Ranna t?nava v?ike pagari?ri

Ranna t?nava v?ike pagari?ri Jenny Colgan Jenny Colgani liigutav ja naljakas romaan jutustab murtud s?damega noorest naisest Polly Waterfordist, kes keerab oma elus uue lehek?lje ja kolib mere??rsesse alevisse Mount Polbearne’i. Tema elupaigaks saab v?ike korter kunagises pagarit??kojas.
Et unustada mured, hakkab Polly tegelema k?psetamisega, mis on ?htlasi tema lemmikhobi.
Taina s?tkumine aitab maandada tundeid, saiap?tsid aga muutuvad aina maitsvamaks. Peagi teeb Polly imet nii p?hklite, seemnete, ?okolaadi kui ka kenalt mesinikult saadud meega. Ammutades j?udu meelekindlusest ja loomingulisusest, mille olemasolust tal aimugi polnud, leiab ta uue s?rava elu paigast, kust ta k?ige v?hem lootis seda leida.
„Ranna t?nava v?ike pagari?ri” on s?dantsoojendav rahvusvaheline bestseller, mille kaante vahelt leiab ka seitse isu?ratava k?psetise retsepti. Jenny Colgan Ranna t?nava v?ike pagari?ri Originaali tiitel: Jenny Colgan Little Beach Street Bakery Sphere 2014 Copyright © Jenny Colgan, 2014 © T?lge eesti keelde. Faina Laksberg, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Nurm Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5178-9 e-ISBN 9789985352779 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif P?hendatud Anna-Marie Fouriele, minu armsale esimesele lugejale ja s?brale, kes elab k?ll kaugel, aga teab, mis tunne on oodata kedagi merelt koju. Oh, oleksin ma kalur kaugmerel s?uda saaks kus mind ei painaks mandrimaa kurb m?lestuste taak. T?is andumust ja armastust ma ?ngitseksin k?ll ei ?lal lage r?huvat suur t?histaevas ?ll. Helgus mu peas kaisus mu neid. Juhhei! The Waterboys, „Fisherman’s Blues” T?uske n??d koidus, kes tubli ja noor merele minna te kord. Tulgu v?i tuuled, olgu ilm k?lm t?usku v?i tappev torm. Sir Patrick Spens XIV sajandi traditsionaal.1 ESIMENE PEAT?KK Aastaid hiljem, kui Polly oli juba vanadaam ja elas palju miile eemal, oli tal raske selgitada, et minevikus olid nad elanud just sellist elu. Et m?ni p?ev said nad maismaale s?ita autoga, vahel aga tuli minna paadiga. Kui nad olid pikemaks ajaks mandrist eraldatud, ei osanud keegi arvata, millal v?i kuidas j?lle sinna saab; t?usu ja m??na kaardi abil oli v?imalik ennustada vaid hoovusi, mitte ilma. „Kas see oli ?udne?” k?sis Judith. „Teadmine, et olete muust maailmast ?ra l?igatud?” Misj?rel Pollyle meenus, kuidas p?ike t?usu ajal veepinnalt vastu peegeldus, aga siis valgus muutus ning pani vee l??nde loojuva p?ikese kiirtes heleroosalt, punakalt ja violetselt helendama, ning ta sai aru, et l?ppemas on veel ?ks p?ev ja ta ei l?he siit kuhugi. „Tegelikult ei olnud,” vastas ta. „See paik oli armas. Tuli end lihtsalt kerra t?mmata, kohaneda. Leppida m?ttega, et peale sinu on Mountil vaid saareelanikud. Kontrollida ?le, kas k?ik asjad paiknevad piisavalt k?rgel, ning muidugi oli tore, kui elekter oli ikka veel olemas, aga hakkama sai ka juhul, kui see oli l?inud. K?igil v?ikestel akendel v?is n?ha p?levaid k??nlaid. See l?i m?nusa meeleolu.” „J??b mulje, justkui r??giksid sa umbes saja aasta tagusest ajast.” Polly naeratas. „Ma tean. Aga nii ammu see n??d ka ei olnud, kaugeltki mitte … Mul on tunne, et olin seal alles hiljuti. Kui maailmas leidub m?ni paigake, kuhu oled j?tnud oma s?dame, siis p?sib see alati sinuga. Aga seda m?istma hakkasin ma muidugi palju hiljem. Esialgu oli seal ?udne.” 2014 Polly lappas l?bi talle ulatatud dokumendid l?ikivate kaantega kaustas, mille esik?lge kaunistas tuletorni pilt. Ta m?rkas, et foto on ilus. Ta pingutas k?igest v?est, et n?ha olukorra helgemat poolt. Ja kaks meest ruumis k?itusid nii kenasti. Kenamini, kui oleksid pidanud; t?tt-?elda isegi nii kenasti, et muutsid Polly enesetunde miskip?rast halvemaks, mitte paremaks. Ta tundis end kurva, mitte vihase v?i trotslikuna. Nad istusid v?ikese kahetoalise kontori tagaruumis endises raudteejaamas, mille ?mberehitamise ?le tema ja Chris olid t?elist uhkust tundnud. Kunagisse ootesaali oli rajatud pisike v?luv b?roo, kus seisis isegi vana mittet??tav kamin. N??d valitses m?lemas ruumis kaos: kaustad olid v?lja t?mmatud, arvutid oma kohalt minema sikutatud, dokumendid laiali pillutatud. Imearmsad mehed pangast uurisid kannatlikult pabereid. Chris istus mossis n?oga nagu viieaastane, kes on lemmiklelust ilma j?etud. Polly tormas ringi ja p??dis olla abivalmis, aga mees heitis talle iga natukese aja j?rel sarkastilise pilgu ning naine teadis, et see t?hendab: „Miks sa tahad kangesti pakkuda abi inimestele, kes p??avad meid h?vitada?”, ning ehkki mehe m?ttek?ik oli vististi loogiline, ei saanud ta sinna miskit parata. Hiljem taipas ka Polly, et just sellep?rast oligi pank need inimesed palganud ja neil kenasti k?ituda palunud: et ka nemad oleksid abivalmid, v?ldiksid vastasseisu, ei satuks omavahel konflikti. See tegi ta kurvaks, nii iseenda kui ka Chrisi p?rast, ning tal oli kahju ka neist kenadest meestest, kelle igap?evat?? oli olla teiste ?nnetuse tunnistajaks. Need mehed polnud milleski s??di. Chrisi meelest muidugi olid. „Sedasi,” lausus kahest mehest vanem, peas turban ja ninaotsal pisikeste ?marate klaasidega prillid. „Seadus on selline, et pankrotimenetlus toimub enne ringkonnakohust. Sinna pole m?lemal tarvis minna: kohal peab viibima vaid ?ks firmajuht.” S?na „pankrotimenetlus” pani Polly v?patama. See k?las nii l?plikult, nii t?siselt. Miski, mis tabab tobedaid popstaare ja kuulsusi. Mitte t?siseid tegijaid nagu nemad. Chris m?hatas p?lglikult. „Sina v?id minna,” ?tles ta Pollyle. „Sulle meeldib t??mesilasena ringi askeldada.” Noorem mees vaatas kaastundlikult Chrisile otsa. „Me m?istame, kui raske teil praegu on.” „Kuidas te saate seda m?ista?” k?sis Chris. „Olete samuti pankrotti l?inud?” Polly p??ras taas pilgu ilusa tuletorni pildile, ent ei suutnud enam m?tteid k?rvale juhtida. Ta p??dis keskenduda millelegi muule. Seej?rel aga taipas, et on j??nud imetlema Chrisi portfooliost p?rit armsaid joonistusi: nad