Eesti novell 2019

Eesti novell 2019 Jan Kaus, Urmas Vadi, Armin K?om?gi, Maarja Kangro Jt EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud p?nevaid ja eriilmelisi palu m??dunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule j??b. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt t?nap?eva t?stetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmek?lgsed – leiab l?ikavat satiiri, muhedat huumorit, t?sipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu p?rast surma, seksuaalh?lbeid, kasside hingeelu, j?rsku ilmub keset uusaasta??d tank T-72.
K?ige rohkem, nagu arvata v?ibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid m?steeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui k?lmal talvel puud otsa ei saa. EESTI NOVELL 2O19 V?ljaandja MT? Eesti Jutt Toompuiestee 33A Tallinn [email protected] Koostanud Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammj?rv, Urmas Vadi Kujundanud Asko K?nnap K?ljendanud Allan Appelberg Kaanefoto Dmitri Kotjuh © Tekstide autori?igused kuuluvad autoreile, avaldamis?igus v?ljaandjale. E-raamat O? Flagella ISBN: 978-9949-01-053-0 ISBN 978-9916-9637-2-2 (epub) Tauno Vahter SURM UUSAASTAL Meie trepikoja ?hetoalistes elasid ?lestikku korterites Kalme, Salme, Helvi ja Laine. Tegelikult oli ka viiendal korrusel ?hetoaline, aga seal elas ?ks meremees, kes k?is kodus ainult paar korda aastas. Neliku noorim oli Helvi, umbes kuuek?mnene, teised olid kindlasti ?le seitsmek?mne. Nad k?ik olid t?kk aega ?ksinda elanud ja ainult Kalmel oli laps. K?igil k?is k?lalisi harva ja varem v?i hiljem hakkasid k?lalised juttu tegema sellest, kellele on korteri asukas oma ?hetoalise korteri m?elnud p?randada, mainides mitut noort elamispinnata sugulast. „Aksel l?heb s?gisel pol?tehnikumi ja tal on n??d pruut ka,“ nentisid sugulased vihjavalt, Salme ei ?elnud midagi ja k?ik vaatasid natuke aega vaikides oma mummulisi teetasse. Viiekordse paneelmaja elanike jaotuses oli teatud loogika. Kolmestes elasid ?ldiselt lastega perekonnad ja kahestes v?iksema laste arvuga v?i kehvemate tutvustega pered, aga teatud juhul v?is selles lahenduses olla ka k?rvalekaldeid. Trepist tulija jaoks asus kolmese uks mademel vasakul, kahese oma paremal, ?hetoalisse p??ses keskelt. ?hetoalistes korterites elasid peaaegu alati ?ksikud vanainimesed. Oli kujunenud nii, et tavaliselt olid need naised, sest mehed surid varem ?ra, kas siis haiguste, joomise v?i nende kahe t?ttu korraga. 1987. aasta j?ulup?hade ajal tuli meie majapidamisse kolm uut riistapuud, mis muutsid maailma. Ema saabus ?nnest s?rades t??lt. Seal oli neil sel p?eval olnud iga-aastane loosimine, kus k?igi saja t??taja vahel loositi v?lja ostuload. See t?hendas ?igust osta teatud asju, nende seas ?ks s?iduauto Moskvit? ja viis tolmuimejat. Ametlikult nimetati p?hi n??rideks, sellest aga tegelikult keegi enam suurt ei hoolinud ja omavahel r??giti ikka j?uludest, isegi koolis ?petajal l?ks vahel segi. „Ma v?itsin loosiga, kujutate ette! Ma ei v?ida mit-te ku-na-gi mit-te mi-da-gi,“ h??dis ema ja oli lausa arust ?ra. Ta oli saanud loosiga pesumasina ostuloa. Masin toodi koju m?ni p?ev p?rast j?ule ja ei n?inud v?lja p?ris samasugune nagu Soome reklaamidest n?htud masinad: siin oli kasti ?hes ??res tsentrifuug ja teises pesutrummel, kasutatud vesi jooksis voolikust vanni. K?igepealt tuli masinat vaatama Salme, seej?rel ka Helvi ja Laine. Kalmet seekord ei kutsutud, sest tema oli hiljuti oma korteris prussakat?rjet teinud ja teiste toad t?is haisutanud. Naised seisid neljakesi vannitoa uksel ja l?id ?ksteise v?idu k?si kokku. K?igil oli seljas kirju kittel ja jalas koledad sussid. „No n??d l?heb sinu elu ikka palju lihtsamaks,“ nentis Salme pidulikult. Helvi s?i pakist hernekomme ja pomises „Mhm, mhm“. Sellel p?eval viidi pesulaud pr?gikastide juurde ja viieliitrist alumiiniumist potti ei kasutatud pesu keetmiseks enam kunagi. Et uue aastani oli j??nud ainult m?ni p?ev, hakkas ema sellega hoopis s?ldimaterjali keetma, p?rast tuli liha k??ridega peeneks l?igata. Alumiiniumn?ud oli ?ks peamisi p?hjusi, miks Kalme populaarsus oli teiste mutikeste seas v?rdlemisi madalale langenud. Iga maja v?lisukse ees v?i koridoris oli suur alumiiniumn?u, kuhu majaelanikud viskasid oma toiduj??gid, mis siis paar korda n?dalas kokku koguti ja loomadele s??daks viidi. ?hel p?eval v?ttis Kalme selle t?nni endale, hakkas selles pesu ja s?lti keetma. „Mis ta lihtsalt seisab seal,“ vastas Kalme protestidele ja t?nni tagasi ei andnud. Kalmet peeti ?ldse natuke imelikuks, sest ta pani v?ga paljude toitude sisse porrulauku ja porru praadimise l?hn heljus sageli trepikojas. K?ik teadsid, et viisakas inimene porrut ei s??, s??akse ikka selliseid asju nagu sibul v?i roheline sibul, till, petersell, ??rmisel juhul k??slauk. Minu selle aasta j?ulukink oli vineerist kasti sees, mis oli suvest saati vanemate toas kuskil kuhja all oma aega oodanud, ja ma m?ngisin kaasa, et ei ole sellest ?ldse teadlik. Kasti peale oli kirjutatud, et see kaalub kaksteist kilo, ja sees oli v?ike peegelteleskoop. Kaasasoleva venekeelse k?siraamatu teatel v?is sellega uurida Saturni r?ngaid ja elu Pluutol, mis tol ajal