlustusameti kontori poole. Ta p??dis ennast vaimselt ette valmistada selleks, mida ta ?tlema peab, aga tundis, et on niisuguses stressis, et ei m?leta isegi juhtumikorraldaja nime, ehkki see oli kutse peal kirjas. Ta pani ennast valvelauas kirja ning istus ja ootas. Esimene juhtumikorraldaja, keda Sara oli v?ga usaldanud, oli t??lt lahkunud, sest ei tahtnud ellu viia poliitikute otsust kirvest k?es hoida ja lasta paljudele haigetele inimestele toetuse maksmine l?petada ja nad t?hjade pihkudega j?tta. P?rast seda oli Sara n?inud rohkem juhtumikorraldajaid, kui ta meeles pidada suutis. Too uus, kellega ta oli enne ?he korra kohtunud, paistis olevat tark ja osav?tlik. Minutid tiksusid edasi, kuid aju seisis paigal. Kui juhtumikorraldaja Sarale j?rele tuli, polnud tollel ta nimi ikka veel meelde tulnud. Naine oli umbes viiek?mneaastane ja tugeva kehaehitusega. Ta k?nnak oli pisut hoogne. Ta juhatas Sara oma kabinetti ja nad istusid teine teisele poole kirjutuslauda. Siis tuli Sarale nimi meelde. Naine oli Eva Kulitz. Juhtumikorraldaja lugemisprillide mustad raamid olid klaasp?rlitega kaunistatud ja nagu diadeem tema juustel. Ta pani need s?gavalt ohates ette ja vaatas arvutiekraanile. Saral oli tunne, et naine tahab ebameeldiva uudise teatavaks tegemist edasi l?kata. „Nonii, Sara,” ?tles ta viimaks. „Kuidas asjad sinu arvates on?” Naine vahtis endiselt ekraani ega vaadanud Sarale otsa. „Natuke paremad. Loodan, et saan j?rgmise kuu alguses veerand kohaga t??le tagasi minna. V?i ehk j?rgmise kuu keskel. Mu mees peab endiselt enamiku koduste toimetuste eest hoolitsema. Aga ma ei taha midagi muud rohkem kui seda, et suudaksin uuesti politseisse t??le minna ja kodut?id v?rdselt jagada.” „Minu arust peame siinkohal ?mber m?tlema. Ma kutsusin sind t?na selleks siia, et sulle ?ra?tlemine teatavaks teha.” Hetkeks muutus pilk uduseks. Sara pilgutas m?ne korra, et udu kaoks. „Ma ei saa aru.” „See t?hendab selgesti, et sotsiaalkindlustusametist sa enam h?vitist ei saa.” „Mida sa silmas pead? Kas ma ei saa enam ?ldse raha? Millest me siis elame?” „Mul on kahju. Sul on uurija t??koht raskete kuritegude osakonnas. Me kohtusime sinu t??andjaga, ja kuna neil pole sulle pakkuda t??d, millega sa hakkama saaksid, tuleb sinu t??v?ime ?ldisele t??turule viia. Mis selgemini ?eldes t?hendab seda, et kui sa ei saa oma tavalisel kohal t??tada, pead endale lihtsama ameti otsima. Kas ?rebros v?i m?nes muus Rootsi paigas.” Oli selgesti n?ha, et juhtumikorraldajal on ebamugav kohtuotsust teatavaks teha. Sara tundis, kuidas pind jalge alt kaob. „Kas sa tahad ?elda, et pean politseis oma alalise t??koha ?les ?tlema ja ennast t??otsijana kirja panema? Ma olen haige, ma ei saa t??tada.” „Jah, seda ma ?elda tahan, ja sellega on kiire. Niipea, kui haigush?vitise maksmine l?petatakse, pead sa oma t??le tagasi minema v?i ennast t??tukassas arvele v?tma. Ma pean sulle ?tlema, et sotsiaalkindlustusosakonna ja t??tukassa vahel on tohutu vahe. Kui sa ennast t??otsijana kirja paned ja ?tled, et sa ei saa t?iskoormusega t??tada, sattud sa puudega t??otsijate kategooriasse.” „Mida see t?hendab?” Sara taipas juhtumikorraldaja