Tumedam poolus

Tumedam poolus Kaidi Kangur „Mind varitseti. Kas Keeruk selle kohta ei maininud midagi? Igat sorti salakuulajad, arulagedad idioodid!“ „Keda sa t?pselt m?tled?“ p?ris Ronk t?dinult. „Iga kord kui kohtume, sarjad sa kedagi. R??gi midagi uut!“ Ta oli koondanud oma pilgu Krati t?hjale klaasile ning selles endiselt kihisevale puhtale hapnikule. Kratt limpsas keelega mitmeid kordi ?le huulte ning kl?bistas oma manik??ritud s?rmedega vastu lauda. „Sedapuhku olid need p?ris vaenlased. Aga las ma r??gin sulle, kuidas k?ik t?pselt toimus. Saad ise otsustada, kui…“ ta heitis kahtlustava pilgu ?le ruumi „ohtlikuks olukord kujuneda v?ib.“ Kaidi Kangur Tumedam poolus Toimetaja: Kristi Roots Illustraator: T?nu Rehela Kujundaja ja k?ljendaja: Vallo Hallik Raamatu sisu eest vastutab autor © K?ik ?igused kaitstud ISBN: 978-9949-685-79-0 e-ISBN: 9789916668016 Tr?kk: MJ Konsult Hea Tegu kirjastus www.fil.ee T?nud Leilale, T?nule ja 2011. aasta pargipinkidele! I Roosinupp 1. Ronk Oli kevad??, kuid see kevad oli roostes ning igal ?htul ?hvardas torm kuult valve ?le v?tta: puistas lumekoore alt v?lja k?dunenud lehtedele j?iseid vihmapiisku ning painutas muidu nii k?rged ja ?llad puud maadligi. S?hvatused heitsid pilke k?ikjale. Vaikus saabus vaid ?heks, vaimude tunniks. Sellest piisas. Kuu kiired peegeldusid metsa serval oleva j?rve veelt, kui musta riietatud naine varjudest n?htavale astus. N?is, justkui polekski tegu lihast ja luust inimesega ent seda ta siiski oma koolnuvalge n?o ja mustade juustega oli. Sammud viisid teda j?rve kaldal paistvate k??baste poole. R??giti, et need kalmud olevat vanemad kui j?rv ja mets kokku. Polnud teada, kes v?is seal lamada. Igal kevadel ilmusid pooleldi kividega kaetud hauad n?htavale ning s?gisel kadusid need taas maap?ue. Kalmudest m??dudes l?id inimesed risti ette ning viskasid soola ?le vasema ?la. Topelt-ettevaatus polnud kunagi liiast. See naine liikus aga just sinna. Tema tumedad, s?gaval koopas asetsevad silmad h??gusid ning lillad huuled olid peenikesed kriipsud, juuksed siuglesid tugeva tuule k?es omatahtsi vastassuunas. Korraks n?is, et ta l?bis n?htamatu seina. Kui kuu oleks sel hetkel naise poole vaadanud, n?inuks ta vaid hiiglaslikku laialisirutatud tiibadega musta lindu tormituules. K??basteni j?udes vaatas ta hetkeks roheka veeauruga kaetud veepinda. Vastaskallas oli m?hkunud pimedusse. Siis p??rdus ta n?oga kalmude poole. Need olid ?sja maa seest t?usnud, v?rske ilmega kivid ei olnud veel juurikatest l?bi kasvanud. Naine t?mbas kaelast ristatud kontidega h?bedast talismani ja seadis selle silmade k?rgusele n?nda, et valgus sellelt tagasi murdus. Seej?rel viis ta amuleti sujuva liigutusega ?les pea kohale ning suunas selle kiired ?kshaaval k?igile kolmele k??pale, sosinal lausutud s?nad saateks: „Surnute koolnud luud, deemonite h??guvsilmad! Vaadake kahvatut kuud, j?rvevee h??bunud tilgas! Teie, kes olete kaetud, t?uske, n?itamaks teed! Teie, kes te olete maetud, l??ge laiali k?idetud veed!