olid riputanud need seinale seitsme aasta eest, kui olid siia kolinud, m?lemad kahek?mnendate keskpaigas, kujundusgraafikastuudio avamise j?rel optimismi t?is. Esialgu oli neil l?inud h?sti, sest m?ned Chrisi endised kliendid olid neile ?le tulnud, Polly aga oli pidevalt korraldanud ?ritegevust, hankinud aktiivse reklaamiga uusi kontakte, arendanud v?simatult sotsiaalseid suhteid ning m??nud nende teenuseid paljudele firmadele nende kodulinnas Plymouthis ja isegi nii kaugel nagu Exeter ja Truro. Nad olid investeerinud Plymouthi ranna l?hedal ?sja valminud elamurajoonis korterisse, v?ga minimalistlikku ja modernsesse, ning k?lastanud k?iki populaarseid restorane ja baare, et olla n?htaval ja ajada ?ri. See oli toiminud h?sti – v?hemalt m?nda aega. Nad olid veendunud, et teevad edukat karj??ri, ning maininud meeleldi, et neil on oma ?ri. Kuid siis saabus 2008. aasta finantskriis, uus arvutitehnoloogia aga muutis kujutiste t??tlemise ja oma kunstiloominguga tegelemise lihtsamaks kui eales varem. Firmad hakkasid vahendustasude, reklaamide ja vabakutseliste t??tajate pealt kokku hoidma ning t?stsid j?rjest enam koosseisuliste t??tajate koormust, mist?ttu Chrisi s?nul tabas kujundusgraafikat j?rsk allak?ik. T?? tehti ?ra mujal. Neile j?i seda aina v?hem. Polly t??tas k?ed rakku. Ta tegeles lakkamatult tootearenduse, soodsate lepingute pakkumise ja allahindlustega, tegi mida iganes, et tema andekas teinepool saaks oma loomingut m??a. Chris aga t?mbus t?ielikult endasse, s??distas tervet maailma, et keegi ei taha enam osta tema imelisi joonistusi ja k?sitsi maalitud kirjakunsti. Ta muutus j?rjest tusasemaks ja t?rjuvamaks, samal ajal kui Polly, vastupidi, p??dis s?ilitada positiivse suhtumise. Tuju ?leval hoida oli aga p?ris raske. Ehkki Polly poleks eluilmas olnud n?us seda tunnistama kellelegi peale iseenda, tundis ta p?eval, mil h?da viimaks k?es oli – t?kk aega p?rast seda, kui ta oli anunud Chrisi, et mees firma likvideeriks ja endale m?ne teise t?? leiaks, mispeale mees oli s??distanud teda lojaalsuse puudumises ja temavastases vanden?us –, peaaegu kergendust. Pankrot oli ebameeldiv, kohutav, ??rmiselt h?biv??rne hoolimata t?siasjast, et paljud, kellega nad varem Plymouthi trendikas kesklinnas koos baaris olid k?inud, tegid l?bi – v?i teadsid kedagi, kes oli juba l?bi teinud – samasuguse katsumuse. Polly ema ei saanud toimuvast ?ldse aru: tema arust oli pankrot peaaegu sama hull nagu vangla. Nad pidid panema maja m??ki, alustama k?ike otsast peale. Aga et pangah?rrad Gardner ja Bassi olid juba nende kontorisse tulnud, j?i mulje, et nende juhtumiga siiski tegeletakse ning asjad on liikuma hakanud. Viimased kaks aastat olid olnud armetud ja h?vitavad, nii ametialasel kui ka isiklikul tasandil. Nende suhe oli t?siselt proovile pandud: nad olid pigem nagu kaks inimest, kes peavad vastu tahtmist teineteisega korterit jagama. Polly oli ?dini kurnatud. Polly p??ras silmad Chrisile. Mehe n?kku olid s??binud uued jooned, mida ta varem polnud m?rganud. Ta taipas, et pole juba t?kk aega mehele ?ieti otsagi vaadanud. L?pu poole oli talle tundunud, et isegi kontorist koju tulnud mehele heidetud p?gus pilk – Polly lahkus alati esimesena ja j?ttis mehe nende v?hest m??gitulu ?le vaatama, otsekui v?iks t?hipaljas perfektsionism v?ltimatut muuta – sisaldab kerget s??distust, hukkam?istu, ning hoidnud seet?ttu pea langetatuna. Veider oli aga asjaolu, et kui purunenud oleks vaid nende isiklik elu, oleksid k?ik tuttavad pakkunud kaastunnet ja abi ja n?uandeid ja julgustust. Aga p?hjal?inud firma … inimesed olid liiga hirmul, et midagi ?elda. K?ik hoidusid eemale ega uurinud ?learu, isegi Polly kartmatu parim s?branna Kerensa mitte. V?ib-olla sellep?rast, et hirm – vaesuse, viletsuse, r?nga t??ga k?tte v?idetud elu kaotamise ees – oli liiga s?gav, liiga tugev, ning k?ik kartsid, et nende olukord on nakkusohtlik. V?ib-olla sellep?rast, et tegelikkusega poldud lihtsalt kursis. V?ib-olla oli m?lemal ?nnestunud liiga edukalt ja liiga kaua s?ilitada fassaadi: nad olid alati r??msameelsed, maksid ?hisl?unatel krediitkaardiga ja hoidsid hinge kinni, kui saabus aeg kaart lugejasse panna, valmistasid ise s?nnip?evakingid – ?nneks oskas Polly kooke k?psetada ja sellest oli kasu –, klammerdusid stiilse musta Mazda k?lge, millest n??d tuli loomulikult loobuda. Polly ei hoolinud autost. K?ll aga hoolis ta Chrisist. V?i v?hemalt oli hoolinud. Juba ligi aasta polnud ta enam kordagi n?inud endist Chrisi. Armsat vaimukat mest, kes oli olnud h?belik ja kohmetu, kui nad kunagi kokku said, aga p?rast kujundusgraafikateenuseid pakkuva konsultatsioonifirma rajamist ?ide puhkenud. Polly oli teda v?imalikult palju toetanud. Nad moodustasid meeskonna. Seda oli Polly ka mehe firmasse t??le asudes t?estanud. Pannud m?ngu oma pikaaegsed s??stud (mida p?rast h?poteeklaenu v?tmist polnud just palju), v?idelnud lakkamatult klientide p?rast, v?lunud neid, pidanud neile klaperjahti ja kurnanud end k?ikv?imalikul viisil ?ra. Loomulikult tegi see olukorra veelgi hullemaks. Tol saatuslikul ?htul – kibek?lmal kevadel, mis n?is pigem igavese talvena – oli Chris l?puks koju j?udnud ning istuma vajunud, ning kui Polly oli mehele otsa vaadanud, talle t?epoolest silma vaadanud, oli Chris s?ngelt lausunud: „See on l?bi.” Et kohalikud ajalehed l?petasid tegevuse ega vajanud enam reklaami, ei vajanud nad enam ka kujundus- v?i disainiteenust … firmad ei vajanud enam flaiereid, v?i isegi kui vajasid, siis kujundasid need ise veebis ja printisid kodus. Viimasel ajal pidasid k?ik end disaineriteks ja fotograafideks ning said hakkama k?igega, mida Chris oli kunagi nii h?sti teinud, ?lihoolikalt ja pisiasjadele t?helepanu p??rates. Asi polnudki niiv?rd majanduslanguses, ehkki kasuks see muidugi ei tulnud. Terve maailm oli muutunud. Chris oleks samah?sti v?inud proovida m??a piipareid v?i kassetilinte. Nad polnud juba mitu kuud armastust jaganud, aga koidu eel ?rgates leidis Polly sageli