M?ngus v?idab vaid ?ks. Audrey Harte’i sarja teine raamat

M?ngus v?idab vaid ?ks. Audrey Harte’i sarja teine raamat Kate Kessler M?ned arvavad, et v?ikelinnades ei ole saladusi…

Maine’i osariigi Warreni vanglas ootab viie t?druku tapmises kahtlustatav Ian Monroe kohut. Prokuratuur on kutsunud kriminaalps?hholoog Audrey Harte’i osalema kohtuprotsessis eksperttunnistajana, sest sealtkandi inimesena oleks ta vandekohtunike valimisel hindamatu abiline.
Maine’i noorimaks – ja k?ige n?gusamaks – sarim?rvariks tituleeritud Monroe on Audrey arvates t??piline ps?hhopaat, kes peab ennast juba niigi suurest osast maailmast paremaks. Tema viimane ohver Victoria Scott – „t?druk, kes p??ses” – on peamine tunnistaja, tapetud t?drukute h??l, aga kui Edgeportis leitakse t?druk, kes on tapetud t?pselt samamoodi, hakkab linnakeses, aga ka prokuratuuris v?imust v?tma paanika.
Audrey t?mmatakse ohtlikkusse kassi-hiire m?ngu ja ta teab v?ga h?sti, et selles m?ngus on v?itjaid vaid ?ks…
–
Lapsep?lves sattus Kate Kessler tihti pahandustesse, kuid n??d eelistab varasem seaduserikkuja neist pigem kirjutada. Ta veedab oma p?evi, kirjutades inimeste tegude p?hjustest. Ta elab koos abikaasaga Uus-Inglismaal.
„M?ngus v?idab vaid ?ks” on Audrey Harte’i juhtumitest jutustava p?nevikesarja teine raamat.
Audrey on meeldiv raamatukangelane ning oma s?akuse ja hea huumorimeelega saab ta peagi k?igi nende lemmikuks, kellele meeldivad mitte nii s?nged ja tr??stitud p?nevikud. – Kirkus Review of Books
Hea kriminulli austajad leiavad Kate Kessleri romaanist nii m?ndagi, mis neile meeltm??da. – Booklist Kate Kessler M?ngus v?idab vaid ?ks. Audrey Harte’i sarja teine raamat TWO CAN PLAY BY KATE KESSLER REDHOOK BOOKS/ORBIT Copyright © 2016 by Kathryn Smith This edition published by arrangement with Orbit, New York, New York, USA. All rights reserved. T?lge eesti keelde © Pille Kruus 2021 Toimetaja Ren? Tendermann Korrektor Elisabeth Kirk Kaanekujundus Jan Garshnek Kaanefotod © Fabrizio Conti/Unsplash.com, Casey Horner/Unsplash.com Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas ISBN (tr?kis) 978-9949-597-85-7 ISBN (e-pub) 978-9949-597-86-4 paikesekirjastus.ee Empsile – tunnen sinust puudust. Ja Steve’ile – ma armastan sind. ESIMENE PEAT?KK Ian Monroe ei n?inud sarim?rvari moodi v?lja. Audrey Harte vahtis Monroe toimiku vahel olevat portreefotot. Noormehe pilk ei olnud t?hi nagu Gacy v?i Bundy hullumeelsetes silmades. Tal ei olnud ka 1970-ndate geipornostaari v?limust nagu Dahmeril ega eksimatult s?gedat olekut nagu Ramirezil. Ta n?gi v?lja lakutud ja stiilne – hoolitsetud, nagu poseeriks keskkooli l?pupildil. Monroe oligi tegelikult keskkooli l?petanud alles kaks kuud enne seda, kui ta viie t?druku m?rvas s??distatuna Maine’i osariigis Portlandis arreteeriti. Aastaraamat, mille fotol ta naeratas umbes samamoodi nagu politseipildil, oli p?hendatud tema nelja ohvri m?lestuseks. Monroe oli nende matustel