Venemaa ja ?igeusk

Venemaa ja ?igeusk Arne Hiob ?igeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles tr?kis ilmunud palju. K?esolev raamat soovib pisutki t?ita seda l?nka Venemaa ajaloo k?sitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud m?ista p??dev l?henemine. Mida on meil ?ppida Venemaast ja ?igeusust? Mida ?tleb ateismiperiood kommunistliku v?imu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata j?tta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks. Arne Hiob Venemaa ja ?igeusk Toimetanud K?llike Evartov K?ljendanud ja kujundanud Liisa Maria Murdvee Esikaanel Verelunastuse kirik Peterburis (valminud 1907, taasavatud 1997) © iStockphoto Tagakaanel Arne Hiob Illimar Toometi foto © Kirjastus Gallus ja Arne Hiob 2021 www.kirjastusgallus.ee ISBN 978-9949-668-55-7 e-ISBN 9789949668564 Eess?na Venemaa ajalugu ja selle paljurahvuseline taust Kas Venemaa ja tema ajaloo kohta pole juba piisavalt kirjutatud? K?llap on, kuid see ei kehti eesti keeles ilmunud ?igeusuga seotud teoste kohta. Nikolai Nikolski „Vene kiriku ajalugu” k?sitleb teemat negatiivselt ning arvestab kiriku v?ljasuremisega N?ukogude Liidus. Kaido Jaanson kaalub artiklis „K?simus Venemaa?” tulevikuk?simusi p?rast NSVL lagunemist, j?tab aga v?lja religiooni, t?psemalt ortodoksi kristluse ehk ?igeusu. Religiooni k?simus on aga alates XX sajandi l?pust t?usnud aktuaalseks, seet?ttu soovib k?esolev raamat pisut t?ita ?igeusuga seotud l?nka Venemaa ajaloo k?sitlemisel. Venemaast kirjutades tasub eestlasena heita pilk ka soomeugrilaste saatusele laiemalt. Viimaste puhul ei v??rtusta allakirjutanu mingil juhul meie h?imlastega seostatud paganlust. Paganlus ehk rahvausk (ladina paganus = maaelanik) t?hendab ?ldiselt iganenud uskumusi ja m?toloogiat – ebausku, mille Euroopa vaimsed j?ud kristluse tulles h?lgasid. Uuesti kerkinud uuspaganlus on seega usk allpool taset, mille puhul soomeugrilased ei ole paremad ega halvemad teistest. Pean kristlust maailma rahvaste ?nnistuseks ega kiida heaks eestlaste kujutamist paganluse viimaste kaitsjatena. Piinlik on m?nede kaasmaalaste uhkustamine oma ateismiga. Meie vanavanemad olid kristlased, kes maeti luterlikele kalmistutele. Eesti taasiseseisvumine algas Hirvepargi miitinguga aasta enne seda, kui Venemaa t?histas 1000 aasta t?itumist ristiusustamisest (988–1988), millele j?rgnes N?ukogude Liidu kokkuvarisemine. Kogu Venemaa ajalugu v?ib vaadelda vastandumisena l??nele ja kinnihoidmisena ?igeusust. Kuidas see kujunes? Mida ?tleb see meile, kes elame ajalooliselt luterlikus kultuuriruumis? Mida v?ime ?ppida ?igeusult? T?en?oselt j?udis kristlus meile esmalt venelaste kaudu, ka praegu on meil ortodokse sama palju kui luterlasi. Venemaa ajalugu periodiseeriti varemalt valitsejate j?rgi. Seda tegi ka veel vene ajalookirjutuse isaks loetud Nikolai Karamzin (1766–1826). Geniaalne klassik Vassili Kljut?evski (1841–1911) l?hkus selle traditsiooni, hakates perioode eraldama olude muutumise ja otsustavate s?ndmuste p?hjal. Ajalooperioodide m??ratlemisel ajaloolaste arvamused k?ll m?neti erinevad, kuid murranguliste s?ndmuste suhtes ollakse ?sna ?ksmeelel: Kiievi Venemaa, mongoli-tatari ?lemv?imu ajastu, Moskva tsarismi ja patriarhaadi teke, Peeter I reformid ja l??nestumine, N?ukogude periood ja Putini