enda k?rvalt mehe, kes lamas p?rani silmi ja p??dis meeleheitlikult peast arvutada v?i seedis lihtsalt teda seestpoolt n?rivat meeleheidet ja ?ngi. Polly p??dis leida ?igeid s?nu, et teda aidata, aga nendest polnud kasu. „Ei, see ei toimi,” oli mees k?ik tema ettepanekud pulmakutsetest koolide aastaraamatuteni ?ra p?lanud. V?i lihtsalt ?elnud: „M?ttetu.” Chris oli osutanud k?igele aina tugevamat vastuseisu, kuni nende koost?? muutus peaaegu v?ljakannatamatuks, ning et talle ei meeldinud mitte ?kski Polly ?riidee, aga sissetulek neil praktiliselt puudus, oli Pollyl j?rjest v?hem t??d. Ta lasi Chrisil hommikuti esimesena kodunt lahkuda, et mees saaks jooksmas k?ia: ainult nii saan ma maandada stressi, oli Chris ?elnud, mispeale Polly oli hammustanud keelde, soovimata mainida, kuidas iga kord, kui tema m?ne ettepaneku tegi – v?tta ette v?ike jalutusk?ik, k?ndida sadamani, korraldada piknik, ehk teha koos asju, mis midagi ei maksa –, torises mees vastuseks, et sellel k?igel pole m?tet ja ta lihtsalt ei viitsi. Polly oli proovinud Chrisi perearsti juurde saata, aga seegi oli t?hipaljas ajaraisk. Mees lihtsalt keeldus tunnistamast, et miski on viltu – temaga, nendega, ?ksk?ik millega. Tema meelest oli tegu vaid tagasil??giga ja k?ik saab korda. Siis aga oli Chris tabanud ta t??pakkumiste portaali uurimast ja see oli osutunud katal?saatoriks. T?li, mis tol ?htul nende vahel puhkes, oleks peaaegu katuse pealt lennutanud ning kogu t?de oli v?lja paiskunud: kui palju mees oli raha laenanud, kui palju hullem oli tegelik olukord sellest, mis ta Pollyle oli tunnistada s?andanud. Polly oli Chrisi ammuli sui vahtima j??nud. N?dal – vaikiv, piinav n?dal – hiljem oli mees uksest sisse vajunud, istuma prantsatanud ja talle otse silma sisse vaadanud. „See on l?bi.” Ja siin nad n??d olid, oma firma varemetel, koos v?ga kenade h?rra Gardneri ja h?rra Bassiga, ning k?ik nende ?nnelikud unistused ja plaanid p?evadest, mil nad olid uskunud, et suudavad k?ike … viimane kui ?ks dokument, millele Chris Polly n?hes alla oli kirjutanud, misj?rel nad olid ?ampanjapudeli avanud ning oma armsa v?ikese kontori kirjutuslaua sisse ?nnistanud, vaimustunud pilk ?rikataloogis nende b?roo reklaamil … see k?ik oli n??d kadunud maailma, kus kedagi ei huvitanud, kui k?vasti nad olid t??d r?ganud v?i kui v?ga nad olid seda firmat hoidnud, nii nagu ei hoolita t?sielusarjade kli?eedest, millel p?riselus pole l?ppkokkuv?ttes v?himatki t?htsust. See oli l?bi. Ning seda poleks suutnud muuta ka kogu maailmas leiduvad tuletornide pildid. TEINE PEAT?KK „K?ik need asjad on mul endiselt olemas,” ?tles Polly l?bi linna jalutades, jahe kevadtuul kannul. Ta p??dis meeleheitlikult tuju t?sta ja kokku lugeda oma ?nnistused, sest ees seisis kohtumine parima s?brannaga ja ta ei tahtnud tema n?hes olla pisarais. „Ma olen terve, kui mitte arvestada tembutavat pahkluud, mille ma baaris tantsides v?lja v??nasin, aga see oligi mulle paras. Mul on alles terve m?istus. Ma olen k?ll ?ritegevuses kaotanud oma raha, aga seda kaotatakse pidevalt ja rohkem. Mind pole tabanud ?kski loodus?nnetus. Mu sugulased on terved. K?ivad k?ll n?rvidele, aga on terved. Minu suhe … paljud on kogenud tunduvalt hullemat. Tunduvalt hullemat. Meie ei pea v?hemalt lahutama …” „Mida sa teed?” k?las Kerensa vali h??l. Ehkki Kerensa koperdas ?lik?rgetel kontsadel, oli tema k?nnak sama kiire kui iseendaga vestleval Pollyl, mist?ttu juhtimiskonsultatsioonifirmas t??tav naine oli kodu poole liikudes talle j?rele j?udnud. „Su huuled liiguvad. Hakkad juba t?iesti ?ra keerama? Sest muide …” „Mida sa ?elda tahad?” „See v?ib olla ka strateegia. Tahad taotleda t??v?imetuspensioni?” „KERENSA!” h??atas Polly. „Sa oled kohutav! Ning ei, kui teada tahad, siis ma loetlesin oma ?nnistusi. Ma j?udsin just „ei pea lahutama” juurde.” Kerensa tegi grimassi, mis oleks vist v?ljendanud kahtlust, kui tema n?gu poleks sisaldanud nii palju Botoxit, et ta tundeid oli sageli raske m?ista, aga sellistel puhkudel hakkas ta otsekohe k?va h??lega selgitama. „Taevas halasta, kas sa r??gid t?siselt? Mis selles nimekirjas veel on? Kaks k?tt, kaks jalga?” „Ma lootsin, et meie kokkusaamise eesm?rk on parandada tuju.” Kerensa t?stis veinipoest saadud k?liseva koti k?rgemale. „Just seda me teemegi. Lase tulla, kui kaugele sa siis j?udsid! Kui olid k?rvale heitnud t?siasjad, et oled kodutu ja t??tu ja n?nda edasi.” Nad olid seisma j??nud Kerensa t?iusliku Plymouthi linnamaja ees, kus m?lemal pool pronkskoputiga varustatud punast poleeritud ust seisis v?ike apelsinipuu. „T?tt-?elda pole ma enam kindel, kas tahangi sisse tulla,” lausus Polly, kuid ei m?elnud seda t?siselt. Selline Kerensa kord juba oli: astus elule alati vastu p?stip?i. Polly teadis, et oleks ka ise pidanud seda tegema, v?hemalt viimase aasta jooksul v?i veelgi varem, kui nende ?riasjad allam?ge l?ksid ja Chris aina kinnisemaks muutus. Ta oli Kerensalt professionaalset n?u k?sinud vaid ?hel korral: siis kui nad olid aastatetagusel j?ulupeol omajagu joonud ning Kerensa oli talle ?elnud, et nende ?ritegevus on p?ris riskantne, seej?rel aga palunud, et Polly temalt rohkem n?u ei k?siks. Polly oli end veennud, et igasugune ?ritegevus on riskantne, ning sestpeale polnud kumbki seda teemat maininud. „Aga et sa juba kohal oled, ei kavatse ma k?iki kartulikr?pse ?ksip?ini nahka pista,” s?nas Kerensa r??msameelselt v?tit Tiffany v?tmetaskust v?lja koukides. „Sa pole eluilmaski kartulikr?pse s??nud,” torises Polly. „Kallad lihtsalt v?lja ja v?idad: „Oh, ma s?in oma arust just hullult ??ratu l?una??gi, palun pista need kr?psud nahka, ma ei saa neid kauem hoida, muidu l?hevad pahaks.” Mida nendega muidugi ei juhtu.” „Aga kui sa j??d, v?id nad ?ksk?ik mil viisil endale sisse suruda, mitte kugistada alla nagu n?ljane uruhiir.” Enne kui Polly j?udis midagi ?elda, t?stis Kerensa k?ed ?les. „J?? ainult ?heks ??ks.” „Olgu,” n?ustus Polly. * * * Seda ?eldes sulges Polly silmad, aga nagu h?rra