Argip?eva imed. Piiskop Philippe Jourdani lugu

Argip?eva imed. Piiskop Philippe Jourdani lugu Indrek Koff S?naraamatu j?rgi on piiskop „kristliku kiriku k?rgem vaimulik” ja umbes sellistena me piiskoppe ette kujutamegi – nad on k?rged aukandjad, v??rikad ja lugupeetud jumalasulased, t?sised ja ligip??smatud. Nad kannavad saua ja mitrat. Nende s?na kaudu v?ljendab ennast nende kirik. Kuid peale selle on nad ka inimesed. Piiskop Philippe Jourdaniga tutvudes n?eme, et v??rikas amet ei sunni inimest taanduma. L?una-Prantsusmaalt p?rit piiskop, kes v?iks lasta end k?netada monsenj??ri tiitliga, on siin kaugel ja kargel p?hjamaal, oma uueks koduks saanud Eestis endiselt isa Philippe. Lihtne ja soe inimene, kes on p?hendanud oma elu inimeste ja Jumala teenimisele.
K?esolev raamat kutsub heitma pilku isa Philippe’i kujunemisloole, tema elu kuuele esimesele k?mnendile. ?nneks ei ole see kaugeltki l?pp, sest t?nu Jumalale ei saa inimene valmis enne kui alles taevariigis. Indrek Koff Argip?eva imed. Piiskop Philippe Jourdani lugu Autor Indrek Koff Raamatu avaldamist on toetanud Ants Vahur Urmas Vompa Eddy Lainurm AS UWECO Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg K?ljendanud ja kujundanud Mari-Liis Bassovskaja Esikaane foto: Kaupo Kikkas Fotod: erakogud (19, 27, 29, 30-32, 35, 36, 47, 52, 53, 56, 68, 69, 71, 74, 81,98, 108, 116, 117, 119, 121, 137, 142, 148, 160, 184, 185), Indrek Koff (lk 14-18, 22, 25, 42, 49, 58, 120, 129), Hannes Heinsar (lk 147, 149, 165-167, 174, 180-181, 183, 186-187, 191), Robin Roots / ?htuleht / Scanpix (lk 2-3), Stanislav Moshkov / ?htuleht / Scanpix (lk 11, 162-163), Groupe Cr?dit Agricole (lk 71), Opus Dei prelatuur (lk 113), Peeter Langovits / Riigiarhiiv (lk 139), Kultuuriministeerium (lk 153), Liis Treimann / Postimees / Scanpix (lk 154), Toomas Volmer / Riigiarhiiv (lk 155), Ingmar Muusikus / Ekspress Meedia / Scanpix (lk 157), Peeter K?mmel / Sakala / Scanpix (lk 158), EKN (lk 160), Priit Simson / Ekspress Meedia / Scanpix (lk 161), Teet Malsroos / ?htuleht / Scanpix (lk 170), Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix (lk 171), Kaupo Kikkas (lk 173, 205), Tiina K?rtsini / ?htuleht / Scanpix (lk 177), Toomas Huik / Postimees / Scanpix (lk 179), isa Vello Salo isikuarhiiv Pirita kloostris (lk 195), Katoliku kirik (lk 192, 193,198, 200, 202, 205), Madis Sinivee / Postimees / Scanpix (lk 201), VPK/Mattias Tammet (lk 203) K?ik ?igused on kaitstud © 2020, Kirjastus Gallus ISBN 978-9949-668-36-6 e-ISBN 9789949668373 EESS?NA ASEMEL Peda ametlik nimetus oli tol ajal Tallinna Pedagoogika?likool. See v?is olla millalgi 1998. aastal. V?ib-olla ka 1997. S?ber Vahur, kes oli katoliku usku p??rdudes ?he nime juurde saanud ja keda tuli n??d h??da Vahur-Pauliks, oli leidnud v?imaluse ??rida Peda v?imla, pimeda ja koleda v?ikese spordisaali, mis on praeguseks arvatavasti korda tehtud ja tundmatuseni muutunud. ?ks kummaline seltskond k?is seal korra n?dalas korvpalli m?ngimas ja mul oli v?ga hea meel, et mindki kampa kutsuti. ?li?pilasi ei olnud seal palju, pakun, et umbes-t?pselt kolm. Teist samapalju oli tuntud ja austamisv??rilisi haritlasi: Lembit Peterson, ?lar Ploom, Mihhail Lotman, k?ik kolm Eesti Humanitaarinstituudi ?ppej?ud. Ja peale nimetatute veel kaks v?lismaalasest preestrit, isa Xavi ja isa Philippe. M?letan, et olin sellest kuuldes v?ga ?llatunud. Et suured m?tlejad v?ivad noormeestega koos palliplatsil higistada, sellest sain veel kuidagimoodi aru, aga et ka preestrid sporti teevad, tundus v?ga ise?ralik. Nalja sai nende korvpallim?ngude ajal palju. M?letan, see tegi meele heaks – et n?e, on