?? Saint-Cloud's

?? Saint-Cloud's Andrei Ivanov Proosaraamat „?? Saint-Cloud’s” kuulub Andrei Ivanovi varasemate teoste hulka, kuid j?uab eesti keelde alles n??d. Venekeelne algup?rand ilmus juba 2012. Tript?hhon koosneb jutustustest „Kriis” ja „K?lm s?dame all” ning proosapoeemist „?? Saint-Cloud’s”. Neil on ?hine peategelane Stepan Rakitin, kes on t??tanud ajakirjanikuna, r?nnanud ringi Euroopa riikides ning kirjutab novelle. Jutustuste olevikuhetkeks on nullindate l?pu majanduskriis, kuid v?ga palju toimub siin m?lur?nnakuid kuni lapsep?lveni v?lja – peategelane p??ab oma eksistentsiaalsele unetusele leida vastuseid oma minevikku ja sisemaastikke l?bi uurides. Keerulised suhted isa ja vennaga, kunagine vastamata armastus, ps?hhedeelsed ja olmelised kogemused nii Eestis kui v?lismaal, enesetunnetus kirjanikuna, terviseprobleemid, kohtumine saladusliku Sophiega – k?ik koondub ?hte keerisesse, mis raamatu l?pu poole n?ib lausa isiksust lahustavana. V?ga realistlik teos nii ajastulises kui ps?hholoogilises m?ttes, ja samas v?ga poeetiliselt kirja pandud. Andrei Ivanov ?? Saint-Cloud's Originaali tiitel: Андрей Иванов Ночь в Сен-Клу Авенариус 2012 Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista M?isnik Kujundanud Anne Pikkov Copyright © Andrei Ivanov, 2021 © T?lge eesti keelde. Aare Pilv, 2021 ISBN 978-9985-3-5175-8 e-ISBN 9789985352656 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif KRIIS I Vihm j?i ootamatult j?rele ja p?rast mitut tundi saabus haruldane, aknaklaasidel helisev vaikus. See immutas l?bi k?ik; tundus, et isegi asjad muutusid raskemaks ja v?hem k?ep?raseks. Oli, nagu olnuks n?htamatu orkester kaua m?nginud ja seej?rel vaikinud, ja linn tardus ootusse. Linn j?i vait, otsekui oleks ta suu vett t?is v?tnud, ja muutus veel kivisemaks kui tavaliselt. M?tlikkus valgus m??da t?navaid laiali. Tardunud n?gudega inimesed hulkusid ringi, teadmata, millisesse vitriini j?tta oma peegeldus; segaduses turistid sakutasid oma kaarte, p??des end neilt ?les leida; kajakad tegid lennukaari ?le katuste ja oma kriiskepuhangutega vaikust n?peldades kadusid j?lle kuhugi katuste taha; summutatult urises ehitust??de k?ra, paukusid uksed, undas trellpuur, raskelt ohkas lift – ja k?ik see, l?bi imbununa ?hest n?htamatust noodist, helises, v?rises, pulseeris. Tsisternid k?masid silla alt aeglaselt l?bi roomates, hoone kattus vibratsiooni kananahaga, ja ometi v?is l?bi kolina, m?rina ja l?gina kuulda iga veepiiska, iga puulehte. Hambad olid tihedalt kokku surutud, oli tahtmine k?ssi t?mbuda, kaevuda n?oga m?rga murusse. Selle v?rinaga pidas Rakitin vastu kuni l?unani. Seej?rel avanes taevas mingi l??s ja linna peale vajus ?kitselt palavus. Sisse l?litusid ventilaatorid, paberid l?ksid lendu, miski kukkus puruks; m??da l?ksid t?tarlapsed, puistates laiali naeru ja peenraha; ilmus inimene tohutu t??redeliga. Ta k?is v??rikalt m??da kontoreid, ronis lae alla, pistis pea laest l?bi, otsis pilguga midagi ventilatsiooni?ahtidest, valgustas taskulambiga, tundub, et isegi h??dis sinna midagi. Tema ?mber keerles sekret?rineiu nagu kutsikas, vaatas ?les, tema rahutu n?gu suurendas ?revust. Paar korda hakkas vinguma tulet?rjesignaal. T?drukud t?rksa m??giautomaadi juures naersid, andes tollele n?rku l??ke: p?mm… ja natuke tugevamini – p?mmdi! Linnaservas s?imles ikka veel ?ike. Ta ei suutnud kuidagi otsustada: kas uuesti linna peale liikuda v?i ronida merre. L?mbus kihutas tagant millegi tohutu ootust. Stepan ei suutnud selle tundega kuidagi toime tulla, ei suutnud seda paberite alla peita, mitte m?rgata. Vahele tulid telefonik?ned, tuli m?tteid koguda, r??kida, r??kida… Kuidagi ei ?nnestunud olla selle tohutuga silmast silma. L?unaks m?tles ta laskuda alla hoone jalamile. Seal sai t?mmata ?he sigareti kohvitassi k?rvale. Seal, rahulikus niiskuses, soodustab k?ik m?tisklusi, t?mbetuul liigutab