k?inud, igavene v?rdjas. Keegi (ajakirjanik) oli tituleerinud ta Maine’i noorimaks – ja k?ige n?gusamaks – sarim?rvariks, nagu lisanuks see prestii?i tollal 17-aastase sooritatud kuritegudele. Monroel, kes oli ?sna t??piline ps?hhopaat, ei olnud tarvis, et keegi tema ego taolise esilet?stmisega paitaks. Nagu enamik ps?hhopaate, pidas ta end juba niigi suuremast osast maailmast paremaks. Uurimisobjektina oli ta lummav. Inimesena aga hirmus. Viimaks l?ks ta kohtu alla ja prokuratuur oli palunud Audrey eksperttunnistajaks. Nad p?hjendasid seda sellega, et Audrey on p?rit Maine’ist ja m?istab sealseid inimesi – et ta oleks vandekohtunike valimisel hindamatu abiline, aga kui ?hes k?mulehes ilmus tema foto k?rvuti Monroe omaga pealkirja all „Tapjatohter l?heb kohtus iluspoiss Monroe kallale”, hakkas ta kahtlustama, et prokuratuur ?ritab juhtumile lihtsalt t?helepanu t?mmata. Kui keegi ?elnuks talle kolled?is, et 13-aastasena sooritatud m?rv lisab talle kunagi ametialast kaalu, ei oleks Audrey seda uskunud. Aga kui tema kunagine parim s?branna ja kuriteokaaslane Maggie Jones suvel tapeti, hammustas minevik teda persest nii karmilt, et tal oli sellest endiselt sinikas. Talle ei meeldinud m?elda Maggiest ega tema m?rvaga seotud ?ksikasjadest, aga ta ei saanud eitada nende rolli asjaolus, et tal oli n??d Beharrie keskuses oma kabinet. Tema ?lemus Angeline Beharrie oli m??ranud Audrey vastutama nende idaranniku harukontori eest – positsioon, milles ta tundis end 32-aastaselt petisena. Ja ta teadis v?ga h?sti, et keskuses oli inimesi, kelle arvates ta ei olnud sellist ametik?rgendust v??rinud. Mist?ttu pidi ta t?estama, et siiski v??rib seda. Ta v?is olla pisut kurikuulus, aga ta jumaldas oma t??d ja r?gas korralikult. Ta kavatses teha k?ik, mis tema v?imuses, et prokur?ri s??distus Monroe vastu oleks kaljukindel. Koputus kabinetiuksele – uks oli avatud – sundis teda pilku t?stma. See oli Lauralyn, kes t??tas vastuv?tulauas ja tegeles nende kontori kriminaalps?hholoogide kohtumiste, p?evakavade ja klientidega. Ilma temata ei oskakski keegi seal eriti midagi peale hakata. Ta oli heledate lokkis juuste ja lapselikult ?mmarguse n?oga neljak?mnendates naine. Ukse vahelt sisse kiigates ta naeratas. „Kell on kaks.” Audrey heitis pilgu seinakellale. Ta oli palunud Lauralynil endale meelde tuletada, et tahab varem ?ra minna. Liiklus on Bostoni ?mber iga kell hirmus ja ta ei tahtnud, et kolme ja poole tunnine reis veniks viietunniseks, kui ta on nii rumal, et asub teele tipptunnil. „Ait?h,” ?tles ta ja sulges toimiku. „Ma peatun Rocklandi k?lalistemajas, eks ole?” See ei asunud kaugel Warreni vanglast, kus istus Ian Monroe, ning oli vaid pooleteise tunni kaugusel Portlandist, kus m?rvad olid aset leidnud. „Just. Saatsin sulle meilile t?psema info ja Google’i kaardi ning siin on su reisitops.” Ta asetas kirjutuslauale k?rge joogitopsi. „Kohv on v?rske, panin sinna ka seda magusat piima, mis sulle