oli veel planeet. Tegelikkus oli m?nev?rra proosalisem, sest kahe vastasmaja seinad piirasid vaadeldavat taevalaotust nii palju, et nende vahele j??nud august sai vaadata peamiselt Kuud ja ?ksnes vahetevahel ka m?nd planeeti v?i kaugemat t?hte. Kuul ei olnud tuhandet n?gu, vaid pigem umbes neli, ja see muutus kiiresti igavaks. Palju huvitavam oli vaadata teleskoobiga seda, mis toimub teiste kodudes, sai ju maja kahele poole avanevatest akendest heita pilgu sadadesse korteritesse. Nii ?ritasin ma trepikodade ja korruste j?rgi v?lja arvutada, millised tuttavad milliste akende taga elavad, aga enamasti ei juhtunud midagi huvitavamat, kui et keegi l?ks trussikute v?el k??ki v?ileiba tegema. Salme oli umbes seitsmek?mne viie aastane. Et tema oli meie naaber, siis vajaduse korral kasutati teda ka lapsehoidjana ehk aeg-ajalt suunati mind Salme juurde kaarte m?ngima. Salme oli saare naine ja t??tanud terve elu konservitehases. Tema elamine l?hnas v?rtside j?rele, sest ?ks esikukapp oli paksult t?is kilumaitseainet, mis ta oli t??lt sisse vehkinud. Paljud meie teise ja ka m?ned kaugemate mikrorajoonide naised k?isid seda tema k?est palumas, sest segu polnud vabalt saada. Salmel oli v?ike vana televiisor, mille ekraanile ta p?rast aparaadi v?ljal?litamist liniku ette seadis. Ta k?is alati ?he ja sama pruuni mantliga, aga kapis oli tal ?ks puhas valge s?rk, mis tema jutu j?rgi tuli talle selga panna, kui ta ?ra sureb. Salme oli teeninud korpuses sanitarina ja tal oli karbit?is ordeneid, aga ta ei pannud neid kunagi rinda. Kuigi ta oli t?sine saare naine, tuli miskip?rast nutetud silmadega meie ukse taha nii Bre?nevi kui Andropovi surma j?rel. T?ernenko p?rast ta enam ei tulnud, ju kuskil oli siis piir. „Salme, miks sul meest ei ole?“ k?sisin ?he kaardim?ngu ajal. „Pole tulnu. Ruutu kuus, saadan tagasi,“ nentis Salme. Peaaegu k?igil meie majas oli telefon, aga see ei t??tanud. Majja t?mmati liinid sisse ja inimesed panid aparaadid uhkelt ootele, m?ni seadis koguni pitsilise liniku aparaadi alla, aga tooni telefon ei andnud. P?rast kaks aastat kestnud ootamist, 1987. aasta detsembris, avastas ?kitselt keegi, et telefon annab tooni. Telefoni oli j?tnud sisse panemata ainult m?ni vanainimene, l?ks suureks helistamiseks. Teiste r??mu n?hes kahetses Salme pisut telefonist loobumist, aga ?tles, et kui vaja, v?ib ta minna Helvi juurde helistama. Helvit, seltskonna nooremat, pidasid teised prouad natuke lihtsameelseks. Helvi oli t??tanud sidekontoris ja elas mingit sorti seltsielu, mida meie oma silmaga ei n?inud, aga k?ik teised majaelanikud teadsid, et Helvi k?ib mingite meestega linnas konjakit joomas. „Ma olen veel noor ja tahan kohvikus ka k?ia,“ r??kis Helvi ise pisut puterdades. Helvil oli probleeme piduritega, s??mise m?ttes. Teised prouad kurtsid, et kui Helvi tuli k?lla, siis s?i ta neil k?lmkapi t?hjaks. Kui Helvil oli pensionip?ev, siis ?kskord sai ta kuskilt kaks kilo viinereid ja s?i need korraga ?ra. Kui Salmel oli s?nnip?ev, siis s?i Helvi ?ksi ?ra kolmveerand torti ning l?ks vaatama, mida Salme k?lmikus veel leidub. Salme ?tles, et ta peidab enne Helvi k?llatulekut osa toitu r?dule. Lapsed r??kisid, et Helvi t?stis trepikoja ees seisnud toiduj??tmen?ult kaane ?ra ja vaatas sinna sisse, justkui kontrollides, et ega seal midagi head ei ole. K?igil maja naistel peale Salme oli kass, ainult Kalme kassiarmastus l?ks liiale, sest ta viskas neile ?le r?du??re palukesi ja see l?ppes aeg-ajalt suurema kontserdiga. Kui vanemad olid t??l, palusid nad m?nikord Salmel v?ljas minu j?rele vaadata. Tavaliselt ei juhtunud muidugi mitte midagi, aga ?kskord tulid lauluv?ljakul mingid vene poisid, n?itasid nuga, andsid korra molli ja v?tsid kaks rubla ja nelik?mmend kopikat ?ra. Kui ma teinekord ?ue lumememme l?ksin tegema, siis mingi aja p?rast tuli Salme v?lja ja istus pingi peale. Natukese aja p?rast liitusid temaga Kalme, Helvi ja Laine. K?ik olid v?rdlemisi t?sedad naised ja istusid, jalad harkis, seljas pruunikates toonides mantel, barett oli iga?hel eri v?rvi. Helvi s?i kohukest. Salme ja Kalme r??kisid vahetpidamata ja Laine tavaliselt vaikis. Laine oli neist ainsana abielus olnud, mees oli kaksk?mmend aastat tagasi surnud, ja iga viimane kui inimene teadis, et tema saab teistest v?hem pensioni. M?nikord liitus nendega minu vanaema, kes tavaliselt ei tahtnud Lasnam?ele tulla, kuna seal elasid venelased, ja oli v?he asju, mis vanaema hullemini vihaseks ajasid. Kui vanaema arstile l?ks ja kabinetti astumisel selgus, et arst on venelane, p??ras vanaema otsa ringi. Kui marsajuht oli venelane, j??di j?rgmist taksot ootama. Kui p?ike oli liiga ere, oli p?ike venelane. Nii nad seal istusid, muidu sarnased, aga ?ks s?i kohukest ja vanaemal olid ainsana p?ikeseprillid peas, need p?rinesid s?gavatest seitsmek?mnendatest, midagi Bono laadis, ja sageli tuli m?ni punkar v?i muu noorsand ligi ja k?sis, kas vanaema p?iksekaid ei taha ?ra m??a. „Kasi minema!“ Ei saadud kaubale. „Kui leevike nii vara karjub, tuleb k?lm talv,“ poetas Salme. „Ei tule siin midagi,“ ohkas Kalme. 31. detsember oli neljap?ev. Lastel oli juba ammu vaheaeg, aga vanemad l?ksid veel hommikupoole t??le. Magasin kaua ja ?rkasin kodus ?ksi, telefonihelina peale, k?ik olid v?ljas. „Halloo!