Akadeemia

Akadeemia 7 2021 Ajakiri Akadeemia juuli 2021 33. AASTAK?IK 2021 NUMBER 7 (388) Avaruse semiootika Valdur Mikita .............. Semioloogia ja retoorika Paul de Man ............... T?lkinud Indrek Ojam Saateks: Paul de Man ja dekonstruktsioon Indrek Ojam ............... Mis on loov tegu? Gilles Deleuze ............. T?lkinud Ott Puumeister Aju on ekraan Ott Puumeister ............ Luulet Maki Starfield ............. T?lkinud J?ri Talvet Ulixes. 9. ptk: Skylla ja Charybdis James Joyce ............... T?lkinud Kullo Vende Arvustus: Sajand Eesti piirivalvet. Anu Raudsepp, Ingrid M?hling. Eesti piirivalve ajalugu 1918–2020: Piiri valvel ja kaitsel. Tallinn: Argo, Politsei- ja Piirivalveamet, 2020. 279 lk. Ivo Juurvee Libahunt Thiessi saladuse j?lil. Carlo Ginzburg, Bruce Lincoln. Old Thiess, a Livonian Werewolf: A Classic Case in Comparative Perspective. Chicago—London: University of Chicago Press, 2020. vi, 289 pp. Merili Metsvahi ........... Abstracts Tants teadmatusse: P?evik 1944–1961. XXXVII Herbert Normann ......... Paberv?ljaande tellijale on digiv?ljaande lugemine TASUTA: www.kultuurileht.ee Joonistused lk 1171, 1198, 1216, 1299, 1344: JAANIKA KOLK (1975) on l?petanud Tartu ?likooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna 2004. aastal ja 2011. aastal K?rgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna. T??tanud 2005. aastal Eesti Rahva Muuseumis Maailmafilmi festivali projektijuhina, 2008–2011 illustraatorina kirjastuses Studium, 2012. aastast ettev?tja O?-s V?ega Meene, ?htlasi vabakutseline kunstnik. AVARUSE SEMIOOTIKA Valdur Mikita KUIDAS LOTMAN M?TLES? Miks mitte algatuseks niiviisi k?sida, kuigi teame t?en?oliselt ette, et vastus libiseb meil k?est. Vahel v?ib olla k?simus t?hendusrikkam kui vastus. M?te, et k?simuses endas v?ib olla varjul piisavalt m?tlemise vabastavat ilu, tundub sellegipoolest ligit?mbav. Maagilised on need m?tlejad, kes ise muutuvad m?tlemise k?igus, kujundavad ?mber oma arusaamu ja loovad uusi t?e otsimise t??riistu. V?ib olla ?pris kindel, et ?ks Lotmani olulisi tunnetuslikke t??riistu oli enesevaatlus. Ei ole v?imalik vastata k?simusele, milline oli Lotmani “teooria” kui selline v?i millised olid tema kultuuriteoreetilised seisukohad, sest eri ajaj?rkudel m?tles ta iseenesele risti vastu, m?tles endast ?le ja ?mber ning tegi seda kaasahaaravalt, elegantselt ja vaimukalt. Sellist annet on antud v?hestele. Oletan, et Lotman j?udis just iseenese m?tlemist j?lgides ?ratundmisele, kuidas ?he paradigma teoreetiline tuum kipub m?ne aja m??dudes loominguliselt t?hjaks jooksma ja kuidas “anarhistlik” perifeeria sellele taas s?rtsu juurde annab. Sellisest enesevaatluslikust ?ratundmisest tuletas ta universaalse kultuurisemiootilise mudeli. On ?pris loogiline uskuda, et inimteadvusel, kultuuril ja tekstil on mingeid kattuvaid ?hisjooni. Niisiis oli Lotman eelk?ige vaatleja, kes kogu elu uuris ja vaatles iseenda maagilist m?ttekosmost. Oma parimates tekstides m?tleb ta nagu juudi m?stik, kes ?kilise kirgastuse ajel l??b puruks iseenda loodud maailma ja hakkab ehitama midagi t?iesti uut ja etten?gematut. K?ige t?psemalt on Lotmani rolli Tartu vaimuelus kirjeldanud vahest Jaan Undusk paari aasta taguses intervjuus pealkirjaga “Semiootikast Kassaris Jaan Unduskiga”.1 Tunnen ja m?tlen vist ?sna samamoodi. See, kuidas lotmanlik semiootika inimesi vaikselt ?ra tinistas, ongi ?pris imelik. Niisiis j??ksin selle fenomeni avamisel hea meelega Jaan Unduski takkakiitja rolli ja kinnitan meelsasti, et just-just, nii see t?pselt oli! Mitmed oma kultuuriteoreetilise vaateviisi tunnetuslikud nurgakivid (perifeeria, s?steemiv?lisus) omandasin just Lotmani t?id lugedes ja olen neile truuks j??nud ka mituk?mmend aastat hiljem. Samuti p?rineb Lotmani tekstidest mu hilisem huvi loovuse teoreetiliste k?simuste vastu. Unduski usutluses on ehk k?ige paremini kirjeldatud seda, mida semiootika noore inimesega tegi, kuidas see l?i lummava ja inspireeriva ?hustiku. Lisaks puudutab Undusk p?gusalt ka semiootilise m?tteviisi ?rritavat olemust, mis on tekitanud l?putul hulgal “v?rratuid virinaid” (Margaret Atwoodi vaimukas termin) siseringist kaugemal seisjate hulgas. Minu meelest varjab semiootika endas midagi salap?rast ja kabalistlikku. Mulle meeldib m?elda, et parim osa semiootikast on mingi kavala n?ksu abil seotud iidse vanatestamentliku m?stikaga, ja teiseks, et seda v?idet on m?istagi v?imatu