Peegeldused

Peegeldused Marcia Willett P?rast abikaasa surma ei tunne Cara end Londonis enam koduselt. Pikemalt m?tlemata m??b ta maja maha, s?idab Devonisse ja p??ab teha mingeidki tulevikuplaane. Londoni siginast-saginast p?geneb ka noormees nimega Cosmo. Ta avastab, et pingevaba elu kesk Loode-Inglismaa kaunist loodust on ootamatult ahvatlev, ise?ranis veel p?rast tutvumist kohaliku t?tarlapse Amyga. Aga kas Cosmo on ?dini aus? Ehk j?tab ta mainimata ?ht-teist olulist, mis temast Londonisse maha j?i? N??dsama ?likoolist tulnud Sam peaks astuma merev?elasest isa j?lgedes. Tulevik paistab justkui kindel – aga ometi tunneb Sam end ?sna pidetult. Taas kord on Marcia Willett p?iminud kokku haarava jutustuse sugulussuhetest, ammustest perekonnasaladustest ja inimlikust igatsusest. Marcia Willett on s?ndinud Somersetis. Noorena ?ppis ta balletti ja t??tas hiljem aastaid balleti?petajana. Kirjanikukarj??ri alustas ta viiek?mnendates eluaastates. Willettit on sageli v?rreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused p?imuvad kunagiste s?ndmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Seitse p?eva suvel” (2018) ja „Kojutulekud” (2019). Marcia Willett Peegeldused Originaali tiitel: Marcia Willett Reflections Bantam Press 2019 Copyright © 2019 by Marcia Willett © T?lge eesti keelde. Lii T?nismann, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Liisi Lees-Leesmaa Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5246-5 e-ISBN 9789985352908 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Vivienile Esimene osa ESIMENE PEAT?KK Linn ?rkab ja ringutab, v?tab ees ootavaks p?evaks hoogu. Pole liiklust. Pole turiste. Soe ja kuldne septembrihommik: piki suudmelahte heljuvad udur?balad, valged tiivad riivamisi otse vee kohal; puuv?rade baldahhiinid on varasest p?ikesevalgusest leekima l??mutatud. Buckley Streetil sulgeb Cara selja taga vaikselt eesukse, l?heb ?le tee ja astub kiiresti alla kivitrepist, mis on kohe Fortescue Inni k?rval. Peatudes hetkeks sadamasillal, heidab ta pilgu sadamast edasi, kaugema kalda siledate liivade ja metsaste abajate poole, p??rab siis hetketuju ajel ringi ja hakkab m??da Fore Streeti edasi astuma. Alla vee ??rde viivate astmete juures on v?ike reisipraam juba ootel ning Cara astub pardale, tasub s?idu eest ja l?heb edasi, et v??ris istet v?tta. Lisandub kohalikest elanikest t??les?itjaid, mootor hakkab popsuma ja sadamast v?ljuv praam v?tab kursi East Portlemouthile. Kummaline, m?tleb ta, kuidas maismaast vaid m?ne jala v?rra kaugenedes tunned kohe, et oled vaba, irdud reaalsusest. Ta vaatab korraks suudmelahe alguse poole, kus mere h?bedane ja siidine ihu k??nitub uduse, ebam??rase silmapiiri poole. Sadamasse on teel ?ks v?ike paat, hakkab v?ina s?gavama osa poole hoidudes ?letama ohurikast leetseljakut, mille h??dnimi on The Bar. Mootorim?ra vaibub tasaseks nurrumiseks, praam libiseb puitpontooni ??rde ja Cara v?tab sappa, et kaldale ronida, kui tema kord k?tte j?uab. Vaevalt saanud liivale astuda, j??b ta seisma ja l?kkab kingad jalast. T?us on tulekul, kuid kohe t?usuvee m?rgi juures on liiv talla all nii pehme. Kingad n?pus, astub ta m??da randa ja toetub siis poole n?kaga kivinukile. Kolmek?mne aasta jooksul, mis on m??das ajast, kui vanem vend Max siin Buckley Streetile maja ostis, paistab Carale ikka, et Salcombe ei muutu iial. Aeg kahaneb t?htsusetuks. Rannas istudes tuleb