“ Telefonist kostis ainult kihistamist. Et telefoninumbrid olid enamasti pandud maja ja korteri numbri j?rgi, olid need paljudele teada ?tlematagi. „Halloo? Keegi teeb nalja j?lle?“ „Sul on v?ga ilus keha, me k?ik siin vaatame!“ kostis telefonist kihinat. „Mine perse. Lauri v?i?“ astusin toruga akna juurde ja rihtisin teleskoobi Lauri aknasse, ?ks maja edasi teisele korrusele, kus esik paistis ?ra l?bi k??giakna. „Ei ole, ma olen Siret hoopis!“ „Ma n?en sind, sa istud peegli ees punase s?rgi ja mustade p?kstega.“ Telefon pandi ?ra. Mina panin ?ueriided selga, aga ei l?inud lumememme tegema, vaid turule. Meil oli kodus Romulus Tiituse raamat, kus peategelane Toslem k?ib turul t??pe otsimas. Ma tahtsin teada saada, kuidas k?ib turul t??pide otsimine. Trepikojas tuli vastu Salme. „Kuhu sina l?hed?“ „Ee, lumememme tegema.“ See tundus olevat ohutu vastus. „Mine jah. Ma l?hen Helvit vaatama, sellel j?i mingi pidu ?ra ja mossitab seal n??d oma kassiga.“ K?isin bussilt trammile ?mberistumisega turul ?ra. V?ravas m??di kutsikaid ja kassipoegi, tagumistel lettidel oli teksaseid, suurem osa rahvast sagis hapukapsat?nnide ja lihaleti ?mber. Ma ei saanud p?ris t?pselt aru, milliseid t??pe tuleb otsida, aga v?hemalt oli seal onu, kes t?i k?ruga tagaruumist mitu pooleks l??dud siga, t?keldas need sealsamas paku peal ?ra ning tugeva l?hna?lil?hnaga ja surnud rebast ?mber kaela kandvad lokilised naised haarasid neid t?kke lennult. Kui ma paari tunni p?rast koju j?udsin, olid vend ja ema juba kodus ning k??gis k?isid suuremad ettevalmistused. Tegemist oli piisavalt, nii et minu puudumine eriti silma ei hakanud. „Noh, kus sina siis k?isid?“ „K?isin turul t??pe otsimas,“ poetasin riideid vahetades. „Ah lumememme, v?ga tore,“ pomises ema ja hakkas pasteedi jaoks maksa hakklihamasinast l?bi ajama. Telefon helises ja torust kostis j?lle ?hkimist. „Lauri, ?ra jama, vana nali,“ viskasin toru hargile. Minuti p?rast helises telefon uuesti. „Kuule, keri perse,“ ?tlesin pikema sissejuhatuseta. Telefonist ei kostnud hingeldamist, vaid m?ni sekund p?sis vaikus ja siis teatas naiseh??l: „Siin on sinu klassijuhataja Ulvi Paomets. Sellest eelmisest lausest r??gime teinekord p?hjalikumalt, aga mul on praegu v?ga t?sine k?simus, kuula mind hoolega.“ ?ritasin midagi vabanduseks pomiseda, aga klassijuhataja katkestas mind ja ?tles, et meie klassi poiss Kaarel on kadunud, k?ik otsivad teda, kas mina ei tea midagi. Kaarlil oli kodus mingi t?li olnud ja vanemad kartsid, et poiss on keset talve kodust ?ra jooksnud. Kui varsti midagi ei selgu, siis hakkab juba miilits otsima. Kinnitasin kolm korda, et ma ei tea Kaarlist midagi, ja klassijuhataja j?i sellega rahule, aga ?tles, et v?idakse uuesti helistada, sest me elame ?sna l?hestikku. R??kisin juhtunust emale, klassijuhataja autoriteedi solvamist muidugi ei maininud ja hingasin ?ldse pisut kergendatult. Poole tunni p?rast saabus Salme, kes tahtis emalt k?sida, ega ema ole Helvit n?inud. Telekas m?ngivat, kass n?ub, aga Helvi ust ei ava. Nende jutuajamise katkestas maja ette s?itnud miilitsaauto, kust astus v?lja ?ks vormis mees. Selgus, et Kaarel pole ikka v?lja ilmunud ja n??d k?ib miilits klassikaaslasi ?kshaaval k?sitlemas. Meie nelja paraadnaga majas elas kolm Kaarli klassikaaslast, kuid keegi ei teadnud midagi. Ainukesena v?ttis tuld asjast kuulda saanud Salme, kes oli kole vaimustatud sellest, et noor miilitsamees oli eestlane nimega Under. „Kas te olete selle luuletaja sugulane?“ „Kui, siis v?ga kaugelt,“ vastas militsion??r napilt. „Nii et teie ei tea siis ka midagi? Lihtsalt, kui poiss on v?ljas, siis praegu on ??sel k?lm.“ „Te olete v?ga pikk noormees, ega te Saaremaalt ei ole?“ „Hiiumaalt.“ „Ah soo... no aga ikkagi eestlane. Aga teate, minul v?ib teie jaoks midagi olla,“ teatas Salme kavalalt ja tuli tagasi suure k?vas k?ites ruudulise kladega. „Mis see on?“ k?sis miilitsamees skeptiliselt. „Siia on sisse kirjutatud k?igi meie maja ette pargitud autode saabumis-ja lahkumisajad. Igaks juhuks. T?na oli siin ?ks v??ras bee? Volga,“ teatas v?idur??mus Salme. „Miks teil selline asi ?ldse on?“ ei suutnud miilitsamees ?ra imestada. „Noh, igaks juhuks. Ma siin akna peal kogu aeg istun ja eluke veereb...“ pomises Salme natuke hapult, kui ei m?rganud ametimehes suuremat entusiasmi. Militsion??r ?tles, et ilmselt sellest k?ll kasu ei ole, aga v?ttis kaustiku siiski kaasa ja l?ks j?rgmise maja lastega r??kima. Miilitsamehe lahkudes j?udis parajasti koju isa, kes punnitas silmi, kui n?gi meie korterist lahkuvat vormis meest, ja k?sis sada k?simust. Tunni aja p?rast helises telefon uuesti. Seekord ei hingeldanud keegi ja Lauri k?sis, kas miilits meie juures ka k?is. Ta oli r??kinud teiste meie klassi lastega ja p?hiliselt oletati, et Kaarel oli kas vanematele k?ttemaksuks l?inud Moskva poe juurde m?nguautomaatidega m?ngima, solvunud kehva j?ulukingi peale v?i p?genenud Siretiga, kelle patsi ta teistest sagedamini sikutas. Viimasest ettekujutusest tuli loobuda, sest Siret oli hoopis Fedjuninski t?naval, k?las trihhotillomaaniat p?deval Anul, kes s?i iga aasta