t?estada. Semiootika on salakaval teadusharu: tema kirgastav loomus v?ib sama kiiresti muutuda masendavaks m?rgiteoreetiliseks juraks, mis ?ngistab vaimu ja luupainab lugejat. Minu meelest kuulub semiootika pigem heade v?rtside hulka, tema algup?rane koht on maitseainete riiulil. Katsutagu aga sellest kaerahelbeputru keeta, kui see muutub otsekohe millekski ebameeldivaks, purukuivaks semiootiliseks aruandeks, millest on v?lja roogitud igasugune loominguline n?tkus. Nii v?iks semiootikat v?rrelda eelk?ige kokakunstiga, ja k?ige ehedamal kujul on seda v??rt printsiipi rakendanud n?htavasti Juri Lotman ise. Need alusm?tted, mida Lotman p??dis s?nastada, ongi teatud m?ttes maagilised. Lotmani semiootika on omaette n?iakunst, leebemalt v?ljendudes andeka mustkunstniku k?bar, seep?rast ongi seda nii raske j?rele teha. Lotman v?is sinna torgata n?iteks k??liku ja t?mmata sealt j?rgmisel hetkel v?lja hoopis piraka kaalika. Peale veidra k?lasarnasuse ei ?henda neid kahte asja esmapilgul miski. Kui aga kaalikas tagasi k?barasse torgata, ei saa sest enam k??likut, vaid uurija pihku j??b hoopist?kkis praetud kala. See k?ik hakkab kiibitsejatele vaikselt ?le m?istuse k?ima, ja hetkel, mil kogu loogika kipub sootuks kokku varisema, l?kkab Lotman k?ik asjad relvituks tegeva elegantsiga l?bi p??rase seosteahela mingisugusesse vankumatusse loogilisse s?steemi, pannes k?ik ahhetama. Kaalikas ja praetud tursk ei huvita enam kedagi, k?ik pilgud on p??ratud Meistrile, sest isegi kui ta mingi n?ksuga tervel lektooriumil vaiba alt t?mbas, ei v?henda see karvav?rdki tema m?tlemise n?tkust ja elegantsi. See, millele ma vihjan, on t?demus, et Lotmanile v?ib k?ll vastu vaielda (ta ise utsitab korduvalt seda tegema), kuid temast ei ole v?imalik “?le m?elda”. See teadmine on ?htaegu rahustav ja frustreeriv. Semiootika jalutab maailma piiridel, mis ju ongi omamoodi mustkunstniku k?bara serv. Aeg-ajalt kukuvad ka semiootikud ise sinna sisse ja keegi ei tea, mida nad k?baras n?gid v?i mis nendega seal toimus. Semiootika on kr?ptiline teadus — v?hemalt on see ?sna levinud arvamus. Kuigi m?rgiteadus kannab endas t?vem?danikku, paisub tema t?vi sama v?imsaks nagu ??nsaks muutunud tammel. Semiootika meetod on monteeritud tema enda esilekutsutud t?hendusvaringu keskmesse, mille s?dames haigutab t?hi auk. Siinkohal olemegi j?udnud vabastava ummikm?tteni, et k?ikide t?htsate asjade alguspunkt on t?hjus. T?hjus teeb asjad kasutatavaks, aga see on juba klassikaline zentarkus. Semiootika on mingi suuremat sorti kosmiline viga, ?udne paradoks v?i v?hemasti rattarumm, kust l??b pidevalt tuld v?lja. Nii k?nnivad semiootikud ?raseletatud n?oga maa peal, kuniks jube tornaado nad kosmosesse imeb. Semiootika on tunnetuslikult riskantne eriala, palju hullem kui ps?hholoogia, mis samuti terve hulga inimesi hulluks ajab. See on leping j?ududega, millest inimesel pole aimugi. Lugematutele ohtudele vaatamata on Lotmani semiootika kirgastav ja avastuslik. Oma universaalse loomuse t?ttu pole paljud tema kultuuriteoreetilised seiskohad kaotanud uudsust. V?tame n?iteks ?he eesti kultuuri t?hendusrikka fenomeni, milleks on paigap?rasus. See n?htus on Eestis kujunenud v?ga pika aja jooksul, koondades endasse arhailist m?tlemist ja iidseid kultuuritavasid, mis mujalt on juba ammugi kadunud. Mulle on huvi pakkunud eesti kultuuri konservatiivne tuum ja samal ajal k?simus, mis on see, mis on loonud eesti kultuuris tasakaalu arhailise tuuma ja uuendustele avatud perifeeria vahel. Eestis on viimast kindlasti aidanud edendada merekultuur, sest kultuuriuuendus liigub kiiremini m??da lagedaid alasid v?i suuri j?gesid ning kipub takerduma metsasesse ja soisesse maastikku. See on Eestis loonud v?ga olulise pingev?lja n?iteks s?damaa ja rannikupiirkonna, saare- ja mandrirahva, l?una- ja p?hjaeestlaste vahele. P?nev on aga see, et sellest iidse moega paigap?rasusest ja maal?hedusest on praeguses Euroopa kultuuris omakorda saanud maagiline perifeeria, mis t?ukab hoogsalt tagant innovaatilist tulevikum?tet. Keskkonnakriisi kontekstis on eestlaste arhailine elulaad, isegi kui see on s?ilinud ?ksnes inimeste kujutluses, nii m?negi nurga alt hoopis oma ajast ees. See, mis oli alles m?ne aja eest unustusse vajunud perifeeria, liigub suurte ?hiskondlike ja sotsiaalsete muutuste tuules kiiresti kultuurilisse tsentrisse. Siin varjab ennast ka Eesti v?imalus, kui seda ainult osataks piisavalt nutikal moel