Kate’i ja Clara imev?rki Cornwalli k?sit??pood

Kate’i ja Clara imev?rki Cornwalli k?sit??pood Ali McNamara Kate on alati unistanud p?ris oma k?sit??poest, milles m??a enda loodud tekstiilitooteid. N??d, kui tal on ?nnestunud see unistus St Felixis, Cornwallis asuvas ilusas mere??rses linnakeses ellu viia, tundub Kate’ile, et k?ik ta soovid on t?itunud.
Aga Kate’i poega on seotud mingi saladus, mida Jack, linna uue kunstitarvete poe omanik, tahab aidata lahendada. Hulk salap?raselt ilmunud maale ja kauneid tikitud pilte viitavad ?le kuuek?mne aasta vanusele armastusloole ning Kate’il on vaja teada, kuidas see lugu l?peb!
Aegadetagusesse armuloosse sukeldudes avastavad Kate ja Jack kummastava sarnasuse endi ja nende 1950. aastate vastete elu vahel. Peale selle hakkavad nad ka ise omavahel l?hedasemaks saama.
Kuid kas samal ajal, kui lahti rulluvad kahe paari lood, suudavad Kate ja Jack heastada ?lekohtu, mis on olnud saladus juba kuusk?mmend aastat? Kas kummagi paari lugu leiab ?nneliku l?pu, mida see v??rib? Originaal: Ali McNamara Kate and Clara’s Curious Cornish Craft Shop Sphere Toimetanud Reet Trummal Kaane kujundanud Piia Stranberg K?ljendanud Anu Ristmets Kaanefotod: Adobe Stock K?ik ?igused kaitstud. Copyright © Ali McNamara 2020 First published in Great Britain in 2020 by Sphere Autori?igus t?lkele: Hels Kure ja O? Eesti Raamat, 2021 Kasutatud t?lge: Shakespeare, William. Hamlet. T?lkinud Georg Meri. Tallinn: Hea Lugu 2014 ISBN 978-9916-12-202-0 ISBN 978-9916-12-203-7 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat See on esimene t?ispikk romaan, mille olen kirjutanud p?rast seda, kui mul diagnoositi kroonilise v?simuse s?ndroom, nii et p?hendan selle k?ikidele neile, kes samuti ei jaksa m?nikord lusikatki peos hoida, nende peredele ja k?igile, kes nende eest hoolitsevad. V?idelge edasi ja s?ilitage usku. L?puks me saame sellest k?igest jagu. ?ks „Ma ei saa aru,“ ?tleb mu t?tar, ainiti vaadates hiigelsuurt erksav?rvilist l?uendit meie ees seinal. „See on t?pselt nagu need pildid, mis ma v?iksena tegin ja mille sa k?igile vaatamiseks k?lmkapile kinnitasid.“ Pean temaga n?ustuma, aga olles teadlik sellest, kus viibime, valin s?nu hoolikalt. „Seda nimetatakse moodsaks kunstiks,“ sosistan ma. „K?ik ei saagi sellest aru.“ „Sina saad v?i?“ k?sib Molly minu jaoks ikka veel liiga valju h??lega. „Ja mis k?ige t?htsam, kas sinu meelest see k?lbab kuhugi?“ M?ned l?heduses seisvad inimesed p??ravad enda ees olevalt kunstiteoselt terava pilgu meie poole. „Molly, sa pead vaiksemalt r??kima,“ sosistan ma taas, j?ttes ta k?simusele vastamata. „Kunstigaleriid on veidi nagu raamatukogud – inimestele ei meeldi, kui neid asjade uurimisel h?iritakse.“ Molly paneb k?ed rinnal risti. „Raamatukogus tahavad inimesed p?riselt raamatuid koju viia. Ei kujuta k?ll ette, et keegi tahaks ?ha uuesti ja uuesti mingeid siniseid l?rakaid koju viia, v?i mis sa arvad, mamps?“ Avan suu, et temaga n?ustuda, aga ?ks peen naiseh??l hakkab enne k?nelema. „See maal on tegelikult ?ks meie k?ige populaarsemaid eksponaate. Selle ?he teose p?hjal valminud postkaarte, plakateid ja kotte m??akse meie poes rohkem kui ?hegi teise galeriis leiduva t?? p?hjal valminud tooteid.“ Vaatan meie k?rval seisvat naist. Olen teda aeg-ajalt linnas ringi lehvimas n?inud, ?ll v?rvilised sallid ja kummaliselt kokku miksitud riided. „Te n?htavasti t??tate siin,“ vastan viisakalt. „M?tlesingi, et olen teid St Felixi peal n?inud.“ „Ma olen ?ks galerii kuraatoritest,“ vastab naine t?htsalt. „Winston Jamesi uus n?itus on minu hallata. Oletan, et tulite t?na ?htul n?ituse avamisele?“ Ta silmitseb meid pealaest jalatallani, m?eldes nagu, et oleme eksikombel kutse saanud. „Jah,“ lausun ma, v?ttes kotist kutse. Naine v?tab kutse enda k?tte ja uurib seda teraselt. „Aa,“ s?nab ta m?istvalt. „Te olete kohaliku ?ri omanik? Arusaadav.“ „Jah,“ ?tlen ma, napsates kutse tema k?est tagasi. „Mulle kuulub Kate’i Cornwalli k?sit??pood Harbour Streetil. Me m??me kunsti- ja k?sit??tarbeid,“ r?hutan, kui ta mulle tuima pilguga otsa vaatab. „Mmm,“ s?nab naine, kaotades meie vastu kiiresti huvi, kui galerii peauksest saabub veel inimesi. „?ritus toimub seal.“ Ta osutab raskete klaasuste poole. „Kena ?htut.“ Seej?rel sibab ta suurt kasvu mehe juurde, kellel on seljas pikk must vihmamantel ja peas sellega kokkusobiv rohelise sulega kaabu. „Julian! Kui tore, et tulla said!“ ahhetab ta, suudeldes meest m?lema p?se k?rvale ?hku. „L?ki,“ ?tlen Mollyle, kui ta l?busa naeratusega vaatab ekstsentrilisi inimesi, kes Juliani kannul uksest sisse tulid. „Mida varem me selle peoga ?hele poole saame, seda varem v?ime koju minna.“ „Kate!“ h?ikab r??msalt ?ks noor naine veidi aega hiljem, kui Molly ja mina seisame kohmetult, tasuta jagatud joogid k?es, ja vaatame enda ?mber olevaid inimesi. M?nes neis tunneme ?ra teised St Felixi elanikud ja m?ned paistavad olevat selgelt teistsugused kui meie tavap?rased v?ljastpoolt linna saabunud k?lalised, kuid ometi tunduvad nad ??rmiselt h?sti galeriikeskkonda sobivat. „Poppy!“ h??an vastu, r??mustades veel ?he Harbour Streetil asuva poe omaniku n?gemise ?le. „Kuidas l?heb? Ma pole sind m?nda aega n?inud.“ „Ma pole viimasel ajal eriti lillepoes k?inud.“ Poppy krimpsutab n?gu. „Hommikuiiveldus,“ selgitab ta k?htu patsutades. „Sa oled j?lle lapseootel?“ k?sin r??msalt. „Kui tore.“ „Nii on!“ vastab Poppy rahuloleva n?oga. „Loodetavasti n??d, kui kaksteist n?dalat on seljataga, hakkab mu enesetunne pisut paremaks minema nagu eelmine kord. Tere, Molly,“ ?tleb ta t?drukut m?rgates. „On sul tore?“ Molly kehitab ?lgu. „Pole viga.“ Poppy naeratab laialt. „Sa meenutad mulle mu kasut?tar Brontet. Ta oleks sinuvanuselt midagi sarnast vastanud, kui ?ks ta vanematest oleks ta sellisesse kohta vedanud.“ Molly vaatab kohmetult Poppyle otsa. „Sinu beebiuudis on imeline, Poppy,“ ?tlen talle. „Ma ei teadnud, et sa j?lle lapseootel oled.