Annie Stanley, omadega merel

Annie Stanley, omadega merel Sue Teddern Annie on parajasti vallaline, t??tu ja omadega pisut puntras, kui sureb ootamatult ta isa. Maruvihane kasuema plaani peale puistata isa tuhk erilise t?henduseta paika, p?geneb Annie urniga. Hetke ajel otsustab ta selle viia ringreisile laevandusilmateate 31 merepiirkonda. Sest isa armastas laevandusilmateadet, kuigi veetis kogu elu sisemaal St Albansis.
R?nnakul ?mber Suurbritannia ranniku, otsides sobivaimat paika h?vastij?tmiseks, kohtab Annie isev?rki rahvast ja soojendab suhteid mitme tegelasega oma minevikust. Kui ta peab ?htaegu toime tulema leina ja keerukate suhetega perekonnas, hakkab Annie m?tlema, kas poleks aeg nii m?nigi eluotsus uuesti ?le vaadata – sealhulgas lahkuminek endisest kallimast … Ehk pole ka uueks katseks liiga hilja?
Sue Tedderni „Annie Stanley, omadega merel“ on romaan armastusest, leinast ja t?iel rinnal elamise t?htsusest. See t?estab, et sageli n?itavad just k?ige raskemad eluhetked k?ige selgemalt, mis tegelikult loeb. Originaal: Sue Teddern ANNIE STANLEY, ALL AT SEA 2021 First published 2021 by Mantle, an imprint of Pan Macmillan, a division of Macmillan Publishers International Limited Inglise keelest t?lkinud Nele Mikk Toimetanud Tiiu Viirand Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: Adobe Stock ja Shutterstock Copyright © Mantle 2021 Autori?igus t?lkele: Nele Mikk ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-186-3 ISBN 978-9916-12-189-4 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Esimene osa 1. peat?kk „Hiljem l?heb tormiseks“ V?patan ?rkvele. Keegi norskab ja see keegi olen mina. Kuigi mu ees kobarkino ekraanil teevad treenitud k?hulihastega superkangelased kurjamitele kurdistava l?rmi saatel s?ru, olen suutnud tukkuma j??da, rusikas popkorni?mbrisse kaevunud. Ajan end toolil sirgu ja p?hin l?ualt kuivanud ilanire. Vaevalt need tosinkond teist saali peale hajutatud vaatajat, enamjaolt ?ksi nagu minagi, m?rkavad unisev?itu naist tavalisel kohal G-rea kaugemas otsas. Olen kindel, et neistki ?ks v?i kaks „korraks silmi puhkab“. P?evased kinoseansid on parimad ja sa ei pea isegi ?le 60 olema! Kui j?uad k?mme minutit enne seansi algust kohale, pakutakse tasuta teed ja odavat burbooni. Kui aga t?pselt tuled, ootab sind ees taldrikut?is k?psisepuru ja toimkonda pandud kinot??taja vabandav ?lakehitus. M?nikord h?ppan enne keskp?evast seanssi l?bi Greggsi kulinaariapoest, et haarata kaasa v?ileib v?i k?ntsakas saiavormi – isa lemmikut. Eelmisel reedel libistasin end voodist otse k?ige mugavamasse dressip?kste-kampsuni kombosse, et n?ha hilishommikust Jaapani animatsiooni, toiduks kaasas tops k?lmade spagettide ja Bologna kastmega. P?evasel seansil k?imises on midagi k?beke keelatut. Aga kui ?htuti kinos k?iksin, v?iksin fuajees s?prade (v?i veel hullem – endiste kolleegidega) kokku sattuda ja peaksin nendega seltskondlikku vestlust arendama. P?rastl?unased filmid tagavad anon??msuse. Kusjuures, kui eelmisel n?dalal kinost kodu poole s?itsin, sattusin valgusfoori all k?rvuti Nia Ronson-Tanneri ema Berlingoga, millega ta autot?it lapsi koolist ?ra t?i. V?in aimata, mida Nia ?tles: „Kuulge, see on ju ?petaja Stanley! Issand, milline peletis.“ Suudan ?lej??nud filmi silmad lahti hoida ja kissitan p?evavalguse peale silmi, kui Odeoni kinost v?lja astun. Mu auto seisab tavalises parklas ja seni pole ma kordagi parkimisaja ?letamise eest trahvi saanud. See kinosk?imise asi on mul k?pas. Pealegi tuleb kasuks iga paari p?eva tagant korterist v?ljuda ja pisut v?rsket ?hku hingata. Diivanil vegeteerimine ja televiktoriini osalejate peale karjumine on oma v?lu kaotanud ning mul on k?rini vanapaaridele ?ige h??rberi valimisest „viimaseks koduks p?ikese all“. On igav teisip?eva p?rastl?una. V?iksin kodust l?bi k?ia, spordikotist puuduva tennise leida ja j?usaalis 45-minutilise ringtreeningu teha. V?i elada metsikult ja liituda suvalise r?hmatrenniga, mis sellel kellaajal algab. Peale Zumba. Zumba on m?eldud kalli trennivarustusega eputistele, kes p??ritavad minusuguste koordineerimata elevantside peale silmi. Minul pole selleks piisavalt r?tmitunnet ega saagi olema. Aga kas nemad oskavad soome t?hestikku tagurpidi peast ette lugeda, v?i ?petada klassit?iele k?ratsevatele 13-aastastele rannikuerosiooni protsesse? V?ga kaheldav. Kui ma tennist ?les ei leia, v?in kasv?i ujumisriided haarata ja rahulikus keskmises basseinis m?ne ringi teha. Siis pitsa kaasa osta, lahti korgitud Merlot’le p?hja peale teha ja potsatada uusima auhinnatud filmi ette, mille Netflix v?lja pakub. Samas v?iksin j?usaali ja/v?i ujulasse ka homme minna. N?iteks varem ?les t?usta – hiljemalt pool k?mme – ja kasutada hommikut trennivarustuse pesemiseks ja pakkimiseks, et ?htegi ettek??net poleks. Super. Plaan olemas. Homsest. Kui ma tennise ?les leian. V?i ostan uue paari, mis mu v?ikseid varbaid ei pitsitaks. V?i siis mitte. Ah, j?usaal ongi vastik. Ummikuid pole ja j?uan viieteistk?mne minutiga koju. ?kki peaks j?rgmine kord kinoni s?rkima? Pargin tavalisele kohale, kl?psan auto lukku ja k?nnin v?lisukse poole, patsutades v?tit otsides puhvjope taskuid. Korraga meenub mulle s??stupitsa, mis s?gavk?lmiku sahtli p?hja on maetud ja mida ma saan ananassikonserviga tuunida. ?nnestumine. Ma ei osanud oodata, et Kate istub trepiastmel ja toksib s?numit telefoni. Ta p?rnitseb mind altkulmu nagu tavaliselt. „Kurat, viimaks ometi! Kus sa olid?“ „Trennis, okei. Kas me pidime t?na ?htul isa poole minema?“ Ta t?useb p?sti ja klopib oma Zara kost??mi pliiatsseelikut. „Ma olen terve p?rastl?una ?ritanud sind k?tte saada, aga sul on telefon v?lja l?litatud. Isa on haiglas.“ „P?lvega f?sioteraapias v?i? Sinna pidi ju t?kk aega olema.“ Kate hingab s?gavalt sisse. Ma arvan, et ta on t?dinud mulle epistli lugemisest teemadel: a) miks telefoni tuleb alati sees hoida, b) miks ma nii ebausaldusv??rne olen ja c) miks tema peab alati kriisiolukorras mingit suuvoodrit m?ngima? „Annie, lihtsalt kuula, eks? Isa viidi kiirabiga haiglasse. Ta kukkus kokku. Bev helistas mulle ja ma lubasin sulle helistada. Ta oli t?iesti endast v?ljas.