meeldib.” Kohvi serveerimine ei kuulunud Lauralyni t??kohustuste hulka, ta oli lihtsalt vastutulelik. „Sa oled t?eline ingel,” ?tles Audrey talle naeratades. Temast vanem naine pilgutas silma. „Arenguvestlusel tuletan seda sulle meelde. Turvalist reisi ja ?nn kaasa Portlandis!” Ja v?ljus kabinetist. Audrey t?usis, v?ttis laualt Monroe toimiku ja kiirk?itja, mille vahel hoidis ta oma m?rkmeid. Tema k?si k?hkles v?rskeima k?muajakirja kohal, kus oli artikkel Ianist ja tema arreteerimiseni viinud s?ndmustest. FBI ja Portlandi politsei olid kogunud tema vastu piisavalt t?endusmaterjali, et saada l?biotsimisorder, ning kui nad majja tungisid, m?ngis Ian parasjagu oma v?rskeima ohvriga, kelle nad suutsid p??sta enne, kui Monroe ta tappa j?udis. Artikli autor oli vestelnud p?hjalikult Victoria Scottiga – „t?drukuga, kes p??ses” – ja mitme teise isikuga, kes juhtumiga seotud olid. Kuna Audrey roll selles kohtuasjas oli ennek?ike hinnanguid anda ja vestlusi l?bi viia, olnuks tal hea artiklile toetuda. Lisaks mainiti selles ka teda. Audrey torkas ajakirja nahast arvutikotti ja pani siis sinna ka oma s?learvuti. Ta t?mbas selga tumepunase poolmantli, m?ssis salli ?mber kaela ning heitis siis kotid ?lale ja haaras laualt kohvitopsi. Ta keeras k?tte maha, kustutas tuled ja lukustas enda j?rel ukse. Keskus paiknes Cambridge’is, jalutusk?igu kaugusel Harvardi ?likoolist. Angeline valis selle viiekorruselise hoone nii asukoha kui ka asjaolu t?ttu, et punastest tellistest fassaad m?jus ?htaegu akadeemiliselt ja kutsuvalt. Kui Audrey seda esimest korda n?gi, l?hnas see tema arvates raha j?rele ning tundus pisut pretensioonikas, aga tema ei olnud see, kes ??ri maksis. Ometi pidi ta m??nma, et seal oli m?nus t??tada. Ja t??tanud ta t?esti ka oli. K?vasti. Enamjaolt selleks, et v?ltida kojuminemist. Pealegi v?imaldas t?? tal ennast pidevalt ps?hhoanal??sida, ilma et keegi seda m?rkaks. K?igi m?rvarite, v?givaldsete seaduserikkujate ja ohvrite k?rval, kellega ta oli vestelnud, ajas teda k?ige enam segadusse tema enda m?istus. Oma t??d v?is ta teha v?ga h?sti. Ta suutis olla ka hea inimene, kuid k?ige mugavamalt tundis ta end siiski paigas, kust ta oli aastate eest p?genenud – paigas, kus teati t?pselt, kui hirmus ta tegelikult olla v?ib. Talle oli eraldatud koht parkimismajas, mida ?hendas hoonega kinnine koridor, v?imaldades tal v?ltida paaril viimasel p?eval linnale lasunud niisket ja k?lma ilma. L?henedes l?litas ta oma Priuse kaugjuhtimispuldist sisse, et auto oleks sisse istudes juba m?nusalt soe. Jake oli tema ?le naernud, kui Audrey oli sellise puldi hankinud, aga see mees p?lgas ka jalatseid, isegi talvel, nii et ilmselgelt oli ta loodusefriik. T??bil, kellel on nii v?he keharasva, ei saa loogiliselt kogu aeg soe olla. S?it Rocklandi oli s?ndmustevaene, kui v?lja arvata see, et mida kaugemale p?hja ta j?udis, seda madalamale termomeeter langes. Paari n?dala p?rast on k?es halloween. Ta m?letas