Eesti novell 2018

Eesti novell 2018 Andrus Kivir?hk, Mihkel Mutt, Meelis Friedenthal Jt EESTI NOVELL 2018 on esimene raamat uuest sarjast, kuhu neli kirjandust tundvat ja armastavat inimest on valinud huvitavamad palad eelmisel aastal ilmunud novellide hulgast. Otse loomulikult on sees Tuglase novelliauhinnaga p?rjatud lood, aga h?id novelle kirjutatakse igal aastal kaugelt rohkem kui kaks. L?hiproosa on t?is krutskeid ja ?llatusi, sageli k?nnab ta uudismaal, kus keegi pole veel k?inud. See teeb novellist p?neva ning novaatorliku ?anri, mis sobib eriti h?sti neile lugejatele, kes tahaksid lugeda midagi tviidist pikemat, ent romaanist l?hemat. Aga et ajalugu oleks v?rdluseks silma ees, on kogus uute juttude k?rval ka ?ks sajanditagune ?llitis, seekord maestro Friedebert Tuglase enda sulest.
Edaspidi hakkab novellikogumik lettidele j?udma iga aasta kevadsuvel, tuues lugejani v?rskeid tuuli. Kokkuleppe kohaselt j?rgmised sada aastat. V?hemalt. EESTI NOVELL 2O18 V?ljaandja MT? Eesti Jutt Toompuiestee 33A Tallinn [email protected] Koostanud Armin K?om?gi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammj?rv Kujundanud Asko K?nnap Kaanefoto S?ren Talu www.fotokala.ee © Tekstide autori?igused kuuluvad autoreile, avaldamis?igus v?ljaandjale. Tr?kikoda Pakett ISBN 978-9949-88-680-7 ISBN 978-9916-9637-1-5 (epub) SAATEKS Kusagil seljaajus on mul ammu susisenud selline m?te, et eesti novelli v?iks kuidagi aidata lugejale l?hemale tuua. Sest fakt on, et romaane loetakse meelsamini. Novelle justkui kardetakse v?i kiputakse neid pidama natuke nagu ilukirjanduse v?iksemaks vennaks. Ni?itooteks, mille j?rele upitavad k?e eelk?ige need, kes romaanid juba l?bi t??tanud. Mulle lugejana novell hirmsasti meeldib. Hea novell haarab sind k?mneks minutiks v?i pooleks tunniks endasse, virutab pikema sissejuhatuseta maailma, mille ?les ehitamiseks pole v?imalik kulutada sadu lehek?lgi. Aga ometi see maailm kerkib sinu ette, nii selge ja tugev. Nagu ka tegelased, visandatud vaid m?ne t?pse pintslit?mbega. Novellide lugemist alustasin T?ehhovist. Imeline, m?tlesin, ja vaimukas. Siis j?udsin Platonovini ja m?istsin, et suurep?rane novell ei pea sind muigama panema, r??kimata naerutamisest. Andrei Platonov on ilmselt minu ainus lemmikautor, kes kirjutab surmt?siselt surmrasketest saatustest. Aga see lugemine on raskelt hea. Just niiviisi ma seda s?nastaksin. Eriliselt on meelde j??nud ka Daniel Kehlmanni novellid. See saksa staarautor suudab s?na otseses m?ttes juba paari esimese lausega tirida sind maailma, kust v?ljap??s puudub. Ning ei ole paremat tunnet, kui sellesse uppuda. P?rgusse p??stevestid. „Eesti novell 2018“ saab olema esimene samm loodetavasti pikas reas. Kogumiku eesm?rk on tuua lugejateni p?nev ja mitmek?lgne valik eelmisel aastal ilmunud novellidest. Kahe Tuglase novelliauhinnaga p?rjatud loo k?rvale valib ??rii igal aastal veel k?mme kuni viisteist l?hijuttu. M?ndiks lisame ka ?he novelli sajandi tagant. Seekord Friedebert Tuglaselt. Igal aastal uus raamat. Nii et hoidke oma raamaturiiulis selle jaoks kohta. V?hemalt saja aasta jagu. Armin K?om?gi Vana skeptikuna ma muidugi ei usu, et kasvatuslik-hariduslik projekt Eesti Novell paneks lugejad jutukogusid palavalt armastama. V?i et see kasv?i natukene nende l?bim??ki t?staks, no nii k?mne ?hiku v?rra. Seevastu olen ma v??ramatult veendunud, nii vastik kui see ka pole, et reklaam, k?va kisa-k?ra, valjuh??lsed h?iked „oi k?ll on hea, seda sa pead k?ll lugema“ ja m?ni v?ike skandaalike on turundusel head abimehed. Seet?ttu tuleb kasutada iga v?imalust, mis hea kirjanduse kohta ?tleb: see on hea. Mida ma siinkohal teengi ja kinnitan teile, et valitud palad selles kogumikus esindavad ?sna kena l?bil?iget eelmisel aastal ilmunud eesti autorite l?hiproosast, on n?ha, et nimetuse novell taha saab sokutada v?ga eriilmelisi kirjutisi, poolromaanidest