Gardner ja h?rra Bassi olid selgeks teinud, vastas see t?esti t?ele: pank kavatses neilt korteri ?ra v?tta. Kui ta sellest emale r??kis, reageeris ema nii, nagu tal oleks olnud laps, kelle ta oleks maha m??nud. Sellep?rast ei tahtnudki ta usaldada emale ainsatki saladust ja tegi seda vaid h?davajadusel. „Sedasi. Ma p??an leida oma olukorras midagi positiivset.” „Kodutuks j??mises?” „Pea suu. Ma pean endale lihtsalt uue elupaiga otsima.” Kerensa proovis kulmu kortsutada ja p??ras siis pilgu kartulikr?psudest j??nud peenikesele purule, mis Polly oli BoConcepti diivanile puistanud. „Sina ?ksi?” Polly hammustas huulde. „Me ei l?he lahku. Asi on lihtsalt selles, et … Ma pole kindel, kas me kahekesi, tillukeses jubedas ??rikorteris teineteisega pidevalt kokku p?rgates …” Ta t?mbas s?gavalt hinge ja v?ttis suure lonksu veini. „Ta ?tles, et soovib m?nda aega elada oma ema juures. Ainult senikaua … kuni me m?lemad end veidi kogume, m?istad, mida ma silmas pean? Eks siis paistab, mis edasi saab.” Polly pingutas k?igest v?est, et j?tta mulje, justkui oleks see rahuliku ja loogilise otsustusprotsessi, mitte raevukate s?navahetuste ja tusatsemise tulemus. „Selles m?ttes, et meile tuleks see kasuks … v?ike vaheldus.” Kerensa noogutas kaastundlikult. „Senikaua, kuni korter on m??dud … ?hes?naga, minul pole pennigi. Kui see toob sisse loodetust suurema summa, v?ime v?lgadest lahti saada, aga …” „Aga sa ei j?? selle peale lootma?” „Praegust asjade seisu arvestades on oodata,” alustas Polly, „et t?en?oliselt saan ma tibatillukese osa oma rahast tagasi, ning kui ma p?rast selle k?ttesaamist pangast v?ljun, tuleb selgest taevast v?lk ja paneb mu raha p?lema. Seej?rel kukub mulle p?he klaver ja paiskab mu kanalisatsioonikaevu.” Kerensa patsutas ta k?tt. „Kuidas Chrisil l?heb?” Polly kehitas ?lgu. „Enam-v?hem samamoodi. Nad on v?ga kenad, need ?ri ?lev?tjad. H?sti m?istvad.” „Kui kohutav amet.” „T?? nagu iga teinegi,” nentis Polly. „Antud hetkel on see lausa muljet avaldav.” „Kas sa juba otsid t??d?” „Jah,” vastas Polly. „Ma olen ?lekvalifitseeritud ja k?igi maailmas leiduvate t??kohtade jaoks liiga vana. Pealegi paistab, et keegi ei taha enam palgata kogemusteta kandidaati. Ning tagatipuks on mul h?dasti tarvis sissekirjutust.” Kerensa lausus sedamaid: „Sa ju tead, et v?id elada siin.” Polly libistas pilgu ?le laitmatult puhta ja korras vallalise naise pesapaiga. Kerensal oli v?imalik mehi valida – t?nu ?liheas vormis kehale, kallitele r?ivastele ja uskumatult ?lbele hoiakule –, aga v?hemalt senini polnud kooselu m?ne mehega teda karvav?rdki huvitanud. Ta on nagu t?ukass, m?tles Polly s?ngelt, samas kui tema, Polly, on pigem nagu suur s?bralik sassis karvaga koer. V?ib-olla nagu Inglise springerspanjel: tal olid nimelt pikad roosakasblondid juuksed ja peened n?ojooned. „Ma magaksin pigem pr?gikastis, kui riskiksin sinuga koos elama hakates uuesti meie s?prusega.” „Meil oli koos nii vahva!” ?tles Kerensa. „Ei olnud!” n?hvas Polly. „Sina k?isid iga jumala n?dalal?pp kohtamas nende kohutavate paadiomanikest idiootidega ega pesnud kordagi n?usid!” „Esiteks kutsusin ma sind iga jumala n?dalal?pp kaasa.” „Aga ma ei tulnud, sest nad olid t?ielikud tropid.” Kerensa kehitas ?lgu. „Ja teiseks ei pesnud ma kunagi n?usid sellep?rast, et ma ei s??nud midagi. Hoopis sina olid see, kes k?ikjale jahu ja p?rmi puistas.” Polly k?psetamishobi oli temaga alati kaasas k?inud. Kerensa aga pidas s?sivesikuid t?simeeli m?rgiks ja uskus siiralt, et tal on gluteenitalumatus. Imekombel oli neil siiski ?nnestunud headeks s?brannadeks j??da. „Kahjuks ei tule k?ne allagi,” lausus Polly nukral ilmel. „Aga jumal hoidku, ma vist ei suudaks ka mingi kahek?mneaastaste kamba juurde kolida ja teeselda, et tahan koos lastega pidu panna.” Polly oli sel aastal saanud kolmk?mmend kaks. Viivuks vilksatas ta peas k?simus, kas pankrotti mineku ?heks pisitillukeseks eeliseks v?iks olla ehk asjaolu, et n??d on tal hea vabandus l?petada absoluutselt k?igile oma tuttavatele pulma- ja j?ulukinkide tegemine. Kerensa naeratas. „Seda v?iksid sa muide vabalt teha. Hakata koos kahek?mnestega klubides k?ima.” „Armas taevas!” „Pidutseda hommikuni, arutleda elu m?tte ?le ja suitsetada kanepit.” „P?ha jumal!” „Muusikafestivalidel telkida.” „Ma r??gin t?siselt,” ?tles Polly. „Ma olen niigi meeleheitel ja sina h??rud mu haavale soola. Kohe m?nuga. Soola. Mm …” Kerensa ulatas talle k?tte?pitud t?dimusega Pringlesi kartulikr?psutoru. „Siis ei j?? sul ?le muud kui mind kuulda v?tta ja siia j??da.” „M??ramata ajaks sinu ?he magamistoaga korterisse mustmiljon dollarit maksvale diivanile?” k?sis Polly. „Suur t?nu, sinu pakkumine on v?ga lahke, aga ma otsin elupaiga internetist. Ainult endale, ?ksnes iseendale. See oleks … lahe.” * * * Kerensa ja Polly uurisid vaikides s?learvutit. Polly skrollis l?bi k?ik panga seatud eelarve piiresse j??vad korterid. Vaatepilt polnud just hinge kosutav. T?tt-?elda n?isid ??rihinnad olevat ?le m?istuse. See oli kohutav. „Korter nagu seinakapp,” t?heldas Kerensa iga natukese aja j?rel. „Mitte ainsatki akent. Ei tea, miks nad plekilisest seinast pilti tegid? Milline siis veel teine sein v?lja n?eb? Sellel t?naval k?isin ma kunagi kohtamas ?he kiirabikutiga. See kant on kurikuulus lantimiskoht. K?ik landivad k?iki.” „T?ielik t?hjus,” ?tles Polly paanikasse sattudes. Ta poleks eales osanud arvata, et nende h?poteegi v??rtus on nii v?ike ja ??rihinnad nii k?rged. „Mitte kui midagi.” „Aga kui otsiks kortereid, kus on ka ?ldkasutatavaid ruume?” „Need on uskumatult kallid, pealegi on seal tarvis maksta satelliittelevisiooni eest ja t?en?oliselt tuleb siis jagada korterit m?ne veidrikuga, kes hoiab oma toas kaalupomme.” Mida rohkem Polly lehte edasi keris, seda murelikumaks ta muutus. Ta ei teadnud, kui madalale ta soostub oma n?udmisi alandama, aga mida kauem ta oma olukorra ?le j?rele m?tles, seda kindlamaks muutus veendumus, et peab elama ?ksi. ?ksk?ik, kui palju ta ei