“ „Jake ja mina oleme alles hakanud sellest teistele r??kima, n??d kui ohtlikum aeg on m??das. Tegelikult ma arvan, et Jake on k?ik need n?dalad p??dnud seedida t?siasja, et temast saab j?lle isa.“ „See on tema … neljas laps, eks?“ „Jah, teine minuga. Esimesed kaks ei ole enam kaugeltki lapsed. Bronte on kaksk?mmend ja Charlie kaksk?mmend kaks.“ „Bronte k?ib kunstikolled?is, eks? Ta vist astus kord meilt l?bi, et joonistusplokki osta, aga meie pisut piiratud valik ei avaldanud talle ilmselt erilist muljet.“ „Te ei saa ju k?ike poodi m??gile v?tta, ega?“ lausub Poppy pragmaatiliselt. „St Felixis on enamik poode liiga v?ikesed. Sul veab, et sul seal veel keldrikorrus ka on. Bronte leidis su poest kindlasti midagi, mida ta saab kasutada – ta muudkui visandab.“ Poppy kummardub mulle l?hemale. „Tema t??d on palju etemad kui suurem osa neist niinimetatud kunstiteostest, mis nendel seintel ripub. Need on pisut … lapsikud, kas pole?“ „Vist k?ll, aga paremad kui m?ned taiesed teistes saalides. Seal on tunne, nagu keegi oleks lihtsalt l?uendile v?rvi visanud. Nende maalide puhul on v?hemalt aru saada, millega tegu.“ „T?si,“ n?ustub Poppy. „Ma tulin siia tegelikult ainult galeriile toetust ?les n?itama, kas sina ka? Nii tore, et see p?rast pikka renoveerimist j?lle lahti tehti. Kui see avatud on, k?ib siin alati rohkem k?lalisi. Tundub, et paljud inimesed hindavad moodsat kunsti rohkem kui mina!“ Ma naeratan. Poppy ei ilusta kunagi oma s?nu ja ma imetlen tema ausust. „Hea teada, et varsti saabub linna rohkem k?lastajaid. Ma ju tegelikult ei tea – galerii on kinni olnud minu poe avamisest saadik.“ Poppy m?tleb j?rele. „Jah, vist k?ll. Olin unustanud, et see nii kaua kinni on olnud. Sa tulid siia … nii umbes aasta tagasi?“ „Poolteist aastat tagasi. Kui ma saabusin, oli galerii just renoveerimiseks suletud.“ „Isver, kas sellest on t?esti nii kaua m??das? Kuidas k?ll aeg lendab.“ Keegi l??b k?lksudes lusikat vastu klaasi ning kogu ruum j??b vait, kui k?ik end heli suunas p??ravad. „Daamid ja h?rrad.“ R??gib ennist meiega k?nelenud naine. „Palun m?neks hetkeks teie t?helepanu.“ Ta ootab, et kogu ruum j??ks vait, enne kui alustab. „Ait?h. Minu nimi, nagu enamik teist teab, on Ophelia Fitzpatrick ja ma olen siin, Lyle’i galeriis peakuraator. Nagu teate, avati meie hiilgav galerii alles ?sja p?rast p?hjalikku ja – minu meelest – ?sna oivalist renoveerimist, nii et kindlasti k?lastab osa teist meid n??d alles esimest korda. Te k?ik olete kahtlemata n?us, et renoveerimist??d on end enam kui ?ra tasunud ja galerii on n??d ilusam kui kunagi varem.“ Ta osutab ?mbritsevale ruumile ja kuulajate seas levib l?hike aplaus. „Te n?ustute kindlasti ka sellega, et ?ksk?ik kui imeline ka poleks arhitektuur, m??ravad galerii headuse majas peituvad kunstiteosed, ja nagu paljud teist on t?na ?htul juba n?inud, on meie p?sin?itusel uskumatult h?id t?id.“ „Uskumatult headeks ma neid k?ll ei nimetaks,“ pomiseb Poppy minu k?rval ja Molly naeratab talle heakskiitvalt. „Aga ma olen lihtsalt ?li?nnelik,“ j?tkab Ophelia, „et meie Lyle’i galerii esimeseks eriv?ljapanekuks on teosed kohalikult kunstnikult, kes elas ja t??tas siin, St Felixis, tuhande ?heksasaja viiek?mnendatel aastatel. Te k?ik olete juba kindlasti nautinud ja imetlenud tema paljusid kunstit?id, mida me uhkusega oma seintel n?itame, aga kui mitte, sest olete niisama ?htut nautinud, siis laske end neist haarata ja lummata, enne kui t?na siit lahkute. Aga enne, kui kiirustate justnimelt seda tegema, on mul ??retu r??m tutvustada teile inimest, kes oskab nii nende imeliste maalide kui ka kunstniku enda kohta palju rohkem r??kida. Lubage mul lavale kutsuda keegi, kes tundis Winston Jamesi paremini kui enamik inimesi – tema poeg, Julian!“ Ophelia hakkab entusiastlikult plaksutama ja k?ik ruumis viibijad liituvad temaga pisut tagasihoidlikumalt, kui seesama mees, keda varem n?gime kaabus ja mantlis, h?ppab tillukesele ajutisele lavale Ophelia k?rvale, n??d seljas tumesinine r?tsepa?likond, helesinine s?rk ja kaelas valgete t?ppidega kaelar?tt. Ta suudleb naist teatraalselt m?lemale p?sele ning v?tab siis enesekindlalt tema tugevast haardest mikrofoni. „Ait?h, Ophelia!“ lausub mees, andes k?ega m?rku, et too lavalt maha astuks, nii et kellelegi ei j?? kahtlust, et n??d on tema kord rambivalguses s?rada. „Tervitus, s?brad!“ h?ikab Julian James ruumis viibijatele entusiastlikult. Ma heidan vargsi pilgu Mollyle, aga tal on juba suu k?rvuni ja ta hoiab telefoni pisut k?rgemal, et toimuvat filmida. Panen k?e kaamera ette. „Mamps!“ Ma raputan talle pead. Ta laseb kulmu kortsutades telefonil alla langeda. „Kas tohib teid ikka s?pradeks nimetada?“ k?sib Julian, murelik ilme otsekui peitliga tahutud n?ojooni varjutamas. „Mu isa oli nii palju aastaid osa St Felixi elust, et mulle tundub, et olete k?ik tema s?brad ja pereliikmed ning seet?ttu ka minu omad.“ Poppy turtsatab mu k?rval ja r??pab kiiruga veel apelsinimahla, et oma l?bustatust varjata. Julian paistab tajuvat, et mitte k?ik publikuliikmed pole temaga ?hel meelel, ja vaatab murelikult meie poole. Minu suunas l?kitatakse kohe teele relvituksv?ttev naeratus. Ma naeratan viisakalt vastu. „Sul vist n?kkas,“ pomiseb Poppy mind m?ksates. „Vaevalt k?ll,“ ?tlen n?gu krimpsutades. „Mul on ikka mingid standardid ka.“ „Aga ta kindlasti p?herdab rahas,“ sosistab Poppy l?bustatult. „N??d, kui tema kunstnikust papsi enam pildil pole, kuulub kogu papp talle. Kui suudad tobedast habemest ja veidrast h??lest ?le olla, siis see k?ik v?ib sulle kuuluda.“ „L?peta!“ sisistan ma, p??des mitte naerda. „St Felix oli nii palju aastaid suur osa mu isa elust,“ j?tkab Julian, „mist?ttu talle meeldis seda oma ainulaadsel viisil maalida.“ Ta osutab ?hele maalile oma selja taga. „Seet?ttu tean, kui ?nnelik ta oleks olnud, kuuldes, et k?ik tema St Felixit kujutavad maalid on suveks v?lja pandud siia, Lyle’i galeriisse, imetlemiseks nii teile, kohalikele, kui ka neile paljudele St Felixi k?lastajatele.