n?oilmest, et asi on halb. „T??tukassa silmis t?hendab see, et inimene ei suuda t??tada ja siis kaotab ta haigush?vitisel p?hineva sissetuleku. Inimene nullitakse ?ra ja ei saa edaspidi mingit haigusraha isegi siis, kui teda tabab m?ni uus ja hullem haigus v?i on ta ainult vanemapuhkusel. Sa pead hea seisma, et satuksid k?mnendasse gruppi, aktiivsete, ilma puudeta t??otsijate hulka. See on minu n?uanne.” „T?hendab, selleks et mind ?ra ei nullitaks, pean ma valetama ja ?tlema, et olen terve? Ma ei oska ette kujutada, mis t??ga ma hakkama saaksin. Ma suudan keskenduda veerand tundi v?i kaksk?mmend minutit, siis olen omadega t?itsa l?bi. J?relikult tahate mind suunata m?ngut??le, mida pole olemas. Kuidas ma hakkama saan? Kuidas ma oma t?tart ?leval pean? Kas ma saan sotsiaalosakonnast raha?” „Mingi aja jooksul, mida nimetatakse m?tlemisajaks, v?id toetust saada, kuni m??d maha k?ik v??rtusliku, n?iteks oma korteri ja auto. Kui need on m??dud, saad ?lalpidamiseks raha.” Sara m?tles palavikuliselt. „Me oleme osamakseteks kokku hoidnud, pole endale ?ldse midagi lubanud. Makse maksnud.” Ta t?mbas hinge ja p??dis argumente leida. „Ma lihtsalt ei saa aru. Ma k?isin ju hiljuti arsti juures ja haiguslehte pikendati. Aga v?ib-olla pole sa t?endit k?tte saanud?” Sara arst polikliinikus oli natuke vanem inimene ja tal oli kombeks saata kirju paberil – ?ks eksemplar Sarale –, aga n??d turgatas Sarale p?he, et talle polnud koju kirja tulnud. Eva n?itas kirja. „Ma sain arstit?endi ja hindasin selle p?hjal sinu t??v?imet. Pidasin ka sotsiaalkindlustusameti arstiga n?u. Tema ja meie spetsialistidega konsulteerinud, ei saa ma sinu haiguslehte tunnistada. Arvan, et pead otsima endale t??, millega sa hakkama saad.” Sara ?gestus. Peap??ritus sundis teda k?si lauaplaadile toetama. Ta ei suutnud enam meeleheidet ja pisaraid tagasi hoida. „Kas ma saaksin selle arstiga r??kida? Ma v?in selgitada.” „Ei, see pole ette n?htud, et meie arstid haiguslehel olijatega kohtuksid. Nad on ainult meie, juhtumikorraldajate konsultandid.” „Kuidas arst siis hinnangut anda saab?” „Ta aitab meil t?lgendada t?endeid, mida me teistelt arstidelt saame. Aga meie, juhtumikorraldajad, oleme need, kes sinu t??v?imet hindavad ja otsuseid teevad.” „Kas ma saaksin oma arsti esitatud t?endit n?ha?” Eva andis talle kirja ja Sara luges kasvava jahmatusega. Seal oli ebam??raselt kirjas, et ta v?ib hommikuti natuke v?sinud olla ja m?nikord ??siti ?les ?rgata. See oli k?ik. Polikliiniku arst oli tema probleemidega h?sti tuttav. T?endit ei saanud pidada millekski muuks kui pettuseks. „Kas ma saaksin sellest koopia?” Sara tundis, et pea k?ib rohkem ringi. „Kavatsen oma arstiga uuesti ?hendust v?tta. See asi ei klapi! Mul on raske uskuda, et minu arst selle kirjutas. Ma tahan terveks saada ja ma tahan politseis t??tada. Ma v?itlen iga p?ev ja teen, mis suudan, et sinnani j?uda.” Eva naaldus toolileenile ja pani k?ed k?hule risti. Tema pilku ilmus mingi rusutus. „Ma pean sinuga ?hest teisest asjast r??kima. Sellel pole meie hinnangule mingit t?htsust. Aga sotsiaalkindlustusametile on tulnud vihje, mis puudutab sinu t??v?imet, Sara. Keegi