Seitse ust
Àâòîð:Àãíåñ Ðàâàòí
» Âñå êíèãè ýòîãî àâòîðà
Òèï:Êíèãà
Öåíà:1547.31 ðóá.
ßçûê: Ýñòîíñêèé
Ïðîñìîòðû: 148
ÊÓÏÈÒÜ È ÑÊÀ×ÀÒÜ ÇÀ: 1547.31 ðóá.
×ÒÎ ÊÀ×ÀÒÜ è ÊÀÊ ×ÈÒÀÒÜ
Seitse ust
Agnes Ravatn
Pensionieelikust kirjandusprofessori Nina Wisl?ffi elus on murranguline aeg. T?? ?likoolis huvitab teda ?ha v?hem ja tema ilus kodu l?heb lammutamisele. Tema mees on v?ga h?ivatud tervishoiun?unik ja l?bisaamine k??nilise arstist t?trega ei ole k?ige parem.
Ninale ja tema abikaasale kuulub ka osa paarismajast, mida nad v?lja ??rivad. Nende ??rnik Mari kaob j?ljetult p?ev p?rast seda, kui Nina ja tema t?tar tal k?las k?ivad.
Politsei ei leia midagi kahtlast ja juhtumi uurimine l?petatakse. Aga Nina ei saa rahu. Mis ??rnikuga juhtus ja miks ta j?ttis maha oma poja? Ta asub juhtunut anal??sima nagu kirjandusteost. Niidipuntra lahtiharutamisel on aga t?sised tagaj?rjed.
„Seitse ust” on norra kirjaniku Agnes Ravatni (snd 1983), „Linnukohtu” autori teine ps?hholoogiline p?nevik, huumoriga v?rtsitatud romaan uudishimu ohtlikkusest. „Linnukohus“ ilmus eesti keeles 2018. aastal. Originaal: Agnes Ravatn Dei sju d?rene Samlaget 2019 Toimetanud Lembi Kaasik Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock Copyright © Det Norske Samlaget 2019. Published in agreement with NORTHERN STORIES. (All rights reserved) Autori?igus t?lkele: Sigrid Tooming ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-178-8 ISBN 978-9916-12-179-5 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat P?hap?ev, 18. november Kuni advokaat Berg hiilib m??da seina??ri just nagu kaks kinnisvarahindajat n?dal tagasi, valab Nina kohvi ?mber termoskannu ja v?tab tumeda ?okolaadi jaoks kausi. „Nii,“ ?tleb Berg l?puks siidmahedal h??lel ja k?psib ?le toap?randa Nina juurde. „See l?heb neile p?ris kena summa maksma.“ Ta on kitsa musta kost??miga, mille all on koorvalge pluus. Ka k?rgetel kontsadel on ta Ninast peajagu l?hem. „Ma eelistaksin muidugi maja alles j?tta,“ vastab Nina s?ngemalt, kui kavatsenud oli. „Saan aru,“ ?tleb Berg. „Kui kaua te siin elanud olete?“ „See on mu lapsep?lvekodu,“ ?tleb Nina ja lisab kaminasse uue halu. „Ma sain selle omanikuks siis, kui t?tar s?ndis. Kolmk?mmend viis aastat tagasi.“ „Palju m?lestusi ...“ lausub Berg tr??stivalt pead kallutades, aga Nina hingeahistus v?i lausa leinavalu maja kaotuse p?rast v?imendab meelepaha Bergi halva kombe ?le j?tta laused l?petamata. Ta vaatab kella. „Ta on kohe siin,“ ?tleb Nina, aga Berg viipab rahustavalt. Aknast v?lja vahtides n?psab Nina aknalaual seisvate potilillede k?ljest paar kuivanud lehte. „Noh, see on v?ga omap?rane juhtum,“ lausub advokaat, ja Nina keerab ringi. „Et linnavolinik satub olukorda, kus peab laskma oma maja lammutada, m?tlen ma.“ „Mads muidugi taandas enda,“ m?rgib Nina, „aga seda k?ll.“ Nad kuulevad, et all k?ib v?lisuks, ja kohe seej?rel galopib ta trepist ?les, Milja kukil. Advokaati n?hes ta pidurdab. „Ah teie, ?ige jah,“ ?tleb ta ja k?hatab. Ta laseb Milja p?randale ja sirutab advokaadile k?e. „Mads Glaser,“ ?tleb ta. „Hea, et te p?hap?eval tulla saite.“ „Mina k?isin Piparkoogilinnas!“ kuulutab Milja advokaadile uhkelt, p?sed roospunased. Berg naeratab talle meelitavalt. „Nojah, meil on lapselaps k?las,“ ?tleb Nina. „Aga k?ll meil ?nnestub ta telekaga neutraliseerida.“ Ta noogutab Madsile, kes viib Milja teise tuppa. Nina ja Berg v?tavad endale m?lemad s??gilaua alt tooli. Mads sikutab villase kampsuni ?le pea, t?mbab s?rgi sirgu ja istub teiste seltsi. Mustad niisked hallikirja juuksed on k?rvade ?mbert k?hardunud. Berg v?tab kotist paksu paki dokumente ja s?tib ninale prillid, mille puhul Nina miskip?rast kahtlustab, et need on null-klaasiga. Berg lehitseb paberid p?rlmutterk??ntega l?bi ja vaatab neile otsa. „L?hike sissejuhatus v??randamisseadusse?“ „Jah, paluks,“ ?tleb Nina, aga Mads katkestab teda. „Ei,“ ?tleb ta, „pole vaja. Nagu ma telefonis ?tlesin, oleme seda meelt, et leida vastastikku sobiv lahendus.“ „Okei?“ ?tleb Berg ja vaatab Nina poole, kes noogutab t?rksalt. Berg asub ette vuristama Nina ja Madsi ?igusi, n??d kui kergraudtee trass hakkab kulgema l?bi nende elutoa. Nina kuulab, kerge korts kulmude vahel, selleks et n?idata, et ta saab juriidilistest terminitest hoolimata k?igest aru. Ta vahetab Madsiga diskreetse pilgu, too p??ritab m?rkamatult silmi ja t?useb. „Kohvi?“ k?sib ta, et Bergi s?navalingut katkestada. Ta v?tab termoskannu, seisab advokaadi vasakule k?ele ja valab nagu kelner. „Lisaks v?ime n?uda, et linn h?vitaks kolimiskulud,“ j?tkab Berg. „V?ime isegi seda n?uda, et nad h?vitaksid n?iteks kardinate ostu, kui vanad uude majja ei sobi. K?ik s?ltub sellest, kui kaugele nad on n?us minema.“ „Mitte kuigi kaugele, ma pakun?“ kostab Mads ja kratsib meelekohta. „Kas meile osutatakse uue otsimisel abi,“ k?sib Nina, „v?i makstakse v?lja mingi summa ja peame minema elamuturule ja leidma midagi p?ris ise?“ Berg naerab esmalt, nagu oleks k?simus m?eldud naljana, aga saab siis aru, et Nina k?sis surmt?siselt. „Jah, selle peate k?ll ise leidma,“ ?tleb ta k?hatades. „Ja teie asemel hakkaksin juba praegu otsima.“ „Armas aeg, n??d peame raiskama k?ik n?dalavahetused n?itamiste ja pakkumiste peale,“ lausub Nina Madsile meelepahaga. „Siis kivi-paber-k??rid Haukelandi ja Nyg?rdsh?ydeni vahel,“ ?tleb Mads ja t?stab rusikas k?e Nina poole. „Kumb saab t??le l?hema tee?“ „Te ei kandideeri uuesti?“ k?sib Berg. Mads kergitab ?lgu. „Ma poleks iial arvanud, et v?in seda kunagi ?elda, aga olen hakanud taga igatsema ummistunud p?sekoopaid. Kui ma tahan inimesi t?esti aidata, siis v?in julgelt ?elda, et kurk-nina-k?rv teeb linnavolikogule ?ks-null ?ra.“ „Ah, tervishoiun?uniku resigneerunud k?ne,“ lausub Nina. „Aga kummal meist t??turul rohkem aastaid on j??nud? Mina keeldun vaatamast kinnisvara, mis asub humanitaarteaduskonnast kaugemal kui sada meetrit.“ „Noh, siis ei ole muud kui asuda otsingutele, kuigi lammutamine ei ole veel p?evade k?simus. Nagu teate,“ ?tleb Berg Madsi poole vaadates, „on meil ?anss s?lmida v?ga hea leping, kui olete n?us kiiresti tegutsema.“ Nina tunneb s?na „lammutama“ juures pilguks iiveldust, t?stab salvr?tiku suu ette ja k?hatab. „Selle maja puhul ?tleksin ma lausa, et raske on leida midagi ligil?hedast,“ j?tkab Berg. „Kui soovite samasugust standardit ja stiili muidugi.“ „T?itsa n?us,“ ?tleb Mads. „Kui te ei tee endale asja lihtsaks ega koli Birke-veienile,“ ?tleb advokaat. Mads vaatab k?sivalt Nina poole, kes vaatab Bergi poole. „Sellisel juhul p??seksite majaotsingutest ja saaksite raha lihtsalt panka panna,“ j?tkab ta. „See ei tule k?ne alla,“ ?tleb Nina otsustavalt. „Reno-veerimisobjekt millisest k?mnendist?“ „Viiek?mnendatest – v?hemalt,“ vastab Mads. „Ei, see ei ole varuvariant.“ Berg v?tab prillid eest. Ta asetab s?rmeotsad vastamisi nagu ajugeenius, toetab k??narnukid lauale ja kummardub klientidele pisut l?hemale. „Kena on. Kas teeme plaani, kuidas olukorrast v?imalikult valutult v?lja tulla?