“ Me t?stame k?ed, et aplodeerida, kuid Julian j?tkab: „Tegelikult olen kindel, et paljud v?ikeste ?ride omanikud t?navad ?ige pea mu isa, sest t?nu sellele n?itusele tuleb sel suvel linna veel rohkem k?lalisi, nii et palun t?stke klaasid endiselt geniaalse h?rra Winston Jamesi auks!“ „Ta hakkas mulle juba meeldima,“ lausub Poppy, kui me t?rksalt klaasid t?stame, „aga siis ta ?tles, et peaksime v?ga t?nulikud olema, ja kuigi ma n?ustun, et meile k?igile on k?lalistest kasu, on ta pisut liiga ennast t?is, eks ole?“ „Ta tundub t?esti endast v?ga heal arvamusel olevat,“ s?nan ma, otsides pilguga Mollyt, kes paistab olevat kuhugi minema lipsanud. „Seda suurelisust pressib tal k?rvadest ka v?lja,“ ?tleb Poppy oma otsekohesel moel nagu ikka. „Oi, anna andeks, Kate, n?gin just seal Ritat. Ma pean temaga r??kima lilledest, millega me L?busas Merineitsis pulmapidu kaunistame. Tulen kohe tagasi.“ Poppy viipab Ritale ja laveerib siis tema poole k?laliste vahelt, kellest paljud paistavad n??d tahtvat Julianiga r??kida. Kuhu see Molly k?ll l?ks? m?tlen taas, vaadates enda ?mber ringi. Niimoodi minema uidata pole ?ldse tema moodi. Tegelikult pean endale tunnistama, et viimasel ajal on see t?itsa tema moodi. Sellest ajast peale, kui Mollyst paar aastat tagasi teismeline sai, on ta muutunud – mitte kehaliselt, sest ta on endiselt pisike ja kiitsakas, vaid muus m?ttes. N??d kannab ta teksap?kse, raskeid saapaid ja julgete embleemidega T-s?rke. Aga muutunud pole tegelikult niiv?rd tema v?limus, vaid hoopis see, et ta on aina iseseisvam. Tundes end veel kohmetumana, kuna seisan seal ?ksi, ilma et mul oleks kellegagi r??kida, p??ran end l?hima maali poole ja teesklen, et uurin seda teraselt. Poppyl oli ?igus: maali stiil on esmapilgul pisut lapsik. V?ikesel nimesildil pildi all on kirjas „St Felixi sadam videvikus“. Hmm … on vist jah, m?tlen ma, uurides l?uendit l?hemalt. On lihtne ?ra tunda linna sadamat, mille ?hes otsas on tuletorn ja selle ees lubjatud kivist majakeste rivi, mis endiselt ??ristab sadamat ja kus n??d enamalt jaolt on poed, kohvikud ja puhkemajad, mitte kaluriperede kodud nagu viiek?mnendatel. Aga maali perspektiiv tundub kummaline – ?kki see on sihilik? Kunstnik on oma t?? l?petamiseks kasutanud ka v?ga algelisi jooni ja pintslit?mbeid, mist?ttu see tundub v?gagi nagu m?ne lapse vaade kalurik?last, mida ma n??d kutsun koduks. „?ks mu isa lemmikutest,“ lausub s?gav h??l mu ?la taga. P??ran end kiiresti ringi ja avastan, et Julian James seisab mulle pisut l?hemal, kui mulle meeldiks. Tal on k?es klaas punase veiniga ja ta v?tab sellest mu vastust oodates pika, aeglase s??mu. „T?esti?“ k?sin viisakalt, p??rates end n?oga tagasi maali poole. „Miks nii?“ „Kas see pole siis ilmne?“ lausub Julian, kummardudes maalile ja mulle l?hemale. „?kki te saaksite mind valgustada?“ Mu s??rmeid t?idab kalli habemeajamisvee ja punase veini l?hn, kui ootan tulemas mingit pikka vastust oivalise valguse, meisterlike pintslit?mmete, s?gavuse ja tunnete kohta. „See oli ?ks tema m??davamaid teoseid!“ naerab Julian, nii et p??ran end tema poole tagasi. „Sellest kaunitarist siin on tehtud rohkem n?nni kui teistest.“ „N?nni?“ „F?nnikaupa!“ Ta h??rub s?rmi kokku. „Ja kus on f?nnikaup, seal on raha! Palju raha!“ „Aa, m?istan,“ vastan ma, m?eldes, kas Julian saab mulle veel ebameeldivamaks muutuda, kui ta juba on. „Aga olen kindel, et teie isa ei m?elnud maale luues, et nendega saab ?ri teha, ega?“ Vaatan uuesti maali. Juliani materialistlikkuse k?rval tundub see ?kitselt v?ga puhas ja s??tu. Ma ei suuda ette kujutada, et keegi, kes l?i niiv?rd naiivse kunstiteose, oli niiv?rd saamahimuline, et m?elda rahale, mida ta saab sellega teenida. „Nalja teete v?i? Minu isa oli k?ige ekstravagantsem, m?tlematum pillaja, keda ma olen iial tundnud. Talle meeldis raha tuulde loopida. Mida rohkem, seda uhkem, m?tles ta.“ „Te maalite temast k?ll kena pildi,“ s?nan irooniliselt. „Aa …“ Julian viibutab mu poole s?rme. „Osavasti ?eldud. Te olete vaimukas neiu, mis?“ „P??an olla jah,“ vastan viisakalt, soovides, et keegi tuleks ja kas minu v?i Juliani ?ra viiks, peaasi et ma ei peaks tema seltskonda enam v?lja kannatama. Miks mitte keegi temaga ?kitselt r??kida ei tahtnud? M?ni minut tagasi polnud talle v?imalik isegi ligi p??seda. „Millega te siin siis ka tegelete?“ k?sib Julian. „M?ned t?nased k?lalised on vist kohalikud ?rimehed ja loomulikult ?rinaised ka,“ lisab ta, osutades k?ega lahkelt mulle. „Kas teie olete ?ks neist?“ „Jah, mulle kuulub ?ks Harbour Streeti poodidest,“ ?tlen talle uhkelt. „K?sit??tarvete pood. Kate’i Cornwalli …“ „V?ga armas,“ katkestab Julian mind ega tundu sellest v?himalgi m??ral huvitatud olevat. „P?ris enda pood.“ „Mina olen selle ?le v?ga uhke.“ „Kindlasti. N?ete,“ s?nab Julian nobedalt, pistes k?e taskusse, „v?tke ?ige minu visiitkaart. ?kki helistaksite mulle m?nikord? V?ime lobiseda ?riasjadest ja muust ka …“ Ta pilgutab vihjamisi silma ja ma hakkan peaaegu oksele. „Ma k?in tihti Cornwallis. Mul on siin suvila ja L?una-Prantsusmaal luksusvilla.“ Ta j?tkab oma kinnisvara loetlemist, nagu see oleks maailma k?ige loomulikum asi. „Lisaks korter Londoni l?unaosas, aga te vist ei satu eriti sudulinna, ega? Siit on sinna p?ris pikk tee.“ „Ei,“ vastan ma temalt visiitkaarti vastu v?ttes. Tahan veel palju rohkem ?elda, aga hammustan keelde, sest ei taha stseeni korraldada. „Ma ei satu eriti ka L?una-Prantsusmaale. Tauntonist kaugemale j?udes tekib mul tavaliselt juba reisiv?simus.“ „Kahju,“ j?tkab Julian r??msalt, taipamata, mida ma ?tlesin. „Vaadake, mina armastan reisimist ?le k?ige ... Oi … V?ga vaimukas! Reisiv?simus – n??d sain pihta.“ „Julian!“ h??ab Ophelia, kiirustades minu tohutuks kergenduseks meie poole. „Seal sa oledki. Sa kohe pead kohtuma … Oi, j?lle teie,“ s?nab ta, p??dmata mind n?hes p?lgust h??les isegi varjata. „On teil … meeldiv ?htu?