“ Seda lausus ta mitmeid kordi: k?ll marutuuliselt kaikuva h??lega, kord sosinaks vaibuval keelel. J?rjest kiiremini ja kiiremini, justkui lauldes vanal unustatud viisil. L?puks hingasid s?nad temast v?lja. Pilukil silmad vaatasid teraselt k??baste poole, kuni v?lk nende suunas k?ratas. Kohe hakkasid vihma poolt puhtaks pestud kivid varisema ning liivane muld kerkis madala sambana ?lespoole. Keereldes kadus see mustalt haigutavasse ??sse, tuues n?htavale kolm figuuri. „V?i vae Ronka!“ s?nas keskmine neist ning teised kajasid tema toonile j?rgi. „V?i vae Ronka, v?i vae Ronka!“ K?ik kolm v?tsid mehe kuju. Mullast v?lja astudes oli luudel vaid veidi liha: nahk ja riidet?kid seda ribadena kinni n?elumas. Meestele v?rsusid pikad tumedad juuksed ning luudest ?rkasid kehad. K?igi kolme silmad leegitsesid deemonitulest ja pikkades mantlites n?gid nad v?lja sarnased, kuid olid siiski erinevad. Vasakpoolse n?ost paistis puhas iharus. Lihan?lg pani ta nende vastas seisvat naist punaste silmaleekidega ?gima ning ta limpsas oma kollase keelega kergelt ?le huulte. Parempoolne tundis vaevalt mingit huvi. Leegid tema silmis olid peaaegu kustunud, h??gusid vaid sinakalt ning haigutus paljastas tema pruunid auklikud hambad. Keskmine oli k?ige teravama leegiga, laskmata ennast h?irida t?htsusetult k?rvalseisvatest meestest. Viha, mis oli segunenud p?lgusega, leegitses tema kuldsetes silmades. K?ik kolm olid m??ramatus eas: tundusid noored, kuid nende n?od v?ljendasid arvatavast k?rgemat iga ja teadmist, mida vaid aastasadade jooksul v?ib omandada. Naine vaatas neid ?kshaaval. Ta v?ttis oma k?ed rinnalt ning laskis neil k?lgedele vajuda, amulett s?tendamas tumedal riietusel. „Ma olen teid k?skinud! N?idake mulle teed lainete alla!“ k?skis Ronk vaikse l?ikava h??lega. Keskmine deemon kummardas oma kummalist naeratust endiselt alal hoides. Kohtudes naise pilguga p?lgus selles siiski v?henes. „Rongale on hea meel… teed juhatada,“ viimased s?nad lausus ta varjamatu irooniaga. Naine naeratas n??d juba pehmemalt, samas kui tema silmadesse kogunes ?ha enam tumedust. ?lej??nud kaks v?tsid eeskuju ning kummardusid nagu nende eestk?nelejagi. Naine v?patas hetkeks. Kuldleek s?nas seda m?rgates pilkavalt: „Mida ma n?en? Ega Ronk ometi pole hakanud surma kartma?“ Naise pilgu ees kadus tema naeratus taas. „Ronk on alati surma kartnud,“ k?las vastus hirmutavalt k?lmalt, „ehk j?tame need viisakused? Kas pean oma soovi kordama?“ kerkis Ronga h??l k?sivalt k?rgele. S?nagi lausumata astus Kuldsilm temast m??da ning silmitses m?e all t?usvaid ja langevaid, metsiku rajuna l?bi rohelise udu l?bip??su otsivaid laineid. J?rv kumas kuu valguses. „See on kummaline soov. Varem k?is Ronk teist teed pidi.“ „Mu kannatus hakkab katkema,“ silitas naine kaelas rippuvat ehet ning vaatas otse k?neleja poole, „ma kutsusin teid vastava loitsuga ja te pidite teadma, milleks. Te olete lubaduse k?lge seotud senikauaks, kui mina teid vabaks lasen!“ Hetkeks oleks v?inud hoopis teda deemoniks pidada. Teised kaks deemonit astusid esimese juurde j?rsaku ??risele, silmad j?rvele puuritud. „Siis peame laskuma.“ „Laskuma?“ Ronk viskas pilgu lainetele ning v?ljakutsutuile. „Ronk peab h?ppama meie j?rel,“ s?nas mees, „siis avaneb uks.“ Naine vaatas alla. Tema silmad suurenesid veidi. „Kas Ronga tiivad ei kanna?