Hingemurdja

Hingemurdja Sebastian Fitzek F??siliselt terved, kuid sisemiselt t?iesti murtud. Neid ei v?gistatud. Neid ei j?litatud. Neid ei surmatud. Nendega juhtus midagi palju hullemat … Kolm naist, k?ik noored, ilusad ja elur??msad, kadusid j?ljetult. P?rast n?dalapikkust vangistust ps?hhopaadi k?es, keda ajakirjanduses on hakatud kutsuma Hingemurdjaks, ilmuvad naised uuesti v?lja ja on ps??hiliselt t?iesti murtud – justkui elusalt maetud omaenda kehasse. Veidi enne j?ule muutub Hingemurdja uuesti aktiivseks – luksuslikus ps?hhiaatriakliinikus.
Aastaid hiljem uurivad tudengid ?ht haiguslugu. Neid juhendab professor, kes n?ib ka ise olevat seotud mingi tumeda saladusega. Ei kulu palju aega, kuni ka tudengid on m?ssitud ?udse loo hirmutavasse keerisesse.
Tormi t?ttu muust maailmast ?ra l?igatud vaimuhaigla, rahutuks tegevad teated mehest, kes naisi hingeliselt murrab, ja keskne tegelaskuju, kes ei m?leta midagi endast ega oma minevikust. See k?ik kuulub Sebastian Fitzeki uude haaravasse p?nevikku, mis pole m?eldud n?rgan?rvilistele.
Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim ps?hholoogiliste p?nevike autor. Tema teoseid on t?lgitud enam kui kahek?mnesse keelde. ?hena v?hestest saksa p?nevike autoreist teeb Sebastian Fitzek ilma USA-s ja ka Inglismaal, p?nevusromaanide kodumaal. Eesti keeles on temalt ilmunud romaanid „Teraapia“ (2018) ja „?ra l?igatud“ (2020, koos Michael Tsokosega). Originaal: Sebastian Fitzek Der Seelenbrecher Droemer Knaur Toimetanud Marju Lina Kaane kujundanud Piia Stranberg Kaanefoto: Shutterstock / tj_studio / LILAWA.COM Copyright © 2008 by Verlagsgruppe Droemer Knaur GmbH & Co. KG, Munich, Germany Raamat on kirjastatud koost??s Saksamaa agentuuriga AVA international GmbH (www.ava-international.de). Autori?igus t?lkele: Arne Nielsen ja O? Eesti Raamat, 2021 K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9916-12-183-2 ISBN 978-9916-12-184-9 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Autori veebileht: www.sebastianfitzek.de P?hendatud Gerlindele Surma ees pole mul mingit hirmu. Ainult osaleda selles k?ll ei tahaks. Woody Allen 71 p?eva hirmuni Haiguslugu nr 131071/VL lk 1 ja j?rgnevad ?nneks oli see k?ik vaid uni. Ta ei olnud alasti. Ja ka tema jalad ei olnud aheldatud ajast ja arust g?nekoloogilise tooli k?lge, samas kui see hullumeelne sorteeris roostetanud lauakesel oma instrumente. Kui too end ?mber p??ras, ei suutnud naine otsekohe taibata, mida ta oma korbatanud verega kaetud k?es hoiab. Kui naine seda l?puks n?gi, tahtis ta silmad sulgeda, kuid see ei ?nnestunud. Ta ei saanud enam pilku ?ra h??guvalt jootekolvilt, mis aeglaselt naise keskkohale l?henes. P?letusarmides n?oga v??ras oli naise m?lemad silmalaud ?les p??ranud ja fikseerinud need mingi takjasteibiga silmakoobaste servadele. Naine m?tles, et vaevalt tal oma napis j?relej??nud elus enam hullemat valu tunda tuleb. Ent ometi, kui see jootekolb tema vaatev?ljalt kadus ja tal jalgade vahel ?ha kuumemaks l?ks, taipas ta, et need piinad, mis olid aset leidnud viimastel tundidel, olid olnud ?ksnes eelm?ng. Ja siis ?hel hetkel, kui naine uskus