“ „On t?esti,“ s?nan r??msalt, m?rgates t?iuslikku v?imalust end upitada. „Olen n?inud imelisi maale ja mind kutsuti just ?sja L?una-Prantsusmaale luksusvillasse, et ?rijuttu ajada …“ Koputan Juliani visiitkaarti nii muuseas vastu peopesa, et Ophelia seda selgelt n?eks, heites samal ajal mehe poole loodetavasti silmipimestava naeratuse. „Ma ?tleksin, et see on k?ll ?ks v?ga meeldiv teisip?eva ?htu, kas te ei leia?“ „V?tan ?hendust,“ s?nan Julianile, kes n?eb v?lja enesega rahulolev, ja haaran v?imalusest m?lema juurest p?geneda. „Head aega, Ophelia. Ait?h t?iesti ainulaadse ?htu eest.“ Ta vaatab mind rabatult, pilk t?hi. Seej?rel p??ran end ringi ja k?nnin nende juurest minema nii kiiresti, kui saan, teades, et kui ma neid kumbagi veel ?ldse kunagi peaksin n?gema, siis igal juhul juhtub see liiga ruttu, ja see, et ma Julianiga „?hendust v?tan“, on umbes niisama t?en?oline kui see, et sel suvel ei viruta ?kski kajakas turistilt korni pirukat ?ra. Kaks „Ma viin Barney jalutama, Anita!“ h?ikan poetrepist alla. „Kas sina v?i Sebastian saaksite natukeseks ajaks ?les tulla?“ Panen Barneyle punasest nahast rihma kaelarihma k?lge ja ta vaatab mulle t?nulikult otsa, nii et s?gan teda heledate k?rvade tagant, t?pselt sealt, kust talle meeldib, ja ta nuusib mu k?tt. „?ra ?lem??ra elevile mine,“ ?tlen talle. „Me teeme ainult kiire tiiru – pean hiljem ?mblema.“ Anita ilmub ?lemisele trepimademele, noorem kolleeg Sebastian tihedalt kannul. „Te ei pidanud m?lemad ?les tulema,“ ?tlen neile. „Ma ei j?? kauaks.“ „Teepaus!“ s?nab Sebastian, haarates teatraalselt k?rist. „Jubedalt tahaks ?hte tassikest, eks, Anita?“ Anita noogutab n?usolevalt oma halli pead. „Me oleme n??dseks suurema osa saabunud kaubast lahti pakkinud. Ainult m?ned v?iksemad asjad on veel j??nud: heegeln?elad, tikkimisn?elte pakid … sedasorti v?rk, aga sellega ei l?he kaua.“ „Te saite k?ll kiiresti hakkama!“ ?tlen, imestades, et nad on lahti pakkinud nii suure hulga meile hommikupoolikul toodud kastidest. Saadetises olid k?sit??tarbed, nii et enamik neist olid pisikesed vidinad, mille riputamine puidust pulkade k?lge v?i ladumine klaasriiulitele v?ttis allkorrusel ilmatuma aja. „Me ei jokuta, kui juba hoo sisse saame, ega, Anita?“ lausub Sebastian, pannes oma noore k?e Anita palju vanemate ?lgade ?mber. „Me oleme suurep?rane meeskond!“ „Oleme jah, kui sa m?neks minutiks virisemise l?petad,“ ?tleb Anita heatahtlikult, patsutades kiindunult k?tt oma ?lal. Barney sikutab pisut rihma. „Hea k?ll, tulen juba,“ ?tlen talle. „Olen natukese aja p?rast tagasi. Molly j?uab ehk enne koolist koju. Kui nii, siis ?elge talle, et ta tohib poes olla k?ige rohkem viisteist minutit, siis peab ?les koduseid ?lesandeid tegema minema. Tean k?ll, et sa hakkad teda omatehtud koogiga meelitama, Anita.“ Anita naeratab. „Ah, aga ta on seda v??rt. Ta on tubli t?druk.“ „Tean, aga samuti tean, et ta veedaks palju parema meelega aega siin teie kahe seltsis kui ?lakorrusel koolit?kke tehes.“ „Kuidas teil eile ?htul galeriis l?ks?“ k?sib Anita. „Kuulsin, et palju rahvast oli kohal.“ „Jah, rahvast oli palju – seal sai vaevu liikuda. H?mmastav, kui ahvatlevad on paar tasuta jooki ja lehttaignakorvikesed. N?itus oli t?itsa okei, kui sulle sedasorti asjad meeldivad. Maalid polnud just minu maitse. Ma oleksin ilmselt pidanud piletid sulle andma, Sebastian.“ Sebastian ?pib suurema osa aastast Londonis kunstikolled?is, aga suvevaheajaks tuleb ta tagasi koju St Felixisse vanemate juurde ja aitab mind poes. Meil on suvekuudel palju rohkem tegemist, nii et saan endale lubada palgata kaht poole kohaga t??tajat. Sebastian kehitab ?lgu. „Ah, sest pole midagi. Ma olen seal galeriis palju kordi k?inud. Ja ma ei tea Winston Jamesist suurt midagi … olid ta t??d head?“ Ma kirtsutan nina. „Ma ei ?tleks, et head … pigem lapsemeelsed?“ „Sa tahad ometi ?elda, et „naiivsed“, kullake!“ lausub Sebastian k?tega vehkides. „Kriitikud kasutavad alati seda s?na, kui tundub, et taiese on maalinud kolmeaastane.“ See meeldib mulle Sebastiani puhul v?ga – kuigi ta on kunstitudeng, ei k?itu ta peaaegu kunagi sedamoodi. Ta ei ole selline „lillelaps“, nagu Anita kartnud oli, kui talle eelmisel suvel ?tlesin, et v?tan noormehe t??le. Sebastian nimetab asju nende ?igete nimedega ja ma imetlen tema ausust. Jah, Sebastian on elavaloomuline ja m?nikord pingutab pisut ?le, aga tal on hea s?da, ta on t??kas ja klientidele meeldib ta v?ga. „Seda s?na oleks v?inud k?ll kindlasti eile ?htul kasutada,“ lausun talle silma pilgutades. „Hea k?ll, Barney!“ ?tlen kuldsele retriiverile, kes mu jalga nuhutab, „ma p?riselt tulen n??d.“ „Enne kui l?hed, Kate,“ s?nab Anita, „ma unustasin sulle r??kida – Noah helistas ennist antiigipoest. ?tles, et tal on midagi, mis v?ib ehk sulle huvi pakkuda.“ „T?esti?“ k?sin ma, imestades, mida sellist v?ib Noah’l k?ll olla, mida ma endale tahaksin. „Hea k?ll, ait?h. Ma h?ppan p?rast Barneyga jalutamas k?imist sealt l?bi.“ Barney ja mina j?tame Anita ja Sebastiani teed jooma ja kindlasti m?nusalt keelt peksma ning l?heme kiiresti m??da t?navat sadama poole. Mul on v?ga vedanud, et olen endale nii head t??tajad appi leidnud. Alguses olin ma Anitaga kahekesi – tema oli nagu omamoodi koos majaga kaasa tulnud. Enne kui mina hakkasin seal rentnikuks, oli seal olnud vanamoodne l?ngapood, mille omanikuks oli Wendy-nimeline pisike vanat?di, kes oli samuti poe kohal elanud nagu Molly ja mina n??d. Nii palju, kui ma kuulnud olen, oli pood Wendy ja Anita juhtimisel linna vanemate daamide jaoks omamoodi k?lakate tulipunkt ja v?ga populaarne koht olnud. Aga ma olen ?sna kindel, et nad ei olnud juba t?kk aega kasumit teeninud. Kui Wendy suri, r??giti nii palju sellest, mis Wendy l?ngapoest saab, et kui mina tulin ja ?tlesin, et tahan seal k?sit??tarvete poodi avada, oli majaomanik mind peaaegu emmanud r??must ja kergendustundest, et armastatud koht sarnasel eesm?rgil uuesti avatakse. Ta oli mulle isegi madalamat rendihinda pakkunud, kui n?ustun