on n?inud sind aiamaad kaevamas.” „Olgu. Noras ema juures? Jah, see on t?pselt niisugune asi, mida ma suudan veerand tundi teha. See ei n?ua minult aju kasutamist. Kaevates pole mul tarvis otsuseid vastu v?tta. Ma p??an kogu aeg teha seda, mida saan. Kes selle kohta vihje andis?” „Ma ei tea. Tuli mingi kiri. Kui t?tt r??kida, siis oleme neid rohkem saanud. Seal on pildid, kuidas sa oma t?tart s?les tassid. Teda kiigutad. Pilt, kuidas sa, kotid k?es, trepist ?les l?hed. Saatja on anon??mne.” Sara tundis rinnus survet. „Mingi hull j?litab mind. Ma olen ju r??kinud!” Juhtumikorraldaja ilme oli veelgi rusutum. Ma lihtsalt tahtsin, et sa teaksid. Sellel, kas sa kaevad aiamaad v?i ei kaeva, pole minu hinnanguga midagi tegemist, aga ma pean arsti t?endit uskuma. Sa ei saa siit enam mingit toetust saada. Mul on kahju, Sara. Kui sa otsusega rahul pole, on v?imalik see vaidlustada. Sul on aega kolm n?dalat.” Sara p??dis ennast valitseda, kuid see ei ?nnestunud. Pisarad jooksid. Tal oli raske s?nu leida. „Kui mul mingit sissetulekut ei ole, pole meil enam raha, et oma korteris edasi elada. Ma ei suuda kolimisega toime tulla, k?ik on vaja kokku pakkida ja lahti pakkida ja k?ik tellimused t?histada. Moa j??b ilma oma s?pradest ja ?petajatest, kellega ta on harjunud. Palun, sa pead meid aitama. Ma ei jaksa vaidlustada, kui ma ei suuda isegi ajalehest pealkirju lugeda ja aru saada, mis seal kirjas on.” „Mul on kahju. Ma pean reegleid j?rgima.” „T?hendab, et see, mis minuga n??d juhtub, v?ib tabada ?ksk?ik keda, isegi kui arst on inimesele haiguslehe andnud. Kas sa ei karda, et kunagi v?ib see sinuga juhtuda?” „Ausalt ?eldes, kardan k?ll! Meil on sotsiaalkindlustusametis t??tajaid, kes on l?bi p?lenud.” Sara oleks k?ige parema meelega tahtnud bussiga koju s?ita, unerohutableti alla neelata ja teki ?le pea t?mmata. Aga seda ta teha ei saanud. Ta oli kokku leppinud kohtumise politseinikust kolleegi Lisaga ja praegu polnud sobiv ?ra ?elda. Lisa ema oli m?ne n?dala eest ravimim?rgistuse t?sistuste t?ttu kiiresti ja ootamatult surnud. Kuna Lisa oli ainus laps, polnud tal kedagi, kellega oma leina jagada, ja Sara teadis, et s?ber vajab tema tuge. Septembrip?ev oli ootamatult mahe. P?ike soojendas Sara n?gu l?hikesel jalutusk?igul ?le silla, mille alt Svart? vesi l?bi voolas ja lossist m??dus. Lisa istus Vasakonditorieti ees ja ootas. Tal olid teksased jalas ja kampsun seljas, l?hikesed pruunid juuksed l?ikisid p?ikese k?es. Kui ta k?ed embuseks laiali ajas ja naeratas, paistis esihammaste vahel olev pilu ja tema hallikasrohelised silmad s?rasid. Lisa oli tundeinimene. Sara ei teadnud kedagi, kes oleks sama r??mus ja naeru kihistav, ega kedagi, kes v?iks hetk hiljem plahvatada vihast eba?igluse p?rast v?i teha peapesu kellelegi, kes oli olnud ennast t?is v?i polnud abivalmis. „Imetore sind n?ha, Sara.” „Sind on ka imetore n?ha.” Nad kallistasid teineteist. Lisa l?hnas alati kergelt hobuste j?rele, kuigi oli p?rast tallis viibimist du?i all k?inud ja riided ?ra vahetanud. Ta oli Dreamcatcheri nime kandva v?idus?iduhobuse kaasomanik. See m?ra oli tema silmatera. Tavaliselt elas ta n?dalavahetustel