pingutanud, et Kerensa ja Chrisi ja ema ees head n?gu teha – juhtunud oli midagi kohutavat ja ta teadis, et see ei kao p?ris pikka aega mitte kusagile. Kujutluspilt, kuidas ta pidutsevatest noortest ?mbritsetuna magamistoas vaikselt nutab, oli parimal juhul meeleheitlik, halvimal juhul aga ?dini traagiline. Ta vajas pelgupaika, kus kosuda. Ta ei kavatsenud panna sedamaid selga k?mme aastat noorematele sobivaid r?ivaid ega vaimustuda poisteb?ndidest. V?i minna tagasi ema juurde, kes k?ll teda armastas ja oli tema heaks k?igeks valmis, aga kes v?himagi kahtluseta ohkaks ning esitaks nukraid k?simusi Chrisi kohta ja r??giks oma tuttavate lastelastest ja … Ei. Nende suhe oli normaalne, aga Polly polnud p?ris kindel, kas ta oleks selleks valmis. See asi oli siis paigas. Mis edasi? KOLMAS PEAT?KK J?rgmisel hommikul oli Kerensa juba veidi peale kuut ?rkvel ja uksest v?ljas, et alustada l?hedal asuvas pargis Briti s?jav?e fitnessitreeningut hoolimata sellest, et oli m?rts ja vastu aknaid trummeldas vihm. Loomulikult kutsus ta kaasa ka Polly, aga too vaid oigas ja keeras teise k?lje. Tal oli kerge pohmell ja suus kartulikr?psude maitse. Kui Kerensa oli l?inud, tegi Polly kohvi ja proovis niigi laitmatult puhta ruumi veelgi puhtamaks teha. Aga tema tegevusest polnud erilist kasu: ??bimisriietega kott muutis paiga ikkagi r?pakaks, pealegi ta ei teadnud, kuidas Kerensal ?nnestub diivanipadjad sirgeks s?ttida, sest tema sellega hakkama ei saanud. Ta v?ttis laualt kruusi, kust loksus kohvi ?likallile vaibale, ja lasi lendu paar vandes?na. Ei. Nii need asjad ei k?i. Ta k?ivitas uuesti s?learvuti. T??pakkumiste portaal v?is natuke oodata, praegu vajas ta h?dasti elupaika. Sellel korral tempot veidi aeglustades vaatas ta ?le k?ik hinna poolest sobivad ??rikorterid Plymouthis. Need olid kas t?iesti jubedad v?i paiknesid piirkondades, kuhu autota poleks olnud turvaline minna. Ta keris l?bi ?he lehek?lje teise j?rel, kuni j?udis l?ppu. Oligi k?ik. Rohkem kortereid polnud. Ei ainsatki paika, mida ta oleks soovinud isegi vaatama minna, seal elamisest r??kimata. Mitte ?ksnes Kerensa, vaid ka paljud teised s?brannad olid pakkunud talle vaba tuba v?i diivanit, kus ta saaks k?litada, aga ta poleks talunud k?simusi „Kas k?ik on korras?” ja murelikku pominat. Pealegi oli suurem osa neist juba abielus ja j?udnud isegi lapsed saada. Ta oletas k?ll, et paar s?brannat oleksid p?ris r??msad, kui ta aitaks neil aeg-ajalt lapsi hoida, aga seegi m?te oli v?ljakannatamatu: ta oleks pidanud kikivarvul ringi hiilima, talle pakutud k?lalislahkust mitte kuritarvitama ning olema vanat?drukust t?di ja tasuta abiline ?hes isikus. Kunagi h?sti ammu, kahek?mnendates eluaastates, oli ta arvanud, et selleks ajaks on tema ja Chris kindlasti abielus ning rajanud oma kodu; Chris teenib palju raha, tema kasvatab last … ja siin ta n??d omadega oli. V?kk, sedalaadi m?tted tuli peast v?lja visata. Ta v?is uppuda enesehaletsusse, aga v?is ka edasi r?hkida. Hetketuju ajel otsustas ta otsingut laiendada ja kaasata kogu riigi. Vau! Kui ta koliks Walesi, oleksid valikus paljud elupaigad. Kusjuures kenad elupaigad. V?i kui ta koliks P?hja-?oti m?gismaale. V?i m?nda P?hja-Iirimaa k?lasse. V?i Peak Districti kanti. Ta ei teadnud k?ll t?pselt, kus see Peak District asub, aga ?nneks oli olemas suur hulk piirkondi, kuhu ta oleks saanud elama minna ka raha ja tutvusteta ning kus poleks kartulikr?pse pakkuvaid s?brannasid ega ka vabu t??kohti … Hm, v?ib-olla siiski mitte. Ta kitsendas otsingut, piirdus vaid Edela-Inglismaaga, ning just siis ta seda m?rkaski. Nime, mis polnud talle juba aastaid isegi p?he tulnud. T?en?oliselt k?isid nad seal kooliekskursioonil – k?ik k?isid. Mount Polbearne. Teda h?mmastas, et sellel saarel keegi ikka veel elab. Ta uuris pisikest pilti l?hemalt. Midagi pilkup??dvat seal polnud: sadadest teistest piltidest, mida ta edasi oli kerinud, erines foto vaid selle poolest, et hoonet oli pildistatud v?ljast, mitte seest, ning n?ha oli vaid viilkatus v?ikese aknaga, v?rv raamidelt koorumas, katusekivid aga olid sakiliste servadega ja j?tsid igivana mulje. „Ebatavaline asukoht” seisis reklaamtekstis ning ?ldjuhul t?hendas see ”t?elist lobudikku”. Sellest hoolimata avas ta hiirekl?psuga pakkumise ja v?ttis suure lonksu jahtunud kohvi. Mount Polbearne, ?ra sa r??gi! Nii palju ta m?letas, et tegu oli m??naaja saarega. Nad olid k?inud seal giidi juhtimisel ja tal oli meeles saart maismaaga ?hendav munakivitamm, t?is pikitud hirmu?ratavaid hoiatusm?rke autojuhtidele, et nad ei ?letaks teetammi t?usuaja alguses, ja purjetajatele, et nad ei teeks seda siis, kui k?es on m??n. Nad olid erutatult kiljunud, kui vesi ?le munakivide paiskus, ning kartnud, et on uppumisohus. Tammi k?rval v?is n?ha j?lgi vanadest puudest, mis kunagi ammu olid kasvanud maismaal, ning saare tipus seisis varemetes loss, mille k?rvalt suveniiripoest tema ja Kerensa olid ostnud hiigelsuuri maasikamaitselisi pulgakomme. Aga p?ris kindlasti ei saanud seal keegi elada. Pooltel p?evadel polnud v?imalik saarelt isegi lahkuda. Puudus v?imalus vabalt edasi-tagasi liikuda. Veebisaidil oli veel ?ks pilt. Hoone n?is olevat t?ielikult hooletusse j?etud. Katus oli viltu vajunud ning kaks akent, mida ta oli n?inud esimesel fotol, olid r?pased ja avanesid v?ljapoole. Allkorruselt paistis h?ljatud poe must ammuli suuauk. Tundus, et mere l?hedus oli hoonele r?ngalt m?junud. Polly m?tles huviga, kas vee alla j??v teetamm tekitab turistide hulgas enam nii suurt p?nevust kui varem. T?nap?eval taheti n?ha surfirandu ja teemaparke ja kalleid kalarestorane. Cornwall oli k?vasti muutunud. Aga oli ?ks asi, mis talle siiski silma torkas: korteris oli kaks tuba ja neile lisaks ka v?ike vannituba. Pildil polnud ?hetoaline k??ginurgaga korter ning elupaika polnud tarvis kellegagi jagada – tegu oli t?elise korteriga. Tema eelarve piires. V?he sellest, esimene ruum ehk elutuba oli ?pris suur: kuus korda seitse meetrit. Nende Plymouthi