“ Isa. Kukkus kokku. Kiirabi. Neelatan h??lekalt, sundides Kate’i s?nu kohale j?udma. M?rkan jopevarrukal popkornit?kki ja pistan selle suhu. „L?hme minu autoga,“ kamandab Kate ?le ?la, kui m??da teerada auto poole kiirustab, ja viipab k?ega nagu giid, et ma talle j?rgneksin. „Ta oli alles laup?eval nii heas vormis. Lustis ja lollitas. Jahus aina mingitest odavatest k?rvaklappidest, mille ta Lidlist oli ostnud. Nagu tal oleks uusi k?rvaklappe vaja. Aga neil oli olnud nii hea soodukas, nagu ta ?tles. Sina teda ei n?inud, aga ta oli t?esti heas vormis.“ Ma kohmitsen alles turvav??ga, kui Kate juba Mazdaga p?rastl?unases liikluses kumme vilistab. „Ta k?sis muudkui, et kuhu sa j?id. Bev ka.“ „Ma ju ?tlesin neile. Mul oli tegemist.“ Vahin aknast v?lja, vahin midagi n?gemata. Kas poodiderivis seal bussipeatuse juures on uus juuksurisalong? V?i on see seal alati olnud, aga ma pole m?rganud? Keskendun k?igest v?est, p??des meenutada. „Tegemist. Jajah, muidugi. Tohutult tegemist.“ Kate m??dub tavap?rase jultunud enesekindlusega ?hest bussist. „Ja siis l?litad telefoni kogu p?rastl?unaks v?lja, sest sul on j?usaalis nii palju „tegemist“.“ „Oligi. K?si mu Zumba treenerilt, kui ei usu.“ „Ja ma pean sinu leidmiseks terve St Albansi l?bi otsima.“ Ma ei vasta. Mis m?te sel oleks? „Tahan lihtsalt, et sa aitaksid koormat kanda, annaksid oma osa. Sina oled siin ju see vanem ?de. Aga sittagi sa ei tee. Liigutad ainult siis, kui ma n??gutan. See pole aus. See pole ?ldse aus, Annie.“ Korraga meenub mulle, et tolles uues juuksurisalongis tegutses vanasti alkoholipood. Flirtijast poejuhatajaga. Ric oli vist ta nimi? Ei, Vic. Kutsus mind veel ?kskord v?lja. Unistagu edasi! Ja n??d on see l?inud. Millal see k?ll juhtus? Lasen Kate’il edasi piriseda, k?ik v?lja laduda, s?dame pealt ?ra saada. V?hima vastupanu tee. Ja okei, v?ib-olla on olnud kordi, kus olen lasknud asjadel omasoodu kulgeda ja kohustused unarusse j?tnud. Kate on neis asjus lihtsalt osavam. Milleks siis temaga v?istelda ja l?bi kukkuda? „No liigu juba!“ Kate virutab roolile, ?rritudes aeglase avariifoori peale. Saadan talle lohutava „peagi oleme kohal“ naeratuse, aga ta vaatab otse ette. Tuled vahetavad v?rvi ja kollase p?llekesega kutt viibutab meid oma lubava lapatsiga edasi. Tunnen temas ?ra endise ?pilase. Mason McIsaaci. H?bilugu. Arvasin, et tema l?heb ?likooli. Kate vajutab gaasi, et kaotatud aega tasa teha, s?rmenukid rooli ?mber valgeks t?mbumas, kui ringteel ilmub n?htavale haigla silt. „Telefonis k?las nii, et asi on t?sine, Annie. Eeldame siis, et asjad on hullud, et saaksime meeldivalt ?llatuda. Ja me peame seda koos tegema. Eks ole?“ „Sa ei pea seda korrutama. Ma olen ju siin, v?i mis? Lihtsalt l?peta selle korrutamine!“ Intensiivraviosakonna k?lalistetoas m?ngib nurgas telekas, aga h??l on maha keeratud. See antiigioksjoni saade vist? V?i vanavara restaureerimise oma? Pean l?petama m?ttes p?evase saatekava lehitsemise. Mis vahet seal on, idioot? Bev istub nurgatugitoolis, seljaga ?he l?rmaka pere poole, kes t?histab ema elluj??mist. „Nii ema moodi meid murest halliks ajada lihtsalt selleks, et t?helepanu saada.“ Bev t?stab pilgu, kui me Kate’iga l?heneme. Ta silmade ?mber on ripsmetu?ist mustad r?ngad ja alatise korallikarva huulepulga on ta hoopis unustanud. M?rkan ta pilgus kergendust, kui ta kummalgi k?el istet v?tame. „Oh, t?nu taevale, et te tulite! Pippa on teel, aga ta pidi paluma Marki emal Elliotti ja Evie koolist ?ra tuua. Ta on peagi siin. Ma ei hakka talle s?numit saatma, kui ta roolis on. Poleks hea teda s?idu ajal segada. K?ll ta varsti tuleb. Jumal t?natud, et teiegi siin olete ...“ Bevil saavad s?nad otsa ja ta hakkab edutult taskur?tti otsima. T?mban jopetaskust puntra vetsupaberit ja ulatan talle. V?him, mis ma teha saan. Ebareaalselt t?nulik, teeb ta mulle spontaanselt k?lje pealt kalli, mille vastuv?tmiseks pean end ?mber p??rama. Kallistan vastu. See nurgeline lihatu naine, kellega ma haruharva, kui ?ldse inimliku kontakti loon, vajab praegu minult lohutust ja see ei meeldi mulle. Allasurutud tunnete m?jul toob Kate kuuldavale kummalise luksatuse ja embab Bevi omakorda teiselt poolt, nii et s?nnib suur kolmikkallistus. Viimaks vabastame end kohmakalt ?ksteise haardest, istume tagasi toolidele ja meile meenub, kus me asume. „Mis juhtus?“ k?sib Kate ning v?tab Bevi k?e pihku. Bev raputab pead, justkui m?lestust ?htaegu taastades ja kustutades. „K?isime aianduskeskuses. Teate k?ll, kui innukalt teie isa tahab suveks peenrakastid t?is istutada. Ostsime talupoest midagi l?unaks ka: juustu, leiba, seda v?rtsikat t?atnit, mida ta k?igele peale uhab. Katsin k??ki laua ja Peter tassis kraami aeda. Teate k?ll, sinna suvila taha. Autost. H??dsin: „S??ma!“, aga ta ei vilistanud vastuseks. Ta vilistab alati vastu, kui s??ma kutsun.“ Bev katkestab jutu, et nina nuusata. „Vaadake, ta oli keset rada kokku kukkunud. Ma ei osanud seda arvata. Kui ta oleks aias kokku kukkunud, oleksin n?inud, kui leiba l?ikasin.“ Ta vakatab ja rehmab k?ega, et on j?tkamiseks liiga l??dud. „Kas valisid kohe h?daabinumbri?“ k?sib Kate. Bev noogutab ja ta silmad valguvad triiki pisaraid t?is. „Proovisid teda elustada?“ „Ma ei tahtnud seda valesti teha, aga t?in padja ja tegin tal olemise mugavaks. Istusin tee peal ja hoidsin tal k?tt. Naine telefonis oli v?ga rahustav. Nad arvavad, et ta sai s?damerabanduse. Kiirabi j?udis nii k?hku kohale, nende kohta ei saa midagi halba ?telda. Ega teie. Isa on nii rahul, kui ta kuuleb, et te olete siin mulle toeks.“ ?ritan halva m?tte eemale peletada, aga see ei kao. Naine, kelle k?si praegu mu k?sivart patsutab, on valesti aru saanud. Me pole siin tema, vaid oma isa p?rast. Kas see pole siis niigi kuradi iseenesestm?istetav? L?hen akna juurde ja silmitsen seitsmendalt korruselt avanevat vaadet: parkla, ?hekorruseline buss k?lastajaid v?ljutamas, kolm kiirabiarsti kiirel kohvipausil. ?ks neist kummardub l?hemale ja ?tleb midagi, mispeale k?ik naerma hakkavad. Sellisel t??kohal peab m?istuse s?ilitamiseks naerda saama. Geograafia ?petamine on sellega v?rreldes k?kitegu. Ma olen kergekaallane. Uks kiigub valla ja Pippa kiirustab sisse, pihk t?is ukse tagant saadud k?te desinfitseerimise vahendit. „Lasin liiga palju. Kas tohib?