Noras ema korteris, et tallile ligemal olla. T??n?dalateks oli tal ?hetoaline elamine Hertsog Karli alleel, ainult m?nesaja meetri kaugusel Sara kodust. Kondiitri?ris tellisid nad kohvi ja kummalegi v?ileiva. Lisa v?ttis suure krevetiv?ileiva ja Sara lihtsa juustusaia, sest see oli k?ige odavam. Lisa v?ttis kandiku ja nad l?ksid ?ue p?ikese k?tte tagasi. Kuidas l?heb?” k?sis Sara, kui nad olid istet v?tnud. „Ma tunnen emast nii tohutult puudust.” Lisale tulid pisarad silma. „Ma vaatan parasjagu tema asju l?bi. Muidugi ?ratab see m?lestusi. R??msaid ja kurbi. Ma ?tlesin ta korteri ?les, aga pole veel j?udnud t?hjaks teha ... See v?tab palju rohkem aega, kui ma arvasin.” „Tead k?ll, et kui ma terve oleksin, aitaksin sind. Kole paha tunne on, et ma ei saa sulle toeks olla. Kas sul on vaja asju kusagile hoiule panna?” „Tegelikult jah. Aga teil pole ju ?leliigset ruumi.” „Emal on kuuris ruumi k?ll ja k?ll. Ma v?in kohe tema k?est k?sida, kui tahad.” Sara ema elas ka Noras. ?ksinda suures majas, kuhu vanemad olid kolinud siis, kui Sara g?mnaasiumi l?petas. „See oleks suurep?rane. Ait?h, kullake.” Sara helistas. Ema vastas p?rast esimest signaali. „Gunilla.” „Tere, ema. Mina siin.” „Sara! Kuidas t?na sotsiaalkindlustusametis l?ks?” H??l reetis ema mure, mida nende k?nedes pidevalt tunda oli ja mis Sara enda ?revust veelgi suurendas. „R??gime sellest hiljem,” katkestas Sara teda. „Kas sinu kuuri mahub veel asju?” „Jah, see on peaaegu t?hi. Mis siis? Kas jutt on Lisast? Ma kuulsin, et ta teeb korterit t?hjaks. Kui tal on vaja ajutiselt asju kusagil hoida, siis palun v?ga.” Gunilla r??kis edasi. „Ait?h, ema,” ?tles Sara hetke p?rast vahele. „Ma helistan sulle ?htul.” Ta l?petas k?ne ja p??rdus Lisa poole. „Sa v?id asjad homme p?rast l?unat sinna viis. Siis on ema kodus.” „Gunilla on kullat?kk. T?nan!” Lisa puhus kuuma kohvi peale. „Muide, ma kuulsin, et Kristoffer Bark avab Emelie Kartmani juhtumi. Kas ta pole helistanud?” „Ei, ma pole ikka veel temaga r??kinud. Ma pole veel p?riselt sealmaal. T?hendab, Emelie Kartman?” „Jah, r?hmal on sinu oskusi t?esti vaja, Sara.” Lisa tasandas h??lt. „Ma olen Emelie pojaga paar korda kohtunud. Tema nimi on Kim. Tore poiss, aga temaga on t?li. Ta sattus kasuperesse. Tal pole kuigi h?sti l?inud.” „Kahju.” Sara ei teadnud, mida ?elda. Ta ei tahtnud r??kida asjadest, mida tema kuidagi m?jutada ei saanud. See tekitas temas ainult veel rohkem ?ngi. „Ja sinu j?litaja?” j?tkas Lisa. „V?i kuidas teda peaks nimetama. Kas on j?lle midagi juhtunud?” Sara vajus k?hmu. „Jah, keegi on anon??mselt sotsiaalkindlustusametisse kaevanud ja ?elnud, et ma teen sohki, et tegelikult olen ma v?imeline t??tama. Pildid t?enduseks juurde pandud.” Sara polnud kavatsenud oma h?dadest pikemalt r??kida. Praegu on Lisa kord abi ja tuge saada. Aga ta ei suutnud seda endale hoida. „Varsti ma enam ei suuda.” Lisa silmad t?mbusid tumedaks. „Sara, sa pead politseile avalduse tegema, see asi ei saa edasi kesta!” „Ma teen. Aga praegu on k?ige t?htsam minu arst k?tte saada. Arstit?end oli sulaselge katastroof!” 