tunne, et ta polegi ?ksi, et Philip v?iks n??dsama randa m??da l?hemale astuda, et Cara ise ei m??nudki ehk Londoni-maja maha ja et tal v?iks endiselt olla koht, kus elada. Lained veerevad niiskele liivajoomele ning juba teist korda t?na hommikul tegutseb Cara impulsi ajel, k??rib teksaste s??red ?les ja ajab end jalule. L?heb veepiirile ja astub ettevaatlikult vette. Vesi tundub vastu ihu soe, Cara seisab paigal, tunnetab vee edasi-tagasi voogamist ?mber pahkluude ja vaatab, kuidas taamal aerutatakse jullaga ?he j?ele ankrusse j?etud jahi juurde. Peagi paneb ta kingad jalga ja s?idab praamiga tagasi Salcombe’i – Buckley Streetile, Maxi ja hommikus??gi juurde. Siin ja praegu aga j??b ta veel viivuks m?lestustesse; kuulab linnukisa, mere vaikset loksumist ja teispool j?ge ?rkava Salcombe’i h??li. Cosmo Trent s?idab neil Salcombe’i ?mbruse j?rskudel ja kitsastel k?lavaheteedel ?sna aeglaselt. Mitte et ta n?rviline oleks, vaid sellep?rast, et suisa iga taluv?rava juures v?i k??naku taga v?ib ?kitselt avaneda suurep?rane pildistamisv?imalus. N?e, j?lle! Imeline kompositsioon! Cosmo pidurdab ja tagurdab, et leida see k?ige ?igem perspektiiv. Leppade, viir- ja sarapuudega ??ristatud k?rgete kallaste vahel ulatub kitsukese abaja soolasev?itu riimvesi p?ris k?latee servani v?lja. Maja abaja kaldal on puude taga peaaegu peidus, kuid trepiastmed toovad maabumissilla juurde. ?le j?eharu viib puidust k?igusild ja kaugemal kaldal on kesk pilliroovarsi mutta torgatud silt: „Eravaldus. Kalastamine keelatud.” Kinnituskohast vastuvoolu triivinud v?ikese julla on t?usuvesi n??d logiseva jalgsilla alla kinni kiilunud. Allaj?ge vaadates n?eb graatsiliselt suudmelahe avaruste poole purjetavat luike. K?litsi istudes ja kaass?itja poolsest aknast v?lja vaadates tajub Cosmo tagaistmel mingit liikumist. Vilksamisi k?rvale vaadates n?eb ta endal Reggie pilku. Pikkade laperdavate k?rvadega raamistatud koeran?o pruunid spanjelisilmad oskavad vaadata ?htaegu nii kannatlikult kui ka etteheitvalt. „Vabandust, vanapoiss,” pomiseb Cosmo ja asetab fotoaparaadi autoistmele tagasi. „Pea meeles, mulle on siin k?ik alles uus. Sinule on muidugi k?ik juba tuttav. Sina oled harjunud.” Kui Reggie oskaks ohata ja silmi p??ritada, oleks praegu ?ige hetk. Cosmo naerab. „Sain vihjest aru,” ?tleb ta reipalt. „Koju siis koju.” Koju. Paar j?rgmist kuud on ta koduks kivist, puidust ja klaasist moodne imetegu. Elumajaks ?mber ehitatud k??n asub abajatipu l?hedal ning Cosmo armastab k??ni valgust ja avarust, raskeid puittalasid k?rge katuse all ja p?randast laeni ulatuvaid aknaid. Ta s?idab edasi, m?eldes asjaoludele, mis ta siia t?id: ?sjane otsus Londoni investeerimispanga riskianal??tiku t??st m?ned kuud puhata; kolleeg Alistairi jutt, et ta vanemad otsivad inimest, kes oleks n?us maja ja koera j?rele vaatama. „?ks naine lubas juba tulla,” r??kis Al, „aga korraga h?ppas alt ?ra, ja neil juba kruiis ostetud ja puha. Sulle seal kindlasti meeldiks.” Cosmo ja Al on s?brad juba viis aastat, sellest ajast peale, kui m?lemad ?likooli l?petamise j?rel pangas t??le asusid. Kui Ali vanemad kutsusid Cosmo prooviks Salcombe’i n?dalavahetust veetma, s?itsid nad Ali autoga Londonist kohale. Ali vanemad, ?sja pensionile j??nud ja oma unelmatekoju elama asunud, olid toredad, Reggie kuulekas ja heas?damlik, ja kiiresti sai lahendatud seegi probleem, et Cosmol pole autot. „Ema vana Suzuki peale