“ „Ronga tiivad pole kunagi kandnud, t?nan v?ga! Mina kannan ennast ise.” Ta peitis amuleti taas kleidip?ue, hingas s?gavalt sisse ning naeratas k?lmalt: „Eks n?idake teed, mu kallid deemonid. Olen n?us teile j?rgnema.” „Mitte rohkem kui kolm silmapilku peale meid v?i uks sulgub meie j?rel!“ Naine vaid noogutas ning vaatas ahnelt rohelise udu alt kiiskavat h?besillerdust. Kolm deemonit tulistasid teda oma pilkudega, kuid naine ei p??ranud neile t?helepanu vaid viipas nad teise k?ega minekuvalmis. K?igepealt lendasid m?ssava veepinna suunas tulekeeled. Sinised, punased ja kollased leegid k?rvetasid rohelise pinna sisse keerlevaid auke ning seej?rel langesid ka deemonite kehad k?rgelt tipust j?rve suunas. Naine j?rgnes k?hklematult ja viskus j?rsakult musta noolena vee poole. Niipea, kui deemonid veepinda puutusid, l?i see kolmes v?rvitoonis p?lema ja leegitses n?nda, et roheline udu hajus ajutiselt taevalaele. Leekide all oli vaid selge ja l?bipaistev vesi. Siis tormasid nad edasi ning nilpsavad tulekeeled sulatasid veepinda n?ilise ukse, mis avanes peale tuledega kokkupuudet sissepoole. Ronk lendas sellest l?bi, uks sulgus ning j?rv kattus taas roheka kihiga. 2. J?rve all Naine maandus p?lvili pehmele pinnasele. Siin oli isegi pimedam, kui v?ljas. Kaugelt kostus lainete m?hinat ning roheline udukuma laotus ?le nende peade. Deemonite silmaleegid valgustasid ruumi. Maapind oli kaetud vetikatega. V?imalik, et need pooltaimed ?ksi selle moodustasidki. Neid oli erisuguseid: rohelisi ja punaseid, pruune ja aeg-ajalt v?is m?rgata ka siniseid, p?imunuid ning ?ksteisest l?bi kasvanuid. Vetikad katsid seinu ning kohtusid ime?hukese kihina taas l?bipaistva lae all. Lagi oli elus. Lisaks lehtedele liikus ka pind ise. V?i ehk ei olnudki midagi toetuseks ning vesi seisis omal j?ul pea kohal? Siiski n?is, et l?bipaistev pind roomas, painutades kergelt nii vett kui taimestikku endast ?lal- ja allpool. „Jah? Ja n??d?“ Vee all k?las naise h??l mitte otseselt summutatult, pigem summutiga kajana. Teravus selles oli vaid k?rgenenud. Kolm deemonit p??rasid oma leegid tema poole, valgustades tema n?gu. „Peame j?udma ooteruumi. Kas Ronk ehk oskab ise seda korraldada?“ „Tingimata, kuid aja kokkuhoiu m?ttes, milleks siis teie olete? Elate k?ll ehk veidi teist sorti maa-aluses, kuid kindlasti olete piisavalt v?imekad siingi omi j?ude m?ngu panema.“ Naine naeratas suunurga t?stega, kuid tema n?gu tervikuna muutus sellest vaid kalgimaks ning h??l kostus endiselt k?rgilt. Kuldsilm noogutas ja p??rdus taas k?igu poole, vastuv?iteid toomata. Kiirgus peegeldus r?sketelt h??guvatelt seintelt ning deemonid h?ljusid edasi. Naine t?mbas amuleti v?lja ja j?rgnes oma k?latute sammudega teejuhtidele. Viimaks oli n?ha k?igu l?pust paistvat valgust. See oli lillakas, kiudjas ja ettevaatlikult oma kombitsaid s?ttiv valgus. Naise silmad suurenesid seda n?hes ning neelasid aplalt heledust endasse. Ta noogutas edasimineku j?tkamiseks, huuled kriipsuks surutud. Nad astusid vesiroosidega kaetud vetikakardina ette. See varjas v?lvkaart, mis nagu seingi, oli massiivsest l?igeteta kivist. Deemonid seisatasid ning vaatasid ?raootavalt Ronga poole. Viimane silitas amuletti ja n?is olevat m?ttesse vajunud. Siis eemaldas ta k?e j?rsu liigutusega ehte juurest ning s?nas: „Homme v?ite minna, kuid t?nasel ??l olete minu p?ralt, kui peaks esile kerkima juhus, mis sunnib mind teid vajama. Ma kahtlen selles, kuid teie niisama minnalaskmine oleks hmm…liialt mittemidagi?tlev.