end juba tundvat k?rbenud liha l?hna, muutus k?ik selgeks. R?ske k?lm kelder, kuhu ta oli tiritud, v?bisev halogeenlamp pea kohal, piinapink ja see metalne laud haihtusid kuhugi – alles j?i vaid must olematus. Jumalale t?nu, m?tles naine, ?ksnes unen?gu, ja ta l?i silmad lahti. Ega saanud mitte midagi aru. Luupainaja, mille vangis ta just praegu oli olnud, polnud veel sugugi kaotanud oma kuju, oli seda vaid muutnud. Kus ma ?ldse olen? Sisustuse j?rgi otsustades v?is see olla m?ne allak?inud hotelli numbrituba. Vanadusest k?giseva topeltvoodi plekiline p?evatekk oli sama r?pane ja p?letusaukudega ?le k?lvatud nagu rohekaspruun vaipkategi. Asjaolu, et ta tundis oma jalgade all vaiba karedat kudet, sundis teda veel kramplikumalt ebamugavast puittoolist kinni hoidma. Ma olen paljajalu. Miks mul midagi jalas ei ole? Ja miks ma istun mingi tagahoovi v??rastemajas ning j?llitan mustvalge teleri lumetuisku meenutavat testpilti? K?simused paukusid nagu piljardikuulid naise koljulae m?ngulaual. J?rsku v?patas naine, nagu oleks keegi teda l??nud. Ja siis vaatas ta l?rmi allika poole. Toaukse suunas. Uks vankus korraks, siis veel korra ja lendas l?puks lahti. Sisse tormasid kaks politseinikku. M?lemad mehed olid vormis, m?lemad relvastatud, niipalju sai naine siiski aru. Algul sihtisid nad naise ?lakeha suunas, kuid siis langetasid aegam??da relvad ja pingestatud n?rvilisus nende n?gudel muutus kohutavaks kohkumuseks. „Pagana pihta! Mis siin on toimunud?“ kuulis naine k?sivat v?iksemat meest, kes oli uksest esimesena sisse tormanud. „Sanitari,“ m?irgas teine, „arsti, me vajame otsekohe abi!“ Jumal t?natud, m?tles naine juba teist korda nende v?heste sekundite jooksul. Hirmu t?ttu sai ta vaevu hingata, kogu keha tegi talle valu ning ta haises rooja ja uriini j?rele. K?ik see ja fakt, et ta ?ldse ei teadnud, kuidas oli siia sattunud, ajas lausa hulluks, aga n??d seisid tema ees kaks politseinikku ja tahtsid kutsuda arstiabi. Ega see hea ei olnud, aga siiski oluliselt parem kui too hull jootekolviga. Ei l?inud kuigi kaua, kuni tuppa tormas k?rvar?ngaga kiilasp?ine kiirabiarst ja p?lvitas naise k?rvale maha. Ilmselt olid operatiivj?ud juba p??steautoga kohale saabunud. Ega seegi olnud mingi hea m?rk. „Kas te kuulete mind?“ „Jah …“ vastas naine arstile, kelle silme ?mber olevad ringid n?gid v?lja nii, nagu olnuksid need igaveseks ajaks mehe n?ole t?toveeritud. „N?ib, et ta ei saa minust aru.“ „Saan, saan.“ Naine tahtis t?sta oma k?tt, kuid musklid ei kuulanud s?na. „Mis teie nimi on?“ Arst v?ttis s?rgi rinnataskust pastakasarnase taskulambi ja valgustas sellega naise silmi. „Vanessa,“ k?histas naine kuidagimoodi ja lisas: „Vanessa Strassmann.“ „On ta ?ldse elus?“ kuulis naine ?ht politseinikest tagantpoolt k?sivat. „Pagan k?ll, tema pupillid reageerivad valgusele suurivaevu. Kuid n?ib, et ta meid ei kuule ega n?e. Ta on katatooniline v?i isegi koomas.“ „Aga see on ju jama,“ lausa karjus Vanessa n??d ja tahtis p?sti t?usta, kuid ei suutnud liigutada isegi k?tt. Mis siin ometigi toimub? Ta kordas oma m?tet valjusti ja n?gi vaeva, et r??kida nii selgelt kui v?hegi v?imalik. Paistis, et mitte keegi ei tahtnud teda kuulata. Selle asemel p??rdusid nad temast ?ra ja r??kisid kellegagi, keda naine ei olnud seni veel n?inud. „Ja kui kaua, ?tlete, pole ta sellest toast enam v?ljunud?