suureks m?elda. SEMIOOTIKA KUI TUNDMUS K?IKE SELETAVAST TEOORIAST Semiootika juurde sattusin esmalt Linnart M?lli loengute kaudu, t?psemalt t?nu tema erihuvile nulli ja l?pmatuse semiootika vastu. Oli ka suur Masingu vaimustus. M?ll oli Uku Masingu ?pilane ja armastas teda oma loengutes meenutada. Veidi hiljem hakkasin k?ima vabakuulajana Igor ?Cernovi kultuurisemiootika kursusel. Kogusin t?kk aega julgust ja andsin talle ?he loengu l?pus s?damev?rinaga oma semiootikaalase kirjat??. J?rgmisel loengul vii-pas ?Cernov mind enda juurde, naeratas salakavalalt, viibutas siis demonstratiivselt rusikat ja uuris, kas ?li?pilasel on vaimse tervisega k?ik korras. ?ldjoontes oli tema suhtumine siiski julgustav ja heatahtlik. Sellest vestlusest p?rineva stardikiirenduse t?ttu ma semiootikat ?ppima sattusingi. P??an toonast m?tter?ndu m?lu j?rgi taastada, kavatsematagi olla teab kui originaalitruu. Essee l?htus lotmanlikust ideest, et iga maailm on tekst, ning k?ik need universumid on omakorda v?imelised astuma ?ksteisega loomingulisse dialoogi, s?nnitades niiviisi ?ha uusi maailmu. Selle selgituseks m?tlesin v?lja tegelikkuse kolmetasandilise semiootilise mudeli (f??sika, bioloogia, kultuur), mida minu arusaama j?rgi pidi kokku siduma antroopsusprintsiip. Usun, et paljusid ?li?pilasi kannustab m?nel eluhetkel soov luua oma “k?ike seletav” teooria, koondada kogu eksistents ?hele-kahele k?ige olulisemale l?htealusele. Tudengiaeg on selleks suurep?rane v?imalus; olen ikka olnud veendumusel, et ?likooli astumise eesm?rk peaks eelk?ige olema maailma m?testamine, alles seej?rel tuleb eriala. Lugedes bioloogia kolmanda kursuse tudengina Juri Lotmani t?id kultuurisemiootikast, tekkis tunne, et semiootika v?iks sellist m?tteavarust pakkuda. Bioloogiat viis mind ?ppima eelk?ige huvi evolutsiooni vastu; olin Baeri vaimus juurelnud selle ?le, kuidas loodus on lahendanud elu j?rjepidevuse k?simuse. L?hidalt ?eldes mahtus see vaimustus t?demusse “indiviidil on piirid, aga elul ei ole piire”. Mind paelus eluslooduse imep?rane v?ime meisterdada iseendast koopiaid. Selleks et elu kestaks n-? igavesti, ?le indiviidi omailma piiride, tuleb temast teha v?iksemas mahus koopia, kuhu j??ks vaid k?ige olulisem. Selle evolutsioonilise leiutise nimi on reproduktsiooniv?ime. J?reltulijad peavad olema vanematega (“originaaliga”) piisavalt sarnased, et tagada populatsiooni j?rjepidevus, ning piisavalt erinevad, tagamaks k?llaldast vabadusastet looduslikuks valikuks ja liigi evolutsiooniliseks arenguks. Looduse eluj?ulised koopiad peavad olema originaalist m?nev?rra erinevad, lapsed peavadki olema oma esivanemate untsul?inud t?mmised. Kui k?bi kukub vastu k?ndu, l??b selline p?rutus evolutsioonil kergesti hinge kinni. Enam-v?hem sama mehhanism n?ib toimivat ka kultuuris, see on seotud loovusega. Siin on j?ljendamise vabadusaste m?rksa suurem kui looduses, kuid siiski mitte piiramatu. M?te ei saa s?ndida eimillestki, pauk luuavarrest on isegi vaimu tasandil v?ga haruldane. M?te saab tekkida vaid eelnevast m?ttest, ja kuidas tekkis esimene m?te, seda ei tea me siiani. Kultuuriga on sama lugu. V?imalik, et need k?ige esimesed kukkusidki taevast alla. Igatahes n?ib mis tahes s?steemi arenguloos olevat otsustava t?htsusega s?ndmus see, kui tekib v?ime infot kokku suruda. Just v?it info liiasuse ?le t?histab suuri arenguh?ppeid nii looduse kui ka kultuuri arengus. Ja kusagile siia on t?en?oliselt peidetud ka koopiate valmistamise taevalik saladus. Meile ei paku erilist pinget teadmine, et erinevaid asju v?ib t?histada ?he ja sama s?mboliga. Kuid esimene inimene, kellele turgatas p?he veider m?te, et seitset lammast ja seitset k?rvitsat saab ?les t?hendada ?he ja sama m?rgiga, oli geenius. Me oleme aja jooksul selle esialgse vaimustusepuhangu unustanud, matemaatikat ei ole vaja enam uuesti leiutada, vapustavast leiutisest on saanud harilik ja v?he?tlev reaalsus. Koroonaviirus pani aga endast k?nelema terve maailma ?ksnes seet?ttu, et see imetilluke ?huparasiit on geniaalne j?ljendaja, mis kasutab oma klanni huvides ?ra ?he humanoidse t??andja keres asuvat kopeerimismasinat, v?ltsides julmalt tema DNAd. SEMIOOTIKA ON NII KULTUURI- KUI KA TUNNETUSTEOORIA Seda laadi kopeerimismehhanismide teisenemist ja arengut n?eme k?ikjal, nii teadvuse, elu kui ka v?ib-olla isegi kosmilisel tasandil. Enamik normaalse IQga inimesi ei ole ilmselt v?imelised tajuma, kuidas DNA rakus paljuneb v?i