“ Ta noogutas taas, visates pilgu kardina poole: „Kaduge mu silme alt!“ Seda ?elnud, keeras ta amuleti teistpidi ning t?stis pea kohale. Kolm v?rvis?hvatust andsid tunnistust deemonite lahkumisest. Naine muigas taas oma k?verat naeratust ning pomises midagi deemonite labasuse ja eneseuhkuse kohta. N??d oli valgusallikaks j??nud vaid helelilla helendus, mis m??da seina astudes j?ttis maha enamasti kalakujulised j?ljed, kuid valguslaikude hulka sattus ka ?ienupukujulisi. Ronk ei j??nud seda uudistama vaid l?kkas kardina k?rvale ja astus avarasse ruumi. „Kes oled?“ tilises h??l kardina kohalt v?i selle seest. „Te teate v?ga h?sti,“ astus Ronk edasi. Kohe haarasid p?randas kasvavad vetikad tal jalgadest, takistades edasij?udmist. „Ma n?uan otsekohest vabastamist!“ l?ikas tema h??l lillaka valguskuma oma k?laga katki. See sulas laiali, lahvatas eredaks ning paljastas suure ootesaali. Ronk ei olnud siin ?ksinda. Ruum oli ?mmargune – saatusekaaslased paiknesid erinevate kardinate l?heduses. Tegu oli keskse ruumiga, kuhu suundus mitmeid k?ike. Otse naise vastas kihistasid kolm kalasaba ja kuldsete juustega neidu naerda, viibates aeg-ajalt tema suunas, endale sabaga tuult lehvitades. L?kerdamine muutis nende p?sed tumedalt punetavaks. Taamal istus seotud jalgadega r?tsepistes vaid kontidest ning nahast koosnev mees. Ajuti avas ta silmad, mis olid ?htlaselt t?idetud valgete silmamunadega. Veel oli ruumis norskav, pikkadesse karvadesse mattunud elukas, karvad norsatuste r?tmis kerkimas ja langemas. Lamavas asendis oli keeruline tema kehakuju m??ratleda. Rongale k?ige ligemal oli esmapilgul hiiglaslik erekollane pall. L?hemal vaatlusel siiski selgus, et see oli isend, kelle k?ed-jalad ning pea h?ljusid tilbendades tohutu ?mara keha k?ljes. Isikul oli neli k?tt ning kuus jalga. Ronka k?netas ta naise h??lega, silmad ?mmarguseks paisunud: „Ae, mis teil asja kah?“ Ronk heitis talle vaid ?he p?lgliku pilgu. Erekollane pall j?tkas: „Minul siin oli s?herdune mure, et ma lobisevat liiga palju ja ?le?ldse… Noh ja nemad tahtsid, et ma minema kaoks, aga mina ei tahtnud minema kaduda. Mida nad mulle teevad? See k?ik pole ?ldsegi minu s??, kui te n??d m?istate, eks ole? Mis endal kah mureks? Ja-jah, teada puha, eks k?igil siin mingi vaikimisvanne antud ja ?lesanded ja t?htsamad tegevused. Ja-jaa, mina siin olen k?iksuguseid n?inud “ Ta j?tkas oma jutuvada, kuid Ronk oli ennast t?ielikult v?lja l?litanud. Tema silmad t?mbusid kerkivast vihast, et tal oodata lasti, j?rjest enam pilukile, kuni vaid terav must kiir neist v?lja paistis. Otsekui tema m?tteid lugedes k?las varemgi kuuldud piiksuv h??l kuskilt n?htamatusest ?htainust s?na lausudes: „Ronk!