“ k?sib ta ja Nina noogutab vapralt. Nad j??vad seisma elutoaaknale ja vaatama ?lalt alla, kuidas Berg oma musta Audit minut aega edasi-tagasi j?nksutab, enne kui selle keeratud saab. „Kogu see lugu on nagu halb unen?gu,“ ohkab Nina, kui auto varase p?rastl?una h?maruses m?est alla veereb. Ta kohtab aknapeegeldusel oma pilku, silmad on kaks musta laiku, ladistab sadada. „Jah,“ ?tleb Mads ja libistab k?ega ?le naise tumedate juuste, mis ulatuvad ?lgadeni. „Kas mulle ainult tundub nii, v?i oled sa hakanud rohkem musta kandma?“ k?sib ta ja nopib naise kleidilt juuksekarva. „See on l?puks mu elu esimene kriis,“ vastab Nina. „Kuidagi peab seda ju v?ljendama.“ Mads astub sammu kaugemale ja istub klaveripingile. Asetab k?ed klahvidele ja hakkab v?ga aeglaselt m?ngima Couperini „Les Barricades Myst?rieuses’i“. „L?peta ?ra!“ kostab silmapilk telekatoast. „Kolmk?mmend viis aastat,“ ?tleb Nina. „Kas see ei tee sind natukenegi sentimentaalseks?“ Mads muigab nukralt. „Ma olen teinud k?ik, mida v?hegi teha andis,“ ?tleb ta, pilk noodilehel. „See ei m?nginud v?lja.“ „Ma tean,“ ohkab Nina. „N??d peame tegema, mida suudame. Ja s?lmima enam-v?hem soodsa lepingu.“ Nina vaikib. Vaatab aiamaa poole teisel pool t?navat. Mida ta kevadel hakkab taga igatsema. Ta t?mbab laua alt tooli ja istub. „Birkeveien,“ ?tleb ta j?rsku ja keerab mehe poole. „Kes seda praegu ??rib?“ „?ks noor ?ksikema,“ ?tleb Mads m?ngu katkestamata. „Ta on elanud seal juba paar aastat.“ „Kas me ei peaks ka sellest ?he hoobiga vabanema?“ „Ei, misp?rast?“ k?sib Mads. „Ma ei tea,“ ?tleb Nina ?lgu kehitades. „Lihtsuse m?ttes.“ „M?ne aja p?rast v?ib see Ingeborgi perele ?ra kuluda,“ ?tleb Mads. „Nii et minu lapsep?lvekodust pole suuremat lugu. Aga sinu t?di vana vare ...“ Mads t?stab k?ed klahvidelt ja n?hib pihke vastu p?ksis??ri. Vaatab Ninale otsa. „Jaa-jaa,“ vastab Nina. „Ma tean. Sa tegid, mis suutsid.“ „Jo ?tleb, et kasulikum on v?lja ??rida.“ Nina l?heb ja istub s??gilaua taha, v?tab taldrikule paar k?psist, pisut juustu ja puuvilja. „Imelik,“ ?tleb ta. „Ma ei m?leta matuseid.“ „T?di Lena omi? See ei ole imelik, sest sa ei k?inud seal.“ „Ei k?inud?“ „Ta suri siis, kui sa olid teadusl?hetusel Kopenhaagenis.“ Milja tuleb keksides telekatoast ja ronib vanaisale s?lle. „Siit tuleb Pipi Pikksukk, hoo-hei-tiri-hopsassaa,“ laulab Mads ja v?tab akordi, samal ajal kui Milja m?lema k?ega klahvidele lajatab. „Ja mis kell me selle eksemplari tagastama peame?“ k?sib Mads. Milja hoiab Madsil k?est kinni ja j?llitab nagu ?ra tehtud eelajaloolist krokodilli, kui Ingeborg trepist alla tuleb. Krokodill seisab paksu klaasi taga tardunult vees ja j?llitab teda t?hjal pilgul vastu. „Emme!“ h?iskab Milja ja laseb vanaisal k?est lahti, Ingeborg k?kitab maha ja v?tab vastu tormaka kallistuse. „Emme, ma n?gin haid,“ lausub Milja t?siselt ja Ingeborg kergitab tunnustavalt kulme. „Vanaisa n?itab sulle n??d ahvip?rdikuid,“ ?tleb Ingeborg p?sti t?ustes ja saadab isale autoriteetse pilgu. „Vanaema ja mina ajame niikaua kohvikus paar s?na juttu.“ Mads vaatab k?sivalt j?rele Ninale, keda t?tar trepist ?les viib, ja saab vastuseks n?utu ?lakehituse. Nad istuvad poolt?hja kohviku tagumisse nurka. Ingeborg riputab halli villase mantli toolikorjule, aga j?tab kaela salli, mis on seotud keerulise s?steemi j?rgi. Nina v?tab v?lja rahatasku. „Mida sulle v?tta?“ „Kuldset piima,“ vastab Ingeborg. „Mis asja?“ Ingeborg heidab emale noomiva pilgu. „Sojapiim kurkumiga,“ vastab Ingeborg. „Ingeborg. See on vorstiputka. Sul veab, kui saad tassi teed.“ „Siis j??vett.“ T?tred on keeruline ?anr, m?tleb Nina maksmist oodates. Ta heidab vargse pilgu Ingeborgi poole, kes istub mobiili s?venenult, samal ajal kui pingviinid tagapool ringi paterdavad. Ta m?tleb Elektra kompleksile, C. G. Jungi ettepanekule nimetada niiviisi t?drukute Oidipuse kompleksi, kui v?iksed t?tred fantaseerivad ema tapmisest, et saada isa endale. Freud ei tunnistanud Elektra kompleksi kunagi kui reaalset n?htust, aga Nina on mitu korda m?elnud, et Jungil v?is ?igus olla. „Millest sa minuga r??kida tahtsid?“ k?sib Nina ettevaatlikult, kui on laua ??res tagasi. Ingeborg avab suu, et vastata, aga huuled v??nduvad, enne kui ta midagi ?elda j?uab. Nina kortsutab kulmu, samal ajal kui t?tar n?eb vaeva, et n?oilmet taastada. Alles n??d m?rkab ta, et t?trel on tumedad silmaalused. Tema juuksed on kukla taga sasises krunnis ning teravad ?lanukid p?sti. „Meil on majasoomukad,“ ?tleb ta viimaks l?mbuval h??lel. „Majasoomukad?“ ?tleb Nina ja katsub mitte naerda. „Taevake, ma arvasin, et sa oled haige!“ Ingeborg vahib ema jahmunud pilgul. „Me olime kogu ?? ?leval,“ ?tleb ta. „Eirik on h?steerias.“ „Aga nad ei tee ju midagi?“ „Praegu on meie juures inimene, kes sellega tegeleb,“ lausub Ingeborg resigneerunult. „Leidsime kellegi, kes oli n?us n?dalavahetusel kohale tulema.“ „K?igil on ju t?nap?eval niiskuseputukad?“ „Majasoomukad!“ parandab t?tar ?gedalt. „Ah siis sellep?rast saime Miljat hoida,“ ?tleb Nina l?busalt. „Nad pidasid jahti.“ „Me peame korteri maha m??ma,“ sosistab Ingeborg ja vaatab vargsi ringi. „Tegelikult on nii, et s??rasest asjast on kohustus ostjat teavitada ...“ hakkab Nina ?tlema, aga sisistatakse ruttu vait. „Niikuinii on meil suuremat vaja,“ ?tleb Ingeborg. Ta v?tab n?o k?te vahele, masseerib s?rmeotstega meelekohti. „Varsti oleme k?ik kodutud,“ ?tleb Nina. „Meil on ?ks tuba puudu,“ ?tleb Ingeborg ja t?stab pilgu emale. „Noo?“ „Vihje, vihje,“ ?tleb Ingeborg. „Vihje, vihje?“ Ingeborg ohkab valjusti. „Ise veel kirjandusprofessor, aga ei suuda lihtsamatki asja t?lgendada!“ Nina vaatab t?trele imestunult otsa, enne kui taipab. „Kuues n?dal,“ ?tleb Ingeborg. „Ma olen absoluutselt kogu aeg surmani v?sinud.“ „Aga Ingeborg!“ Nina t?useb ja kallistab teda ?le laua. „Kui imetore!“ „Ait?h,“ ?tleb t?tar raugelt, vaadates ema v?sinud silmadega. „Me peame seda vanaisale r??kima,“ ?tleb Nina ja sirutab kaela, et n?ha, kas ta silmab neid v?ljas. „Ma m?tlesin, et ootaks ?ige pisut,“ ?tleb Ingeborg. „Ma tahtsin enne j?rele kuulata, kas sa saaksid teda v?heke ... t??delda.“ „T??delda?“ „Et p?rand ette k?tte saada,“ sosistab Ingeborg peaaegu h??letult. „Kuule,“ ?tleb Nina ja patsutab kergelt ta k?tt. „Kas sa t?di Lenat m?letad?“ Esmasp?ev, 19. november P?eva l?pu poole saab ta Ingeborgilt s?numi. Ta l?petab valvekorra kell 15, kirjutab ta. Kas nad v?iksid Birkeveieni maja vaatama minna enne Milja lasteaiast toomist? Ta viskab pilgu v?lja. L?puks ometi on ilm kuiv ja p?ike madalas. Jalutusk?ik oleks p?ris m?nus. Ta ei ole seal palju aastaid k?inud ega m?leta maja numbrit. Ta helistab Madsile, aga ei saa vastust. Ta otsib arvuti kirjakastist t?navanime j?rgi ja saab p?ringule ?he vaste, Madsi ja nende pangan?ustaja nelja aasta taguse kirja, mille koopia saadeti temale. Birkeveien 61. Ta leiab maja telefoni kaardiotsingust ?les ja talle meenub uduselt, kuidas nad k?isid paljude aastate eest k?las t?di Lenal, rulaatoriga liikuval kaunil Bergeni-proual, kelle maja oli t?is j?rske treppe. Ingeborg seisab Marie Joysi haiglaploki ees juba valmis, sire ja sihvakas. Ta viipab ema m?rgates r??msalt ja astub talle vastu just samal hetkel, kui ?hukiirabi tema taha helikopteritekile maandub. „Kuidas vorm on?