mitokondrid ts?toplasmas huugavad, ent aistingud organite tasemel on hulkraksetel juba t?iesti olemas. Meil puudub subjektsus rakkude ja organite tasandil, see on evolutsioonis lukustunud tervikorganismi tasandile — kuid p?neval kombel siiski mitte kaugemale r?hkinud. Kui m?koriisa v?lja arvata, ei n?e me looduses ?lem??ra palju liit- v?i taruorganisme. Kuigi teoreetiliselt pole m?tleva ?kos?steemi teke v?imatu, pole seda siiski juhtunud. Kooslus v?ib k?ll k?ituda ?htse tervikuna, kuid n?iteks metsast kui iseseisvast tunnetus?ksusest k?nelemine tundub siiski r?hutatult poeetiline. Ilmselt on iga organism arengulooliselt programmeeritud kiivalt s?ilitama ja kaitsma oma subjektsust, mida ta vabatahtlikult sugugi loovutada ei taha. Sellest vaatenurgast on p?nev hoopis konstateering, et need hetked, kus see evolutsioonis on siiski juhtunud, on viinud v?ga oluliste arenguh?peteni. Ainuraksete ja hulkraksete vahel on ilmselt palju suurem erinevus kui n?iteks inimese ja tehisintellekti vahel, nii et inimteadvuse v?imalik kokkusulamine robotitega ei pruugi kaugemalt vaataja jaoks paista tulevikus kuigi olulise s?ndmusena. Iga organism, m?te v?i tekst on universumi v?ike koopia, liivatera, mis kannab endas m?ge. Areng n?ib olevat kulgenud selles suunas, et vaatlejaid tekiks ?ha rohkem, et koopiaid saaks seel?bi rohkem ja et need maailma peegeldused oleksid ?ksteisest piisavalt erinevad. Elutervik saab s?ndida ?ksnes Segasumma suvilas. Aukartust aga tekitab pigem see, et mingil hetkel v?ib vaatleja paisuda suuremakski kui maailm, mida ta silmitseb. N?iteks m?te. Me ei saa olla kindlad, et f??siliselt v?i f??sikaliselt tajutav maailm oleks t?epoolest piiritu. Ka elu kohta pole meil ?lem??ra tugevat alust seda v?ita, me ei tea, kas “elusus” v?ib olla universumi universaalne omadus v?i pigem selle aineringes tekkinud ebaharilik arenguviga. Kuid v?ime olla ?sna kindlad, et m?ttel ei ole selliseid piire. Sellest vaatenurgast on kultuuri teke sama m?stiline ja seletamatu nagu Suur Pauk v?i elu teke Maal nelja miljardi aasta eest. Oleme harjunud inimest kui elutervikut k?sitama ?sna piiratult, meie kultuur ei paku inimesele kuigi palju eksistentsiaalset m?ngulusti teistsuguste identiteetide kujul. Ilmselt on selline kivinenud subjektsus kultuuriloos ?sna erandlik, paljud maailma m??did on varustanud muistse inimese hoopis paindlikuma arusaamaga elu olemusest. Selline multiidentiteet on ka meil olemas, kuid harjumusp?rane maailmapilt ei kipu seda t?lgendama eksistentsiaalse kogemuse osana. Ehkki me teame suurep?raselt, et iga inimese selja taga on neli miljardit aastat lakkamatut evolutsiooni ja rakkude r?nnuteel pole selle aja jooksul toimunud ainsatki katkestust, ei suuda selline v?imas t?demus ?ldjuhul inimest eksistentsiaalselt kirgastada. Moodne maailmapilt on ikka veel masendavalt antropotsentristlik, kuigi on ?pris selge, et biotsentristliku maailmapildi kaitsevarjus oleks inimkonna eluj??mine igal juhul m?rksa paremini tagatud ning t?en?oliselt oleks ka inimese enda olemis?ng palju v?iksem. See, millest n??disaja inimene puudust tunneb, on osadus. Kokkukuuluvus oma esivanematega, loodusega, kosmosega ja maailma p?hjatu salap?raga. T?nap?eva elu on sulgenud inimhinged eluaegsesse ?ksikvangistusse ja pole imeks panna, et s?dameheadust, mis meid ?he suure suguv?sana tulevikku peaks kandma, kipub v?heks j??ma. Semiootikas uskusin vastuseid leidvat ka teistele elu p?hik?simustele. N?iteks arusaam mikro- ja makrokosmose ?htsusest v?i k?simus tunnetatava maailma piiridest. Esimese juurde juhatas mind Juri Lotmani s?gavm?tteline k?sitlus kolme t??pi intellektuaalsetest s?steemidest (teadvus, tekst ja kultuur). Arutlusk?ik, kuidas ta j?uab ?ratundmiseni humanitaarse mikro- ja makrokosmose sisemisest ?htsusest ning k?igi kolme vankumatust ?hisosast, oli ??rmiselt paeluv lugemine. Ka n??d, pea kolmk?mmend aastat hiljem tundub mulle see v?ide oluline eelk?ige just esteetilise printsiibina, mis v?ljendab k?ige paremini inimliku olemise eksistentsiaalset ilu. Lotman oli selliste tunnetuslike analoogiate leiutamises ?letamatu meister. Tajutava maailma piiride ?le juhatas mind aga juurdlema juba mainitud Linnart M?ll oma kaasahaaravate loengutega muistsest hindu ?petlasest N?ag?ard?unast. N?ag?ard?una oli mahajaana budismis ?unjavaada koolkonna rajaja, n?htavasti t?hjuse k?ige kirglikum m?testaja maailma m?tteloos. M?ll sidus oskuslikult oma arutlusk?igud