Anita t??le j?tma – milles ma toona v?ga kindel polnud. N??d tagasi vaadates ei tea ma, mida k?ll oleksin teinud tema teadmiste ja n?uanneteta selle kohta, kuidas teha oma v?ikest poodi ?htemoodi sobivaks nii kohalike kui ka St Felixisse kogunevate turistide jaoks. Ma ?tlen „v?ike pood“, aga tegelikult m??me kaupa kahel korrusel. Selleks, et pakkuda v?imalikult laia valikut kunsti- ja k?sit??tarbeid, renoveerisin ma keldrikorruse, et neid sinna mahutada. Esimesel korrusel hoiame minu enda disainitud tekstiilitooteid, mille enamalt jaolt olen ka valmistanud ise, saades pisut abi paarilt linna naiselt, kelle pidin appi palkama, kui m??k eelmisel suvel t?elise hoo sisse sai. Omaenda pood on mul olnud nii ammune unistus, et pean end aeg-ajalt n?pistama, veendumaks, et ma ei ela lihtsalt oma „unistuste elu“, vaid teenin sellega ka korralikult raha. Suvel m??naajal lubatakse koeri suurele sadama rannale, mis moodustub laiast liivaribast, mille lained endast maha j?tavad. Kui me Barneyga kohale j?uame kalapaatide vahelt, mille taandunud vesi on m?rjale liivale risti-r?sti laiali pillutanud, lasen ta rihma otsast lahti ja ta tuiskab ?le ranna, kuni leiab esimese huvipakkuva l?hna; seej?rel, kui ta on seda pisut liiga kauaks nuuskima j??nud, vilistan talle ja ta jookseb mulle j?rele. Kui oleme jalutanud piisavalt kaugele, et n?ha laineid liivale loksumas, vaatab Barney mulle lootusrikkalt otsa. „Oi ei, praegu sa k?ll ujuma ei l?he!“ ?tlen talle, enne kui ta j?uab vette tormata. „Mul pole t?na p?rastl?unal aega m?rga ja liivast koera pesta ja kuivatada. Kui hea poiss oled, saad homme ujuma.“ V?tan ta t?helepanu hajutamiseks taskust palli ja viskan selle ahvatlevast merest eemale. Kui oleme umbes veerand tundi koos liival olnud, mina palli visates ja tema seda taga ajades, v?ltides samal ajal pahaaimamatuid puhkajaid, kes on ajutisele rannale ?nnetul kombel uitama tulnud, kutsun Barney enda juurde ja me jalutame tagasi sadama poole. Meri on meie taga juba t?usma hakanud ja ma tean liigagi h?sti, kui kiiresti lained edasi liiguvad, et taas s?gava ja ohtliku mere moodustada. Paljud pahaaimamatud k?lalised on keset sadamat m?ne k?rgema liivak?nka otsa l?ksu j??nud, kui lained on nende ?mber kokku l??nud. See, et v?hemalt kord n?dalas tuleb kedagi p??sta, on St Felixi traditsioon. „L?ki,“ ?tlen rihma Barneyle taas kaelarihma k?lge pannes. „L?hme pikemat teed pidi tagasi, siis saame Noah’ juurest l?bi h?pata.“ Barney, kellel pole midagi selle vastu, et me pikemat teed pidi tagasi poodi jalutame, asub minu ees r??msalt teele ja me l?hme m??da k??nulisi munakivit?navaid, kuni j?uame Noah’ laeva nimelise v?luva v?ikese antiigipoe juurde, mis on olnud osa St Felixist palju kauem kui meie. L?kkan ukse pisut lahti, nii et mu pea kohal heliseb kelluke, ja n?en, et Noah pistab pea tagaruumist v?lja. „Oi, sina, Kate,“ ?tleb ta p?riselt poeruumi tulles. „Ma lootsingi, et astud l?bi.“ „Mul on Barney kaasas. Ta on pisut liivane, nii et ei tahtnud teda sisse kaasa v?tta.“ „Mul on mere??rne antiigipood, Kate. Olen vist n??dseks natukese liivaga harjunud.“ Ta naeratab mulle laialt. „Too Barney sisse. Clarice’il on kindlasti v?ga hea meel teda n?ha.“ Clarice on tema v?ike koer. Umbes samamoodi, nagu mina sain Anita, sai Noah endale kaasa koera siis, kui ta oma t?dilt poe p?ris. Kutsun Barney sisse ning kaks koera nuusutavad teineteist r??msalt meie jalge ees. „Anita ?tles, et tahtsid minuga millestki r??kida?“ k?sin k?hklevalt, teadmata endiselt, mida Noah k?ll tahta v?iks. Tema elukaaslast Anat tunnen ma h?sti. Too on linnas kurikuulus oma v?ikese punase matkabussi poolest, mida ta ?ritusteks v?lja rendib. Tundub, et Ana v?tab oma Daisy-Rose’iga, nagu ta bussi kutsub, osa k?igest, pulmadest kuni kooliballideni, s?ites ringi ja tuues naeratuse n?ole iga?hele, kes neid koos n?eb. „Jah, tahtsin. Sain ?ksp?ev ?he maja t?hjenduselt palju kraami,“ selgitab Noah, juhatades mind tagaruumi poole. „Maja eelmine omanik oli ?ks eakas daam ja ilmselt oli ta ?sna kunstilembene, sest ta p??ningul oli igasuguseid asju: maale, kunstivahendeid, k?sit??tarbeid ja see,“ ?tleb ta, osutades vanale puidust kastile. „See tundub olevat ?mblusmasin,“ s?nan ma, samal ajal kui ta kaks messingist kl?psu lahti teeb ja kaane ?les t?stab. „Oi, see ongi ?mblusmasin! Ja veel p?ris vana ka.“ „Mulle meeldib kasutada s?na vintage,“ ?tleb Noah mulle silma pilgutades. „See on vist p?rit kahek?mnenda sajandi algusest v?i isegi varasemast ajast.“ „V?imalik,“ ?tlen seda vaadates. „Aga ma kahtlen, kas see t??tab.“ „Ei, see vanapiiga ?mbles oma viimase pihiku vist palju aastaid tagasi! Aga ma ei arvanudki, et tahad sellega ?mmelda. M?tlesin, et ?kki saad seda oma poes v?ljapanekus kasutada. See masin t?staks su tooted t?esti h?sti esile.“ „See n?eks vist vaateaknal k?ll p?ris lahe v?lja, kui ma selle pisut puhtamaks teeksin. Kui palju sa selle eest tahad?“ Noah raputab pead. „Mitte midagi. Ausalt ?eldes teeksid sa mulle teene, kui selle mul kaelast ?ra v?taksid. Nende masinate eest ei saa eriti raha, eriti sellises seisukorras, ja sa ju tegid eelmisel aastal Anale Daisy-Rose’i sisustamisega teene. Me oleme sulle v?lgu.“ „Mis sa n??d! Ma tegin teile need padjad hea meelega.“ Vaatan uuesti ?mblusmasinat. „Sellest saaks vist t?esti vaateaknale t?itsa kena eseme … aga ma pean sulle selle eest midagi vastu andma, Noah.“ „Ei, p?riselt, Kate, ma olen juba piisavalt teeninud nende vanade kunstikaupade m??misega, mis ma ?mblusmasinaga kaasa sain. ?ks mees tuli eile poodi ja haaras k?ik kohe endale. Ta avab kunstitarvete poe ja ?tles, et need sobiksid sinna jube h?sti. Siis ma tulingi selle peale, et ?mblusmasin sulle anda.“ „T?iuslik ajastus! Kus ta siis poe avab – kusagil siinkandis?“ „Jah, sinust m?ni t?nav edasi, vanas lihuniku?ris.“ „Misasja?“ h??atan ma. „Siin, St Felixis? Kui sa ?tlesid, et siinkandis, siis ma m?tlesin, et Penzance’is v?i Newlynis …“ „Ei, ta alles seab end sisse. Loodab vist j?rgmise n?dala-paari p?rast uksed avada. Tore mees. Sain aru, et kolis ?sja siia.