on koerajalutaja jaoks volitus tehtud,” teatas Al. „Ja papsil on kohaliku veinikaupmehe juures arve avatud.” Ta naeris. „Kolm kuud kinnimakstud puhkust unelmate elukohas, semu. Kellele ei meeldiks?” Siiani pole olnud t?esti mitte midagi sellist, mis ei meeldiks. Kaks n?dalat maal, ja London muutub ebareaalseks. Kui Cosmo igal hommikul puutrepist alla laskub ning tohututest akendest seda igimuutuvat abajat n?eb, on suurlinna tormamist ja saginat, metroo k?ra ja kolinat peaaegu v?imatu ettegi kujutada. M??na ajal paljastub l?ikiv muda, sile ja pehme nagu iiris, veejoomel sammub h?behaigur ja n??klevad kajakad; t?usuajal on veepeegeldused nii ilusad, et v?tavad hinge kinni. Ilusa ilmaga joob Cosmo hommikukohvi ?uemurul, Reggie truult kannul. M?nikord koguni nii vara, et stseen on alles mustvalge. Seej?rel kerkib tohutute hallide pilvepatjade tagant aeglaselt v?lja p?ike ja kogu abajas teiseneb. Autoga s?ites m?rkab Cosmo n??d heki sees kuslapuu viimaseid kahvatuid ?iekobaraid, k?psevate p?ldmurakate ja viirpuumarjade roosakat ?hetust. Neli v?ikest p?llulappi, ?ksteisest hekkidega korralikult eraldatud, laotuvad k?nkan?lvale otsekui lipp. Iga p?llusiil on ise v?rvi: rammus ruske muld, kahvatukuldne k?rret??gastik, ereroheline rohi ja tuhmpruun pori. Cosmo pidurdab ja k??nitab end aknast v?lja, et veel pildistada. „Mis asja sa p?ev otsa teed?” p?rib Rebecca iga kord, kui nad omavahel r??givad. Rebecca l?bus h??l on uskmatuse ja sarkasmiga tembitud kokteil. Alltekst k?lab sedasi: „Milline t?ie aru juures inimene sellist igavust v?lja kannataks?” Cosmo ei lase end Rebecca kaugallutamiskatsetest m?jutada. Ausalt ?eldes on Cosmo ?sna ?llatunud, et Becksist nii v?he puudust tunneb, ja tema suureks kergenduseks pole Rebeccal kuigi palavat soovi maale teda vaatama s?ita. „Mul on liiga palju tegemist,” ?tleb ta, kui Cosmo teda n?dalavahetuseks k?lla kutsub. „Tead ju k?ll, mis olukord meil t??l praegu on.” Pisut k?rsitu vastus annab m?ista, et Cosmo peaks ometi aru saama, et hetkel ei maksa ettegi kujutada, nagu v?iks Rebeccal lootust olla t??asjade juurest minema p??seda. Rebecca on noorema astme k?rgem kohtuadvokaat ja praegu seob teda k?sist-jalust ?ks v?ga komplitseeritud juhtum, mis toob loodetavasti kaasa kiiduavaldused ja karj??rih?ppe. Kuigi Rebecca on selge s?naga ?elnud, et Cosmo v?iks hoopist?kkis tema juurde kolida, hoiab Cosmo oma v?ikest Hackney-korterit endistviisi alles. Neil on kahekesi koos l?bus, Rebecca on k?tkestav ja tark, ometi takistab mingi vaist noormehel end j??davalt siduda. Ta loodab, et puhkus puhub m?tted klaariks ja aitab selgusele j?uda. Cosmo p??rab Suzuki kitsale roobasteele, mis m??dub talumajast ja viib k??ni juurde. K??niga koos vahetas omanikku ka ribake ?hest p?llulapist, uue heki moodustamiseks on istutatud p??sastaimi ja noori puid. Cosmo s?idab v?ravast l?bi, pargib auto varjualusesse, kus on uluall ka tubli hunnik puunotte, ja ronib v?lja. Reggie h?ppab autost maha ja siirdub oma territooriumi ?le vaatama. Cosmo saadab koera pilguga ning naudib p?ikesepaistet ja rahu. Siin abaja kaugemas otsas on m?ned majad kobaras k?latee ??res, mis lookleb eemale, ?mber neeme ja edasi Salcombe’i, aga kedagi pole liikvel. Hommik on selge ja palav. Cosmo teab, et need suvej??nused ei j?? kuigi kauaks p?sima. V?ib-olla, kui ?htud pikenevad ja l??netuuled toovad vihma, hakkab siin pikapeale ?ksildane ja masendav