korteri elutuba polnud p?ris kindlasti niisuguste m??tmetega; see oli v?ike ja kitsas, ruumi m?lemas otsas sisse ehitatud kohtvalgustusega peeglid, mis l?id avaruse illusiooni. Talle torkas p?he k?simus, kui k?rgele v?iks niisuguste katuser??staste alla j??da selle korteri lagi. Ja et allkorrus oli inimt?hi, v?is j?reldada, et hoones ei elagi keegi – ehk ainult rotid. Hm. Seej?rel p??dis tema pilku viimane foto. Sellel oli eesakendest avanev vaade, pildistatud seestpoolt. Akna taga oli … t?ielik t?hjus. Ainult sirge ribana laiuv v?lismaailm ehk nagu l?hemal vaatlusel selgus: meri. Foto oli tehtud p?eval, mil meri ja taevas olid samasuguse halli varjundiga ja sulasid ?hte. Hiigelsuur lahmakas avarust, kuhu polnud kirjutatud ainsatki s?na. Polly j?i pilti pikaks ajaks v?lutuna silmitsema. See n?gi v?lja t?pselt niisugune, nagu ta end praegu tundis: seest ??nes, t?hi. Aga ka kummalisel kombel rahustav. Justkui oleks see enesestm?istetav, et maailmas on palju halli; halli v?rvi leidub k?ikjal. Kui ta nende eriprojektiga korteri aknast v?lja vaatas, n?gi ta paljusid endasarnaseid inimesi, kes k?ik nagu nemadki istusid oma Audidesse ja BMW-desse ning tegid vokkpannil s??a, ainult et nende firmad polnud pankrotis ja paistis, et nemad veel suhtlesid omavahel. Ainu?ksi aknast v?ljavaatamine tekitas temas stressi. Aga see siin … oli midagi teistsugust. Ta otsis Mount Polbearne’i Google Earthist ?les ja n?gi ?llatusega, et jah, seal oli t?epoolest paar kiltkivimajadega ??ristatud t?navat, mis m?e tipus seisva varemetes kiriku juurest allapoole viisid. T?navad k??nlesid m?est alla v?ikese sadamani, mis asus teetammist t?isnurga all ja mille juures v?is n?ha k?put?it kaluripaate. Tundus, et see kant polnud veel asustatud keskklassiga nagu suurem osa Cornwallist; krahvkonna v?hem populaarne osa, mis asus kiirteest kaugel, oli lihtsalt m?rkamata j??nud. Aga et Plymouth oli vaid kaheksak?mne kilomeetri kaugusel, v?iks ta vahel k?hku seal asju ajamas k?ia … Ta kl?psas kergelt v?risevate s?rmedega nupul „V?ta ?hendust kinnisvaramaakleriga”. NELJAS PEAT?KK „Ainus asi, mis su praegu p??staks,” alustas Kerensa, seljas naeruv??rne kuldn??pidega bleiser, mis k?igest hoolimata tema seljas ?ikk v?lja n?gi, „oleks abielu rikka mehega. Muide, ?ht ma v?in sulle ?elda: selles p?rap?rgus midagi niisugust ei juhtu.” „Nagu ikka, ole t?natud!” lausus Polly. Tema kandis musta. Tegelikult polnud mustad r?ivad tema lemmikud, sest need ei sobinud tema punakasblondide juuste ja kahvatu nahaga ning muutsid ta l?hikeseks. N??d aga oleks ta justkui unustanud, kuidas elada tavap?rast elu ilma t??koha, oma teise poole ja autov?tmete k?linata. „Sa pead ilmtingimata j??ma m?ne suurlinna l?hedale,” ?tles Kerensa. „Riietuma enam-v?hem stiilselt. Kellegi ?nge v?tma.” „Kas sa ise p??ad seda teha?” „Ole normaalne,” s?nas Kerensa silmi p??ritades ja Polly vaatas k?hku aknast v?lja, et Kerensa ei j?uaks hakata Beyonc? laule laulma. Oli hall lauspilves laup?ev ja nad olid j?nksutades Plymouthist v?lja liikunud, sest GPS ja kitsad tuulised maanteed, kuhu navigatsiooniseade tahtis neid juhatada, olid nad segadusse ajanud. Viimaks olid nad otsustanud, et kui meri j??b kogu aeg vasemale, j?uavad nad pikapeale kohale, ja nii oli ka juhtunud. Teetammi k?rval oli autoparkla ja iga p?ev uuendatavate andmetega t?usu-m??na tahvel, aga et nad kumbki polnud enne teeleasumist vaevunud teavet loodete kohta kontrollima, passisid nad n??d parkla ??res ja uurisid kaugusest paistvat saart. L?puks ?tles Kerensa selle v?lja. „Ilm on … tuuline.” V?ide vastas t?ele: Mount Polbearne j?ttis tuulest r?situd ja r?bala mulje. Lained olid muret tekitavalt k?rged; polnud eriti usutav, et saarele p??seb ligi kahek?mne minuti p?rast, nagu tahvlil lubatud. See paik oli nagu j??nuk minevikust ja neid valdas tunne, et silmitsevad ammu unustatud kohta, kus t?navate kohal k?rgub varemeis loss. „N?eb romantiline v?lja,” lausus Polly lootusrikkalt. „Huvitav, kas siin k?iakse ikka veel vargil,” ?tles Kerensa. „Ja abiellutakse n?budega.” „Saar ei j?? ju linnast kuigi kaugele,” arvas Polly. Kerensa heitis pilgu k?ekellale. „Kas see ei s?ltu mitte olukorrast? Mis siis, kui ma joon liiga palju martiinit ja minuga juhtub kohutav ?nnetus, sina aga ei saa minu juurde tulla, sest k?ikjal lainetab vesi? Ja sul pole isegi autot! Vaata veidi ringi!” Paik j?ttis mahaj?etud mulje ja v?ikesest autoparklast algasid ainult kitsad k?lateed. „Ma ei n?e isegi bussipeatust, kas sina n?ed? Kuidas sa kavatsed Plymouthisse saada? Hobuse ja kaarikuga?” Polly s?da vajus saapas??rde. Aga eelmisel p?eval oli ta Kerensa korraldusel v?lja l?inud, et vaadata ?le paar ?hiskorterit, mis j?id kodule l?hemale. M?lemad olid olnud uskumatult r?pased, kaas??rilised kahek?mnendates, valamutesse kuhjatud pesemata n?ud, k?lmikuriiulitele kleebitud m?rkmepaberid ning ?hiskoridorides heljus pesemata sulgtekkide ja vanade jalgrataste hais. Nutma oli ta aga puhkenud alles siis, kui Kerensa oli juba voodisse l?inud. „Ma j??ksin ju siia ainult natukeseks,” lausus ta lootusrikkalt. „Kuni korter on m??dud.” „Korter, mis n?eb v?lja t?pselt samasugune nagu ?lej??nud viisteist tuhat ?lehinnatud Plymouthi disainkorterit, mis viimase k?mne aasta jooksul mere ??rde on ehitatud?” Polly laup t?mbus kortsu. Chris oli end alati pidanud meheks, kellel on hea investeeringu peale silma, ja Polly m?letas tema elevust. „Keldrikorrusel on j?usaal, Pol!” (Chris oli seda kasutanud ?heainsa korra.) „Ukselukku saab avada s?rmej?ljega!” (Lukk oli pidevalt rikkis.) Asju, mis korteril puudusid – aeda, lastetoa jaoks vaba ruumi –, ei mainitud iial. „Vaatame lihtsalt k?hku ?le,” ?tles ta. Vesi paiskus uskumatu kiirusega teetammilt tagasi, justkui paljastaks v?lutee. Nad s?itsid ?liettevaatlikult ?le tammi, j?tsid auto teisel pool paiknevasse parklasse, kus sellel p?eval polnud ainsatki s?idukit – Polly oletas, et suvitajate jaoks oli aeg liiga varane ja ilm jahedav?itu – peale ?he halli Vauxhall Astra, mille seest ilmus n?htavale ?lekaaluline noormees, seljas h?sti odav ?likond ja kaelas erepunane lips. Ta n?is hingeldavat, ehkki oli istunud autos. „Tervitus!” h?ikas ta ?llatavalt r??msal toonil. „Teie oletegi vist meie suurlinna t?drukud?” Kerensa kirtsutas nina. „Kas ta peab silmas Plymouthit?” k?sis ta. Olgugi et Kerensa oli s?ndinud ja kasvanud Plymouthis, armastas ta teeselda, et tunneks end Londonis, Pariisis v?i New Yorgis siiski kodusemalt. „Kuss!” manitses Polly. „Kui te juba Plymouthit Las Vegaseks peate, siis peab siinne alev ikka t?esti v?ike olema,” nentis Kerensa autost v?lja ronides ja pidi sedamaid oma tikk-kontsa kahe munakivi vahelt v?lja sikutama. Turjakas mees astus l?hemale. T?tt-?elda oli tegu pigem noorukiga. Pollyt jahmatas mehe noorus. See viitas t?siasjale, et tema pole enam noor, aga ta kinnitas endale, et on seda. V?gagi noor. Noormehe n?ole oli kleebitud lai naeratus. Polly m?tles, et kui too oleks s?ndinud m?nel teisel ajastul, olnuks n??d ?ige aeg t?mmata v?lja hiigelsuur t?piline taskur?tik ja tupsutada sellega otsaesist. „Lance Hardington,” lausus nooruk neil metsiku j?uga k?tt surudes ja pilku s?gavale nende silmisse puurides. Tundus, et ta oli eriv?lja?ppe saanud. Kerensa surus alla muige. Raske oli ette kujutada kedagi, kellele see nimi oleks v?hem sobinud . „R??m tutvuda, Lance,” nurrus Kerensa, mispeale noormehe punane n?gu muutus veelgi punasemaks. „?ra hakka pihta!” hoiatas Polly teda poolih??li, kui nad Lance’i j?rel teele asusid. T?seda mehe kohta liikus noormees v?gagi nobedalt. „Ah, ma tegin ainult nalja,” s?nas Kerensa. „Sa ajad talle hirmu nahka.” „Aga minul on l?bus.” Lance p??ras end ringi ja liigutas nende poole vaadates kulme ?les-alla viisil, mis andis m?ista: t?stke tempot, sest aeg on raha ning esimest on teil ilmselgelt liiga palju, teist aga peaaegu ?ldse mitte. Ta vaatas demonstratiivselt oma iPhone’i, aga Polly ei kiirustanud ja lasi pilgul ringi k?ia. Tegelikult tundis ta end p?ris m?nusalt selles pisikeses paigas, Plymouthi l?rmist ja liiklusest kaugel. Nad seisid teetammi k?rval sadamasillal, neist vasemale j?i aga ?mber lahe kaarduv alev vaatega merele. Nende pea kohal k?rguv loss – pigem k?ll selle varemed, pudenevad m??rid auklikud ja sammaldunud – vaatas ?levalt alla suurele hulgale korratult paiknevatele, ilmast r?situd majadele, mis olid valmistatud korni kildast ja liivakivist ning mille aknaraamidelt koorus v?rvi. Autosid oli n?ha v?he; Polly arvas ?ra ?ige p?hjuse: nimelt j?tsid kohalikud need ?ldjuhul mandrile ja ?letasid teetammi jalgsi. Kitsad v?iket?navad looklesid p?ris alla vasemale j??va pisikese sadamani, kus kaluripaatide mastid tuules l?gisesid ja k?lisesid ning lained vastu vana sadamam??ri kive paiskusid. Veepiiril paiknesid kr?bekartulikiosk, pisut vettinud ilmega suveniiripood ja vana v??rastemaja, mille ees talli?uega sarnanevas kohas seisis ikka veel veevaat hobustele. Hoone uks oli kindlalt kinni. Sadama kaugemas otsas m?rkas Polly k?rget musta-valgetriibulist tuletorni, millelt koorus v?rvi. Hoone n?is h?ljatuna. „L?hitulevikus tehakse korda,” nentis Lance ninakirtsutusega. Kerensa vaatas kahtlustaval ilmel ringi. „Miks seda siis senini tehtud pole?” k?sis ta. „K?ik ?lej??nu ju on.” „Sisse kolida ongi k?ige parem siis, kui ehitust??d on algusj?rgus,” lausus Lance k?hku. „Aga selles kandis on umbes viis aastat j?rjest sadanud,” ?tles Kerensa. „Ma arvan, et vesi on vundamendi ammu minema uhtunud.” „Mount Polbearne’i t?eline eelis on see,” muutis Lance k?rmelt teemat, „et siin on rikkumatu loodus. T?ielik t??nus, liiklusprobleeme pole. K?ikjal rahu ja vaikus.” Kerensa t?mbas nina kirtsu. „Kas sa elad siin?” Lance ei lasknud end k?igutada. „Ei, aga ma V?GA TAHAKSIN.” „T?eline rahu ja vaikus,” pomises Polly, m?eldes endamisi, et ehk ta siiski ei vaja seda. Lance hakkas m??da sadamaesist edasi liikuma ja naised k?mpisid kuulekalt tema kannul. Vesi oli kogunenud munakivide vahele, kus vedeles eredav?rvilisi kalap??gik?rbseid, v?rgut?kke ja veel midagi, mis v?isid olla kalade sisikonnad. Kerensa kirtsutas n?gu. „J?? minu juurde,” sisistas ta. „Igaveseks. Sinna, kus on kohvikud ja Zara.” „Mul tuli juba muuta oma hiljutisi seisukohti s?na „igaveseks” t?henduse suhtes,” lausus Polly. L?puks peatus Lance armetute majade rivis viimase ees. Sammu tagasi astunud, venis ta v?lts naeratus veelgi laiemaks. Kaks naist silmitsesid nende ees seisvat hoonet. Polly p??dis jagu saada spontaansest soovist ringi p??rata ja jooksu pista. „Tegu on kindlasti eksitusega,” arvas Kerensa. „Ei,” kinnitas Lance, kelle n?ole oli ?kitselt ilmunud koolipoisilikult s??dlaslik ilme. „Maja on ?ige.” „Hoone tuleks elamisk?lbmatuks tunnistada, mitte v?lja ??rida.” J?rsku sai v?gagi selgeks, miks korteril on selle raha eest keskmisest suurem p?randapind. Maja oli v?ike ja kitsas, ehitatud m??rdunud hallist kivist. Esimesel korrusel oli ?ks suur v?lvaken, mitmest paigast pragunenud ja uskumatult r?pane. L?bi akna v?is ?hmaselt n?ha aastaid puutumatuna seisnud suurte tootmisseadmete piirjooni. „Mis siin juhtus?” k?sis Kerensa. „Tulekahju?” „Oh ei!” k?las Lance’i s?damest tulev vastus. „Lihtsalt ?le?ldine …” Ta h??l vaibus, et mitte ?elda s?na „hooletus”. Noormees s??stis hullusti kaldu oleva katusega hoone seina pidi edasi. K?lgseinas oli v?ike puidust uks, millest l?biminemiseks tuli lasta pea kummargile, ning v?tnud v?lja suure messingv?tme, keeras ta ukse lukust lahti. Hinged k??ksusid haledalt. „Kas seda on palju n?ha tahetud?” k?sis Kerensa, kontsad kiltkiviplaatidel kl?bisemas. Lance ignoreeris teda. Sees polnud midagi peale kottpimeduse ja kerge kopitushaisu. Lance kasutas oma iPhone’i taskulambina, kuni leidis k?lkuva juhtme ja t?mbas seda. Vanaaegne madala v?imsusega elektripirn, mida kaunistas tolm, ?rkas valju suminaga ellu ja t?i n?htavale logiseva puutrepi. „Ja see vastab k?igile ??riliste tervishoiu- ja turvalisusn?uetele?” j?tkas