“ „Aga meie m??me ju kunstitarbeid,“ ?tlen ma, n?gu pilve t?mbumas. „Poe keldrikorrusel.“ „Oi, m??te jah,“ lausub Noah, taibates ?ht?kki, miks ma nii pahane olen. „Selle peale ma ei tulnudki. Aga see ei muuda ju ometi teie jaoks eriti midagi? Vaata kui palju korni pirukate m??jaid siin on – k?ik paistavad kasumit teenivat.“ „Pirukatele on palju suurem n?udlus kui kunstitarvetele – see on spetsiifilisem kaup. Vaata asja niipidi: kui keegi avaks St Felixis vanaaegsete autode rendi?ri, kust saab ?ritustele retroautosid ja muid s?idukeid rentida, kas sina ja Ana oleksite mures?“ „Ikka,“ ?tleb Noah asjalikult noogutades. „Ma m?istan, miks sa nii tunned, Kate, aga sa ei saa sinna eriti midagi parata, kui ta juba varsti oma poe avab.“ „Ah et ei saa v?i?“ k?sin k?si rinnale risti pannes. „Seda me veel vaatame …“ Kolm Ma lahkun Noah’ juurest, t?nades teda veel kord ja lubades, et tulen p?rast ?mblusmasinale j?rele. Seej?rel jalutan koos Barneyga tagasi Harbour Streetile, pea endiselt m?tetest kihamas. Noah’l on loomulikult ?igus – ma ei saa mitte kedagi f??silises m?ttes takistada kunstitarvete poodi avamast, aga pole kahtlustki, et uue poe avamine m?jutab siis ka meie kasumit. Meie tugev k?lg on k?sit??tarvete valik. Me isegi ei p??a pakkuda nii palju kunstitarbeid kui sellele spetsialiseeruv pood, sest meil lihtsalt pole piisavalt ruumi, aga oleme St Felixis ainuke koht, kust ?ldse midagi saab; nii et kui m?nel neist paljudest amat??rkunstnikest, keda igal aastal hordide viisi linna koguneb, saab otsa ultramariinsinine, koobaltsinine v?i m?ni teine sinine v?i roheline v?rvitoon – nagu nii sageli tundub juhtuvat –, saavad nad praegu vaid meie poole p??rduda. „Ma h?ppan veel korraks v?lja,“ ?tlen Anitale, lastes uksest sisse Barney, kes suundub otsekohe leti taha oma veekausi poole. „Mul ei l?he kaua. Te saate Sebastianiga ju veel natuke aega hakkama, eks?“ „Muidugi, kullake,“ ?tleb Anita, lappides lapitekikangast korralikult kolmnurkadeks. „L?hed kuhugi toredasse kohta?“ „Mitte p?ris,“ s?nan kiiresti, tahtmata praegu asja l?hemalt selgitada. „Mul ei l?he kaua. Kas Molly tuli juba?“ „Jah. Ajasin ta ?lakorrusele, et ta hakkaks koduseid ?lesandeid tegema, t?pselt nagu k?skisid.“ „Sa oled parim, Anita!“ „V?ib-olla ta v?ttis v?ikese koogit?ki kaasa, et olemist m?nusamaks teha,“ ?tleb Anita, naeratades rahulikult ja j?tkates kanga lappimist. Lahkun poest ja k?nnin kiiresti m??da Harbour Streeti. Viipan m??dudes meie kohalikele pagaritele Antile ja Decile Sinise Kanaarilinnu pagarikojas. Nende vaateaken on nii hilisel p?rastl?unal ?sna t?hi, nagu ikka, ja pood praegu palju vaiksem, v?rreldes sellega, kui oleksin sealt m??da k?ndinud varem – mil j?rjekord ulatub tavaliselt v?lja munakivit?navale ja inimesed kannatlikult oma maitsvaid kooke, v?ileibu ja loomulikult traditsioonilisi pirukaid ootavad. Vana lihuniku?ri, mida Noah mainis, ei asu Harbour Streetil. See on kohe selle juures, v?ikesel ristteel, kus leidub peat?navatele omasemaid poode – ning muuhulgas ka apteek, pank ja ajalehekiosk. Olin m?rganud, et majas tehakse remonti, kui sealt paari viimase n?dala jooksul m??da k?ndisin, aga kuna akende ees olid luugid, ei olnud ma pikemalt m?elnud, mis ?ri seal avatakse. N??d m?tlen ma sellele v?ga pikalt. „Tere,“ ?tlen paarile kohalikule, kes m??duvad minust k?nniteel, kui ma parajasti vaatan ?les maja poole, kus kunagi oli tegutsenud lihunik. „Kena p?ev, kas pole?“ ?ks ?lakorruse akendest on lahti, nii et kuulen raadiot m?ngimas. Keegi on kohe kindlasti majas. „Halloo!“ h??an avatud akna poole. „Kas keegi on kodus?“ Kes tahes seal on, mind ta muusika taustal n?htavasti ei kuule. Ma l?hen l?hemale ja l?gistan ust, seej?rel astun j?lle kaugemale. Ei midagi. Taon uksele veel valjemini, seekord agressiivsemalt. „Ou!“ kuulen kedagi aknast h??dmas. „Kas saan kuidagi aidata? Me ei ole veel avatud.“ „Jah, ma n?en seda!“ h??an vastu, astudes uuesti sammu tagasi, et n?ha, kellega ma r??gin. „M?tlesin, et ?kki ma saaksin omanikuga r??kida, kui ta on kohal.“ „See olen mina.“ Nokkm?tsis mees vaatab aknast alla. Ta naeratab. „Mida ma saan teie heaks teha?“ „Ee, kas te ei v?iks alla tulla ja ukse lahti teha?“ k?sin ma. „Mul on pisut t?likas l?bi lahtise akna teie poole h??da.“ „Mitte nii t?likas, kui mul teile ust avada.“ „Miks?“ Mees vaatab korraks eemale ja ohkab siis. „Uskuge mind, lihtsalt on. Mida te tahate?“ k?sib ta pisut pahasena. „Mul on praegu natuke kiire.“ V?luv. „Tahtsin teiega teie poest r??kida.“ „Miks? Kas tahate t??d? Ma ei otsi veel tegelikult t??tajaid.“ „Ei, kindlasti mitte. Tegelikult mul on juba oma pood.“ „Palju ?nne!“ ?tleb ta laialt naeratades. „Siis on meid kaks. On meil alles vedanud!“ Ma ei saa aru, kas ta on sarkastiline v?i ei, aga ta naeratab minu poole edasi ja tema tumepruunid silmad pilguvad s??tult, kui mees mu vastust ootab. „Kuulge, ma ei ole valmis seda vestlust niimoodi avalikult pidama,“ ?tlen talle. „On … asju, mida tahaksin teiega arutada.“ „T?esti?“ N?en, kuidas ta kulmud m?tsinoka all kerkivad. „K?lab p?nevalt. Ma saan siin asjad tehtud …“ Ta vaatab kella. „Umbes tunni ajaga. Kas tahaksite minuga ehk sadamas pubis kokku saada, ?tleme kell … kuus? V?ime siis arutada k?ike, mida tahate, kui mul on kann ?lut k?es.“ „Oletan, et peate silmas L?busat Merineitsit?“ Ta noogutab. Ma ohkan. „Noh, kui te ei ole valmis praegu alla tulema ja minuga r??kima …“ Ootan lootusrikkalt, juhuks kui ta meelt muudab. „Ei ole.“ „Sel juhul jah, ju ma pean siis teiega kell kuus kokku saama.“ „Suurep?rane.“ Mehe pea kaob aknalt. „Kui see on k?ik,“ lisab ta, ilmudes paari sekundi p?rast uuesti n?htavale, „siis m?nel poeomanikul on vaja t??d teha.