“ k?sib Nina, aga t?tar rehmab k?simuse eemale ning on ridaelamu v?imalusest Land?sis heas tujus ja tulvil teotahet. Ninat oli omal ajal ?llatanud, et Ingeborg valis isa kombel meditsiini, sest tema arvates ei olnud t?tre ?ige koht mingil juhul elualal, mis n?uab hingesoojust ja empaatiat. Samal ajal tundis ta heameelt, et t?tar valis nii tulusa elukutse. Mis sellise asja m?te on, m?lgutas ta tihti, kui tema tudengid ?likooli l?petasid ja hakkasid seej?rel ringi rapsima vormitus t??elus, mis haakus kultuuri- ja haridusvaldkonnaga ettearvamatus tulevikus. Nina on kaardi mobiilis lahti teinud ja juhatab Ingeborgi m??da Idrettsveienit ja Gimleveienit, m??da Branni staadionist, kuni nad l?puks Birkeveienile j?uavad. Teel l?pp-punkti m??duvad nad kahest lasteaiast ja ?hest toidupoest. Ingeborg on t?is k?hedaks v?tvat ?hinat ja k?nnib kassisammul, roosid p?skedel, ning ?tleb k?ik m?tted pauhti v?lja. K??nilised lapsed, m?tleb Nina, see on karistus mingi paha asja eest, mida ma emana tegin. Aga mis see olla v?is? „Siin see on,“ ?tleb Nina ja peatub. Ta t?stab pilgu telefonilt majanumbrile. Ingeborgilt kostab ahhetus. „See on ju maja,“ sosistab ta. Nad seisavad v?ikese ookrikarva kahepereelamu ees, mis on kolm korrust k?rge, punase kivikatuse ja eesaiaga, mida varjab t?navalt tihe kr?bedaid pruune lehti t?is p??gihekk. „Neliteist minutit ja kaksk?mmend seitse sekundit,“ ?tleb Ingeborg erutatult ja t?stab pilgu kellalt. „Ja tee peal on kaks lasteaeda. Ema ...“ Ta vaatab ema anuval pilgul. „Jah, see on ideaalne,“ ?tleb Nina. „Ja ma nii armastan ookrit,“ ?tleb Ingeborg, pilk unelevalt fassaadil. „Aga k?igepealt peame r??kima isaga,“ ?tleb Nina ja t?stab k?e, et teise entusiasmi vaigistada. Ingeborg lehvib juba v?ravast sisse ja Nina saab aru, et teda on asjatu peatada. Majaukse k?rval toetub seinale lapseistmega naisteratas. ?htki nimesilti ei paista. Kruus raksub, kui Inge-borg traavib nurga poole nagu rautatud saabastega, et heita pilk tagaaeda. „Siin on nii nunnu,“ ?tleb ta valjusti, oodates ema kinnitust. „V?hemalt on siin peres?bralik,“ ?tleb Nina ja paneb s?rme huultele, et t?tart natuke rahustada. „Teise korruse aknas on tuli,“ ?tleb Ingeborg, ja enne kui Nina iitsatada j?uab, on ta juba uksekella helistanud. „Aga Ingeborg ...“ ?tleb ta. „Mis siis on?“ vastab Ingeborg agressiivse pilgu saatel. „Siin elatakse.“ „Jah. Meie majas.“ „Ta on kindlasti t??l,“ ?tleb Nina. „Kell on natuke ?le veerand nelja.“ „Aga ma kuulsin mingit h??lt.“ „Mina ei kuulnud midagi,“ ?tleb Nina. Nad seisavad t?kike aega. Nina n?eb hingeaurust, et Ingeborg hingab v?ga kiiresti. „Me ei tohi niikuinii ette teatamata sisse murda,“ ?tleb ta. Ingeborg kummardub l?hemale ja hoiab kellanuppu all eriti kaua. Nina keerab ringi, et minna t?navale tagasi ja distantseeruda Ingeborgi pealet?kkivast k?itumisest. „Me helistame v?i kirjutame,“ ?tleb ta. „Siis tuleme paari p?eva p?rast tagasi. Nii kiiret ju ka ei ole.“ T?tar vaatab teda anuvalt. „Eirik palkas t?na hommikul maakleri. Me m??me nii ruttu kui v?imalik, kas sa ?ldse tead, kui kiiresti majasoomuka koloonia paljuneb?“ Samal hetkel l?kkab keegi v?lisukse ettevaatlikult lahti. Ingeborg keerab kruusal j?rsult ringi. Uksepraost piilub v?lja noor naine. Tema taga ilmub n?htavale v?ike t?sine poiss, tumedasilmne ja -p?ine nagu ema. Ma olen sind varem n?inud, m?tleb Nina kohe, kui naise pilgu tabab, aga ei suuda meenutada, kus. Naine silmitseb kutsumata k?lalisi ?raootavalt. „Kuku!“ ?tleb Ingeborg poisile laia naerugrimassiga, mille peale too haarab kinni ema veinipunasest villasest kampsunist. Naine vaatab Ingeborgilt Nina ja tagasi Ingeborgi otsa. „Jah?“ ?tleb ta. „Ingeborg Wisl?ff Glaser,“ ?tleb Ingeborg. „Mina olen selle maja omanik.“ „Ingeborg,“ sosistab Nina. Naine uksel kortsutab kulmu. „See on minu ema,“ ?tleb Ingeborg ja n?itab peaga Nina poole, kes astub sammu l?hemale. „Tere-tere,“ ?tleb ta nii s?bralikult, kui suudab. „Me ei taha teid h?irida ...“ hakkab ta ?tlema, aga Ingeborg katkestab teda. „Me tahaksime korraks maja vaadata,“ ?tleb ta. Naine vahib Ingeborgile m?istmatult otsa. „Oh,“ ?tleb Ingeborg ema poole p??rdudes. „Ta ei saa norra keelest aru.“ „Excuse us,“ alustab Ingeborg otsast, „we are the landlords.“ „Saan k?ll,“ ?tleb naine, „ma saan k?igest aru.“ „Ingeborg, sa korraldad nagu politseihaarangut,“ lausub Nina vaikselt. Ingeborg heidab emale segaduses pilgu ja keerab tagasi uksel seisva naise poole. „Ma olen Haukelandi haiglas arst-resident,“ teatab ta enesega rahulolevalt, „nii et see rajoon on meile nagu rusikas silmaauku. Meil on kolmeaastane t?tretirts, kes saab varsti venna v?i ?e, nii et meil on vaja palju ruumi m?rgeldamiseks.“ S?dames vangutab Nina tasakesi pead, kui t?tart vastumeelsusega j?lgib. Troopikakiiver ja piits veel ainult puuduvad. Naine uksel on s?natuks tardunud. Poiss haliseb, ema v?tab tal kaenla alt kinni ja t?stab ta puusale, laps klammerdub ema k?lge ja n?hib tal ninaga kaela. „Loomulikult anname teile paar kuud aega,“ lausub Ingeborg kannatamatult. „Aga enne kui me lepingu ?les ?tleme, tahaksin ma ju n?ha, kuidas maja seest v?lja n?eb.“ „Kui praegu ei sobi, siis tuleme tagasi teine kord,“ ?tleb Nina vahele naeratusega, mis m?jub loodetavasti sooja ja andekspaluvana. „Praegu h?sti ei sobi,“ ?tleb naine uksel. „Ainult v?ga kiire pilk?“ ?tleb Ingeborg. „Vabandage,“ ?tleb naine ja raputab pead. „Mitu magamistuba siin on?“ k?sib Ingeborg. Naine kaalub, kas vastata v?i mitte. „Kolm,“ ?tleb ta l?puks ja Ingeborgil l??vad silmad s?rama. „Ingeborg,“ ?tleb Nina ja p??rdub naise poole: „Andke andeks, et me teid t?litasime. Me helistame hiljem ja lepime aja kokku.“ „Kas siin kamin on?“ k?sib Ingeborg, kui Nina teda mantlivarrukast tirib, et ta ?ra tuleks. „Palun,“ ?tleb naine, lohutades samal ajal poissi. „Ma kinnitan teile,“ j?tkab Ingeborg h?irimatult. „Me ei hooli sellest, kui siin on korralagedus.“ L?puks n?ib, nagu alistuks naine neile. Ta k?hkleb ja astub vastumeelselt sammu k?rvale. Ingeborg astub h?benematult majja ja marsib naise kannul trepist ?les, v?tmata saapaid jalast. Nina ohkab vaikselt, l?heb neile kitsast trepist j?rele ja tunneb ?ra ps?hhedeelse punavioletse lillelise tapeedi seinal. Talle meenub uduselt, et ta on siin kunagi paljude aastate eest k?inud, arvatavasti siis, kui Ingeborg oli imikueas. T?di Lena k?is nende pool mitu korda, aga enda poole kutsus harva. Ta murrab pead, kus ta seda naist varem n?inud on, kui nad elutuppa j?uavad. Poiss istub merer??vlilaevaga p?randale. „See on t?pselt nagu muuseum,“ ?tleb Ingeborg. „Kui kaua te siin elanud olete?“ „Natuke ?le kolme aasta,“ vastab naine. „Ja pole kunagi tundnud vajadust midagi ette v?tta?“ k?sib Ingeborg ja viipab k?ega toa poole. „Muljetavaldav.“ „Ma ei ole interj??rist huvitatud,“ lausub naine napis?naliselt. „Kas ma tohin v?ikese ringk?igu teha?“ k?sib Inge-borg ja naine noogutab. Nina seisab ebakindlalt keset tuba, naisel on pilk maas. „Noh, me ei tervitanudki enne korralikult. Nina Wisl?ff,“ ?tleb ta ja ulatab k?e. „Mari.