p?ksis??ri, longib juhusliku suitsetaja fantoom; pintsakud seljast v?tnud ja vestin??bid lahti teinud, sosistavad seal millestki vanad ?veitserid… Kuid lifti v?ivad tungida k?rarikkad hiinlannad, l?mbelt l?hnavad sakslannad, kes tahes teel puhvetisse, teel ?ue, konstruktorid, disainerid, juuksurid, kullerid, med?ed, haiged, ?le?ldse kes iganes! Igal korrusel olid kontorid, igal korrusel oli terve firmade nimestik. Kohvimasina juurde oli tekkinud tropp. Sama oli suitsuruumis. Ta varjus nurka, kus kedagi veel polnud. Seina ??res olid tihedalt ainult kastid ja kokkupandavad lauad, mis olid pakitud papi sisse ja plastikpaeltega risti-r?sti kinni t?mmatud. Ta peitis end pooleks tunniks k?igi eest selles t?hjas nurgas, surus end klaasi vastu, uppudes pilguga taevasse, vinesse mere kohal. Ta v?ttis prillid eest, tema v?sinud silmad h?ljusid aeglaselt ?le linna. Majade m??rdunudkollased seinad, raudtee, roheline buss laiguna selle k?rval, sinine rongil?uend. Edasi oli lihtsam: ta v?is eristada kindlusem??ri, Aleksander Nevski katedraali kreemjaid sibulaid, Olevistet, Nigulistet, kesklinna k??buspilvel?hkujaid – k?ik see tuli j?rsku ilmsiks. Udu, mis oli heldelt k?igest l?bi p?imunud rohkem kui n?dal aega, neelates helid ja uusehitised, kaotades ?ra s?ra ja klantsi, otsekui p??des anda linnale tagasi ?heksak?mnendate r?baldunud ilme, see udu rebenes n??d eraldi tompudeks, vajus laiali ja sulas, s?litades oma ?sast v?lja alla neelatud klaasist k?rghooned, p??stes m??dunud sajandist v?lja trammi. Liigeste kriginal ronis tramm nagu eelajalooline loom sillale, tassides end olevikku nagu vanamees, kes on tulnud linna peale mingeid pabereid ajama. Siin-seal tekkisid taevasse valgusev??ndid, ?ahtid, mille kaudu purskus p?ikest, viskusid kiired, murdudes aknaklaasidel, aeg-ajalt v?lja valgustades eredaid kirju reklaamitahvlitel, mis on paigaldatud arhitektuursetele europiididele. J?rsku ujus m?llu v?rske episood: Mauruse kohvikus oli ?ks noor kirjanik (pidevalt unustan ta nime ?ra) teinud teeseldud tagasihoidlikkusega suuri s?nu kriisitundest, mis olevat teda Moskva-s?idul tabanud. (Ta s?itis k?tte saama mingit haruldast kirjanduspreemiat, mille oli asutanud emigrantide paks ajakiri, mis oligi tegelikult tema jutu teema.) Ta ?tles, et temas tekkis kriisitunnetus, kui ta n?gi Moscow City pooleli j??nud ehitust. Just siis saigi ta tegelikult aru, mis on kriis. Noor kirjanik j?i veini ja kirjeldas oma apokal?ptilisi tundeid, mille t?i temas esile pooleli j??nud hiigelehitis, ta ?tles, et tema kujutlusv?ime suri v?lja, kui ta n?gi groteskset reklaami, milleks oli kahe pilvel?hkuja vahele kujuteldavale n??rile riputatud hiiglaslik s?rk. „See ?letab kujutlusv?ime! Need m??tmed… Need kolossid… Aga kui leidlik!” muigutas ta huuli, naeratades omaette, kaaslasi vaatamata, supeldes oma pilguga punases veinis. „Selline on Venemaa huumor! Selle moskvalik m??de! Riputada ?les s?rk, mis oleks suur ka Suurele T?llule, riputada see pilvel?hkujate vahele, otsekui kuivama, ja selle peal on telefoninumber… ??rida kontoriruumid… Kuigi nad ei ehitanudki seda valmis! Vat nii!” Puur kostis n??d kuskilt p?ris l?hedalt, tungides otse n?rvini. Rakitin surus lauba vastu klaasi, pigistas hambad kokku, n?idates k?igile oma v?simuse k??ru. L?una l?puni j?i viisteist minutit. Seal oli veel ?leval seitse kaebust klientidelt, kellele tuli helistada, valguda laiali vabandustesse, keelduda palve t?itmisest, kuulata ?ra h?daldamine, s?im, needused, vabandust paluda, vabandust paluda, kaasa tunda, asi pehmelt olematusse p?hkida, unustada nad ?ra, sest peale suruvad juba teised… Keegi pani k?e ?lale. Ta v?patas. See oli Villem. Tema huultel siugles mingi ebameeldiv muie. Sabakesi liputades hakkas vaene kuivetu Villem mingeid vabandusi laiali pritsima. Tema suu oli ??reni t?is Ameerika n?tsu ?marikkust. Ta muudkui sirutus igasse suunda, aidates