“ Tema pea kaob taas ja aken t?mmatakse kinni. Ma p??ritan silmi ja raputan pahaselt pead. Seej?rel p??ran ma targalt ringi ja k?nnin m??da t?navat tagasi. Grrr, milline ?rritav mees, aga kui ma tahan tema poe kohta rohkem teada saada, pean tegema nii, nagu ta palus, ja temaga hiljem pubis kokku saama. Peale Molly ja Barney ei ole minu jaoks midagi olulisemat kui mu v?ike pood ja selle t??tajad. Olen kohutavalt vaeva n?inud, et j?uda sinna, kuhu n??dseks oleme j?udnud, ja kavatsen kindlalt v?lja uurida, kas see St Felixi uustulnuk seab meie edu ohtu. Neli „Kellega sa siis ?ieti kohtama l?hed?“ k?sib Molly, kui ma istun meie poe kohal asuvas korteris magamistoas peeglilaua taga ja p??an harja l?bi oma pikkade paksude juuste t?mmata. „Ma ?tlen veel kord, see pole kohting!“ raiun ma, suutes viimaks ometi t?mmata harja l?bi jonnaka pusa, mida olen viimased paar sekundit lahti katkunud. Vaatan end ainiti peeglist. Isegi minu kriitiline pilk m?rkab, et n?en n??d v?lja parem kui pool tundi tagasi, kui ma poes t?? l?petasin ja du?i alla l?ksin. End lahtiste juustega n?ha on vahelduseks p?ris tore. Tavaliselt kannan ma juukseid k?rgel hobusesabas, osalt sellep?rast, et poes on nii lihtsam toimetada, ja osalt tolle tugeva meretuule p?rast, mis tundub St Felixis kogu aeg puhuvat. „Ma kohtun lihtsalt uue kunstitarvete poe omanikuga, kellest Noah mulle r??kis.“ „Et talle sisse s?ita, jah? Sebastian r??kis mulle.“ „Ei,“ ?tlen ma, m?eldes, kas peaksin end ehk pisut meikima. Ma olen t?na ?htul pisut kahvatu ja v?sinud silmadega. „Tahan lihtsalt v?lja uurida, milliseid tarbeid ta kavatseb sortimenti v?tta ja kas see hakkab kuidagi meie ?ri m?jutama. Ma ei tea, kas ta hakkab oma poes m??ma ainult kunstitarbeid v?i laiendab haaret …“ „On ta kompu?“ k?sib Molly. „Kes?“ „See t??p, kellega ennist kohtusid. Mis ta nimi on?“ „Ta ei ?elnud.“ Sirutan k?e huulel?ike j?rele. „Me ei j?udnud nimedeni.“ „Pimekohting!“ kiljatab Molly elevusega. „Lahe.“ „Pimekohting on vist see, kui sa tead teise inimese nime, aga ei ole teda kunagi varem n?inud. Antud juhul on asi vastupidi.“ „Ma k?sin siis uuesti. Kas ta on kompu?“ P??ran end peegli ees tema poole. Molly lamab k?huli mu voodil, ?ks silm k?es oleval telefonil, teine end valmis seadval minul. „Mitte et see midagi muudaks, aga ei, vist mitte. N?gin teda ainult ?lakorruse aknal ja tal oli m?ts peas.“ Molly m?tleb j?rele. „Milline m?ts?“ „Ee … vist nokkm?ts. Mis siis?“ „Kas sellel oli logo peal?“ „Ma ei tea! Mis vahet sel on?“ „Sest me oskaksime tema kohta midagi rohkem arvata, kui teaksime, mis talle meeldib.“ Ma ohkan ja p??ran end tagasi peegli poole. „See pole oluline, Molly. Nagu ma juba ?tlesin, see ei ole kohting.“ „Aga sa meigid end. Sa ei meigi end kunagi.“ „M?nikord meigin.“ „Ainult siis, kui tahad kellelegi muljet avaldada.“ „Ma tahan end t?na lihtsalt enesekindlalt tunda, muud ei midagi. Sa ju tead, kui t?htis pood mulle on. Tahan veenduda, et mitte miski ei riku edu, mille saavutamise nimel oleme siia kolimisest saadik nii palju vaeva n?inud.“ „Jah, ma tean seda lugu,“ ?tleb Molly, ajades end p?sti ja istudes n??d r?tsepaistes. „Et sa unistasid alati oma poest ja sellest, et saaksid enda disainitud asju m??a. Et sa pidid p?rast minu s?ndi oma karj??rist loobuma ja oled alles n??d j?udnud tagasi punkti, kus oled alati tahtnud olla.“ „Midagi sinnakanti.“ L?petan kerge tu?ikihi kandmise ripsmetele. „Aga sinu suust k?lab see nii, nagu oleks sinu s?nd mulle takistuseks olnud.“ „Noh, oligi ju?“ „V?imalik, et natuke oli, tol hetkel.“ Ma vaatan peeglist tema peegelpilti. „Aga sa ju tead, et ma ei kahetse seda. V?ib-olla t?hendab praeguseni ootamine seda, et n??d on k?ik palju paremini, kui see oleks olnud toona. Parimad asjad juhtuvad …“ „… nendega, kes ootavad. Jah, sa oled seda ka varem ?elnud. Sind ja sinu inspireerivaid tsitaate, mamps. Sa peaksid endale Instagrami konto tegema.“ „Mul on piisavalt tegemist poe omagagi, t?nan pakkumast.“ „Ma olen ju ?elnud – las ma tegelen sellega ise.“ „Sa pead keskenduma koolit??le.“ „Olen kindel, et suudan selle k?rvalt ka poe sotsiaalmeediakontoga tegeleda. Sa v?iksid mulle palka maksta …“ P??ran end uuesti ringi ja naeratan talle nukralt. „Oleksin pidanud teadma!“ „Sa n?ed v?ga hea v?lja, mamps,“ ?tleb Molly, vaadates mind, pea k?ljele kallutatud. „V?ga ilus. Peaksid sagedamini pingutama.“ „Ait?h, vist.“ T?usen p?sti ja heidan pilgu magamistoa kellale. „Appike, kas kell on juba nii palju? Hakkan parem minema. Anna emale ?ks ?nnetoov kalli.“ Molly veeretab end voodilt maha ja me embame kiirelt. „Minu mamps l?heb kohtama,“ ?tleb ta, t?mbudes eemale, et mind uuesti ?le vaadata. „Mis j?rgmiseks?“ „Viimast korda, see ei ole kohting!“ L?busa Merineitsi pubi ei asu poest kaugel ja ma kuulen sadama poole k?ndides, kuidas kiriku kellad l??vad kuus. ?htu on imeilus ja linn on endiselt t?is puhkajaid, kes naudivad ?htup?ikest. M?rkan uue poe meest pubi ees puidust laua taga istumas, kann ?lut k?es. Tal ei ole n??d m?tsi peas, nii et n?en, et tal on l?hikesed lainelised pruunid juuksed. Tal on ees piloodistiilis p?ikeseprillid ja seljas valge s?rk, mis liibub ta laiale rinnale ja ?lgadele. Ta viipab, kui l?henen. „Terekest taas!“ ?tleb ta mulle naeratades, kuid ei t?use p?sti. „Tahate ehk minuga liituda?“ „Ait?h,“ lausun ma ja hakkan juba istuma. „Oi, ma peaksin k?igepealt joogi v?tma. Kas soovite veel ?hte?“ „Oi, ei, k?ik on h?sti, ait?h.“ Seej?rel, mingil arusaamatul p?hjusel, tundub ta pisut kohmetu. „Ma siis l?hen ja v?tan endale midagi, eks. Vabandust, tulen kohe tagasi.“ J?tan mehe sinnapaika – pean t?esti ta nime teada saama – ja astun pubisse. Perenaine Rita teenindab mind nobedalt. „Mis ma saan sulle pakkuda, kullake?“ k?sib ta. „Sind on harjumatu siin n?ha … eriti nii varakult.“ „Ma v?tan lihtsalt ?he apelsinimahla j??ga, Rita. Jah, ma saan siin ?he inimesega kokku.“ „Oo!“ h??atab Rita, sirutades k?e leti alla pudeli j?rele. „Kui p?nev!“ „Ei, asi pole ?ldse nii. ?riasjus.“ „Aa,“ s?nab ta pettumust varjamata, t?stes j??d klaasi ja valades siis sellele mahla peale. „Kui igav. Lootsin, et asi on palju p?nevam. Mulle hullult meeldivad romantilised lood.