“ Nad vaikivad natuke, kuni Ingeborg tuhiseb nagu tuulispask ukselt uksele, mantlisaba lehvimas. „Kas me tunneme teineteist?“ k?sib Nina l?puks. „Minu meelest mitte.“ Ta v?ib olla m?nev?rra noorem kui Ingeborg, aga vanem kui enamik ta tudengeid. „Ahah.“ M??bel elutoas on selline, nagu ta m?letab. Vanad Norra p?ritolu tugitoolid, tiikpuust laud, kitsas viledaks kulunud diivan. Raamaturiiulid on t?di Lena omad, aga vanad teatmeteosed ja seitsmek?mnendate aastate raamatuklubiromaanid on kadunud. Nina libistab pil-guga kiiresti ?le raamatuselgade, n?eb luulet, filosoofiat, ?llatavalt palju saksakeelseid pealkirju, uuemaid romaane. Raamatud lastekasvatusest. Suur kogu vin??lplaate. Plaadim?ngija seisab eraldi laual akna all. Noor naine saadab pilguga Ingeborgi ja m?ngunurgast kostab laulu?minat. „Kui vana ta on?“ k?sib Nina. „Sai just kolmeseks.“ „Tore vanus,“ ?tleb Nina. „Minu lapselaps on kolme ja poolene.“ Naine ei vasta. Nina seisab naeratades ja piilub k??ki. See on algup?rane, viiek?mnendatest saadik puutumatu. K??gilaua ??res on astmetega tool ja tavaline k??gitool. T??pinnal on raamatuvirn, paberipakk, s?learvuti, kolm v?ikest musta m?rkmikku. Ta on ?li?pilane, m?tleb Nina. Ingeborg tuleb v?ikese ?rklikorruse trepist alla. „Kas te m?letate, mis teie lepingus kirjas on?“ k?sib ta. „Kui pikalt peab ??rilepingu l?petamisest ette teatama?“ „Ei,“ ?tleb naine, „ma ...“ „Mis te arvate, kui kiiresti te v?lja saate kolida?“ Naine vaatab talle k?sivalt otsa. „Meil on ?ks olukord, saage aru. ?kki me v?iksime maksta teile v?ikese summa, et pakiksite asjad, ?tleme ...“ „Ingeborg,“ ?tleb Nina teravalt. „Aga,“ ?tleb naine. „Meil ei ole ju teist ... Ask k?ib siinsamas lasteaias, me ...“ „Seda otsustame isa ja mina, mitte sina,“ p??ab Nina ?elda t?trele autoriteetsel h??lel. „Aga ema,“ ?tleb Ingeborg kaeblikult ja p??rdub seej?rel uuesti naise poole. „Viis tuhat?“ „Andke andeks, et me teid t?litasime,“ ?tleb Nina. „Teil ei pruugi meid saatma tulla.“ „K?mme tuhat?“ pakub Ingeborg, samal ajal kui Nina teda trepist alla n?gib. Uks lajatab nende taga pauguga kinni ja Nina tirib Ingeborgi k?nniteele. „Jeerum, k?ll ta oli imelik,“ ?tleb Ingeborg ja t?mbab end ema k?est lahti. „Tema oli imelik?“ ?tleb Nina. „Sa k?itusid nagu gestaapolane, kes kavatseb ta k??ditada, et ta maja endale v?tta!“ „Need on hormoonid,“ ?tleb Ingeborg. „Pesapunumine. Sa oled unustanud, kuidas see on.“ Nina ei vasta, tema hing keeb h?bist t?tre p?rast ja samal ajal murrab ta paaniliselt pead, kus ta naist n?inud on. Kui ta ?likoolis peaks t??tama, oleks see katastroof. „Ma tulen koju kaasa ja r??gin isaga,“ ?tleb Ingeborg. „Tema saab aru, et asjaga on kiire.“ „Temaga r??gin mina,“ ?tleb Nina teravalt. „Aga sind ta ju ei kuula,“ kostab t?tar. Kui nad trepist ?les j?uavad, istub Mads juba klaveripingil valmis. „Ja mis ajast te olete hakanud v?ljapressijateks?“ k?sib ta. Milja on juba teel, et vanaisa kallistada, aga ehmub tema toonist ja j??b keset tuba ebalevalt seisma. Nina l?heb Madsi poole vaatamata toidukraamiga k??ki, aga Ingeborg, kes on isa tujuvarjundite suhtes tuimema k?rvaga, suundub joonelt tema juurde ja k?sib, kui palju ruutmeetreid Birkeveienil on, p?ris t?pselt. „Istuge,“ ?tleb Mads ja noogutab s??gilaua poole. Ingeborg t?mbab kotist iPadi ja annab Miljale, mispeale too kuulekalt istub. Nina tuleb k??gist ja v?tab s?na lausumata platsi. Mads t?useb klaveripingilt ja istub nende vastu. „Punkt ?ks,“ ?tleb ta hirmu?ratavalt mahedal h??lel. „Kui ma esimesel katsel telefonile ei vasta, proovi uuesti. Hm? Selle asemel et isep?i tegutseda.“ Ingeborg avab suu, et protestida, aga Nina l??b talle jalaga vastu s??rt. „Punkt kaks,“ ?tleb Mads ja kinnitab pilgu oma naisele: kuidas sa v?isid selle peale tulla, et v?tta see t?trehai t?di Lena majja kaasa?“ „Kui sa lubaksid mul selgitada ...“ ?tleb Nina, aga Mads t?stab pihu resoluutselt tema poole ja Nina kl?psab suu kinni. „Ta ?tles, et sa olid pealet?kkiv ja agressiivne,“ ?tleb Mads Ingeborgile. „Kes?“ k?sib Ingeborg. „Kes,“ kordab Mads ja naerab korraks. „See vaene naine, kellele sa peaaegu kallale l?ksid! Ta on elanud t?di Lena majas ?le kolme aasta, ilma et oleks kordagi ??riga hilinenud.“ „Ingeborg,“ ?tleb Nina vaikselt ja annab talle peaga m?rku. „R??gi oma asjast ...“ Mads vaatab Ingeborgile k?sivalt otsa. „Meile on tekkinud majasoomukad,“ ?tleb Ingeborg isale t?siselt. Nina vangutab etteheitvalt pead. „Aga tule taevas appi,“ laseb Mads l?ua rippu, vajub toolile ja p??ritab silmi, „kellel neid ei oleks!“ „Mitte sellest,“ ?tleb Nina vaikselt. „Teisest asjast.“ Mads vaatab kannatamatult t?trelt naisele ja tagasi. „Et ma olen rase v?i?“ k?sib Ingeborg. Mads avab suu, kuid peatub, vaatab kord naist, kord t?tart. „On see t?si?“ „Jah,“ ?tleb Nina ja vahib n?udlikult Ingeborgi poole, et too ?eldut kinnitaks. Mads kummardub ?le laua t?tre poole. „On see t?si?“ k?sib ta ja Ingeborg naeratab h?belikult, vaatab maha. Mads kargab p?sti, l?heb ?mber laua, haarab tal ?mbert kinni ja sangutab teda, nii et Ingeborg puhkeb naerma. Milja t?stab ekraanilt uudishimuliku pilgu. „Kui kaugel sa oled? Kuidas sa ennast tunned?“ k?sib Mads, laseb t?tre embusest lahti, vaatab talle silma ja paitab tal pead. „Ma oleksin pidanud taipama,“ ?tleb ta. „Kuidas muidu saab novembris nii s?rada?“ Nina hingab kergendatult, samal ajal kui Ingeborg kurdab isale pikalt-laialt, kui v?sinud ta on. „Birkeveien on teile ideaalne koht,“ ?tleb Mads. „Tead, seal on kolm magamistuba ja palju ruumi.“ „Ainult kahju, et seal juba elatakse,“ pistab Nina vahele. Mads keerab tema poole. „Enam mitte.“ Nina vaatab mehele k?sivalt otsa. „T?nu sinule,“ lausub Mads rangelt, ja Ingeborg vaatab neid ebakindlalt. „Ta soovis, et ma ta lepingu katkestaksin,“ ?tleb Mads. „Ilmselt on ta pigem valmis t?naval elama kui riskima teid uuesti kohata.“ „Mida?“ sosistab Ingeborg suurisilmi. Ta vaatab emale v?idukalt otsa, nagu oleks tema k?itumine Birkeveienil t?pipealt m?rki tabanud. „Kui ma otsustasin maja m??mise asemel alles j?tta, siis ikka sinule m?eldes,“ ?tleb Mads. „Ja su perele.“ Tema n?gu venib naerule. „Kas sellega on n??d ?hel pool?“ k?sib Ingeborg ja vaatab isalt emale. N??d ei pane tema silmi l?ikima enam h?bi noomimise p?rast, vaid aplus. „Ma annan sulle teada, kui maja sissekolimiseks valmis on,“ ?tleb Mads. „Vahepeal v?ite ju Skutevikeni korteri m??ki panna. Ja ?elge majasoomukatele, et nad pildil kenasti naerataksid.“ Mads t?useb p?sti. „Isa, ole pai, ?tle, et sa ei tee nalja,“ niuksatab Ingeborg k??ki minevale isale j?rele. Mads tuleb tagasi jahutatud ?ampanjapudeli ja kahe klaasiga. „Ega keegi t?na s?itu ei l?he?“ k?sib ta. „Aga mina ju ei saa juua,“ h?daldab Ingeborg. „Eks ole? Ja j??bki meile rohkem,“ ?tleb Mads ja avab pudeli pauguga. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/agnes-ravatn/seitse-ust/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
Ninale ja tema abikaasale kuulub ka osa paarismajast, mida nad v?lja ??rivad. Nende ??rnik Mari kaob j?ljetult p?ev p?rast seda, kui Nina ja tema t?tar tal k?las k?ivad.