Venemaa ning globaliseerumine. Venemaa eellugu v?ib alustada apostel Andreasega, keda ?igeusklikud peavad ka Venemaa apostliks. Nimelt olevat ta kirikuisa Eusebiose teatel kuulutanud evangeeliumi Musta mere p?hjarannikul Sk??tias, arvatavasti kreeka kolooniates Krimmis. Sk??te peetakse ?ldiselt l?hisugulasteks iraanlastega, kes L?una- Vene steppidest ida poole suundusid. Vanemal ajal aga kasutati nimetusi ka laiemalt: Sk??tiaks nimetati Mustast merest p?hja poole j??vaid alasid ja sk??tideks k?iki sealseid elanikke. Kreeka kroonikakirjutaja Leo Diaconus, keda tsiteerib J?ri Kot?inev, nimetab X sajandi l?pus B?tsantsiga s?dinud Kiievi riigi venelasi Tauria (s.t Krimmi) sk??tideks, lihtsalt sk??tideks ja russideks. Vastavalt samastab vanavene traditsioon slaavlased sk??tidega, kes Musta mere ??rest p?hja suunas r?ndasid ja hakkasid ennast Ilmeni j?rve juures slaavlasteks nimetama. Arheoloogia andmeil on leitud j?lgi slaavlastest Pihkvas juba alates V sajandist ja Novgorodis alates VIII sajandist. Ajalooliselt on teada, et sk??did segunesid teiste Musta mere p?hjarannikule tulnud rahvastega ja kui Krimmi piirkonda tunginud goodid III sajandil sk??tide riigi h?vitasid, kadus ka nende nimi. On m?eldav, et osa sk??tidest liitus p?hja pool slaavi etnogeneesiga, millest kasvasid siis ka p?rimused. Et Sk??tia on Venemaa jaoks „prehistooria” ehk eelajalugu, v?idab ka Ivan Iljin, kes kirjutas Teise maailmas?ja ajal ?veitsis eksiilis viibides l??nes levinud ?levaate vene kultuuri olemuse ja omap?ra kohta. Igatahes kirjutab metropoliit Pitirim veendunult Krimmi ehk Tauria sk??tide kohta: „Slaavi keelt k?nelnud tauro-sk??did kuuluvad venelaste esivanemate hulka. Kreeklased nimetasid neid „russideks”. Esimese Venemaa h?imuna v?tsid nad vastu kristluse (enamik neist VI–VIII sajandi paiku).” Kristliku Venemaa alguses seisab apostel Andreas, kelle Jeesus kutsus oma j?ngriks k?ige esimesena (Jh 1:37jj). Apostli misjonit?? viljad kasvasid edasi Hersonesoses ja teistes Krimmi kreeklaste linnades. „Vene alade esimeste p?hakute hulka loeb Vene ?igeusu Kirik Hersonesose seitse m?rterpiiskoppi,” kes tapeti Rooma keisri Diokletianuse ulatusliku tagakiusamise k?igus IV sajandi algul. T?helepanuv??rselt r??gib metropoliit Vene alade p?hakutest ja Venemaa h?imudest, mis sobib ajalooliste andmetega, et venelased kujunesid erinevate rahvaste ?hinemisel, kandes tervikusse eri p?ritoluga traditsioonid. Nii pole ka liialdav r??kida kristliku Venemaa algusest juba Krimmi kreeklaste ja sk??tide ristiusustamisega. Ajalugu ongi suuresti selline, nagu seda m?letatakse ja seoseid tagantj?rele esile t?stetakse. K?esoleva teose ekskursid avavad ?igeuskliku Venemaa k?sitlemises laiemaid perspektiive ja s?vendatud temaatikat. Raamatu lisas on esitatud l?hike tekst arhimandriit Rafail Karelinilt, kelle v?ljendusviis on t?siselt ortodoksne. Endiselt tasub lugeda ajakirjas Akadeemia (1989–1990) j?rjejutuna ilmunud Nikolai Berdjajevi teost „Vene kommunismi l?tted ja t?hendus”. Samuti v?ib soovitada allakirjutanu raamatut „Vene religioonifilosoofia l?hi?levaade” (2013). V?ljend „M?stiline Venemaa” v?ib k?lada positiivselt. VENEMAA JA ROMANIA B?tsantsi ajastu Venelased on slaavlased, kuid juba nende riigi alguses kerkib rahvaste paljususe element. Vana-Vene riigi kujunemisel ?hinesid slaavilik ja soomeugrilik ning t?rgi-tatari komponent, saades impulsse skandinaavlastelt, kuid k?ige otsustavamaks kujunes B?tsantsi ehk Romania p?rand, mis pani aluse Venemaa omap?rale. B?tsantsi nimetus seondub Vana-Kreeka linnaga, mis asus hilisema Konstantinoopoli (praegune Istanbul) kohal Bosporuse v?ina ??res ja levis nimetusena renessansiajal. B?tsantslased ise kutsusid oma riiki Romaniaks ja endid romealasteks, sest oldi Rooma j?rglased. 