Aianippe igaks aastaajaks. Rohen?pu aiat??de kalender

Aianippe igaks aastaajaks. Rohen?pu aiat??de kalender Margit Aedla "See on aianippe ja h?va n?u t?is raamat, mis ?htlasi on aiapidajale m?rkmikuks. Aiapidajal on alati kiire ja tuhat t??d, mida peaks tegema, keerleb pidevalt peas. Pole siis ime, et nii m?nigi t?? lihtsalt ununeb. Ettekasvatamise ja k?lviajal on aga eriti oluline teada, millal oled ?he v?i teise taime seeme mulda pannud. Juhtub ka seda, et m?ni soovitud lille- v?i k??giviljataime seeme ununeb hoopiski mulda pista. See praktiline aiapidaja k?siraamat aitab hoida vajalike t??de nimekirja silme ees, sest saad oma tegemised ise ?les m?rkida. Nii on mugav j?rge pidada, kas oled soovitu juba korda saatnud. Aed n?uab t?helepanu terve aasta ja tarvilikke t?id jagub igasse kuusse. Et midagi olulist ei ununeks, oleme sellesse raamatusse koondanud olulisemad aiat??d aasta ringi. Raamatu muudab eriliseks, et saad ka ise selle t?iendamisel kaasa l??a, tehes siia olulisi m?rkmeid: mida soovid k?lvata ja millal panid seemned mulda, milliseid puid v?i p??said plaanid istutada, mis ?nnestus ja mis l?ks sel hooajal viltu. Nii kogud kokku kuldav??rt teadmised ning sinust saab parem ja targem aiapidaja. 255 n?uandvat nuppu + 12 kuu aiat??de loetelu + aiat??de m?rkmik koos taimelauaga." Margit Aedla Aianippe igaks aastaajaks. Rohen?pu aiat??de kalender Aianippe igaks aastaajaks. Rohen?pu aiat??de kalender Koostaja Margit Aedla Toimetaja Mari Klein Kujundaja Rein Seppius Fotod: Shutterstock, Kodu &.Aed arhiiv Raamatu koostamisel on kasutatud ajakirjade Kodu & Aed ja Minu Aed ning veebilehe www.kodus.ee materjale. © ?hinenud Ajakirjad, 2020 Tr?kk Tallinna Raamatutr?kikoda ISBN 978-9949-696-57-4 e-ISBN 9789949696833 N??d on aiat?id lihtne meeles pidada Aiapidajal on alati kiire ja tuhat t??d, mida peaks tegema, keerleb pidevalt peas. Pole siis ime, et nii m?nigi t?? lihtsalt ununeb. Ettekasvatamise ja k?lviajal on aga eriti oluline teada, millal oled ?he v?i teise taime seeme mulda pannud. Sageli ei tule meelde, millisel kuup?eval sai lemmiktaim k?lvatud ning see teeb edasise protsessi j?lgimise keeruliseks – kas oodata veel taimede t?rkamist v?i k?lvata hoopis uued seemned. Juhtub ka seda, et m?ni soovitud lille- v?i k??giviljataime seeme ununeb hoopiski mulda pista. See praktiline aiapidaja k?siraamat aitab hoida vajalike t??de nimekirja silme ees, sest saad oma tegemised ise ?les m?rkida. Nii on mugav j?rge pidada, kas oled soovitu juba korda saatnud. Siia saad koondada teavet oma t??de kohta aias. Nii k?lvamiskuup?evade, istutusplaanide kui ka soovide kohta; m?rkida ?les olulisi t?helepanekuid; panna kirja milliseid lilli, k??givilju, marjap??said v?i viljapuid soovid kasvatada ning millistele on sinu aias v?ga meeldinud. K?siraamatus on iga kuu alla koondatud nimekiri t??dest, millele v?iksid sel perioodil t?helepanu p??rata. Nimekiri aitab toimetusi paremini ette kavandada ja soovi korral m?rkida, et oled selle t?? juba ?ra teinud. Iga kuu alt leiad ka rohkesti praktilist n?u ja nippe, mis vastaval perioodil marjaks ?ra kuluvad. Hoia aiat??d mugavalt kontrolli all! MARGIT AEDLAtoimetaja JAANUAR Jaanuari t??de nimekiri ? Hoia k?idavad aiateed ning rajad lume- ja j??vabad. ? Raputa paks ja raske lumi puudelt-p??sastelt