nulli ja l?pmatuse semiootikast Vana-India filosoofiaga, tekitades mulje, et null ja l?pmatus kuuluvad orgaaniliselt kokku. M?lemad rajajooned t?histavad mingisugust olulist tunnetuslikku piiri, millest kaugemale naljalt ei saa, v?hemasti mitte tavam?istuse atribuutikat kasutades. Veel on M?lli loengutest meelde j??nud tema jutustatud kaunikesti jube lugu, mis olla juhtunud Prantsusmaal kolmesaja aasta eest; just siis olevat tuleriidal p?letatud viimane inimene, kes oli s?andanud kasutada nulli — t?hja m?rki, mis v?is t?hendada ainult ?ht: selline inimene on oma hinge kuradile m??nud. Liivimaa kindralkubermangus, t?hendas M?ll, nulli kasutamise eest inimesi ei p?letatud. ?ks neist Rootsi aja kindralkuberneridest (Johan Skytte) rajas n?rkushetkel hoopis Tartu ?likooli. Selle teema j?tkuna meenub, et kord pakkus Mihhail Lotman oma loengus tudengitele j?rgmise jaotuse: asjad, mis on p?riselt olemas; asjad, mis on potentsiaalselt olemas (s.t need, mis v?ivad sobivate tingimuste korral s?ndida); asjad, mis saavad olemas olla ?ksnes m?rgiliselt; ja viimaks asjad, mis on ka semiootiliselt v?imatud. Pole kahtlustki, et just see viimane jaotis tundub ise?ranis lummav. J?ttes p?hik?simuse samaks, v?ime selle paradoksi esitada ka lihtsamas s?nastuses: asjad, millest saab m?elda, ja asjad, millest kohe kuidagi ei saa (nendest m?tlemine oleks lihtsalt t?iesti m?eldamatu!). Mida selline m?rgiteoreetiline eristus siis ?igupoolest t?hendab? Isegi ?sna nappide teadmiste valguses m?rkame kohe, et oleme koperdanud mingisse kuratlikku l?ksu. Kui me ?tleme, et “neid asju ei ole”, siis sellise nimetamise kaudu oleme paratamatult loonud ?he spetsiifilise hulga, mille liikmeid iseloomustab “mitteolemine”. Enne seda k?simust ei pruukinud neid “olematuid” t?epoolest eksisteerida, aga p?rast niisuguse vastuoksuse v?ljah?ikamist koputavad nad juba v?idukalt meie uksele. Rahuldavat vastust me k?simusele ei saa, sest olemasolu v?ib olla nii f??siline, virtuaalne kui ka semiootiline ning ontliku vastuse asemel sunnitakse meid ?mber s?nastama k?simust ennast. Siiski n?is mulle, et semiootika pakub mingi kavala nipi selle paradoksi r?ndamiseks. Peab ju leiduma mingisugune v?imalus, kuidas sellest tunnetuslikust tumeainest koosnevale hulgale semiootilist sousti selga pritsida ning nihutada kogu oma vaimuj?udu kokku v?ttes maailma piire sammukese kaugemale. Just sellel rajajoonel kerkib igip?line k?simus s?steemi ja s?steemiv?lise vahekorrast: millised on ?lepea vaatleja v?imalused astuda kontakti millegi s?steemiv?lisega. Filosoofias, f??sikas ja matemaatikas on p?rkumine kirjeldatud piiridega ilmne. Kuid mulle tundub, et selle Suure Tundmatu ees seistes on semiootika neist k?ige halastamatum, tema laupkokkup?rge m?stikaga (v?i mis see siis on?) on kuidagi ette m??ratud ja see pauk on igatahes v?imas. Selline, mis toimub juba kusagil tunnetusliku riski piiril ja paiskab inimese hetkega kaosesse, lootes, et see ei ole l?puni laastav, vaid tolle varingu varjus s?nnivad uued s?dameverega tembitud tundmused ja teadmised, karjed ja ?ratundmised, mis on vajalikud uue teadmise s?nniks. Niisiis seisneb Juri Lotmani veetlus muu hulgas ka selles, et ta armastab k?sida v?ga suuri k?simusi. Tema m?tlemise kaemuslikuks kreedoks on avarus. Kui ta haistab, et kusagilt saab kaugemale minna, siis ilmtingimata v?tab Lotman riski ja l?heb. Teda ei huvita l?bik?idud maailma detailne kaardistamine, see j??gu teistele. Aga niipea, kui kuskil kangastub m?ni uus ja tundmatu teeharu, tormab ta seda otsekohe lapseliku ?hinaga avastama. Lotman on nagu murdvaras, keda imetlevad nii kurjategijad kui sandarmid: ta muugib seifi lahti, kuid ei v?ta sealt midagi, varanduse kokkulugemine j??gu teistele. Seda laadi saladuste avastamiseks oli tal erakordne vaist. ANTROOPSUSPRINTSIIBI K?TKEIS Antroopsusprintsiibi s?nastas pea viiek?mne aasta eest Inglise astrof??sik Brandon Carter. 