lapsep?lvest, et vahel sadas lund, kui nad ukselt uksele kommi pommimas k?isid. Neile oli see meeldinud – v?iksed veidrikud, nagu nad toona olid. P?rast rohkem kui k?mmet aastat Californias ei olnud Audrey Uus-Inglismaa talveks valmis. Pagan, ta ei olnud isegi s?giseks valmis. ?ues hakkas pimenema, kui ta k?lalistemaja ette keeras. Tema auto oli parklas ainus. Arvestades imekaunist j?rvevaadet, l?ks sellel kohal suviti kindlasti v?ga h?sti. Puud olid s?gisv?rvides ja enamikul oli endiselt rohkelt lehti k?ljes. Ilm oli k?ll k?lmem kui LA-s, aga ?hk oli puhas ja siin oli pagana palju ilusam. Mitte et LA-l polnuks oma v?lusid. T?mmanud jaki koomale, v?ttis Audrey tagaistmelt kotid ja lukustas auto. Ukse avas naeratav naisterahvas, kes paistis olevat kuuek?mnendates. „Teie olete vist Audrey.” „Olen.” Ta vastas naeratusega. „Proua Fletcher?” „Just nii. Tulge sisse. Ma kardan, et ?? t?otab tulla jahe.” Audrey astus sisse. Sisekujundus meenutas Inglise maamaja: pl??sirohke ja rikkalik, kuid ?dus. Ja kas seal ei l?hnanud mitte veiseprae j?rele? Ja ?unakoogi? Audrey k?ht korises. Proua Fletcher n?itas talle s??gituba ja ?ldkasutatavaid ruume ning juhatas ta siis ?lakorrusele tema tuppa. Ploomikarva, kreemika ja tumerohelise sisustusega tuba m?jus sama ?dusalt ja lopsakalt nagu ?lej??nud maja. Tal oli ka eraldi vannituba, kus oli suuri s?rgu meenutavate jalgadega vann. M?rksa parem kui m?ni odav hotell. „V?ga armas,” ?tles ta proua Fletcherile. „Kas tohiksin teilt ?kki paluda natuke j??d ja juhiseid, kust ma v?iksin leida l?hima hea restorani?” „Ma toon teile j??n?u. Ja p?rast pikka s?itu pole teil tarvis uuesti v?lja minna. Kui teile veisepraad sobib, siis toon teile kandikul meie enda ?htus??ki. Ma teen alati liiga palju s??a.” Siinse kandi enesestm?istetav lahkus ?llatas Audreyt alati, ehkki ta oli selle keskel ?les kasvanud. Lapsena oli see talle aga alati tundunud pealet?kkivusena, millega kaasnes paraku ka v?ikelinlik uudishimutsemine ja klat?. „See on teist v?ga lahke. Kui see teile t?li ei tee, siis v?tan pakkumise vastu.” Proua Fletcher naeratas. „Ei mingit t?li! Tore, kui majas k?lalisi viibib. Kas ma sain ?igesti aru, et te osalete Ian Monroe kohtuasjas?” Audrey tardus, kui kotte voodi juurde asetas. See oligi too v?ikelinliku k?lalislahkuse pahupool. „Jah.” Ta vaatas naise kahvatusinistesse silmadesse. „Osalen k?ll.” R??m proua Fletcheri ?marast n?ost haihtus. „Kohutav lugu. Kas te peate temaga isiklikult kohtuma? Kas te sellep?rast tulitegi?” Kas selles oleks midagi halba, kui ta t?tt r??giks? Audrey ei osanud ?elda, aga samas ei suutnud ta ka ette kujutada, kuidas v?iks see kena naine talle probleeme valmistada, kui ta niikuinii juba j?rgmisel p?eval lahkub. „Jah. Ma vestlen temaga homme.” Proua Fletcheri hallinevad lokid h?plesid, kui ta pead vangutas ja keelt laksutas. „Ma toon teile ka t?kikese kooki. Kas teile j??tis meeldib?” Mis kuradi k?simus see on? Audrey peas