maha, et see oksi murdma ei hakkaks. Miinuskraadidega ole ettevaatlik, sest oksad on k?lmaga rabedad. ? Kontrolli aeg-ajalt taimede talviseid kaitsekatteid. Varjutuskangad ja kuuseoksad lasevad ?hku l?bi, ent umbse katte all v?ivad taimed hauduma minna. ? M?tle aias liikudes, kuhu v?iks lisada kujundusdetaile v?i taimi, mis ka talvel efektsed v?lja n?evad. Pergola ning p?neva v?raga puud v?i p??sad ehivad ka lumist aeda. ? Muuda aed tulede v?i kaunistuste abil v?ikelastele atraktiivseks, kuid j?lgi, et madalad p??sad v?i tallamist mitte kannatavad taimed m?nguhoos viga ei saaks. ? Kiika aeg-ajalt saagi hoiu paikadesse, et kontrollida ega kutsumata k?lalised ole pahandust teinud. ? Aiasaaduste ja hoidiste s?ilitusruumis j?lgi, et temperatuur k?lma ilmaga miinuskraadidesse ei langeks. ? Kontrolli olukorda keldris: nopi k?ik riknema hakkavad k??giviljad ja ?unad teiste seast aegsasti v?lja. ? Vaata v?rske pilguga ?le aiarajatised: tarad, v?ravad, varjualused ning kasvuhooned. Ilma roheluseta on head ja vead h?sti n?htaval. Mis vajaks kohendamist, v?rvimist v?i lausa uuendamist? Tee plaanid aegsasti, siis j?uad enne suurt aiahooaega olulised asjad tehtud. ? Millised tulevad sellekevadised k?lvid ja istutused? Kevadine seemnerohkus paneb sageli pea ringi k?ima. Varakult tehtud istutuskava ja sordivalik aitab soove ja kulutusi tasakaalus hoida. ? Tarbeaia viljavahelduse kava on samuti m?istlik l?bi planeerida. Nii saad arvestada, mida ja kus on ?igem kasvatada, et taimed end h?sti tunneksid ning taimekaitsega v?hem muret oleks. ? Kontrolli, kas noorte viljapuude t?vedele pandud spiraalid jms kaitsev materjal on ikka korralikult paigas. ? Kui vihm on viljapuudelt t?vevalgendi maha pesnud, v??pa t?ved pehme ilmaga uuesti ?le. Valge v??p kaitseb koort p?ikesep?letuse eest ning h?irib haiguste-kahjurite elu. ? Kui sajab palju lund, hoia silma peal kasvuhoone katusel ja l?kka liiga paksuks muutunud lumekiht aegsasti maha. Kaarkasvuhoonelt libiseb lumi ?nneks ise ?ra. ? Paksu lume korral k?hvelda seda ka kasvuhoonesse, et lumi sulades mulda niisutaks. ? Purusta murul olevatele loikudele ja radadele tekkinud j??koorik, et murutaimed ei l?mbuks. ? J?lgi, et aialindude toidulaud oleks alati kaetud. ? Vaata ?le daaliate, gladioolide jt ?le talve s?ilima pandud sibullillede sibulad-mugulad. ? Puhasta toataimede lehti tolmust – see aitab neil paremini valgust p??da, fotos?nteesida ning talve ?le elada. ? Niisket ?hku armastavaid taimi v?iks aeg-ajalt hommikuti sooja veega udutada ehk v?ga peenelt piserdada. Eriti kuiv kipub ?hk olema keskk?ttega ruumides. Kui tuba on jahe, ?ra taimi pritsi. ? Paljud toataimed tahavad talvisel jahedal ja pimedal hooajal v?hem kastmist, sest niiskes k?lmas mullas v?ivad juured m?danema minna. Piisava valguse ja soojuse korral nad aga kasvavad ning vajavad ka vett ja toitaineid. ? Kr?beda k?lmaga tee kasvuhoone uksed lahti, et miinuskraadid p??seksid paremini sisse talvituvaid kahjureid ja haigustekitajaid h?vitama. ? -5 °C k?lma kahjustab maasika risoome, kui peenral pole kaitsvat lumekatet. -12 °C korral taimed hukkuvad. Palja maa korral laota ajutiseks katteks viltjas pakasekangas v?i mitu kihti k?lmaloori, sobib ka katteloor. ? Aasta l?pul tuba ehtinud potij?ulupuu vii jahedale (5-10 °C) valgusk?llasele