kaasa kulmude, silmade, ninaga. Kuid see oli k?ndimine ?mber palava pudru, tema p??dlustest p?imida valmis midagi leksikaalselt efektiivset h?ngas ainult ebameeldivat eelaimust. Polnud selge, kuhu ta sihib. Ta n?o jaoks ei piisanud nahka – niiv?rd v?lja venitas ta oma fraasid! L?puks keerutas libe Villem kuhugi v?lja: Rakitin peab kindlasti varem koju minema – juhtkond on j?lle midagi sassi ajanud – kuu l?pu eel olevat selgunud, et on kogunenud mingid liigsed tunnid… K?teplaksud, silmadega ?ongleerimine… Arlekiin, v?ta v?i j?ta! „Obi juba hakkab minema,” vaatas ta nigeerlase laua suunas, m?ngis s?rmega nagu Charlie Chaplin, kujutades ?una uuristavat ussi. „Ja Ekrem samuti! Ma arvan, et mingis m?ttes on see meeldiv uudis, minna varem koju, kas pole!” Rakitin talus tag’e halvasti, ta p??ras isegi n?o ?ra, et ta silmad ei reedaks, kuiv?rd marru teda ajasid need Villemi „isn’t it”-id ja eriti „don’t you”. Ta vaatas Obiora lauakese poole. Nigeerlasepoissi ennast polnud n?ha, ta oli kaevunud oma kotti laua all. Tema kabiini kohal h?ljus vikerkaar, see oli r??msate rutakate helide vikerkaar. Igavesti unine Obi oli ?nnelik, et sai varem uttu t?mmata, krabistas nagu hiirekari. Ekrem ootas uste juures. T?rklane t?mbas kannatamatult spordikoti rihma pingule, kogudes selle liigutusega huultesse solvumiskortse. Ta oli rahulolematu nagu alati. Ta oli valmis v?lja ?tlema k?ik, mis ta juhtkonnast arvab. Need muidugi oleks pidanud tal laskma l?puni t??tada ja selle eest lisa maksma. Tema pannkoogin?ol h?ljus h?iritus. Ta tundis end ilmselgelt paarisajast kroonist ilmaj?etuna. Temalt oli see raha ?ra varastatud! Terve n?dalal?pu elab ta tundega, et ta ei teinud t??d l?puni ja n??d ei maksta talle piisavalt! Oleks v?inud ka lisa maksta. Kolmsada krooni. Nelisada krooni. Ekrem tegi ilmselt peas lihtsameelseid arvestusi; luges raha, mis ta v?inuks saada, aga n??d ei saa. Ta hakkab kogu tee sellest vahutama; ja veel mingist pesumasinast, mida eestlased ei m?ista parandada, oma eesti naisest, kes mitte kuidagi ei suuda kokku leppida seal kellegi… Ekremil oli k?llalt p?hjusi hambaid krigistada, vihast siniseks minna. Ainu?ksi ilmast piisas rohkem kui k?ll. Sest suve polnud j?lle! Oli kevad. Juba saabus s?gis! Suve me ju ei n?inudki! Loksuda temaga koos trammis – ei mingil juhul! Rakitin ei saanud koridori m??da lahkuda koos nendega. Lubada eestlaste pilgul end nende kahe k?pardiga ?hendada. Lasta oma seljale pitsat l??a. Veel rohkem v?lismaalane kui tavaliselt. Milline ko?maarne anekdoot: nigeerlane, t?rklane ja venelane. Ei, muidugi ta ei l?he koos nendega. Villemile sellest r??kida ta ei tahtnud. See hakkab tema s?nu suitsunurgas l?bi v?tma, v?ib-olla isegi koos m?ned?eriga… Kes teab… T??redeliga mees l?henes; sekret?rineiu esitas talle k?simusi, ta vastas vene keeles, naine vaatas talle ebakindlalt otsa, n?htavasti ei saanud k?igest aru; lift venitas oma kaja pikaks. Stepan p??ras akna poole. Turtsatas, et tal on j??nud veel seitse klienti, kes ta k?net ootavad. Villem hakkas kohe k?tega virvendama, ?tles, et see on lahendatav, ?tles, et surub need meeskonna peale laiali, iga?hele ?ks – no problems, no worries… Igale lojusele paar t?kki, ongi k?ik kliendid! Villem ei j?tnud teda rahule, ta tahtis kannatamatult Stepani koju ?ra sokutada. Tal oli kiire, et n?ha tema selga koridoris eemaldumas. Villem pakkus isegi v?lja, et l?heb n??d kohe ise ja l?litab ta s?steemist v?lja! Ta oli valmis isegi karjuma hakkama! Stepan kehitas ?lgu – kuidas soovid, l?lita, ?tles, et joob tee ?ra ja siis l?heb, – muidugi, kui juba niimoodi v?lja kukkus… Villem patsutas teda ?lale, hakkas ?ra minema, aga siis otsekui kaotas enda ?le kontrolli, takerdus, silmad hakkasid vilama, ta limpsis masinlikult oma huuli ja ?tles: „Jah, mis puutub meie asja, meie projekti, millest ma sulle r??kisin… Vaata, seoses sellega, et see oli seotud