Akadeemia

Akadeemia 9 2021 AASTAK?IK 2021 NUMBER 9 (390) Aknad Etgar Keret T?lkinud Margus Alver Koroonast emotsioonideta T?nis Arro, Annar Alas, Nick Hudson . Arvamusi ja eksiarvamusi koroonast ja koroonaviirusest Irja Lutsar ?ks ?likool, mitu keelt Birute Klaas-Lang S?gis na varane, s?gis narvane Toomas Kiho Valgus — meie maailma alus: Vestlus K?rt Hellermaga Eve Pormeister M?letatud linn: Kolm Tartut Maarja Hollo Apollonios Tyanast ja hellenistlik Taxila Richard Stoneman . T?lkinud Jaan Lahe Arvustus: Eesti uuema ajalookirjutuse saavutused ja ?lesanded. Eesti ajalooteadus 21. sajandil. (Acta historica Tallinnensia 26.) Peatoimetaja Marek Tamm, toimetajad Liisi Keedus, Anu M?nd, Ulrike Plath ja Maie Pihlam?gi. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2020. 208 lk. Seppo Zetterberg T?lkinud Mart Orav Abstracts. Tants teadmatusse: P?evik 1944–1961. XXXIX Herbert Normann Paberv?ljaande tellijale on digiv?ljaande lugemine TASUTA: www.kultuurileht.ee Joonistused sarjast “T?hestikuet??did” lk 1536, 1570, 1601, 1629, 1652, 1728: J?RI MILDEBERG (1965), vabakutseline illustraator, maalija ja graafik. AKNAD Etgar Keret T?lkinud Margus Alver Pruunis ?likonnas mees ?tles talle, et sellest, et tal k?ik meelest ?ra on l?inud, pole midagi, arstid olid selgitanud, et tuleb lihtsalt kannatust varuda. Too mees lisas, et arstid selgitasid seda neile m?lemale ja et ka sellest, et ta isegi seda ei m?leta, polevat sellise ?nnetuse puhul midagi. Ta ?ritas naeratada ja k?sis tollelt mehelt, ega arstid juhuslikult ei ?elnud, mis ta nimi on. ?likonnas mees raputas pead ja ?tles, et kui ta teepeenralt leiti, polnud tal kaasas mingeid dokumente, aga et esialgu v?ib ta nimi olla Miki. “Olgu,” ?tles ta. “Mul pole selle vastu midagi, h??ame mind siis esialgu pealegi Mikiks.” ?likonnas mees n?itas ?hetoalise korteri paljastele akendeta seintele. “K?ige ilusam korter linnas see muidugi pole,” ?tles ta vabandava tooniga, “aga enda ?lesturgutamiseks on see suurep?rane koht. Iga kord, kui teile midagi meelde tuleb,” j?tkas ta, osutades s?learvutile kirjutuslaual, “siis kirjutage see siia ?les, et see teil meelest ?ra ei l?heks.” Ja siis lisas ta iseteadval toonil: “M?lu on nagu ookean. K?ll te n?ete, k?ll asjad ise tasapisi pinnale kerkima hakkavad.” “Ait?h, ma t?epoolest hindan seda v?ga,” t?nas Miki ja sirutas k?e v?lja, et h?vastij?tuks k?tt suruda. “Muide, te ei ?elnudki mulle, mis teie enda nimi on. V?i ?kki ?tlesitegi, aga mina j?udsin juba ?ra unustada.” M?lemad mehed pahvatasid korraks naerma, misj?rel surus ?likonnas mees soojalt Miki k?tt ja ?tles: “Pole t?htis, mis mu nimi on, sest meie kaks ju niikuinii enam kunagi kokku ei saa. Aga kui teil mingi mure on v?i kui teil midagi vaja l?heb, siis v?tke lihtsalt voodi k?rvalt telefon ja valige null. Teile vastatakse iga kell, nagu hotellis. Meie klienditugi t??tab l?bi.” Siis heitis mees pilgu k?ekellale ja ?tles, et ta peab minema hakkama, sest veel kolm patsienti ootab majutust. J?rsku soovis Miki, et mees ?ra ei l?heks ja teda ?ksi ei j?taks, ning s?nas: “See, et siin aknaid pole, on jube rusuv,” mispeale ?likonnas mees l?i k?ega vastu laupa ja ?tles: “Oi, kuidas mul k?ll see meelest minna v?is!” “See peaks ju hoopis minu tekst olema,” kommenteeris Miki. ?likonnas mees naeris veel kord oma isikup?rast l?hikest naeru, l?ks