verandale, k?tmata tuppa v?i garaa?i kevadet ootama. Kui ilm on pehme ja ?ues plusskraadid, siis t?sta puu v?lja v?i pane potiga peenrasse, kevadel istuta p?sivale kasvukohale. ? V?ga tugeva pakasega kuhja lund peenraroosidele, k?lma?rnadele p?sikutele ja hiliss?gisel mulda pandud lillesibulatele. Kui lund pole, kasuta kuiva turvast, kuivi lehti jms. Hoolitse sulgv?ha eest V?hen?udlik sulgv?hk Zamioculcas zamiifolia on ?ks v?heseid taimi, kes v?iks kasvada ?ksk?ik millises kohas. Sulgv?ha j?igad lihakad, veidi l?ikivad lehed on justkui plastist. Taim on pikaealine ja sobib vastupidavuse t?ttu h?sti ka avalikesse ruumidesse ning kontorisse. Talvist ?uetemperatuuri ta meie kliimas k?ll ei talu, kuid siseruumides lepib varjulise koha, kuiva ?hu ja kuiva mullaga. Paremini kasvab ta muidugi m??dukalt soojas ning ?sna valges ruumis. Sulgv?hk kasvab aeglaselt ja vahel n?ib, et ta ei vajagi mingit hoolt. Ida-Aafrikast p?rit taime on tarvis kasta tagasihoidlikult, aga siiski regulaarselt. Uute varte ilmudes tuleks anda lisatoitaineid. Aeg-ajalt tuleb teda tolmust puhastada ning m?ne aasta j?rel ?mber istutada. Vahel harva v?ib sulgv?hk ka toatingimustes ?itseda. Mida v??rtuslikku idandada? Idanema hakkavates seemnetes peitub tohutu eluj?ud. Seemnete idandamine ei vaja isegi mitte mulda ega eriti valgust. Kasuta tunnustatult mahedalt kasvatatud v?i just idandamiseks m?eldud seemneid, sest neid ei ole t??deldud taimekaitsekemikaalidega. Taimi kombineerides saad eri maitse, v?rvi ja struktuuriga vitamiinilisa. K?ige lihtsam on idandada nisu, tatart ja munguba. Nisuteri ja toortatart saab osta igast suuremast toidupoest, kus on talutoidu nurgake. Veel v?ib idandada lutserni, lambal??tse, salatkressi, hernest, r?igast, redist, aasristikut, l??tsi rukolat, sinepit, spargelkapsast, punast peakapsast, lina, sojauba, p?evalille ja porrulauku. Idandamiseks sobivaid seemneid on m??gil hea valik ning loomulikult sobivad ka oma aiast kogutud seemned. Kuid ettevaatust tomatiga: tema idandid on m?rgised! Peterselli ja tilli ei tasu aga idandada seep?rast, et need idanevad v?ga aeglaselt. NB! K?lvamiseks m?eldud seemned on t??deldud kemikaalidega ega sobi idandamiseks! J?lgi toataimede lehti Seda, kui palju vajab mingi toataim valgust, soojust, kastmist ja ?huniiskust, saab ?ldjoontes teada lehtede j?rgi. Lehed k?nelevad taime eluviisist tema looduslikul kasvukohal, olgu siis niiskes varjulises vihmametsas v?i kuivas kuumas kliimas. Seda teadvustades saab paljusid hooldusvigu v?ltida. • Tugevad, nahkjad, sageli vahaja kihiga kaetud lehed, nagu kummipuul v?i t??kliilial, ei vaja suurt ?huniiskust. Selliste lehtedega taimed taluvad ajutist kuiva, v?ltima peab seisvat vett. Neile sobib p?ikesepaisteline ja soe (isegi palav), talvel aga jahe koht. • Lihakate lehtedega sukulentsed taimed, n?iteks aaloed ja soomuslehikud, taluvad palavust, kuivust ning kuiva ?hku. Seisvat vett tuleb potialusel tingimata v?ltida. Nad armastavad p?ikest, ka eredat, kuid talvel tahaksid nad olla jahedas. • Suured, pehmed ja tavaliselt helerohelised lehed, n?iteks sparmannial ja kirin?gesel, osutavad niiske ?hu vajadusele. Neid taimi tuleb sageli kasta ja piserdada, hoida aasta ringi soojas ja valges, kuid otsese p?ikese eest kaitstud kohas. • ?hukeste, ?rnade, mahlakate, sametiste