4 KUI KRISTOFFER BARK reede ?htupoolikul koju j?udis, istus ta k??gilaua ??rde ja v?ttis uurimismaterjalid ette. Ta logis t??arvutisse sisse, pani kohvimasina t??le ja v?ttis koti muffineid, mille oli Tybble v?ljakult Mathilda kondiitri?rist ostnud. ?le k?mne aasta tagasi, 2008. aasta maikuus, oli Emelie Kartman l?inud vastu kohutavale surmale. Ta pressiti t?nni, mis suleti. Seej?rel l??di ?le saja kolmetollise naela t?nni sisse ja tema kehasse. P?rast oli t?nni veeretatud ja naelad tekitasid kudedele aina suuremaid vigastusi. Surma p?hjuseks oli verekaotus ja t?en?oliselt valu?okk. Kristoffer vaatas kohtumeditsiinilisel lahangul tehtud pilte kasvava ??vaga. Emelie keha oli puruks rebitud. Ta oli tulutult p??dnud oma n?gu kaitsta. ?ks nael oli l?bi k?e p?ske tunginud, teine silma. See oli v?igas. Kes on v?imeline nii elajalikku m?rva korda saatma? Oli selge, et see m?rv ei olnud ?geda raevupurske tulemus. See oli hoolikalt kavandatud. Ent allasurutud viha oli v?imatu mitte m?rgata. Kas see viha oli suunatud spetsiaalselt Emelie v?i ?ldiselt naiste vastu? Kas see on sellesama kurjategija ainuke m?rv v?i on varasemaid ohvreid, keda on tabanud sama saatus? Mida m?rvar praegu teeb? Kas ta on sotsiaalselt kohanenud inimene v?i keegi, keda peetakse isa?ralikuks ja pelutavaks? Kristoffer oleks tahtnud seda Mia Bergeriga arutada. Naisel oli imeline v?ime tema m?tteteravus ?les ?ratada ja arukate ideedega lagedale tulla. Kui Emelie Kartman tol 2008. aasta maikuu p?eval kadus, oli temast ?sja saanud lesk ja ?ksikema, kellel oli viieaastane poeg nimega Kim. Poiss elab praegu kasuperes. J?rjekorras neljandas. Enne kui temaga ?hendust v?tta, pidi Bark materjalidega tutvuma, et mitte rohkem k?simusi esitada kui h?dasti tarvis. Ja k?igepealt tuleb esitada ?igeid k?simusi. Ta alustas p?hifaktidega otsast peale. Emelie Kartman oli s?ndinud 1976. Kui ta elus oleks, oleks ta n??d nelik?mmend kaks, nentis Kristoffer. Emelie kasvas ?les H?lsinglandi k?lakeses Vallstas. Kristofferi t?helepanu ?ratas ?he Emelie lapsep?lveaegse naabri tunnistus. Ta viskas ?lekuulamisprotokollile pilgu peale. Emelie Kartman oli koolip?lves h?sti ilus v?ike t?druk. Liiga ilus selleks, et see talle endale hea oleks. Talle ei antud kunagi rahu. K?ik ihkasid tema t?helepanu ja tahtsid temaga s?brad olla. Kui temast aastatega silmipimestav kaunitar sai, tekitas see kadedust ja intriige. Kristoffer heitis pilgu fotole, mida oli Emelie tagaotsimisteate juures n?idatud. Emelie Kartmani pikad lainelised juuksed, s?damekujuline n?gu ja kurvad pruunikasrohelised silmad viisid Kristofferi m?tted Sandro Botticelli „Venuse s?nnile”. Kui Emelie Bolln?sis ?heksanda klassi l?petas, kolis perekond ?rebrosse. Ta k?is Karolinska g?mnaasiumi loodusteaduse harus, oli 1994. aastal N?rkes Lucia ja osales paar aastat tantsuv?istlustel. P?rast g?mnaasiumi l?petamist v?ttis ta ?he aasta m?tlemiseks ja t??tas vabatahtlikuna Rumeenia lastekodus. See avaldas talle s?gavat muljet ning sundis teda maailmas valitseva eba?igluse ?le t?siselt pead murdma. S?brad, keda ?le kuulati, olid k?ik ?elnud, et p?rast seda reisi polnud Emelie enam tema ise. Temast sai Rootsi kiriku aktiivne liige ja ta t??tas vabatahtlikuna