pool meetrit oma juukseotsi. Kell oli umbes kuus, kui uuesti andis kella Salme, ise n?ost valge. Salme ?tles, et ta oli lasknud Helvi naabrimehel oma r?dult Helvi k??ki vaadata ja sealt oli n?ha, et Helvi lamab n?oli k??gilaual. Ta oli kindel, et juhtunud oli mingi ?nnetus ja kuidagi tuleb uks sisse l??a. Naabrimees keeldus seda tegemast, isa seletas, et tema p?him?tteliselt uksi sisse ei l??, ja otsustati helistada miilitsasse. Poole tunni p?rast oli inspektor Under oma sidruniga uuesti meie ukse ees. Ta kuulas jutu ?ra, k?is r?du pealt k??ki vaatamas, k?skis kutsuda kiirabi ja l?i ?laga ukse sisse. Helvi oli surnud, lamas n?oli tordi sees, k?rval s?lt, grillkana kondid, suitsur?ime rootsud ja m?ned viinerid. Miilits ?tles, et temal ei ole siin enam midagi teha, poiss on endiselt kadunud, tuleb sellega tegelda, ja j?ttis laiba kiirabibrigaadile. See konstateeris Helvi Muuga surma. Teatati, et surnuauto tuleb hiljem laibale j?rele. K?ik olid toimunust ?htaegu vapustatud ja elevil ning vane-mad prouad kogunesid Salme juurde kriisikoosolekule. Ema l?ks k??ki midagi ahju panema ja natukese aja p?rast kostis k??gist m?tsatus. Ema oli seal kuuma k?es r?gamisest ?ra minestanud ning lebas p?randal, kukal vastu seina toetatud. Isa aitas ema voodisse, uuris, kas kiirabi ikka kindlasti vaja ei ole, ja natukese aja p?rast tuli ning teatas meile t?sisel h??lel: „Poisid, arvestage sellega, et praadi t?na ei tule, sest mina ei ole mingi kokk.“ Kokandus ei olnud meie p?himure, kuid k?ike toimunut arvestades ei osanud enam h?sti olla. Vaatasin teleskoobiga, kuidas militsion??r Under k?is j?rjest naabermajade trepikodasid l?bi, ja kuigi s?nu polnud kuulda, siis pearaputustest v?is m?ista, et keegi ei tea midagi. Lauri oskas r??kida, et kui Kaarli kadumine oli hommikul avastatud, siis oli k?igepealt k?idud tema parima s?bra Ranno juures, kes oli veel nii uneuimane olnud, et isa hoidis poja pead k?lmavee kraani all. Aga Rannoltki ei kuuldud suurt midagi. Kaarel oli kadunud ja ?? tuli peale. Kui algas „Aktuaalne kaamera“, juhtus v?ike ime. Ema oli end ikkagi voodist p?sti ajanud ja ?ritas k??gis tooli peal istudes toidud valmis saada. Me aitasime n??d ka ise viimased toiduained hakkmasinast l?bi v?ndata ja ahju panna ning isa sai pidulikult teatada: „Poisid, mul on hea uudis, t?na siiski saab praadi!“ Maja ette s?itis j?rjekordne s?iduk, aga seekord mitte miilits, vaid kollane PAZ-buss, kust astus v?lja kaks valge kitliga noort meest, ?hel suits ees. „Issand, laibaauto tuli,“ m?rkis ema. Tal oli ?igus, k?hetud noormehed v?tsid autost raami ja l?ksid kolmandale korrusele, kus vanaprouade tervituskomitee neid juba ootas, avati sissel??dud uks ja pandi kaasa m?ned riided. Vaieldi, kes peaks endale v?tma Helvi kassi, arvati, et Salme kui ainus kassitu, aga Salme oli vastu, nii et lapiline Mirru l?ks Kalmele. Vaatasin pimeda toa aknast, kuidas kitliga mehed kandsid valge linaga kaetud Helvi laiba raamil alla. V?ljas oli hakanud tuiskama ja tuulehoog puhus bussi t?stetud raamilt lina maha. Helvi oli n?ost valge, k?ed pandud rinnale, ikka veel jalas pruunid t?mblukuga saapad, ja tuisk puistas ta lumega ?le. See oli mul esimene kord surnud inimest n?ha. Hiljem r??giti, et Helvit oli nimetatud totakaks, ta oli ?raj??nud kohtumisest masendatud ja s?i oma s??gilaua taga nii kaua, kuni sai infarkti. Bussi juurde kogunenud prouad aitasid lina uuesti peale t?mmata ning PAZ s?itis suure p?rinaga minema. Naised p?hkisid kerge pisara ja Salme t?hendas napilt: „Ilusti l?ks, ei j?udnud kassiraisk n?gu ?ra n?rida.“ Vanemad vaatasid juba mingit aastavahetussaadet, mille naljadest ma aru ei saanud, nii et l?ksin hoopis oma tuppa teleskoobiga naabrite elu vaatama, kuni l?busamad saated hakkavad. Lauri juures oli vaikus, j?relikult oli mindud teise majapoolde elutuppa laua ??rde. Paljudest kohtadest paistis j?ulukuuse tulede plinkimist v?i televiisori kuma ja oli n?ha selle ?mber sagivaid inimesi. Kaarli kodus, kaks maja edasi, p?lesid k?ik tuled ja paistis inimeste liikumist. ?ritasin teleskoobiga vaadata, millise trepikoja ees miilitsaauto praegu on, ja m?rkasin korraga midagi ebaharilikku. Kaarli maja katusel liikus keegi. Hakkasin juba toru edasi keerama, kui turgatas p?he, et ?kki t?esti. Oli pime ja teleskoop polnud nii v?imas, et majakatusel olevat inimkogu v?ga t?pselt eristada. M?tlesin hetke ja l?ksin vanemate juurde. „Ma kardan, et me peame vist j?lle miilitsasse helistama,“ ?tlesin k?igi imestuseks. S?ndmused hakkasid n??d kiiresti arenema. M?ne minuti p?rast s?itis miilitsaauto ?ige ukse ette ja trepikoja akendest oli n?ha, kuidas kogud liikusid ?les ja katuseluuk avati. Kaarel oli suurema osa ajast olnud magamiskoti ja paari joogi ning v?ileivaga oma maja katusel. Ta oli pisut k?lma saanud, aga t?iesti terve, ja n??d oli ta oma pere juures tagasi. Kell oli juba ?ksteist l?bi, kui inspektor Under tuli uuesti meile ja ?tles, et tahab minuga r??kida. Ta vaatas teleskoopi ja nentis napilt: „Sa olid tubli poiss, et selle avastasid, aga luba mulle, et sa rohkem inimeste kodudesse ei piilu, v?i j?rgmine kord tulen ma juba sinu p?rast.