V?idupilet

V?idupilet Adele Parks Ole oma soovidega ettevaatlik – need v?ivad t?ide minna!
Lexi ja Jake on koos oma s?prade, Pearsonide ja Heathcote’idega, viisteist aastat samu numbreid kasutades lotopileteid ostnud. Nad on ?htus??kide ajal, kala ja kr?bekartulit s??es, suvel grilli juures omavahel r??kinud k?igest – lastest, abielust, t??st, majadest ja elust – ja iga kord, kui v?it on neist m??da l?inud, oma eba?nne ?le ?hiselt naernud. Aga ?hel laup?eva?htul juhtub midagi ootamatut. S?pruskonda hakkavad tekkima m?rad. Keegi neist valetab. Ja siis tuleb ka lotov?it, mida keegi enam oodata ei osanud – nende aastate eest valitud numbrid osutuvad viimaks v?idunumbriteks. N??d on Lexi ja Jake 18 miljonit naela v?itnud lotopileti omanikud. Kuid nende s?brad ei kavatsegi oma osast loobuda …
Menuraamatute autor Adele Parks heidab kaasahaaravas olmep?nevikus suhetest, rahast ja reetmisest pilgu rikkuse varjuk?lgedele ja ?nne ootamatu p??rdumise tagaj?rgedele.
Adele Parks s?ndis Inglismaa kirdeosas Teesside’is. Ta on kirjutanud kaksk?mmend rahvusvahelist menukit, v?rskeim neist on Sunday Timesi m??gitabelite etteotsa kerkinud „V?idupilet“. Ta on The National Literacy Trusti saadik ja The Costa ??rii liige. Adele on elanud Botswanas, Itaalias ja Londonis ja elab hetkel koos abikaasa, poja ja kassiga Guildfordis Surreys. „V?idupilet“ on tema kahek?mne aasta jooksul kirjutatud kahek?mnes romaan. Adele Parks s?ndis Inglismaa kirdeosas Teesside’is. Ta on kirjutanud ?heksateist rahvusvahelist menukit, v?rskeim neist on Sunday Timesi m??gitabelite etteotsa kerkinud „Lies Lies Lies“. Ta on The National Literacy Trusti saadik ja The Costa ??rii liige. Adele on elanud Botswanas, Itaalias ja Londonis ja elab hetkel koos abikaasa, poja ja kassiga Guildfordis Surreys. „V?idupilet“ on tema kahek?mne aasta jooksul kirjutatud kahek?mnes romaan. Originaal: Adele Parks Just My Luck HarperCollins Publishers Ltd. Keeletoimetaja Mari Tuuling Kaane kujundanud ja k?ljendanud Kaie Lilleorg Kaanefoto: Shutterstock Originally published in the English language by HarperCollins Publishers Ltd. under the title JUST MY LUCK © Adele Parks 2020 Adele Parks asserts the moral right to be acknowledged as the author of this work. Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-217-4 ISBN 978-9916-12-218-1 (epub) www.eestiraamat.ee Jimile ja Conradile. Ma sain lotov?idu. AJALEHT THE BUCKINGHAMSHIRE GAZETTE 9. november 2015 Kinnisvarahaldur Elaine Winterdale, 37, sai tingimisi vanglakaristuse, kuna j?ttis remontimata rikkis gaasikatla, p?hjustades kahe ??rniku surma vingugaasim?rgistuse tagaj?rjel. 29-aastase Reveka Albu ja tema kaheaastase poja Benke surnukehad avastas 23. detsembril 2014. aastal nende Readingi ??rikorterist naise abikaasa, hr Toma Albu, 32. T??- ja tervishoiuameti poolt l?bi viidud uurimise tulemusel m?isteti preili Winterdale Readingi esimese astme kriminaalkohtus s??di gaasiohutusseadusest tulenevate n?uete eiramise eest, kuna ta polnud kolme aasta jooksul korraldanud viidatud objektil gaasiohutuskontrolli teostamist, ehkki oli oma t??andjale ehk objekti omanikule kinnitanud, et k?ik vajalikud kontrollitoimingud on l?bi viidud. 2011. aasta juulis k?lastas objekti gaasim??tja v?ljavahetamiseks riikliku gaasiv?rgu t??taja. Katel registreeriti „otseselt ohtlikuna“, kuna „avatud l??rist eralduvad suitsugaasid“, ning see ?hendati gaasiv?rgust lahti. Proua Albule anti ?le sellekohane dokument, misj?rel preili Winterdale’ile saadeti kiri, millele viimane ei vastanud ega edastanud seda objekti omanikule. Katel j?i remontimata. Kaks ja pool aastat kasutati kodu k?tmiseks laenatud elektrikaminat. 22. oktoobril 2014 ei ??binud hr Toma Albu kodus ja leidis naastes eest sooja korteri; tema naise s?nul oli preili Winterdale p?rast korduvaid kaebuseid viimaks korraldanud katla taas gaasitorustikuga ?hendamise. 2014. aasta 23. detsembri ?hul p??rdus hr Albu p?rast topeltvahetust koju ning leidis eest surnud naise ja poja. Anal??situlemuste kohaselt sisaldas proua Albu veri 61 protsenti vingugaasi. Surma saabumiseks piisab 50-protsendilisest vingugaasisisaldusest. Proua Winterdale tunnistas end s??di seitsmes gaasiohutusm??ruse rikkumises ning talle m?isteti tingimisi 16-kuuline vanglakaristus kolmeaastase katseajaga. ?htlasi m??rati talle 200 tundi ?hiskondlikult kasulikku t??d, trahv summas 4000 naela ja temalt m?isteti v?lja 17 500 naela kohtukulusid. 1 Lexi Laup?ev, 20. aprill Ma ei suuda taluda m?tet koju Jake’i juurde minekust. Ma pole valmis olukorraga tegelema. Pean ?ritama asja k?igepealt seedida. Aga kuidas? Kust ma alustan? Pole aimugi. Mul on alati lahendus, viis asjale l?henemiseks, selle positiivsest k?ljest n?gemiseks. Ma olen Lexi Greenwood, naine, keda k?ik tunnevad probleemide lahendajana, naeratajana (on neidki, kes mind tagaselja heategijaks nimetavad). Lexi Greenwood, abikaasa, ema, s?ber. Me arvame, et tunneme inimesi l?bi ja l?hki. Aga tegelikult ei tunne me p?riselt kedagi. See lihtsalt ei ole v?imalik. Ma vajan midagi joodavat. S?idan kohalikku k?rtsi. Metsa k?ik, j?tan auto k?rtsi juurde ja jalutan p?rast koju, auto toon hommikul ?ra. Tellin endale suure klaasi punast veini ja vaatan seej?rel ringi, otsides nurgas asuvat kohta, kus seda ?ksi rahus juua. On lihav?tten?dalavahetus ja harukordselt palav. K?rts on maast laeni t?is. Mitu mu naabrit kergitavad klaasi, kui ma l?bi tungleva massi tr?gin, kutsudes mind viipega endaga liituma; nad uurivad, kuidas l?heb lastel ja Jake’il. K?ik teised k?rtsisviibijad on lustakas p?hadetujus. Mina tunnen end pidetuna. Eksinuna. Selline see elu v?ikeses k?las juba kord on, k?ik tunnevad k?iki. M?nikord tekitab see kindlustunnet, m?nikord p?hjustab ebamugavust. T?rjun viisakalt ja vabandavalt nende s?bralikke kutseid ning j?tkan ?ksildase koha otsinguid. Mind ?mbritsevad laup?evased meeleolud, kuid mina tunnen ?ksnes jahmatust, stressi, eraldatustunnet. Me arvame, et tunneme inimesi l?bi ja l?hki. Mida see meie r?hma jaoks t?hendab? Meie s?berkonna. S?brad, kes on nagu perekond. T?ielik naljanumber. On ilmselge, et me pole enam s?brad. Olen p??dnud silmi faktidest hoolimata kinni pigistada, lootes, et tegemist on arusaamatusega, k?igele on selgitus, aga seda ei saa kuidagi selgitada. ?tlesin Jake’ile, et olen ?ksnes veidi aega ?ra; peaksin talle s?numi saatma ja ?tlema, et mul l?heb kauem. K??nitan k?e telefoni j?rele ja taipan, et kodust v?lja kiirustades ei v?tnud ma seda kaasa. Jake ilmselt tunneb juba huvi, kus ma olen, aga see ei l?he mulle korda. Kummutan veini kurku. Selles sisalduv hape on kurgu jaoks ?htaegu ?okk ja kergendus. Seej?rel l?hen baarileti juurde uue klaasit?ie j?rele. Kohalik k?rts on meie kodust vaid k?mneminutilise jalutusk?igu kaugusel, aga selleks ajaks, kui ma tagasi k?ndima hakkan, annab punane vein end tunda. ?nnetuseks on minu joove hetkel selline, mis toetab paranoiat ja raevu, mitte muretut meelt ja kerget s?dant. Kuidas ma saan sellise ?lekohtu heastada? Ma ei suuda edaspidi k?ituda nii, nagu oleks k?ik normaalne; teeselda, nagu ei teaks ma midagi. V?i suudan? Kodule l?henedes n?en aknast v?lja piiluvat Jake’i. Mul on raske teda ?ra tunda. Ta on kuidagi valvas ja pinges. Mind n?hes tormab ta eesust valla l??ma. „Lexi, Lexi, tule kiiresti sisse,“ sisistab ta ilmselge ?rritusega. „Kus sa olid? Miks sa telefoni kaasa ei v?tnud? Ma olen sulle helistanud. Mul oli tarvis sind k?tte saada.