Punases Ristis ka siis, kui algklassi?petajaks ?ppis. ?pingute ajal kohtus ta oma mehe Peteriga, kes juhatas koori L?ngbro koguduses, kus Emelie oli laulma hakanud. Peter t??tas kalmistu administratsioonis ja ?ppis samal ajal poole koormusega, et sotsiaalt??tajaks saada. Paar abiellus 2003 ja sai samal aastal poja. Emelie oli armastatud ?petaja nii Lill?s kui ka hiljem Adolfsbergis ning paaril oli palju h?id s?pru. Aga 2005. aasta s?gisel tekkis Emeliel depressioon. Ta ei jaksanud ?petajana t??tada ja v?ttis ?he aasta vabaks. 2006. aasta 4. jaanuaril alustas ta AS Dorteus Ehituse laot??lisena. Selles ametis oli ta kaheksa kuud. P?rast seda p??rdus ta tagasi Adolfsbergi kooli ja ?petajat?? juurde. Samal ajal tuli esimene anon??mne k?ne. Kui k?nesid tuli veel kaheksateist t?kki, tehti politseile avaldus ahistamise kohta. K?nesid ei saadud j?litada. Kristoffer kirjutas ?les. Seda asja peab Ulfi k?est k?sima. Selle kohta, miks k?nesid j?litada ei saadud, polnud midagi kirjas. 2007 tehti Kartmanite abielupaari kohta sotsiaalosakonnale avaldus, et nad v??rkohtlevad oma poega, kes oli toona nelja-aastane. Asi l?petati. 1. jaanuaril 2008 laekus sotsiaalosakonnale anon??mne avaldus, et Emelie on koolis lapsi seksuaalselt ahistanud. K?sitleti niih?sti ?pilasi kui ka nende vanemaid ja Emelie kolleege. Leidus vanemaid, kes n?udsid tema lahkumist, ja teisi, kes pooldasid seda, et ta ei t??taks lastega ilma m?ne kolleegi juuresolekuta. Asi l?petati t?endite puudumise t?ttu. Mitu kolleegi astus Emelie kaitseks v?lja, ent kahtlustused ja teda ?mbritsevate inimeste m?ranenud usaldus olid liig ning ta j?i uuesti haiguslehele. 2008. aasta veebruaris teatas Emelie mees, et tema auto kallal on vandaalitsetud. Keegi oli pidurivoolikud l?bi l?iganud. Kuu aega hiljem leiti mees L?ngbro kalmistult v?rskelt kaevatud haua k?rvalt surnuna. Kohtuarsti aruande j?rgi suri ta fentan??li ?ledoosi t?ttu. Ka siin oli informatsioon napp. Kas mees oli politseile tuntud s?ltlane? Kui ei, kas kaaluti enesetappu v?i m?rva? Tunnistajate ?tluste j?rgi otsustades oli Peter Kartmani surm tulnud nagu v?lk selgest taevast. L?hedased olid veendunud, et ta ei tarvitanud uimasteid, ja vereproov n?itas, et manustamine oli toimunud ?heainsa korra. Ometi uurimine l?petati. Miks? 1. mail 2008 teatas poja lapsehoidja, et Emelie on kadunud. Ta ei olnud kokkulepitud ajal Kimile j?rele tulnud ja teda ei olnud v?imalik k?tte saada. Ulf Gunnarsved oli pandud uurimist juhtima. Ulf, kes parema meelega Bishops Armsis6 ?llekannu taga tolgendas, kui kauemaks t??le j?i. 2011, kui Emelie raskesti vigastatud keha Lanna karj??rij?rvest v?lja ?ngitseti, oli eeluurimise juhiks m??ratud Mikael Pettersson.Tema oli ka Peter Kartmani surma uurinud. Kristofferil oli hulk k?simusi, kuid Mikael Pettersson ei saanud enam neile vastata. Kaks aastat tagasi oli ta s?ngitatud puhkama L?ngbro kalmistule, mitte kaugele tollest lagendikust, kus asus Vera haud. 6 (#ulink_1b5434f5-2e20-59fc-899f-41c1725fee81) Restoran ?rebros Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anna-jansson/vari-sinu-kannul/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.