“ Ta v?tab mu k?e ja p?hib sellele sortsu. Vahetame Kate’iga pilgu. See on nii Pippa moodi, t??piline Pippa k?itumine. Nagu ta ema enne teda, on ka Pippa luba k?simata meie perre sisse tunginud. Pippa h??rub kiiresti ?lej??nud desovahendi k?tesse, et need ema kallistamiseks vabastada. Kui Bev suutis end siiani kuidagi kokku v?tta, siis tema ainsa lapse n?gemine annab talle vaba voli variseda vappuvatesse nuuksetesse, mis ?ht tolle l?rmaka pere lastest niimoodi ehmatab, et ta tuleb viia automaadi juurde lohutavat KitKati ?okolaadi ostma. Samal ajal kui Pippa ema k?te vahel kiigutab, vaatab ta Kate’i ja minu poole. „Noh? Mis toimub? Kuidas tal on?“ „Otsin ?e ?les,“ vastab Kate ja kl?psutab oma t??stilettodel m??da koridori minema. Tahan kaasa minna, aga k?ll Kate oleks kutsunud, kui tal mind vaja l?heks. Mis ongi kokkuv?tlikult kogu probleemi tuum. Ta s??distab mind v?heses osalemises, aga ise otsustab mu k?rvale j?tta. Ja ma lasen tal seda teha. „Nad arvavad, et ta sai s?damerabanduse,“ ?tlen Pippale. S?nade t?hendus j?uab p?rale. S?damerabandus. S?damerabandusse surrakse: mu naaber kolm p?eva p?rast eelmisi j?ule, siis Toby ema, kui poiss oli k?igest 16, ja Stephen Gately. Ei, tema suri hoopis kopsutursesse. Kas see on sama mis s?damerabandus? Pole aimugi . . . Kas me oleksime pidanud ohum?rke n?gema? Kui oleksin isa ja Bevi poole l?unale l?inud, kas ma oleksin siis m?rganud, et ta on hingetu v?i hingab vilinal v?i higistab? Kui ma oleks oma laisa paksu pee autosse vedanud ja nende kaksk?mmend minutit eemal asuva koduni s?itnud, kas mul oleks siis ?nnestunud see ?ra hoida? Pippa ?tleb midagi, aga lasen ta s?nad k?rvust m??da. Ta ?ritab uuesti. „Toon emale tassi teed. Tahad ka midagi?“ V?iksin Marsi batoonile otsa peale teha k?ll. M?rkasin neid automaadis, kui liftist v?lja tulime. Aga n??d m?kerdab seal too v?ike poiss oma KitKatiga. „Mulle mitte midagi, ait?h.“ „Hoia emal silma peal, eks?“ V?i siis peaks hoopis tema minul silma peal hoidma, sest see on minu isa, kes seal intensiivis on. Ja ta v?ib surra ja ma kaotasin juba oma ema, nii et mina olen see, kelle eest on vaja hoolitseda, t?nan v?ga, Pippa. „V?ib-olla saaksid Marsi batooni tuua, kui neil on?“ L?rmakas pere on l?inud ja k?lalistetuba on Bevi ja minu p?ralt. Miks Kate’il ja Pippal nii kaua l?heb? Millal meid isa juurde lubatakse? Miks ma Marsi batooni k?sisin, kui tean, et esimene amps paneb mu ??kima? Bev patsutab mu k?tt. See on hea tahte avaldus. Teatud m?ttes. Kas ta ka teadvustab endale, et meie m?lema peades keerlevad samad ?revad m?tted? V?i tahab ta mulle vargsi m?rku anda, et oleksin Pippa ?raolekul „kohusetundlik t?tar“. Teen katset. „Kuidas sa end tunned, Bev? Sul oli kindlasti kohutav isa sellises seisus leida.“ „Oi, Annie. T?esti oli. Ma olen siin muidugi varemgi pidanud k?ima. Mitte siin, t?hendab. Mitte intensiivravi osakonnas.“ Ta ohkab raskelt. „Kui Keithi kaotasin, ei v?inud ma aimatagi, et pean selle k?ik uuesti l?bi tegema.“ „Kedagi pole „kaotatud“, okei. Isa kukkus kokku, aga me pole teda kaotanud.“ „Muidugi. Ei tohi eeldada halvimat. Aga seda on raske mitte teha, kas pole? K?ige hullemat stsenaariumi ette kujutada. Mis siis, kui ta sellest v?lja ei tule?“ ?ritan mitte h??lt t?sta, mitte enesevalitsust kaotada. „Isa on kange vana juurikas. Ajab alati s?rad vastu, ei anna alla. K?ll ta v?lja rabeleb.“ Bev saab mu s?nadest lohutust, mis sest, et need mind ennast ei veena. Aga isa ongi kange ja tihtipeale on ta kannatus minu ah-vahet-pole suhtumise peale katkenud. Kate on rohkem isa moodi. Hoolas, kohusetundlik, vastutustundlik. Ta vihkas klaveritunde, aga l?petas sellegipoolest muusikakooli ?ra. Mina loobusin viiuli?pingutest p?rast kaht tundi ja isa narris mind pidevalt, et minust oleks saanud j?rgmine Vanessa Mae. „Keithiga olid muidugi hoopis teised lood,“ j?tab Bev. „Ikkagi ?okk, ikkagi ootamatu. Aga see k?is silmapilkselt. Veoauto paiskus ta autole otsa ja ta ei tundnud midagi.“ Ma tean, kuidas Keith suri. Olen seda lugu kuulnud lugematuid kordi ning jah, see on kurb ja v?igas. Aga kui ma p?ris t?eliselt aus olen, siis ma ei leia s?dames kohta, millega hoolida mehest, keda ma pole kunagi kohanud. Mehest, kellest sain teadlikuks p?rast tema surma seoses naisega, keda ma vaevalt tunnen ja taluda suudan. „Jackiega l?ks ka teistmoodi, kas pole?“ k?sib Bev, otsides ?hiseid kaotusekogemusi. „Peter r??kis mulle sageli, kui valus teil k?igil oli j?lgida ema niimoodi otsa l?ppemas.“ „Jah. Oli k?ll.“ „Huvitav, kumb hullem on? Kaotada keegi nipsust, nagu mina Keithi kaotasin. V?i teada, et teine on hirmsates valudes, kuude kaupa, ja et ta on suremas?“ „Bev, me k?ik sureme kord ?ra,“ n?hvan vastu, „kas sa ei saanud memo k?tte?“ Bev itsitab, naudib mu v?ikest nalja. Ma ei saa isegi selle rumala naise peale vihastada, ilma et ta n?eks selles v?imalust minuga l?hedasemaks saada. „Teadsin meie esimesest kohtingust peale, et su isa on hea inimene. See polnudki ?ieti kohting. Ta tuli minuga aianduskeskusse kaasa, et aidata mul uut muruniidukit valida, ja siis k?isime sealses kohvikus l?unal.“ Bevi l?ug hakkab v?risema, kui ta iroonia ?ra tabab. Kas aianduskeskus t?histab s?mboolselt nii nende suhte algust kui ka l?ppu? „Istusime seal terrassil oma kaks tundi ja ta r??kis mulle Jackiest. Kuidas naine oli esimesel korral v?hi seljatanud ja nad uskusid, et sellega asi piirdubki. Kuidas tema teadis enne Jackiet, et midagi on valesti. Su isa oli nii armastav ja hooliv, kui ta Jackiest r??kis. T?eline h?rrasmees. Ja ma m?tlesin: Issake, Bev, see mees on t?eline saak.