tunduma, praegu aga toob ta Reggie jalutusrihma ja nad k?nnivad Salcombe’i. Cosmo istub ?lle ja v?ileivaga pubi ette p?ikese k?tte ning vaatab laevukesi. Ta m?tleb Alile ja naeratab: kellele ei meeldiks? Cosmo ja Reggie ronivad aiatrepist alla k?lavaheteele ja asuvad r?nnakule ?mber neeme. Jullad kiiguvad kinnitustrosside otsas, t?us ja m??n hakkavad peagi vahetuma, ?ks luik teeb abajal suure kaare ja ta v?imsad tiivad peksavad veepinna udupihuks, nii et laialipaiskuvad pritsmed s?delevad p?ikesevalguses. Reggie asjatab eespool, kiikab aeg-ajalt tagasi vaadata, uurib, kas Cosmo ikka jaksab sammu pidada, ja seisatab, et teda j?rele oodata. „Vabandust,” ?tleb Cosmo, kiirustab koerale j?rele, paneb telefoni taskusse tagasi ja kahetseb, et fotoaparaati kaasa ei v?tnud. Paadidokist m??dudes haagib Cosmo Reggie jalutusrihma kaelarihma k?lge ja sedasi teineteise k?rval astudes p??ravad nad Island Streetile. Cosmot suisa lummavad need vanad paadidokid ja purjet??kojad, soola-, laki- ja t?rval?hn ning ebatavalised poed ja kohvikud. Suurem jagu suvek?lalisi on haihtunud, aga ?mberringi on endiselt rahvast, inimesed naudivad p?ikesepaistet, s??vad rannas pirukaid, l??vad Fore Streetil aega surnuks. L?unat s??a oleks vara ja Cosmo otsustab Fore Streeti kohvikus topeltespresso v?tta. ?ues on k?ik lauad h?ivatud, aga sees ruumi veel on, niisiis s?tib ta Reggie paigale ja l?heb leti juurde joogipoolist tellima. Teenindajad on s?bralikud, paistab, et teda tuntakse siin juba ?ra, ?ks eakas mees naeratab ja j??b enne uksest v?lja astumist korraks seisma, et Reggiet patsutada, nii et Cosmo tunneb end juba ?sna kohaliku elaniku moodi. Istet v?ttes j??b Cosmo m?tlema siinse s?braliku ?hkkonna ?le, kuidas v??radki ?tlevad ?ksteisele naerun?ol „tere hommikust” v?i avaldavad ilma kohta arvamust. Tema pole silmside ja viisakuss?nadega harjunud ning talle meeldib see lahke meel ja reipus. Naeratama panevad ka k?rgemal rippuvale tahvlile kriidiga kirjutatud s?nad „Dolce far Niente”. „Magus j?udeelu” sobib siin valitseva meeleoluga suurep?raselt kokku. Avatud uksest silmitseb ta p?ikesepaistelist t?navat ja p?gusaks hetkeks vaatev?lja sattuvaid inimesi ning juurdleb, kas Becksile v?iks siin meeldida. Ilma kindla tegevusplaanita muutuks Rebecca rahutuks: mobiil andku teada, kuhu tuleb minna, mida vaadata, millistes galeriides k?ia. „Magus j?udeelu” pole Becksi stiil. ?ht?kki varjab p?ikese ?ks kohvikuk?lastaja, esialgu k?igest siluett ukseava ereda ?uevalguse taustal, ja siis, kui t?druk kohvikusse sisse astub, on teda juba selgemini n?ha. Pikad tumedad lokkis juuksed on arvukate l?ksudega ?les pandud ja seljas on tal v?rviplekilised valged tunked. Leti tagant h?ikab keegi talle tervituse ja t?druk naeratab vastu, vaatab ringi ja juhtub Cosmole p?gusalt otsa vaatama. Cosmo kummardub Reggiet silitama, ta ei taha j?tta muljet, nagu vahiks ta t?drukut ?ksisilmi. Lauda j?uab ta espresso, uute sisseastujatega kaasneb kohvikus v?ike sagin ja t?druk lahkub, j?udnud topsit?ie kohvi kaasa osta. ?kitselt miskip?rast pettunud Cosmo r??pab s??mukehaaval oma kohvi, rudjub Reggie k?rvu ja naaldub mugavledes toolikorjule. * K?rvallauast j?lgib teda pilguga Cara. N?inud noormeest uksest sisse astumas, tabas teda vapustusj?nksatus, mis pani s?dame kiiresti p?ksuma. Kui imelik, et ligemale nelik?mmend aastat hiljem toob see v??ras k?hn elegantne nooruk talle nii eredalt meelde