pooln?idenditeni, fantastilisi, ajaloolisi, realistlikke, kaemuslikke, humoorikaid, kriminaalseid, klassika mugandusi, s?rri ja koomuskit, tasa kulgevaid vaikseid m?tisklusi. Muidugi on sellise valikkogu puhul oht, et erinevad autorid on erineva intensiivsusega, tasal?litavad ?ksteist, ei paista piisavalt silma, ?ks jutt ei anna aimu kirjutaja tegelikust ampluaast. Siiski peaks hea novell olema sedav?rd suver??nne, et suudab ?ksi hakkama saada ja ise enda eest seista. Kui sa teda ei m?rka kogumikus, kui ta sulle seal ei meeldi, siis on v?imalik, et polnudki suurem asi jutt. Kui aga meeldis, siis mis v?iks olla toredam, kui avastada uusi h?id autoreid, uut ja lugemisv??rset kirjandust? Siis tasub otsida v?lja s?mpaatse kirjaniku muudki raamatud. T?tt-?elda suhtusin minagi pikka aega novellindusse rohkem kui jahedalt. Igasugu kogumikud n?isid kohe igavust v?lja uhkavat oma kaante vahelt. Seevastu olen eluaeg m?nuga lugenud „Loomingu Raamatukogu“ sarja raamatuid, ega teadvustanud endale ?ldse, et sisuliselt enamus neist kvalifitseerub ju l?hiproosaks. T?itsa ilmselgelt on mind k?ige enam m?jutanud lugemiselamused tulnud ?sna ahta mahuga raamatutest, seevastu mammutlikud epop?ad, kuigi ka neid on loetud ja mitte v?he, moodustavad sellise ?htlase, rahulikult m?hiseva metsa, mille all hiilgavad ?htuh?maras s?dant p?hjani puudutanud juttude valged ?ied. Made Luiga Ei ole minagi algusest peale novelle hinnanud. Lugesin, nagu paljud kaaskannatajad, p?hikoolilugemikest neid Tuglaseid ja Valtoneid ja Metsanurki, ja see pu?ndiimperatiiv rikkus kirjanduse mu jaoks pikaks ajaks (kui mitte p?ris p??rdumatult) ?ra, sest mu hobiks sai l?ppude ?raarvamine. K?ik, kes on minuga koos filme vaadanud v?i mulle anekdoote v?i p?riselulugusid jutustanud, teavad, kui t??tu v?ib olla komme mitte vaid p??da, vaid enamasti l?pud ?ra arvatagi. Alles palju aastaid hiljem (ja seegi juhtus kogemata) sain aru, et s??rane j?ikus ei olegi novelli paratamatu omadus. Nagu sellestki, et novelle ja l?hijutte ei kirjuta mitte (ainult?) need, kel romaani jaoks p?sivust ei j?tku – ehk aitab seda n?idata/meenutada siinnegi valik. Kui asjaosalised selle kogumikuideega mu jutule tulid, ?tlesin (peaaegu) k?hklemata, et ikka h?ppan paati ja selle p?hjuseks on muidugi see(gi), et novellid-jutud vajavad j?tkuvalt rehabilitatsiooni, ka nende jaoks meist, kes ?le keskmise palju loevad ja juurdlevad. Silme ette kerkis nooruses ?snagi kapsaks loetud kollasekaaneline „Noori autoreid ’77“ jne – Ehk saab sellest projektist pikemaajalisem, esialgu siis saja-aastane ettev?tmine. ??nestame ?heskoos romaanide diktatuuri! Maia Tammj?rv Kirjanduse liigid ja ?anrid ei ole nagu j?igad Exceli-tabeli read, kus seisaksid kindlalt oma lahtris romaan, jutustus, novell, miniatuur jne. Pigem meenutavad nad midagi sf??riliste immateriaalsete kehade, kehatute planeetide taolist, mis ?ksteisega l?ikuvad ja ?hisosi moodustavad, kus igasugu p?nevaid protsesse toimub, koguni nii, et planeetide eneste tuumad selle k?igus v?ivad k?vasti nihkuda. V?i siis – maisemate ja rasvasemate v?rdluste s?pradele – kausit?it lootusetult ?lekeedetud ja kokkukleepunud pelmeene. Loomulikult v?ib p??da neile ?ksikasjalikke tingimusi kehtestada ning sellega kirjandusteadus ja -kriitika muuhulgas tegelevadki – ja ?igesti teevad, sest see on osa pidevast kirjanduse t?lgendamise ja selle toimimisviiside m?istmise protsessist. Kuid aeg ja kirjanduse muutumine kipuvad nende reeglitega tihtipeale ?pris armutult ringi k?ima. V?ib n?iteks vaikimisi m??ratleda mingi minimaalse t?pse lehek?lgede arvu, kui parajalt paks peaks olema ?ks ?ige romaan. Aga siis v?ib kohe juhtuda kasv?i nii, nagu juhtus 1960. aastate Eestis, kui kujunes v?lja l?hiromaan, mis sai selle aja proosauuenduse esindus?anriks (Mati Unt, Enn Vetemaa). Ja ka hiljem, kui tellised j?lle moodi l?ksid, elab selle vormij?rglane nende k?rval enam kui edukalt edasi. V?i siis: said vaid