“ Hammustan keelde. Isa ei teadnud enne ema, et v?hk on tagasi tulnud. Ema oli hoolega s?mptomeid varjanud, sest kartis, et teist korda ta seda ?le ei ela. Kas isa hakkas ise teist juttu ajama v?i m?tles Bev selle v?lja? Pean sellest isaga r??kima, kui ta j?lle jalgel on. Sest ta on peagi j?lle jalgel. Mul pole m?tteski viie aasta jooksul m?lemat vanemat kaotada. Ei tule k?ne allagi! Ja siis j?uavad Kate ja Pippa tagasi. Pippal on k?es kaks topsi teed ja taskust turritab Marsi batooni ots. Kate on kahvatu. Ta pigistab silmad k?vasti kinni ja pilgutab need siis uuesti lahti. Ta otsib s?nu, aga ei leia. Siis vajub ta m?tsti istuma – veab, et selle koha peal tool on. Isa pole enam. 2. peat?kk „Rasked v?i v?ga rasked ilmaolud“ L?una on peaaegu k?es ja mina olen diivanil keras, seljas ikka veel l?pmatuseni l?bi pestud Boyzone’i T-s?rk ja niisama iidsed retuusid. Olen voodilt teki siia vedanud ja endale ?mber m?ssinud ning kl?psan n??d l?bi p?evaseid telesaateid, kuni j??n pidama mingil koerasaatel. J?rgmise reklaamipausi ajal kavatsen teed keeta ja viimasele kahele Tunnocki teekoogile l?pu peale teha. Varem pole need mind iiveldama ajanud, olen kindel, et surun needki otsustavalt alla. Ma olen orb. L?ksin magama – l?puks –, need kolm s?na meeles, ja need olid endiselt kohal nagu tuim j?relej?tmatu peavalu, kui hommikul segaduses ja kurnatuna viis enne kuut ?les ?rkasin. Ma olen orb. Unen?od on olnud kaootilised ja veidrad, aga seal polnud mingit tulevase leina sissejuhatust ega Kodachrome’i v?rvides hetki mu noorest emast ja isast meiega rannas v?i s??gilauas. See oleks arusaadav. Eile n?gin unes, et elasin mingis d?stoopialinnas, kus peeti suurt paraadi tulnukav?gede v?ljaviimise t?histamiseks. Ainult et tulnukad polnud lahkunud. Nad olid kohal ja mina olin ainuke, kes seda teadis. V?lisuks kl?psab lahti ja Kate tuleb sisse, vankudes Tesco toidukottide ja postiga saabunud ametlike dokumentide all. Ootan vaevum?rgatavat halvakspanu ta pilgus, sest olin lubanud tema tagasitulekuks riides olla. V?isin isegi mainida, et kavatsen koristada ... Kate marsib diivanist m??da ja kukutab poekotid k??ki. „Kurat, unustasin k??gipaberi. H?ppan p?rast poest l?bi.“ Kapiuksed kolksuvad lahti-kinni. S??giriistad pannakse ?ra. Avatakse kraan ja taldrikud sukeldatakse seebivahuvette. Kate on ka orb, aga tema reageerib sellele askeldamise ja korraloomisega. Kuulen, kuidas ta tegevuse katkestab ja s?gavalt sisse hingab, et end kokku v?tta. Siis naaseb ta kahe klaasi apelsinimahlaga elutuppa ja s?tib end vabale diivaninurgale. „Kui kaua su n?udepesumasin juba ei t??ta?“ „Paar n?dalat, v?ib-olla kuu aega. Pole hullu.“ „Siis jah poleks, kui sul oleks meeles n?usid pesta, Annie. M?letad? Kuum vesi, v?ike nuustik pudruhelveste ja kuivanud ket?upi mahah??rumiseks.“ Ta heidab kingad jalast ja poeb teki teise serva alla, sundides mind jalgu eest ?ra t?mbama. Vahime teleka suunas. Me m?lemad oleme orvud. „Noh, v?hemalt teame, mida teha, see on meil juba teine kord,“ teeb Kate viimaks jutuotsa lahti. „Teame v?i? Eelmine kord oli meil isa abiks. Pealegi andis ema teada, mida ta soovib. Milliseid laule, milliseid luuletusi. K?skis k?igil midagi punast kanda. Muide, m?letad seda n?bu Tenbyst?“ Kate suudab h?davaevu mitte apelsinimahla ?le toa v?lja pursata. Segu leinast ja kergemeelsest pingelangusest tabab meid ootamatult ja me naerame terve minuti t?iest k?rist. „Oh taevas, n?bu Tenbyst!“ Kate ?ritab end talitseda. „Kas me saime ?ldse kunagi teada, kes ta oli?“ „Isa v?itis, et teab teda k?ll, aga ta oli ka terve p?eva autopiloodil.“ „Ja me ei sulatanud neid viineripirukaid l?puni l?bi ja need olid keskelt kivik?vad. Aga n?bu Tenbyst mugis neid ikka k?mme t?kki.“ „Need paganama viineripirukad. Miks me nii palju ostsime?“ „Aimasime vist, et Tenby n?bu tuleb,“ ?tleb Kate ja naeruhoog kordub. „Noh, kui teda just isa m?rkmikus pole, siis ei pea teda uuesti kutsuma.“ „Ta oli juba kuue aasta eest ligi 90 t?is. Arvatavasti surnud.“ Surnud. Kate kuuleb ise ka, kuidas ta seda s?na ?tleb, ja sellest piisab. Hetk enne seda, kui tulevad pisarad, asetab Kate endale nii t??pilise hoolikusega klaasi lauale ja otsib puhta salvr?ti. „Ma m?tlen aina, et ma ei suuda seda uskuda,“ nuuksub ta katkendlike neelatuste vahel. „Ja siis m?tlen, et ma ei suuda uskuda, et ma m?tlen, et ma ei suuda seda uskuda, sest see on nii n?me kli?ee. Eile samal ajal oli ta elus. Veel pole t?it ??p?evagi m??das, Annie.“ Nihutan end diivanil, et talle k?si ?mber panna. Mul pole t??korras n?udepesumasinat ja mu korter on pr?gilasu. Aga jagan h?id kallistusi. V?hemalt midagi, mida ma teha oskan. „Kas m?letad, kuidas p?rast ema surma k?sisid k?ik, kuidas isa end tunneb?“ k?sin ma. „Ja meie aina vastasime, et peab vastu. „Kuidas isal l?heb, kuidas isa end tunneb?“ Keegi ei k?sinud kunagi, kuidas meil l?heb, Kate. Me oleksime nagu, ma ei tea, k?rvalseisjad olnud. Mitte t?tred, kes on ?sja oma ema kaotanud.“ Kate nuuskab ja l?kkab eksinud salgu silmadelt k?rvale. „Vahest k?sivad nad isa matustel l?puks, kuidas meil l?heb.“ „Vaevalt k?ll! Mitte seni, kuni neil tuleb muretseda „vaese Bevi“ p?rast. Ta on meie elus olnud k?igest mis – neli aastat –, aga isa matustel on ?htu nael tema, mitte meie.“ „Ma ei tahagi ?htu nael olla,” ?tleb Kate ?lgu kehitades, „mida see ka ei t?hendaks.“ „Ma ka mitte. Aga Bev? P?riselt? Ma ?ritaks selle pigem pilves v?i purjus peaga ?le elada, ilma et talle k?rri kargaks.“ Kate kortsutab kulmu. „Ei tohi, Annie. P?rast tunneksid end kohutavalt. K?ik teised ka.“ L?hen tatsudes k??ki teekookide j?rele. „Ta ajab muidugi k?igele k?pa k?lge. Sellest saab tema p?ev ja meist s?idetakse ?le. Tead ise ka.“ „Mul ?ksk?ik.“ „Mul pole ja sul ka mitte.“ Kate noogutab. Suuremeelsus on ?lehinnatud. „Aga ta peab matustel meie soovidega arvestama. Meie oleme ikkagi l?hisugulased.“ „T?pselt. Ise ta otsustas mitte isaga abielluda. Mis t?hendab, et v?ime matused omatahtsi korraldada.“ „Ma ei tahaks t?li ?les kiskuda, Annie. Tema ja isa olid t?eliselt ?nnelik paar ja me ei v?inud seda ette n?ha. Peaksime asjasse suhtuma nagu t?iskasvanud ja laskma temal selle p?eva ?ra korraldada.