Giovanni. Noorukil on Joe t?mmu itaallaslik jume ja kummaliselt tuttav energia; Giovanni graatsilised liigutused ja naeratusvalmis lai suu. Cara kergitab r??pamiseks tassi, hoides seda kindluse m?ttes m?lema k?ega, k??narnukid laual. Ikkagi kipuvad k?ed pisut v?risema ja ta paneb tassi v?ga tasakesi lauale tagasi. Ta m?letab Joe v?ikest Fiati, mis nad Fiumicino lennujaamast tuhatnelja kohale s?idutas, palavust ja iha, seksi k?rge korruse magamistoas, mille aknast n?gi ?le terve linna … Ta klammerdub neisse m?lestustesse ja n?eb, et noormees, kes ei ole Joe, vaatab vahepeal tema poole. Aastate jooksul sisse juurdunud distsipliin annab tunda ja Cara l?dvestab lihaseid, l?kkab ?lad sirgu, kergitab l?uga ja naeratab noormehele viisakalt. Noormehe vastunaeratus on s?bralik ja muhe ning ta osutab kriidiga kirjutatud s?numile talal oma pea kohal. „Dolce far Niente,” tsiteerib ta. „Ma armastan seda.” Et noormehe esimesed s?nad kostavad just itaalia keeles, on j?rjekordne vapustus, aga Cara s?ilitab enesevalitsuse ja noogutab. „Sellega on k?ik ?eldud,” n?ustub ta. „Millest ma j?reldan, et oled siin puhkust veetmas.” „Umbes nii,” vastab noormees ja osutab jalge ees lesivale koerale. „Hoian paar kuud majal ja koeral silma peal. Ja sina? Veedad ka puhkust?” „Umbes nii,” ahvib Cara teda meelega j?rele. „Olen oma vennal Maxil k?las. Maxil ja ta naisel on juba aastaid Salcombe’is maja ja p?rast pensionile j??mist tulidki nad siia elama.” „Siin on vahva, mis?” ?tleb nooruk peaaegu igatsevalt. „T?hendab, ?ldse pole nii nagu Londonis.” „Seda k?ll,” n?ustub Cara l?busalt. „Salcombe pole kohe kindlasti ?ldse nagu London. Eriti h?sti m?rkab seda siis, kui talv kohale j?uab. Aga k?llap oled selleks ajaks juba suurlinna tulede man tagasi.” Koer ajab end kohmakalt istuli, s?bralikust vestlusest julgustatud, ja Cara k??nitub pruune siidiseid k?rvu paitama. „Ta nimi on Reggie,” teatab noormees varmalt. „Ja minu nimi on Cosmo.” Cara hoiab pea maas, silitab Reggiet, ei tahaks oma nime ?elda, kuid teab, et peab s?bralikkusele s?bralikkusega vastama. „Ja minu nimi on Cara,” ?tleb ta. „Cara.” Noormees naerab r??msalt. „Meil on siin p?ris itaaliap?rane hommik, eks ole?” h??atab ta. „Kui kummaline, ehkki isa poolt on meie perel Itaaliaga side t?itsa olemas.” Cara tunneb ?kilist paanikakihvatust, aga ?nnekombel ajab naise t?helepanust julgustatud Reggie end n??d jalule, liputab saba ja p?hjustab laudade vahel pisut segadust. Cosmo t?useb p?sti. „Peaksin vist minema hakkama,” ?tleb ta. „Loodetavasti kohtume varsti j?lle.” „Loodetavasti,” vastab Cara. Cara saadab teda pilguga ja v?tab siis tassi uuesti pihku. Kohv on peaaegu k?lm, aga ta ei hooli, r??pab v?ikeste s??mukestega, surub t?ie hooga peale t?kkiva paanikahoo s?mptomeid alla. Viimasel paaril kuul, Philipi surmast saadik, juhtub seda temaga tihti. Philip oli ta pelgupaik, ta kalju, ta vanden?ukaaslane; ligemale nelik?mmend aastat hoidis Philip peeglit, mis peegeldas Cara elu. „Meil on vaja, et teised meid n?eksid, siis usume, et oleme olemas.” Cara ei m?leta, kust ta seda luges, aga usub, et see on t?si. Kes talle n??d peeglit hoiaks? Cara joob kogu kohvi ?ra. Meeles on Giovanni, see, kuidas ta ?tles talle alati „Cara, Cara” – „kallis, kallis” – ja Cara ?tles talle alati „Joe”. Nad tutvusid ?he Cara s?bra peol Kensingtonis. Cara oli siis peaaegu kaksk?mmend ja Giovanni neli-viis aastat vanem. Mehe s?brad ja