“ Ma lubasin. Me istusime n??d juba koos ootama aasta viimaseid minuteid, kui j?lle k?las uksekell. Seal olid Salme, Kalme ja Laine, kes tahtsid teada, miks meie juures j?lle miilits k?is. Mind kiideti, aga Salme oli vist ka pisut pettunud, et tema kaustikust ei olnud mingit kasu t?usnud. Lootsime prouad juba oma kasside juurde saata, kui ?uest hakkas kostma ebam??rast imelikku heli. Isa arvas, et naabermaja hull vanamees on j?lle signaalt?rvikuga ja v??ni paljalt ?ue jooksma l?inud nagu igal aastavahetusel, kuid tegelikkus v?ttis k?ik tummaks. T?nava l?pust keeras pr?gikastide tagant majade vahele tank T-72! Tank kolises k?vasti, tegi poolkaare ning j?i seisma lipuv?ljaku ja Kotka poe vahel. „Issand jumal, n??d see siis algab!“ karjatas Salme. „Ma ?tlesin, ma ?tlesin,“ korrutas Kalme. Samal hetkel hakkas tanki torn p??rlema ja toru tegi peaaegu t?isringi. „Tasa! Tulge akende pealt ?ra!“ k?skis isa. „Miilitsasse tuleb helistada,“ tuli l?puks kellelegi p??stev m?te. „Mida me sinna helistame, kui nad mestis on?“ k?sis Salme. Isa helistas. „Jah... Tank... P?riselt, on k?ll tank... Ei ole joonud, tank! Kurat, tulge ise vaadake,“ kostis juppe isa vestlusest. Sel hetkel pandi tanki mootor uuesti k?ima ja masin s?itis edasi, v?ttis suuna Lasnam?e kanali poole ja kadus. Viie minuti p?rast saabus miilitsa sidrun, kust astus taas v?lja inspektor Under, vaatas pahaselt ringi ja tuli trepist ?les: „J?lle teie?“ Ta lubas alustuseks k?igile protokolli teha miilitsale tehtud valev?ljakutse p?rast, aga murdus vanaprouade k?dina all, kes sama h?sti kui lohistasid ta ?ue. Terve t?nav oli t?is s?gavaid tankiroomikutest j??nud vagusid. Miilitsamees ei lausunud s?nagi, Kremli kellad hakkasid telekas helisema ja saabus uus aasta, 1988. Salme, Kalme ja Laine surid k?ik j?rgmise kahe aasta jooksul. Tankiroomikute j?ljed olid t?naval n?ha veel rohkem kui viis aastat, kuni l?puks pandi uus asfalt. Salme kaustikud ei lahendanud kunagi ?htegi kuritegu, mina enam teleskoopi ei kasutanud. Peaaegu k?igist kasvasid normaalsed inimesed. Toomas Haug EMA H??L Minul ja minu emal on ?ks suur erinevus. Mina r??gin vaikse, tema aga k?va h??lega. Tegelikult oli ka minul vanasti k?va h??l. Kohe algusest peale. Esimeses klassis pidin seep?rast m?ngima n??rivana, kes h?ikab lapsi ?le saali kingikoti juurde kokku. Teises klassis tuli m?ngida kuningat, sest niisuguse h??lega nagu minul valitsetakse kuningriike. Ja igas klassis kasutati mind alati ?ra, kui riiklikel p?hadel oli vaja midagi pidulikult deklameerida. See polnud enam ?ldse l?bus, aga kuidas ma ka ei oleks p??dnud, oma kandvat h??lt ei saanud ma varjata. See on meil suguv?sas emaliini pidi p?ritud asi. See ebanormaalselt k?va h??l. Lapsep?lves kuulasin vanaema ja m?tlesin, et vanaemad ongi sellised inimesed, kes r??givad valju h??lega, ja p?hiliselt kamandavad, nii et kogu aeg on tunne, et sinuga kurjustatakse. Kuigi vanaema r??kis t?iesti tavalist juttu. H??dis veranda ukse vahelt mulle sirelilehtlasse: tule n??d tuppa pannkooki s??ma, ja see k?las nagu p?ha m?ristus v?i taevav?gede kohtuotsus. Nii k?va oli vanaema h??l. Jah, isegi sosistamine kostis tema suust, nagu kohiseksid tormi-iilid puude ladvus. Kui vanaema ja ema ?htuti pliidivalgel juttu ajasid, siis j?i ema h??l vanaema h??le varju, aga kui vanaema l?puks vakka j?i ja maa alla ?ra l?ks, siis sain aru, et ka ema h??l on ikka ?sna k?va. Ja mida edasi, seda k?vemaks l?heb. N??d on ema juba ammugi sama vana kui vanaema ja on h??le poolest samuti vanaema tasemel. Ja mis ma veel n?en: vanal inimesel kaovad pidurid ja ta hakkab r??kima ainult seda, mida m?tleb. See tuleb sellest, et tal pole enam kuhugi p?rgida ega midagi kaotada. On saabunud t?ieliku vabaduse aeg, miski ei sunni enam teesklema ega h??lt tasandama. Ja ema niigi vali h??l l?heb kogu aeg k?vemaks, mida vanemaks ja vabamaks ta saab. Mina oleksin oma h??le poolest pidanud saama n?itlejaks, kiriku?petajaks v?i raadiodiktoriks. Aga nohisesin selle asemel hoopis vaikides raamatukogus v?i toanurgas. Ja siis ?eldi, et n?e, hea h??l l?heb raisku. L?puks t??tasingi m?nda aega raadios ja tunnistan ausalt, ega mulle v?istlejat ei olnud. H??le k?lavuse, diktsiooni selguse ja tooni sisendavuse poolest. ?ks t?naseks kadunud kolleeg ?tles ikka, et usub k?ike, mida ma raadios r??gin, lihtsalt h??le m?jul. Ja mu Soome s?ber, ise samuti raadioh??l, kiitis mu esinemisi, kuigi mainis, et minu saatel?igu algul tunneb ta alati v?patusega, nagu oleks keegi raadio k?vemaks keeranud. Ei tea, mida ma oleksin oma h??lega veel korda saatnud, aga siis tuli ootamatu haigus. Kargas k?risse kinni, nii v?iks siinkohal t?esti ?elda. Justkui oleks kuskil kellelgi meie suguv?sa k?vah??lsusest m??t t?is saanud. Ja ega kurjast enne lahti ei p??senud, kui ?ks h??lepael oli ihust v?lja l?igatud. See on mul h?sti meeles, sest juhtus just sel aastal ja nendel elevatel aegadel, kui me astusime Euroopa Liitu, nii et see s?ndmus l?ks minust m??da, elasin oma hirmudes ja vaevades ega saanud pidup?evadest osa v?tta. Mina pidin olema r??mus juba ainu?ksi selle ?le, et hing on sees. Ja hing oli mul sees t?esti, kuigi – minu k?va h??l oli kadunud nagu tina tuhka. Sel hetkel, kui inimesega niimoodi