Politsei ei leia midagi kahtlast ja juhtumi uurimine l?petatakse. Aga Nina ei saa rahu. Mis ??rnikuga juhtus ja miks ta j?ttis maha oma poja? Ta asub juhtunut anal??sima nagu kirjandusteost. Niidipuntra lahtiharutamisel on aga t?sised tagaj?rjed.
„Seitse ust” on norra kirjaniku Agnes Ravatni (snd 1983), „Linnukohtu” autori teine ps?hholoogiline p?nevik, huumoriga v?rtsitatud romaan uudishimu ohtlikkusest. „Linnukohus“ ilmus eesti keeles 2018. aastal. Originaal: Agnes Ravatn Dei sju d?rene Samlaget 2019 Toimetanud Lembi Kaasik Kujundanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock Copyright © Det Norske Samlaget 2019. Published in agreement with NORTHERN STORIES. (All rights reserved) Autori?igus t?lkele: Sigrid Tooming ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-178-8 ISBN 978-9916-12-179-5 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat P?hap?ev, 18. november Kuni advokaat Berg hiilib m??da seina??ri just nagu kaks kinnisvarahindajat n?dal tagasi, valab Nina kohvi ?mber termoskannu ja v?tab tumeda ?okolaadi jaoks kausi. „Nii,“ ?tleb Berg l?puks siidmahedal h??lel ja k?psib ?le toap?randa Nina juurde. „See l?heb neile p?ris kena summa maksma.“ Ta on kitsa musta kost??miga, mille all on koorvalge pluus. Ka k?rgetel kontsadel on ta Ninast peajagu l?hem. „Ma eelistaksin muidugi maja alles j?tta,“ vastab Nina s?ngemalt, kui kavatsenud oli. „Saan aru,“ ?tleb Berg. „Kui kaua te siin elanud olete?“ „See on mu lapsep?lvekodu,“ ?tleb Nina ja lisab kaminasse uue halu. „Ma sain selle omanikuks siis, kui t?tar s?ndis. Kolmk?mmend viis aastat tagasi.“ „Palju m?lestusi ...“ lausub Berg tr??stivalt pead kallutades, aga Nina hingeahistus v?i lausa leinavalu maja kaotuse p?rast v?imendab meelepaha Bergi halva kombe ?le j?tta laused l?petamata. Ta vaatab kella. „Ta on kohe siin,“ ?tleb Nina, aga Berg viipab rahustavalt. Aknast v?lja vahtides n?psab Nina aknalaual seisvate potilillede k?ljest paar kuivanud lehte. „Noh, see on v?ga omap?rane juhtum,“ lausub advokaat, ja Nina keerab ringi. „Et linnavolinik satub olukorda, kus peab laskma oma maja lammutada, m?tlen ma.“ „Mads muidugi taandas enda,“ m?rgib Nina, „aga seda k?ll.“ Nad kuulevad, et all k?ib v?lisuks, ja kohe seej?rel galopib ta trepist ?les, Milja kukil. Advokaati n?hes ta pidurdab. „Ah teie, ?ige jah,“ ?tleb ta ja k?hatab. Ta laseb Milja p?randale ja sirutab advokaadile k?e. „Mads Glaser,“ ?tleb ta. „Hea, et te p?hap?eval tulla saite.“ „Mina k?isin Piparkoogilinnas!“ kuulutab Milja advokaadile uhkelt, p?sed roospunased. Berg naeratab talle meelitavalt. „Nojah, meil on lapselaps k?las,“ ?tleb Nina. „Aga k?ll meil ?nnestub ta telekaga neutraliseerida.“ Ta noogutab Madsile, kes viib Milja teise tuppa. Nina ja Berg v?tavad endale m?lemad s??gilaua alt tooli. Mads sikutab villase kampsuni ?le pea, t?mbab s?rgi sirgu ja istub teiste seltsi. Mustad niisked hallikirja juuksed on k?rvade ?mbert k?hardunud. Berg v?tab kotist paksu paki dokumente ja s?tib ninale prillid, mille puhul Nina miskip?rast kahtlustab, et need on null-klaasiga. Berg lehitseb paberid p?rlmutterk??ntega l?bi ja vaatab neile otsa. „L?hike sissejuhatus v??randamisseadusse?“ „Jah, paluks,“ ?tleb Nina, aga Mads katkestab teda. „Ei,“ ?tleb ta, „pole vaja. Nagu ma telefonis ?tlesin, oleme seda meelt, et leida vastastikku sobiv lahendus.“ „Okei?“ ?tleb Berg ja vaatab Nina poole, kes noogutab t?rksalt. Berg asub ette vuristama Nina ja Madsi ?igusi, n??d kui kergraudtee trass hakkab kulgema l?bi nende elutoa. Nina kuulab, kerge korts kulmude vahel, selleks et n?idata, et ta saab juriidilistest terminitest hoolimata k?igest aru. Ta vahetab Madsiga diskreetse pilgu, too p??ritab m?rkamatult silmi ja t?useb. „Kohvi?“ k?sib ta, et Bergi s?navalingut katkestada. Ta v?tab termoskannu, seisab advokaadi vasakule k?ele ja valab nagu kelner. „Lisaks v?ime n?uda, et linn h?vitaks kolimiskulud,“ j?tkab Berg. „V?ime isegi seda n?uda, et nad h?vitaksid n?iteks kardinate ostu, kui vanad uude majja ei sobi. K?ik s?ltub sellest, kui kaugele nad on n?us minema.“ „Mitte kuigi kaugele, ma pakun?“ kostab Mads ja kratsib meelekohta. „Kas meile osutatakse uue otsimisel abi,“ k?sib Nina, „v?i makstakse v?lja mingi summa ja peame minema elamuturule ja leidma midagi p?ris ise?“ Berg naerab esmalt, nagu oleks k?simus m?eldud naljana, aga saab siis aru, et Nina k?sis surmt?siselt. „Jah, selle peate k?ll ise leidma,“ ?tleb ta k?hatades. „Ja teie asemel hakkaksin juba praegu otsima.“ „Armas aeg, n??d peame raiskama k?ik n?dalavahetused n?itamiste ja pakkumiste peale,“ lausub Nina Madsile meelepahaga. „Siis kivi-paber-k??rid Haukelandi ja Nyg?rdsh?ydeni vahel,“ ?tleb Mads ja t?stab rusikas k?e Nina poole. „Kumb saab t??le l?hema tee?“ „Te ei kandideeri uuesti?“ k?sib Berg. Mads kergitab ?lgu. „Ma poleks iial arvanud, et v?in seda kunagi ?elda, aga olen hakanud taga igatsema ummistunud p?sekoopaid. Kui ma tahan inimesi t?esti aidata, siis v?in julgelt ?elda, et kurk-nina-k?rv teeb linnavolikogule ?ks-null ?ra.“ „Ah, tervishoiun?uniku resigneerunud k?ne,“ lausub Nina. „Aga kummal meist t??turul rohkem aastaid on j??nud? Mina keeldun vaatamast kinnisvara, mis asub humanitaarteaduskonnast kaugemal kui sada meetrit.“ „Noh, siis ei ole muud kui asuda otsingutele, kuigi lammutamine ei ole veel p?evade k?simus. Nagu teate,“ ?tleb Berg Madsi poole vaadates, „on meil ?anss s?lmida v?ga hea leping, kui olete n?us kiiresti tegutsema.“ Nina tunneb s?na „lammutama“ juures pilguks iiveldust, t?stab salvr?tiku suu ette ja k?hatab. „Selle maja puhul ?tleksin ma lausa, et raske on leida midagi ligil?hedast,“ j?tkab Berg. „Kui soovite samasugust standardit ja stiili muidugi.“ „T?itsa n?us,“ ?tleb Mads. „Kui te ei tee endale asja lihtsaks ega koli Birke-veienile,“ ?tleb advokaat. Mads vaatab k?sivalt Nina poole, kes vaatab Bergi poole. „Sellisel juhul p??seksite majaotsingutest ja saaksite raha lihtsalt panka panna,“ j?tkab ta. „See ei tule k?ne alla,“ ?tleb Nina otsustavalt. „Reno-veerimisobjekt millisest k?mnendist?“ „Viiek?mnendatest – v?hemalt,“ vastab Mads. „Ei, see ei ole varuvariant.“ Berg v?tab prillid eest. Ta asetab s?rmeotsad vastamisi nagu ajugeenius, toetab k??narnukid lauale ja kummardub klientidele pisut l?hemale. „Kena on. Kas teeme plaani, kuidas olukorrast v?imalikult valutult v?lja tulla?“ k?sib ta ja Nina noogutab vapralt. Nad j??vad seisma elutoaaknale ja vaatama ?lalt alla, kuidas Berg oma musta Audit minut aega edasi-tagasi j?nksutab, enne kui selle keeratud saab. „Kogu see lugu on nagu halb unen?gu,“ ohkab Nina, kui auto varase p?rastl?una h?maruses m?est alla veereb. Ta kohtab aknapeegeldusel oma pilku, silmad on kaks musta laiku, ladistab sadada. „Jah,“ ?tleb Mads ja libistab k?ega ?le naise tumedate juuste, mis ulatuvad ?lgadeni. „Kas mulle ainult tundub nii, v?i oled sa hakanud rohkem musta kandma?“ k?sib ta ja nopib naise kleidilt juuksekarva. „See on l?puks mu elu esimene kriis,“ vastab Nina. „Kuidagi peab seda ju v?ljendama.