perekond olid veinieksport??rid, nad olid elukogenud, palju reisinud ja nendega oli v?ga vahva. Inglise keelt r??kis Giovanni ladusalt ja kui tema ?ritas oma v?ikest itaalia keele s?navara kasutada, puhkes mees naerma ja ?tles, et k?ige t?htsam s?na on Cara nimi. Kui k?tkestav Giovanni oli: kui kerge oli temasse armuda. Cara l?kkab t?hja tassi eemale. M?tted, mida on endale kaua aega keelatud, ajavad n?rvi. Need tabasid teda ootamatult, tarvitses vaid korraks valvsus minetada. Ikka veel pole ta harjunud ?ksi olema, nii et pole mitte kedagi, kellelt n?u k?sida v?i kellega aru pidada, ja see tundub nii imelik: nii ?ksildane. Kohvikus on juba p?ris palju rahvast, Cara v?tab koti ja t?useb. Ta l?heb k?igepealt saia ostma ja siis koju Maxi juurde. Max seisab uksel, mille kaudu p??seb k??gist v?ikesele r?dule, ja vaidleb telefonis abikaasaga. „Ainult m?neks n?dalaks, Judith, kuni ta leiab endale koha, kus elada. Taevas hoidku, niipaljuke me ikka v?ime tema heaks teha.” „T?iesti vastutustundetu,” vastab Maxi naine teravalt. „Mida ta siis teeks, kui sind k?ep?rast ei oleks?” „Aga ma olen.” „Nii v?i naa, mulle sellised t?htajatud kokkulepped ei meeldi. T??piline Cara. Ja pane t?hele, mida ma ?tlen: ta j??b kindlasti palju kauemaks kui m?neks n?dalaks.” Judithi h??l on jultumuseni kindel, ?rritatud, ja Max ohkab sisimas, vaadates, kuidas Cara otse r?du all Fortescue Inni k?rval asuvast trepist ?les ronib. „Olen n?us, et ideaaljuhul oleks ta endale midagi valmis vaadanud,” n?ustub ta rahumeelselt ja t?mbub k??ki, et Cara ta juttu ei kuuleks. „Aga maja l?ks nii kiiresti m??ki. Philipi suri v?hem kui aasta aega tagasi ja Cara ei jaksa veel t?isk?iguga edasi kihutada. Anna talle ometi aega, jumalap?rast. Mis siis sealpool ka uudist?” T?helepanu hajutamisest on abi. Judithi h??l pr??ksub edasi, naine kannab ette olukorrast Oxfordis, kus nende rase minia ?sja pahkluu murdis. Poeg Paul peab v?lismaal loenguid ning Judith ruttas Freya ja kaheaastase pojat?tre eest hoolitsema. Maxi ettepanekust kaasa tulla Judith keeldus. Just naine peab olema see hea haldjas; praktiline, v?imekas. Max kui abitu isane oleks vaid t?liks jalus. Ja takkatippu veel Oscar, must labrador, kes on praegu k??gip?randal sirakil ja magab kui nott. Oscar poleks Jericho v?ikeses ridaelamus sugugi teretulnud. Max on harjunud Judithi pidevate meeldetuletustega, kui h?sti naine k?igega toime tuleb, kuidas ta pidi merev?elase naisena k?ik need aastad ilma Maxi abita hakkama saama, nii pideva kolimise, otsuste langetamise kui ka poiste kasvatamisega. N??d, pensionil olles, on Max hoolas lugupidamist ilmutama. Ehkki ta tahaks v?ga n?ha poja peret, eriti v?ikest Poppyt, saab Max aru, et oleks praeguste asjaolude juures de trop , ta tunneb end korraks s??digi, et hing on kerge ja et ta on Oscari olemasolu eest t?nulik ja et m?te Caraga m?nusalt aega veeta teeb suurt r??mu. Olgu nad m?lemad kui tahes vanad, Cara j??b alati tema ?ekeseks, kaheksa aastat nooremaks pisi?eks; selleks v?ikeseks t?drukuks, kes internaatkoolist koju tulnud venda pikisilmi ootas ja keda tuli jamadest v?lja p??sta. Igal n?dalal kiirustas isa nende suurest vanast majast Sussexis Citysse t??le ja armukese juurde, samal ajal kui eraklik ja d?sfunktsionaalne ema p??dis masendust d?innipudelisse uputada. Koolis muretses Max kogu aeg Cara p?rast, hooletusse j?etud ?de oli ema nutu- ja tujuhoogude vintsutada. Ema