“ Ooteruumis olijad v?patasid, mis oli ka m?istetav, sest nemad olid siin enne teda. Karvane elukas ajas ennast p?sti ning sisistas, kurgust k?hedaid s?demeid esile tuues. Ronk teeskles vaid naeratust ning vetikajuured l?kkasid ta j?rgmisesse ruumi, kuhu ?htegi n?htavat ust ei viinud. Siin k?is pidev melu ning teokarbine meloodia m?ngis taustal. Ruum oli n?nda suur, et algust ja l?ppu ei paistnudki tulevat. Ka siin oli valdavaks helelilla valgus, kuid n?htav oli ka ?levalt paistev selge, l?bipaistev vesi, mille tagant v?is aimata j?rve p?hja ning vees ringi-ujuvaid olendeid. Siinviibijaiks olid enamuses n?kid ja kombitsatega kaetud tegelased, sekka ka m?ned soomustatud kalasuudega mehed. ?levalt s?hvis rohelist valgust, mis l?i koosk?las lillaga mulje, et tegu on disko- v?i ballisaaliga. Melu, muusika ning r??msad ilmed vaid v?imendasid seda muljet. Ronka ei pannud v?hemalt esialgu keegi t?hele. Endalegi harjumatult kammis ta mustad juuksed s?rmedega ?lgadele ning rinnale v?belema. Korraga pritsis laest v?rsket vett. Seesolijad neelasid seda ahnelt ning paistsid n?htuse ?le vaid r??mu tundvat, suunates oma naervad pilgud veele vastu. Seej?rel kastepiiskadena p?rlendanud veesadu lakkas ning ruumi oli ilmunud v?ike, roheliselt s?tendavate silmade ja tumepruuni nahaga mehike. Ronk v?bistas end tahtmatult – tema ei olnud veega pritsimise pooldaja ja kindlasti ei meeldinud talle ?llatused. Ta suunas oma pilgu mehe suunas. „Oo! Mu kallis Ronk! Tavaliselt tulete ju otseteed?“ Kogu tema olek oli pehmelt ?eldes naeratav ja heatahtlikult l?bus, kuid sellele vaatamata taandusid teised kohalviibijad neist kaugemale. „Tavap?rane sissep??s oli blokeeritud.“ „T?esti? Mina pole korraldust andnud ega seda m?rganud.“ „Minu eest,“ lisas naine j?ise teravusega. „Oo! See oli mulle teadmata,“ vajus mees hetkeks m?tiskellu ning naeratas veelgi laiemalt kui ennist. „Jah, jah. Seda ma m?tlesin, et mida deemonid siitpoolt otsivad. Neile tavaliselt veer?hk ei istu. Noh ja tuli ja vesi ja k?ik muu. Mida saan teie heaks teha?“ t?sines ta ?kitselt ning kogu ta ihu muutus nii, et muutus ei saanud j??da kellelegi m?rkamatuks. H?bedane s?ra l?bistas teda ning korraga oli mehe asemel Ronga ees seismas vetikatest habeme ja iminappadega h?bedane moodustis, kes r??kides maigutas rohelist suud. Kummalisele v?limusele vaatamata ?ratas ta sellises olekus m?rksa rohkem aukartust ning hirmu. Ka Ronga pilk ei olnud enam n?nda eemalet?mbunud ja k?igutamatu. Ta pani meest t?hele ning veelgi enam pani ta t?hele, mida too r??kis. Naine t?mbas ?hku kopsudesse ning p?ris: „Kas me peame siin k?nelema?“ „Mida suurem hulk rahvast, seda v?hemat m?rgatakse,“ kehitas mehe sulam oma olematuid ?lgu. „Pealegi – minust t?htsam pole siin keegi, nagu kallis Ronk isegi teada v?ib.“ Naine heitis pilgu nende ?mber. K?ik teesklesid, et neil polegi k?rvu, kuid kikitasid neid sellegipoolest. Ronga kahtlustav pilk reisis ?hest tumedusesopist teiseni ning tema vestluspartnerile ei j??nud see kahe silma vahele. „Neist pole meile k?ll mingit ohtu,“ s?nas ta s?gava h??lega oma k?misevast suutorust. „Hetkeseisuga olengi nad unustanud ja nemad meid, kui nende ujumiselundid neile armsad on!