“ Kiirabiarsti pea takistas naisel n?gemast ukseava. Sealt tuli kellegi noore naise h??l: „Kindlasti juba kolm p?eva. V?ib-olla ka kauem. Juba siis, kui ta end sisse registreeris, m?tlesin ma, et temaga on midagi korrast ?ra. Aga ta ?tles, et ei taha, et teda segatakse.“ Mis jama see naine seal ajab? Vanessa raputas pead. Ma ei oleks eales vabatahtlikult sellisesse kohta oma jalga t?stnud. Ei ainsakski ??ks! „Mina poleks teid kutsuma hakanudki, aga see hirmus korisemine muutus ?ha valjemaks, ja …“ „Vaadake korraks siia!“ See oli v?iksema politseiniku h??l, otse naise k?rva juures. „Mis?“ „Siin on midagi. Siin.“ Vanessa tundis, kuidas kiirabiarst tema s?rmed lahti kangutas ja v?ttis ettevaatlikult pintsettidega midagi tema vasakust peopesast. „Mis asi see on?“ k?sis politseinik. Vanessa oli niisama imestunud kui teised toasolijad, ta ei olnud ?ldse t?hele pannud, et midagi peos oli hoidnud. „M?rkmikuleht.“ Arst voltis kokkumurtud paberilehe lahti. Vanessa k??ritas niipalju, et sai paberile pilgu heita, kuid n?gi sellel vaid mingeid arusaamatuid hierogl??fe. Tekst oli temale t?iesti tundmatus keeles. „Mis seal kirjas on?“ k?sis teine politseinik ukse juurest. „Veider.“ Arst kortsutas kulmu ja luges ette: „Seda ostetakse vaid selleks, et see kohe j?lle ?ra visata.“ Taeva p?rast. Fakt, et arst ilma suurema vaevata oli teksti ette lugenud, tegi naisele selgeks kogu teda vallanud luupainaja ulatuse. Mingil p?hjusel oli tal kaduma l?inud igasugune suhtlemisv?ime. Vanessa ei suutnud sel silmapilgul ei r??kida ega lugeda ja ta aimas, et on minetanud isegi kirjutamisoskuse. Arst valgustas uuesti tema pupille ja korraga n?isid olevat tuimastatud naise viimasedki meeled: ta ei tundnud enam oma keha l?hna ega vaipa oma paljaste jalgade all, m?rkas vaid, kuidas hirm temas ?ha suurenes ja h??lte virvarr tema ?mber aina vaiksemaks j?i. Sest vaevu sai arst selle l?hikese lause sedelilt ette loetud, kui n?htamatu j?ud v?ttis naise uuesti oma v?imusesse. „Seda ostetakse vaid selleks, et see kohe j?lle ?ra visata.“ Mingi v?im sirutas naise j?rele v?lja oma k?lma k?e ja t?mbas ta sealt eemale. Tagasi kohta, mida naine ei tahtnud enam ealeski n?ha ja kust oli lahkunud alles hiljuti. See ei olnud mingi unen?gu. V?i ikkagi oli? Ta ?ritas kuidagi arstile m?rku anda. Kui tolle kontuurid pikkamisi lahustusid, hakkas ta asjast aru saama ja teda haaras kohutav ?ud. T?epoolest ei oldud teda ?ldse kuuldud. Ei arst, ei naine ega ka politseinikud olnud saanud temaga r??kida. Sest tema ei olnud mitte kunagi ?rganud selles v??rastemajas. Vastupidi. Kui halogeenlamp hakkas tema pea kohal uuesti v?bisema, teadis ta, et kaotas teadvuse, kui piinamine algas. Mitte too hullumeelne ei olnud unen?gu, vaid hoopis hotellituba, mis n??d ?udse reaalsuse eest p?genes. V?i siis eksin ma j?lle? Appi. Aidake mind! Ma ei suuda enam millelgi vahet teha. Mis on reaalne? Mis mitte? Ja k?ik oli uuesti nii nagu enne. R?ske kelder, metalne laud, g?nekoloogiline tool, millel ta kinniseotult lamas. Alasti. Nii alasti, et ta tundis tolle hullumeelse hinge?hku oma jalge vahel. Too puhus naise peale. Just sinna, kus naine oli k?ige tundlikum. Siis kerkis too armiline n?gu naise silmade ette ja huulteta suu lausus: „M?rkisin veel kord vaid selle koha ?ra. N??d v?ib alustada.