“ Mis siis n??d? Ma m?tlen esimese asjana meie poja peale. „Kas asi on Loganis? Tegi ta endale viga?“ k?sin murelikult. Olen piiri peale viidud, mu m?tted keskenduvad kiiresti s?ngetele asjadele. Koljumurrud, murtud luud. Traumapunkti tormamises poleks midagi ebatavalist: kolmeteistk?mneaastane Logan kaldub hulljulgusele ja talle on omane m?tteviis, mille kohaselt on m??da vihmaveetoru alla liuglemine igati m?istlik variant oma magamistoast lahkumiseks ja ?ue jalgpalli togima suundumiseks. Emily, mu viieteistk?mneaastane t?tar, ei p?hjusta meile naljalt peavalu. „Ei-ei, temaga on k?ik h?sti. M?lemad lapsed on oma toas. Asi on … kuule, tule sisse, ma ei saa sellest sulle siin v?ljas r??kida.“ Jake vetrub sisuliselt p?kkadel ?les-alla. Ma ei saa temast sotti. Pea on veinist liiga uimane ja t?is raevu ja t?lgastust. Olen Jake’i peale t?iendava draama p?hjustamise p?rast tige, kuigi temal pole ju aimugi, mis jamadega mina tegelema pean. Ma pole teda veel kunagi sellisena l?inud. Pole v?imatu, et v?iksin teda puudutades elektril??gi saada, temast hoovab ohtlikku energiat. Astun abikaasa kannul majja. Ta kiirustab ja sunnib mindki t?ttama. Aeglustan kiusu p?rast tempot. Koridoris p??rdub ta minu poole, t?mbab s?gavalt hinge, libistab s?rmedega l?bi juuste, kuid v?ldib mulle silma vaatamist. ?he p??rase hetke jooksul kardan juba, et ta tunnistab kohe ?les k?rvalsuhtes olemise. „Hea k?ll, ?tle mulle ainult seda, kas sa ostsid sel n?dalal lotopileti?“ k?sib ta. „Jah.“ Ma olen viimased viisteist aastat igal n?dalal lotopileti ostnud. Olen hoolimata k?igist eelmise n?dala jamadest oma harjumusele kindlaks j??nud. Jake t?mbab veel kord s?gavalt hinge ja imeb kogu hapniku koridorist v?lja. „Selge, ja kas sa ...“ Ta j?tab lause l?petamata ja veab viimaks pilgu ?les, et mulle silma vaadata. Ma pole kindel, mida ma ta pilgus n?en, miski meenutab seal valusat igatsust, hirmu, paanikat. Ja samas on selles ka lootust. „Kas sa kasutasid meie tavalisi numbreid?“ „Jah.“ Ta l?ug on endiselt krampis. „On sul pilet alles?“ „Jah.“ „Oled kindel?“ „Jah, ma panin selle k??gi teadetetahvlile. Mis siis? Mis lahti on?“ „Persse.“ Jake hingab nii valjusti v?lja, et ruumis tekib torm. Ta vajub hetkeks vastu koridoriseina ja kosub siis taas, haarab mul k?est ja tirib mu tuppa, millest pidanuks saama s??gituba, kuid mis on n??d natuke nagu kabinet ja natuke nagu kolakogumiskoht. Tuba, kus lapsed aeg-ajalt koduseid t?id teevad, mina majapidamisarvetega rinda pistan, kus k?rguvad triikimist ootavad pesuvirnad, vedelevad katkised jalgpallid ja end varjavad vanad ketsid. Jake istub arvuti ette ja asub kiirustades erinevaid lehti avama. „Ma polnud kindel, kas meil piletitki on, aga kuna sa j?id tagasitulekuga hilja peale, ja film, mida ma vaatasin, l?ppes ?ra, ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja kontrollisin. Ma ei tea isegi, miks. Ilmselt harjumuse j?ud. Ja sa vaata.“ „Mida?“ Ma ei saa p?ris h?sti aru, millest ta r??gib; ehk on asi veinis v?i siis selles, et mu pead t?idavad m?tted reetmisest ja petmisest, aga ma ei saa kuidagi olukorrale pihta. P??rdun ekraani poole vaatama. Lotofirma koduleht. Erksav?rviline ja silmatorkav. Eredate v?rvide ja edevate kirjastiilide r?gastik. 1, 8, 20, 29, 49, 48. Numbrid vahivad mulle ekraanilt vastu. Numbrid, mis on mulle l?bi ja l?hki tuttavad. Ja ometi m?juvad need kentsakate ja uskumatutena. „Ma ei saa aru. Kas see on nali?“ „Ei, Lexi. Ei! See on p?ris. Me lihtsalt saime selle kuradima loto peav?idu!“ 2 Lexi 17,8 miljonit naela. 17,8 miljonit naela. 17,8 miljonit naela. Mitu korda ma seda endale ka ei ?tle, ei j?ua asi mulle ikka p?rale. Tegelikult suisa vastupidi. Mida enam ma seda endale korrutan, seda uskumatumaks see muutub. P?riselt. Ekraanil on meie pileti numbrid. Need vahivad mulle sealt vastu. Ma olen neid igaks juhuks tuhat korda kontrollinud, kuid need vahivad mulle endiselt vastu. Teised numbrid samuti. Need, mis ?tlevad, kui palju meie v?idupilet v??rt on: 17 870 896 naela. Nii palju raha! Kiirustan k??ki ja napsan teadetetahvlilt pileti, kartes korraga, et tuuleiil on selle minema lennutanud v?i ?ks meie lastest koolist toodud teateid ?les pannes selle maha ajanud. Kuigi selles puudub igasugune loogika, sest kumbki lastest pole meie perekonna ajaloos kordagi ?htki koolist saadetud teadet ?les pannud; palju suurema t?en?osusega leian need nutsakuks k?gardatuina nende seljakottide p?hjast. Vahin ?ksisilmi n??pn?ela j?etud tibatillukest auku, pileti nurk on kergelt kortsus. Kuidas saab see paberilipakas olla v??rt 17,8 miljonit naela? See on uskumatu. See on arusaamatu. Mida see meie jaoks t?hendab? P??rdun Jake’i poole, soovides n?ha, kas tema saab sellest k?igest rohkem sotti. Jake vaatab mulle s?rava n?oga vastu. Ma pole teda aastaid nii laialt ja s?damest naeratamas n?inud. See toob meelde meie suhte alguse. Aja, mil me tundsime ?ksnes lootust ja ?nne. See paneb mind l?bi nina naerda turtsatama. „Oled sa kindel, et k?ik on ikka ?ige?“ „T?iesti. Ma olen k?ike kontrollinud. Olen loosimist YouTube’ist kuus korda vaadanud. Nad andsid teada, et v?itja on olemas. ?ksainuke. Lexi, need oleme meie! Me oleme rikkad. Rikkamad kui oma k?ige p??rasemates unistustes.“ Itsitan, kuna ainu?ksi see lause on jabur. „Rikkamad kui oma k?ige p??rasemates unistustes“ on v?ljend, mida inimesed kasutavad v?rdlemisi jubedates n?idendites v?i filmides. Terve mu keha kirvendab. Tunnen iga n?rvikiudu. See on peaaegu valulik. „Vinge. Ikka p?riselt, vinge. Mida me teeme?“ k?sin. „Noh, me peame selle sisse kasseerima.“ „Kuidas me seda teeme?“ Mu s?rmed on k?lmad ja liikumatud, kuid samas tunnen kuumust, nagu poleks mu keha enam tahke. Ma sulan. Mul on tunne, nagu oleks joodud veiniklaase mitte kaks, vaid kuus. K?llap ?okist. „Ma ei tea. Arvatavasti on see nende veebilehel v?i kuskil kirjas.“ Jake hakkab ekraanil otsima ja klahve vajutama. Ma ei suuda seda uskuda. Ei julge. See ei saa t?si olla. See on liiga suur vedamine. See on liiga imeline. Ma v?risen, Jake v?ib kuulda, kuidas mu hambad l?gisevad. M?rkan, et ka tema k?ed v?risevad. „Leidsin. Lotov?itude rida. Me peame neile helistama.“ Jake j??b vait ja vahib mulle otsa. Ta silmad on s?ravad ja kirkad, kuid pilk ei leia pidepunkti. Ta t?stab lauatelefoni toru ja vajutab ekraanil olevat numbrit valides nuppe. Me ei kasuta lauatelefoni peaaegu kunagi, kuid olukord n?uab teatud t?sidust ja tolmuses hooletussej?etud lauatelefonis on korraga rohkem sisu kui mobiilis. „Ma arvan, et me saime lotov?idu. Terve summa. Peav?idu.“ Inimene liini teises otsas ilmselt k?sib Jake’i k?est, kas tema ostis pileti, kuna ta n?ib pisut segadusse sattuvat ja on ?rritunud, vastates: „Ei. tegelikult ostis selle mu naine. Nojah, tema maksis selle eest … Jah, jah, ta on praegu siinsamas.“ Ta ulatab telefonitoru mulle. „Nad tahavad sinuga r??kida.“ Mul ?nnestub kuidagimoodi vastata kontrollk?simustele, mis kinnitavad, kus ja millal ma pileti ostsin. K?llap on inimesi, kes lotopileteid leiavad v?i varastavad. Lotofirma peab kindel olema, et ma omandasin meie pileti ausal teel. „Kas te palun kirjutaksite lotopileti tagumisele k?ljele oma nime ja aadressi, kui te seda veel teinud pole,“ soovitab naine liini teises otsas. Ta n?ib olevat rahulik ja asjalik, mis annab mulle kindlust, kuid m?jub samas kentsakalt. K?sin endalt m?ttes, kui palju kordi on see naine r??kinud v?itjatega, inimestega, kelle elu p?rast seda konkreetset telefonik?net enam kunagi endine pole. Tahaksin teada, mis tunne on tema rollis olla. Mul on praegu iseendakski olemisega raskusi. Tunnen, nagu oleks tegemist mingisuguse kehav?lise kogemusega. Ma ei suuda keskenduda ega m?elda, kui ta ?tleb: „Palju ?nne, proua Greenwood. Te olete t?epoolest v?itja!