dollariga ja ?ldse ameeriklastega, j??b ajutiselt seisma… Sel aastal me veel ei alusta, parimal juhul j?rgmise aasta esimeses kvartalis… H?sti? Okei…” Ja l?ks tantsides, sigaretti rullides, otsides, kelle k?lge kleepuda. Rakitin ohkas kergendusest, vaatas kella (koerapoeg varastas minult kolm minutit!), surus lauba vastu klaasi. Selle kummituse m??tilistest projektidest ta m?elda ei tahtnud. Villemi soontes ei saanud olla veri; seal voolasid numbrid, kilobaidid, mitte mingil juhul verelibled. Ta ainult lobises, pidas t?hje vestlusi. ?estide pakkepaber, m?ttelagedad v?ljendid, aforismide s?tendavad ??rispaelad – sellest oli kokku kleebitud Villemi elu. Ta vaatas pidevalt stseeni k?rvalt ja pidas aru: kuidas seda m?ngima peaks, et see v?iks sobituda kuhugi Hollywoodi filmi. Ta oli end ammu Hollywoodi sisse kirjutanud! Ta elutses stsenaariumites, mille ta oli endale v?lja m?elnud: projekt! n?ete, tema kavatseb teha mingit projekti! promoda mingit toodet Euroopas! esindada Ameerika suurkorporatsiooni! mis tooteks on, on veel saladus, aga – k?ige t?htsam! – see toode muutub varsti k?igile h?davajalikuks, sellest saab iga?he, iga?he olme asendamatu osake… Ja selle kohal hakkab k?rguma Villem. Ta kavatseb ?les ehitada oma korporatsiooni! Neile, kes talle meeldivad, on ta teatanud, et v?tab nad tingimata enda juurde t??le, annab t??d, hoolitseb nende eest… Kollanokk on kahek?mne viie aastane, aga juba ujub neljak?mnestele jultunult k?lje alla, lausudes: „Sa oled suurep?rane t??taja! Sinus on vastutustunnet! Ma tahaksin koos selliste inimestega t??tada! Tead, ma alustan oma ?ri, ja ma m?tlesin, et kelleks sa v?iks minu projektis saada?… Hm, aga miks mitte m?ned?eriks? Ah? Mis sa kostad, mees?” Kollanokk on iseendast purjus. Talle meeldib m?ngida hollywoodlikke stseene, r??kida Hollywoodi filmide keeles, muuta oma elu Hollywoodi kinoks, ja mis k?ige vastikum – tal on vaja sinna kinno tassida ka teisi! Muidugi, sest ilma selleta ju t?elisusetunne hajuks ja ta m?istaks, et ta on lihtsalt orav illusioonirattas, jookseb deliiriumis ringiratast, oma kohalt liikumata! Et see kino m?ngiks, on vaja vaid k?rgemalseisjaid veenda oma asendamatuses, v?tta enda peale v?imalikult palju kohustusi, ?ks vallandada, teisele jalg taha panna, puhastada plats alatute strateegiliste k?ikude jaoks, ja siis, k?rgudes k?igi kohal superviisori tugitoolis, v?ib enda juurde v?lja kutsuda sinust palju vanemaid inimesi, patsutada neid ?lale, ergutada, t?releda, osutada puuduj??kidele, n?mmutada numbrite kallal, joobuda oma Ameerika n?tsust, s?stida helge tuleviku lootuse m?rki, ehitades fantoomperspektiive inimese p?he, kellel on pere, laen, haigused… „Ebard,” turtsatas Rakitin tigedalt, „j?lk ebard.” Taevast immitses p?iksekiiri. Silla peal roomas tramm. („Inimene,” m?tles Rakitin.) Trammipark s?idutas ringi m?nguvaguneid. Iseenda heledusest silmi vidutades paisus pilv A. Le Coqi staadioni kohal. Rakitin otsis silmi pilutades pilguga vana tulet?rjetorni. * * * L?mbes koridoris oodates kaalus Stepan: kas kohtuda isaga, et ei peaks end homme tema juurde vedama, v?i midagi muud… Mida muud – seda ta esialgu v?lja m?elda ei suutnud. Tuhnis oma unises peas, sorides taskus paberilehti, t??tuid pabereid: numbrilipik arsti vastuv?tule, ebameeldivate anal??side vastused. Ei m?elnudki v?lja. Fotod kargasid ukse tagant v?lja kiiremini, kui v?is oodata. K?hnuke noor naine, kellel oli mingi defekt n?os ja k?si murtud, torkas talle k?tte pruuni paki, viskas midagi kokkusurutud ja k?verate (siin peituski defekt) huulte vahelt, hammustas oma armikest ja jooksis m??da koridori edasi, tagudes kontsadega oma komplekse p?randasse, m?ngeldes k??narnukkide nagu tiibadega ja v??nutades pead k?ljele, heites endale juhusliku pilgu. Tema kujutis elas m?nda aega veel Rakitini teadvuses, ujus seal sujuvalt, sulas aeglaselt… See ei tahtnud kuidagi ?ra