330. aastal viis keiser Constantinus pealinna Roomast kreeklaste alale Bosporuse ??res (Milaano edikt 313. aastal pani aluse ristiusustamisele) ja uut pealinna Konstantinoopolit hakati k?sitlema Teise Roomana. Kiievi-Vene kujunemine – slaavlased, soomeugrilased ja rjurikud Slaavlaste ?rgkodumaa h?lmas Kiievi ja Varssavi vahelise ala, kust nad aegamisi levisid k?igis suundades, t?ites germaanlaste poolt mahaj?etud L??nemerest l?una poole j??vad alad, seej?rel Balkani poolsaare. Kirde suunas toimus segunemine soomeugrilastega, mis sai suurema hoo sisse alates VIII sajandist, nii et kadusid terved rahvad. Soomeugrilaste osa Vene riigi tekkel on m?rgatud ammu, selle ?le on vaieldud, kuid uuemal ajal on leidnud see ?ha enam kinnitust ja tunnustust. Idagooti kroonik Jordanis mainib 551. aastal gootide poolt alistatutena arvatavasti merjalasi ja mordvalasi (merens, mordens). Soomeugrilaste alade minemist slaavlaste k?tte reedavad s?ilinud kohanimed, seda kinnitavad p?rimused ja arheoloogia. Ka T?nu Esko Tartu ?likoolis kaitstud doktorit?? kinnitab, et l?tlased ja loodevenelased on eestlastele geneetiliselt l?hemal kui soomlased. See oli ka varem teada, „ent seekordne uurimus n?itas meie geneetilisi suhteid nii s?vitsi esimest korda”, v?idab Esko. „XIII sajandist on meid valitsenud nii sakslased, rootslased, poolakad kui ka venelased,” mis on kujundanud meid geneetiliselt sarnasemaks baltlastest ja slaavlastest l?hinaabritega, ehkki soomlastega s?ilis tugev keelesugulus. Uuemalt t?endavad ka eesti ja vene teadlaste poolt ?hiselt ette v?etud geneetilised uurimised soomeugrilaste slaavistumist: „P?hja-Venemaal elavad venelased p?lvnevad tegelikult keelt vahetanud soome-ugri rahvastest ning nende genoomis elab edasi soomeugrilastele iseloomulik Y-kromosoomi variant.” Teadlased kirjutavad, et „soome-ugri haplogrupi nii silmatorkav esinemine P?hja-Venemaa venelaste geenides viitab mitte lihtsalt geenitriivile ega isegi mitte rahvaste segunemisele, vaid tervete rahvaste keelevahetusele. P?hja-Venemaal kunagi elanud soome- ugri rahvad on v?tnud ?le vene keele ja muutunud venelasteks”, erinedes „oma geenide poolest L?una- ja Kesk-Venemaa venelastest”. Sel puhul k?sib teadlaste uurimistulemusi vahendav Alo L?hmus: „Kas Venemaa president Vladimir Putin on tegelikult soomeugrilane?” Kui Putin annaks „geeniuurijatele vereproovi, siis v?iks tema t??pilist p?hjavene perekonnanime arvestades suure t?en?osusega tema genoomist oodata soome-ugri p?ritolu reetva Y-kromosoomi variandi avastamist”. Soomeugrilaste venestumine j?tkub ka t?nap?eval, kuid omal ajal v?is see teadlaste arvates toimuda kiiresti ja ulatuslikult „seoses ristiusu tulekuga”. Vene riigi alguse kohta teatab k?ige vanem, XII sajandi algusest p?rit kroonika, mille koostas munk Nestor, et slaavlased ja soomeugrilased ei