“ „Peav?it?“ „Jah, proua Greenwood. Peav?it – 17 870 896 naelsterlingit.“ Number, olgugi p??raselt suur, pudeneb vaevata ta keelelt. Hakkan itsitama. See on v?imatu. Veidi varem tundus, et see on mu elu k?ige hullem ?htu, kuid n??d on see hoopis teise p??rde v?tnud. Millest ma r??gin? Terve mu elu on muutunud! „Nii, proua Greenwood, meil on siin inimesed, kes teile kogu j?rgnevat protsessi tutvustavad, ja selleks, et seda v?imalikult tulemuslikult teha, on meil tarvis teada, kas te n?ustute v?idu avalikustamisega?“ „Ei, arvatavasti mitte.“ Kujutan endale ette, et lotofirmale meeldiks avalikustamisega n?ustumine. Vedamise loo avaldamine ajalehtedes toob ilmselt kaasa piletite l?bim??gi suurenemise, kuid instinkt soovitab mul v?it vaid enda teada j?tta. „Te ei pea kohe otsustama,“ vastab tema sujuvalt. „?ks meie v?itjate n?ustajaist v?tab teiega peagi ?hendust. Nad saadavad e-kirja v?i helistavad ja lepivad kohtumise kokku. Arvatavasti j?rgmise n?dala teisip?eval. Enamasti teeksid nad seda kiiremini, aga kuna esmasp?ev on riigip?ha, siis ilmselt sobiks teisip?ev paremini?“ „Jah, jah, nagu teie meelest parem on.“ Ma ei taha kellelegi ebamugavusi p?hjustada, neid vabal p?eval t??le sundida. „Te v?ite avalikustamisega seonduva nendega l?bi arutada ja nad r??givad teile k?igest, mis j?rgmisena juhtuma hakkab.“ Jake krahmab telefonitoru enda k?tte. „Kas ta toob t?eki ka?“ Ma kuulen hoolimata kaugusest naise h??les l?bustatusenooti. „Ei, k?igepealt tuleb natuke paberitega tegeleda. Pangakonto andmete ja muu s??rasega.“ „Millal me raha k?tte saame?“ Kortsutan Jake’i poole vaadates kulmu. Ta k?itub matslikult. Ma pole kindel, milline peaks olema elegantne k?itumine ligemale kaheksateistk?mne miljoni naela v?itmise korral, kuid vaevalt maanteer??vlina raha n?udmine seda oleks. „Meie n?ustaja v?tab ?hendust, aga kui k?ik sujub t?rgeteta, ja ma usun, et nii ka l?heb, siis k?ige t?en?olisemalt on raha teie arvel kolmap?evaks. K?ige hiljem neljap?evaks.“ „Selleks kolmap?evaks?“ k?sib Jake n?ost s?rades. „Jah.“ K?ne l?ppedes vahime teineteisele t?ielikus h?mmingus otsa. Siis viskume ligi kaksk?mmend aastat kestnud abielu tulemusel tekkinud vaistliku suhtluse t?ttu korraga teineteise suunas ja suudleme nii, nagu me pole seda p?rast oma esimest kohtamisten?dalat teinud. N?udlikult ja v?idur??msalt, t?nulikult ja innukalt. Me seksime k?iki muid m?tteid k?rvale t?rjudes ja vaid hetkes elades kiiresti ja ?gedalt kirjutuslaual. Viimased k?mme aastat, ehk kauemgi, on meie seks aset leidnud vaid magamistoas. Sellise apla ja v?iduka seksi uudselt erutav olemus t?hendab m?istagi, et see saab peagi l?bi. Tirin dressip?ksid ?les ja naeran pisut kohmetult. „N??d said sa t?epoolest peav?idu.“ Jake surub mind enda vastu ja ?tleb, hinge?hk mu kaela k?distamas: „Tegelikult said tehniliselt v?ttes sina peav?idu. Sina ostsid pileti. See v?it kuulub sulle. Sellep?rast nad tahtsidki telefonis sinuga r??kida.“ Naeran. „Aga mis on minu oma, on ka sinu oma, eks?“ Meie suhted on alati sellised olnud. V?ga pikka aega. Me oleme meeskond. Mees ja naine. Abikaasa on ju meeskonnakaaslane? Raputan pead, p??des sinna tungivat pilvena varju heitvat m?tet peletada. Sellega tuleb siiski tegeleda. „Jake, mis Heathcote’ide ja Pearsonidega saab?“ Jake t?mbub minust silmapilk eemale, ta keskendub alusp?kste ja teksade jalga vedamisele ega vaata mulle otsa. „Mis nendega siis on?“ „Ma k?isin t?na ?htul Jenniferi ja Fredi juures. Seal ma enne olingi.“ „Ah nii, sa siis ei l?inudki raamatut Diane Roperile tagasi viima, nagu ?tlesid.“ „Ei.“ Tavaolukorras tunneksin talle nii t?hise asja p?rast valetamise t?ttu kerget piinlikkust, kuid suurt pilti arvestades ei l?he see praegu arvesse. Ma ei tahtnud talle ?elda, et kavatsesin kontrollida, kas Jenniferi jutt sellest, kuidas nad sel n?dalavahetusel Fredi ?e juurde k?lla l?hevad, peab paika. Arvasin, et ta oleks p??dnud mind takistada. Oletasin, et ta oleks mind kergelt t?ganud; v?itnud, et keeran end ilmaasjata ?les. Kuigi ta oleks eksinud. „Nad on kodus. Ehkki ?tlesid, et l?hevad ?ra,“ ?tlen Jake’ile. „V?i nii.“ „Ma s?itsin nende majast m??da. Kas sa oskad ?elda, mis toimub? Miks nad meile valetavad?“ „Mul pole aimugi.“ „Ja sulle ei l?he see korda, et nad on meile valetanud?“ „Mitte ?ks raas,“ k?hvab tema. Ta h??letoonist saab v?lja lugeda, et see l?heb talle ikka k?vasti korda. Vaatan teda, ta pea on norus. Ilmselt tajub ta mu pilgu raskust, kuna ajab pea viimaks p?sti ja vaatab mulle otsa. Ta s?nab kiiresti ja pinnaliselt hingates: „Lexi, me v?itsime just lotoga peav?idu.“ „Aga Heathcote’id, Pearsonid?“ Ta n?oilme muutub, see on n??d v?idukas ja enesega rahulolev, kuid ?htlasi reedab miski ta suu liikumises, et olukord puudutab teda valusasti. Tekitab muret? Ta t?mbab mu taas kaissu. „Tead, see on karma nende m??dunudn?dalase k?itumise eest.“ „Ainult Patrick l?ks liiale.“ „Teised olid tema poolt. See oli alandav. Meil pole neid tarvis,“ sosistab ta. Toetan pea ta rinnale ja hingan ta l?hna sisse. „Oled sa kindel?“ k?sin. Ma tahan teda uskuda. „Ei, praegu kindlasti mitte, Lexi. Meil on k?ik olemas.“ P??an ta s?nu kuulda v?tta. Ma tahan end t?iesti kindlalt ja turvaliselt tunda. Olin alati arvanud, et rikkaks saamine lubaks mul end vankumatuna tunda, aga kui aus olla, siis olen hoopis pabinas. Surun n?o Jake’i kaela vastu. Ta on alati olnud mu rahusadam ja ma tunnen, kuidas minu ?le v?tab v?imust k?igutamatu kindlustunne. „Me peame m?tlema, kuidas seda neile ?elda.“ „Ma ostan Ferrari ja s?idan sellega nende majadest m??da,“ lubab Jake. „K?igu nad kuradile, Lexi, me oleme rikkad.“ Hakkan itsitama, sest see on t?ega imeline. „Rikkamad kui oma k?ige p??rasemates unistustes,“ kordan ta enda ?eldud s?nu. Siis ma suudlen teda, oma n?gusat abikaasat, ja kallistan k?vasti, t?rjudes peast v?lja k?ik m?tted meie endistest s?pradest, keda pidasin parimateks inimesteks maailmas, kuid keda ma tegelikult ?ldse ei tundnud, nagu n??d on selgunud. 3 Lexi P?hap?ev, 21. aprill ?rkan ja mu s?da taob nii kiiresti ja k?vasti, et ma lausa kuulen seda. Jah, muidugi, adrenaliin ja erutus, aga lisaks v?rdlemisi kindel veendumus, et keegi h?ppab kuskilt v?lja ja h??ab: „See oli nali!“ Ma ei suuda uskuda, et me oleme lotov?itjad. Ei suuda hoomata rikkust, mis n??d v?idetavalt meile kuulub. See on hullumeelne! P?ikesevalgus voogab ime tunnist?hena akendest sisse. On uskumatult kaunis p?ev. Ma ei m?letagi nii sooja ?lest?usmisp?ha; vannun, et ?hel aastal sadas siis lund! Kuidas saab elu olla selline ime? Me pole peaaegu silmat?itki maganud. Kuidas me saanuksime seda teha? Lamasime k?rvuti, k?est kinni, ja arutasime sosinal, kuidas selline asi sai juhtuda. Mida see t?hendab. Mida peaksime j?rgmisena tegema. Tegime poole ??ni v?i tegelikult varahommikuni plaane. Illusiooni muljet v?imendas veelgi t?siasi, et me suikusime ja ?rkasime vaheldumisi ja avastasime ?? otsa teineteise keha. Klammerdusime uuel ja palavikulisel moel teineteise k?lge. Ma ei olnud enam kindel, mis on reaalsus ja mis unen?gu. ?lim unen?gu. Jake sosistas mulle kogu ?? k?rva. Ta r??kis mulle, et armastab mind. Kuidas k?ik saab n??dsest alates olema ideaalne. Kuidas meil pole tarvis muretseda. Kuidas meil pole enam kunagi tarvis mitte millegi p?rast muretseda. Ta aina kordas seda, uuesti ja uuesti, otsekui h?pnotis??r. Ja ma tahan teda uskuda. Tahan seda rohkem kui midagi muud. Kell seitse t?useme ja l?heme alumisele korrusele kohvi tegema. Jake j?ndab kiirustamata vana kohvimasinaga, millele ta enamasti n?ppugi k?lge ei pane. Tegelikult ma isegi ei m?leta, millal me seda viimati kasutasime; jahvatatud kohvi s?ilivusaeg on ilmselt ammu m??das. Kuid ma m?istan teda: joogi aroom h?ljub l?bi k??gi, andes teada, et k?es on naudisklemise aeg. Maisihelbed lihtsalt ei sobi t?nasesse hommikusse. Me teeme vaeseid r??tleid. L??n m?ned munad madalasse kaussi lahti ja ?misen omaette. Mu keha l?bib liblikatiibade laperdamist meenutav erutusjudin; meenutan Jake’i pimeduses sosistatud tungivaid, v?rgutavatest v?imalustest tulvil lubadusi. Milline v?imalus. Kuidas meil on vedanud. Mul on vedanud. „Oeh, Lexi, suudad sa seda uskuda?