lahustuda, kuni ta l?ks sillast ?les oma t?iesti vatist jalgadega; nagu l?bi sisemise mikroskoobi vaatles ta aju naist inertsist edasi: teravaid liikuvaid k??narnukke, armikest huulel. Teda lummas see kogemata pealt n?htud k?verus. Ka minus on see olemas, m?tles ta. Sild ?gas trammi ohetega kaasa, vappus vagunitest, mis venisid tema all, vasakult paremale, venisid ega l?ppenud. Nendest raputustest hakkas pea natuke ringi k?ima, peas liikus ikka veel ringi valge t?pike. V?inuks ju ka bussiga, aga ta k?ndis ?le silla, et mitte seista peatuses haisva bensuka ees. Seal tehti ?lipoppe frankfurtereid ja burgereid, laiendati kohvikut, kuulduste j?rgi planeeriti ?a?l?kki m??ma hakata (kuuldused levisid k?teh??rumise ja silmapilgutuse saatel). Sel tunnil v?isid bensuka ette koguneda selle sodi armastajad Vedomostist ja Bir?ast, raadiojaamast, mis asus ?le tee k?rghoones – k?ik need, keda v?ib t?histada kolme t?hega: BNS. Just bensuka ees nad tiirutasidki, m?ludes koos kuulujuttudega kihvade k?lge kleepunud vorstikesi, neelates kohvi, koolat, heitgaase, lisades juurde ket?upit, sinepit ja vandes?nu, ennustasid valimiste ja Brasiiliaga peetava mat?i tulemusi. M?nesid ta tundis; olid tuttavad n?od, mis kunagi vilksatasid sama instituudi koridorides, mis p??stis ta naha s?jav?est ja millegi muu poolest kasulik polnudki. N?is, et paljud kandsid endas sedasama tarbetuse tunnet: iseenda, oma diplomi, tolle asutuse koridoridesse maetud aja tarbetuse tunnet, ainult et nemad – diktorid, ajakirjanikud, portaalim?ned?erid, operaatorid ja mikrofonide kandjad – miskip?rast ei v?ljendanud ?ldse seda t?lgastust, mis pidi neid tingimata t?itma, nad otsekui ei tundnudki seda. Viis unist aastat olid l?inud nagu palgid j?ge m??da, viis aastat sadade ja sadade inimeste eludest – k?ik see oli ununenud kuhugi h?marasse lahesoppi, palgid, millest kunagi midagi ei ehitata. Need olid instituudi baari, suitsunurka, fuajee tumbadele j?etud aastad. Minestus, seda see oli. L?putud malepartiid kursakaaslastega; v?imatuseni venitatud keelepeks; jutustatud unen?od, liialdatud ?estid; boheemlasliku noorena n?imise peale raisatud j?upingutused; salaja kirjutatud ja purjusp?i ette loetud luuletused; ?ks ja sama marsruut ?hes ja samas r?ivastuses; kassetid, plaadid, raamatud; plaadim?gi p?hap?eviti; mingi korteripidu; kellegi s?nnip?ev kord kuus; igavene rahapuudus ja iha juua kuskil pargis koos sinust vanemate t?drukutega, et lahkuda eikuhugi, ?les k?etud s?da rinnus ja v?lja valamata kurbus p?ksis. Need olid aastad, mis muutsid ta t?hisuseks. Rakitin ei unustanud seda kunagi. Ta sulges silmad, kuid ei kaotanud seejuures teadvust. Paljudel ?nnestus silmad sulgeda ja sisemine valgus v?lja l?litada, muutuda lihtsalt soolikaid t?is topitud nukuks; neil ?nnestus elada harmoonias isikliku teostumatuse tundega ja mitte t?hele panna seda hinge halvavat hirmu, nad pidasid seda narkoosiks, ilma milleta v?ljumine Liidust ja iseseisvaks riigiks muutumine, koos k?igi selle k?rvaltoimetega, olnuks v?imatu nagu igasugune keeruline operatsioon. Evolutsioon, ?tlesid nad, raputades oma sotsialismi sabasid ja kapju, ?hiskonna evolutsioon on meie p?lvkonnale osaks saanud – sellega ?igustasid nad oma tarbetust, panid oma v?imetuse eestlaste arvele, kes nende venelaslikkust otsekui alla surusid. Kui lihtsaks see osutus! M?ned v?tsid k?tte ja hakkasid jooma, lakkasid olemas olemast lihtsalt selle p?rast, et nad olid teist liiki inimesed, nad k?ngesid nagu kalad, kes on veest v?lja t?mmatud. Nad ?tlesid, et nad ei suuda uues keskkonnas eksisteerida; nad l?ksid pensionile; neist said invaliidid; nad palusid end mitte enam t?litada. Rakitin teadis, et tema v?imetus on seotud temasse kasvatatud hirmuga, ta oli seda endas lapsest saati kandnud. Lakeilik kartlikkus oli v?rsunud perest, kus elasid eelarvamuste bakterid: mitte liiga palju r??kida, mitte imelik v?lja