tekkida selgelt s?nastatud n?uded novelli ?lesehitusele, n?iteks pu?nt, kui juba otsekui kiuste tekkisid novellid, kus pu?ndiks oli just pu?ndi puudumine. ?ldse aga t?mbasid 20. sajandi avangardism ja modernism novelli vormikurvi nii l?pmatusse, et nonde traditsioonilisemat sorti tekstikonstruktsioonide kohta tuli hakata kasutama veidi h?belikku t?psustavat osutust „klassikaline novell“. V?ib kahtlustada, et „mitteklassikalisi“ on uuemas kirjanduses ?ksjagu rohkem. Kui j?lgida kriitika ja autorite endi k?netarvitust, siis paistab, et kohati on „novell“ hakanud t?histama juba peaaegu k?iki miniatuurist pikemaid ja jutustusest-l?hiromaanist l?hemaid proosatekste. Siinne arutlus pole m?eldud jutlustama ?anrinihilismi. K?llap iga kirjanduss?ber teab, et mingi „novellilikkuse“ tajumus tekib teatud juttude puhul paratamatult, otsekui poolteadlikult. Olgu siis v?liselt tegemist n?iteks jutustuse m??tudeni l?heneva tekstiga v?i pealtn?ha s??eetu mentaliteediloolise m?tisklusega v?i koguni v?liselt draamavormis dialoogiga (k?ik need juhtumid on ka k?esolevas kogumikus esindatud). Seal on see salap?rane novellilik „miski“, mida t?en?oliselt annaks ka m?nda tavalisest ?ksikasjalikumasse kirjanduskriitilisse Excelisse panna, kasv?i vaadates, kui mitut „klassikalise novelli“ tingimust ja millise intensiivsusega nad t?idavad. Aga kas on tingimata vaja? ?igupoolest ei oska ?eldagi, miks n?iteks kirjastajad jt sellist avarat ja demokraatlikku novelli lugejat eemale peletavaks v?i koguni elitaarseks peavad. Lausa sedav?rd, et l?hiproosa moodustab sel sajandil eesti kirjanduse uudisraamatutest keskmiselt vaevu 10% aastas ning novelli p?ris omailmaks on nende k?rval saanud peamiselt kultuuriajakirjad v?i v?ga harva ilmuvad temaatilised projektikogumikud. Ometi peegeldab just novell mingis m?ttes ka vahetut ajatunnet k?ige ehedamal, paindlikumal ja kiiremal kujul ning v?iks pakkuda iga?hele sellest otsese osasaamise ja kaasam?tlemise v?imalust. Luules on see ajatunne juba vahendatud mitmekihilisemate koodide kaudu, mis k?igile ei pruugi s?venemiseks sobida. Romaani – ma m?tlen, hea romaani – kirjutamine j?lle v?tab omajagu aega: kahe m??dunud aasta esilet?stetuima romaani autorid nimetasid viit aastat. Selle perioodi jooksul v?ivad ajaliblika tiivad lugeja m?lu jaoks oma m?nedes n?anssides juba tuhmuda. ?kki k?lab s?na „novell“ inimeste k?rvus lihtsalt liiga sarnaselt s?naga „noobel“? Siis oleks ju vahest t?esti parem olnud, kui j??duks tema kunagise eestikeelse nime „uudisjutt“ juurde. Sel juhul kandnuks ka k?esolev raamat hoopiski pealkirja „Eesti uudisjutt 2018“. Kajar Pruul J?ri Kolk PAUL S?itsin autoga risti l?bi Eesti. Juba jupimat aega molutas m?lemal pool teed kohati metsaks paisuv v?serik. Teadsin seda teejuppi h?sti – samas vaimus pidi mu teekonda palistatama veel tubli k?mme kilomeetrit. ?ht?kki torkas silma kraavi serval k?rguv neoonkiri: „Striptiis! Erakordsed paljastused! Avatud ??p?evaringselt! 5 km“. Korraks j?i miski mu ajus seisma. J?rgmisel hetkel tundus kogu asi nii p??rane, et hakkasin naerda luksuma. Striptiis?! Siin, metsa vahel? Ma ei ole kunagi stripiklubis k?inud, seega on eelarvamus minu puhul loomulik. Minu eelarvamus on millegip?rast selline: stripiklubi on suures linnas. Eesti m?istes tuleb leppida Tallinna ja Tartuga. Ehk P?rnus tegutseb ?ks stripiklubi suvel ja Narvas energeetikute p?eval. Umbes nii ma usun selle olevat. Viljandi on stripiklubi jaoks juba liiga v?ike. Stripiklubi, nii ?tleb mu eelarvamus, on otse linna tuiksoone k?rval, aga mitte soonel. ?ks selline v?iks olla ka Lasnam?el, aga enamik on kuskil kesklinnas, peat?navast otse nurga taga. Stripiklubis liialdatakse punase valguse ja vilkuvate tuledega. Stripiklubis on ?likonnastatud mehed ja kallis alkohol, peamiselt kokteilid. Stripiklubis on ?hk m?neti paks, r??sunud higi hais tr?gib l??gastuvate onklite t?rgeldatud s?rgikraede vahelt ?les. See on omamoodi klimaatiline k?ttemaks – naistel peab ju soe olema, ?sna loomulik, et ?likonnaga on sama temperatuuri k?es palav. Kuube ?ra v?tta ei sobi, see j??b teispoole hea tava piire. Ehkki minu eelarvamus ?tleb, et stripiklubi hea tava ei ole iseenesest kuigi hea. Samuti pole minu kujutluste stripiklubis k?betki ruumi seksuaalsusele ega seksikusele, ainult seksismile. Stripiklubi on j?uvahekordade demonstratsioon, nii m?tlen ma. Jah, nii puritaanlik, kui soovite – nii impotentne olengi, v?ite seda oma suva kohaselt t?lgendada, palun v?ga. Muidugi, teoreetiliselt v?ib striptiis olla ka midagi t?eliselt ilmutuslikku – m?ng varjamise ja n?itamise vahelisel piiril, kerge varjamisele antud eelisega. Seda ideaalset striptiisi ei ole v?idetavalt olemas mujal kui ideede maailmas, platoonilisel platool. Milline striptiis ootab huvilist ees meie maavillases v?psikus, paaritunnise autos?idu kaugusel neist suurematest linnadest, kohas, kus k?mne kilomeetri raadiuses pole t?en?oliselt sadatki elanikku? Muidugi, nii t?drukud kui ka kliendid peaks sellisesse kohta tulema mujalt, aga miks nad tulevad? Korraga tundsin endas v?ljakannatamatut uudishimu. See palang oli eriline, tungiv ja p?letav. Ma ei ole vist kunagi nii kangesti tahtnud t?sta mingit eesriiet, harutada lahti kingitust, piiluda v??rasse maailma. Mu k?hus k?rvetas, tahtsin teada saada. Mis striptiis see siin olla v?ib? Tahtsin, et saladuseloor lendaks minema, et ma n?eksin j?rgmist saladuseloori (seda, mis balansseerib varjamise ja n?itamise vahel), aga seda teist, seda tahaksin n?ha selgelt. Kuidas on selline asi sellises kohas v?imalik? J?rgmise sildi alt p??rasin v?ikesele metsavaheteele. Olin ?sna ?les keeratud. Kartsin m?nev?rra. Igasugust jama k?is peast l?bi. N?iteks m?tlesin, et ehk on see kurjategijate kohtumispaik, midagi s??rast nagu Kingi „Surmahotell“. Ehk on sel paigal enesel mingid oma ?udsed soovid ja kavatsused? M??duja l?heb heauskselt uudishimutsema, ent satub p??rdumatult, p??stmatult t?iesti valesse kohta. Tema kohatus on nii p??rane, nii ?lem??rane, et tema t?hipaljast tapmisest ei piisa. M??duja on sunnitud liituma selle paiga kummituste kooriga. P?geneda pole v?imalik, siiani pole seda keegi suutnud. Muidugi ei pidanud ma seda (nagu paljusid teisi hirmuuide) reaalseks, lihtsalt tunne oli selline. Tegin s?dame k?vaks ja loksusin m??da kitsast katteta teed edasi. Paari k??naku taga sulges edasip??su t?kkepuu. Noh, olgu pealegi, m?tlesin ma. Siit ma enam tagasi ei p??ra. „Parkla – ?ks tund 20 eurot,“ teatas silt. Pisike masin oli valmis vastu v?tma nii sularaha kui ka kaardimakseid. Kurat, ma just j?udsin m?elda, et enam tagasi ei keera. Ausalt ?elda, ega m??da seda kitsukest teed suure teeni tagurdada polnuks ka mingi lust. Kas siinsamas kuskil ?nnestuks ots ?mber keerata, polnud samuti kuigi kindel. Ah, sai juba otsustatud, l?hen edasi. V?ike mure oli k?ll s?dames, et ehk k?sitakse uksel ka raha, proportsionaalselt suurem summa, siis olen k?ll pigis. Liiga sageli ei kannata nii rumalalt priisata. Juba sisetunde p?rast ei kannata. Parkla ei olnud just suurejooneline. Ei mingit asfalti ega maha m?rgitud parkimiskohti, tavaline siledaks aetud plats puude vahel. Sinna oleks ehk mahtunud paark?mmend autot, aga olin mina ?ksi. M?tlesin, et t?hjale platsile auto parkimine on diskursuse loomine – vastavalt sellele, mis nurga all ma auto j?tan, peaks ka teised minu j?rgi joonduma, kuigi nad ei pruugi seda teha. Silt oli lubanud, et klubi on lahti ??p?evaringselt, no siis peavad nad mulle ka esinema, olgugi ma ainus k?lastaja. Klubi ei paistnud kuskilt, aga tee sai otsa. K?llap siin tuleb veel jala edasi vantsida, otsustasin ma ja ronisin autost v?lja. Kogu asi tundus ?ha jaburam ja, mis seal salata, hirmutavam. Olen siin p?rap?rgus ihu?ksi, otsin striptiisi. Kli?eelik m?te sundis taskust telefoni haarama. V?hemalt see ei l?inud odava filmilikkusega