1973. aastal avaldas ta v?rdlemisi radikaalse idee, et universum peab olema loodud niiviisi, et seal saaks tekkida vaatleja. ?hes?naga, inimese teke peab ilmaruumis olema ette m??ratud, muidu ei saaks universum iseenda olemasolust teadlikuks. Antroopsusprintsiipi ei saa loodusteaduslikult t?estada, see on lihtsalt ?ks kosmoloogilisi aksioome, inimese eksistentsi ?le m?tlemise v?imalik l?htepunkt. Sellisele esmapilgul kaunis haprale positsioonile vaatamata on antroopsusprintsiip juba pool sajandit visalt vastu pidanud ja oma “ebateaduslikust” loomusest hoolimata osutunud kosmoloogias v?gagi viljastavaks ideeks. Antroopsusprintsiip v?idab, et kui universumi p?hikonstandid ja sellest tulenevalt ka tema varajane arenguj?rk oleks olnud teistsugune, oleks vaatleja teke olnud v?imatu. T?hetolmust inimeseni on k?ll hirmu?ratavalt pikk samm, kuid see-eest on selline samm kindel. Selle loogika j?rgi s?ndis Valdur Mikita juba 13,8 miljardit aastat tagasi, kui universum suikus alles p?hklikoores. Kahjuks ei ?tle antroopsusprintsiip midagi konkreetset meie tuleviku, jumala ega igavese elu kohta, need k?simused on meie kaela veeretatud. Me peame nendele piinavatele k?simustele vastust otsima umbes 93 miljardi valgusaastase l?bim??duga mullis (v?i mis iganes kujuga see olema peaks), teadmata, kas selliste k?simuste esitamine ei peida endas juba ette tarbetut terviseriski. Vaatleja (kui tema roll ikka on seda p?ratu suurt mulli vahtida) on pandud igavesti ?gama just sellesama s??tu tegevuse p?rast, et ta sellele universumile ammuli sui otsa vahib. Brandon Carter on vastutustundetu huligaan: me teame ju, et inimene ei saa rahuldavalt hakkama isegi t?histe olmeprobleemidega, miks siis peaks teda veel k?gistama s??rase eksistentsiaalse topeltnelsoniga! Universumi ??ratute mastaapide juures n?ib olevat vaatleja ?lgadele laotud liiga suur koorem. Samas, seesama magus ?ratundmine, et mina = k?iksus, leevendab pisut krooniliseks kiskuvat valu, mis p?hklikoore-universumis igale vaatlejale seljakotti kaasa pakiti. Universumist on keeruline m?elda, et inimene endast v?lja ei l?heks (see on lihtsalt nii suur). Brandon Carteri s?nastatud antroopsusprintsiip on kaasa toonud terve hulga vaimukaid m?ttearendusi, mis on sama raskesti t?estatavad nagu esikteooria ise. Ameerika kosmoloog Lee Smolin on universumi arengu seletamiseks appi v?tnud evolutsioonibioloogiast p?rineva idee. Tema h?poteesi kohaselt toimivad mus-tad augud omamoodi loodusliku valiku mehhanismina kosmilises mastaabis. Kui massiivne taevakeha kollabeerub mustaks auguks, hakkab ta p?rast maksimaalse tiheduse saavutamist uuesti paisuma, s?nnitades seel?bi uue, hoopis teistsuguse universumi, mille algparameetrid (Plancki konstant, elementaarosakeste laeng jt) erinevad meile tuttava universumi parameetritest. Niisiis on Smolini j?rgi universumil olemas reproduktsiooni- ja evolutsioneerumisv?ime. Kvantf??sik Leonard Susskind on antroopsusprintsiipi edasi arendades v?lja j?udnud stringiteoorial p?hineva multiversumi h?poteesini, nimetades sellist hiiglaslikku universumite parve kosmiliseks maastikuks. Susskind ei usu, et multiversum oleks tingimata loodud inimese n?o j?rgi (s.t antroopsusprintsiip ei pruugi olla universaalne), me lihtsalt oleme “ellu ?rganud” ?he pisut s?bralikuma universumi nurgas. Vaikivatest universumitest (neist, millel pole vaatlejat) ei saa me midagi teada, sest kosmiline looduslik valik pole neid kahjuks veel ?hegi silmapaariga varustanud. Ja siin oleme taas j?udnud ?he p?him?ttelise tunnetusliku piirini, suure ja inimliku k?simuseni: kuidas tulla toime teadmisega s?steemiv?lise maailma olemasolust? On ?pris loogiline oletada, et universum ei paljasta kunagi k?iki oma saladusi ning m?tleva inimese kokkup?rge tundmatuga on igal juhul v?ltimatu. Ainuke v?imalus seda tunnetuslikku tumeainet kuidagimoodi arvesse v?tta on n?htavasti usk. See ?ratundmine v?iks inimesele olla teatud m?ttes ka n-? astropedagoogiliseks orientiiriks. S?steemi ja s?steemiv?lise piiril k?ib lakkamatu v?itlus — m?nikord ka lihtsalt heatahtlik n?gimine — teadmise ja usu vahel. Need kaks tunnetuse tuuma otsivad inimhinges tasakaalu ja seda tasakaalupunkti v?ibki nimetada t?eks. T?de koosneb nii teadmisest kui ka usust; teadmine ilma usuta on piiratud ja inimese tunnetuslikku horisonti kitsendav. Me teame seda, mis toimub s?steemi sees, ja usume seda, mis toimub sellest v?ljaspool. Tark inimene teab muidugi ka seda, et s?steemi seeski ilmutavad end aeg-ajalt mustad augud v?i valged laigud ja et isegi teada-tuntud maailmas kohtame m?nikord ootamatuid tulnukaid ehk s?steemiv?list substantsi. Nii et miski pole p?ris kindel ja v?imalus puhastada oma hinge kas usu v?i teadmise l?bi ongi s?gavalt isiklik k?simus. Inimese eluiga mahub ?ldjuhul ?ra saja aasta piiridesse, tema geneetiline eluiga (Elu iga) ulatub nelja miljardi aastani, aga kui “elu” pikendada s?naga “olu”, siis v?rdub meie elementaarosakestest koosneva