n?ha. Perekond – siin see hirm sisse kasvatatigi. T?lgas pugejalikkus, v?ltstagasihoidlikkus. Mitte niheleda, kui onu Vanja r??gib, vaadata talle suhu! Aastate kaupa h?bi?pinguid koolis, teenistusvalmi k?psuse tunnistus. Tema elu oli liiga lihtne ja arusaadav kuni ?heksak?mnendate tulekuni: ?mberasumine vanemate korterist kooli, seej?rel instituuti. Kui poleks olnud seda kummalist juhust – villase r?tiga naine, alati k?lmetanud, mida oli kunagi tundnud ka tema ema, oli otsustanud tal aidata Inglismaal t??d leida –, kui mitte tema, oleks ta kulunud r??paid pidi rappunud korterist kooli, ta oleks kannatanud ?pilaste pilkamist, kolleegide salasepitsusi, oleks tunde juurde n?pistanud, kuulanud ?lespuhvitud juuksepahmakatega vanamuttide kaebusi. Kui poleks olnud Inglismaad, poleks ta kunagi paranenud hirmust n?ida imelik. Kuid aastad, olematusse parvetatud aastad… Selle p?rast ei s??distanud ta kedagi peale iseenda. Kuigi p?lgas ennast ja neid, kellega koos oli ?ppinud, veel enam: k?iki, kes olid s?ndinud kuuek?mnendate l?pus ja seitsmek?mnendate alguses, pidas ta k?ige kasutumaks p?lvkonnaks (kusjuures pidas m?iste „p?lvkond” kasutamist enda v??rikust solvavaks ja neid, kes selle v?ltsm?istega opereerisid, p?lgas veel rohkem kui iseennast), salajas esitas ta siiski pretensioone ka Ajale endale, Ajale, mis, olles puhanud bol?evismi s?ngis ja ?mber s?ndinud lastedemokraatiaks, oli muutunud millekski tilgastanud piima taoliseks, millest ei saanud s?ndida midagi peale hapupiima, seep?rast ei saanud temalt v?i kelleltki sel ajal s?ndinult ka oodata midagi originaalset. Mingit kirjandust, m?tet, sisemist vabadust… Kuna hapupiima-inimeses ei ole ega saagi olla sisemist vabadust, siis kirjutab selline inimene ka igasuguseid veiderdusi. Rakitin v?ttis m?rkmiku v?lja ja kirjutas: „Vene kultuuri Eestis ei ole olemas, sest MEID POLE! ?igus oli Perepjolkinil: „Eestlased on olemas, nende olemasolu on tunda, aga meid ei ole!” Aga t?nu jumalale, ma olen ?ppinud end mitte lugema selle MEIE hulka, sellesse v?ikekodanlaste m??givasse karja! ?igeaegselt end sealt v?lja l?litada, just seda on vaja Eestis kirjutavale venekeelsele. End sealt v?lja arvata, v?ljuda MEIE ringist, muutuda K?rvalseisjaks, muutuda v?ljaspoolseks n?htuseks, just see on h?davajalik. Ja siis lendavad nende pimedate poolt heidetud kivid t?hjusse…” Ta pani m?rkmiku taskusse. Sirutas end. Kael valutas hirmsasti. K?rvus kumises. Ta v?ttis prillid eest. Peitis need prillitoosi, pani selle taskusse. M?ttelagedad liigutused. Need rivistusid ahelasse ja halvasid. M?rkmikud, prillid, pastakad, v?tmed, uksed, telefoninumbrid, s?nad, hambaharjad, kellad, taskur?tid… Piletid, kupongid, arved, t?ekid… Kui k?igi nende perturbatsioonide peale kulutatud puhas aeg v?lja kurnata, saame nende tarbetute ahelate m?ttetu lihvimise peale kulutatud aastad, aastad kuluvad tinglike formuleeringute ihumisele, etiketi p?randate pesemisele… Eriti kaheksak?mnendate l?pus s?jav?ega peitust m?ngides – need olid tilgastanud piima aastad, need olid p??dlikud hapupiimaks muutumise aastad. Seej?rel ?heksak?mnendad, t?is m?ttetut ootamist, kelleks sa saad, ja selle asemel – iga sammuga, iga nina ees kinni l??dud uksega, iga allak?iguastmega lendasid tuulde lootused ja eneseusk. Muidugi ta ei tahtnud, et talle seda meelde tuletataks. Pealegi veel kedagi kohata… Jutt v?is ju pikemale venida… V?isid tekkida k?simused… Kellele neid kohtumisi vaja on? Kellele on vaja tema elu ?ksikasju? Tarbetus. Ta teadis k?ike niigi. Tarbetus. Enesega koormatus, koormavus teiste jaoks. Piisab, et tunda ennast ja vaadata otse peeglisse, et teada k?ike teiste kohta – v?i isegi rohkem, hulga rohkem… Milleks? Vestlused, s?nad, ?histe tuttavate nimed… V?i kas v?i noogutused. Alal hoida isegi selliseid marionetlikke suhteid oli liiga piinarikas. Neljak?mnendaks eluaastaks kuhjub just sellistest pisiasjadest ballast, millest tahaks ?hekorraga vabaneda. Minna m??da, ja hoidku jumal!