k?ll k?rge laubaga v?imsad intellektuaalid, aga teevad nalja nagu meie, lihtsurelikudki. T?si, preestrid j?id sellest „naljaruumist” pisut v?lja – nad ei olnud ju veel teab kui kaua Eestis olnud ja naljast arusaamine on keele?ppe k?rgem pilotaa?. See-eest olid m?lemad v?ga t?sised spordimehed. Neil kordadel seal h?maras saalis n?gin, millise respektiga on v?imalik ligimesse suhtuda. Ikkagi k?rgesti haritud inimesed, ei lasknud oma egodel isegi hasarti minnes teiste varvaste peal talluda. V?iduiha ei t?usnud kordagi m?ngur??must t?htsamaks. V?imalik muidugi, et see oli jumalameeste m?ju meie k?igi ?le. ?lar Ploom meenutab, et kord tekkis tal kiusatus teha ?ks eksperiment. M?nguolukorras, naljaviluks surus ta isa Philippe’i oma j?ulise kaitsem?nguga platsilt v?lja, vastu seina. Selline ulakas katse, et n?ha, kuidas pihiisa reageerib. Aga mingit erilist reaktsiooni ei tulnud. Isa Philippe lihtsalt oli, samamoodi alandlik ja tagasihoidlik nagu ikka. Niisugune pisut piinlik ja kergelt totter olukord. Aga ?lar m?letab seda ikka veel, see oli talle t?htis tollal ja on siiamaani. See diskreetsuse tunnism?rk. Minule j?i isa Philippe’ist ennek?ike meelde tema soe suhtlemisviis. N??d, palju aastaid hiljem seda raamatut kirjutades n?en, et see on ikka alles. Ma arvan, et ma kirjutasin selle raamatu soojuse p?rast. Landes’i departemang. JUURED Isa Philippe’i p?ritoluga seoses olen kuulnud eri versioone. Et ?ldiselt on ta k?ll prantslane, aga p?rit Baskimaalt. V?i et ta on prantslane jah, aga tegelikult rohkem ikkagi gaskoonlane. Kes Prantsusmaad ja isa Philippe’i p?hjalikumalt tunneb, ?tleb tema kodukohaks olevat Landes’i departemangu, kuhu piiskopi koduk?la Labatut administratiivses m?ttes t?epoolest kuulubki. Aga k?igepealt v?tame ette suuremad piirkonnad ja p??ame selgeks saada, kumb siis ?igem on: kas Baskimaa v?i Gaskoonia? Ja kas vastus ?tleb midagi isa Philippe’i v?i hoopis k?neleja kohta? Kes r?hutab Baskimaad, v?ljendab ehk poolehoidu selgelt eristuva v?ikerahva vastu, kelle elu pole ?ovinistlikul Prantsusmaal sugugi kerge olnud (eks meiegi saatus ole nende omaga teatavas m?ttes k?rvutatav) ning kes k?neleb oma eriskummalist keelt, mis ei sarnane ?hegi teisega, kuid mida m?ni veidrikust keeleteadlane on ometi ?ritanud seostada soome-ugri keeleperega. Kes toob esile Gaskooniat, reedab v?ib-olla alateadlikku s?mpaatiat selle Prantsusmaa ametlikult maakaardilt kadunud ajaloolise maakonna vastu, kust on p?rit paljude eestlaste lemmik Charles de Batz de Castelmore, laiemalt tuntud ka kui m??gamees d’Artagnan. Uuemad p?lvkonnad ei tea tollest tegelasest enam suurt midagi, aga praeguste lugemisealiste emade-isade p?lvkonnas vist ei olnud palju neid, kes polnuks lugenud Dumas’ raamatut ja n?inud ka Odessa filmistuudio kolmeosalist muusikafilmi – ja sellest piisab, et k?igi gaskoonlaste peale hea silmaga vaadata. Kodukiriku k?rvalt avanev vaade Gave de Pau nimelisele j?ele. Kui hakata t?tt taga ajama, siis tuleb vist baski rahvus esimesena v?listada. Baski keelt Labatutis ega selle l?hemas ?mbruskonnas ju ei r??gita. Samas ?tleb isa Philippe, et rahvas on Baskimaal ja Gaskoonias ?ks ja seesama, ainult et r??gitakse eri keeli. Baskid j?id truuks oma keelele, ?lej??nud v?tsid v?ga varakult ?le ladina keele. Olen kuulnud ka arvamust, et piiskop pidada olema m?gede poeg. Sellegi v?in isikliku kogemuse p?hjal rahumeeli ?mber l?kata. K?isin seal ja n?gin nii m?ndagi, ennek?ike muidugi inimesi, keda ma ju otsisingi, aga ka maju ja maastikke. M?gesid, uskuge mind, tuleb otsida pisut kaugemalt, Labatut asub ?igupoolest ?sna laugel maal. Muide, vanasti