kaasa – aku oli t?is ja levi oivaline. Parklast (nimetagem seda platsi siiski nii) viis edasi ?ks kitsas jalgrada. Kehitasin ?lgu ja hakkasin astuma, v?ike viit, mida ma autost m?rganud ei olnud, osutas, et see on ?ige suund. Mingit klubi seal ei olnud. Rohkem inimesi ma seal ei n?inud. Infotahvlitel oli mingi geoloogiline pl?ma ja maa seest paistis aluskivim. Aluskivimi paljand, uskumatu striptiis emakese maa esituses! Eks selline asi on natuke naljakas ka, aga ennek?ike vahest siis, kui sa ei ole selle eest maksnud, l?binud neid hirmuga v?itlemise ja ahvatlusele j?releandmise erinevaid (olgu meenutatud: kaunis intensiivseid) tasandeid. Mul t?es?na ei olnud huvi sinna pikalt vahtima j??da. Vihastasin ja s?itsin minema, vandudes, et ma ei j?ta seda nii. Kaeban, kuhu vaja! Kaebamine ei olnud sugugi lihtne. Ma ei leidnud esimese soojaga ?leski, kellele, kuhu ja kelle peale kaevata. Tarbijakaitse palus mul t?ita mingeid blankette, tahtis koopiat kviitungist ja et ma kirjeldaksin ?ha ja j?lle oma kaebuse sisu. L?puks tsiteerisid nad e-keelen?u kodulehte: „striptiis ‹-i 21› ‹s› – l?bustusasutuses muusika saatel esitatav tantsuline lahtir?ivastumisetendus“, ja p?risid, millisest osast ma ?igupoolest ilma j?in. Asutus ju ilmselgelt oli. Ega t?nap?eval ei ole nii, et asutus t?hendab teenindajaid ja mida k?ike veel. Teenindajateks olid antud juhul makseautomaat ja infotahvlid. Muusika, heakene k?ll, siin l?heb n??d semiootikute abi vaja, aga tihtilugu ?hatakse, et metsa kohin ja linnulaul ja ojavulin – et need ja muu selletaoline on ainus t?eline muusika, eestlase hingemuusika. Tarbijakaitse esindajad igatahes oleks niisuguse seletusega n?us. Tantsulisus ja lahtir?ivastumine, noh, neid tuleb vaadata esitajale omases ajalises m??tkavas. V?ga meeldiv, et emake maa ei rabista sellise asjaga. „V?i,“ rangeilmeline proua vaatas mulle ?le laua otsa, endal ilmselt midagi suunurgas tuksumas: „kas te tahaksite kirjeldada t?pselt, mida te sinna asutusse minnes n?ha lootsite?“ Sain aru, et pole mingit m?tet talle kirjeldada oma suhtumist stripiklubidesse. Pole m?tet seletada, miks ma ikkagi l?ksin. Isegi kui sellel oleks m?te, ma ei jaksa. T?di arvab, et ma olen mingi libedik ja pervert, eks ta seep?rast mind nii k?itleb. Ma lihtsalt ei jaksa seletada – selles olin k?ll t?iesti kindel. Tundsin, et ehkki mul v?ib olla omast kohast ?igus, siis tegelikult on tore, et tarbijakaitses on sellised inimesed, kes ei torma tarbijale k?iges kohe ?igust andma. On tore, et selle proua arvates ei kuulu naise ihu tarbimisele, et sellised asjad peaks kuuluma teistsugusesse valdkonda. M??dar??kimine oli massiivne, leidsin, et j??gu see minust ?gvendamata. Mul ?ksk?ik, mida see proua minust arvab. Peaasi, et ta ei tagane oma k?itumismudelist. Muidugi oleksin pidanud – kohe, kui otsustasin protsessida – koha peal infotahvlid l?bi vaatama, k?llap seal oli midagi mulle kasulikku. Tagasi minna ma igatahes ei kavatsenud, klubi oli mu p?simarsruutidest piisavalt kaugel. Parkimiskviitungilt (see oli alles, kuna t?kkepuu juures ei olnud pr?gikasti ja kviitung v?ljastati automaatselt) sain k?ll kinnituse, et 20 eurot on tasutud „stripiklubi Gaia“ k?lastuse eest, aga internetis ega ?riregistris polnud sellest klubist j?lgegi. See oli vesi minu veskile. Neil lihtsalt ei ole ?igust v?tta raha millegi eest, mida pole olemas. Ega mul midagi targemat p?he tulnud. S?pru ei tahtnud ma asjasse segada, p??rdusin Eesti Geoloogia Seltsi. Sealt suunati mind edasi P?llumajandusministeeriumi. P?llumajandusministeeriumist sain l?puks stripiklubi „omaniku“ kontaktid. Sain teada, et sel Paul Ronga nimelisel mehel on leping, et tegemist on ju l?puks rahvaharidusliku projektiga, huviv??rsusega. See, kuidas ta seda reklaamib, jah, ehk on siin t?esti mingeid k?sitavusi, aga p??rakem rohkem t?helepanu sisule! Infotahvlitel on palju p?nevat ja ega aluskivimi paljandki pole mingi