“ Nii palju on teha: surm registreerida, advokaadiga ?hendust v?tta, matjad tellida, juhiluba peatada, rahvastikuregistrisse ja passiametisse teade saata ... Kate haarab ohjad ning mina teen, nagu k?stud. ?he toimeka p?evaga ?nnestub meil Kate’i v?rviliste vildikatega (roosa/Kate, roheline/Annie) koostatud ja t?rnikestega (kiire/v?hemkiire) nimekirjast maha t?mmata seitse ja pool kohustust. Vahepeal v?tab Bev enda peale uudise teatamise enda sugulastele ja s?pradele. See t?hendab, et ta on h?ivatud, ja need on inimesed, kellega nad isaga ?hiselt l?bi k?isid: kohalikud matkasellid, Terri ja Bill Austria matkareisilt, nende lemmik-karrirestorani juhataja. Kate h?ppab kodust l?bi, et juuksetangid ja paar komplekti vahetusriideid tuua – kuigi ta ei ela v?ga kaugel, tunneme vajadust koos olla ja ta teeb diivanvoodi viledaks kulunud madratsist ainult v?ikese numbri. Olin unustanud, kui valjusti ta norskab, seda isegi l?bi kahe seina ja suletud ukse. Imetlusv??rne, kuidas ta suudab oma aju v?lja l?litada ja nii k?rmelt magama j??da. Teise p?eva l?pul oleme m?lemad juba k?mneks voodis. Veerand ?ksteist pruuskab Kate juba norsata nagu nohune morsk. Minu p?he tungib aga ridamisi soovimatuid, enamasti t?hiseid m?tteid, mis tihtipeale teiseks v?i kolmandakski ringiks naasevad. Mis ma k?ik tegema pean, mis ma oleksin pidanud tegema v?i mitte tegema. Ei midagi t?htsat. See tuleb hiljem. Leban pulksirgelt ja t?iesti ?rkvel, vahin lakke ja j?lgin puhuti ?le lae venivaid autotulede vilksatusi. Kas ma peaksin oma parimad kingad l?ikima l??ma? ... Keda perekonnaseisuametnik mulle meenutas? ... Miks Kate kontaktl??tsi kannab, kuigi ta neid vihkab? Cromarty. Kui ema v?hk tagasi tuli, n?udis ta uue kassi v?tmist. Flo oli paar aastat varem kroonilise puhituse ja ??rmiselt k?rge ea t?ttu hinge heitnud. Kassipoeg viiks murelikud surmam?tted eemale. Flo asemik – pikakarvaline mustade v??tidega kass – oleks peaaegu kindlasti hakanud kandma nunnut poisinime, kui ema oleks oma tahtmise saanud. Benjy, Barney v?i Bobby. Aga isa teatas, et tema kord on valida, ja ema andis j?rele. Ilmselt teadis ta, et kass elab ta ?le. Isa v?idur??m j?i ??rikeseks. K?ik ta nimevariandid olid vimkaga, mille peale keegi ei naernud: K??nik, Karvane Potter, Nurr Favoor. Heitunult vaatas ta inspiratsiooni saamiseks oma ustavat laevandusilmateate k??gir?tikut: Malin? Bailey? Fitzroy? L?puks j?i ta pidama Cromartyl, kus nad olid emaga pulmareisil k?inud. Ma jumaldasin Cromartyt (isegi rohkem kui Flo’d, kuigi seda ma emale ei tunnistanud) ja kutsusin teda Monorelsiks, sest ta sirutas end v?lja piki diivani seljatuge, et t?navapoolsest aknast v?lja vaadata. Ta oli isase kassi kohta ebatavaliselt seltsiv ja pakkus isale tr??sti p?rast ema surma. Bev polnud kassiinimene, aga kui nad isaga suhtesse astusid, tuli selleks ajaks t?iskasvanud Cromarty isaga lahutamatult kaasa. Kui nad kumbki oma elamise maha m??sid ja selle ?hekorruselise bangalo t??pi puitmaja ostsid, oli isa esimene t?? kassiluugi paigaldamine. Neil harvadel kordadel, kui neid k?lastasin, tundes t?lgastust, kui n?gin oma lapsep?lvest tuttavat m??blit v?i k??gitarvikuid selles inetus v??ras v?ikeses majas, otsis Cromarty mu ?les. Kui ma ei suutnud end sundida Bevi vastu sooje tundeid ilmutama, v?isin ikkagi armastada seda kohmakat loomakest, kes valusalt mu s?les s?tkus. Cromarty polnud piisavalt vana, et ema igatsema j??da, sest oli toona alles kohanemas sellega, et ta lihane ema oli asendunud nende suuremate karvutute vanematega. Aga isa oli ta l?plikult ?ra hellitanud ja tema ootamatut puudumist paneb kass kindlasti t?hele. Kas Bevil on ikka meeles teda toita ja kaisutada? Kas ta teab, et ainus viis, kuidas panna Cromarty ussitablette neelama, on peita need kalli Waitrose’i l?hepasteedi sisse? Kui Bev Cromartyst ei hooli, tema eest ei hoolitse, pean ta ehk adopteerima. Teoorias on see tore, aga on ka ilmselge, et ma suudan vaevu iseendagi eest vastutada. Ja mul pole ?ueala. Ja noh, ma lihtsalt ei saa. P?rast kaht tundi tulutut katset uinuda annan alla ja t?usen ?les, et teed teha. Tavaliselt, kui unetus mind r?ndab, veedan tunni-paar Netflixis, v?patan ?rkvele, kui v?ljas algab hommikune linnukoor, ja koperdan tagasi voodisse. Aga Kate tuututab diivanvoodil kogu Inglismaa nimel, mist?ttu pole see v?imalik. Toetan k??narnukid t??pinnale ja ootan, et vesi keema l?heks. Kl?psan raadio t??le, lootes tabada kesk?iste uudiste viimaseid silpe. Kui teekotti solgutan ja m?rkan kapis kaht uut Hobnobsi k?psisepakki (hurraa Kate’ile!), hakkab m?ngima laevanduspiirkondade ilmateade. P?hja-Utsira, L?una-Utsira, Dogger, Fisher, Saksa laht. Ja l?puks paiskub taipamine mulle n?kku nagu k?lm merelaine. Isa on surnud. Mulle polnud enne seda nuttu peale tulnud. Oli isegi hetki, mil ma arvasin, et ei tulegi, sest olin ema p?rast juba nii palju nutnud. Mida see t?hendab? Et ma ei hooli piisavalt? Kas ma olen juba niiv?rd v??randunud ja kalestunud m?rd, et j??n kaotuse suhtes tundetuks? ?kiline leinaulg tabab mind ootamatult ... Portland, Plymouth, Lundy, Fastnet. See l?htub k?hust ja paiskub kopsudest v?lja. Valus on ... Shannon, Bailey, Rockall. Kui ma ?ritan katkendlikult purskuvaid nuukseid kontrolli alla saada, turgatab mulle p?he, et igal ??l p?rast kesk?iseid uudiseid ja igal hommikul kell 5.20 hakkab see laulvas k?nes tuttavlik ja t??tu mantra mulle isa kaotust meelde tuletama. Kuulen k?rvaltoast p?ntsu ja kirumist, kui Kate voodist v?lja ronib. Arvatavasti komistas ta diivanilaua otsa. Panen ta k??kitulekut vaevu t?hele. Ta kallistab mind ja nutab kaastundest koos minuga. Mul pole vaja end v?lja vabandada. F??ri saared, Fair Isle, Kagu-Island ?tlevad k?ik. „Kas panen selle kinni?“ k?sib Kate vaikselt. „Ei! Ta pole veel Sandettie tulelaeva automaatilmajaamani j?udnud.“ Kate paneb mind k??gipukile istuma ja teeb teed. Diktor v?tab l?bi rannikuveed ... Wrathi neem, Rattray Headi neem, Lyme Regis, Carlingfordi laht, Ardnamurchani poolsaar, ja soovib oma kuulajatele rahulikku und. Kohe, kui k?lab h?mni esimene akord, keerab Kate raadio kinni. Nii on kombeks. Isa tingimusteta armastus laevandusilmateate vastu oli muutumatu, nagu ka ta p?lgus kuningapere vastu. „Mis Sandettie tulelaeva automaatilmajaam?