… Seal, bensuka juures nillis pidevalt Peeter Krauss, h?piknukk, kellega Rakitin koos oli ?ppinud ja isegi m?nda aega koos muuseumis t??tanud (Peeter istus kassas, Stepan valvuriputkas, kuid ?htuti veetsid nad koos aega, kord kahe n?dala jooksul kindlasti). Rakitin tundis ta ?ra. Frankfurter k?es, jalg v?ljakutsuvalt ettepoole asetatud, l?ug ?les t?stetud. Teda v?is juba kaugelt m?rgata. Isegi sellise kehva n?gemisega nagu Stepanil. Blondeeritud juuksed, lilleline jope, samasugune lilleline pintsak. Issake… Kunagi t??tas Peeter raadios, kust ta lahti lasti – keegi ei tea, mille eest. Rumaluse eest t?en?oliselt. Siis t??tas ta Kuldses B?rsis, kus teda samuti kaua v?lja ei kannatatud, ja ta sai mingil moel mingi partei sekret?riks (Peeter ise nimetas neid ?mberasumisi „karj??riks”), kuid miskip?rast j?i bensuka juurde virvendama. Ilmselt pidas oma kohuseks end meelde tuletada neile, keda ta nimetas „ajakirjanikeks” – ta pidas ka ennast mingil ajal „ajakirjanikuks”. Ta oli kandilisev?itu mees elavate p?sesarnade ja igavese noorusega primitiivselt kokku kleebitud n?os. Ta j?lgis haiglaslikult moodi, riietus seet?ttu nagu papagoi ja r??kis kogu aeg spordiklubidest, kaaludes, kus oleks odavam ja samas niimoodi, et k?ik oleks olemas: nii trena???rid kui ka viisakas kontingent kui saun kui pampering kui solaarium kui mass??r, juhuks kui oled midagi ?ra venitanud… Sellest saadik, kui ta oli mingi partei sekret?riks saanud, ta „tegeles poliitikaga”. Nii ta ?tles… Seep?rast oli tal vaja klubisid k?lastada. „Poliitikas on inimene kogu aeg n?htaval,” ?tles ta. „Kui sa oled poliitikas, siis pole sa enam tavainimene, vaid avalik inimene. Sind vaadatakse. Sind tuntakse ?ra. Sa ei tohi endale lubada seda, et n?ed halb v?lja!” Seep?rast on vaja klubisid, on vaja trena???re, peale selle poliitika veel ka v?sitab! N?rvid, n?rvid… „Juhtus nii, et sattusin poliitikasse,” r??kis Peeter, talludes jalaga maad ja patsutades enda taskut. „N??d peab minema l?puni, p??su pole. Juhtus nii, et olen sattunud poliitilise elu keskmesse! Ja kui juba rattasse oled sattunud, siis peab p??rlema! Nagu maav?rina epitsentris!” Poliitika osutus olevat tihedalt seotud tema isikliku eluga. Sellest, mis ta r??kis, ilmnes: mida ta ka ei teeks, k?ik osutus olevat tihedalt seotud tema isikliku eluga. „Ja see on arusaadav,” r??kis Pa?ka, kes t??tas mingil ajal Peetriga samas majas, „sest ta ju p?eb „vene naise s?ndroomi”! Ja kogu selle haiguse s?mptomite paletti tuleb mul kannatada iga p?ev! Sest ma n?en teda iga p?ev! Peeter ju ei saa j?tta l?bi astumata, et ?elda: „Tere, Pa?a! Kuidas elad? Kas oled midagi uut kirjutanud? Aga kas meie ?hine tuttav kirjutab? Kas ta kirjutab v?i mida ta teeb?” Seejuures ma ei saa aru, kelle ja mille kohta ta k?sib… V?ib-olla sinu kohta… Ma ei tea ega taha teada! Polegi vaja, sest tal endal on ka ?ksk?ik! Ta ju lihtsalt lobiseb, et k?ik n?eksid, et ta on asjadega kursis, et ta on siin oma. Ta r??gib seda selleks, et anda k?igile m?ista: mul on siin Pa?ka, me oleme temaga koos ?ppinud… Kinnistab oma staatust!” K?ik seep?rast, et tal oli „vene naise s?ndroom”. Nii arvas Pa?ka. Rakitin ei vaielnud sellele vastu: Pa?kaga oli parem mitte vaielda. Peetri puhul polnudki vaja vaielda. Stepan oli Pa?kaga t?iesti n?us. Peetri jaoks olid k?ik jutuajamised v?ltimatult „n?rvid, n?rvid”, sest need jutuajamised liikusid trollidena juhtmeid pidi, mis l?ksid venelaste peale longu, seep?rast tulidki vestluse sarved juhtmete k?ljest lahti, kui jutt j?udis venelasteni, jutuajamise trollibuss pidurdas, tekkis ebamugav paus, sest k?igile tuli j?rsku meelde, et Peetril on vene naine. K?igi muude komplekside juurde, millega ta oli s?ndinud, oli Peeter lisanud selle tohutu b?sti ja lameda tagumikuga kaani, kelle kontsad olid pikemad kui s??red. Ta