“ „Kas sa tead midagi selle poe kohta, mis endise lihuniku?ri asemel avatakse?“ „Sinna tuleb kunstitarvete pood, eks?“ lausub ta, pistes k?e kassaaparaati, et mulle vahetusraha anda. „Selle omanik istub praegu ?ues ja joob ?lut, kui tahad temaga r??kida. Aa … kas neis ?riasjus sa saadki siin kellegagi kokku?“ „Nii on t?esti,“ s?nan ma, v?ttes vastu paar m?nti, mille Rita mulle pihku pistab. „Tore mees. Ei saa ?elda, et mina tema asemel poodi pidada tahaksin.“ „Mis m?ttes?“ ?kitselt astub pubisse suur seltskond ja Rita on sunnitud meie vestluse katkestama, et omaenda ?rihuvide eest hoolt kanda. P?ike on taevas madalal, kui koos joogiga tagasi ?ue l?hen, nii et pean silmi selle ereduse eest kaitsma. V?tan uuesti mehe vastas istet. Pistan k?e kotti p?ikeseprillide j?rele. „Nii on parem,“ lausun ma. „Ma ei n?inud enne midagi – ?htuti on p?ike sadamas nii ere.“ Mu kaaslane naeratab. „Tuleb imeilus p?ikeseloojang. Palun ?elge, et ilm on siin kogu aeg selline.“ „Oleks see vaid nii. St Felixi ilma oskan ma kirjeldada vaid s?naga „muutlik“ – siin on nagu omaenda mikrokliima. M?ne kilomeetri kaugusel rannikul v?ib kallata nagu pangest, aga siin on p?ikeseline, v?i vastupidi.“ „Nii ma arvasingi. Nojah, sel juhul peame seda ilusat ?htut veel rohkem hindama. Elada tuleb hetkes, eks ole?“ „Jah, vist k?ll. Ma ei ole end veel korralikult tutvustanud – mina olen Kate.“ „Jack,“ s?nab mees k?tt v?lja sirutades. „Meeldiv tutvuda, Kate. Niisiis, ma vihkan ?rijuttude ajamist, aga sa paistsid ennist millegi p?rast ?sna mures olevat, kui mu poe juures k?isid. Mida ma saan sinu heaks teha?“ „Ma tahtsin lihtsalt teada, millist laadi poe sa kavatsed avada,“ lausun ma, r??bates apelsinimahla ja p??des samal ajal rahulik n?ida. „Kuulsin, et sellest tuleb kunstitarvete pood?“ „Nii see on, jah.“ „Ja sa hakkad seal m??ma ainult kunstitarbeid?“ „Enamalt jaolt k?ll. M?rkasin, et siinsel turul on see koht t?itmata, ja arvestades, kui palju inimesi siin igal aastal maalimas k?ib, tundub olevat patt seda auku mitte t?ita.“ „Minu poes m??akse kunstitarbeid,“ ?tlen talle, p??des endiselt muretut h??letooni s?ilitada. „Meil l?heb sellega p?ris h?sti. ?llatav, kui paljudel inimestel saavad merd maalides erinevad sinised toonid otsa.“ „T?pselt seda ma tahangi ?elda!“ lausub Jack. „See linn kisendab korraliku kunstitarvetega varustaja j?rele. Mis pood sulle kuulubki?“ Ma kiristan hambaid. Kas ta ei saa ise arugi, et ta on ebaviisakas? Ah et korralik kunstitarvete pood, mis? „Mulle kuulub Kate’i Cornwalli k?sit??pood Harbour Streetil,“ ?tlen kindlalt. „Ah jaa, olen seda vist n?inud. Te m??te isetehtud nipet-n?pet asju, eks – teekannusoojendajaid, kotte ja sedasorti asju.“ „Need on midagi enamat kui nipet-n?pet asjad. Ma disainin ja valmistan k?ik isiklikult – noh, m?ned linna v?ga andekad daamid aitavad mind –, nii et pakume ainult k?sit??na valminud ja ainulaadseid asju. Masintikkimist teen ma ise.“ Jack vaatab mulle l?bustatud ilmel otsa. „Rahu! Ma ei r?nnanud sind. See k?lab v?ga lahedalt. Ja teil l?heb p?ris kenasti?“ „Tegelikult lausa v?ga h?sti.“ „Mul on hea meel. Aga sa ?tlesid, et m??d ka kunstitarbeid? Kus?“ „Meie poel on keldrikorrus. M??me seal laias valikus kunsti- ja k?sit??tarbeid.“ „Aa, m?istan … keldrikorrus. M?ni ime, et ma seda siis ei m?rganud.“ „See on v?ga h?sti t?histatud, kui poodi sisse astuda, ja meil on akendel sildid, kui oleksid vaevunud vaatama.“ „Kuule,“ s?nab Jack k?si ?les t?stes. „Miks sa nii agressiivne oled? Ma ei tulnud siia su poodi maha tegema. Kaugel sellest. Mulle j?i mulje, et siin linnas toetavad poeomanikud ?ksteist.“ „Toetavadki.“ „Milles siis probleem?“ „Sa tungid minu territooriumile.“ Jacki n?ole tekib h?mmeldunud ilme ja ta v?tab p?ikeseprillid eest. „Vabandust … kuidas palun?“ „Sa tungid minu territooriumile,“ kordan ma. „Kui sa m??d kunstitarbeid, v?tad sa endale osa meie tulust.“ „Aa, m?istan.“ Jack noogutab teadvalt. „Anna andeks, aga ma olen teisel arvamusel. Minu poes hakatakse m??ma profitooteid, mitte lihtsaid vesiv?rvipalette ja laste v?rviraamatuid.“ Mul vajub suu ?llatusest lahti. „Me ei m?? laste v?rviraamatuid,“ ?tlen ma solvangust toibudes. „Aga neid vesiv?rvipalette m??te, eks?“ lausub mees laialt naeratades. „Noh, tahad ?elda, et ei m?? v?i?“ N??d ma surun suu kokku. „Nii ma arvasingi,“ lisab ta vastu tooli seljatuge n?jatades. „Kuidas sa julged siin istuda ning minu poodi ja mind solvata?“ ?tlen nii rahulikult, kui suudan. „Kas sa saad ?ldse aru, kui ebaviisakas sa oled?“ „Ah, Kate, ma norin niisama,“ s?nab Jack h?beliku n?oga. „Anna andeks, kui sind solvasin. See tuleb mu taustast. Olen l??pimisega harjunud ja oletan, et k?ik teised on ka. Peaksin end ilmselt pisut tagasi hoidma, kui uute inimestega tuttavaks saan.“ „Jah, ilmselt k?ll,“ vastan ma endiselt ?rritunult, kuid siiski pisut rahulikumana. „Kuule, ma ei taha kellelegi varvastele astuda. Kuigi loota ju v?ib,“ ?tleb ta silmi p??ritades. Heidan talle pilgu, imestades, mida ta silmas peab. „Olen kindel, et minu poes ei hakata m??ma midagi, mis sinu ?ri segama hakkab. Ma luban. Sealt ei leia mitte ?htegi kudumisvarrast!“ Ta t?stab k?e pea juurde ja l??b kulpi. „Skaudi aus?na.“ Tunnen, et rahunen veidi, ja naeratan talle kergelt. „Loodetavasti.“ „Nii on palju parem,“ lausub Jack. „N??d saame j?lle s?brad olla. ?kki tahad veel ?hte klaasikest?“ „Peaksin ilmselt varsti minema hakkama,“ ?tlen pilku k?ekellale heites. „Ja mul on veel piisavalt juua, ait?h pakkumast.“ T?stan klaasi ?les. „Oi, kahju. Aga tohib, ma toon endale uue?“ „Muidugi.“ ?kitselt, kui ta valmistub laua tagant lahkuma, n?en seda esimest korda, ning kui ta hakkab osavalt pubi ukse poole liikuma, imestan, kuidas ma polnud seda enne m?rganud. Jack on ratastoolis. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=66437265&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.