“ k?sib Jake taas. „Ei, tegelikult mitte.“ „Ma olen hoopis teine mees!“ „T?esti v?i? Milles see v?ljendub?“ t?gan teda heatahtlikult. „No hea k?ll, sama mees, aga parem, saad aru k?ll. Rikkam. P?ris kindlasti rikkam.“ Ta naerab. „Ma ei suuda ?ra oodata, millal lapsed ?rkavad. Kas l?hme ja ajame nad ?les? T?na on nagu t?iesti ?le v?lli j?ulup?had.“ Me oleme viimasel paaril aastal esimese j?ulup?ha hommikul enne lapsi ?rganud. Minu jaoks on see sisuliselt boonus – see annab mulle v?imaluse raadiot kuulata, k??givilju ette valmistada. Minu jaoks on j?ulud seotud toidu, perekonnaga veedetud aja ja ideaalis ka kergete m?tisklustega. Jake’i ?rritab laste teismelistele omane kaua magamine, tema ei j?ua ?ra oodata, millal nad oma kingitused avavad. Talle meeldib neid hellitada ja n?ha, kuidas laste n?od s?rama l??vad, kui nad avastavad, et ta on neile k?igest hoolimata siiski ostnud mingi viimase moer??gatuse, mis k?igil olemas peab olema ja mida me endale raskustega lubada saame. Tema jaoks on j?ulud seotud ?ksnes igasuguste asjade kinkimise ja kingiks saamisega. „Ma olen selle peale m?elnud. ?kki ei peaks sellest neile kohe r??kima,“ pakun ettevaatlikult. „Miks?“ „Ootame, kuni saame kindlad olla.“ „Me olemegi kindlad.“ „Aga see on ju pisut keeruline. Sest Emily parim s?ber on Megan ja ta k?ib Ridleyga. Ta ei suuda suud pidada. Minu meelest me leppisime kokku, et mida kauem saame seda Heathcote’ide ja Pearsonide eest varjata, seda parem.“ „Lexi, mismoodi sa kavatsed peita seitseteist koma kaheksat miljonit naela?“ „Ma ei p??agi seda kuskile peita.“ „Me peame oma peredele sellest r??kima.“ „Muidugi m?ista.“ „Nad eeldavad, et saavad v?idusummast samuti osa. V?i noh, ehk p?ris ei eelda, aga kindlasti loodavad, see on ju igati loomulik. Kui suure summa neile andmine oleks m?istlik?“ Ta on elevil nagu laps. Ma tean, et ta ei j?ua ?ra oodata v?imalust rahapatakaid laiali jagama hakata. Raputan kergelt pead, p??des seda klaariks saada. On v?imatu p?rast k?ike seda, mida ma eelmisel ?htul avastasin, p?rast kehvasti magatud ??d selgelt m?elda. Ma kaotasin nii palju ja siis v?itsin nii palju. Nende reetmine, tema armastus. Mu pea ja s?da on l?hkemas. „Ma lihtsalt leian, et on parem oodata, kuni raha on pangaarvele laekunud. Igaks juhuks.“ Jake vahib mind ?ksisilmi. „Ma ei kujuta ette, kuidas me seda laste eest varjame. Nad saavad aru, et midagi on teoksil. See juhtub, Lexi. See toimub p?riselt.“ Jake’i suu on k?rvuni, tundub, et ta n?gu rebeneb kohe l?hki. „Aga see on suur vastutus. See muudab nende elu alatiseks. Me peame m?tlema, kuidas seda neile ?elda, pakkuma v?lja v?imalusi sellega kohanemiseks,“ ei j?ta ma jonni. „Millega kohanemiseks?“ k?sib Logan. Ma v?patan. Kust tema v?lja ilmus? Tahaksin endale obaduse anda, elevus on mu hooletuks muutnud. Ma tean ju ja enamasti ka m?letan, et ?ks v?i teine meie lastest luurab pidevalt kuskil l?hikonnas, eriti siis, kui toidul?hna tunda on. „Me v?itsime lotoga!“ h??ab Jake. „Mida?“ Logan paistab skeptiline olevat. „Seitseteist koma kaheksa miljonit naela. Poeg, me oleme kuradima miljon?rid!“ „Jake!“ „Vabandust, ma ei tahtnud vanduda.“ Tegelikult ei heitnud ma talle ette s?navalikut, vaid liigset lobisemist ja ettevaatusele vilistamist. „P?riselt v?i?“ k?sib Logan. Ta silmitseb mind; k?llap arvab poiss, et isa veab teda ninapidi. „Me oleme miljon?rid?“ „Mitmekordselt,“ kinnitan ?lgu kehitades ja naeratades. „Suure t?en?osusega. Meie pileti numbrid klapivad ja me helistasime, et seda kinnitada, aga ma ...“ Mu lause j??b l?petamata, kuna Logan pistab karjuma, tegelikult k?ll kiljuma nagu siga aia vahel. Ta kargab kohapeal ?les-alla, tormab isa juurde ja viskub tema suunas, nii et nende kehad raevuka energiaga kokku p?rkuvad. See liigutus on midagi kallistuse ja r?nnaku vahepealset. Ta lihtsalt ei tea, mismoodi end vaos hoida. Ta keeb s?na otseses m?ttes ?le. Kihiseb ja mullitab. See on imeline. „Mis siin toimub?“ Ka Emily on n??d k??gis. „Me v?itsime lotoga,“ kuulutab Logan. „Me oleme miljon?rid. Me v?itsime mingi seitseteist miljonit naela ja veel natuke peale.“ Emily n?ib kuuldusse k??niliselt suhtuvat. „Jajah, r??gi aga.“ Ta sirutab uniselt k?e hommikuhelveste poole. „See on t?si, printsess,“ ?tleb Jake teda maast lahti kergitades ja keerutades nagu sel ajal, kui t?druk oli palju v?iksem ja mitte nii uje. „Ausalt v?i?“ k?sib Emily, ta pilgus peegelduvad ettevaatus ja umbusk. „Jah,“ kinnitan s?rava naeratusega. Emily puhkeb nutma ja me jookseme ?ksteise poole ja moodustame hiiglasuure kallistava, kiljuva ja ?nnepisaraid valava puntra. Me oleme p??stetud. 4 Emily Teisip?ev, 23. aprill „Emily, t?use ?les. Su ?ratuskell ei helisenud. Sa oled sisse maganud.“ Ema kolgib mu magamistoa uksele, siis avab selle ja kiirustab sisse, tal on kaasas mu v?rskelt triigitud koolipluus. N?dalavahetust nagu poleks olnudki. „Tee k?hku, kullake, sa j??d bussist maha,“ kiirustab ta mind. „Kas ma pean kooli minema?“ „Oled sa haige?“ „Ei.“ „Sel juhul pead sa kindlasti kooli minema.“ Ema paistab segaduses olevat. „Aga me v?itsime lotoga,“ tuletan talle meelde. „Emily, sa ?llatad mind. Lase k?ia, mine du?i alla. Hakka liigutama.“ Ta t?ttab mu toast v?lja ja ma kuulen, kuidas tema ja Logani vahel leiab aset peaaegu s?na-s?nalt samasugune jutuajamine. „Mis m?te on miljon?r olemisel, kui ma pean kooli minema?“ „See on tal hea argument,“ h??ab isa vanemate magamistoast. Naeratan endamisi. Isa on alati meie poolt. „Kuulge, rahvas. Ma r??gin t?siselt. Voodist v?lja,“ kamandab ema. J??n sinna, kus olen, m?eldes, milliseks t?nane koolip?ev kujuneb. P?had on sel aastal ?ldse n?medad. Kes tahab kohe p?rast lihav?tteid j?lle kooli minna? Kes ?ldse kooli l?heb, kui ta on just miljon?riks saanud? Ema ja isa keelasid meil teistele lotov?idust r??kida, mis on t?iega imelik, sest miks ei peaks me tahtma sellest kogu maailmale kuulutada?! Me oleme rikkad. Nagu ?le m?istuse rikkad! Ema ?tleb, et ma pean selle lihtsalt unustama. Nagu mida! Kuidas ma seda Ridley ja Megani eest varjata saaksin? Me oleme lotov?itjad! MULTIMILJON?RID! Vahel tundub, et ema justkui loeks mu m?tteid; ta teeb seda ka n??d ja p??rdub mu tuppa tagasi. Ta j??b end silman?htavalt ebamugavalt tundes ukse juurde passima. „Ma tean, et sul on raske seda Ridley ja Megani eest varjata.“ „Jah, see on veel megapehmelt ?eldud. Miks ma seda tegema pean?“ „Sellep?rast, et suure t?en?osusega on see nende vanemate jaoks v?ga r?nk hoop. Me ostsime kuni eelmise n?dalani lotopileteid alati koos.