juhtub, saab ta aru, kui t?htis asi on tema h??l. Ilma selleta on ta j?rsku nagu vaeslaps v?i keegi, kes on kaotanud iseenda. Kuidas kaotanud? V?ga lihtsalt! Silmaga v?id n?ha endast ainult k?si, k?htu ja jalgu, kui peeglisse vaatad, n?ed rohkem, aga ka siis poolikut ja tasapinnalist pilti. Aga kuuled ennast ju kogu aeg, h?sti l?hedalt ja omaselt, nii et kui sul ?ldse on mingisugune atribuut, millele v?iksid end ?leni taandada, siis on see sinu kolmem??tmeline h??l. See on su ainus t?iuslik „mina“, mis alati su k?rvus kajab, olgu p?ev v?i ??. Jah, need olid meeleheitlikud m?tted, mis mind valdasid, aga ma toibusin kiiresti. Ma polnud ju kaotanud h??lt kui sellist – see oli lihtsalt muutunud madalamaks, karedamaks ja kahisevamaks, v?ib-olla ka mahedamaks. Natuke tuttavat t?mbritki oli s?ilinud, aga peaasi, h??l oli vaibunud vaiksemaks, teda ei saanud paisutada, pinguta kuidas tahad. Sain aru, et pimedal t?naval appi h??da ma selle h??lega enam ei suudaks. Esimese ehmatusega tormasin poodi ja ostsin vile, selleks puhuks, kui metsa ?ra eksin. Siis aga l?ks reisimine h?sti vabaks, me s?itsime Euroopas ringi ja n?gime v?i ?ieti kuulsime, et seal r??givad k?ik samamoodi nagu mina – tasase ja maheda h??lega, ma ei tundnud ennast v?himalgi m??ral valge varesena, pigem vastupidi, sulandusin endalegi ?llatuseks kiiresti vaikseh??lsete ja h?sti seatud eurooplaste hulka. Eemaldatud h??lepael tegi igasuguse taktitu k?rvalekalde juba puht f??siliselt v?imatuks. Aga oma Euroopa-r?nnakutelt koju j?udes kuulsin ma seda teravamalt, mis toimub kodus, kuulsin oma ema h??lt – kui ohjeldamatult ja k?vasti ta r??gib! Ikka sellesama valju h??lega, millega r??kis vanaema ja millega oli meie suguv?sas r??gitud t?en?oliselt sada p?lve j?rjest. Oli r??gitud juba alet p?letades. Oli karjutud juba ristir??tlitega v?ideldes. Ema ei lasknud ennast ?ldse h?irida sellest, et mina olin muutunud, kolinud teise, vaiksemasse ja mahedamasse registrisse. Ja sellest kujunes mulle paras peavalu, olin j?lle nagu pubekas, kes peab oma vanemate p?rast h?benema. Sest need r??givad inimeste kuuldes liiga k?va h??lega ja kohatut juttu, nii et ei tea, kuhu silmi peita. T?si k?ll, ema ei taha enam palju v?ljas k?ia. Ta libises talvel, kukkus ja v??nas k?e v?lja ning otsustas, et ei hakka riskima luumurru v?i millegi hullemaga, ja p?sib seet?ttu enamasti kodus. See on mulle kergenduseks, sest omavahel v?ime r??kida ?ksk?ik millise h??lega ja ?ksk?ik mis juttu, ja seda v?imalust ei j?ta me sugugi kasutamata. Teine lugu on pealtkuulajatega. Need meie kuulajad on p?hiliselt pannkoogimaja kliendid. Kui ema tubasele re?iimile j?i, siis hakkasime igal p?hap?eval pannkoogimajas s??mas k?ima. Pannkoogimaja asub linna murdekohal, seal, kus algab h?redamalt asustatud aedlinn, linnast v?lja suunduva maantee ??res, kus on bensiinijaam, bussipeatus ja pood. Ja samas levib seal kandis juba ka maah?ngu, laiub avar roheline k?rgendik, mille taga pole suurt midagi, ?ksnes jaamahoone varemed ja raudtee, mida uuel ajal enam ei kasutata. N??d s?idavad ju k?ik autoga. Tore on istuda aknaaluse laua taga, pannkoogid suurel taldrikul ees, ja vaadata edasi-tagasi s?eluvaid autosid. See on emale peamine kontakt moodsa eluga. ?heski olukorras ei tohi ju inimest elust p?ris k?rvale j?tta, nii ma m?tlesin ja pidasin ennast peaaegu heategijaks. Aga ega ema seda v?ga hinnata ei oska. „Vaatan ja m?tlen, kuhu nad k?ll kihutavad,“ ?tleb ta, kui on suunurgad salvr?tiga hoolikalt puhtaks p?hkinud. „Vanasti ei kihutanud keegi, aga inimesed olid r??msad, jalutasid t?navatel ja said omavahel r??kida. Ei olnud niisugust meeleheitlikku tormamist.“ Vahel viidame aega sellega, et arvustame autode v?limust, siis h??ab ema l?puks alati: „Aga need suured mustad kolakad, mida k?ik kohad t?is on, need on nagu surnuautod!“ Ta r??gib h??lt grammiv?rragi tasandamata ja ega sellest poleks h?da midagi, vanainimesed r??givad ikka nii, aga kui meie l?heduses juhtub istuma kena perekond, isa-ema ja kolm last, kes on oma hiigelsuure maasturiga pannkoogimaja ette vuranud, siis heidavad nad meile veidi h?iritud pilke. Ja noor ema teeb instinktiivse liigutuse, nagu tahaks ta laste k?rvu sulgeda. Mina vaatan hajameelselt aknast v?lja ja annan oma olekuga m?ista, et ei kavatse uut ja uljast maailma p?rmugi ?ra p?lata, vastupidi, olen selle loomulik osa. Ema aga j?tkab: „Ja siis vahivad oma telefone. S?nge n?oga. Vaata, isa-ema ja kolm last. Istuvad laua taha s??ma ja vahivad telefone. Kas nad omavahel ?ldse r??givad? Vist ei tunnegi enam ?ksteist. Ja pannkoogid jahtuvad ka ?ra.