v?i tugevalt liigestunud lehtedega taimed -n?iteks s?ntpooliad, s?najalad, lemmaltsad – vajavad samuti suurt ?huniiskust. Hoia neid ?htlaselt niiskes mullas ja piserda sageli. Neile meeldib m??dukalt soe ning poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. • V?ikeste, enamasti n?eljate tihedate lehtede taimed, nagu n?iteks harilik m?rt, lepivad v?iksema ?huniiskusega. T?htis on neid m??dukalt kasta, et ei tekiks seisvat vett. Suvel meeldib neile soe kuni kuum koht, sest nad on p?ikeselembesed. Talvel hoia h?sti jahedas. P??ra potti jupikaupa Pimedatel talvekuudel p??avad toataimed napist p?evavalgusest v?imalikult palju osa saada. Sellep?rast p??ravadki nad lehed akna poole ning varredki painduvad valguse suunas k?veraks. Taim kulutab selleks palju energiat. Kui sa n??d sellise ?hepoolseks muutunud taime 180° ?mber keerad, et ka teine pool valgust saaks, v?ib ta j?rsust valgustingimuste muutusest t?siselt ehmatada ja lehed-?ienupud maha visata. P??ramise suhtes on eriti tundlikud n?iteks bensoeviigipuu, m?rt, hibisk ehk toakask ja kameelia. Rohelist potielanikku v?ib vormi taastamiseks p??rata vaid v?ikeste juppide kaupa. Tee seda paari-kolme n?dala jooksul, siis on taimel kergem muutusega harjuda. Pehmete lehtede ja vartega liigid kohanevad kergemini. Mida puitunum ja k?vemate lehtedega on taim, seda aeglasemalt ta muutunud oludele reageerib. Vajalikud talvekangad Kui k?lm l?heb kr?bedamaks v?i igihaljad taimed vajavad kaitset p?letavate p?ikesekiirte eest, siis kuluvad ?ra talvekangad. Hoia neid k?ep?rast, sest Eesti talv on tujukas ja ilm v?ib lausa ?le?? t?ielikult muutuda. Pakasekangas on ?hukest vatiini meenutav materjal, millega on mugav kaitsta eelk?ige ronitaimi: v??nroose, ?ues kasvavaid k?lma?rnu viinapuid jms. Ka peenraroosidele ja v?iksematele k?lma?rnadele puudelep??sastele on seda h?daolukorra tekkides lihtne peale s?ttida. K?reda k?lmaga kulub pakasekangas ?ra potielupuude kaitsmiseks: m?hi kangas ?mber anuma, sest muidu k?lmuvad juured ?ra. Pakasekangas muutub vajalikuks alles siis, kui miinuskraade on p?sivalt 10–15 v?i rohkem. Lisaks k?lmale kaitseb kangas ka j?ise tuule eest, mis suurendab m?rkimisv??rselt k?lma m?ju. NB! Sooja hoiab vaid kuiv kangas, l?bivettinud ja ka j??tunud materjalist enam kasu pole. Pakasekangas ei p??sta ka siis, kui juured on kaitsmata. Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb k?lma eest seet?ttu paremini. Kui lund ei ole, aga maa on k?lmunud ja ilmateade ennustab, et ?hutemperatuur langeb mitmeks p?evaks alla -10 ?C, kata maasikapeenar talvelooriga, et ?iepungad ?ra ei k?lmuks. Talveloori sisse on hea m?ssida ka kultuurmustikate k?lma?rnu sorte. Samuti kaitseb talveloor j?ise tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei j??tu, vaid laseb ?hku l?bi ning taimed ei j?? ummuksisse. Varjutuskangas on peenest plastribast kootud tumeroheline tihe v?rk, mis hajutab p?ikesekiirgust. V?rgu tekitatud varjus igihaljas v?ra ei kuumene ega saa p?ikesep?letusi. Varjutuskangas kaitseb ka tugeva tuule eest, mis v?imendab miinuskraade ja v?ib tekitada raskeid k?lmakahjustusi. Miks tekib p?ikesep?letus? Juba jaanuari l?pus v?ib p?ike olla m?nikord nii tugev, et k?tab okkad v?i lehed soojaks ning nende pind hakkab auruma. Kuna juurte kaudu ei