“ „Jah, aga nad ise ?tlesid, et see on n?me.“ „Ma usun, et praegu nad nii ei tunne.“ „Kas me ei saaks lihtsalt neile natuke raha anda?“ Ema ei vasta mulle. Ta paistab kahevahel olevat. Emal on tugev moraalitunnetus ja ta r?hutab seda alal?pmata. Kui me n?iteks Londonisse West Endi mingit etendust vaatama l?heme ja ta n?eb kuskil m?nd kodutut, ja seda tuleb nagu alati ette, eks ole, siis ta n?uab, et me annaksime t?navaelanikule t?pselt niisama suure rahasumma, nagu me piletite eest maksime. Papsi s?nul on see raiskamine ja nad lihtsalt joovad selle maha v?i s?stivad veeni. Aga ta ?tleb seda vaheajal, kui me baaris oleme ja ta ise punast veini joob, niisiis saab ema vastuv?ite korras tema klaasi p?rnitseda. „Me ei tohi sellest enne, kui asi on l?pule viidud, mitte kellelegi hingata, ja isal ja minul on homme lotofirmaga kokkusaamine. Aus?na, nii on k?ige parem nii sinu kui Ridley ja Megani, tegelikult k?igi jaoks.“ Ta kordab seda juba umbes miljonendat korda, t?estades nii, et m?tleb seda nagu t?iega t?siselt. Nagu v?iks keegi selles kahelda. Ema on alati k?ige suhtes t?iega t?sine, olgu see siis kasv?i lotov?it. ?ldiselt on see v?ikest viisi l?bu rikkumine. Ma muidugi saan aru, et Heathcote’id ja Pearsonid l?hevad t?iega leili. Kujutage ise ette, et loobute lotor?hmas osalemisest n?dal enne seda, kui teie pileti numbrid osutuvad v?idunumbriteks?! Nagu t?iega ?mber! Aga meie Ridleyga oleme sellest ?le. Ma tean, et oleme vaid viieteistk?mnesed, aga meil on v?ga t?sine suhe. Tema ongi see ?ks ja ainus. Me oleme hingesugulased. Samas Megan? Ma olen ?sna kindel, et tema p??rab ?ra. L?heb kadedusest l?hki. No ?hes?naga, tema on mulle kallis ja mina talle, aga me oleme viieteistk?mnesed parimad s?brad, niisiis vihkab ta vahel mind ja mina vihkan vahel teda. Ema jutus on arvatavasti iva sees: see v?rk l?heb nagu t?iega metsa. Kuulen vannitoa ust paugatamas. Ei! Logan sai esimesena jaole. Ta passib seal terve igaviku ja p?rast haiseb k?ik jubedalt. T?mban hommikumantli selga ja lohistan end alumisele korrusele; ma tean, et ema ei lase mul mingi valemiga koolist pausi panna, lotov?iduga v?i v?iduta. Tema hindab ?le k?ige haridust. Leiab, et see on suurim tegur muutuste saavutamisel ja v?rki. Minu isikliku arvamuse kohaselt ?lehindab ta haridust. No m?elge ise, lotov?it on ju samuti muutuste saavutamiseks oluline. Hommikuhelbeid kaussi valades heidan pilgu eile koostatud nimekirjadele. K??gis vedeleb alati m?rkmik, kuhu ema kritseldab endale meeldetuletusi vajalike sisseostude kohta; selles on kirjas ka meie ?histe Monopoli ja kaardim?ngude tulemused ning m?nikord, kui ema ja isa kojutulekuga hilja peale j??vad, kirjutavad nad sinna mulle ja Loganile kirju. Selle kohta, mida s??a ja kui kaua ?hte v?i teist asja soojendada, nagu tekstis?numeid polekski leiutatud. Eile kasutasime seda tavalist v?ikest m?rkmikku oma unistuste kirjapanekuks ja ma naeratan seda sirvides endamisi. ?hel lehek?ljel on kirjas: „punased sibulad, kastmepulber, valgendi“. J?rgmisel: „isa – Ferrari, Emily – puhkus New Yorgis, Logan – ujumisbassein (pluss maja)“, selle viimase ta kirjutas hilisema lisandusena, p?rast seda, kui talle meelde tuletati, et meie aias pole basseini kaevamiseks ruumi. „Ema – uus diivan“. Mulle tundub, et ema vist ei saanud sellele m?ngule p?riselt pihta; isa ?tles k?ll, et ostab meile k?ik, mida me tahame, mida iganes, ja tema ei suutnud midagi paremat v?lja pakkuda. Kui me k?ik ema ?le naerma hakkasime ja soovitasime tal suuremalt m?elda, t?mbus tema pisut turri ja ?tles: „No meil on p?riselt uut diivanit vaja, vana on juba ?sna muhklik.“ T?iega naljakas. Isa lubas New Yorgi reisi j?rgmise p?eva-paari jooksul ?ra broneerida. Ta oleks seda juba eile ?htul teinud, aga ?tles, et meie jaoks piisavalt stiilse reisi tarvis peaks ta oma krediitkaartide limiiti ?letama ja lotoga v?idetud summat pole veel nende arvele kantud. Me lendame ?riklassis. M?istagi pole keegi meist seda varem teinud, aga isa s?nul reisime n??dsest alates vaid nii. Vaatasime suurep?raseid hotelle, teadmata, millest alustada. Sisestasime otsingusse s?nad „New Yorgi parimad viiet?rnihotellid“. Me ei suutnud otsustada. Need k?ik olid t?iesti erakordsed. T?iesti erinevad k?igist neist, kus me varem peatunud oleme. Nojah, ega me enamasti ju puhkusel k?ies hotellides peatugi. Emal on t??l ?ks s?ber, kellele kuulub korter Hispaania l?unaosas, ja enamasti k?ime seal. Ta teeb meile Owner Directi lehel olevast hinnast k?mme protsenti alla. Edinburgh’ linnaekskursioonil k?ies peatusime kohas, kus pakuti ??bimist hommikus??giga. See oli m?nus: kohevad k?ter?tikud ja tuba, milles oli t?itsa viisaka ekraaniga telekas, aga need New Yorgi lukshotellid, mida me vaatasime, olid k?ik klass omaette! Neis on spaad, ujumisbasseinid katusel, salongid ja jahedates keldrites asuvad imelised restoranid. Need k?ik on nii stiilsed, et nende olemasolu on raske uskuda. Me ei teadnud, millist valida, ja aina h?ppasime ?helt lehelt teisele. See k?ik k?is meil kergelt ?le pea. L?puks valisime v?lja Ritz-Carltoni, kuna me k?ik oleme Ritzist kuulnud ja teame, et see t?hendab peent v?rki. Mamps ja paps muudkui laulsid mingit tobedat vana laulu, „Puttin’ on the Ritz“. Laulus?nu nad eriti h?sti ei teadnud, kordasid ainult ?hte ja sama rida, aga kui s?nad otsa said, siis nad lihtsalt huilgasid naerda, kuna tegemist oli ainulaadse, enneolematu, imelise p?evaga, mil k?ik tundus naljakana. V?ib-olla, ja ma t?iega tahaksin seda uskuda, v?ib-olla ei ole keegi meist enam kunagi vihane v?i kurb v?i ?rritatud. V?hemalt p?riselt mitte. Hotell asub kohe Central Parki k?rval. Olen p?rast ?he emale meeldiva vana telesarja – „S?brad“ – vaatamist alati tahtnud Central Parkis k?ia. Ritz-Carlton on nagu t?iega k?ige elegantsem ja ?ikim koht, mida endale ette kujutada. Isa ?tles, et meie Loganiga v?ime saada eraldi toad, me ei pea isegi ?hte tuba jagama. Ema ja isa v?tavad sviidi, niisiis on meil k?igil koht, kus t?illida p?rast poodlemist Viiendal aven??l, millest on juttu nagu igas viimses kui naistekas. Ma ei suuda seda lihtsalt ?ra oodata! Eile oli k?ige ideaalsem p?ev, mida ma kogenud olen. Isa t?dines ?sna ruttu istumisest ja rahakulutamisviiside v?ljam?tlemisest, tema tahtis v?lja mina ja p?riselt pisut kulutada. Ema helistas veel kord lotofirmasse ja kui nad olid t?iesti kindlalt teist ja kolmandatki korda kinnitanud, et me oleme v?itnud, ?tles ta, et me v?ime rongiga Londonisse s?ita ja seal Oxford Streetile suurde Topshopi minna. Teate, ta ostis meile k?igest hoolimata soodsama hinnaga perepileti. Isa t?gas teda selle p?rast. „Pole m?tet raha raisata,“ vastas ema pepsilt. Topshopis keerasin ma t?iega ?ra. Isa ?tles, et ma v?in poest valida k?ike, mida vaid tahan. ?ksk?ik mida. „Me saame endale k?ike lubada,“ ?tles ta naerdes. Proovisin selga umbes tuhandet asja. R??kisime poem??jale oma lotov?idust. Kui olime teda veennud, et me ei tee niisama nalja, lubas ta meil proovikabiini viia nii palju asju, kui me tahtsime, kuigi harilikult on piiriks kaheksa hilpu. Ma isegi ei m?leta, mis ma siis l?puks ostsin. Kuhjade kaupa Ivi Parki trenniriideid, meganunnu k?ekoti, k?rvar?ngad, leopardit?pilise m?tsi, m?ned suvekleidid, l?hikesed p?ksid, paraja posu T-s?rke. Arvestus l?ks k?est ?ra. T?en?oliselt ?le kahek?mne asja. Ehk isegi kolmek?mne. Ma pole p?ris kindel, kus ma neid k?iki kandma hakkan, aga arvatavasti k?lastame n??dsest peenemaid kohti ja mul on piisavalt v?imalusi end ?les l??a. Logan tegi Topmanis sama. Ta ostis sama T-s?rgi mudelit neljas erinevas v?rvitoonis, kuna ei suutnud otsustada, milline talle k?ige rohkem meeldib. S??n hommikuhelbed l?puni, pesen kausi ?ra, v?tan siis teekruusi ja venin taas trepist ?les. Oma tuppa j?udes laotan k?ik eilsed ostud p?randale ja voodile. T?iesti uskumatu, et pean mingi igava koolivormi selga panema. Uksele koputatakse. Eeldan, et see on ema, kes tuleb ?tlema, et ma end liigutama hakkaksin, du?i alla h?ppaksin, bussile lippaksin, aga see pole ?ldse n??gutav ema, vaid naeratav isa. Logan passib koridoris, ise veel du?i j?rel k?imisest m?rg, k?ter?tik ?mber kere keeratud. Ilmselgelt ei ole temalgi kuskile kiiret. „Halloo, printsess.