Kerensa, justkui teeksid nad tiiru peale m?nele Sandbanksi katusekorterile. Lance pomises midagi kuuldamatut ja juhtis nad trepist ?les, Polly otse tema selja taga, noormehe h?stitoidetud tagumikule veidike liiga l?hedal. Tema s?da j?ttis l??gi vahele. Siin poleks v?imalik elada; see paik polnud sugugi turvaline. J?rgmine kobamisi ?les leitud v?ti keeras lahti trepi l?pus paikneva teise ukse snepperluku. Polly surus ruumi astudes p?idlad pihku, sest ootamatuks avastuseks oli see viimane v?imalus. K?ik vaikisid. Mis seal ikka. Avar oli see t?esti. V?hemalt see vastab t?ele, m?tles Polly. Nad seisid suure p??ningu tagaosas ja l?bi kaldkatuse pragude paistis sisse p?evavalgus. P?rand oli kaetud paljaste lihvitud laudadega. K?ige tagumises osas lasi k?rge katus tuua n?htavale sarikad. Lihtsa telliskiviseina ??res, tahmunud puuk?ttega ahju k?rval seisis kahe omavahel sobimatu tooliga laud, mis paistis olevat liiga v?ike. Kaugemas servas v?is n?ha pisikest koridori, mis keeras vasemale, t?en?oliselt maja tagaosas telliskividest juurdeehitises paiknevasse magamistuppa ja vannituppa. Elutoa ?he seina ??res seisis m?ni ?ksik jubeda v?ljan?gemisega vana melamiinist k??gikapp ning veel ?ks veider asi: hiigelsuur raudahi. Lance m?rkas, missuguse pilguga Polly seda silmitseb. „Nad ei suutnud seda mujale t?sta,” ?tles ta. „Tont teab, kuidas see siia ?les saadi. ?hes?naga, hm, v?luv oma ajastu m?rk.” Ruumi eesosas, kus katus oli akende poole kaldu, seisis inetu v?idunud vana, ?leni praguline rotangdiivan. Polly l?ks ettevaatlikult l?hemale; k?ik p?randalauad kriiksusid. „See paik variseb varsti merre,” s?nas Kerensa t?redalt. „Siin on kindlasti palju rotte?” „Ei ole,” vastas Lance, n?ol pettumus. Ilmselt oli kinnisvarafirmal sellest hoonest lahtisaamisega t?siseid raskusi. Samal hetkel k?las k?rvulukustav kriiskamine. K?ik kolm v?patasid. Polly l?i pea kuklasse. L?bi puuduvast katusekivist tekkinud augu n?gi ta tohutu suurt kiljuvat merikajakat. Heli oli t?iesti kurdistav. „Ainult tiibadega rotte,” ?tles Kerensa. Polly ei kuulnud teda, sest liikus edasi akende alla. Maha k?kitanud, m?rkas ta raamidelt kooruvat v?rvi, pani t?hele, et klaasid on ?hekordsed ja mitmest kohast pragunenud. Tal oleks siin oht ?ra k?lmuda. Sees oli jahedam kui v?ljas. Polly piilus l?bi soolakoorikuga kaetud r?pase klaasi v?lja. Ta paiknes paadimastidest k?rgemal ja v?is vaadata ?le sadamam??ri otse merele, kus ??tsusid poid ja s?distas kajakaterivi. Madalal rippuv pilv oli rebenenud, p?ike oli sellest l?bi tunginud ja riivas valgetipulise laine kauget harja, pannes selle s?delema ja valguses tantsisklema. Ta tajus huulile ilmunud vaevu m?rgatavat naeratust. „Polly! POLLY!” Polly keeras end ringi ja taipas, et polnud Kerensa s?nu kuulnud. „Tule, ma viin su koju. Tagasiteel teeme kusagil peatuse ja joome klaasikese valget veini, kuigi loomulikult kaunistavad ka Polbearne’i v?ikesed elegantsed baarid ja restoranid. Alustame paigast, kust saab praetud kala kr?bekartulitega.” Lance’i prisked p?sed vajusid allapoole. „Miks omanik seda korda ei tee?” tahtis Kerensa teada. „Sellises seisus hoone ei leia iial ??rilist.” „Ma r??kisin talle,” lausus Lance nukralt. „Seda ei osteta ka. T?eline okas tagumikus.” „Vapustav, hullu inimese maja, mis on ?leni auke t?is ja mille keldris elavad rotid,” ?tles Kerensa. „SUUR t?nu, et meie jaoks aega leidsite. L?hme, Polly!” Polly heitis veel viimase, veidi igatseva pilgu merele. „Ise tead, kuidas asjad k?ivad,” s?nas ta. „Kerjustel pole valikut.” „Sa teed nalja,” arvas Kerensa. „Sinu suguv?sa kaebaks mu kohtusse, kui sa siin hinge heidaksid.” „Ma ei luba neil seda teha,” ?tles Polly. Ta p??ras ringi ja vaatas s?brannale otsa. Kerensa j?i teda t?helepanelikult silmitsema. Polly v?is k?ll j?tta mulje, et on ?rnake, aga ta teadis, et kusagil s?gaval sisimas leidub piisavalt sitkust. Sedasama sitkust, mis sundis teda oma firma ja suhte eest v?itlema isegi siis, kui ?lej??nud maailmale oli ammu selge, et k?ik on kadunud. „Ma pean ju kusagil elama.” „Polly! Kullake! See on urgas maailma l?pus.” „V?ga v?imalik,” n?ustus Polly, „aga just siin ma tahangi praegu olla.” „Suurep?rane,” lausus Lance n?ost j?lle roosatama l??es ning lisas: „Tegelikult on mul v?ga kahju, et … hm, ?hes?naga, ma arvan, et …” Polly tegi ta kannatustele l?pu. „Ma vajan v?ga l?hiajalist ??rilepingut,” ?tles ta. Lance t?stis k?ed, justkui tahaks ?elda, et seda on v?imalik korraldada. „Ja katus …” „Mhh?” „Katus ei tohi p?evavalgust l?bi lasta. Minu meelest on see m?istlik n?udmine.” „Hm.” „Ja mis oleks, kui …” alustas ta ettevaatlikult. „Mis oleks, kui …” Ning nimetas summa, mis oli pool sellest, mida kinnisvarareklaamis k?siti. Lance n?gi v?lja nagu viieaastane, kes peab kempsu minema. „Ee, ma olen kindel, et see ei … selles m?ttes, et ma pean peakontoriga n?u pidama … ?hes?naga, l?bi r??kima …” Kerensa vaatas raevunud pilguga Pollyle otsa. „Sa ei m?tle seda ometi t?siselt?” Polly meenutas masendust, mida ta oli tundnud Plymouthi v?hem tervist kahjustavaid ?hiskortereid kammides. „Mul ei j?? muud ?le.” „Sa ei tohi seda teha! See on katastroof!” „Ma kavatsen selle ??rida, mitte oma eluaegseid s??ste m?ngu panna. Ainult natukeseks ajaks, kuni … Varsti on suvi.” „Varsti on suvi,” kordas Lance. „Karta on, et suvi j?tab sellel aastal Inglismaa vahele,” lausus Kerensa. „See paik on surmal?ks.” Polly suu juurde oli tekkinud joon, mida Kerensa oli varemgi n?inud; see t?hendas, et selles k?simuses pole v?imalik tema meelt muuta. „L?hme n??d l?unat s??ma ja arutame selle asja l?bi,” s?nas Kerensa meeleheitel olles. Kui nad kolmekesi seal sedasi seisid, pillas merikajakas l?bi katuseaugu alla p?ris kopsaka junni. Kerensa kirtsutas nina. „Kus siin kandis leidub m?ni korralik l?unas??gipaik?” Lance sikutas ?revalt oma s?rgikraed. „Ee … v?ib-olla Plymouthis?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=65990173&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.