s?learvuti juurde ja toksis paari klahvi. Niipea kui ta tippimise l?petas, ilmusid kahele toaseinale suured valged aknad ning kolmandale seinale paokil uks, millest oli n?ha avarat maitsekalt kujundatud k??ki, kus oli kaetud v?ike s??gilaud kahele. “Ega teie pole esimene, kes tubade ?le kaebab,” m??nis ?likonnas mees. “Ja vastuseks l?i ettev?te, kus ma t??tan, selle uuendusliku rakenduse, mis tekitab avatud ruumi tunde.” Ta osutas kirjutuslaua kohale ilmunud aknale. “Selle akna kaudu n?ete ?ue ja vana tammepuud. Siit teisest aknast n?eb maanteed. Maantee on v?ga vaikne, autosid s?idab harva m??da. Uks tekitab tunde, et tegu on p?ris majapidamisega. K?ik see on muidugi ainult silmapete, aga aknad ja uks on s?nkroniseeritud, nii et neis on alati ?ks ja sama ilm ja valgus langeb ?he ja sama nurga alt. ?sna leidlik, kui selle peale m?elda.” “Tundub enneolematu,” tunnistas Miki, “t?iesti p?ris. Kuidas selle ettev?tte nimi oligi, kus te t??tate?” “Seda ma ei ?elnudki,” vastas pruunis ?likonnas mees silma pilgutades. “Ja kui nii v?tta, siis tegelikult vahet ju pole. Pidage meeles: kui kuidagi midagi ei klapi v?i isegi, kui teil lihtsalt tuju ?ra l?heb, siis lihtsalt v?tate telefoni ja valite nulli.” Kui Miki keset ??d ?les ?rkab, katsub ta meelde tuletada, millal pruunis ?likonnas mees t?pselt toast v?lja l?ks, kuid ei suuda. Selle mehe s?nutsi hoiatasid arstid, et peap?rutuse t?ttu ei pruugi tal m?lu enam kunagi tagasi tulla, ent kuni sellega ei kaasne iiveldust v?i n?gemisraskusi, muretseda ei tasu. Miki piilub aknast v?lja ja n?eb, kuidas t?iskuu vana tammepuud valgustab. Ta v?ib lausa vanduda, et puuv?rast kostis ??kulli huikeid. Maanteel, mida on n?ha teisest aknast, n?eb ta kaugeneva veoauto tagatulesid. Ta paneb silmad kinni ja katsub uuesti magama j??da. ?likonnas mees ?tles talle muu hulgas, et ta peaks palju magama, sest m?lestused tulevad tihti tagasi unen?gude kaudu. Kui ta uuesti magama j??b, n?eb ta t?esti und, aga tema unen?gudes pole mingit lahendust, sest tema ja pruunis ?likonnas mees ei tee muud, kui ronivad vana tammepuu otsa. Unen?os n?evad nad v?lja nagu lapsed ja miski ajab neid naerma, ja pruunis ?likonnas mees, kes kannab unen?os teksatunkesid, naerab kogu aeg teistsugust naeru, sellist vaba naeru, sellist, millega Miki pole kunagi kokku puutunud — v?i v?hemalt ta ei m?leta, et . “Vaata,” ?tleb mees Mikile, rippudes ?he k?ega puuoksa k?ljes ning kratsides teisega pead, “ma olen ahv, ma olen p?ris ahv.” M??dus peaaegu kuu, v?i v?hemalt nii Mikile tundus, ja peaaegu k?ik j?i samaks. V?he sellest, et Miki ei suutnud minevikust midagi meenutada, ka k?igest paari minuti eest juhtunud asjad l?ksid tal endiselt meelest ?ra. Mitte ?kski arst teda kontrollimas ei k?inud, aga tal oli meeles pruunis ?likonnas mehe jutt, et t?pseteks eriarstiuuringuteks pole vajadust, sest ta on pideval j?lgimisel, ja et kui midagigi viltu peaks minema, siis s?steem reageerib sellele silmapilk. Aknast n?htava puu k?rval peatus m?nikord valge kaubik, milles istusid hallide juustega p?evitunud mees ja siniste silmadega sale t?tarlaps, kes n?gi mehest v?hemalt kaksk?mmend aastat noorem v?lja. Nad amelesid korra tulid isegi v?lja, istusid puu alla ja j?id ?lut. K??gis ei muutunud kogu selle aja jooksul mitte midagi. Ka k??gis oli suur aken, mille kaudu tuli sisse palju