olevat karjased seal kandis liikunud k?rgete puukarkudega, millega suudeti l?bida 15–20 kilomeetrit p?evas. Aga abiks ei v?etud neid mitte liikumise p?rast, vaid peamiselt selleks, et tasasel maal kaugemale n?ha. Ei saa ju lasta karja laiali pudeneda! Kui aga haldusjaotust pidi j?rge ajada, tuleb leppida teadmisega, et Jourdanide koduk?la asub Landes’i departemangus, ja tundub, et ?igupoolest just selle kaudu ennast peamiselt m??ratletaksegi. Departemang on nime saanud maastikuvormi j?rgi: „les landes” on midagi meie n?mmede sarnast. Nii et kui sealne elanik ?tleb uhkusega: „Je suis un Landais”, siis k?laks see otset?lkes: „Ma olen n?mmekas.” Koduaed. Ja n?nda ?eldes ajavad nad t?epoolest rinna kergelt kummi. Eks see ole ilus kant, rahulik ka. Aga mis peamine, neil on nende rahvuslik uhkus: foie gras. V?imalik, et j?rgmine v?i hiljemalt ?lej?rgmine p?lvkond hakkab seda h?benema, maha vaikima, sest ?leilmne surve on p?ris suur – aina enam n?utakse (ja tegelikult ju igati p?hjendatult) loomade ja lindude inimlikku kohtlemist, mida selle h?rgutise tootmine muidugi ?hestki k?ljest ei ole. Inimlikkusest on asi kaugel, pigem on tegu piinamisega, aga samas… v?ib ka v?ga h?sti aru saada sealsest rahvast, kellele hanede ja partide nuumamine on aastasadu leiva lauale toonud. Neile on see argielu, enesestm?istetav ja tavaline. Ja muidugi on „n?mmekatel” ka ragbi. T?si, uuemal ajal on hakatud ka v?hesel m??ral jalgpalli m?ngima, aga seni ei ole see uus ja v??ras spordiala suutnud veel esikohta ?le v?tta. Kui k?las on ainult ?ks suurem spordiplats, siis on see muidugi m?ista ragbiv?ljak. Ja v?hemasti eelmisel sajandil oli k?igi poiste esimene spordiala ikka ragbi. Philippe’i emapoolne vanaisa, muide, m?ngis seda karmide meeste m?ngu v?ga h?sti, j?udis v?lja p?ris k?rgele tasemele ja tuli 1920. aastatel koos Daxi meeskonnaga isegi Prantsusmaa noortemeistriks. Kui nii m?elda, siis on ehk p?ris hea, et tol ajal veel profisporti selle praegusel kujul ei tuntud, kes teab mis kiusatused oleksid v?inud noore andeka m?ngija teele tekkida v?i kuhu oleks v?inud teda kanda kuulsus ja suur raha. Ragbis?brad oleksid v?inud juurde v?ita ?he t?empioni, kes oleks neile pakkunud v?gevat vaatem?ngu, aga samas oleks Labatut ilma j??nud heast puukingameistrist, toredast ja tagasihoidlikust k?lamehest. Paleh?. Vanaisa kingavabrik. Isa Philippe’i emapoolne suguv?sa, Nassiet’d, on Labatutis elanud „aegade algusest peale”, nii kaugele, kui perekonna m?lu ulatub. Ja m?nesaja aasta taha see ikka ulatub. Neil on k?las koguni kaks maja: ?ks k?lakeskuses ?sna kiriku k?rval, teine vahest paari kilomeetri jagu eemal. Kui Philippe poisikene oli, elasid suuremas ja uhkemas „peamajas” vanaema-vanaisa, n??d on see koduks onule ja tema abikaasale. Jourdanide pere seadis ennast teises, v?iksemas elumajas sisse p?rast seda, kui Philippe’i s?jav?elasest isa erru l?ks ja neil tekkis v?imalus paigale j??da. Vanavanemad. Paljudele meist on nad olulised ja armsad – kui saatus on meile andnud nendega ?ldse kohtuda ja kui nad juhtuvad ka toredad inimesed olema. Philippe’i puhul just t?pselt nii oligi. Nad olid lihtsad inimesed, ehkki kuulusid samas siiski k?la koorekihi hulka. Kui ?tlen, et vanaisa oli puukingameister, siis v?ib sellest ehk j??da vale mulje. Ta ei nokitsenud oma kottasid ?ksi, kusagil pisikeses kambrikeses ja pirruvalgel, vaid ikka p?ris korralikus t??kojas. ?ri ?itses koguni n?nda h?sti, et XX sajandi kolmek?mnendatel, neljak?mnendatel aastatel kujunes t??kojast t?eline vabrik, kus tegutses tippaegadel oma paark?mmend t??list. Puukingad olid tollal veel vaesema rahva p?hilised