f??silise keha eksistents universumi enda vanusega. Antroopsusprintsiip lisab meie elule ja olemisele elegantselt justkui k?mmekond miljardit aastat juurde: ta ei luba inimesele tingimata igavest elu, k?ll aga igavest olu, mis on igatahes parem kui mitte midagi. Elu j?gi voolab l?bi erisuguste kehade rodu, m?istatuslik kosmiline ratsanik vahetab lihtsalt hobuseid. See on minu meelest palju adekvaatsem ettekujutus elust, sest nii saab inimene olla osa Elu suurest voolust, tundes samal ajal h?davajalikku m?stilist osadust. Inimese elu m?te on mitte r?vetada seda salap?rast ?hendusteed mikro- ja makrokosmose vahel. Kuhu me niisuguse antroopsusprintsiibi t?lgendusega siis v?lja j?udsime? Universumis eksisteerib mehhanism, mis meisterdab iseendast koopiaid. Miks seda tingimata vaja on, me ei tea, ja kuna me ei saa seda tuletada loodusseadustest, tajume seda imena. Antroopsusprintsiibi valguses v?ime jutuks v?tta niih?sti inimliku, bioloogilise kui ka kosmoloogilise loovuse — v?i v?hemalt loomingu. Selle rea ?lemises ja alumises otsas ei teki kummalisel kombel ka “mahutavuse” probleemi: kui loodus (kitsamas t?henduses) on varude poolest paratamatult piiratud, s.t elusorganisme ei saa olla l?putu hulk, siis m?tteid saab olla seda rohkem, mida rohkem neid kord juba on, ning samamoodi on ka universumitega: mida rohkem neid eksisteerib, seda rohkem tekib seal musti auke, mis omakorda s?nnitavad uusi maailmu. Sedaviisi arutledes tundub m?te olevat ?sna sarnane kujuteldavate mustade aukudega, teadvus ja m?tlemine aga hakkavad omakorda sarnanema kosmiliste protsessidega. M?tlemise ja supernoova plahvatustega ei kaasne valuaistingut, elus olla on aga m?nikord p?ris valus. See tundub kohutavalt eba?iglane ja sunnib m?tlema n?rvis?steemist kui evolutsiooni ummikteest. Ja kuigi vahetevahel avaldatakse bioloogilise keha kohta arvamust kui ajutisest, kuid siiski paratamatust vahel?list tehisintellekti maabumise v?i saabumiseni (mille k?rval kambriumi plahvatus oleks lapsem?ng ja p?rast mida ei vajaks teadvus enam tingimata bioloogilist substraati), on inimloomal oma kehast siiski natuke kahju l?plikult lahti ?elda. Rakett k?ll t?rgub, kuid ikkagi usume, et see viib meid taevaste j?udude abiga orbiidile. Vastupidine m?te v?taks ?ra elu m?tte ja oleks sisuliselt enesetapp. M?tet ilma dialoogipartnerita ei saa eksisteerida, v?hemasti mitte lotmanlikus m?ttes. Eri omailmad astuvad ?ksteisega dialoogi ja teevad seda otsekohe, kui ?ksteist m?rkavad. Seep?rast on maailma s?gav dialoogiline olemus ?ks teadvustatud eksistentsi p?hiprintsiipe. N?ndaviisi p?imib semiootika k?ik elava ja oleva kokku ?hte suurde m?stilisse ringk?iku ning me ei tohiks kunagi loobuda lapselikust elevusest, mis tabab meid hetkel, kui taipame, et “m?te” v?ib olla sama suur kui “kosmos” — v?i isegi veel sutsuke suurem. See on absoluutselt imelik tunne, nagu tuhiseks alla suurel k?lakiigel, mis v?tab seest ??nsaks. Me lihtsalt ei taipa, kuiv?rd maagiline see ikkagi on: olla vaatleja. ?LIKOOL KUI EVANGEELIUM Lapsep?lves paelus mind ?ks kummituslik Hiina muinasjutt n?iutud saviurnist. Vaene mees leiab p?llul t??tades savist anuma, mis hakkab paljundama k?ike, mis tema sisse pannakse. ?hel p?eval aga kukub urni vanaisa ja heidab hinge (arvatavasti ajup?rutuse t?ttu). N??d hakkab v?luurn v?lja viskama surnud vanaisasid, kes tuleb k?ik maha matta, ja pere j??b v?ga vaeseks. See astja on justkui maailma mudel, mis muudkui meisterdab iseendast koopiaid. Kuid selleks, et maailmas tekiks asjade mitmekesisus, peab siin kehtima ?ks vaikiv eeldus, nimelt see, et v?luurn l?heb ?hel heal p?eval rikki. Surnud vanaisade l?putusse rodusse peab juhtuma m?ni vanaisa, kes ilmutab endast elum?rki ja viimaks urnist v?lja ronib ning selle jubeda kooljarea katkestab. Kui m?ni vanaisadest ellu ?rkab, s?ilib lootus, et vanameheroisk heidab sinna astjasse enda asemel midagi muud ja annab sedaviisi maailmale uue suuna. Ja meil pole v?himatki aimu, miks seda maailmade tantsu ?lepea vaja on. Vastamata k?simustes on varjul antroopsusprintsiibi seeme, sest avarus ja ime kestavad niikaua, kui on veel ruumi minna. Igatahes on ?hel heal vastamata k?simusel suurep?rane omadus teha inimlik ruum suuremaks. Niiviisi on l?putult paisuv universum, elu, kultuur ja teadvus ?ks ja sama asi, ja peabki olema, sest oleme k?ik selle k?ige esimese vanaisa koopiad. Nii me siis isekeskis l?heme, kammkeraamilised v?luurnid s?les ja