kumises isa h??l. „Meeldib. Ait?h.” Vanema naise naeratus ilmus taas v?lja vahetult enne seda, kui ta ukse sulges ja Audrey omapead j?ttis. Audrey t?stis reisikotist v?lja h?gieenitarbed ja viis need vannituppa. Siis v?ttis ta riidekotist j?rgmiseks p?evaks m?eldud kost??mi ja pani rippuma. Kost??m oli lihtne ja ilusa l?ikega ning oli maksnud rohkem kui m?ne n?dalateenistus. Siiski oli see v??rt investeering. Koos lumivalge s?rgiga n?gi ta selles v?lja professionaalne, korrektne ja pisut heidutav, j?tmata seejuures pingutatud muljet. Ta kutsus seda palgam?rvar Blanki kost??miks, sest tundis end selles nagu John Cusacki tegelaskuju samanimelises filmis. Loodetavasti ei pea ta kedagi m?rvama. Ta oli just saapad jalast ja jaki seljast saanud, kui proua Fletcher naasis kandikuga, millel oli ?htus??k, j??n?u ja lillekimp. Audrey v?ttis raske kandiku kiiresti enda k?tte ja asetas v?iksele lauale akna ??res. „Unustasin ?elda, et teile toodi t?na need lilled,” lausus naine, n?gu kandiku trepist ?les tassimisest kergelt ?hetamas. Audrey vaatas lilli. „Kas t?esti?” ?ksnes kolleegid ja Jake teadsid, kus ta peatub. „V?ga kaunid.” Valged roosid meenutasid talle k?ll alati matuseid, aga need l?hnasid ometi h?sti. Proua Fletcher paistis pettunud, et Audrey kaarti ei vaadanud. „Hea k?ll, j?tan teid n??d omapead. Pange kandik ukse taha, ma tulen sellele hiljem j?rele.” T?nanud naist veel korra, torkas Audrey j??n?usse veinipudeli, mille oli kaasa v?tnud, ja istus, et s??ma asuda. Toidu maitse oli sama h?rk kui selle l?hn – ja seda oli kaugelt liiga palju. Maine’i kokad juhinduksid justkui m?ttest, et iga nende roog on m?eldud metsat??lisele v?i v?hemalt teismelisele poisile. Iga kord, kui Audrey kodus k?is, pidi ta Bostonisse naastes kaks korda tihemini trennis k?ima. Kui ta oli ?ra s??nud viimase koogiampsu ja sulava vanillij??tise, asetas ta kandiku ukse taha lauale ja naasis lillede juurde. Valges ?mbrikus oli ka v?ike kaart. Ta avas selle. Juba ootan, et saaksin sinuga m?ngida. Mida kuradit? P?ris kr?ptiline ja k?hedust tekitav. Saatja nime ei olnud, kuid kaardi all??res oli h?bedases reljeefkirjas floristi telefoninumber. See v?is olla Jake’ilt. Ehkki ta ei kujutanud ette, et Jake kirjutaks midagi nii imalat v?i valiks talle valged roosid. Selleks on ta liiga v?rvikas ja ilmselt eelistaks midagi eksootilisemat. N?iteks lihas??jataime. M?nd ilusat. Ja ta kirjutaks, et see meenutab talle Audreyt. Audrey naeratas Jake’ile m?eldes, ehkki tema k?hus surises, nagu tegutseks seal parv neurootilisi mesilasi. See ei olnud uus tunne. Jake Tripp oli teda lummanud, kohutanud ja tema s?dant kindlalt oma haardes hoidnud juba pea kaksk?mmend aastat. S?brad olid nad olnud veelgi kauem. Jake’i vanaema Gracie oli m??ranud end Audrey haldjast ristiemaks enne seda, kui Audrey ja Maggie Clint Jonesi tapmise eest arreteeriti. Ilma Gracieta ei oleks Audrey nii kaugele j?udnud. Jumal teab, mis temast oleks