“ Ma ei hakka emale seletama, et meie naabrid v?ivad praegu olla k?ll s?nged, kuid ?htul vaatavad nad feissbukist kassipilte ja naeravad, nii et silmad m?rjad. Neid teemasid, kus ema niigi k?va h??l tuure kogub, olen ma p??dnud v?ltida v?i siis v?hemalt mitte ?li tulle valada. Omal ajal olin pahane, et pannkoogimaja lae all l?rmas k?rvulukustavalt plekine popmuusika. N??d valitseb hauavaikus ja minu ema h??l v?ib lainetada vabalt ruumi k?ikides soppides. T?si k?ll, ega pannkoogimajas tuttavaid inimesi ei k?i. Sinna ei satu ka avaliku elu tegelasi, n?itlejaid, poliitikuid v?i spordikommentaatoreid, kelle n?hes oleks ebamugav emaga jagelda, mis sest, et nemad sind ju ei tunne. Pannkoogimaja k?lastajad on k?ik v??rad ja mina v?iksin v?tta oma pubekakompleksi rahulikumalt. Aga teisest k?ljest, m?ned inimesed ja eriti need, kes meid leti taga teenindavad, hakkavad v?gisi tuttavaks saama. Kuigi teenindajad peaksid ameti poolest olema ?ksk?iksed ja korrektsed ega tohiks oma tegelikest tunnetest ega inimlikust olemusest m?rku anda. Lisaks avastasin, et pannkoogimajas k?ib l?unatamas dotsent Loretti, itaalia spetsialist, kes on otsustanud oma elu siduda Eestiga ja t??tab linna?likoolis h??leseadjana. Eks sinnagi on vanast ajast j??nud inimesi, kes ei oska oma h??lt ?igesti juhtida, kipuvad r??kima tarbetult k?vasti, mis h?irib v?i ehmatab kuulajaid, ja dotsent Loretti ?lesanne on nende h??lekasutust m?istlikul viisil tempereerida ning ?htlustada. Vahel esineb ta ajakirjanduses p?hjapanevate anal??sidega h??lekasutuse ?ldisest olukorrast, nii et me k?ik teame oma puudusi ja seda, et teha on veel palju. Loretti on igati soliidne mees, peeneraamiliste prillidega ja lahedas kampsunis, aga oma pannkoogitaldrikuga istub ta alati lastenurka v?ikese laua taha ja v?tab enne seda kingad jalast. Nii demonstreerib ta solidaarsust v?ikeste inimestega, keda pannkoogimaja personal ei luba v?lisjalan?udes lastenurka m?ngima. Ka mina olen laps, n?ib dotsent Loretti ?tlevat. Temasuguse silmapaistva isiksuse kohalolu ei m?ju minu mainitud pubekakompleksile sugugi h?sti. Emal on kindlad teemad, millest ta tahab r??kida. V?i mida ta tahab alatasa ?le kinnitada. ?ks teema on venelased. Me mugime oma pannkoogid ?ra ja joome ploomimahla peale. „K?hud t?is, kas hakkame minema?“ k?sin mina, kui meie rituaal on l?pule j?udmas. „Tead,“ ?tleb ema, „ma m?tlesin j?rele, midagi ei ole parata – venelasi on ikka liiga palju sisse tulnud. Ega sellest enam p??su ei ole.“ Vanal inimesel l?hevad lihased l?dvemaks ja h??lepaelad ka, h??lde tekib mingi eriliselt v?ljakostev k?rin. Minu kurk on pikast vaikimisest kuivanud, ei saa h?sti h??lt sisse, seep?rast ?tlen peaaegu sosinal: „Aga on ju ikka l?imitud ka. Siin pannkoogimajaski t??tab ?ks venelane, kes r??gib puhast eesti keelt.“ – „Sul on kerge r??kida,“ ?tleb ema, „sa pole Eestit n?inudki.“ – „Oot-oot,“ h??litsen mina endistviisi sosinal, justkui saaksin ma niimoodi ka ema h??lt tasandada, „mis see Eesti sinu meelest on?“ Ema ?tleb: „Mina vaatasin lapsena pangamaja kuuenda korruse vannitoa aknast, kuidas P?ts Vabaduse v?ljakul k?net pidas. Ja k?ik olid eestlased. Oma inimesed. See ongi.“ Dotsent Lorettil on sama graafik mis meil, iga p?hap?eva l?unaajal istub ta oma pannkoogitaldrikuga lastenurgas. Ja on v?imatu, et tema h??leseadjak?rv ei kuuleks seda kontrollimatut k?rinat ema h??les. Aga ta ei heida meie poole pilkugi. Tema enesevalitsemine v??rib austust. „Hakkame siis minema,“ ?tlen oma mahedalt k?hiseva h??lega, et anda dotsendile v?i ?ksk?ik kellele m?rku: siin akna all v?ib k?lada ka koolitatud h??l. „Ja ega enam ei teagi, kes need eestlased ?ldse on,“ j?tkab ema, „raadios r??giti, et t?nap?eval on see asi segane, jumal teab, kes me oleme. Ja iga?ks v?ib eestlane olla, kes aga tahab. Meie ajal nii ei saanud. Meie ajal olid inimesed eestlased, kas tahtsid v?i ei tahtnud. ?kskord ma helistan sinna raadiomajja ja ?tlen neile otse v?lja: te k?ik olete eestlased ja n??d olge vait ja l?petage see jahumine ?ra! Rohkem ma ei ?tleks s?nagi. Ja rohkem ma ei helistaks ka.“ Hoian ema mantlit ?leval, et ta oma k?ed varrukatesse torkaks. Me hakkame igatahes minema. „Vaata seda perekonda meie k?rval,“ r??gib ema k?si tahapoole upitades, „isa-ema ja kolm last. Need on k?ik eestlased. See on ju nende n?ost ja olekust n?ha. Ega seda ei saa muuta ega j?rele teha!“ Naeratan s??dlaslikult k?rvallaua poole, kust vaatavad vastu viis kohkunud silmapaari, kes on hetkeks nutitelefonid h?ljanud, ja t??rin ema laudade vahelt vabamasse vette. Need meie p?hap?evased l?unas??gid on tegelikult p?ris toredad. Vahel tunnen ennast, nagu oleksin oma ema isa. Ema on v?ike ja hoiab mul varrukaservast kinni, kui me ?le parkimisplatsi pannkoogimajja ukerdame. Aga nii kui me oleme aknaalusesse lauda maha istunud ja r??kima hakanud, nii vajun j?lle h?beneva pubeka seisundisse. Vahel p??an meie vestlusesse sisse tuua uusi teemasid. Hakkan n?iteks r??kima oma s?brast, linna?likooli dotsendist Vesiliivast, kes n??dseks on ammugi pudenenud mulla alla. Vesiliiv elas pannkoogimaja l?hedal, bensiinijaama ja poe taga, sealsamas, kus praegu resideerib dotsent Loretti, ja temaga v?is tihti pannkoogimajas kohtuda. ?htuti istus ta nurgalauas, ees suur klaas ploomimahla, kuhu oli salamisi lisatud midagi kangemat, ja siis v?is temaga tundide kaupa elavalt juttu puhuda. „Mis asja te nii kaua r??kisite?“ k?sib ema. „Ah, me v?isime l?putult vestelda,“ ?hkan mina. „Me r??kisime nagu t?elised armastajad.“ Muidugi, t?nap?eval on meeste asend ?hiskonnas muutunud, seep?rast lisan ruttu: „Me armastasime eesti kirjandust.“ Ema noogutab m?istvalt, sest ka tema on eesti kirjandust armastanud, ja ?tleb: „Sellest ma saan aru. Eks ta sellep?rast nii noorelt surigi. Aga sellest ma k?ll aru ei saa, kuidas mehed v?ivad omavahel abielluda.