niisama asi. Igatahes kui ma tunnen ennast petetuna, peaksin suhtlema k?igepealt otse Pauliga. Nii ministeeriumi ametnik ?tleski: Pauliga. Pauli leida ei olnud lihtne. T?hendab, tema telefoninumbri ja meiliaadressi sain ma kohe, aga telefonile ta ei vastanud. Siis kirjutasin talle viisaka kirja, aga ka sellele ei tulnud vastust. Helistasin uuesti, tulutult. Olin vahepeal juba leebumas, aga n??d hakkas kogu asi mulle uuesti ?ha k?vemini n?rvidele k?ima. Mida paganat – mina helistan ja kirjutan, aga h?rra ei suvatse reageerida? H?rral pole ehk k?netunnid? Ausalt ?eldes tundsin k?ll juba ka ise, et kogu mu r?nnak ja r?nd on asjatu, milleks ajada kahek?mne euro j?lgi? Mida halba minuga siis juhtus? Noh, raiskasin veidi aega, mis siis? Ma olen seda aega tagasi tahtes raisanud oma aega tunduvalt rohkem. J?in ilma natukesest rahast, t?hja sellega! M?nikord laristan suuremaid summasid ja ei saa ?elda, et kuidagi arukalt. Noh, mind t?ssati, v?hemalt eksitati, aga mis sellestki. Mind eksitatakse pidevalt. N?iteks napsureklaamid ?tlevad alati, et k?ik s?rab, ?hk s?riseb ilusatest inimestest ja seksilubadustest, aga tegelikult, noh, tegelikult see v?ib ju korraks nii ollagi, aga siis tuleb kohe v?simus peale, k?maki. Ma ei saanud seda aluskivimi asja siiski niisama j?tta. Olin seal oma hirmude ja eelarvamuste ?letamisel lammutanud enda sees mingi barj??ri ning, saanud teada, et teisel pool m??ri ei olnudki minu jaoks mitte midagi, tundsin kohustust olukorrale kuidagi reageerida, pahandada, ?igust n?uda. Umbusk omaenese motiivide suhtes istus minus sees, aga ma t?rkusin seda enesele teadvustamast, pinnale lubamast. Hoidsin visalt meeles, et olin otsustanud sedapuhku oma arvamust avaldada, liiga tihti olin leppinud teiste hoolimatusega, ja j?tkasin oma otsinguid. Saatsin veel ?he kirja, endiselt v?ga viisakas toonis. Selle pisiasja otsustasin k?ll enda jaoks juba ammu ?ra, et ma ei karju inimeste peale. Olgu, kui et keegi on kedagi kuristikku t?ukamas v?i keeldub libisejale k?tt sirutamast, ehk siis. Aga kui me r??gime tavalistest elulistest pisikestest h?iritustest, siis ei tohi mingil juhul kellegi peale karjuda, kedagi s?imata, jalge alla s?tkuda ega sihilikult solvata. Nii olin ma kunagi m?elnud ja p??dsin sellele ideele truuks j??da. Idee tundus olevat ?ige. Enamik neist, kes kippusid mind tr?gima, leebusid minus peituva tehism??kini t?ttu, ei avaldanud mulle (ja loodan, et m?nel puhul ka oma j?rgmisele p?rkepunktile) survet sisseharjunud m??ral. Otsustasin, et ma ei anna alla, aga ei kiirusta ka. Annan isand Rongale aega mu kirjale vastata. Igatahes ?hel jahedal maikuu p?eval helises telefon. Helistati mulle tundmatult numbrilt. Vastasin kerge ebamugavustundega. Mida helistaja ometi tahta v?iks? „J?ri! Hei! Kuule, mina olen, Paul!“ h?isati teiselt poolt entusiastlikult. „Pole ammu n?inud, mis?!“ Ma ei saanud veel aru, kes helistab. „?igupoolest pole ju kunagi n?inud,“ seletas k?neleja ja irvitas r??msalt. „Ajame selle kohe joonde! Kuidas sul ajaga on? Kuule, J?ri, tule kohe Wildesse, r??gime natuke.“ Ta r??kis nii r?kkavalt ja tuttavlikult, nagu tunneks me ?ksteist juba aastaid. Ta l?petas iga oma lause, nagu heiskaks lipu. Ma ei olnud ikka veel aru saanud, millise Pauliga on tegemist, ja hakkasin midagi kokutama. Vist ?tlesin: „Vabandage...“, aga Paul ei hakanud vabandama. Ta h?iskas: „Muidugi, ajame juttu! Ma sattusin ?le pika aja Tartusse, m?tlesin, et otsin su ?les. R??gime sellest stripibaarist ja, tead, ?ldse oleks tore sind n?ha. Saad ikka tulla?“ N??d mul koitis. Lubasin, et j?uan kolmek?mne minuti jooksul. „No v?ga lahe, J?ri!“ kiitis Paul selle heaks. „N?eme siis, davai!“ lisas ta, ja l?petas k?ne. Muidugi ma l?ksin. Kirjutasin selle kohe oma visaduse arvele, andsin endale Pauliga kontakti loomise eest kamaluga plusspunkte. N?ed, olen selline mees, et otsustan ja teengi ?ra, ?tlesin ma endale. K?hukas puhmaskulmudega umbes viiek?mneaastane mees istus akna all ja hakkas mulle kohe kaugelt vehkima. No selge: Paul! „Tule n??d siia, mees!