saanud. Ta pani vannivee jooksma ja sellal, kui vann veega t?itus, helistas Jake’ile. „Oled Rocklandis?” k?sis Jake, kui oli vastu v?tnud. Tema kergelt k?he h??l l?dvestas Audrey lihaseid paremini kui ?kski vann. Ta oli nagu Audrey maandusjuhe. Oli seda alati olnud, isegi siis, kui Jake oli teda n?rvi ajanud. „Jah. J?udsin natuke aega tagasi. Kuule, kas sina saatsid mulle lilli?” J?rgnes hetkeline vaikus. „Ei. Kas oleksin pidanud?” „Ei. Aga omanik andis mulle kimbu, mis oli minu nimele siia enne toodud.” „Mis kaardil kirjas on?” N??d oli Audrey see, kes k?hkles. „Aud?” „Seal oli kirjutatud: „Juba ootan, et saaksin sinuga m?ngida.”” „Selline lause ei p??seks minu suust eales v?lja.” Jake oli justkui solvunud, et Audrey oli ?ldse k?sinud. „Ma ise arvasin ka, aga m?tlesin k?sida, enne kui paranoiliseks muutun.” „Arvad, et keegi Monroe juhtumiga seotud inimene ?ritab sind hirmutada?” „Ma ei tea. V?hemalt tean ma, et Monroe neid ei saatnud. Vaevalt et kellelgi lubatakse vanglast lilli saata.” „Ta v?is kellelegi selle eest maksta. Klassikaline m?nitus.” Persse. „See ei aita mu paranoiat hajutada.” „Tahad, et ?tleksin, et see on t?hi-t?hi? Et sa kujutad asju ette?” „Jah.” „Ma ei saa seda teha. See on veider, sa peaksid asja uurima. Peaksid sellest ka prokur?rile r??kima. Tee lilledest ja kaardist pilt.” Jake paistis olevat mures, aga mitte endast v?ljas, mis oli t?pselt ?ige reaktsioon, et Audrey hakkaks sama tundma. „Olgu.” Audrey v?ttis kotist korgitseri ja avas pudeli. „Kas sa tahad endiselt, et ma n?dalavahetuseks sinu juurde tuleksin?” Ehkki Audrey peatus Edgeportis olles enamasti Jake’i juures, j?i ta vahel ka vanemate poole. Ta uskus, et Jake ?tleks talle, kui ei taha teda enda juurde, aga et ta oli aastaid olnud Jake’ist salaja sisse v?etud, tundus m?te, et nad ongi n??d koos, kuidagi… ebakindel. Nad ?ritasid endiselt leida ?iget olemise viisi – v?hemalt Audrey ?ritas. „Said parema pakkumise?” Audrey naeratas teise pilkava tooni peale. „Ei.” „Sa lihtsalt tahad seda minu suust kuulda, on nii?” „Kas see on nii raske?” Jake naeris. „Jah, Aud, ma tahan, et sa tuleksid minu juurde. Ma oleksin kohe p?ris kuri, kui su saapad kellegi teise voodi alla j?uaksid.” Audrey kergitas kulmu, valades samal ajal veini laual seisvasse klaasi. „Ma olen seda lauset varemgi kuulnud.” „Mamma ?tles seda ikka papale, kui too teda s??distas, et mamma tahab temast lahti saada.” Gracie ja Mathius Trippi armastus oli selline, millest tehakse filme. Selline, mis tungib kontideni v?lja ja mida ei k?iguta isegi surm. M?nes teises elus oleksid nad hukkunud tulevahetuses politseiga, langenud koos kuulirahes. Selle asemel lahkusid nad m?lemad vaikselt oma voodis ja nende surmasid lahutas liig mitu aastat. „Hea, et ma siis saapad jalga panin.” Nad vestlesid veel natuke ja l?petasid siis k?ne. Jake ei olnud Audreyle armastust avaldanud ja Audrey talle samuti mitte. Audrey oleks nagu natuke tahtnud seda teha – ja