“ Naeratan talle s?ravalt. „T?au, paps. Ma vaatan siin j?lle oma asju. Ma ei suuda seda ikka veel uskuda. Aga sina?“ „Tegelikult mitte.“ Ta muigab ja mudib juukseid; see on asi, mida ta teeb siis, kui on eluga t?iega rahul. Logan lennutab rusika v?idukalt ?hku, ta on seda uudise kuulmise j?rel sisuliselt vahetpidamata teinud. „Kuule,“ ?tleb isa vastumeelse ohkega, „ema palus mul sulle meelde tuletada, et sa asja v?hemalt praegu enda teada hoiaksid.“ „Tean, tean. Ta ?tles seda.“ „Ta on selle p?rast mures, kuidas inimesed reageerida v?ivad.“ „Miks?“ k?sib Logan. „Oh, tead k?ll, inimesed v?ivad olla kadedad v?i lihtsalt imelikud.“ „Mismoodi imelikud?“ Isa ei vasta otse, vaid ?tleb: „Ta on mures turvalisuse p?rast.“ „Turvalisuse?“ Logan paistab iga hetk elevusest l?hki minevat. „Nagu selles m?ttes, et keegi v?ib meid ?ra r??vida?“ „Keegi pole r??vimisest midagi r??kinud,“ vastab isa rahulikult. „Millest siis?“ Logan n?ib faktist, et tema v?rskelt saabunud rikkus ei seagi teda vahetult ohtu, ?sna murtud olevat. „See daam, kes meie n?ustajaks m??rati, ?tles, et tahab meile r??kida, kuidas rahalunimiskirjadega toime tulla. Tead k?ll, selline v?rk. On vist v?imalik, et uudiste levides ilmuvad inimesed lihtsalt kohale ja k?sivad raha.“ „Noh, meil on seda ju n??d nii palju, et ?kki lihtsalt peaksime inimestele, kes seda vajavad, natuke raha andmagi,“ soovitab mu vend, n?idates nii, et ta ei jaga ikka ?ldse matsu. Isa on niiv?rd heatahtlik, et ei hakka seda talle ?tlema, vaid k?sib lihtsalt: „Jah, aga kes ?tleb, milleni see viia v?ib? Muidugi annetame midagi heategevuseks, selge see. Me lihtsalt peame k?ik l?bi m?tlema.“ „Aga ma ei suuda ikkagi ?ra oodata, millal me sellest r??kida saame,“ lisan mina n?ost s?rades ja Ridley ja Megani ilmeid ette kujutades. Ma. Lihtsalt. Ei. J?ua. ?ra. Oodata. 5 Toma Kolmap?ev, 6. veebruar „Tahad sa tassikest teed? Ma pidin just vee keema panema.“ Mees ei vastanud. V?hemalt mitte arusaadavalt. Ta kondid valutasid. Ta oli nii m?rg ja l?bi k?lmunud, et ?rgates kulus tal tihtipeale hetk aega taipamaks, kus ta on. Kes ta on. Mis ta on. T?naval. Lesk. Immigrant. Ta vahtis k?simuse esitanud naist. Too n?gi v?rdlemisi heatahtlik ja murelik v?lja. Mees oli selgeks ?ppinud iseloomu kiirhindamise t?htsuse. Kuid ometi oli liiga lihtne inimesi usaldada. M?nikord n?gid nad heatahtlikud v?lja ja panid siis su kingad pihta. Kuid see naine polnud kodutu. Tal oli seljas p?kskost??m, juuksed olid korralikku hobusesappa seotud, mis lubas oletada, et ta t??tas kontoris, ehk isegi sellessamas, mille ees mees magas. Ometi j?i mees ?revaks, murelikuks, kartlikuks. Kodututele ?ldiselt ei meeldi ?ratamine. Kellele meeldiks? Uni pakub p??semisv?imalust. Aga ?ratamise j?rel on parim, mida loota, mujale kamandamine. Halvimal juhul? Nende peale s?litatakse, neid r??vitakse, r?nnatakse. Niisiis vahtis ta naist otsekui haavatud loom, metsik, kuid samas v?imetu midagi ette v?tma. Naine lehvitas v?tmekimbuga ja osutas ukseava suunas, millest sisse p??semist mees takistas, niisiis nihkus viimane k?rvale, et naine selle avada saaks. Naine tegi seda ja astus mehest m??da ?le l?ve. See oli lihtne liigutus, kuid mees tundis torget. Temas tekitas kadedust t?siasi, et naisel oli t??, koht, kuhu minna. Sildil oli kiri „Kodanike n?ustamise b?roo“. Kohta, mis oli ette n?htud abistamiseks, aga kas ka temasuguste? Seda mees ei teadnud. Kahtlemata tuli seejuures j?rgida mingit protokolli ja loomulikult polnud kodutu mehe kontorisse kutsumine seal ?ksi viibiva naise seisukohast parim m?te, niisiis ei ?llatunud mees kuigiv?rd, kui naine ta t?navale j?ttis. Ta v?inuks vabalt ohtlik olla. Meeleheide viib tihtipeale ?hvarduste ja ohtudeni. Mees ise end ohtlikuks ei pidanud, v?hemalt mitte naise jaoks, kuid samas ei saanud ta selles kindel olla. Ta ei teadnud enam isegi, milleks ta v?imeline on. K?ll aga oli ta ?llatunud, kuid naine taas v?lja tuli, kaasas teekruus ja k?psisepakk, ning mehe k?rvale maha istus. Oli sadanud, niiskus pidi kindlasti l?bi ta p?kste ja aluspesu tungima. Naine pingutas t?epoolest. See oli temast kena. M?ned pidanuks seda ?leolevaks, solvunuks. Mitte Toma. Tomal oli valus ja ta tundis vihkamist, aga inimene, kes ta oli alati olnud, ei saanud vihastada tema taset tabada p??dva naise peale. Polnud naise s??, et hetkel oli mehe tase rentslis istumine. Naine ulatas talle tee ja k?psised ning tunnistas: „K?psised ma varastasin, aga mul on ausalt ?eldes tunne, et sul on neid kaloreid tarvis palju rohkem kui kellelgi meie kontoris.“ Mees haises; kuidas muidu, ta elas ju kodutuna t?naval. K?ige olulisem s?na selles lauses oli „kodutuna“. Mees m?rkas, kuidas naine tahtmatult nina kirtsutas, k?llap pidi ta k?vasti pingutama, et mitte eemale t?mbuda. Mees k?sis endalt, kas naisel oli t?naval elavate inimestega piisavalt kogemusi, et nende kodutuelu pikkusele hinnanguid anda. Ta ise oskas neid n??dseks r?hmadesse jagada. Need, kes olid t?navail veetnud kuid v?i koguni aastaid, lehkasid r?skuse ja rooja, alkoholi ja okse, riietesse ja nahka ja hinge imbunud mustuse j?rele. See oli peaaegu talumatu. Mitte seet?ttu, et tegu oleks olnud halvima l?hnaga maailmas – roiskuvad rotid seinte sees lehkasid hullemini, surm lehkas hullemini –, vaid haistmismeelel oli raske leppida t?siasjaga, et sellist haisu tekitab teine inimolend. Kaasinimene. Inimesed, kes on t?navail veetnud p?evi v?i n?dalaid, mitte kuid, l?hnavad teistmoodi. Samuti l?mmatavalt, kuid see on ?ksnes liisunud higi, rasvaste juuste, ehk ka uriini lehk. Sageli teiste inimeste uriini. Trendikatest veinibaaridest koduteel olevad t??bid urineerisid m?nikord l?bu p?rast kodutute peale. Toma teadis seda. Temaga oli seda juhtunud. „Ait?h teile.“ Ta v?ttis teetassi vastu, vaatas naisele silma. See oli oluline. Noil aegadel, mil tal oli olnud kodu, naine, laps, olid inimesed teda n?gusaks nimetanud. Mees teadis, et ta suuri pruune silmi peeti intelligentseteks, koguni seksikateks. Ta ei ?ritanud selle naisega flirtida. See oli absurdne. K?ik sellised tunded olid l?inud. K?ik need emotsioonid: iha, lootus, lustakus. N??d ta vaid eksisteeris, ei muud. Ja eksisteeris ?igluse jaluleseadmiseks. Ta vaatas sellele naisele silma, kuna v?ib-olla sai ta abiks olla, ja aitamise t?en?osus oli suurem, kui naine n?gi, et ta silmi ei tuhmistanud narkootikumid v?i alkohol. Naine sai v?imaluse teda hinnata. See lahke m?rja taguotsaga naine, kes talle magusat teed pakkus. Naine p??ab seda mitte teha, kuid sellised asjad juhtuvad instinktiivset. Hea silmside sisendab naisele lootusrikkust. „Minu nimi on Lexi.“ „Toma Albu,“ vastas mees. „Mu p?ris nimi.