tule k?lmunud pinnasest vett asemele, siis okkad/lehed kuivavad ja kevadel on igihaljas taim pruunilaiguline v?i lausa surnuks k?rbenud. Varjutuskangas kaitseb taime ka tugeva tuule eest, mis v?imendab miinuskraade ja v?ib tekitada t?siseid k?lmakahjustusi. Potipuud p?rast p?hi Kui aastal?pu pidustused on l?bi, aga ?ues on k?lmakraadid, siis ?ra potipuud kohe v?lja t?sta. J?rsk ?leminek tekitab ?oki, kuna soojas olles on puu elutegevus hoogustunud. ?leminek ?hest keskkonnast teise olgu sujuv. Toast v?lja viimine on hulga raskem katsumus kui v?ljast sisse toomine. P?rast p?hi vii potipuu valgusk?llasele jahedale (5-10 °C) verandale, k?tmata tuppa v?i garaa?i. Kelder ei sobi, sest seal on pime ning lisaks v?id sa puu sinna unustadagi ja ta sureb janusse. Potipuu v?ib olla jahedas valges ruumis vabalt kevadeni, kuni suuremate ??k?lmade m??dumiseni. Tavaliselt saabub selline aeg aprillis-mais. Kui jaanuari algus on aga pehme, plusskraadidega ilm ja maa on sula, v?id poti kaevata mulla sisse ning kevadel puukese juba korralikult ?igesse kohta ?mber istutada. Talihali istuta kevadel peenrasse ?ra viska j?uluseades kasutatud lamavat talihalja (Gaultheria procumbens) p?rast aastavahetuse pidustusi pr?gikasti, sest temast saab turbapeenrale toreda igihalja „pohlalehelise” pinnakatte. Lamav talihali on k?lmakindel ega karda meie talve. Madal (10–15 cm) p??sake laieneb v?sunditega ning levib k?llalt kiiresti. Juunis-juulis kattub puhmas pohla?ite moodi roosakate ?itega, millest arenevad punased viljad. Tihti on taimel ?heaegselt nii ?ied kui ka marjad. Nagu k?ik kanarbikulised, vajab talihali happelist pinnast. Istuta ta varjulisse v?i poolvarjulisse kohta, p?ikeselisemas paigas kasvavat taime kaitse varakevadise terava p?ikese eest. Alpikann p?rast ?itsemist Alpikann on meil armastatud talvine potitaim. Selleks et ta ?itseks kaua ja rikkalikult, leia lillele valgusk?llane jahedam koht (15–18 ?C). Kui uued avanenud ?ied on vanematest kahvatumad ja ?ievarred kipuvad l?hikeseks j??ma, on valgust v?he ning appi tuleb v?tta taimelamp. Kui taim l?petab ?itsemise, kasta teda aina v?hem. Kolletuvad lehed t?mba ?ra nii, et mugulale ei j??ks t??gast. Lehtedeta alpikannimugul j?ta koos potiga kuiva ja jahedasse kohta 2–3 kuuks puhkama. Suveks t?sta alpikannipott r?dule v?i aeda varjulisse kohta. Kasta ja v?eta rikkalikult. ?ues olnud alpikann saab tunda ??p?evaseid temperatuurik?ikumisi, mis soodustavad ?iepungade moodustumist uues kasvuts?klis. Miks rododendronid talvel lehti kokku rullivad? Kui oled k?lma ilmaga vaadanud rodop??sast, siis oled kindlasti m?rganud, et muidu pringid tumerohelised nahksed lehed on ootamatult norus ja kokkut?mbunud. Mis juhtub? Lehtede kokkurullumine on igihaljastele rododendronitele omane kaitsereaktsioon, mis v?hendab niiskusekadu. K?lmakraadidega on ?hk kuiv ning pinnasest vee k?ttesaamine problemaatiline. Taim v?tab elluj??miseks sisse kaitseasendi. Kui l?heb taas sulale, taastab p??sas esialgse oleku. Liigid ja sordid on erisuguse talvekindlusega ning reageerivad k?lmale ja ka kevadtalvisele p?ikesele erinevalt. Kindlam on neid varakevadise veekaotuse ja p?ikesep?letuse eest kaitsta varjutuskangaga. Kui aga lehed rulluvad kokku kasvuperioodil, siis on ilmselt tegemist mingi haigusega. Kogu puutuhka Ahju