v?gev Kunda kultuur s?dames. Minu meelest on maailmas v?he asju, mis oleksid samav?rra inspireerivad kui tung leida m?ni vaimukas seletus eksistentsiaalse ?hisv?lja h?poteesile. L?bimurdeliste teadmistega (kas v?i iseenda jaoks) kaasneb alati mingi tajutav f??siline tunne, teistmoodi olek. Teadmised, mis seda pakuvad, on vaeva v??rt, et l?bi kestvate hingeliste kannatuste nendeni j?uda. Inimesi, kes seda inimlikku teekonda teistega jagada m?istavad, on alati liiga v?he. See on ka ?likooli s?gavam m?te, tema s?nastamatu hingehariduslik ideaal, et tudengid satuksid selliste ?ppej?udude n?gemisv?lja, kes nad oma eksistentsiaalsetele r?nnakutele kaasa v?taksid. ?likooli m?te on pakkuda noorele inimesele imekogemust, v?imalust vaadata korraks l?pmatuse aknasse. Selles m?ttes on ?likool k?ige muu k?rval ka religioosne institutsioon. Kujutame n??d eespool k?sitletud metafooride valguses ette kolme j?ge. Esiteks maailmaj?gi, mis voolab v?lja ?hest p?ratu suurest mustast koopast. Sellel j?el on ?ks v?iksem haru: elu j?gi. Ja sellel omakorda p?ris tilluke j?eharu: teadvuse j?gi. Me v?ime need voolus?ngid ka kodusemalt ?mber nimetada. Olgu maailmaj?gi Suur Emaj?gi, Emaj?kke suubuv elu j?gi Ahja j?gi ja selle v?ike haru (Ihamaru oja) omakorda teadvuse j?gi — inimhingede asupaik. Meie olemise pesa asub seega maagilise Ihamaru oja serval. Selline ettekujutus ?he suure j?e voolamisest varustab meid h?davajaliku eksistentsiaalse poeetikaga, rajamaks habrast silda mikro- ja makrokosmose, inimese ja jumala vahele. V?iks ju viimaks m?tiskleda sellegi ?le, kui palju erinevad praegusaegsed universumi tekke h?poteesid igivanast l??nemeresoome kosmoloogiast. Kas Lee Smolini pakutud evolutsioneeruv universum on kuidagi tunnetuslikult rikkam v?rreldes n?iteks suure tamme lauluga v?i teadmisega sellest, et maailm on tekkinud veelinnu munast? Suur tamm ja pardimuna on samasugused mustad augud, millest s?nnivad k?ik asjad ja olendid, samuti on nende iidsete kosmoloogiliste eelduste hulgas olemas varjatud antroopsusprintsiip. N??d, kus teaduslikust m?toloogiast on paratamatult saanud religiooni aseaine, tuleb tunnistada, et teadusliku m?toloogia roll ei ole teps mitte selles, et k?nelda, kuidas asjad tegelikult on, vaid pigem selles, et pakkuda inimesele v?imalust olla kontaktis n?htustega, mis ?letavad tema elu ajalisi ja ruumilisi piire. Teiste s?nadega, v?imaldada talle osadust ja teha temast ?he v?imsa m?toloogilise n?gemuse kaudu parem inimene, kes suudaks m?elda ja taotella midagi ?le iseenda elu piiride. Nii v?iks vaatlejat ette kujutada lakkamatult kuju muutva substantsina, umbes nii, nagu vesi k?lmub j??ks ja tardub hetkeks paigale, et siis taas j?tkata oma igavikulist teekonda mere poole. Ja siit j?uamegi tagasi Juri Lotmani juurde. Ka tema oli vaatleja, kes muutis tunnetusliku maagia toel oma kuju, olles nendes lugematutes transformatsioonides v?imas ja kirgastav k?igile, kes tema m?tteilma p??dsid siseneda. Usun, et ei ole sugugi vale v?ita, et Lotman pakkus oma ?pilastele ja haritud kamraadidele religioosset kogemust v?ljaspool p?hakirja. Tema m?tlemise modus operandi oli sedav?rd inimvaimu avardav, et eesti m?tteloost v?iks temaga samale pulgale asetada vahest ?ksnes Uku Masingu. Nii nagu Masingul polnud ka Lotmanil alati ?igus. Kuid see t?demus ei m?ngi siinkohal erilist rolli. Nende siht oli olemuslikult teistsugune: avardada elu horisonti, pakkuda oma isikup?rase tunnetusliku v?ega inimesele kirgastuskogemust, mis suudaks vastata elu p?hik?simustele. See on kirkushetk, mida kogeb meres?itja, kui ta astub rannale, millele pole veel astunud ?hegi r?nnumehe jalg. VALDUR MIKITA (1970) on Eesti kirjanik ja semiootik. Ta on l?petanud Tartu ?likooli bioloogina 1992. aastal ja kaitsnud samas doktoriv?itekirja semiootika erialal (2000). 2016.–2017. aastal oli ta T? vabade kunstide professor. Praegu vabakutseline. Akadeemias on talt varem ilmunud artiklid “Kreatiivsuse m??ratlustest ps?hholoogias ja semiootikas” (1996, nr 12, lk 2623–2635) ning “Kodu?u ja ilmaruum” (2020, nr 11, lk 1923–1930). JAANIKA KOLK. ?nne l?vi (2021) 1 (#ulink_02abcf58-36d4-55db-b493-67bc0e69abd6) Vt Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova. “Semiootikast Kassaris Jaan Unduskiga”. — Acta Semiotica Estica, 2019, kd 16, lk 169–186. Toim. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/7-2021/akadeemia/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.