“ lisas ta h??le valjenedes. Koheselt algas taas sagimine. Kostusid n?rvilised naerupahvakud ning isikud asusid omavahel k?rgendatud h??le ning efektsete ?estide saatel vestlema. Ronga pilk l?dvenes sedav?rd, et see omandas taas tavap?raselt k?rgi oleku. Mees noogutas, otsekui k?skides oma viimasele k?simusele vastata. „Mul on ?lesandeks ?ks Roosinupp kohale toimetada,“ s?nas naine. H?bedane kuhil v?beles ning tema pilk liikus kahtlustavalt ringi. Ta vaatas naise k?lgedele surutud k?si ning n?udliku k?sim?rgina esinevat n?gu. Seej?rel m?rkas ta s?titud juukseid. „Kas Ronk on hakanud oma v?limuse p?rast muretsema?“ See k?simus pani naise v?patama ning tema k?ed kerkisid masinlikult k?rile. Kohe sai ta aga n?rkushetkest ?le: „Ronk on alati oma v?limuse eest hoolt kandnud.“ Mehel ei l?inud k?rvust m??da, et naine ei kasutanud oma vastuses s?na „muretsema”. Endist inimkuju tagasi v?ttes v?ljendas kogu tema olek pilget. Ronk aga ei teinud sellest v?ljagi, oodates k?lma rahuga mehe vastust. „Et siis… Roosinupp kohale toimetada? Tea, misp?rast k?ll?“ s?gas too s?gavat s?simusta habet ning arutles iseendaga, kuid siiski ka Rongale kuuldavalt. „Teile on keeruline ?ra ?elda, seda k?ll. Pole varem sellist juhust ette tulnud. Roosinupud on v?rsked. Mind ?llatab, et teid j?rele saadeti?“ Ronk vaikis, meest oma pilguga ?nnistades. „L?heme k?igepealt edasi, siinne ?hkkond t?esti ei soosi sedalaadi vestlust.“ Ta haaras oma j??k?lmade k?tega Rongast kinni ning veevulina saatel imendusid nad naisele sedapuhku tuttavasse ruumi. Nende kehad l?hustusid ning liikusid sel viisil ?hest paigast teise peaaegu valguskiirusel. Siinset ?hustikku naine juba teadis, kuid see ei pannud teda oma ?lesandest taganema. Mehe vaikimine aga n?itas, et ta endiselt m?tles. Oma habet s?gades muutis ta m?tteis sobrades pidevalt oma kehakuju, mis tema jaoks oli v?rdv??rne edasi-tagasi sammumisega. Ronk oli paigal ega lasknud meest hetkekski oma valvsa pilgu alt vabadusse. Sellest hoolimata oli ta siiski natuke ebakindel. „Ma v?in vaid aimata, milleks on tarvis veealuste roosinuppu. Isegi ehk tean. Aga see ei olegi nii oluline. Teil k?sti, tehti ?lesandeks?“ p??rdus mees taas Ronga poole ning sai konkreetse noogutuse osaliseks. „K?ll aga ei kujuta ma ette, mis kasu mina sellest saan? Te teate kokkulepet, et k?si peseb k?tt. Isegi n?nda m?juv?imsate isikutega tegeledes nagu mina.“ „Teie, Joraoona, pole ainus m?juv?imas isik antud kontekstis,“ s?nas Ronk talle omase jahedusega „ ja teene…“ k?lm pilgutus otse Joraoona poole „ei j?? vastuseta. Korraldused on alati n?nda k?inud. Me m?lemad teame, et allmaalased teevad omavahelisi tehinguid. Kui te n??d suvatseksite meenutada, siis alles hiljuti osutasin teile ?he sellelaadse.” „Jah, aitab-aitab,“ katkestas mees teda. Ronga n?ol virvendas eksimatu v?idukus. Isegi p?hakud polnud p?hakud, saati siis veel j?rvealused. Kui muidu v?is veealustega m?nikord teadmata p?hjustel tulla ette probleeme saatanlikele kokkulepetele j?udmisega, siis Joraoonaga polnud seda kordagi juhtunud. Ja tavaliselt oli eestvedajaks J?rve pool. Mees l?petaski juurdlemise ning v?ttis oma inimkuju. Ta naeratas oma puseriti hambaid paljastades ning plaksutas k?si. N?is, et ruumil t?mmati kardinad eest ning kogu s?ra t?eline olemus paistis sellest l?bi. J?medad, sinist karva ronitaimed moodustasid suure hulga puure, milles elavad vangid olid