“ V?ga ?ksikud kodutud tutvustavad end oma t?elise perekonnanimega ja sageli on ka eesnimi v?lja m?eldud. Mees soovis n?idata, et tema on teistsugune. „No nii, kas te ootasite, millal ma b?roo lahti teen?“ uuris naine. Mees kehitas ?lgu, soovimata end kohe jaatusega siduda. Ta kartis abi paluda, peljates, et naine keeldub seda pakkumast. See oli ta viimane ?lek?rs. Kui ka see ei toimi, ei tea ta enam, kuidas edasi tegutseda. Ehk leida m?ni k?rge sild s?gava j?e kohal. Sest miks ka mitte? Mille nimel oli tal elada? „On teil t?naseks mingeid plaane?“ Mees raputas pead ja pomises eitavalt. Naine j?ttis ta teed jooma, l?ks sisse ja tuli umbes viie v?i k?mne minuti m??dudes tagasi, k?es m?ned bro???rid. „On ?ks koht, kuhu te saate minna hommikust s??ma ja du?i alla. Jalgsi j?uab sinna k?mne minutiga.Siin on kaart koos aadressiga. Sobib?“ Naine r??kis nii, nagu tahaks ta kontrollida, kas mees oskab bro???ri lugeda. Mees noogutas. „Ma helistan neile ja annan teie tulekust teada. Tulge p?rast siia tagasi ja siis arutame m?ningaid variante.“ Mees ajas end aegamisi jalule ja t?stis maast ?les oma r?pase ja rebenenud, vihmaveest pundunud ja tavalisest raskema magamiskoti. „Ma tean, et kui kutsuda teie olukorras olevaid inimesi tagasi endaga r??kima, on t?en?osus, et nad t?epoolest tulevad, k?mme protsenti v?i v?iksemgi,“ s?nas naine. „Miks siis sellega riskida? Miks mitte kohe r??kida?“ „Me avame alles kell pool k?mme ja teil on p?rast s??mist lihtsam keskenduda. Lisaks olen ma palju hullema protsendi puhulgi riskinud. Ma olen v?ikest viisi salahasartm?ngur.“ Naine naeratas. Ta meeldis mehele. Naine viskas tema seltsis nalja, k?itus temaga meeldivalt. Kohtles nagu inimest. Toma veetis hommiku naise soovitatud hostelis. Ta s?i nende pakutud hommikus??ki ja kasutas v?imalust riiete pesemiseks. Oodates, mil riided pestud ja kuivaks saavad, k?is ta du?i all ja siis, seljas laenatud kotitav dress, mida enne teda olid kandnud loendamatud mehed, ajas habet. Ta kujutas ette, kui lihtne olnuks kasutada ?iletti veenide l?bil?ikamiseks. Mees m?tles endamisi, et ehk tuleb ta juhul, kui see naine teda ?ra kuulama ei hakka, homme sellesse kohta tagasi ja teebki seda. Kui keegi teda ?ra ei kuula. Mees j?udis tagasi veidi p?rast keskp?eva. Ta piilus l?bi klaasukse sisse ja n?gi, et tegemist oli v?ga tillukese kontoriga, kirjutuslauad olid tihedalt kokku pressitud. Ta ei haisenud enam ja niisiis ei peljanud inimeste l?hedust nii nagu harilikult, kuid samas t?hendas selline olukord privaatsuse puudumist. Ta ootas ukse taga naise v?ljumist. Too k?sis teda m?rgates: „Ma v?in l?unal k?imata j?tta, kui tahate sisse tulla.“ „L?unal ei tasu k?imata j?tta. Ma k?nnin teiega l?unas??gikohta kaasa.“ Naine naeratas taas. Tegemist oli kindlalt seda t??pi naisega, keda on lihtne s?rama saada. „Noh, see on k?ll tavalisega v?rreldes veidralt vastupidine olukord.“ „Teie meelest on siis midagi m?rkimisv??rset selles, kui kodutu on mures kontorit??taja l?unal k?imata j??mise p?rast?“ Mees tundis korraga ?rritust. Kuidas naine siis ei m?istnud, et temagi oli kunagi vastutustundlik, kaalutlev, hooliv inimene? Kas siis keegi ei suutnud endale midagi sellist ette kujutada? Naine muigas. „Ma lugesin vastupidiseks olukorraks seda, et ?ldse keegi minu l?unal k?imise p?rast muret tunneb.“ Mehe meelest oli naine liiga k?hn. K?llap tegi ta tihtipeale ka l?unapausi ajal t??d, ta n?is olevat asjalik ja p?hendunud. Mehe ?rritus taandus. Naise ?lemus ei tohiks lasta sellistel asjadel juhtuda, ta abikaasa peaks naist samuti ?hutama enda eest paremini hoolitsema. Abikaasa oli olemas, naine kandis abielus?rmust. Mees oli seda kontrollinud. Ta lootis, et naisel on ka lapsed. Sellest oleks abi. Nad l?ksid Bootsi, kust naine neile m?lemale v?ileiva, kr?pse ja joogi ostis. Nad istusid koos pargipingile. Ilm polnud just soe, kuid ei sadanud. „Kus teie asjad on?“ „Asjad?“ „T?na hommikul oli teil magamiskott.“ „See lagunes pesus laiali.“ „Oih.“ „Sest pole lugu.“ Kunagi oli mehel olnud palju asju. Suuri asju ja v?ikeseid asju. Tal oli olnud elu, milles ta j?udis m?nikord nii varakult t??lt koju, et tal j?i aega naist suudelda ja ?elda, et ta v?tab kodut??d ?le. Ta asetas poja ettevaatlikult mulle ja m?nguasju t?is vanni, kus poiss vadistas, pladistas ja m?ngis. Seej?rel t?stis Toma Benke hellalt v?lja, kuivatas hoolega ja p?hjalikult suure k?ter?tiga ta varbavahed ja k?rvatagused, pani lapsele P?rsas Peppa pid?aama selga ja asetas ?rnalt voodisse. Toas oli ??lamp, millest kiirgas kuldset valgust. Selle varju ?mber keerlesid tillukesed motiivid: autod, traktorid ja rongid. Toma luges pojale ette v?rvik?llasest raamatust, mis elutses koos paljude teiste v?rviliste raamatutega riiulil, kuni laps magama j?i. Nad k?ik olid l?inud. Vannilelud, pehmed pid?aamad, ??lamp, v?rvilised raamatud, naine, laps. Palju asju. K?ik asjad. Ta peaks v?ileiva alles hoidma. Ta oli hommikust s??nud. Tal ei olnud seda tarvis. V?i t?psemalt, tal v?is seda hiljem tarvis minna. Elu t?naval eeldas pidevat ettem?tlemist ja kavandamist. Ometi l?i ta sellesse hambad sisse. „Kas te r??gite mulle oma loo?“ uuris naine leebelt. Mees v?ttis j?rgmise suut?ie. Ta tahtis naisele r??kida. Ta pidi seda tegema, kuid m?te s?nade v?lja?tlemisest tekitas temas t?rget. Esimese hooga polnud ta suutnud uskuda, et nad on surnud. Ta oli kuude kaupa oodanud, et tuleb t??lt koju ja leiab eest triikimislaua taga v?i k??ginurgas seisva naise ja teleka ees istuva poja. Ta avab ukse ja n?eb otsekohe neid m?lemaid, nende tibatillukeses korteris polnud v?imalik end kuskile peita. Ta ootas, et nad jooksevad tema juurde, annavad musi, kallistavad. See k?las vanamoodsalt. Mees t??l, naine kodus. Aga naine ?ppis samuti, raamatupidamise kirikursustel, ta polnud ambitsioonideta. Tal oli kavas maailmas l?bi l??a. Midagi ?ra teha. Aga Benke oli v?ike ja naine pidi k?igepealt kutse omandama, niisiis oli ta kodune ning andis endast parima, et nende v?ike k?est lastud korter millekski paremaks muuta. Neil polnud suurt midagi. Paljust oli puudus. Koht, kus nad elasid, oli tegelikult t?ielik urgas. Niiskuseplekid seintel ja vooditel, k?ik oli lagunenud – lukud, kraanid, kapid, aknad – ja nad ei saanud kuidagi sooja. Toma ei uskunud, et ?kski inglane oleks sellist kohta ??rinud. Nemad ei saanud endale midagi enamat lubada. Ta polnud kuude kaupa leppinud t?siasjaga, et nad on surnud, ja niisiis ei leidnud ta s?nu, millega nende surmast r??kida. Kui ta oli viimaks leppinud t?siasjaga, et ta ei n?e ust avades enam mitte kunagi nende naeratavaid v?i mossitavaid n?gusid, tabas teda pikaajaline s?gav depressioon. Ta eksisteeris ?ksnes antidepressantide ja alkoholisudus. Kuud vingerdasid m??da nagu mustad ligedad angerjad. Talle tehti t??l hoiatusi. Ta lasti vastumeelselt lahti. Kellelgi, kes ta lugu teadis, hakkas mehest hale ning ta leidis talle uue t??koha. Veel tablette, veel viskit. Seesama r?nk lein. Teisel korral olid hoiatused karmimad, lahtilaskmine ei toimunud enam nii suure vastumeelsusega. Ta ei suutnud enam ??ri maksta. J?rgnes v?ljat?stmisteatis. Siis j?rgnes voodikoht Noorte Meeste Kristlikus ?hingus. Tal ei olnud enam alalise elukoha aadressi, mida kandideerimisdokumentidele kirjutada, ja see v?listas m?istliku t??koha leidmise v?imaluse. Viimaks leidis ta endale uue korteri. See oli hullemgi kodust, mida ta oli jaganud Revekaga, kuid siiski parem kui t?navad. Vannituba oli ?hine. See oli t?eline peldik. Elamine oli kohutavalt ?lerahvastatud. Inimesed ja hallitusseente spoorid v?itlesid omavahel koha p?rast, kuhu puhkama heita. ?hel p?eval ?ritas ta ??rileandjaga r??kida, mida oleks tarvis teha. Oligi k?ik, ta lendas ilma etteteatamist?htajata t?navale. Kogu aeg tahtsid inimesed, et ta oma k?itumise tagamaid selgitaks. Tema ei kavatsenud seda teha. Ta polnud valmis Reveka ja Benke elu ja surma kaastunde vastu vahetama. Voodikoha, lisaraha vastu. Nende nimed j?id n??dki, viis aastat hiljem, talle kurku kinni ja l?mmatasid. Naine ohkas raskelt ja tunnistas: „Ma guugeldasin teid t?na hommikul.