“ Mads astub sammu kaugemale ja istub klaveripingile. Asetab k?ed klahvidele ja hakkab v?ga aeglaselt m?ngima Couperini „Les Barricades Myst?rieuses’i“. „L?peta ?ra!“ kostab silmapilk telekatoast. „Kolmk?mmend viis aastat,“ ?tleb Nina. „Kas see ei tee sind natukenegi sentimentaalseks?“ Mads muigab nukralt. „Ma olen teinud k?ik, mida v?hegi teha andis,“ ?tleb ta, pilk noodilehel. „See ei m?nginud v?lja.“ „Ma tean,“ ohkab Nina. „N??d peame tegema, mida suudame. Ja s?lmima enam-v?hem soodsa lepingu.“ Nina vaikib. Vaatab aiamaa poole teisel pool t?navat. Mida ta kevadel hakkab taga igatsema. Ta t?mbab laua alt tooli ja istub. „Birkeveien,“ ?tleb ta j?rsku ja keerab mehe poole. „Kes seda praegu ??rib?“ „?ks noor ?ksikema,“ ?tleb Mads m?ngu katkestamata. „Ta on elanud seal juba paar aastat.“ „Kas me ei peaks ka sellest ?he hoobiga vabanema?“ „Ei, misp?rast?“ k?sib Mads. „Ma ei tea,“ ?tleb Nina ?lgu kehitades. „Lihtsuse m?ttes.“ „M?ne aja p?rast v?ib see Ingeborgi perele ?ra kuluda,“ ?tleb Mads. „Nii et minu lapsep?lvekodust pole suuremat lugu. Aga sinu t?di vana vare ...“ Mads t?stab k?ed klahvidelt ja n?hib pihke vastu p?ksis??ri. Vaatab Ninale otsa. „Jaa-jaa,“ vastab Nina. „Ma tean. Sa tegid, mis suutsid.“ „Jo ?tleb, et kasulikum on v?lja ??rida.“ Nina l?heb ja istub s??gilaua taha, v?tab taldrikule paar k?psist, pisut juustu ja puuvilja. „Imelik,“ ?tleb ta. „Ma ei m?leta matuseid.“ „T?di Lena omi? See ei ole imelik, sest sa ei k?inud seal.“ „Ei k?inud?“ „Ta suri siis, kui sa olid teadusl?hetusel Kopenhaagenis.“ Milja tuleb keksides telekatoast ja ronib vanaisale s?lle. „Siit tuleb Pipi Pikksukk, hoo-hei-tiri-hopsassaa,“ laulab Mads ja v?tab akordi, samal ajal kui Milja m?lema k?ega klahvidele lajatab. „Ja mis kell me selle eksemplari tagastama peame?“ k?sib Mads. Milja hoiab Madsil k?est kinni ja j?llitab nagu ?ra tehtud eelajaloolist krokodilli, kui Ingeborg trepist alla tuleb. Krokodill seisab paksu klaasi taga tardunult vees ja j?llitab teda t?hjal pilgul vastu. „Emme!“ h?iskab Milja ja laseb vanaisal k?est lahti, Ingeborg k?kitab maha ja v?tab vastu tormaka kallistuse. „Emme, ma n?gin haid,“ lausub Milja t?siselt ja Ingeborg kergitab tunnustavalt kulme. „Vanaisa n?itab sulle n??d ahvip?rdikuid,“ ?tleb Ingeborg p?sti t?ustes ja saadab isale autoriteetse pilgu. „Vanaema ja mina ajame niikaua kohvikus paar s?na juttu.“ Mads vaatab k?sivalt j?rele Ninale, keda t?tar trepist ?les viib, ja saab vastuseks n?utu ?lakehituse. Nad istuvad poolt?hja kohviku tagumisse nurka. Ingeborg riputab halli villase mantli toolikorjule, aga j?tab kaela salli, mis on seotud keerulise s?steemi j?rgi. Nina v?tab v?lja rahatasku. „Mida sulle v?tta?“ „Kuldset piima,“ vastab Ingeborg. „Mis asja?“ Ingeborg heidab emale noomiva pilgu. „Sojapiim kurkumiga,“ vastab Ingeborg. „Ingeborg. See on vorstiputka. Sul veab, kui saad tassi teed.“ „Siis j??vett.“ T?tred on keeruline ?anr, m?tleb Nina maksmist oodates. Ta heidab vargse pilgu Ingeborgi poole, kes istub mobiili s?venenult, samal ajal kui pingviinid tagapool ringi paterdavad. Ta m?tleb Elektra kompleksile, C. G. Jungi ettepanekule nimetada niiviisi t?drukute Oidipuse kompleksi, kui v?iksed t?tred fantaseerivad ema tapmisest, et saada isa endale. Freud ei tunnistanud Elektra kompleksi kunagi kui reaalset n?htust, aga Nina on mitu korda m?elnud, et Jungil v?is ?igus olla. „Millest sa minuga r??kida tahtsid?“ k?sib Nina ettevaatlikult, kui on laua ??res tagasi. Ingeborg avab suu, et vastata, aga huuled v??nduvad, enne kui ta midagi ?elda j?uab. Nina kortsutab kulmu, samal ajal kui t?tar n?eb vaeva, et n?oilmet taastada. Alles n??d m?rkab ta, et t?trel on tumedad silmaalused. Tema juuksed on kukla taga sasises krunnis ning teravad ?lanukid p?sti. „Meil on majasoomukad,“ ?tleb ta viimaks l?mbuval h??lel. „Majasoomukad?“ ?tleb Nina ja katsub mitte naerda. „Taevake, ma arvasin, et sa oled haige!“ Ingeborg vahib ema jahmunud pilgul. „Me olime kogu ?? ?leval,“ ?tleb ta. „Eirik on h?steerias.“ „Aga nad ei tee ju midagi?“ „Praegu on meie juures inimene, kes sellega tegeleb,“ lausub Ingeborg resigneerunult. „Leidsime kellegi, kes oli n?us n?dalavahetusel kohale tulema.“ „K?igil on ju t?nap?eval niiskuseputukad?“ „Majasoomukad!“ parandab t?tar ?gedalt. „Ah siis sellep?rast saime Miljat hoida,“ ?tleb Nina l?busalt. „Nad pidasid jahti.“ „Me peame korteri maha m??ma,“ sosistab Ingeborg ja vaatab vargsi ringi. „Tegelikult on nii, et s??rasest asjast on kohustus ostjat teavitada ...“ hakkab Nina ?tlema, aga sisistatakse ruttu vait. „Niikuinii on meil suuremat vaja,“ ?tleb Ingeborg. Ta v?tab n?o k?te vahele, masseerib s?rmeotstega meelekohti. „Varsti oleme k?ik kodutud,“ ?tleb Nina. „Meil on ?ks tuba puudu,“ ?tleb Ingeborg ja t?stab pilgu emale. „Noo?“ „Vihje, vihje,“ ?tleb Ingeborg. „Vihje, vihje?“ Ingeborg ohkab valjusti. „Ise veel kirjandusprofessor, aga ei suuda lihtsamatki asja t?lgendada!“ Nina vaatab t?trele imestunult otsa, enne kui taipab. „Kuues n?dal,“ ?tleb Ingeborg. „Ma olen absoluutselt kogu aeg surmani v?sinud.“ „Aga Ingeborg!“ Nina t?useb ja kallistab teda ?le laua. „Kui imetore!“ „Ait?h,“ ?tleb t?tar raugelt, vaadates ema v?sinud silmadega. „Me peame seda vanaisale r??kima,“ ?tleb Nina ja sirutab kaela, et n?ha, kas ta silmab neid v?ljas. „Ma m?tlesin, et ootaks ?ige pisut,“ ?tleb Ingeborg. „Ma tahtsin enne j?rele kuulata, kas sa saaksid teda v?heke ... t??delda.“ „T??delda?“ „Et p?rand ette k?tte saada,“ sosistab Ingeborg peaaegu h??letult. „Kuule,“ ?tleb Nina ja patsutab kergelt ta k?tt. „Kas sa t?di Lenat m?letad?“ Esmasp?ev, 19. november P?eva l?pu poole saab ta Ingeborgilt s?numi. Ta l?petab valvekorra kell 15, kirjutab ta. Kas nad v?iksid Birkeveieni maja vaatama minna enne Milja lasteaiast toomist? Ta viskab pilgu v?lja. L?puks ometi on ilm kuiv ja p?ike madalas. Jalutusk?ik oleks p?ris m?nus. Ta ei ole seal palju aastaid k?inud ega m?leta maja numbrit. Ta helistab Madsile, aga ei saa vastust. Ta otsib arvuti kirjakastist t?navanime j?rgi ja saab p?ringule ?he vaste, Madsi ja nende pangan?ustaja nelja aasta taguse kirja, mille koopia saadeti temale. Birkeveien 61. Ta leiab maja telefoni kaardiotsingust ?les ja talle meenub uduselt, kuidas nad k?isid paljude aastate eest k?las t?di Lenal, rulaatoriga liikuval kaunil Bergeni-proual, kelle maja oli t?is j?rske treppe. Ingeborg seisab Marie Joysi haiglaploki ees juba valmis, sire ja sihvakas. Ta viipab ema m?rgates r??msalt ja astub talle vastu just samal hetkel, kui ?hukiirabi tema taha helikopteritekile maandub. „Kuidas vorm on?