nii v?sinud v?i hirmul, et nende suust ei kostnud silpigi. Iga kr?bina peale v?patasid need maadligi surutud erinevat liiki kinnipeetud. Kumbki ei teinud sellest v?lja, n?nda harjunud olid nad selle vaatepildiga. Joraoona plaksutas veel korra, sedapuhku loivak?laliselt ning puurid keerdusid, paljastades uut liiki vangla. Maast laeni taimelavade rivid olid tihedalt t?is pikitud nagu raamaturiiulid pisikeses ruumis. Vetika-huumuslikus pinnases kasvasid veidrad pool-elusad taimed. M?ningatel neist olid v?rvilised ?ied, m?nedel sirutusid juured varvastena teiste kasvukohale. K?ik neist liigutasid end elusolendile sarnaselt, kuid peale tuulevihina muud h??lt nende rakkudest ei k?lanud. Paljud neist olid mingil viisil m?rgised, pritsides suutaolistest koonudest erksav?rvilist vedelikku. Teineteisega suhtlesid nad helitult. Soe, l?mbe ?hk ?mbritses neid kuldse valguskumaga. Sekka v?is haista ka taimede aroomi, ent need olid omavahel n?nda segunenud, et h?ng paiskus ?htse pilvena ja erinevaid taimi selles ?ra tunda oli praktiliselt v?imatu. Kohati oli l?hn magus, seej?rel hapukas v?i suisa roiskunud. Leidus ka joovastavat ning lihtsalt peadp??ritavat lehka. Taimed n?tkutasid oma p?id ning lagistasid ?iel?ugadega, tolmukaid nilpsavalt k?lastaja poole sirutades. Joraoona t?mbas ning keeras riiuleid ikka ringi ja ringi, kuni viimaks ilmus n?htavale lavats ?ksteise k?lge v??ndunud roositaimedega. K?ik olid nupus ja rohelistest nuppudest kiikasid v?lja pisikesed eresinised tutid. M?rgates, et neid j?lgitakse, keerdusid taimed teineteise k?ljest lahti ja kiigutasid oma kahvatuid, peaaegu valgeid lehti, neid torutades ning lahti keerates, uudishimulikult k?ljelt k?ljele rullides. Mees seisis nende ees, s?rmitses pikkade n?ppudega ?hte ja teist kuni l?puks naeratas, silmad erutusest s?ramas. Ta sukeldus poole k?ega huumusesse ning tiris sellest v?lja ?rnalt kiljatava pisikese roosinupu ning asetas selle p?randale. Peale kaht k?teplaksu muutus ruum taas t?hjaks, h?gusalt valgustatud kambriks. Taim kergitas aegamisi oma nuppu, juurtega kindlat pinda otsides. Tasapisi avanesid kroonlehed ning taim sirgus j?rjest suuremaks, tema pomisetud s?nad ?ha valjemaks. Viimaks seisis nende ees helerohelise varjundiga blondide lokkis juuste ning eresiniste silmade ja tihedalt kaardus tumeroheliste ripsmetega noor naine. Neiu pl?ksatas oma ripsmeid ning avas roosa suu, kuid s?nad j?id korraks kurku kinni ja t?druk vaatas lihtsalt ringi. Siis avastas ta, et erinevalt teistest oli tema roheka varjundiga keha alasti ning kiirelt kasvatas ta endale rohelise, roosade narmastega kleidi. Jalad ja k?ed j?id endiselt katmata, kuid selles ei leidnud ta midagi imelikku. „?ks roosinupp teile, kallis Ronk!“ viipas mees tarbetult k?ega. Ronk vaatas t?drukut kerget sorti huviga, mis kadus siiski kiirelt. Roosinupu h??l oli endiselt kinnin??ritud ja ta vaatas ehmunult ?hele ja teisele poole, m??tes nende olekut ning ruumi ennast. „Ma oleks palunud ka veidi tavap?rast,“ s?nas Ronk t?druku pilgust m??da vaadates mehe poole, kelle silmades kustus s?ra ning huultelt vallandus ohe. Ta raputas oma k?isest v?ikese, mustjaspunase vedelikuga pudelikese. „V?tke siit, ma ei saa nii tihti neid h?irida, muretsen p?rast endale uue.