oli kaua v?idelnud naise maitsetusega; hiljem v?itles ta k?igi teistega naise halva maitse nimel; p??dis endas lepitada kiima, mille abil naine teda enda k?lge sidus, vihaga k?ige venep?rase vastu, mida ta oli endasse k?riauguni kogunud s?jav?est saadik. Kolm aastat Vaikse ookeani laevastikus olid temast aktsendi v?lja rookinud, ta r??kis vene keelt laitmatult ja tegi tihti nalja: „Kui mind oleks laevastikus veel ka kirjutama ?petatud, oleks minust kirjanik saanud ja ma oleks kirjutanud vene keeles! N?ukogude armee v?is isegi kitsest inimese teha!” Ta kritiseeris Eesti s?jav?ge, ?tles, et Eestil ei hakka kunagi korralikku armeed olema. „Sest see pole s?jav?gi – see on mingi skaudilaager!” Ise oli kannatanud ja n??d tahtis, et „noored nuusutaksid ka p?ssirohtu”. Oli v?ga r??mus, et eestlased „sekkusid Iraagi s?tta”. „Iraagis tehakse neist t?elised mehed,” ?tles Peeter. „See on hea, sest Eestisse tekivad t?elised mehed. N?ukogude armee aegadest saadik pole Eestis olnud t?elisi mehi!” Isegi kui ta naeris, j?id tema silmad tigedaks, kitsaks, ja p?sesarnad liikusid, nagu oleks ta purihammastega kellegi kr?mpsluid jahvatanud. Ta oli kogu maailma peale kuri nagu teisedki, kes bensuka juures viinereid ?gisid. Ainu?ksi see, et k?ik nad olid ?le silla l?katud, k?ttis nende m?rgist iluk?net. Nad tahtsid istuda kuskil keskel! Silmitseda linna kolmek?mnendalt korruselt. Kuid nad pidid rahulduma bensukaga… Raske uskuda, et inimesed v?ivad nii palju viinereid ja burgereid ?gida, ja veel sellise j?rjekindlusega! Ainult t?nu neile bensukas ?itseski. Pa?ka naljatas ?elalt, et seal valati v?hem bensiini paaki kui koolat ja kohvi makku. Ja kui palju odavat viskit valati sellesse kohvisse, seda v?is vaid aimata. Pa?ka ise ei k?inud bensukas kunagi, tema s?i salateid, mida ostis Selverist v?i Stockmannist, ta tegi seda demonstratiivselt, et k?ik ihnuskoid saaksid tema kalliv?itu salateid n?hes k?rvetised. Pa?ka kannatas ?lihappesuse k?es, kadestas siiralt v??raste magude vastupidavust ja soovis, et k?ik ta kolleegid satuksid kiiresti ?hte pikka j?rjekorda Magdaleena haiglas v?i veel parem – satuksid otsejoones Liivale! Sild uppus m?rasse ja heitgaasidesse. Autod peatusid tekkinud ummikus. Juhid sirutasid end akendest v?lja ja vaatasid teda. Tundus, et vaatasid vaenulikult. M?nikord s?litasid. Rakitinile tuli j?lle m?te, et v?iks isa juurde s?ita. Isegi haaras peaaegu telefoni j?rele. Siis tuli talle meelde viimatine kohtumine. Moskva vorst l?hnas ebameeldivalt, isa oli selle kuskilt hankinud, nagu ta ?tles, odavalt, jutud vennast, isa hurjutas Stepani j?lle selle eest, et too polnud vennaga seoses ennast „rakendanud”, mist?ttu k?ik oligi „kokku varisenud”. Kuigi mis nimelt oli „kokku varisenud”, ei teadnud ta isegi. J?llegi monument… Mingi jamps… Ta j?i lausa seisma. Ei, ta ei l?he isa juurde. K??slauguvorsti l?hn ja jutud vennast – neid kahte asja tahtis ta l?kata v?imalikult kaugele, peaaegu l?pmatusse. Kindlasti mitte praegu. J?rgmine kord… Ta hingas sisse. Silla l?pus paistsid kaks kuju. Ekrem ja Obi. ?estide j?rgi otsustades nad vaidlesid. Nad vaidlesid pidevalt. Ta peatus. V?ttis pakist suitsu. Otsustas, et laseb neil minna. V?tta Sa?ka koolilaagrist ja viia ta Kosmosesse „J??aeg 3-e” vaatama. Ta ju nii v?ga tahtis seda n?ha. Kahte esimest oli n?inud. Jah. V?tta Sa?ka ja mitte s?ita isa juurde. Papa tuleb toime. Siis teab, mida t?hendab haiseda k??slauguvorsti j?rele ja muliseda sellest, millest endal mingit aimu pole! Kui hakkab ostma normaalset vorsti ja r??kima millestki meeldivast, siis saab ka lapselapsega suhelda. Sigaret kahanes silman?htavalt. Suitsu oli eredas valguses vaevu n?ha. Selja taga kasvas trammi krigin. Kaks kuju kihutasid k?kaskaela peatuse poole. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/andrei-ivanov/oo-saint-cloud-s/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.