“ naerab Kate. „Ma ei saa endiselt aru, mida see t?hendab.“ „Ega me vist peagi saama.“ Seame end mu voodile teed r??pama nagu ilma peota pid?aamapeol. „Pagana laevandusilmateade,“ pomiseb ta. „Meie elu taustamuusika.“ „Milline ta ?ieti oli? Elas terve elu sisemaal St Albansis, aga pidi tingimata teadma, kas Selsey Billi neeme taga kisub tormiseks.“ „?kskord laevapoiss, alati laevapoiss.“ Kate l??b kulpi. „Ja ta oli alati t??lt viis enne kuut kodus, et kuulda pikklainesaadet.“ „Ema kahtlustas, et ta kuulas seda meie n?rviajamiseks, sest me vihkasime seda lastena jubedalt. Ja siis j?i see nagu k?lge. ?ks nendest asjadest, mis meid perena kokku sidus.“ Kate noogutab. „Kas m?letad, kui meil olid laup?eval ?htus??gik?lalised ja pidime paluma neil vait olla, kuni saade kestis? Michael Atkinsi peletas see kindlasti eemale. Mu elu esimese peika. Issand, kui piinlik see oli.“ „Kahju, et see Bevi eemale ei peletanud.“ Kate ei vasta. Me leppisime juba ammu kokku, et katsume Bevi taluda, aga Kate’il tuleb see paremini v?lja kui mul. Bev saabus isa ellu siis, kui olime h?davaevu ?ppinud p?evi ilma emata ?htusse veeretama. Isa oli uuesti lugema hakanud, neelates vahel koguni k?ite p?evas. Siis ??ris ta aianduskooperatiivis maalapi ja liitus matkasellide klubiga. Bev oli ka klubi liige ja nii nende s?prus algaski. Kate’i ja mind ?rritas just see, kui kiiresti s?prusest midagi enamat arenes. Bev ei pidanud meile meeldima (ei meeldinudki), et n?rvi minna selle ?le, kui ruttu ta ema v?lja vahetas. See oli Bevi ainus s??tegu. See, pluss tema kiindumus v?ikeste nikerdatud kivikujukeste ja peterselligarneeringute ja t?rkiissinise v?rvi vastu, mida ta k?iges eelistas. Ja Lionel Richie vastu ka. „Peaksime talle natuke hingamisruumi andma,“ ?tleb Kate ettevaatlikult, sest teab, et see ettepanek on minevikus vaidlusi tekitanud. „Tema ju ka leinab.“ „Ma tean. Kuidas ma saaksingi seda mitte teada, Kate?“ „Ja olgem ausad, meil oli mugavam, kui ta isa elus osales. Ta hoolitses isa eest meie asemel. Ta k?is isaga teatris. L?ikas tal varbak??si. Bevi kohalolek t?hendas, et me ei pidanud muretsema.“ „Ma muretsesin. M?nikord.“ „Muretsesid? T?esti? Seda polnud just alati n?ha, Annie.“ „Aga muretsesin. Mul oli lihtsalt nii palju muid kohustusi: t?? ... ema taganutmine ... Rob.“ „Ta ikka teab, eks? Oled sa Robile isa surmast teatanud?“ J??n j?llitama viimast lonksu jahtunud teed kruusip?hjas. Kurat. Rob! Kate vangutab uskumatult pead. „Oh, Annie, see on ... See on t?esti .... Isa armastas Robi. Luba, et r??gid talle kohe hommikul.“ „Kas saaksid seda ise teha?“ „T?siselt m?tled v?i? M?tledki, eks? Jumala p?rast!“ „V?tan seda siis keeldumisena.“ Kate ajab oma pikad koivad sirgu ja ronib voodist v?lja. „Homme esimese asjana. Luba mulle.“ Noogutan. Teen seda. Millalgi homme. Kindlalt. „Olgu. Mul on kell 9 hommikul koosolek. Pean magama. Head ??d, Annu!“ „Head und, K?tu!“ Umbes poole kuue ajal hommikul tekib mul tunne, et keegi liigub k??gis ja vannitoas ringi, paugutab v?lisuksega ja kl?bistab m??da linoleumkattega treppe alla. Kate leidis ilmselt kohvi, saia ja hommikuhelbed ?les, sest vedas need ise Tescost kohale. Samuti on ta j?udnud avastada umbes du?iotsiku, rivist v?ljas n?udepesumasina ja ?hise v?lisukse tujuka lingi. Kaks tundi hiljem paneb j?rjepidev tirisemine mu v?patusega virguma. Uksekell. Arvatavasti teise korteri Tony uusim pruta, kes pidevalt lukkus ukse taha j??b, sest on v?tme tuppa unustanud. V?i m?ni vaene ?raaetud pakikuller, kes mu allkirja vajab, et edasi tormata. Kuna ma olen neil p?evil nii palju kodus, kaalun m?nikord, et peaks avama naabrite Amazoni ja eBay tellimuste tasulise vastuv?tu. K?mnekas paki pealt pole ju palju k?situd ... Uksekell heliseb taas. Ronin voodist v?lja ja paotan rulood. Uksel?vel ootab Rob, kelle selja taga k?ssitab Josh ja n?pib telefoni. Tirin k?eulatuses vedelevad dressid jalga ja paterdan allkorrusele neid sisse laskma. Robi n?gu on tuhakarva. Ta haarab mu karuembusse ja astub siis sammu tagasi, et ka Josh saaks mind kallistada. Ma olin kavatsenud talle helistada. Ausalt olin. N?me Kate j?udis ilmselt ette, olles kindel, et ma s?na ei pea. Okei, ega see uudis kuulugi ainult mulle, aga Rob on minu ekspeika ja uudise teatamine oleks tulnud j?tta minu teha. Viipan nad elutuppa. Kate on diivanvoodi kokku pannud, p?evateki laiali laotanud ning diivanipadjad kohale seadnud. Kui tugitooli taga poleks n?ha korralikult kokku rullitud voodiriideid, v?iks arvata, et ta pole siin olnudki. „Tunnen nii kaasa, Annie,“ ?tleb Rob, istub diivanile ja nookab Joshile, et too telefoni ?ra paneks ja ka maha istuks. „Kohutav uudis. Lihtsalt kohutav. Peter oli ?ge vend.“ Noogutan. On jah. Oli jah. „Ta poleks pidanud sulle r??kima. Lubasin seda ise teha.“ „Ta oli ikka veel ?okis. V?ga emotsionaalne, endast v?ljas. K?is aina peale, et Peter oleks tahtnud, et ma ta t??riistad endale v?taksin. Aga see ei j?ua mulle veel kohale.“ „Tema t??riistad?“ „Nii kena temast. Nad olid tore paar.“ Ahnii. Loogiline. „Bev r??kis sulle?“ „Ta helistas surmaj?rgsel hommikul. ?tles, et oli aadressiraamatus F-t?heni j?udnud ja tundis korraga vajadust minuga r??kida. Ma ei hakka salgama, et mul t?mbas ikka p?lve n?rgaks. Onju, Josh?“ Josh kinnitab seda m?hatusega. Poisi telefon v?diseb taskus. Ta otsustab seda t?iskasvanulikult ignoreerida. „Aga ma pidin sulle ise r??kima.“ „Ah, mis vahet seal enam on. V?ib-olla tahtis Bev su koormat kergendada.“ „Miks k?ik arvavad, et ma olen kasutu? Et ma pole v?imeline asju ajama, midagi korraldama, k?ituma nagu t?iskasvanu?“ „Mulle oleks ka meeldinud, kui sa oleksid mulle helistanud, kullapai. Oleksin kohal olnud nagu kerav?lk.“ „Kate on siin olnud. Tema juhatab v?gesid. Ja siis v?tab Bev juhtimise ?le ja ma v?in oma muretu elunautija elustiili juurde naasta.“ „Muretu elunautija. Jajah.“ Rob t?useb p?sti. „Tahaks teed. Soovid ka?