“ – „See ei puutu praegu siia,“ ?tlen h??lega, mis meenutab tasa kahisevat pilliroogu. R??gin h?sti vaikselt lootuses, et ema satub minu r??kimisviisi m?ju alla, kuigi tean, et selleks pole v?himatki v?imalust. ?htlasi m?rkan, et dotsent Loretti on lastenurgas koha sisse v?tnud ja naudib pannkooki tuunikalaga. „Ma saan sellest aru k?ll, kelleks sa mind pead,“ h??atab ema n?rdinult, „ma lihtsalt tahaks teada, kuidas mehed lapsi s?nnitavad. Abielu on ju laste saamiseks.“ Imetlen dotsent Loretti v?ljapeetust. Ema h??lde on sugenenud kile k?lks, lausa kriiks, mis peaks riivama iga tundliku h??leseadja k?rva, aga tema s?ilitab rahu ja s?idutab vilunud liigutusega suhu munaviilu. „K?llap nad siis lapsendavad,“ ?tlen k?hinal. Kui mu kurk ?rritusest kuivama hakkab, muutub niigi tuhm h??l peaaegu kuuldamatuks. „Siis on ju lapsel kaks isa! See ei ole mingi abielu, see on naljanumber!“ teatab ema. Ma vaatan talle ainiti otsa ja ?tlen h?sti rahulikult ja keskendunult: „Ma palun, ?ra r??gi nii k?va h??lega, sa meenutad mulle juba t?iesti meie vanaema!“ ?tlen sellep?rast nii, et tean: vanaemaga v?rdlemine emale ei meeldi. Selle v?rdlusega saab teda rivist v?lja l??a. Ema murrab salvr?tiku s?rmede vahel korralikult kokku ja asetab kandikule. Kohendab kampsunin??pe ja s?tib juukseid. Seda teeb ta alati, enne kui pikemalt s?na v?tab. Siis ta r??gib, ilma et oleks lasknud ennast minu torkest h?irida: „Sina m?letad vanaema sellest ajast, kui ta oli juba vana ja ei teinud enam muud, kui praadis pannkooke ja r??kis k?va h??lega. Aga sa peaksid teadma, et noorena oli vanaema hoopis teistsugune inimene, vabameelne naine. Ega ta muidu poleks sinu vanaisaga abiellunud. Kes oli ikkagi kunstnik ja boheemlane. Nad k?isid koos Pirital tantsimas ja lausa elasid kinos, „Grand Marinas“ ja „Bi-Ba-Bos“ ja „Helioses“, aga siis tulid venelased ja kogu nende senine elu kadus nagu n?iav?el. Ainus, mis vanaemale sellest ajast alles j?i, oli tema h??l. Ja veel pead sa teadma, kui s?gavam?tteline oli sinu vanaema elumoto. Sest tema ?tles ikka ja alati: tehke mis te tahate, ?rge ainult p?ris lolliks minge.“ – „V?i nii,“ ?tlen mina, sest ma aiman halba. „Aga n??d“ – ja ema h??l kajab k?rgel pannkoogimaja lae all, ja ma sulgen silmad, et mitte n?ha, kuidas ta p??rab ennast dotsent Loretti poole: „Aga n??d l?hevad p?ris lolliks!“ ?tlen poolsosinal need maagilised s?nad, millega meie s??maajad l?pevad: „K?hud t?is, kas hakkame minema?“ N?en silmanurgast, et dotsent Loretti on juba pannkoogimajast v?ljunud, ta on kingad maha unustanud ja astub sokkis ?le muruplatsi k?nka poole, mille taga ootavad roostetanud raudteer??pad. Meie tuttavad teenindajad leti taga on tema minekut m?rganud, vahetavad salamisi pilke ja itsitavad ebakorrektselt. Ma r??gin emaga vaikselt, ainult mu suu liigub ilmekalt, nagu kalal akvaariumis. Ma ei taha j?tta muljet ?revusest v?i et midagi erilist oleks lahti, aga siis tekib hirm: minu h??lt pole niimoodi ?ldse kuulda! See on tuhm, ei kanna, ja nii v?idakse arvata, et ema r??gib ?ksinda, et ta istub ?ksi pannkoogimajas k?rgete akende all, mille taga s?eluvad autod, ja r??gib niisuguse h??lega, mis ei ole enam kasutuses ja m?jub seet?ttu v??ralt, isegi ohtlikult. Nii et kellelgi v?ib tekkida soov sekkuda, kutsuda turvat??taja v?i kiirabi, ja seda sekeldust ei ole meile t?esti vaja. Aga midagi ei ole parata. Niimoodi kulgevad minu ja minu ema p?hap?evad. Iga kord valmistun mehiselt m?neks kiuslikuks episoodiks. Seni ei ole siiski midagi hullu juhtunud. Isegi dotsent Loretti oli viimane kord j?lle oma m?ngunurgas ja s?i pannkooki krabimaitseliste nuudlitega. Tekkis m?te, et v?ib-olla pole ta minu ema h??lt kuulnudki, v?ib-olla on ta ?ldse kurt, v?i siis ei kuule tema k?rv aegunud registreid ja h?ljatud helisagedusi, kuidas ta muidu v?ib nii muretult pannkookidele anduda. Emale pole m?tet Lorettist r??kida, tal ei seisa enam uued n?od ega nimed meeles. Puudub veel, et ta hakkaks iga kord k?va h??lega tema nime k?sima ja heietama: „Ma olen teda kusagil n?inud, aga – kus?“ Ja k?sima hakkaks ta tingimata, sest tal on kord juba niisugune iseloom ja selline h??l, mis ei anna naljalt alla. M?tlen n??d, missugused on minu laste h??led. Vahejuhtumid emaga on mind sundinud sellele m?tlema. Kas on nendes tunda veel meie suguv?sa h??lek?vadust, seda ?learust ja ennast kehtestavat vibratsiooni, v?i kostab sealt hoopis minu h??le tuhmi ja veidi karedat mahedust. Muidugi – ma ei saanud ju sellist h??lt neile p?randada! Aga nad on arvatavasti minu n??dse h??lega harjunud. Ja arvavad, et see ongi minu h??l. Kas sul on ?ldse olnud teistsugune h??l, imestas mu t?tar, ma ei kujuta seda ette, ja ega ma ei m?leta ka. Seda kuuldes olen k?ega l??nud ja m?elnud, et ?kki ongi ?igem unustada see nuga ja l?ikus ja sisendada enesele ning teistele, et oleme alati olnud mahedah??lsed. Aga nii kaua, kuni ma emaga k?in p?hap?eviti pannkoogimajas s??mas, ei l?he see plaan mul l?bi. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jan-kaus-urmas-vadi-armin-koomagi-maarja-kangro-jt/eesti-novell-2019/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.