kuulda –, aga sisimas teadis ta seda niigi. Nad olid Jake’iga teineteist armastanud lapsep?lvest saati, ammu enne seda, kui kumbki neist romantilisest armastusest midagigi teadis. Pannud telefoni laadima, tegi Audrey pildi nii lilledest kui ka kaardist, saatis need prokur?r Will Grantile ja l?ks siis veiniklaasiga vanni. Ta ligunes seal peaaegu tunni, ja kui v?lja ronis, oli ta nahk ?leni krimpsus. End ?ra kuivatanud, t?mbas ta selga T-s?rgi ja jalga pid?aamap?ksid, kreemitas end ??kreemiga sisse ja ronis siis tahvelarvuti ja veel ?he klaasi veiniga voodisse. Ta luges paar tundi, enne kui otsustas magama j??da. Aga enne, kui ta uinus, ronis ta voodist v?lja, v?ttis roosidega vaasi ja viis k?hedust tekitava kimbu koridorilauale. Ta ei tahtnud, et see oleks viimane asi, mida ta enne uinumist n?eb, ja ammugi siis esimene asi, mida ta hommikul n?eb, enne kui suundub Maine’i osariigi vanglasse, et vestelda ohtliku vangiga. Margot Temple’il oli Ian Monroe auks p?hamu. Tegelikult koosnes see ajalehev?ljal?igetega albumist, mitmest DVD-st ja keldriseinast, mis oli kaetud fotodega Monroest, kuid „p?hamu” k?las ?ilsalt ja p?halikult, sellal kui t?de tekitas temas tunde, et ta ei ole t?iskasvanud naine, vaid teismeline t?druk. M?ne 14-aastase p?hendumine poisteb?ndi liikmele ei olnud kuidagi v?rreldav s?gava, peaaegu spirituaalse sidemega, mis oli tema ja Iani vahel. Mitte keegi ei m?istnud seda – ei tema perekond ega s?brad. Tema ps?hholoog ?ritas m?ista, aga kui ta oli maininud, et ?hisel j?ul ?ritavad nad Margotit tema „kinnism?tte” k??sist p??sta, t?histas naine k?ik nende tulevased kohtumised. Ta ei tahtnud Iani k??sist p??seda. Ta teadis, et Ian oli toime pannud hirmsaid tegusid. Tema asi ei olnud Ianit arvustada ega talle andestada. Margot tahtis vaid aidata parandada haava, mis oli muutnud Iani inimeseks, kellele meeldib naistele haiget teha. Ian oli katki, aga teda saab terveks teha – Margot oli selles kindel. Margoti ps?hholoog (see, kelle ta oli lahti lasknud) ?tles, et ta p?eb h?bristofiiliat ja eeldatavasti on teda varemgi seksuaalselt ahvatlenud ohtlikud ja koguni kuritegelikud mehed. Kas t?esti? Milline naine ei oleks elus korra v?i paar himustanud paha poissi? V?ib-olla ahvatles teda ohtlikkus, aga nii lihtne see ka olla ei saanud. Ta ei tahtnud Ianiga ?ksnes magada, ta tahtis ta terveks ravida. Neil oli piisavalt suur vanusevahe, et Margot v?iks teda juhendada, kuid mitte nii suur, et Margot v?iks olla tema ema. Mitte et sel t?htsust oli. Margot v?is kahel k?el kokku lugeda kohtuprotsessini j??nud n?dalad. Ta kavatses, kui v?hegi v?imalik, iga p?ev kohale minna. Ta v?ttis endale juba samaks n?dalaks puhkuse, et saaks noormehe jaoks olemas olla, kui too peaks teda vajama. K?ll ta vajab – Margot tundis seda sisimas. Ianil on tarvis teada, et temalgi on kohtusaalis s?ber – inimene, kes edastaks ?le tosina linnaelaniku toetuse. Margot keeras oma korteri ukse lahti ja astus ?le l?ve. Teda tuli tervitama kass – suur karvane p?rslane, kelle nimi oli H?rra Uba. Ta v?ttis kassi s?lle ja kallistas teda, tehes tema sametisele peale v?ikseid musisid. Ta keeras ukse lukku ja tassis seitsmekilose nurruva kassi elutuppa. ?htus??giks tellis ta Hiina toitu, l?ks siis magamistuppa ja pani pid?aama selga. Toitu oodates m?tles ta Iani kohtuistungile ja sellele, mida selga panna. Ta tahtis hea v?lja n?ha. Hoolitsetud. Mitte hullumeelne, sest ta teadis, et just selleks inimesed teda pidasid, kui teada said, et ta oli loonud Ian Monroe toetusr?hma. Nad kutsusid „Ian Vabaks!” liikumist f?nniklubiks ja tegid tema ?le nalja. Ainus, kes ei r??kinud temast pilkavalt, oli Chris James, kes intervjueeris teda raamatu tarvis, mida ta Ianist kirjutas. Ta k?ll ilmselgelt ei m?istnud, miks Margot Ianist v?lutud on, aga ta v?hemalt ?ritas. Toetusr?hma t?ttu sai Margot palju kirju – nii elektroonilisi kui ka posti teel. Enamik olid s?bralikud. M?ned olid imelikud ja m?ned varjamatult vaenulikud. Abilist tal ei olnud, sest ta ei saanud seda endale lubada – ta ei v?tnud ju toetusr?hma kuulumise eest tasu –, nii et ta luges ise l?bi k?ik kirjad ja ka vastas neile ise. Vahel ajasid kirjad teda nutma ja tekitasid piinlikkust v?i siis panid vanduma ja ajasid vihale. Inimesed nimetasid teda hulluks, lolliks, segaseks. Nad ?tlesid, et maailm oleks parem paik, kui ta end ?ra tapaks. Kui napakas peab olema, et toetada Ian Monroe sugust koletist? Kaastundlik napakas, pidi Margot endale meelde tuletama. Sellistele hirmsatele kirjadele ta ei vastanud, aga ta j?ttis need igaks juhuks alles ning pildistas lisaks ?les iga ?hvardava v?i ?ela postituse enda sotsiaalmeedia lehek?lgedel. Tihti olid inimesed, kes teda Iani toetamise p?rast k?ige h??lekamalt hulluks tembeldasid, ?htlasi ka need, kes ?hvardasid teda v?gistada v?i tappa. Just taoliste hirmu?ratavate ?tluste t?ttu hoidis ta oma telefoninumbri salajas ega maininud oma elukohta – isegi mitte linnaosa. S??es otse pappkarbist chow mein’i ja vaadates ?le saabunud kirju, leidis ta enda ?llatuseks ?mbriku Maine’i osariigi vanglast. Margoti s?da h?patas rinnus erutusest nagu keksu m?ngiv t?druk. Tema s?rmed v?risesid, kui ta ?he neist ?mbrikuklapi alla torkas ja paberi lahti rebis. Avanud ?mbrikus oleva kirja, t?usid tema silmi pisarad. Hea preili Temple, lisasin teid oma k?lastajate nimekirja. Loodan teiega viimaks ometi kohtuda. Tervitustega Ian Monroe Margot kukkus kihistama, mis l?ks ?le naeruks. Ta naeris endiselt, kui tema p?ski m??da nirisesid pisarad. Ta kohtub Ianiga. Viimaks ometi. Ta saab olla Ianiga ?hes ruumis. Ian tahab temaga kohtuda. Temaga r??kida. Margot saab talle r??kida, kui v?ga ta temast hoolib. ?elda talle, et ta teeks tema heaks k?ike. K?ike. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kate-kessler/mangus-voidab-vaid-uks-audrey-harte-i-sarja-teine-raamat/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.