jalavarjud, alles p?rast II ilmas?da hakkas peale tulema kummitallaga kingi, mis olid t?nu masstootmisele juba ka odavamad ning surusid kotad visa j?rjekindlusega turult v?lja. Tundub, et muudatus tuli ootamatult ja oli j?rsk, Labatuti t??kojas leidub kotatoorikuid ja valmis paaregi veel t?nase p?evani, ehkki neid on palju laiali jagatud ja ?ksvahe ?ritas Philippe’i onu neid isegi kaminasse k?tta (ehkki kaua see ei kestnud, sest tema naine ei suutnud seda pealt vaadata – no mismoodi sa ajad teiste inimeste k?tet??d lihtsalt niisama ahju!). Kotamanufaktuuri k?igushoidmise k?rval peeti muidugi ka linde ja loomi – ja loomulikult, nagu igas peres, valmistati foie gras’d, mille tegemisest ka lapsed said osa v?tta, kui juhtusid ?igel ajal vanavanematel k?las olema. Nuumamine, t?si k?ll, ei ole lastet??: iga 3 tunni tagant tuleb t?usta, linnule ?li kurku valada, teda masseerida ja siis ka s??t kurgust alla ajada. K?lab jubedalt, aga on maainimeste silmis, kes niimoodi aastasadu elatist teeninud, tavaline, argine t??. Laste osa saabus siis, kui linnud tapeti – nende osaks oli lindude „avamine”. Siis sai p?nevusega vaadata, kas maks on kasvanud niisuguseks, nagu korraliku foie gras’ puhul tarvis – j?lle k?lab hirmsalt, aga neile lastele oli see peaaegu sama eriline nagu j?ulukinkide lahtipakkimine! K?lask?igud vanaema-vanaisa juurde sarnanesid j?uludega ka selle poolest, et iga kord kinkis vanaema lastele riideid. Kusjuures need olid alati sinistes ja valgetes toonides. Vanaema oli v?ga usklik inimene ja tema silmis seostusid need v?rvid Lourdes’i neitsi Maarjaga. Vanaisale meeldisid need v?rvid samuti, aga teisel p?hjusel – ta oli nimelt Bayonne’i ragbimeeskonna tuline poolehoidja ja ?nneks kasutas ka tema lemmikklubi samu v?rve. Laste k?est ei k?situd muidugi midagi, aga n?hes, millise ilmega vanim kolmest poisist neid praegu meenutab, j??b mulje, et neilgi ei olnud uute sinivalgete riiete vastu midagi. Vanaisa oli ka hea jutustaja. K?llap oli tal palju lugusid vanadest aegadest, seda kindlasti, aga peale selle oli tal tema Suur Seiklus, millest ta r??kis tihti ja pikalt ja suurima heameelega. Too seiklus oli ?htlasi tema elu ainukene v?lismaareis: I maailmas?jas osalemiseks oli ta ?nneks liiga noor, Verduni kaevikutesse teda kahurilihaks ei saadetud, kuid s?ja viimastel kuudel teenis ta siiski aega merev?es ja osales Prantsuse laevastiku suures operatsioonis, mis viis ta kogunisti Krimmi v?lja. Prantsuse ja Inglise laevad k?isid sealt p??stmas Oktoobrirevolutsioonile jalgu j??nud Vene valgeid ja see oli kogemus, mis ei ununenud. Ta ?tles hiljem korduvalt, et polnud kunagi varem n?inud niisugust hirmu nagu Sevastoopolis laevadele p??senud inimeste olekus ja pilgus. Ja ?ht-teist oli ta oma noore elu jooksul siiski n?inud. ?nneks ei piirdunud tema Seiklus mitte ainult jubedustega, lastele ja lastelastele sai ta jutustada ka k?igest muust, mis oli sel pikal teekonnal silma hakanud – ja mehele, kes polnud kunagi kodukandist kaugel k?inud ega k?inud hiljemgi, hakkas sel kireval teekonnal silma nii m?ndagi. Vanaema ja vanaisa maja seisis ja seisab tegelikult praegugi peaaegu j?e ??res, aga lapselastele t?hendas see ju lugematuid kalalk?ike ja soojemate ilmadega ka ujumist! Kui aga neid lastel?bustusi polekski olnud, oleks Philippe’ile nende seltsis vist ikkagi meeldinud, sest oli l?hedus, hea klapp. ?nnelikud inimesed. Labatuti kindluskirikus peab valvet eestlastelegi kodune tornikukk. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/indrek-koff/argipaeva-imed-piiskop-philippe-jourdani-lugu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.