“ k?sib Nina, aga t?tar rehmab k?simuse eemale ning on ridaelamu v?imalusest Land?sis heas tujus ja tulvil teotahet. Ninat oli omal ajal ?llatanud, et Ingeborg valis isa kombel meditsiini, sest tema arvates ei olnud t?tre ?ige koht mingil juhul elualal, mis n?uab hingesoojust ja empaatiat. Samal ajal tundis ta heameelt, et t?tar valis nii tulusa elukutse. Mis sellise asja m?te on, m?lgutas ta tihti, kui tema tudengid ?likooli l?petasid ja hakkasid seej?rel ringi rapsima vormitus t??elus, mis haakus kultuuri- ja haridusvaldkonnaga ettearvamatus tulevikus. Nina on kaardi mobiilis lahti teinud ja juhatab Ingeborgi m??da Idrettsveienit ja Gimleveienit, m??da Branni staadionist, kuni nad l?puks Birkeveienile j?uavad. Teel l?pp-punkti m??duvad nad kahest lasteaiast ja ?hest toidupoest. Ingeborg on t?is k?hedaks v?tvat ?hinat ja k?nnib kassisammul, roosid p?skedel, ning ?tleb k?ik m?tted pauhti v?lja. K??nilised lapsed, m?tleb Nina, see on karistus mingi paha asja eest, mida ma emana tegin. Aga mis see olla v?is? „Siin see on,“ ?tleb Nina ja peatub. Ta t?stab pilgu telefonilt majanumbrile. Ingeborgilt kostab ahhetus. „See on ju maja,“ sosistab ta. Nad seisavad v?ikese ookrikarva kahepereelamu ees, mis on kolm korrust k?rge, punase kivikatuse ja eesaiaga, mida varjab t?navalt tihe kr?bedaid pruune lehti t?is p??gihekk. „Neliteist minutit ja kaksk?mmend seitse sekundit,“ ?tleb Ingeborg erutatult ja t?stab pilgu kellalt. „Ja tee peal on kaks lasteaeda. Ema ...“ Ta vaatab ema anuval pilgul. „Jah, see on ideaalne,“ ?tleb Nina. „Ja ma nii armastan ookrit,“ ?tleb Ingeborg, pilk unelevalt fassaadil. „Aga k?igepealt peame r??kima isaga,“ ?tleb Nina ja t?stab k?e, et teise entusiasmi vaigistada. Ingeborg lehvib juba v?ravast sisse ja Nina saab aru, et teda on asjatu peatada. Majaukse k?rval toetub seinale lapseistmega naisteratas. ?htki nimesilti ei paista. Kruus raksub, kui Inge-borg traavib nurga poole nagu rautatud saabastega, et heita pilk tagaaeda. „Siin on nii nunnu,“ ?tleb ta valjusti, oodates ema kinnitust. „V?hemalt on siin peres?bralik,“ ?tleb Nina ja paneb s?rme huultele, et t?tart natuke rahustada. „Teise korruse aknas on tuli,“ ?tleb Ingeborg, ja enne kui Nina iitsatada j?uab, on ta juba uksekella helistanud. „Aga Ingeborg ...“ ?tleb ta. „Mis siis on?“ vastab Ingeborg agressiivse pilgu saatel. „Siin elatakse.“ „Jah. Meie majas.“ „Ta on kindlasti t??l,“ ?tleb Nina. „Kell on natuke ?le veerand nelja.“ „Aga ma kuulsin mingit h??lt.“ „Mina ei kuulnud midagi,“ ?tleb Nina. Nad seisavad t?kike aega. Nina n?eb hingeaurust, et Ingeborg hingab v?ga kiiresti. „Me ei tohi niikuinii ette teatamata sisse murda,“ ?tleb ta. Ingeborg kummardub l?hemale ja hoiab kellanuppu all eriti kaua. Nina keerab ringi, et minna t?navale tagasi ja distantseeruda Ingeborgi pealet?kkivast k?itumisest. „Me helistame v?i kirjutame,“ ?tleb ta. „Siis tuleme paari p?eva p?rast tagasi. Nii kiiret ju ka ei ole.“ T?tar vaatab teda anuvalt. „Eirik palkas t?na hommikul maakleri. Me m??me nii ruttu kui v?imalik, kas sa ?ldse tead, kui kiiresti majasoomuka koloonia paljuneb?“ Samal hetkel l?kkab keegi v?lisukse ettevaatlikult lahti. Ingeborg keerab kruusal j?rsult ringi. Uksepraost piilub v?lja noor naine. Tema taga ilmub n?htavale v?ike t?sine poiss, tumedasilmne ja -p?ine nagu ema. Ma olen sind varem n?inud, m?tleb Nina kohe, kui naise pilgu tabab, aga ei suuda meenutada, kus. Naine silmitseb kutsumata k?lalisi ?raootavalt. „Kuku!“ ?tleb Ingeborg poisile laia naerugrimassiga, mille peale too haarab kinni ema veinipunasest villasest kampsunist. Naine vaatab Ingeborgilt Nina ja tagasi Ingeborgi otsa. „Jah?“ ?tleb ta. „Ingeborg Wisl?ff Glaser,“ ?tleb Ingeborg. „Mina olen selle maja omanik.“ „Ingeborg,“ sosistab Nina. Naine uksel kortsutab kulmu. „See on minu ema,“ ?tleb Ingeborg ja n?itab peaga Nina poole, kes astub sammu l?hemale. „Tere-tere,“ ?tleb ta nii s?bralikult, kui suudab. „Me ei taha teid h?irida ...“ hakkab ta ?tlema, aga Ingeborg katkestab teda. „Me tahaksime korraks maja vaadata,“ ?tleb ta. Naine vahib Ingeborgile m?istmatult otsa. „Oh,“ ?tleb Ingeborg ema poole p??rdudes. „Ta ei saa norra keelest aru.“ „Excuse us,“ alustab Ingeborg otsast, „we are the landlords.“ „Saan k?ll,“ ?tleb naine, „ma saan k?igest aru.“ „Ingeborg, sa korraldad nagu politseihaarangut,“ lausub Nina vaikselt. Ingeborg heidab emale segaduses pilgu ja keerab tagasi uksel seisva naise poole. „Ma olen Haukelandi haiglas arst-resident,“ teatab ta enesega rahulolevalt, „nii et see rajoon on meile nagu rusikas silmaauku. Meil on kolmeaastane t?tretirts, kes saab varsti venna v?i ?e, nii et meil on vaja palju ruumi m?rgeldamiseks.“ S?dames vangutab Nina tasakesi pead, kui t?tart vastumeelsusega j?lgib. Troopikakiiver ja piits veel ainult puuduvad. Naine uksel on s?natuks tardunud. Poiss haliseb, ema v?tab tal kaenla alt kinni ja t?stab ta puusale, laps klammerdub ema k?lge ja n?hib tal ninaga kaela. „Loomulikult anname teile paar kuud aega,“ lausub Ingeborg kannatamatult. „Aga enne kui me lepingu ?les ?tleme, tahaksin ma ju n?ha, kuidas maja seest v?lja n?eb.“ „Kui praegu ei sobi, siis tuleme tagasi teine kord,“ ?tleb Nina vahele naeratusega, mis m?jub loodetavasti sooja ja andekspaluvana. „Praegu h?sti ei sobi,“ ?tleb naine uksel. „Ainult v?ga kiire pilk?“ ?tleb Ingeborg. „Vabandage,“ ?tleb naine ja raputab pead. „Mitu magamistuba siin on?“ k?sib Ingeborg. Naine kaalub, kas vastata v?i mitte. „Kolm,“ ?tleb ta l?puks ja Ingeborgil l??vad silmad s?rama. „Ingeborg,“ ?tleb Nina ja p??rdub naise poole: „Andke andeks, et me teid t?litasime. Me helistame hiljem ja lepime aja kokku.“ „Kas siin kamin on?“ k?sib Ingeborg, kui Nina teda mantlivarrukast tirib, et ta ?ra tuleks. „Palun,“ ?tleb naine, lohutades samal ajal poissi. „Ma kinnitan teile,“ j?tkab Ingeborg h?irimatult. „Me ei hooli sellest, kui siin on korralagedus.“ L?puks n?ib, nagu alistuks naine neile. Ta k?hkleb ja astub vastumeelselt sammu k?rvale. Ingeborg astub h?benematult majja ja marsib naise kannul trepist ?les, v?tmata saapaid jalast. Nina ohkab vaikselt, l?heb neile kitsast trepist j?rele ja tunneb ?ra ps?hhedeelse punavioletse lillelise tapeedi seinal. Talle meenub uduselt, et ta on siin kunagi paljude aastate eest k?inud, arvatavasti siis, kui Ingeborg oli imikueas. T?di Lena k?is nende pool mitu korda, aga enda poole kutsus harva. Ta murrab pead, kus ta seda naist varem n?inud on, kui nad elutuppa j?uavad. Poiss istub merer??vlilaevaga p?randale. „See on t?pselt nagu muuseum,“ ?tleb Ingeborg. „Kui kaua te siin elanud olete?“ „Natuke ?le kolme aasta,“ vastab naine. „Ja pole kunagi tundnud vajadust midagi ette v?tta?“ k?sib Ingeborg ja viipab k?ega toa poole. „Muljetavaldav.“ „Ma ei ole interj??rist huvitatud,“ lausub naine napis?naliselt. „Kas ma tohin v?ikese ringk?igu teha?“ k?sib Inge-borg ja naine noogutab. Nina seisab ebakindlalt keset tuba, naisel on pilk maas. „Noh, me ei tervitanudki enne korralikult. Nina Wisl?ff,“ ?tleb ta ja ulatab k?e. „Mari.“ Nad vaikivad natuke, kuni Ingeborg tuhiseb nagu tuulispask ukselt uksele, mantlisaba lehvimas. „Kas me tunneme teineteist?“ k?sib Nina l?puks. „Minu meelest mitte.“ Ta v?ib olla m?nev?rra noorem kui Ingeborg, aga vanem kui enamik ta tudengeid. „Ahah.