suri, kui Cara oli ligemale neliteist ja Max kaksk?mmend ?ks. Max oli siis Dartmouthi Kuningliku Merekolled?i kadett. Philip Grey oli ta l?him s?ber, ja kuigi Philip l?ks edasi Cambridge’i ja siis v?lisministeeriumi, oli ta sellest hoolimata alati valmis osa puhkusest Sussexis veetma. M?lemale meeldis Carat koolis vaatamas k?ia ja teda v?lja teed jooma viia, ja kui t?druk juba veidi vanemaks sai, ta poistest s?prade tausta uurida; Carat teatrisse viia, kui ta Londonis oli. Maxist oli ?sja saanud major, tuumaallveelaeva insener, ja rase Judith ootas nende teist poega, kui Cara ja Philip abielluda otsustasid. Philip oli Roomas Briti saatkonna esimene sekret?r ja Cara napilt kaksk?mmend ?ks. Max oli juba suurema osa ajast merel ja tundis tohutut kergendust teadmisest, et Cara eest hoolitsetakse ja tema enda s?prus Philipiga j??b veel kindlamalt p?sima. Ta tunneb Philipist puudust. „H?va, saada neile k?igile minu poolt tervisi,” ?tleb Max Judithile, kui saab viimaks v?imaluse midagi ?elda. „Freya on kindlasti v?ga r??mus, et sa tema juures oled. Mina v?in ka tulla, kui mind vaja on.” Max kuuleb all avanevat ust ja Cara h?iget: „Tere, j?udsin tagasi,” l?petab k?ne ja ootab, et ?de trepist ?les j?uaks. Cara ??bib ?hes esimese korruse magamistoas. Maja paikneb kolmel tasapinnal, elutuba on k?ige ?lemisel korrusel, sest just k?rgelt avaneb parim vaade ?le kogu suudmelahe; k??k ja suurim magamistuba on teisel korrusel ning esimesel korrusel on kaks magamistuba, vannituba ja majapidamisruum. Trepp kerkib otsejoones suurde k??ki ja Max ootab Cara ilmumist. „Kohvi j?id?” k?sib ta. „Kas sul oli meeles saia tuua?” „Jah, m?lemad vastused on jah,” vastab ?de trepist ?les ronides. „Tore on j?lle Salcombe’is olla, Max. Ait?h, et lubad mul siin natuke aega elada.” Philipi surmast saadik saavad nad esimest korda veidi pikemalt koos olla, ja ?ht?kki tunneb Max kerget ebamugavust. Ta polnud m?elnudki, et peaaegu iga lause v?ib n??d saada varjatud t?henduse v?i kuidagi imala varjundi. „Vahva, et sa siin oled,” ?tleb ta ?ele. „Saad pisut hinget?mbeaega, kuni otsustad, kus sa elada tahaksid. Londonisse j??da sa ilmselt ei tahtnud, ja mina seda sulle k?ll pahaks ei pane.” Cara asetab saiakoti lauale ja kummardub Oscarile pai tegema, loom kergitab korraks pead ja ta saba p?ntsutab vastu p?randat v?ikese tervitusmarsi. Cara astub r?duukse juurde ja toetub vastu piita. Maxile turgatab p?he, et Cara ei astu kunagi r?dule, ja ta vaatab ?de uudishimulikult. ?de paistab m?ttessevajunud; n?rviline. „Nojah,” vastab Cara hetke p?rast. „See maja oli hea investeering ja osutus v?ga kasulikuks, kui saime vahepeal kodumaile tulla, nii nagu ka siis, kui Philip pensionile j?i. Ta armastas kirglikult teatrit, ooperit ja ?ldse Londonit, aga minul seal kodust tunnet miskip?rast ei tekkinud. V?ib-olla olen s?dames maat?druk, ehkki ma ise ka ei tea, kus ma ?ieti elada tahaksin. Totter ju oli maja nii k?hku maha m??a, aga nii head v?imalust ei saanud ometi raisku lasta.” Cara paistab endistviisi ?sna hajevil, justkui ?mbritseva maailma k?ljest lahti seotud, ja Max kiirustab teda reaalsusse tagasi tooma. „V?iksid endale m?neks ajaks midagi ??rida,” soovitab ta, „kuni sa j?rele m?tled. Kiirustada pole m?tet. Ehk juhtud siinkandis m?ne elamise peale, mida tahetakse talveks ??rile anda.” Seepeale p??rab ?de pead ja vaatab Maxi poole, silmis l?bus s?demeke. „Judithile see meeldiks,” nendib