“ Ja ta v?ttis k?tte jootekolvi. T?na kell 10.14 – v?ga palju hiljem, palju aastaid p?rast hirmu „Ja n??d, mu daamid ja h?rrad, mida ?tlete te selle sissejuhatuse kohta? Naine ?rkab luupainajast ja langeb j?rgmisse. Kas pole huvitav?“ Professor t?usis pika tammepuust laua tagant ja n?gi oma tudengite muserdatud n?gusid. Alles n??d m?rkas professor, et tema kuulajad olid t?na hommikul n?inud riiete valimisega palju enam vaeva kui tema. Tema oli, nagu alati, haaranud riidekapist pimesi esimese ettejuhtunud kortsunud ?likonna. Riietepoe m??ja oli ta kord ?ra r??kinud tegema andestamatult k?rge hinnaga ostu, kuna see tume kaherealine harmoneeruvat nii silmatorkavalt h?sti tema musta v?rvi juustega, mida ta omal ajal postpuberteetse m?ssumeelsuse naeruv??rses puhangus veel veidi pikemana kandnud oli. Kui ta t?na, palju aastaid hiljem, tahtnuks osta midagi, mis passiks tema soenguga, siis peaks k?ll ?likond olema tuhkhall, sellel peaksid olema h?redad kohad ning selja peal auk nagu munkade paljaksp?etud pealagi. „Mida te mulle siis ?tlete?“ Ta tundis k?rvetavat t?mblust meniskis, kui astus mingi arusaamatu vajaduse t?ttu sammu k?rvale. ?ksnes kuus tudengit olid end vabatahtlikult kirja pannud. Neli naist ja kaks meest. T??piline. Selliste katsete tegemisel on alati naiste ?lekaal. Kas olid nad siis julgemad v?i vajasid nad meestest enam h?dasti seda raha, mida professor teadetetahvlil olevas kuulutuses ps?hhiaatrilisest eksperimendist osav?tu eest v?lja pakkunud oli. „Vabandage, kas ma sain ?igesti aru?“ Vasak pool, teine koht. Professor vaatas nimekirja enda ees, et saada teada katsest osav?tja nime: Florian Wessel, 3. semester. ?li?pilane oli sissejuhatuse lugemisel lasknud perfektselt teritatud pliiatsil ?le ridade libiseda. V?ike poolkuuga sarnanev arm mehe parema silma all osutas tema kuulumisele mingisse l??mameeste kampa. N??d pani ta oma kirjutusvahendi lehtede vahele ja l?i kausta kinni. „See siin peaks olema meditsiiniline raviprotokoll?“ „T?epoolest.“ Professor andis heas?damliku naeratuse saatel noorele mehele m?ista, et ta saab tema imestusest igati aru. Ka see oli nii-?elda osa eksperimendist. „Jootekolvid? Piinamine? Politsei? Kui lubate, siis on see pigem p?neviku algus kui mingi haiguslugu.“ Kui lubate? Professor polnud ammu seda arhaismi kuulnud. Ta k?sis endalt, kas too sirge seitliga tudeng r??kis alati nii v?i on see vaid tavatu asukoha m?ju, mis annab tooni tema k?nepruugis. Professor teadis k?ll, et selle hoonega seotud ?udne lugu on ?ra hirmutanud nii m?negi osav?tja. Kakssada eurot siia v?i sinna. Aga just selles oligi kogu asja v?lu, viia eksperiment l?bi just siin ja mitte kusagil mujal. Katseks ei olnud olemas ?htegi paremat kohta. Mis sest, et kogu kompleks haises hallituse j?rele ja oli nii k?lm, et korraks oli kaalutud ka kamin r?mpsust puhastada ja k?iku panna. T?na oli ikkagi juba 23. detsember ja v?listemperatuur oli tunduvalt allpool j??tumispunkti. L?puks renditi kaks elektrilist ?liradiaatorit, mis ei suutnud seda k?rget ruumi kuidagi piisavalt ?les soojendada. „Te ?tlesite, et lugesite seda kui p?nevikku?