valgust, aga ta oli sellise nurga all, et Miki toast ei n?inud sellest aknast mitte midagi. Miki istus s?learvuti taga, uuris natuke seinu ja ootas mingit m?lestust v?i m?tet, mis saabuks eikuskilt nagu lind, kes puule maandub, nagu p?evitunud mees ja sale t?tarlaps, nagu… Alguses arvas Miki, et ta kujutab seda k?ike ette — teatavat kiiret liigutust, varju ilma kehata, mis paokil ukse avast m??da libiseb ja kaob. Viimaks l?ks Miki voodi taha peitu nagu v?ike laps. N??d ei n?inud ta ?ldse midagi, aga ta kuulis, kuidas kapiuks kinni l?heb ja kuidas keegi v?i miski mingit l?litit vajutab. M?ne hetke p?rast libises midagi j?lle paokil ukse tagant m??da, seekord aeglaselt. Tegu oli naisega. Tollel oli seljas l?hike must seelik ja valge n??pidega pluus ning ta hoidis k?es kohvitassi, millele oli joonistatud p?ike, mille ?mber oli v?rviliste t?htedega kirjutatud “T?use ja s?ra!”. Miki j?i voodi taha peitu. Tal oli meeles, mida pruuni ?likonnaga mees oli ?elnud, ja ta sai aru, et isegi kui ta voodi tagant p?sti t?useb ja lehvitab, siis naine k??gis hetkel teda ilmselt ei n?e. Et seda naist pole ?igupoolest tegelikult olemaski. Et see on lihtsalt seinale kuvatud pilt, mille ainuke eesm?rk on, et ta ennast selles tillukeses akendeta toas l?ksus ei tunneks. Naine k??gis kirjutas n??d mobiiltelefonis s?numit ja liigutas s?numit toksides k??gi valgetest marmorplaatidest p?randal n?rviliselt jalgu. Naisel olid ilusad jalad. Miki katsus meenutada neiut, kellel olnuks veel ilusamad jalad, aga peale naise k??gis ja saleda neiu valges kaubikus ei suutnud ta meelde tuletada mitte kedagi. Naine kirjutas s?numi l?puni, r??pas viimase lonksu kohvi ja v?ljus Miki vaatev?ljast. Miki ootas veel hetke ja kuulis heli, mis v?is t?hendada, et v?lisuks l??di pauguga kinni, aga kindel ta selles polnud. Ta ruttas kirjutuslaua juurde, v?ttis telefoni ja k?kitas, telefon k?es, uuesti voodi taha. Ta valis nulli. Talle vastas v?sinud meesh??l: “Klienditugi, kuidas ma saan teile abiks olla?” “K??gis…”, sosistas Miki, “t?hendab, k??gi seinale kuvatud pildil…” “Rakenduses?” “Jah,” sosistas Miki edasi. “Rakenduses on keegi. Keegi elab seal.” Miki kuulis, kuidas v?sinud mees liini teises otsas klahve kl?bistab. “Keegi?” k?sis v?sinud h??lega mees. “Kas te olete kindel? Kui, siis seal peab olema naine. Nata?a, pikka kasvu, mustade lokkis juustega…” “Jaa, jaa!” kinnitas Miki, “tema jah. Lihtsalt… enne polnud seal mitte kedagi. Ja see natuke ?llatas…” “Meie prohmakas,” vabandas v?sinud mees, “me oleksime pidanud teile sellest ette teatama. Me kogu aeg uuendame ja t?iustame rakendust, aga viimasel ajal on kasutajatelt laekunud omajagu kaebusi selle kohta, et kuna virtuaaltoad on alati t?hjad, s?vendab see neis ?ksindustunnet. Nii et n??d me ?ritame lisada pisut inimlikku kohalolu. Klienditugi oleks pidanud teid muudatusest teavitama, ma ei tea, miks see neil tegemata j?i. Ma lisan selle m?rkuse teie toimikusse ja k?ll keegi selle eest p?he saab, ma luban teile.” “Pole tarvis,” vastas Miki. “Tegelikult ka. Pole vaja kellelegi p?he anda. K?ik on korras. Ja ?ldse, v?ib-olla mulle teatatigi, aga ma olen selle ise unustanud. M?luh?irete p?rast ma ju siin olengi.” “Nagu soovite,” lausus v?sinud mees. “Igal juhul ma palun klienditoe nimel vabandust. Meie eesm?rk on pakkuda paremat teenust, mitte kasutajaid ehmatada. Ma