v?i kaminat tuhast puhastades ?ra viska seda ?ra, vaid pane kevadeks tallele, sest tuhka saab aias mitmel moel kasutada. Puutuhk on looduslik taimekaitsevahend, mis oma leeliselise reaktsiooni t?ttu pidurdab jahukaste, hahkhallituse ja teiste seenhaiguste levikut. Puista tuhka mullapinnale ja juba nakatunud taime lehtedele. Tuhast v?ib teha ka leotise ja sellega taimi pritsida. Tikrip??sale kevadsuvel puistatud tuhk aitab lahti saada kollasest karusmarja-lehe-vaablasest jt kahjuritest. Puutuhk sobib v?etiseks: taimetoitainetest sisaldab see k?ige rohkem kaaliumi (lehtpuutuhk kuni 10%), v?hemal m??ral ka naatriumi, boori, vaske, v??vlit ja tsinki. Kuna tuhas on u 30% kaltsiumi?hendeid, saab sellega lubjata aiamulda, et muuta mulla reaktsioon taimekasvuks sobivamaks (v?hendada happesust). Varakevadel paneb lumele puistatud tuhk selle kiiremini sulama, sest tume kiht kogub endasse p?ikesesoojust. L?hnat?ke aia kaitseks Kui j?nesed, metskitsed ja p?drad hakkavad aeda r??steretki korraldama, tuleb appi v?tta ulukit?rjevahend, mille lehk on metsloomadele talumatult vastik ning nad hoiavad noortest viljapuudest ja muudestki t??deldud taimedest kauges kaares eemale. Pintselda t?vi ja oksad lahusega ?le, taimi v?ib ka pritsida. Pakendil on kirjas, et t?rjeefekt kestab kuni pool aastat. Siiski on kindlam t??delda loomadele eriti meelep?raseid puu- ja p??saliike sagedamini. Veidi mugavam on kasutada nn svammimeetodit. Selleks varu n?udepesuk?sni, keera traadist konksud ja pista need l?bi k?snade. Valmista lahus, kasta svammid lahusesse ja pane kaussi n?rguma. Immutatud svammid riputa okste k?lge umbes kitse ja j?nese nina k?rguse vahepeale. Kui loomad hakkavad taas puude vastu huvi tundma, immuta k?snad uuesti. Vannita orhideed K?ige rohkem hukkub orhideesid seet?ttu, et neid kastetakse valesti, tavaliselt liiga palju. Kuidas kastmist ?igesti korraldada? • Kui v?tad orhideepoti k?tte ja see on kerge, siis on paras aeg taimele juua anda. Kuna orhideed on istutatud puukoorest jm materjalist tehtud koredasse segusse, saab selle k?ige h?lpsamalt niiskeks vannitades. • Aseta pott toasooja veega t?idetud anumasse, nii et vesi ulatuks veidi ?le poti serva. Kuivast substraadist hakkavad veepinnale t?usma ?humullid. • M?ne minuti p?rast on segu m?rgunud ja poti v?ib v?lja v?tta. Lase liigsel veel potist v?lja niriseda. • Kui vett enam ei tilgu, pane taim alalisele kasvukohale ilupoti sisse tagasi. • L?bikastetud pott on raske. Kuigi segu kuivab pealt kiiresti, jagub poti sees niiskust tunduvalt kauemaks. J?rgmine kord kasta alles siis, kui pott on muutunud taas kergeks. Kui aias uputab Vahel ladistab meil keset talvegi pikalt vihma. Kui muru juba lirtsub ja peenardel lainetab, tuleb vee mujale suunamiseks kaevata ?ravoolurennid. Kaeva need kasv?i muru sisse, sest muru on kevadel lihtne korda teha, hulga t?likam on hakata liigniiskuse t?ttu hukkunud p?sikute asemele uusi hankima. T?iesti vee sisse j??nud taimed l?mbuvad ning kevadel on peenar t?hi. Eriti tundlikud on liigniiskuse suhtes p?evak?barate ja siilk?barate uued sordid, m?rga ei talu lavendlid, kanarbikud ja eerikad. ?ldse ei kannata liigniiskust igihaljad padjandtaimed (kivirikud, aubrieetad, padjandfloksid, liivateed, m?gisibulad), samuti leviisiad, t??kliiliad, paljud