suutnud omavahel kokkuleppele j?uda ning kasutasid riigi loomisel varjaagide (viikingite, normannide) abi, kellega nad olid juba varem kauplemisel piisavalt tuttavaks saanud: „Aastal 6367 (859). Mere tagant tulid varjaagid ja kogusid andamit t?uudidelt, sloveenidelt, merjalastelt, vessidelt ja krivit?itelt … Aastal 6370 (862) varjaagid aeti mere taha, ei antud neile andamit ja hakati ise endid valitsema. Kuid ei olnud nende keskel ?igust, suguharu t?usis suguharu vastu, nad t?litsesid ja hakkasid omavahel s?da pidama. Ja nad ?tlesid: „Otsigem enestele v?rst, kes valitseks meid ja m?istaks ?igust.” Ja nad l?ksid mere taha varjaagide, russide juurde. Neid varjaage kutsuti russideks, nii nagu teisi nimetatakse sveadeks, muid aga normannideks ja angliteks ja veel teisi gotlandlasteks – just nii h??ti ka neid. T?uudid, sloveenid, krivit?id ja vessid ?tlesid russidele: Meie maa on suur ja rikas, aga korda seal ei ole. Tulge v?rstina valitsema meie ?le. Ja valiti v?lja kolm venda oma suguharudega, v?eti kaasa k?ik russid ja tuldi k?ige esmalt sloveenide juurde. Ning rajati (поставили) Laadoga linn. K?ige vanem, Rjurik, asus Laadogasse, teine, Sineus, Beloozerosse ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Ja nende varjaagide j?rgi sai Venemaa oma nime (Русь – russ). Kahe aasta p?rast surid Sineus ja tema vend Truvor. Ja Rjurik v?ttis endale kogu v?imu ja tuli Ilmeni juurde ja rajas (поставил) linna Volhovi ??rde ja nimetas selle Novgorodiks ning valitses seal v?rstina. Ta andis oma meestele linnasid, ?hele Polotski, teisele Rostovi, kolmandale Beloozero. Varjaagid asusid elama nendesse linnadesse, kuid varasemateks elanikeks olid Novgorodis sloveenid, Polotskis krivit?id, Rostovis merjalased, Beloozeros vessid, Muromis muromlased. K?iki neid valitses Rjurik.” ?helt poolt on siin peategelasteks soome-ugri rahvad. T?uudideks nimetasid venelased l??nemeresoome h?ime, eestlasi ja nende naabreid (Peipsi j?rv on praegugi vene keeles T?udskoje ozero). Merjalased elasid praeguste Venemaa linnade Moskva, Kostroma, Jaroslavli, Rostovi ja Vladimiri ?mbruses, muromlased nendest idas Muromi ning Ni?ni-Novgorodi piirkonnas (m?lemad rahvad slaavistusid tuhatkonna aasta eest). Vessid ehk vepslased elavad praegugi v?iksearvulise rahvana Belozerski kandis. Et soome-ugri rahvaid on nimetatud kolm, ent slaavi omasid kaks, siis n?itab see soome-ugri rahvaste osakaalu, vahest isegi enamust P?hja- ja Kirde-Venemaal v?hemalt IX sajandi l?pul. Teisalt mainitakse idaslaavlaste suguharusid sloveene ja krivit?eid. Sloveenid (nendega v?ib olla seotud ka nimetus „slaavlased”) elasid Ilmeni j?rve piirkonnas, olles kroonika teatel enne varjaagide ehk russide tulekut juhtpositsioonil Novgorodis (ilmselt ka Pihkvas). Polotski linna ?mbruses elasid krivit?id. Et russidega sarnaseid nimetusi leidub ka l??neslaavlaste ja nende paikadega seoses, siis on see vene natsionalismile andnud v?imaluse konstrueerida teooria, mille kohaselt Rjurik olevat saabunud L??nemere l?unakaldalt. Seal elasid tollel perioodil veel slaavlased, kes olid m?ni sajand varem r?nnanud germaanlastest t?hjenenud aladele, kui nood Rooma riigi territooriumile siirdusid ja sakslaste Drang nach Osten (tung Itta) ei olnud veel alanud. S?na russ paljalt keelelised seosed ei saa siiski olla