“ „Teeksid r?stsaia ka? Ma pole eile hommikust peale midagi s??nud.“ Rob laksutab keelt ja l?heb k??ki. „Kas Joshile leidub midagi ebatervislikku juua, mis oleks suhkrut t?is topitud?“ „Ei soovi, ait?h.“ Josh p??ritab silmi. „Nagunii saan Rhysiga pool kaksteist kokku. Tahtsin lihtsalt ?elda, et tead k?ll, et mul on su isa p?rast kahju ja nii.“ Ei saa salata, et tunnen Robist endiselt puudust. Armastust ei saa lihtsalt olematuks teha. Aga Josh kutsub esile teistsugust armastust: l?himat, mida olen tundnud emaksolemisele. Tal on isa paksud punakasblondid krussis juuksed ja k?hn kehaehitus. Tal on kahtlemata ka Robi melassisiirupi v?rvi silmad. Aknest v?ljakasvamine v?tab aega, kuid ta k?itub, nagu seda polekski. „N?eme siis, miss Stanley. T?au, paps.“ Josh m?ssib mulle k?ed kallistuseks ?mber, teeb mulle pea peale musi ja lahkub. „Ta tahtis kaasa tulla,“ ?tleb Rob k??giukselt, kui kuuleme v?lisukse paugatust. „P?ris terve tee, mida on sellises olukorras sobilik ?elda. Vaene kutt oli alles 2-aastane, kui minu paps suri. Ja ta ema vanamees on kuskil golfirajal veel ammu p?rast meie ussiroaks saamist.“ „Kuidas Bev tundus?“ „Millal sa temaga viimati r??kisid?“ „Haiglas. Kate on hiljem ka r??kinud.“ „V?ime tema poolt l?bi h?pata, kui tahad. Viime ta n?iteks l?unat s??ma.“ „Ei! Ma ei saa. Mitte veel.“ Korraga tunnen, et olen l?mbumas ja nurka surutud. „Olgu pealegi. Aga sinu v?iksin ikkagi l?unale viia.“ „Tahaks ainult magada.“ „Saan aru. T?esti saan, Annie. Aga ma tahan aidata. Mis t??plause see oligi, mis telekas ?eldakse? Tahan „sinu jaoks olemas olla“.“ Ta ?tleb seda nii halva Ameerika aktsendiga, et ma ei suuda naeru pidada. See on veel hullem kui universaalne talumatsi aktsent. Rob on alati osanud mind naerma ajada. Kui isa temaga esimest korda kohtus, olles kuude kaupa pahaks pannud, et ?pilase isaga kohtamas k?in, sulas ta otsekohe. L?hen vetsu, et natuke nutta, ja pesen hambad ?ra. Kui tagasi tulen, on diivanilaud kaetud teekruuside ja taldrikut?ie r?stsaiadega, mis on diagonaalselt pooleks l?igatud ning ?ks kolmnurkadest ?le v??batud sidrunikreemi, teine marmelaadiga. Ta tunneb mind nii h?sti. N?ndanimetatud P?ha Clemensi Eri oli meie laiskade hommikute lemmiks??k, kui me just v?lja brant?ile ei l?inud. Rob segab teed ja v?tab lonksu. „Bev ?tles, et see juhtus ootamatult, see, kuidas ta suri.“ „Ta ei tulnudki teadvusele. Kiirabiarst lubas, et ta ei piinelnud.“ „Ikkagi juhtus see liiga vara, liiga ?kki. Ta oli nii elu t?is ... ?ge vend.“ Ta vakatab, ?ht?kki kurbust t?is. „Soovin, et oleksin su ema kohanud.“ „Sa oleksid tema ka ?ra v?lunud.“ „Aga Kate’iga pole see mul ?nnestunud. Su ?de j??b sada protsenti v?lumata.“ „Hei, ?ra ole enda vastu nii karm,“ irvitan ma. „Kaheksak?mmend protsenti maksimum.“ Ta naeratab vastu. N??d on see l?inud aasta lumi. „Aga,“ ?tleb ta l?puks, „mida ma siis teha saaksin? Kuidas minust abi oleks? Mul on tellimuste vahel vaba p?ev ja tahaksin ka kasulik olla.“ See pole hea m?te. „Kate ajab juba asju. Ja ta arvab, et me peaksime laskma Bevil matuste osas k?ik ?ra otsustada, kuigi meie oleme isa l?hisugulased.“ „Kas lasete ta kremeerida v?i matta?“ „Kremeerida. Emal oli sama.“ Ebamugav vaikus. See on mees, keda pidasin eluaegseks hingesugulaseks, n??d aga peame piinlikke pause. L?puks katkestab ta vaikuse. „Peter ei olnud mu t??riistakastiga eriti rahul. M?letad? Kui ma teda terrassilaudise panekul aitasin. Tal on – t?hendab, tal oli – haamer, mida kasutas juba ta isa. Kujuta ette, kui palju naelu sellega on sisse taotud, kui palju asju valmistatud. Mul oleks suur au tema t??riistad p?rida, Annie. Muidugi, kui sina ja Kate neid endale ei taha.“ „Ja siis saad need edasi p?randada Joshile, et tema v?iks ka nendega asju meisterdada.“ „Tema ei saa isegi voodit tehtud.“ Rob vaatab, kuidas ma viimase r?stsaiakolmnuga pintslisse pistan ja siis s?rmega ?le taldriku t?mban, et allesj??nud marmelaad kokku p?hkida. Puhas t??. „Pean ?he kapi ?hele naisele Lutonisse kohale toimetama ja siis olen sinu p?ralt,“ pakub ta, hurjutades end ilmselt s?navaliku p?rast. Ta ei ole enam minu p?ralt. Aga ma pole ka veel p?riselt valmis, et ta kellegi teise p?ralt oleks. Vaatan, kuidas ta mind vaatab. Arvan, et ta armastab mind endiselt. V?ib-olla on isa leinamine mul muud mured peast p?hkinud ja me v?iksime uuesti proovida. Kas see oleks piisavalt hea p?hjus? Ma ei suuda sellest veel m?tlema hakatagi. Rob ootab vastust, kuidas ta saaks „minu jaoks olemas olla“. „?ks asi on, Rob.“ Ta n?gu selgineb. „Kui h?sti sa n?udepesumasinaid tunned?“ 3. peat?kk Novembris 2014 Ainult ?ks tund veel – ?igemini 55 minutit, kui t?pne olla – ja siis v?ib Annie oma asjad pakkida ja minema hakata. Osa kolleege kavatseb p?rast lastevanemate koosolekut Plough’ k?rtsi putkata, et seal m?ned joogiringid teha ja kinnitada seej?rel nominendid selle aasta ?petajate/lapsevanemate preemiatele: ebaviisakaim lapsevanem, pealet?kkivaim lapsevanem, k?ige v?hem l?hnastatud lapsevanem, seksikaim lapsevanem, lahedaim lapsevanem pluss eriauhind k?ige napakama k?simuse eest. Annie kavatses Nia Ronson-Tanneri isa nomineerida nii ebaviisakaima kui ka pealet?kkivaima lapsevanema auhinnale. Lisaks oli see mees talle ?kskord oma IT-firma visiitkaardi pihku surunud, kui naine parajasti peale ei passinud, ja ?tles silma pilgutades, et v?ib iga kell Annie „s?steemi uuendada“. Tema polnud kindlasti seksikas ega lahe ja Annie ei l?inud piisavalt l?hedale, et ta l?hna hinnata. Direktor Cameron oli ta paigutanud ?hte klassi, mis asus tegevuse keskmest ?ksjagu kaugel. Annie kahtlustas, et mitu lapsevanemat ei leidnud teda lihtsalt ?les, kuigi k?ikjal rippus kiletatud nooli, aga ta ei kavatsenud ka hakata neid ise taga otsima. Need, kellega ta oli kohtunud, olid ?ldjoontes s?bralikud ja viisakad, kui Nia isa v?lja arvata. Nad m?istsid oma lapsi ja neil olid lastele ka m?istlikud ootused, pidades silmas segadusttekitavat, eba?iglast ja ennustamatut maailma, mis neid p?rast Rangewoodi keskkooli ees ootab. Tegelikult oli Annie enimkorratud n?uanne, et nende pojad