TeaterMuusikaKino

TeaterMuusikaKino 9 2021 Ajakiri TeaterMusikaKino september 2021 september 2021 Avaveerg Ivo Felt Riiklikult t?htsusetu objekt Vastab Urmas Lennuk Persona grata Kaupo Kruusiauk teater Anett Pullerits Missugust eesti keelt k?neleb eesti teater? Artikkel autori magistrit?? „Kuidas suup?rastub n?itekirjaniku s?na? Suuline keel paberil ja p??nel” p?hjal Kristjan Peik Neoliberalismi lavastamine Keithy Kuuspu lavastus „L?bi kukkumine” Ott Karulin Inimeselt inimesele — aga mina? ETV kultuurisaade „OP” tants Heili Einasto Tantsuhirm koreograafe pitsitamas Ingrid Mugu „P?lemine”, Allan Valge „Love me Tinder” ja Renate Keerdi „Haneema” muusika Iris Oja „…ja vaalad s??vad meie v??rtuslikku ookeanipr?gi” (Homer Simpson) Muusikaline suurlavastus „Ookean” Tiiu Levald M?tisklusi ja m?lupilte ooperi teemal Ain Angeri juubeligala ning „Laps ja lummutised” Tiit Lauk D??ssi- ja bluusisuvest 2021 „Juu J??b” ja „Augustibluus” Nele-Eva Steinfeld Kaks v?gevat Age Juurika ja Sten Lassmanni klaveri?htud Marju Riisikamp Spissky — tantsust inspireeritud Peter Spissky, Maria Valdmaa ja Tallinna Kammerorkester 3. VI 2021 K?ina Huvi-ja Kultuurikeskuses ning 4. VI 2021 Tallinna Jaani kirikus kino Aleksander Eelmaa Lugu S?nadeta n?idend Vahur Laiapea N?htamatu filmis. Kuidas leida parimat hobust? Vt ka TMK 2021, nr 6 ja 7-8 Piret P?ldver Portree ?hest k?ljest Joosep Matjuse ja Katri Rannastu dokumentaalfilm „Pingev?ljade aednik” Donald Tomberg Hargnev j?gi, pusle ja spiraal Kristin Raupi ja Madli L??ne dokumentaalfilm „S?elaga vett. Merle Karusoo” Harly Kirspuu Nullkultuur ja selle ?ied II Vt ka TMK 2021, nr 7-8 RIIKLIKULT T?HTSUSETU OBJEKT Eesti riik kavatseb tuleval aastal v?hendada filmide tootmiseks m?eldud raha 42 protsenti. Seitsmest miljonist j??b alles neli. Isegi praegune seitse tundub k?ike muud kui suur number, kuna selle eest tehakse ja arendatakse nii m?ngu-, dokumentaal- kui ka animafilme. Niisiis r??gime siin juba enne planeeritud kahandamistki v?ga v?ikestest summadest. Piisab vaid hetkest s?venemisest, et m?ista — kui see raha kaob, siis filmivaldkond vastu ei pea. V?i ?igemini, valdkond peab vastu ja majanduse t?usulaines rahalises m?ttes vast h?stigi, aga me saame edasi toimetada vaid nn teenindavas sektoris, st osutada v?lismaistele filmi- ja teleprojektidele tootmisteenust. See on majanduslikus plaanis igati kiiduv??rt tegevus, toob riiki uut raha, h?lmab v?ga paljusid valdkondi, kus seda raha kulutatakse ja riigile makse makstakse, nii et k?ik oleks justkui h?sti. Aga oma eestikeelset filmi me sellisel juhul enam ei tee. Nii h?sti v?i halvasti, kui oleme osanud, oleme meiegi olnud — kuigi, jah, marginaalne — osa eesti rahvuskultuurist. M?ned meie t??d ei olegi ehk nii kehvad; meil on olnud v?imalik puudutada valusaid teemasid, juhtida t?helepanu, provotseerida, parimal juhul avada vaatajate hingekanaleid. V?idan, et meie tegevus on v?hemalt aeg-ajalt kellelegi korda l?inud. Kas seda (loe: meid) ei ole siis ?ldse vaja? Parimal juhul saavad tublimad meist tulevikus hakata turutingimustel ingliskeelseid filme tegema. V?ib-olla p??seme seel?bi oma ahtast kultuuriruumist v?lja ja ?nnestumise korral v?ib meid oodata ingliskeelne auditoorium laias maailmas. Aga eesti n?itlejad nendes filmides ei m?ngi ja need lood ei ole enam p?ris meie enda lood. See k?ik toimuks v??ras keeles ja poleks m?eldud mitte eelk?ige eestlastele, vaid eestlastele teiste hulgas. Niimoodi hakkab eesti film — v?i kas see siis ongi enam eesti film, kui produtsentidel on v?imalik peale n?itlejate valida ka re?iss??re kogu maailmast? — konkureerima k?ikide maailmas tehtavate ingliskeelsete filmidega. Huvitav n?anss on see, et alateadlikult v?rreldakse eesti filme muu maailma filmiloominguga just nende eestikeelsusest l?htudes; teatris n?iteks asjad nii ei ole. Filmiprodutsendi seisukohalt on selline enesest loobumine t?itsa m?eldav: niimoodi see asi ju Holly-, Bolly- ja Nollywoodis k?ibki ja kui toota suures keeles, on v?imalik j?uda suure auditooriumini. V?ib-olla isegi rikkaks saada… Aga kas me seda tahamegi? Olla osa v??rkeelsest meelelahutust??stusest? Ja mida ?tleb eesti vaataja, kes saab eesti keeles vaadata vaid vanu filme? Kultuur ei ole siin riigis kunagi t?htsal kohal olnud ja filmikunst selle kultuuri sees paraku ka mitte. Sellest on v?ga kahju ja praegusel hetkel on see veel eriti arusaamatu — sellises majanduslikus k?lluses, milles aastasadu orjarahvana elanud eestlane end t?nap?eval leiab, peaks j?tkuma raha ja t?helepanu ka kultuurile. Kole kurb on, kui lahustume lahtises maailmas, tarbides targemate kultuuri v?i meelelahutust. On meil niimoodi perspektiivi rahvusena vastu pidada? Tuli ?ks j?rjekordne vingujutt? Mis parata, tulevik on tume. IVO FELT Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/9-2021/teatermuusikakino/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.