pean mainima, et praegu on see teenus tasuta, aga tulevikus j?tab ettev?te endale ?iguse inimliku kohalolu eest lisatasu n?uda.” “Lisatasu?” k?sis Miki. “Ma pole ?elnud, et me hakkame lisatasu v?tma,” ?tles v?sinud mees ennast kaitstes, “aga me j?tame endale selle ?iguse. Saate aru, see on seotud lisav?ljaminekutega ja…” “Muidugi,” katkestas Miki vestluskaaslast, “see on igati arusaadav, t?hja tuba filmida maksab kopikaid, aga elavat ini-mest…” “Te saate asjast v?ga h?sti aru,” elavnes v?sinud mees j?rsku. “See on pikk jutt, eriti sellise rakenduse puhul nagu meie oma, kus iga s?steemi jaoks on kohandatud eraldi inimtegelane. Igal juhul, kui see peaks teid h?irima, siis helistage meile k?hklemata iga kell uuesti. Samamoodi nagu see naine eikuskilt v?lja ilmus, v?ib ta ka kaduda.” Nata?a saabumisest peale hakkas aeg Miki meelest kiiremini m??duma. V?i hoopis aeglasemalt. S?ltus kellaajast. Hommikuti ?rkas ta ?les veidi varem kui Nata?a ja ootas, kuni n?eb, kuidas Nata?a kohvi joob, vahel isegi r?stitud saia v?i hommikuhelbeid s??b ja s?numeid saadab v?i mobiiltelefoni teel kellegi naisega, n?htavasti ?ega r??gib. P?rast seda l?ks naine t??le ja aeg hakkas m??duma laisemalt. Miki ?ritas asju meelde tuletada, vahel isegi pisut joonistada, v?i t?psemalt ?eldes, pliiatsiga sahtlist leitud joonelisse vihikusse sirgeldada. Vahel juhtus ?ht-teist. ?kskord juhtus maanteel isegi liiklus?nnetus. Mootorrattur libastus ja ta tuli kiirabiga ?ra viia. Aeg-ajalt k?isid kohal ka p?evitunud mees ja sale t?tarlaps, amelesid puu alla pargitud autos ning s?itsid siis j?lle minema. Aga suurema osa ajast Miki lihtsalt istus ega teinud muud, kui ootas Nata?a tagasitulekut. ?htuti Nata?a n?ksis kodus midagi, alati lihtsaid s??ke — tundus, nagu ei meeldiks talle s??a teha. ?htus??ki s?i ta tihti p?rast du?i all k?imist, paljajalu ja ?ksnes T-s?rgi ja alusp?kste v?el. Miki vaatas teda ja p??dis meenutada. V?ib-olla oli temagi kunagi kedagi sellist tundnud, mitte Nata?at, vaid kedagi teist, sirgemate juuste v?i mitte nii ilusate jalgadega, naist, keda tema armastas v?i kes hoopis teda armastas, naist, kes teda huultele suudles, naist, kes p?lvili laskus ja tema riista enda suhu v?ttis, nagu oleks see k?ige loomulikum asi maailmas… Miki ?rkas ?les telefonihelina peale. Ta v?ttis telefoni unesegasena vastu. Helistati klienditoest, seekord igavlev naiseh??l. “Kas k?ik on korras?” k?sis h??l. “Jah,” vastas Miki, “k?ik on k?ige paremas korras, ainult et te ajasite mu ?les.” “Palun vabandust,” ?tles h??l vastu, “te olete arstlikul j?lgimisel ja teie pulss hakkas j?rsku kiiremini l??ma, nii et…” “Ma n?gin und,” seletas Miki. “Halba und?” k?sis h??l, mis tundus hetkeks pisut v?hem ?ksk?ikne. “Luupainajat?” “Ei,” pomises Miki, “vastupidi.” “Kas tohib k?sida, mida te unes n?gite?” “Ei, andke andeks, see on liiga isiklik,” vastas Miki ja pani toru ?ra. J?rgmisel hommikul veel voodis olles m?tles Miki, et v?ib-olla oli ta vea teinud. Et v?ib-olla on tal keelatud toru niimoodi ?ra panna. Nad v?ivad seal klienditoes tema p?rast veel muretsema hakata ja Nata?a ?ra kaotada v?i v?ib-olla tal endal rakenduse kasutamise ?ldse ?ra keelata. Ta ei teadnud, kas tasub n??d null valida ja vabandust paluda, ?le ?elda, et k?ik on korras, et ta palub vabandust, et ta toru ?ra pani, et k?ne lihtsalt ajas ta keset ??d ?les ja… Paokil ?ks, mis Nata?a k??ki viis, avanes k??ksudes. L?vel seisis froteeriidest hommikumantlis Nata?a, juuksed l?bim?rjad. Ta tuli Miki tuppa, kohvitass k?es. “Mulle tundus, et ma kuulsin teid,” ?tles ta ja andis Mikile m?rja musi kaelale. “V?tke, ma keetsin teile kohvi.” Miki noogutas, ta ei teadnud, mida ?elda. Ta r??pas kohvi. Must, poolteist teelusikat?it suhkrut, t?pselt nii, nagu talle maitses. Nata?a pistis k?e teki alla ja puudutas tema j?igastunud suguti pead. Mikil hakkas k?si v?risema ja ta pillas endale tulist kohvi peale. Nata?a jooksis k??ki ja tuli tagasi, j??kuubikute kott k?es. “Vabandust,” ?tles ta ja asetas koti Miki k?eseljale. “Pole midagi,” kostis Miki naeratades, “see on tegelikult m?nus.” “K?rvetus?” k?sis Nata?a naeratades. “Sest kui nii, siis ma v?in ?htul, kui t??lt koju j?uan, teid voodi k?lge siduda, nahkriided selga panna ja… Ei, ma teen niisama nalja.” Nata?a andis talle veel ?he m?rja musi, seekord suule, ja kontrollis k?rvetada saanud k?tt. P?rast seda piilus ta oma mobiiltelefoni ja ?tles, et ta peab jooksma. “Ma saan t??lt lahti kell kuus,” teatas ta. “Kas te olete siis siin?” Miki noogutas. Niipea kui ta kuulis, kuidas peauks pauguga sulgus, kargas ta voodist v?lja ja katsus k??giukse kaudu k??ki minna. Aga ust polnudki, oli ainult sein, millele oli kuvatud ukse pilt, mis oli n??d erinevalt m??dunud n?dalatest p?rani lahti. K?rvetada saanud k?si tegi haiget ja kollase p?ikesega tass oli tal ikka veel k?es, kaks veenvat t?endit sellest, et k?ik see, mida ta arvas m?ne minuti eest siin juhtunud olevat, oli aset leidnud p?riselt. Miki valis nulli. H??l, mis talle vastas, oli talle tuttav. See oli too v?sinud mees, ja n??d k?las ta h??l pisut reipamalt. “Miki,” ?tles v?sinud mees, nagu r??giks vana s?braga, “kas k?ik on korras? Mul on siin kirjas, et eile ?htul hakkas teil pulss kiiremini l??ma.” “K?ik on k?ige paremas korras,” vastas Miki, “ainult et Nata?a, teate, rakenduse k??gist… t?na hommikul ta lihtsalt… ma tean, et see k?lab natuke uskumatult, aga ta lihtsalt tuli minu tuppa, f??siliselt, ja hakkas minuga r??kima…” “Uskumatu!” ?tles v?sinud mees p?ris vihaselt. “?rge mulle ?elge, et ka seekord ei teatatud teile millestki ette. Kas eile ?htul mitte keegi teile ei helistanud ega teatanud teile uuest funktsioonist?” “Keegi naine helistas k?ll,” ?tles Miki, “aga ma juba magasin. V?ib-olla ta ?ritas mulle sellest r??kida, aga ma olin lihtsalt v?sinud.” “Ma saan teist aru,” vastas v?sinud mees. “Teile ei meeldi kaevata. Ma austan teie valikut. Aga te peate ka sellest aru saama, et igasugune tagasiside aitab meil s?steemi seadistada ja ajakohastada. Igal juhul oleksid nad pidanud teid eile teavitama uuendusest, mis v?imaldab rakenduse “naabritel” kasutajaga p?riselt ?hendust v?tta, enamasti s?naliselt, aga vahel ka f??siliselt.” “F??siliselt?” k?sis Miki. “Jah,” j?tkas v?sinud mees. “Ja see uuendus on ka esialgu t?iesti tasuta. Selle m?te tuli kasutajatelt. Paljud neist ?tlesid, et “naabrite” kohalolek ?ratas neis tungiva vajaduse inimliku suhtluse j?rele. Aga on v?ga oluline meeles pidada, et see on l?ppude l?puks k?igest praeguse teenuse edasiarendus ja kui see on teie jaoks ebamugav, siis pole mingi probleem see ?ra j?tta, nii et iga “naaber” l?heb oma tuppa tagasi, ja k?ik…” “Ei, ei. Pole t?esti vaja,” vastas