ta. „Mis sa n??d,” ?tleb Max k?hku. „Temal pole sellest midagi.” Aga hea on n?ha Cara silmis tuttavat vallatut vilgatust, kurbus selleks korraks eemale peletatud. Teksap?kste peal kannab Cara pikka sinist teksariidest pluus, jalas tenniseid, ja et ta on nii v?ike ja ?bluke, l?hikestes heledates juustes vaevu pisut halli, siis paistab ta uskumatult noor. „No muidugi,” oli Judith n?hvanud, kui Max juhtus kord Cara nooruslikku v?limust mainima. „Ta oli ju diplomaadi naine, reisis kogu maailmas ringi, elas saatkondades head elu ega saanud lapsigi, kelle p?rast muretseda. M?ni ime siis, et vanus ei paista n?ost v?lja. Ega ka k?itumisest. Kahjuks.” Pidi see ka nii minema, m?tleb Max, et Judithist ja Carast s?pru ei saanud. See teeb n??d elu ?ige raskeks. „Aga ??rimine on k?ll hea m?te,” lausub Cara m?tlikult. „Ehk ?nnestuks p?ris kiiresti midagi leida, saaks sul kaelast ?ra.” „Pole vaja sellist juttu r??kida,” ?tleb Max pahaselt. „Tore, kui saan sinuga koos olla, eriti n??d, kui Philip …” Ta l??b kogelema, saades aru, et v?ib omadega rappa minna, ja Cara hakkab naerma. „Kallis Max,” ?tleb ta. „Sa oled maailma parim vend ja ma olen nii r??mus, et sa mul siin oled, jah, ja n??d ?tlen ma otse v?lja: mul on nii hea meel, et Judithit siin ei ole. Kahekesi on paras, kolm oleks liiast. Noh, nii et praegu olen k?ll r??mus, et saame lihtsalt kahekesi olla. Aga mul pole plaanis sind l?psta. L?hme netti, vaatame, mis siin ??rile on anda. Need elukohad ei pea tingimata just Salcombe’is olema. V?ivad olla ka n?iteks Dartmouthis.” Cara ennistine hajevilolek paistab j?ljetumalt kadunud. Max toob kuuldavale vaikse kergendusohke ja l?heb s?learvutit tooma. Cara vaatab venna poole. Kui Max k??gis laua ??rde istub ja s?learvuti lahti teeb, juurdleb Cara, kuidas tol noormehel, Cosmol, ?nnestus rebida kaas m?lestustelt, mille Cara juba aastaid tagasi hoolega ?ra peitis. Oli asi ehk ebatavalises sarnasuses: nooruki liigutustes, energias, naeratuses? Selles itaaliakeelses lauses? Ja ehk on Cara ise eriti kaitsetu just n??d, kui Philip on surnud? Mees seisis Cara ja mineviku vahel, kaitsvalt ja kindlust sisendavalt. Teineteise saladusi sai hoitud nii palju aastaid. N??d on Cara ?ksi, ehkki tal on Max. Ta uurib venda, kes guugeldab kinnisvaraobjekte, torutab huuli ja laseb h??letult vilet. „Paar huvitavat siin ikka on,” ?tleb ta. „Tule, vaata.” Cara astub l?hemale ja seisatab venna k?rval, m?eldes ise, kuidas reageerida, kui peaks Cosmot j?lle n?gema, mis juhtub linna v?iksust arvestades peaaegu et kindlasti. J?rgmisel korral on ta selleks ootamatuks kohtumiseks v?hemalt valmis. Ta kummardub l?hemale, ?ritab keskenduda Maxi osutatud majadele, aga m?tted on endiselt Cosmol. Ja m?lestustel Joest: kuidas nad tantsisid ??klubides ja pidudel, s?id hubaselt initiimseid ?htus??ke v?ikeses Itaalia restoranis, kus Joed koheldi otsekui printsi, ja nautisid Joe s?bra korteris kirglikut ja p?nevat seksi. Kui kiiresti ta Joesse armus, nii valmis uskuma, et see on suurim asi kogu elus. Kui l??dud ta oli, kui Joe Itaaliasse tagasi l?ks. „Kas k?ik on korras?” Max vaatab tema poole ?les, kulm murest pisut kortsus. „Jah,” vastab Cara ja v?tab end kokku. „Jah, ikka.” Ta osutab ekraanil suvalisele majale. „See paistab t?itsa kena. Mis selle kohta ?eldud on?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=66224809&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.