“ kordas professor. „Nojah, olete t?ele kaunis l?hedal.“ Ta pressis oma peopesad palveasendisse ja nuusutas oma kortsunud s?rmeotsi. Need t?id talle meelde vanaisa karedad k?ed. Kuid too oli vastupidiselt temale pidanud kogu oma elu v?ljas t??tama. „Arst, kelle praksisest maha j??nud vara hulgast leiti see dokument, mida teie parasjagu k?es hoiate, oli ?ks minu kolleegidest, samuti ps?hhiaater. Viktor Larenz. Tema nime peaksite olema seniste ?pingute jooksul juba kohanud.“ „Larenz? Kas ta siis surnud ei olegi?“ imestas keegi tudengitest, kes oli eksperimendist osav?tu soovi registreerinud alles eile. Professor heitis uuesti pilgu osalejate nimekirjale ja fikseeris mustaks v?rvitud juustega mehe nimeks Patrick Hayden. Too ja tema s?branna Lydia istusid tihedalt k?rvuti. Vahe nende kehade vahel oli nii kitsas, et isegi hambaniidiga olnuks sealt raske l?bi t?mmata. Ilmselgelt oli see Patricku initsiatiiv. Millal iganes oli Lydia proovinud endale suuremat liigutamisvabadust luua, oli Patrick pannud kohe k?sivarre veel kindlamalt ?mber tema ?lgade ja t?mmanud ta uuesti enda ligi. Mees kandis spordis?rki kirjaga „Jeesus armastab sind“. Aga kohe selle all oli vaevu loetavalt: „Iga teine m?tleb, et oled paras perseauk“. Patrick oli kandnud sedasama s?rki kord varemgi, kui professori juures oma kehva eksamihinnet parandamas k?is. „Viktor Larenziga pole siin mingit pistmist,“ ?tles professor ja viipas t?rjuvalt k?ega. „Tema lugu ei ole t?nase testimise juures ?ldse oluline.“ „Ja milles siis asi on?“ tahtis Patrick ikkagi teada ning t?mbas jalad laua all kokku. Tema nahksaabaste paelad ei olnud kinni seotud, et rebitud servadega teksad lihtsalt ?le ?ieli seisva saapalapatsi ei langeks. Sel juhul ei n?eks ju keegi pahkluude kohal asuvat disaineri etiketti. Selle peale ei saanud professor kuidagi muigamata j?tta. Kinni n??rimata saapad, rebitud servadega narmendavad p?ksis??red, blasfeemilised spordis?rgid. Moet??stuses oli keegi endale ?lesandeks v?tnud oma konservatiivsete vanemate luupainajad rahaks teha. „Niisiis, te peate teadma …“ Professor v?ttis uuesti laua otsas istet ja avas rebenenud nahkmapi, mis n?gi v?lja nii, nagu oleks see kunagi olnud m?ne kodulooma k??nte teritamise post. „K?ik see, mida te just lugesite, on t?esti juhtunud. Kaustad, mis ma teile laiali jagasin, on lihtsalt t?elise raporti koopiad.“ Professor v?ttis v?lja vana taskuraamatu. „See siin on originaal.“ Ta pani selle lauale. Rohekal k?itel oli punaste tr?kit?htedega kirjas „Hingemurdja“ ja selle kohal paelus pilku viirastuslik pilt mehest, kes n?is uduses lumetuisus p?genevat tumedasse hoonesse. „?rge laske end v?limusel petta. See m?jub esmapilgul nagu m?ni tavaline romaan. Aga selle taga on peidus v?ga palju rohkem.