ja t?tred p?rgiksid kaugemale: Seema Patel v?iks kindlasti inseneriteadusi ?ppida ja Mason McIsaac oli selgelt ?likoolik?lbulik. Tore oli olla optimismi ja positiivsuse h??letoruks. See meenutas Anniele, miks ?petamine teeb iga kell silmad ette ?rimaailmale, isegi kui palk pole ligil?hedaseltki samav??rne. Ta vaatas telefonist j?rele, kas see oli ikka Plough’, mitte Queen’s Armsi trahter, mis asus k?ll l?hemal, aga oli r?pasem. Kate’ilt oli s?num, kus ta meenutas, et laup?eval on Bevi s?nnip?ev, ja k?sis, kas Annie tahaks pool sellest t?rkiissinisest kaelakeest kinni maksta, mille ta oli juba Accessorize’ist kingiks ostnud. Ja k?skis mitte ?nnitluskaarti unustada. Annie vastas kahe s?numiga: „Jah“ ja „Ei unusta“. Ta v?ib homme leheputkast l?bi astuda ja midagi posti panna – pigem isa kui Bevi r??muks. Annie hakkas Facebookis ringi kl?psima, piilus, mis ta endine peika Toby teeb. Nad ei saanud enam h?sti l?bi, aga Toby polnud teda veel s?bralistist ?ra kustutanud ega oma privaatsusreegleid tugevdanud. Annie ei igatsenud teda mitte ?ks teps, aga teda h?iris samas t?siasi, et igal pildil virvendas Toby kihlatu, ?ks ameeriklanna, finantsadvokaat nimega Madison. V?tku Toby see naine rahumeeli ?ra, koos tema piitspeenikese figuuri ja Stella McCartneysse r?ivastatud toredustega. „Khm.“ Annie v?patas, sest oli nii s?venenud Toby ja Madisoni Barcelona n?dalal?pu piltidesse, et polnud kedagi l?henemas kuulnud. „Vabandust. Kas ehmatasin teid?“ k?sis mees kahetsevalt. „Ainult natuke.“ „Kas j?udsin liiga hilja? Ma olen Joshua Tyleri paps. Rob Tyler. Tere.“ Annie pakkus talle k?eviipega istet. Mees istuski tema k?rvale toolile, aga vaatas ?htelugu ukse poole ja siis k?ekella. „T?esti, teil on veel aega k?ll, mister Tyler.“ Mees p??ras end, et Anniele korralikult otsa vaadata, kogu t?helepanu talle suunata. Lokkis punakasblondid juuksed, pikad jalad, mis ei sobinud h?sti kokku selle puhtpraktilise koolipingiga, ja v?ga tumepruunid silmad. Annie tegi m?ttes linnukese kasti „seksikas“, aga ei kavatsenud kolleegidele ?elda, kui seksikas t?pselt. „Vabandust. Arvasin, et mu naine on juba siin. Lubas olla.“ Naine. Muidugi on tal naine. K?ik mehed on kas geid v?i abielus – reegel on selline. „V?ime teda paar minutit oodata,“ pakkus Annie v?lja, „kui arvate, et ta on l?hedal.“ „Ei. Alustame ilma temata. Mul oligi tunne, et ta ei ilmu v?lja. Sellest pole midagi, kui ta end minu peal v?lja elab, aga ta ei tohiks poissi karistada.“ „Kuidas ta seda teeb?“ „Me kolisime eelmisel kuul lahku,“ selgitas mees ja langetas pilgu kingadele. „Mitte alatiseks, lihtsalt prooviks, et teineteisele hingamisruumi anda. No ja see k?ik on natuke ... pingeline. Praegu ei tule meil ?hes ruumis viibimine kuigi h?sti v?lja, isegi kui tegemist on klassiga, kus ?petaja rahu valvab. Aga noh, see pole teie probleem. Nii et Josh Tyler. Kuidas tal l?heb?“ Annie teadis Joshi ja poiss meeldis talle. Kui ta suudaks vaid oma m?rkmetest kinni pidada ja mitte neisse melassikarva silmadesse uppuda, saaks ta hakkama. Ta l?litus uuesti ?petajarolli ja andis p?hjaliku ?levaate: Josh on kohusetundlik, s?rava m?istusega, heade kommetega (enamasti); ta peab oma ?lesandeid t?sisemalt v?tma, sest ainu?ksi sarmist ei piisa, kui ta t?id t?htajaks ?ra ei esita; k?lbaks kindlasti ?likooli, kui see teda huvitab. Mr Tyler n?is rahulolev. „Suurep?rane, miss Stanley. See on k?ll hea uudis. Ta on meie ainus laps, kas teate. Seega langevad k?ik kodused pinged tema kaela, ?ksk?ik kuidas me Maggiega ka ei ?ritaks teda sellest s??sta.“ „V?ib-olla l?heb siis kergemaks, kui proovilahutus l?bi saab.“ „Issand, loodan sama.“ Mees proovis n?ole manada optimistlikku naeratust. „Peame lihtsalt m?ni aeg eraldi olema. P?rast oleme t?nu sellele tugevamad, k?ik me kolm. Kindlasti oleme.“ Annie vastas naeratusele. Appike, need silmad. Need olid talle t?esti m?ju avaldanud. Ta pidi end kokku v?tma. Tarkusetera oli ta juba jaganud, aga p?gusas inimlikus vestluses pole ju ka midagi halba, ega ju? Sest muidu v?ib mees lihtsalt lahkuda. V?i veel hullem – missis Taylor v?ib klassi sisse h?pata, vabandades oma hilinemise p?rast. „Te olete vist puusepp, ?igus? M?letan, et Josh mainis seda tunnis, kui arutasime ?lemaailmset soojenemist. Ta oli v?ga mures metsade lageraie p?rast.“ „Minu nooruses me k?ll selliste asjade p?rast ei muretsenud. Tollal luusisid muidugi alles dinosaurused ringi, nii et meie olime rohkem nendega ametis.“ Annie tundis k?lget?mbes?rinat. P?rgu p?ralt, Mr Tyler on seksikas ja vaimukas! Teda hakkas huvitama, kuidas mees l?hnab. Wrighti kivis?e-t?rvaseep kerge saepuru noodiga? L?peta, l?peta, rahune maha, sa napakas naine! Ja siis ?tles ta seda, enne kui suutis end tagasi hoida: „Kas te v?ikseid tellimusi ka v?tate? Ma m?tlen, et kas te tavainimestele ka t??tate. V?i teete ainult suuri asju? Poodide moodulm??blit ja muud sellist? V?i v?iksemaid asju ka ...?“ „Tavainimestele? Ma ei saa vist aru.“ Annie tundis, kuidas tal n?gu punaseks t?mbub, aga kui ta juba alustas, siis ... „Ma otsin kedagi, kes mulle k??gikapi teeks. Praegused on Ikea sarjast, mida enam ei toodeta, aga mul oleks rohkem hoiuruumi vaja. Ma siis m?tlesin, et otsin puusepa, kes teeks midagi tumedast puidust, mis t??pindadega kokku sobiks. Ee, oskate ehk kedagi soovitada?“ „Aa, n??d sain pihta.“ Mees naeris. „Te olete siis „tavainimene“, mis?“ „Absoluutselt.“ Mees soris taskutes ja leidis sealt viimaks kortsunud visiitkaardi. „Siin on link mu veebilehele, kui seda nii v?ib nimetada. Sealt saate vaadata, mis t?id ma teen. L?petan just parajasti ?ht kabinetit?it raamaturiiuleid, maast laeni, tuttava tuttavale. Kui n?ete midagi, mis meeldib, siis v?iksin teid p?rast seda vahele v?tta.“ L?peta, l?peta ?ra, miss Stanley! N??d teed sa end juba klouniks. V?ta end kokku. „Super,“ vastas Annie. „Vaatan teie veebilehe ?le. Meeldiv oli teiega tutvuda, mister Tyler.“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sue-teddern-21207135/annie-stanley-omadega-merel/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.