“ Mees ei pannud seda pahaks, see tuli lausa kergendusena. Naine oli uudishimulik ja tundis tema p?rast muret. Ehk ongi ta ?ige inimene. „Kui eeldada, et teie nimi on Toma Albu ...“ „On k?ll.“ „... siis olete kas 1943. aastal s?ndinud geniaalne matemaatik, mis ei tundu t?en?oline, kuna minu oletuste kohaselt olete te neljak?mnendates, v?i ...“ Naine viivitas lause l?petamisega. Mees noogutas kangelt. Valu, mis inimeste meelest s?dames pesitseb, valgus l?bi kogu ta keha laiali. See tuksles ta jalgades, kaelas, k?sivartes. K?ikjal. „V?i siis olete mees, kes 2014. aastal traagiliselt oma naise ja lapse kaotas. Katkisest katlast p?hjustatud vingugaasim?rgistus.“ „Jah, ma olen see mees.“ „Tunnen teile kaasa.“ Inimesed ?tlesid alati, et nad tunnevad kaasa. Sellest polnud abi. Kuigi mida muud nad ?elda saanuksid? Kuid ometi polnud sellest k?llalt. „Kui palju te kaasa tunnete? Kas nii palju, et oleksite valmis mind aitama?“ „Muidugi m?ista ma aitan teid. Taas jalgele saamiseks on erinevaid v?imalusi. Ma ei kujuta ette, mida olete l?bi elanud, aga seda tean k?ll, et te pole sugugi ainus sellise tohutu kaotuse j?rel t?naval l?petanud inimene. Ma v?in helistada majutusn?ustamise keskusesse. Olen n?inud piisavalt palju igasuguseid juhtumeid ja tean, kui lihtne on tavalist elu elavatel inimestel mingi ootamatu hoobi j?rel, mida tihtipeale teie kaotusega v?rreldagi ei anna, j?rsku kodutuks osutuda. Ma saan teile elukoha otsida. Saan olla abiks t??koha leidmisel.“ „Ma tahan ?iglust.“ Naine paistis segadusse sattuvat. „Ma lugesin seda, mida juhtumi kohta ajalehtedes kirjutati, ja lisaks kohtumaterjale. ?ks naine, kinnisvarahaldur, anti hooletuse eest kohtu alla.“ Tomale ei meeldinud, et naine kasutas s?na „juhtum“. „Nad m?rvati.“ Naine, see Lexi, n?is end ebamugavalt tundvat. Tema teadis oma andmete p?hjal, et kellelegi Elaine Winterdale’ile esitati s??distus hooletuse ja gaasiohutusseadusest tulenevate n?uete eiramise, aga mitte tahtmatu tapmise, veel v?hem m?rva eest. „Kohtuotsusega m??ratud karistus ei pruugi teie silmis piisav olla ja tegelikult olen ma sama meelt, aga kui te j?rele m?tlete, Toma, siis ei tooks ka reaalne vanglakaristus, olgu see nii pikk kui tahes, neid kuidagi tagasi.“ „Seda ei teinud tema. Tema oli lihtsalt ettur. Ma tahan j?uda selleni, kes n??re t?mbas. Selle m?lakast majaomanikuni, kes tappis mu ilusa Reveka ja Benke, kuid keda vastutusele ei v?etud.“ „Majaomanikule ei esitatud s??distust. Winterdale valetas talle kontrolli kohta ega edastanud omanikule gaasifirma v?ljastatud hoiatusi. See mees ei olnud nende rikkumistega ?ldse kursis.“ Toma raputas pead. „Ei, ma ei usu seda. Ta p??ses puhtalt ja pole oma kombeid ka n??d, aastaid hiljem, sugugi muutnud.“ Naine kaalus kuuldut. ?helt poolt oli leinavatel inimestel komme asju kallutatult n?ha ja fakte eitada. Teisalt tuli t?esti ka vigu ette. „Mida te silmas peate?“ p?ris naine ettevaatlikult. „Ma leppisin sellega, mida kohus ?tles. Olin liiga v?sinud, liiga murtud, et k?simusi esitada. Arvasin, et k?ige taga oligi see Winterdale. Ta ise tunnistas oma s??d. Aga hiljem elasin m?nda aega teises kohas. Avastasin, et maja kuulus samale omanikule, ja sain teada, et tema on kurjategija. Seadused on majaomaniku vastutuse osas v?ga konkreetsed, eks ole?“ „Just. Erasektori majaomanikud vastutavad ??rnike turvalisuse eest. 1998. aasta gaasiohutusseadus kehtestab ??rileandjale kohustuse veenduda, et ??rnike k?sutuses olevad gaasiseadmed, nende ?hendused ja l??rid oleksid ohutud.“ Oli selge, et naine pidi sellele seadusele sageli viitama. Viktoriaanlik periood polnud halbade ??rileandjate jaoks ainus hiilgeaeg. K?llap tsiteeris ta seda seadust iga p?ev. „Aga ta ei tee seda.“ Naine ergastus. „Me saame asja uurida. Hoiatusi teha. Kui majaomanik seadust ei j?rgi, saame lasta linnaosavalitsusel vingugaasiandurid paigaldada. Saame asjad nii kaugele viia, et selliste trag??diate toimumine m?nes teises talle kuuluvas majas oleks v?listatud. See ju oleks samm edasi?“ Toma kuulas, kuidas naine ?ritas olukorda siluda. Probleemi ilma paati k?igutamata lahendada. „Ta annab endiselt urkaid ??rile,“ ei j?tnud Toma jonni. Emotsioonide v?imust v?ttes muutus mehe aktsent tugevamaks. „Ma olen nende surma j?rel kannatanud valu, leina, kaotustunnet, kuid ma olen hakkama saanud. Mitte elanud, vaid ?ksnes eksisteerinud. Pole uuesti abiellunud, kuigi k?ik on seda teha soovitanud. J??nud ustavaks, j??nud keskendunuks. J??nud siia. Kuidas ma saanuks tagasi Moldovasse oma ?e ja n?bude juurde kolida? Ma ei suuda oma naist ja poega ?ksi siia j?tta. Mul pole muud valikut, kui j??da. Siis kaotasin t??, kolisin hostelisse. L?petasin t?navatel. Viimasel aastal v?ttis ?ks inimene mu enda juurde. Ma t??tan ??bimiskoha ja toidu eest ehitusel.“ „Ilma palgata?“ „Jah. Ma tean, et see on ekspluateerimine. Mul pole valikut. Mulle ei l?he see korda. Ma peatun nende pakutud kohas. Ikka parem kui t?naval. Aga ma panin t?hele, et ka selles kohas rikutakse seaduseid. K?sisin, kes on majaomanik. Keegi ei teadnud ta nime, kuid ?hel p?eval j?in ma t??lt koju. Teesklesin haigust, kuna teadsin, et on ??ri kogumise p?ev, ja siis ma n?gin teda, tundsin ta ?ra. See on sama mees. Minu kunagine majaomanik. Ta kutsuti kohtuprotsessi ajal ?hel p?eval istungile, niisiis olen ma kindel. Ma ei suudaks ta n?gu kunagi unustada. Siis hakkasin m?tlema. Kas ta t?esti ei teadnud asjast? Kas ta vastutab juhtunu eest?“ „Aga miks oli Elaine Winterdale valmis end s??di tunnistama?“ „Mees maksis talle.“ Toma n?gi, et naine ei uskunud ta teooriat. Ta oli abistamisest huvitatud, kuid temagi ei soovinud ?le teatud piiri minna. „Tulge koos minuga tagasi mu t?? juurde. Seal saame asja uurida,“ pakkus naine. Mees m?istis, mis parasjagu toimus. Ta oli naisest sammukese ees. Naine lootis, et tal ?nnestub mees ?ra r??kida. Ta tahtis, et Toma teda usaldaks ja naisel oleks v?imalik leida talle parem elukoht, suunata ta tagasi t??le aitavasse programmi. Ta oli piisavaltkaastundlik, et soovida Tomat taas jalgadele t?usmas n?ha. Jah, polnud kahtlustki, et seda n?rukaelast kinnisvaraomanikku leides korraldaks ta viimasele vingugaasiandurite paigaldamist n?udvate hoiatuste saatmise. Naisel oli arenenud vastutustunne ja ta oli valmis pingutama, et v?listada edaspidi selliste ?nnetuste juhtumine. Ta tegi oma t??d h?sti. Mees noogutas ja t?usis. Ta k?ndis naise kannul l?bi pargi, tagasi peat?navale ja viimase kontorisse, teades kindlalt, et konksu otsas pole mitte tema, vaid naine. Ta saab naise, olgugi vastupunniva ja vingerdava, oma tahtmist tegema. Ta v?idab naise enda poolele, veenab teda, et ta teooria peab paika, ja kasutab seej?rel naise t??kohaga kaasnevaid ressursse selleks, et talle kallid inimesed tapnud mehe tausta uurida. Toma saab oma ?igluse. V?i k?ttemaksu. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/adele-parks/voidupilet/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.