otsustavad p?ritolu m??ramisel, sest keelelisi sarnasusi on rohkesti: n?iteks Neemeni haruj?gi Russa, preislaste nimetus Prjussa, Prussija, Porussija (vrd porusski, russki) jt. Kolmanda r?hmana, kelle juurde mindi valitsejaid kutsuma, nimetab kroonika Skandinaavia germaanlasi: svead on rootslased (Swenska), normannid on norralased, anglid on taanlased (osa J??timaalt p?rit angleid l?ks koos Friisimaa saksidega Briti saartele, millega seoses kasutatakse anglosakside nimetust), gotlandlased on Gotlandi saare elanikud. Neid k?iki nimetab kroonika varjaagideks (nimetus tuleneb muinasskandinaavia s?nast varingr ehk „s?dalane”) – neid varjaage aga, kelle poole p??rduti, nimetab russideks. See nimetus v?ib olla seotud Roslageni nimega (ka Roden), milline piirkond asub Stockholmi ja Uppsala kandis ning millest tuleneb nimetus Rootsi. Seega ?hest ja samast s?nast (ross, russ) on t?en?oselt tulnud kahe m?juka riigi Rootsi ja Rossia ehk Venemaa nimetused. See ei v?lista, et ka muud russi-tuletised venelaste p?ritolu seletamiseks on kaasa m?nginud. Skandinaavia teooria on k?ige levinum. Kroonikas on segamini esitatud slaavi ja soome-ugri rahvaste nimed, kes olid omavahel t?lli l?inud. Loomulik, et riiklikke struktuure looma kutsuti need, kes ei kuulunud kummagi hulka, kuid olid samal ajal tuttavad ja usaldusv??rsed. Russe ongi nimetatud ?hes loendis Skandinaavia germaanlastega, kes k?isid varjaagidena kauplemas P?hja-Vene aladel ja keda tunti. Varjaagide ehk viikingite kauplemistegevus oli laialt levinud ja tuntud kogu Euroopas, kus nad rajasid edaspidigi riike: P?hja-Prantsusmaal Normandias, kust l?htudes vallutati 1066. aastal Inglismaa, samuti Sitsiilias jm. Skandinaavlaste kutsumises pole midagi erilist: hiljem hankisid ka Vene tsaarid (Ivan IV, Peeter I jt) l??nest spetsialiste riiklike struktuuride, ehitustegevuse jms tarvis. Venelastel pole mingit p?hjust ennast Rjuriku kutsumisega seoses halvasti tunda. Nagu ?tleb J?ri Kot?inev: „See, et slaavlaste h?imud kutsusid koos soomeugrilastega viikingite v?e?lema endale valitsejaks, ei ole midagi enneolematut v?i v?imatut. Nestori kroonikas m?rgitud h?imudevahelise konflikti (859. aastal) lahendamise loogiline j?tk oli p??rdumine erapooletu osapoole poole. See, et slaavlased palusid endale valitsejaks skandinaavlase Rjuriku, r?hutas v?ljastpoolt saabunud d?nastia rajaja erakordset staatust. Ta ei tulnud vallutajana, vaid tal paluti valitsejaks hakata.” Selline traditsioon polnud omane ainult varajastele slaavlastele – Euroopa d?nastiad on sageli loonud omavahel v?imu- ja sugulussidemeid. „D?nastia rajaja v??ramaine p?ritolu oli v?imul p?simise garantiiks.” Rjuriku valitsemist Novgorodis (u 862–879) v?ib meenu- tada ka see, et v?rste valiti selles linnriigis rahvakoosoleku ehk veet?e poolt hiljemgi ja neid k?sitleti valitud v??rastena, kes pidid elama linnast v?ljaspool. Teiste v?ljastpoolt toodud vendade olemasolus on kaheldud: Sineus v?ib tuleneda vanarootsikeelsest v?ljendist „tema kodakondsed” (sine hus) ja Truvor v?ljendist „oma sugu” (truh vaering) v?i „meie ustav” (tr? vor) – m?lemaid v?ljendeid v?idi kasutada Rjuriku kaaskonna kohta. Vene mungad-kroonikakirjutajad v?isid neid aga v??riti m?ista ja nimedena kirja panna. Rjuriku v?imupiirkond v?is ulatuda Beloozerost Irboskani – ka arheoloogia annab seal hulganisti viiteid skandinaavlaste kohta. Varjaagilik r?nnustiil j?tkus ka j?rgnevate rjurikute (rjurikovit?ite) k?itumises: Rjuriku j?rglane Oleg, kes oli tema poja Igori hooldaja, viis 882. aastal pealinna Novgorodist V sajandil asutatud Kiievisse ning toetas oma laevastikuga (kus osalesid normanni, slaavi ja soome-ugri s?durid) edukalt B?tsantsi keisrit v?itluses bulgaarlastega. Ka suurv?rst Igor v?itles b?tsantslastega, kuid edutult ning tapeti maksukogumisel idaslaavi suguharu drevljaanide seas. Igori abikaasa Olga maksis tema tapjatele k?tte. Nende poeg Svjatoslav korraldas hulganisti s?jak?ike, kuni ise lahingus hukkus. V?imule sai tema poeg Vladimir, kes v?itis oma vendi, tuues 980. aastal „mere tagant” abiks varjaagide lisakorpuse. Seega oli Vene riik algusest peale paljurahvuseline riik, mille s?jaj?ududes osalesid paljud rahvad. Olegi s?jak?igu kohta B?tsantsi keisri toetuseks bulgaarlaste vastu kirjutab Nestor: „Aastal 907 l?ks Oleg kreeklaste juurde, j?ttes Igori maha Kiievisse. Ta v?ttis endaga kaasa suure hulga varjaage, sloveene, t?uude, krivit?eid, merjalasi.” J?rgneb slaavi h?imude loend. Et t?uude ja merjalasi nimetatakse eesotsas, v?ib n?idata nende positsiooni varjaagide juhtimise all Vana-Vene riigis. „Faktiks aga j??b, et merjalased kaovad vanavene kroonikatest alates X sajandi algusest, nagu kaovad ka v?idetavad slaavi h?imud sloveenid, krivit?id ja teisedki,” kirjutab Jaak Prozes. Arvatavasti l?ks kogu p?hjapoolne rahvas „s?na russ nime alla ja oli keeruline vahet teha, kes on kes”. Soomeugrilaste kohta kirjutab Vassili Kljut?evski, et nende kunagine olemasolu Volga ja Oka vahel on j??dvustatud tuhandetes kohanimedes (n?iteks Moskva, Pratva, Solva, Kosva – va liide on vesi, Oka tuleneb soome s?nast joki jne). Toimus h?redalt rahvastatud maa asustamine, mitte vallutamine v?i v?ljat?rjumine. „Kroonikates ei ole j?lgegi kokkup?rgetest, slaavi ja soome h?imude kohtumine oli rahumeelne,” on ta veendunud. „Kui venelased tulid, suhtusid nad kohalikesse irooniaga, kutsudes neid t?uudideks. Kohalikel ei olnud tulijatega konflikte. Kolonistid olid p?lluharijad, kes otsisid rahulikumat elu.” Vene keelde tuli ainult 60 soome-ugri s?na, mis osutab t?ielikule keelevahetusele. Vene kolonistid rajasid linnu, kuhu moodustus ka soome-ugri p?ritolu elanike linnaosa ehk „ots” (конец). Uuemad uurimused ja arheoloogilised leiud n?itavad, et Moskva ?mbruskonnas ehk praeguse Venemaa s?damikus olid slaavi linnused kuni XIII sajandi alguseni merja asulate ja linnustega s?bralikus naabruses, n?iteks Sara (ehk Sarski) linnus. Merja h?imude juhtkond liitus slaavi sotsiaalsesse ?lemkihti. Linnade teke seondub Vana-Vene riigi m?juga, mis aga alati ei t?henda kolonisatsiooni, vaid prestii?seks saanud B?tsantsi kultuuri ?lev?tmist. T?nap?eva vene uurijatele viidates kinnitab Jaak Prozes: „Mingist slaavi kolonisatsioonist merjalaste asustuse idaalale enne XII sajandit ei saa juttugi olla. Seega on ilmselgelt toimunud keelevahetus.” Teisalt aga ilmnes soomeugrilises p?hjaosas mitu sajandit vastuhakke ?igeusule, mille vastuv?tmisega seoses hakkas kujunema Venemaa. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arne-hiob/venemaa-ja-oigeusk/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.