Miki. “V?hemalt esialgu.” “Tore,” ?tles v?sinud mees. “Mul on hea meel, et te rahule j?ite. Me lisasime selle funktsiooni alles paar p?eva tagasi ja senine tagasiside on ?limalt positiivne. Muide, kui te soovite, siis seksifunktsioon on v?imalik blokeerida. Teate k?ll, juhul kui te tunnete, et see ei tundu sobiv v?i et asjad edenevad liiga kiiresti, v?i lihtsalt…” Miki ?ritas s?ilitada v?ljapeetud h??letooni. “Ait?h! Hetkel pole mul midagi selle vastu, aga kui peaks tekkima probleem, siis on hea teada, et selline v?imalus on olemas.” ??siti n?gi Miki unes Nata?at, ja kui ta ?les ?rkas, siis lamas Nata?a tema k?rval. Magas, suu lahti, nagu v?ike t?druk. Miki ei teadnud, mida naine unes n?eb. Ega sedagi, kas ta ?ldse und n?eb. Nata?a ilmumine Miki tuppa ja Miki ellu p??ras kogu ta elu pea peale, aga k?ige positiivsemas t?henduses. Miki ei m?letanud varasemast ikka veel midagi, aga n??d h?iris see teda palju v?hem. Kellel on vaja minevikku, kui olevik nii soe ja pehme on ning sind voodis kaissu v?tab? Hommikuti, kui Nata?a t??le l?ks, visandas ta pliiatsiga suurt tammepuud ja merd, mis sest, et merd kuskilt ei paistnud. Aga enamasti proovis ta joonistada Nata?at. Aja jooksul ?ppis ta paremini joonistama ja kui visand tundus eriti ?nnestunud, n?itas ta seda Nata?ale. Ja kuidagi l?ks Nata?al alati korda ?htaegu Mikile kompliment teha ja samas ?ksk?ikne tunduda. See oli ilus aeg. K?simused, kes Nata?a on, kes ta ise on, kuidas Nata?a suudab kuvatud ruumis ringi liikuda, samal ajal kui Miki kogu aeg ?ksi tuppa j??b, ei tulnudki talle ?ldse kunagi p?he. Ainult palju soojust. Ja kaisutusi. Ja nalju. Ainult ?levoolav ja k?ikeh?lmav tunne, et ta pole maailmas ?ksip?ini. Siis tekkisid t?lid. Nata?a hakkas r??kima, et Miki pole piisavalt auahne, et ainult tema k?ib t??l, et nad ei k?i kunagi v?ljas. Ja Miki oli enamasti vait. M?ne aja p?rast hakkas Nata?a aeg-ajalt t??lt hiljem koju tulema, ja kui see juba tavaliseks muutus, valis Miki telefonil klienditoe nulli ja sattus nohuse ninaga naise otsa. Too ?tles Mikile, et nende viimane uuendus on kasutajates tekitanud segaseid tundeid. Osa kasutajaid saab “naabritega” h?sti l?bi, ent osa ?ldse mitte. Miki oleks tahtnud talt k?sida, kas tuleb ette, et hoopis “naabrid” ei saa kasutajatega l?bi. Igatahes Nata?a puhul talle nii tundus. Aga selle asemel k?sis ta hoopis, kas tuleks k?ne alla, et tema taastusravi selles j?rgus lubataks tal oma toast v?lja minna, ja kui nohunina k?sis, miks ta k?sib ja kas toal on midagi h?da, siis vastas Miki, et ei ole, aga kui ta saab natuke v?ljas k?ia, siis tema meelest tuleks see tema suhetele “naabrinnaga” oluliselt kasuks. Nohunina lubas palve edasi ?elda, aga tema h??letoon polnud sugugi veenev. Tol ??sel Nata?a koju ei tulnudki. Koju j?udis ta alles j?rgmise p?eva ?htul ja heitis Miki voodisse nendesamade riietega, mida ta t??l oli kandnud, ja nad kallistasid. Nata?a s?rgil oli higi- ja suitsuhais k?ljes. “Meie sinuga ei saa enam omavahel l?bi,” ?tles Nata?a Mikile. “Ma arvan, et peame pausi tegema.” P?rast seda nad keppisid, nagu poleks midagi juhtunudki, Nata?a suudles Mikit ja lakkus teda ?le kogu keha. See oli meeldiv, aga Miki tajus seda ka h?vastij?tuna. Kui Miki ?les ?rkas, oli Nata?a kadunud. Seinast, millele oli kuvatud aken, millest avanes vaade suurele tammepuule, oli j?lle saanud