“ h??dis ta ja kahmas mu kohe oma karusesse embusse, ise vennalikult mu seljale kloppides. „No kuradi hea on sind n?ha, kas tead!“ Olin relvitu. Ega ma juba p?rast seda telefonik?net olnud endas kuigi kindel, aga teel kohtumispaika kordasin endale oma etteheited ?le. „J?ri, tead, kuule, kas sa s??nud oled? Oled v?i? Kuule, ma teen sulle v?lja, koprasabasupp on hea, aga no vaata ise. V?ta muidugi praad ka. Ja eelroog! ?lled ma juba tellisin! Mina maksan, saame selle stripiklubi asja ka tasa, eksole!“ Seda ?eldes virutas ta mulle s?bralikult ?lale, nii et tool mu all p?rus. Ma ei olnud ikka veel s?nagi lausunud. Naeratasin kohmetult ja k?veralt. „Tead, mees, mul on nii hea meel, et ma sind l?puks n?en. Ma lugesin k?ll su kirja, aga ma pole ise suurem kirjamees. Pigem ikka r??gin inimesega. Ja kui v?hegi valida: n?ost n?kku. Ei olnud mul varem Tartusse asja, tead.“ Mees t?sines hetkeks, nagu oleks eemalolek Tartust olnud saatuslik viga. Siis kerkis valgustatuseilme taas tema laiale n?ole ning ta j?tkas. „No aga sellega on n??d korras! On ju! N??d ma olen Tartus ja saame asjad selgeks r??kida. Tead, J?ri,“ j?tkas ta pausi pidamata. „Ma kohe vaatasin, et sinust v?iks abi olla. Mul on veel igasuguseid plaane, aga, tead, ega ma ei ole ju suurem kirjamees. Ma ju juba ?tlesin seda sulle. Sellep?rast ma ei kirjutanud ka sulle enne. No ma ei ole kirjamees!“ Paul naeris, aknad v?risesid. „Tead, mul on sulle ?ks t??pakkumine. Lugesin seda sinu kirja ja m?tlesin, et k?ll ikka m?nikord veab. Sa oled just ?ige mees. Mul on vaja kirjutada paar taotlust. Maksan korralikult, ?ra sa arva. Oota, kuule, sa ikka r??gid enne s??ki t??asjadest? Mina vanasti ei r??kinud, aga tead, s??gi k?rvale v?tad v?ikese kibeda ja p?rast, kurat, pole sust enam mingit r??kijat. Ma ?tlen, noh! Siis ma m?tlesin selle asja ?le j?rele ja r??gime praegu kohe, onju. P?rast j?miseme niisama otsa.“ Paul virutas mulle uue obaduse vastu ?lga. Seekord olin veidi paremini valmis. „Vaata, mul on selline plaan, et pakuks inimestele veel ?he atraktsiooni. Lugesin ?ksp?ev ajalehest mingi v?lismaa jalgpalluri autode ja tema naise juveelide kohta ja m?tlesin, et, kurat, teeks j?ukuse teemapargi. Sellise arutu, ?levoolava j?ukuse teemapargi. Noh, ehitaks maja ja kuldaks ?ra ja k?taks briljante seintele ja kasutaks marmorit ning eebenipuud, onju. Inimesed k?iksid vaatamas, suud ammuli, ja kadestaks ning naeraks, et k?ll peab ikka loll olema, kes niisugused asjad ehitab. Naeraks k?ll, irvitaks, aga s?dames ikka oleks kadedad ka. Kadedus tooks nad kohale. Iga mats maksaks v?hemalt 40 eurot, et sellist asja n?ha, raudkindel. Keegi ei hakkaks kaebama ka nagu selle striptiisiv?rgiga. Tead, ma m?tlesin, et seal v?iks olla paar t?iesti p??rast detaili. N?iteks mulle meeldiks, et seal oleks tuulegeneraatorid. No tegelikult mitte tuulegeneraatorid, vastupidi! Saad aru! Vastupidi! Need oleks seal selleks, et kui juhtub olema vastikult palav ja umbne p?ev, siis ei pea taganema konditsioneeritud siseruumidesse, vaid paned – elektri j?ul muidugi! – ?he kurjavaimu paarik?mnemeetriste labadega propelleri k?ima, ?he kurjavaimu tiiviku, ja ongi sul ?ue peal m?nus briis. Selline m?te! No kes ei tahaks niisuguse asja ?le naerda, J?ri! Onju! Mees, tead! Ja puudel v?taks ladvad maha. Maja oleks ka mingi kaks korrust ja tornike, aga parema vaate nimel v?taks mingil puudesalgal poole pealt ladvad maha. Muidugi oleks see ilge ja puukaitsjad protestiksid ja puha, aga see olekski asja m?te, J?ri! Saad ju aru! See oleks korraga nii turismiobjekt kui ka kunstiteos. Saaks ?elda, et sunnime inimesi m?tlema. Sitta nad m?tleks, onju, aga me saaks seda v?hemal t?elda!