“ Professor lasi umbes kolmesajalehek?ljelise k?ite lehtedel tagantpoolt ettepoole oma s?rmede vahelt l?bi libiseda. „Paljud usuvad, et see protokoll p?rineb m?ne Larenzi patsiendi sulest. Ta ravis varem paljusid kunstiinimesi, nende seas ka kirjanikke.“ Professor tegi oma kuulajatele silma. Siis lisas ta vaikselt: „Aga on olemas ka hoopis teine teooria.“ K?ik ?li?pilased j?id talle t?helepanelikult otsa vaatama. „V?hemus on siiski arvamusel, et Viktor Larenz on k?ik selle siin ise paberile pannud.“ „Aga kuidas siis nii?“ Seekord oli s?na v?tnud Lydia. Too tumeblondide juustega ja hiirhallis rullkraega pulloveris neiu oli professori parim ?li?pilane. Mida k?ll v?is neiu nendes habetunud igavestes tudengites leida, seda ei osanud professor endale kuidagi selgeks m?elda. Sama v?he taipas ta seda, miks neiule hoolimata keskkooli kiitusega l?petamisest stipendiumi ei makstud. „Too Larenz tegi siis oma haiguslood selleks p?nevikuks ringi? Miks ta nii uskumatut vaeva pidi n?gema?“ „See tulebki t?nase ?htu jooksul v?lja selgitada. See on eksperimendi eesm?rk.“ Professor tegi osav?tunimekirja k?rval olevasse m?rkmikku mingi ?lest?henduse ja ?tles oma paremal k?el istuvatele naistele, kes ei olnud veel ainsatki s?na suust saanud: „Mu daamid, kui te peaksite veel milleski kahtlema, siis saan ma teist t?iesti aru.“ Punap?ine naine kergitas pead, teised kaks j?llitasid ikka veel enda ees olevaid pabereid. „Te k?ik v?ite rahus veel asja ?le j?rele m?elda. Tegelik eksperiment pole veel alanud. Te v?ite vabalt katkestada ja koju minna. V?imalus selleks on veel olemas.“ Naised noogutasid k?hklevalt. Florian kummardus ettepoole ja libistas nimetiss?rmega n?rviliselt ?le juukselahu. „Aga mis saab siis sellest kahesajast eurost?“ k?sis ta. „Selle saab ?ksnes aktiivse osav?tu eest ja vaid siis, kui te etten?htud t?htajast kinni peate, nii nagu see kuulutusel kirjas oli. Te peate kogu selle materjali l?bi lugema ja v?ite seejuures teha vaid v?heseid l?hikesi pause.“ „Ja siis? Mis juhtub siis, kui me sellega ?hel pool oleme?“ „Ka see on osa eksperimendist.“ Ps?hhiaater kummardus ja t?i n?htavale v?heldase hunniku blankette, mis kandsid era?likooli vappi. „K?igil, kes j??vad, palun siia alla kirjutada.“ Ta jagas laiali n?usolekut t?endavad dokumendid, millega katsealused vabastasid ?likooli igasugusest vastutusest v?imalike ps?hhosomaatiliste ilmingute korral, mis v?ivad eksperimendis vabatahtlikult osalenutel aset leida. Florian Wessel v?ttis blanketi vastu, vaatas seda isegi vastu valgust ja raputas sellel meditsiiniteaduskonna vesim?rki n?hes energiliselt pead. „Minu jaoks on see liiga ?rn asi.“ Ta v?ttis oma pliiatsi kausta vahelt v?lja, haaras seljakoti ja t?usis p?sti. „Ma usun, et tean, kuhu see siin v?lja viib. Ja kui see on see, mida ma aiman, siis on mul selle ees liiga suur hirm.“ „Teie avameelsus v??rib austust.“ Professor v?ttis Floriani blanketi tagasi ja k??nitas tema kausta j?rele. Seej?rel vaatas ta kolme nais?li?pilase poole, kes olid pead kokku pannud. „Me k?ll ei tea, millega siin tegemist on, aga kui juba Florian katkestab, siis hoiame ka meie oma n?pud sellest eemale.