lihtsalt sein. Kadunud olid ka nii teine aken kui ka Nata?a k??gi uks. Neli seina, mitte ?htki ust. Pruunis ?likonnas mees t?nas Nata?at kohvi eest. “Ma palun vabandust k?igi oma t??tavate k?simuste p?rast,” ?tles ta. “Ma tean, et teie puhul pole tegu tavakasutaja tagasisidega, vaid millegi hoopis emotsionaalsemaga, aga t?nu teie tagasisidele saame teenust miljonite teiste kasutajate jaoks parandada.” “Pole mingit probleemi,” vastas Nata?a hapu naeratusega, “te v?ite k?ike k?sida.” ?likonnas mees k?sis Nata?alt peaaegu k?ike: kui palju teda h?iris see, et “naaber” oma toast v?ljas k?ia ei saa, mida ta nimest “Miki” arvab ja kas ta tagantj?rele oleks eelistanud talle ise nime valida. Mil m??ral see, et naaber ei teadnud, et ta pole p?ris, erutust lisas, ning kas mehe m?lukaotus ja v?imetus iseseisvalt suhteid luua oli otsustavaks ajendiks, miks naine otsustas teenusest loobuda. Kui mees Nata?alt k?sis, kas tema ja Miki vahel oli tekkinud see, mida on kombeks m??ratleda “t?elise l?hedusena”, hakkasid Nata?al j?rsku pisarad voolama. “Ta oli t?iesti nagu p?ris inimene,” ?tles ta, “ja mitte kehalt. Hingelt. Ja n??d, kus ma enam rakendust ei kasuta, ma ju ei tea, mida te temaga ette v?tate. Ma loodan, et teda ei tapeta ?ra v?i midagi sellist. Kui ma peaks teada saama, et mina olen selle p?hjustanud, ei saa ma enam edasi elada.” ?likonnas mees pani oma higise k?e Nata?a ?lale, et teda rahustada, l?ks siis kraanikausi juurde ja t?i talle klaasi kraanivett. Naine j?i klaasi ?he hinget?mbega t?hjaks ja ?ritas s?gavalt hingata. “Teil pole vaja muretseda,” vastas ?likonnas mees talle naeratades. “Seda, mis pole kunagi elus olnudki, ei saa ju ka tappa. K?ige hullem asi, mis talle teha saab, on ta ?ra kustutada, ja “naabrite” puhul ma luban teile, et me ei tee isegi seda. Aga j?tame korraks selle asja k?rvale,” ?tles ta ja heitis pilgu kellale, “ja tuleme tagasi rakenduse p?hifunktsioonide, v?lismaailma avanevate akende ja teise tuppa viiva ukse kuvamise juurde. Kas nende kohta on teil etteheiteid?” Pimeduses viibides peaks aja jooksul pimedusega harjuma, aga Miki puhul l?ks peaaegu risti vastupidi. Iga m??duva hetkega n?is talle, et toas on j?rjest pimedam. Ta liikus seal k?sikaudu, p?rkas kokku selle v?hese m??bliga, mis tuppa oli pandud, kompis iga siledate seinte ruutsentimeetrit, kuni j?udis l?puks tagasi alguspunkti: neli seina, mitte ?htki ust. Ta libistas paremat k?tt m??da kirjutuslaua puitplaati, kuni leidis telefoni. Ta surus telefonitoru vastu k?rva ja valis nulli. Peale pika ja pideva tuututamise ei ?nnestunud tal teiselt poolt liini midagi kuulda. Halon?t. — Etg?r K?ret. Takal? bikts? ha-gal?ksia. H?vel Modi?n: Kin?ret, Zmor?-Bit?n, Dvir, 2018, a. 36 ad 46. © Etg?r K?ret. Avaldame autori loal. SAATEKS ETGAR KERET, kuulsamaid ja enim t?lgitud Iisraeli kirjanikke, on s?ndinud 20. augustil 1967. aastal Iisraelis Ramat Ganis ning elab Tel Avivis. Rahvusvahelise tuntuse ja menu saavutas ta 1994. aastal ilmunud teosega Kissingeri igatsedes (Gaagu?i leK?ssind?er; eesti k ilmunud Loomingu Raamatukogus (2019, nr 27–29) allakirjutanu t?lkes), mis rabas oma uudsusega, eelk?ige resoluutselt k?nekeelse stiili ja tabuteemade k?sitlemise t?ttu. L?hijutukogumiku T?rge galaktika ??rel (2018) eest, milles on ilmunud ka siin t?lgitud lugu “Aknad”, p?lvis Etgar Keret 2019. aastal