“ Ma ei olnud ikka veel s?nagi lausunud. Samas, see ei h?irinud mind. Olin korraga sattunud tormitsevale j?ele, see suundus kuhugi, aga ma olin kindlal parvel ja v?isin s?ita. Olgu see minu suur seiklus – vestlus Pauliga. Ma muidugi ei kavatsenud tema hullumeelsete ideedega kaasa karata, aga tegelikult tegi tema pakkumine mul s?dame soojaks k?ll. Selline p??rase paruni paremaks k?eks ole-mine on mulle kuidagi loomuomane, olen selles rollis varemgi olnud. „No teeme ?ra, onju!“ h?iskas Paul hetkel, mil kelner suppidega saabus. „Teeme ?ra!“ Siis hakkas ta suppi suhu k?hveldama. Kasutasin juhust ja pakkusin talle v?lja, et autod peaks olema. Sellised k?vad autod. Ferrarid ja v?rk. „Autod, muidugi autod! Tead, J?ri, mis oleks lahe!? Me ostaks mingi veoauto. Rekka nina, noh. Mingi Mercedese ja Volvo, peab natuke uurima seda asja. Ja vat need paneks – ilma haagisteta muidugi – maja ette parklasse. Infotahvel juurde, et maja omanik – me peame talle ja tema rikkusele korraliku loo v?lja m?tlema – et ta tundis, et tal on vaja k?ige mat?omat autot. Aga mis on mingi Porshe v?i suvaline Hummer veoauto nina k?rval?! Mitte midagi, ma ?tlen sulle, mitte midagi. S?idab ta sellega muidugi ?ksi, haagist taha ei pane. Kiirus, kiirendus ja v?imsus on laes. Blond bimbo istub k?rval, kaks t?kki kurat, tema s?idab rekka ninaga ja s?litab d?iibimeestele p?he, onju! Kurat, J?ri, tead, sellest saab asja.“ Tundsin ennast korraga ?nnelikuna. Tundsin, et sellest saab t?epoolest asja, et midagi niisugust olen ma alati teha ihanud. See lihtsalt peab ?nnestuma, see peab. Noogutasin Paulile ja t?stsin supilusika vandeseltslaslikuks tervituseks. t?mmati ja kas k?eti puudega v?i kivis?ega. Ma k?kitan reliinp?randal, mis kunagi on olnud heleroheline, hoian k??gikapi ust lahti ja vaatan sinna sisse. Seal on pimedus ja asjade ?hmased varjud. L?hnab l??gelt ja r??sunult. Mis ma siit otsin? Ei, mitte neid tibukollaseid ja taevassiniseid lootsiku moodi munaaluseid, mitte melhiorist suhkrutoosi, mitte musti mokatasse kuldse kosmosemustriga, ei, ma ei otsi ka nende k?lge klammerdunud m?lestusi, vaid ainult seda k?tmata maja ja seisnud asjade h?ngu. Kunagi ma arvasin, et just sealt kapist v?ib leida Viplala! Panin talle alustassi peale juustu. Tillukese koorekannu sees on v?rvilised v?ileivatikud, muist nagu Neptuni hargid, muist nagu vampiirik?ti teibad, mille otsa ajada sedasama ?nnetut juustu. Miks k?ik v?ikesed ja v?rvilised asjad lastele k?ll n?nda meeldivad? Laste jaoks on plastmass muidugi taeva ?nnistus. Igat karva joogik?rred meeldivad neile ja kuna see armastus on ?ldteada, siis m?tlesid m?nguasjatootjad v?lja m?ngu, mis koosnes joogik?rtest ja plastmassist lillekestest. Miks mul on tunne, et selle m?ngu nimi oli „Topi“? T?iesti ko?maarne nimi, kui see ikka nii oli. K?ik need lugematud sadadest tibatillukestest v?rvilistest plastmassjulladest koosnevad mosaiigiladumise m?ngud, mingi aukudega rest ja pihut?ite viisi jubedat mahapudenevat kirjut puru, mida emad k??nte vahel ?kshaaval p?randalt ?les nokivad. N??d, ?koloogiliselt teadlikuna, m?tlen ma, kuskohal looduse ringk?igus on need m?et?ied k?dunematut lapser??mu? Jah, v?gev asi see mustus ja r?pp! Kas see polegi siis see, mida me kutsume hellitavalt kultuurikihiks? Kust leitakse k?ige rohkem muistseid potikilde? Aga muidugi iidsetelt pr?gim?gedelt! Kuhu vana-aja metsikud ja karused h?imud oma r?mpsu loopisid, seal kaevame meie n??d nagu aardekirstus. See vana sodi sees sorimine on ?ldse ?ks inimlik ja liigutav tegevus. Pruugib kellelgi vaid ?elda „vana maja p??ning“, kui juba s?uavad silme ees pildid – tillukesed r?hmas aknaruudud, ?mblikuv?rku takerdunud kirju liblikas, valgusvihus h?ljuv tolm. Kohe ma aevastan ainu?ksi selle m?tte peale. P??ningule pandi ikka selliseid asju, millel omanike jaoks v??rtus ja t?hendus oli, sest p??ning Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/andrus-kivirahk-mihkel-mutt-meelis-friedenthal-jt/eesti-novell-2018/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.