“ J?lle oli see punap?ine, kes ainsana neist kolmest professoriga suhtles. „Kuidas soovite. Pole mingit probleemi.“ Kui naised toolileenidelt oma mantlid v?tsid, korjas professor laualt ?ra ka nende plastkaantega kaustad. Florian seisis kapuutsiga jakis ja kinnastatult ruumi ukse juures ning ootas naisi. „Ja kuidas siis teiega on?“ Professor vaatas ?lalt alla Lydiale ja Patrickule, kes ikka veel n?utult oma kaustu lehitsesid. L?puks kehitasid m?lemad s?nkroonselt ?lgu. „Mis siin ikka. Peaasi, et mul verd laskma ei hakata,“ ?tles Patrick. „Jah, mis siin ikka.“ L?puks ometi ?nnestus Lydial oma s?brast veidi eemale t?mbuda ja ta k?sis professorilt: „Teie olete ju kogu aeg meiega, eks?“ „Jaa.“ „Ja me ei pea siin tegema mitte midagi muud kui vaid lugema? Ei midagi muud?“ „Nii see on.“ Uks langes lahkujate j?rel kinni. Katkestajad olid jumalaga j?tmata l?inud. „Siis teen mina kaasa. Ma oskan seda raha h?sti kasutada.“ Lydia kinkis pilgu professorile, kes kinnitas talle uuesti siiralt v?ljendatud vaikimist?otust. Ma ju tean, ?tles professor endale m?ttes ja noogutas neiule vastuseks. Vaid napilt. Silmapaistmatult. Loomulikult vajad sa raha. See oli olnud eriti soojal aprillikuu n?dalal?pul, kui professorit tabas eraelus suur enesehaletsuse laine. Tema ainus s?ber oli andnud talle n?u v?lja h?pata tavap?rastest „elamusskeemidest“, kui ta tahab l?puks ometi unustada oma mineviku. Ta peaks tegema midagi sellist, mida ta oma elus veel teinud ei ole. P?rast kolmandat klaasi l?ksidki nad sellesse baari. Ei midagi erutavat. See oli olnud vaid mingi s??tu igav vaatem?ng. Kui j?tta muidugi t?helepanuta see, et t?drukud tantsisid seal katmata ?lakehaga ja end mitte sugugi siivutumalt liigutades, kui seda teeb enamik teismelisi t?drukuid diskol. Ja niipalju kui professor m?rkas, ei olnud seal ka mingisuguseid tagatubasid. K?igest hoolimata tundus ta endale asotsiaalse vanamehena, kui ?kki seisis tema ees seesama Lydia kokteilikaardiga. Rullkraega pulloveri ja juukseklambrita, koolivormiseelikus. Midagi muud tal seljas ei olnudki. Professor maksis kokteili eest, j?ttes selle joomata, j?ttis ka oma s?bra sinnapaika ja tundis j?rgmisel loengul r??mu, n?hes Lydiat j?lle esireas. Kumbki neist ei olnud kunagi poetanud sellest kohtumisest s?nakestki ja professor oli kindel ka selles, et Patrick ei teadnud oma s?bratari k?rvalteenistusest mitte kui midagi. Olgugi et Patrick ise n?gi v?lja nagu keegi, kes sedalaadi baarides tunneb baarmeni nimepidi, ei tundunud ta olevat kuigi tolerantne, kui m?ngu tulevad tema huvid. Lydia ohkas vaikselt ja andis vastutusest vabastamise blanketile oma allkirja. „Mis siin ikka juhtuda saab?“ k?sis ta kirjutades. Professor k?hatas ega lausunud s?nakestki. Selle asemel heitis ta m?lemale allkirjale kontrolliva pilgu ja vaatas seej?rel kella. „Kena, siis olemegi omadega niikaugel.“ Professor naeratas, olgugi et tal puudus selleks v?himgi tuju. „Eksperiment algab. Palun tehke lahti haigusloo kaheksas lehek?lg.“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sebastian-fitzek-21530627/hingemurdja/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.