Iisraeli prestii?seima kirjandusauhinna — Sapiri kirjanduspreemia, mis rahastab auhinnatud teose t?lkimist araabia keelde ja lisaks veel ?hte keelde, mille peab valima laureaat ise. Etgar Keret valis jidi?i keele, sest teda on olulisel m??ral m?jutanud jidi?is kirjutavad kirjanikud, nagu Isaac Bashevis Singer ja ?olem Aleihem. Ka oli jidi? vastupidi heebrea keelele — piibli, talmudi ja usutalituste keelele — a?kenazi juutide k?nekeel, v?ga mahlakas, paljude vande- ja v?gis?nadega, mida kasutati madalamates registrites, ning Etgar Keretitki paelub k?nekeel, millest on tulvil ka tema teosed. See valik on Etgar Kereti s?nutsi austusavaldus neile kirjanikele ning ka tema vanematele, kes oskasid m?lemad jidi?i keelt (jidi? oli Kereti isa emakeel; Kereti ema emakeel oli poola keel). Peaaegu k?ik Etgar Kereti jutud on realistlikud v?i v?hemalt algavad igati realistlikult, ent libisevad siis j?rsku fantaasia- v?i muinasjutumaailma. Kereti enda s?nutsi rebib too maagiaelement tegelase argip?evarutiinist v?lja ja sunnib teda v?tma vastu otsuseid, mis pole harjumusp?rased. N?nda suhtub tegelane ellu ja ?mbritsevasse maailma j?rsku palju terasemalt ja uudishimulikumalt kui varem, mil ta elul lihtsalt kulgeda lasi. Kirjanikku on oluliselt m?jutanud tema vanemad, kelle lapsep?lv m??dus Poolas v?ga traagilistes ja rasketes oludes, kuid kellest optimistlikumaid ja elujaatavamaid inimesi ta ei tea. Isa kujutlusv?ime ja oskus kujutlusv?ime abil kitsikusest ja abitusest ?le olla — n?iteks Teise maailmas?ja ajal varjas isa ennast koos vanematega ligi kaks aastat maasse kaevatud augu p?hjas — ?rgitaski Etgar Keretit kirjutama. Lapsep?lves tehti Etgar Keretile koolis ?lesandeks kirjutada, mille p?rast ta oma vanemate ?le k?ige uhkem on. Laisa poisina k?sinud ta isalt, mille ?le too ise k?ige uhkem on. Isa m?elnud t?kk aega ja ?elnud talle: “Iisraeli riigi s?nnist saadik olen ma v?idelnud kuues s?jas, k?igis neist jalav?elasena eesliinil, ilma et ma oleks ?htegi inimest haavanud.” Etgar Kereti meelest v?imaldab kirjutaminegi veendunult ja j?releandmatult v?idelda, ilma et lugeja sellep?rast traumapunkti satuks. Samas ei kirjuta ta enda s?nutsi selleks, et tegelikkust muuta, vaid vajadusest tegelikkusest p?geneda, iseenda tundma?ppimiseks ja v?imaluste katsetamiseks. Ta ei pea ennast lugejast targemaks ega leia, et ta teaks k?simustele vastuseid. Ta ei pea kirjutamist millekski praktiliseks. Kui kirjas?nal on v?gi, siis on see v?gi Kereti arvates v?ga n?rk, sest see saab muuta ainult seda, kes ise muutuda soovib. Kirjas?na pole karje, vaid sosin. Kaks teost, mis on Etgar Keretit k?ige rohkem m?jutanud, on Franz Kafka Metamorfoos ja Kurt Vonneguti Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristis?da. Muide, “Akende” naistegelase Nat??a nimi langeb heebrea keeles h??lduselt peaaegu kokku (vaid s?nar?hk langeb teisele silbile) s?naga nata?? (tegus?na nat??, mis on kokku kirjutatud sihitisk??ndes isikulise ases?naga), mis t?hendab “(meessoost) ta j?ttis (naissoost) ta maha”. P?hjalikumalt v?ib Etgar Kereti kohta lugeda allakirjutanu j?rels?nast “Tavaline patustaja” jutukogumikule Kissingeri igatsedes. Margus Alver J?RI MILDEBERG. T?hestikuet??did I (2021) Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/9-2021/akadeemia/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.