“ M??bel elutoas on selline, nagu ta m?letab. Vanad Norra p?ritolu tugitoolid, tiikpuust laud, kitsas viledaks kulunud diivan. Raamaturiiulid on t?di Lena omad, aga vanad teatmeteosed ja seitsmek?mnendate aastate raamatuklubiromaanid on kadunud. Nina libistab pil-guga kiiresti ?le raamatuselgade, n?eb luulet, filosoofiat, ?llatavalt palju saksakeelseid pealkirju, uuemaid romaane. Raamatud lastekasvatusest. Suur kogu vin??lplaate. Plaadim?ngija seisab eraldi laual akna all. Noor naine saadab pilguga Ingeborgi ja m?ngunurgast kostab laulu?minat. „Kui vana ta on?“ k?sib Nina. „Sai just kolmeseks.“ „Tore vanus,“ ?tleb Nina. „Minu lapselaps on kolme ja poolene.“ Naine ei vasta. Nina seisab naeratades ja piilub k??ki. See on algup?rane, viiek?mnendatest saadik puutumatu. K??gilaua ??res on astmetega tool ja tavaline k??gitool. T??pinnal on raamatuvirn, paberipakk, s?learvuti, kolm v?ikest musta m?rkmikku. Ta on ?li?pilane, m?tleb Nina. Ingeborg tuleb v?ikese ?rklikorruse trepist alla. „Kas te m?letate, mis teie lepingus kirjas on?“ k?sib ta. „Kui pikalt peab ??rilepingu l?petamisest ette teatama?“ „Ei,“ ?tleb naine, „ma ...“ „Mis te arvate, kui kiiresti te v?lja saate kolida?“ Naine vaatab talle k?sivalt otsa. „Meil on ?ks olukord, saage aru. ?kki me v?iksime maksta teile v?ikese summa, et pakiksite asjad, ?tleme ...“ „Ingeborg,“ ?tleb Nina teravalt. „Aga,“ ?tleb naine. „Meil ei ole ju teist ... Ask k?ib siinsamas lasteaias, me ...“ „Seda otsustame isa ja mina, mitte sina,“ p??ab Nina ?elda t?trele autoriteetsel h??lel. „Aga ema,“ ?tleb Ingeborg kaeblikult ja p??rdub seej?rel uuesti naise poole. „Viis tuhat?“ „Andke andeks, et me teid t?litasime,“ ?tleb Nina. „Teil ei pruugi meid saatma tulla.“ „K?mme tuhat?“ pakub Ingeborg, samal ajal kui Nina teda trepist alla n?gib. Uks lajatab nende taga pauguga kinni ja Nina tirib Ingeborgi k?nniteele. „Jeerum, k?ll ta oli imelik,“ ?tleb Ingeborg ja t?mbab end ema k?est lahti. „Tema oli imelik?“ ?tleb Nina. „Sa k?itusid nagu gestaapolane, kes kavatseb ta k??ditada, et ta maja endale v?tta!“ „Need on hormoonid,“ ?tleb Ingeborg. „Pesapunumine. Sa oled unustanud, kuidas see on.“ Nina ei vasta, tema hing keeb h?bist t?tre p?rast ja samal ajal murrab ta paaniliselt pead, kus ta naist n?inud on. Kui ta ?likoolis peaks t??tama, oleks see katastroof. „Ma tulen koju kaasa ja r??gin isaga,“ ?tleb Ingeborg. „Tema saab aru, et asjaga on kiire.“ „Temaga r??gin mina,“ ?tleb Nina teravalt. „Aga sind ta ju ei kuula,“ kostab t?tar. Kui nad trepist ?les j?uavad, istub Mads juba klaveripingil valmis. „Ja mis ajast te olete hakanud v?ljapressijateks?“ k?sib ta. Milja on juba teel, et vanaisa kallistada, aga ehmub tema toonist ja j??b keset tuba ebalevalt seisma. Nina l?heb Madsi poole vaatamata toidukraamiga k??ki, aga Ingeborg, kes on isa tujuvarjundite suhtes tuimema k?rvaga, suundub joonelt tema juurde ja k?sib, kui palju ruutmeetreid Birkeveienil on, p?ris t?pselt. „Istuge,“ ?tleb Mads ja noogutab s??gilaua poole. Ingeborg t?mbab kotist iPadi ja annab Miljale, mispeale too kuulekalt istub. Nina tuleb k??gist ja v?tab s?na lausumata platsi. Mads t?useb klaveripingilt ja istub nende vastu. „Punkt ?ks,“ ?tleb ta hirmu?ratavalt mahedal h??lel. „Kui ma esimesel katsel telefonile ei vasta, proovi uuesti. Hm? Selle asemel et isep?i tegutseda.“ Ingeborg avab suu, et protestida, aga Nina l??b talle jalaga vastu s??rt. „Punkt kaks,“ ?tleb Mads ja kinnitab pilgu oma naisele: kuidas sa v?isid selle peale tulla, et v?tta see t?trehai t?di Lena majja kaasa?“ „Kui sa lubaksid mul selgitada ...“ ?tleb Nina, aga Mads t?stab pihu resoluutselt tema poole ja Nina kl?psab suu kinni. „Ta ?tles, et sa olid pealet?kkiv ja agressiivne,“ ?tleb Mads Ingeborgile. „Kes?“ k?sib Ingeborg. „Kes,“ kordab Mads ja naerab korraks. „See vaene naine, kellele sa peaaegu kallale l?ksid! Ta on elanud t?di Lena majas ?le kolme aasta, ilma et oleks kordagi ??riga hilinenud.“ „Ingeborg,“ ?tleb Nina vaikselt ja annab talle peaga m?rku. „R??gi oma asjast ...“ Mads vaatab Ingeborgile k?sivalt otsa. „Meile on tekkinud majasoomukad,“ ?tleb Ingeborg isale t?siselt. Nina vangutab etteheitvalt pead. „Aga tule taevas appi,“ laseb Mads l?ua rippu, vajub toolile ja p??ritab silmi, „kellel neid ei oleks!“ „Mitte sellest,“ ?tleb Nina vaikselt. „Teisest asjast.“ Mads vaatab kannatamatult t?trelt naisele ja tagasi. „Et ma olen rase v?i?“ k?sib Ingeborg. Mads avab suu, kuid peatub, vaatab kord naist, kord t?tart. „On see t?si?“ „Jah,“ ?tleb Nina ja vahib n?udlikult Ingeborgi poole, et too ?eldut kinnitaks. Mads kummardub ?le laua t?tre poole. „On see t?si?“ k?sib ta ja Ingeborg naeratab h?belikult, vaatab maha. Mads kargab p?sti, l?heb ?mber laua, haarab tal ?mbert kinni ja sangutab teda, nii et Ingeborg puhkeb naerma. Milja t?stab ekraanilt uudishimuliku pilgu. „Kui kaugel sa oled? Kuidas sa ennast tunned?“ k?sib Mads, laseb t?tre embusest lahti, vaatab talle silma ja paitab tal pead. „Ma oleksin pidanud taipama,“ ?tleb ta. „Kuidas muidu saab novembris nii s?rada?“ Nina hingab kergendatult, samal ajal kui Ingeborg kurdab isale pikalt-laialt, kui v?sinud ta on. „Birkeveien on teile ideaalne koht,“ ?tleb Mads. „Tead, seal on kolm magamistuba ja palju ruumi.“ „Ainult kahju, et seal juba elatakse,“ pistab Nina vahele. Mads keerab tema poole. „Enam mitte.“ Nina vaatab mehele k?sivalt otsa. „T?nu sinule,“ lausub Mads rangelt, ja Ingeborg vaatab neid ebakindlalt. „Ta soovis, et ma ta lepingu katkestaksin,“ ?tleb Mads. „Ilmselt on ta pigem valmis t?naval elama kui riskima teid uuesti kohata.“ „Mida?“ sosistab Ingeborg suurisilmi. Ta vaatab emale v?idukalt otsa, nagu oleks tema k?itumine Birkeveienil t?pipealt m?rki tabanud. „Kui ma otsustasin maja m??mise asemel alles j?tta, siis ikka sinule m?eldes,“ ?tleb Mads. „Ja su perele.“ Tema n?gu venib naerule. „Kas sellega on n??d ?hel pool?“ k?sib Ingeborg ja vaatab isalt emale. N??d ei pane tema silmi l?ikima enam h?bi noomimise p?rast, vaid aplus. „Ma annan sulle teada, kui maja sissekolimiseks valmis on,“ ?tleb Mads. „Vahepeal v?ite ju Skutevikeni korteri m??ki panna. Ja ?elge majasoomukatele, et nad pildil kenasti naerataksid.“ Mads t?useb p?sti. „Isa, ole pai, ?tle, et sa ei tee nalja,“ niuksatab Ingeborg k??ki minevale isale j?rele. Mads tuleb tagasi jahutatud ?ampanjapudeli ja kahe klaasiga. „Ega keegi t?na s?itu ei l?he?“ k?sib ta. „Aga mina ju ei saa juua,“ h?daldab Ingeborg. „Eks ole? Ja j??bki meile rohkem,“ ?tleb Mads ja avab pudeli pauguga. Êîíåö îçíàêîìèòåëüíîãî ôðàãìåíòà. Òåêñò ïðåäîñòàâëåí ÎÎÎ «ËèòÐåñ». Ïðî÷èòàéòå ýòó êíèãó öåëèêîì, êóïèâ ïîëíóþ ëåãàëüíóþ âåðñèþ (https://www.litres.ru/agnes-ravatn/seitse-ust/?lfrom=688855901) íà ËèòÐåñ. Áåçîïàñíî îïëàòèòü êíèãó ìîæíî áàíêîâñêîé êàðòîé Visa, MasterCard, Maestro, ñî ñ÷åòà ìîáèëüíîãî òåëåôîíà, ñ ïëàòåæíîãî òåðìèíàëà, â ñàëîíå ÌÒÑ èëè Ñâÿçíîé, ÷åðåç PayPal, WebMoney, ßíäåêñ.Äåíüãè, QIWI Êîøåëåê, áîíóñíûìè êàðòàìè èëè äðóãèì óäîáíûì Âàì ñïîñîáîì.