“ Ronk haaras pudeli ja asetas selle r?? salajasse sisetaskusse. „Teadke – ta kasvab kiirelt. Oh, mitte f??siliselt – selles suhtes on ta t?iskasvanu, pean silmas tema m?tlemist ja v?rskust,“ nooksas mees t?druku poole kes m?istes, et temast k?neldakse, ?hetas kaelani, kuid vaatas endistviisi uudishimulikult ja suurte silmadega ringi. Ronk noogutas v?ikese irvega: „Seda v?in ma ise ka n?ha, suur t?nu hoiatamast!“ Joraoona v?patas tahtmatult ning mudis oma k?si pilkava h??letooni peale. „?rge siis unustage, et ta mulle teene v?lgu j??b!“ Seekord ei olnud k?nealuseks isikuks kindlasti mitte Roosinupp. Ronk vaikis, kuid tema olek r??kis enda eest ja mees ei teinud sellest uuesti juttu, pigem kibeles ta naisest kiirelt lahti saama. Ta heitis pilke kiirelt Roosinupult Rongale ja vastupidi. „Kas l?hete tagasi tavap?rast teed pidi?“ „Omast arust juba ?tlesin, et see on minu jaoks suletud.“ Mehe k?si j?i korraks habemesse kinni. „Aga v?lja saate sealt ikka, sest mina t?ket pannud ei ole.“ Ronk kehitas ?ksk?ikselt ?lgu. „Kas mina pean ka kuskile minema? Mis v?ljaspool on? Kas seal on ilusam,“ s?distas Roosinupp j?rsku oma heliseva h??lega ning keerutas juuksesalku peenelt sihvakate s?rmede vahel. „Kas ta ?ra ei kao?“ p?ris Ronk jutuvadast v?lja tegemata Roosinupule viidates. Roosinupp p??rdus mehe poole, kes tema pilku v?ltis ning selle asemel Rongale vastas: „Kindlasti mitte niipea. Nad on ?ldjuhul seotud inimesega, kes neid esimest korda sellises olekus katsub. Kohati allumatud, kuid siiski kiindunud. Mitte igaveseks – nad ei ela ju igavesti, kuid m?neks ajaks siiski.“ Ronk vaatas t?drukut pika l?bitungiva pilguga. Joraoona naeratas kergendatult ja Roosinupp torutas huuli. Ta m?istis h?gusalt, et r??giti temast ja janunes rohkemat kuulda. Ta poleks selle peale tulnudki, et end kuidagi solvatuna tunda, et keegi talle praegu t?helepanu ei p??ranud. „Siis me lahkume,“ noogutas Ronk teravalt ja haaras t?drukul kaenla alt. „Ai!“ h??atas t?druk ning kihistas omaenda h??letooni peale naerda. Ronk astus kindlate sammudega avause poole, mis just oli tekkinud. Ta laskis Roosinupust j?rsult lahti ning t?stis k?ed enda ette, justkui midagi n?htamatut l?kates. Mees h??dis talle veel midagi h?vastij?tuks j?rele kuid Ronk isegi ei pilgutanud seepeale. Roosinupp vaid vaatas juuste lehvides tagasi ja viipas k?ega. Siis avastas ta p?nevusega oma ilusad ?mmargused varbad ning neid liigutades ja silmadega s??es j?rgnes Rongale. Nad l?bisid peegeldavast peaaegu-veest udutaolise vaheseina, mis j?ttis naha kuivaks ning voolas ?htesoodu hoolimata sellest, et polnud pealtn?ha ?hegi veekoguga ?henduses. Seej?rel Ronk seisatas, haaras taas Roosinupust ning sulges silmad. N?nda k?ndis ta edasi ?ht k?tt piha k?rgusel hoides ja tundlike s?rmedega ?hus otsivaid liigutusi tehes. Viimaks haaras ta millestki, t?mbas k?e enda poole ja j?rgmisel silmapilgul ilmusid nad kahekesi vetikarohelisel, roomavate tuleleekidega sillal. Seal avas naine taas silmad. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kaidi-kangur/tumedam-poolus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.