sibullilled. Kas ajatatud sibullillede sibulaid hoida alles? Talvel saab aia?rist koju tuua ?itsvaid h?atsinte, krookuseid, nartsisse, tulpe. Talvine ajatamine kurnab sibulat aga enamasti sedav?rd, et j?rgmisel talvel ta ?itseda ei suuda. Lihtsam on osta uus ?itsev pott. Kui sibulad saavad peenral paar aastat kosuda, v?ib neid taas ajatada. Kui soovid talvel ?itsevaid taimi aias edasi kasvatada, siis lisa ?itsemise ajal paar korda kastmisveele ?itsevate toataimede v?etist. See kosutab sibulat. P?rast ?itsemist l?ika n?rbunud ?ied ?ra, lehed j?ta alles. J?tka kastmist. Muld peab p?sima parajalt niiske seni, kuni kasvuaeg loomulikul viisil l?peb ja lehed hakkavad kolletuma. Lehtede koltumist on vaja oodata sellep?rast, et siis j?uavad neis olevad toitained ladestuda sibulasse. Kui l?petad kastmise kohe p?rast ?ite n?rbumist, hakkavad lehed ?ige pea kuivama ega j?ua saata sibulasse piisaval hulgal toitaineid. Sibul j??b n?rgaks. P?rast lehtede kuivamist v?ta sibul potist v?lja, puhasta lehe- ja juurej??nustest, hoia kuivas ja soojas kohas ning istuta s?gisel maha. J?ulukaktus p?rast ?itsemist Harilik j?ulukaktus ehk harilik l?likatus (Schlumbergera truncata) vajab p?rast ?itsemist puhkeperioodi. Et taime kasvu piirata, n?pista varrel?lisid tagasi. 6–7 n?dala jooksul kasta v?hem, aga mitte nii v?he, et v?rsed n?rbuma hakkaksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10–15 °C. Kui taim j?lle kasvama hakkab, kasta rohkem ja alusta v?etamist. Kasuta kaktuste ja sukulentide v?etist. Kui pott on v?ikseks j??nud, on p?rast puhkust ?ige aeg taim ?mber istutada. Mida valada kastekannu? Kare vesi sisaldab rohkelt lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolasid. Toataimedele see ei meeldi, nemad armastavad pehmet vett. Kust seda v?tta? Kraanivesi kipub olema liiga kare. Selline vesi ei sobi ka piserdamiseks, sest kuivades j??vad lehtedele heledad plekid ja taim ei n?e kena v?lja. Asja saab parandada, kui lased kraaniveel paar p?eva seista, et soolad saaksid settida. Selle aja jooksul muutub vesi ?htlasi ka toasoojaks. Karedust aitab v?hendada ka keetmine, p?rast lase veel muidugi maha jahtuda. Lumesulamisvesi on toataimedele parim, sest on v?ga pehme ja hea molekulaarse struktuuriga. Kui meie lumevaestel talvedel on v?hegi lund, siis kasuta see ?ra oma toataimede h?vanguks! Kasuta vaid puhast ja v?imalikult ?sja sadanud lund. ?ra v?ta lund tee??rsest, saastunud soolalumevallist. Lase lumest sulanud veel soojeneda kindlasti toatemperatuurini. Lumesulamisvee ?le r??mustavad eriti asalead, gardeeniad, gusmaaniad, orhideed, s?ntpooliad, toas?najalad ja tsitruselised. Akvaariumivesi on samuti oivaline, sest on pehme ja sisaldab lisaks l?mmastik?hendeid jm taimetoitaineid. Ohtlik j?? Kui lumevaipa pole ja k?lmaga tekib muru vesistele kohtadele j??koorik, j??vad taimed selle all ?hupuudusse. Purusta loikudele ja radadele tekkinud j??, et murutaimed saaksid hingata. Taimed v?ivad j?? all kergesti ?ra k?lmuda, kuna j?? juhib soojust paremini kui kohev lumi. J??ga kaetud alale ei saa moodustuda ?htlast lumevaipa, sest tuul puhub sealt kerge lume ?ra. Kui igalt poolt ei saa j??kihti purustada, v?ib sinna puistata turbapuru v?i tuhka. J?? muutub urbseks ning sulab rutem. Paks j??koorik on ohtlik ka seet?ttu, et sulab ilma soojenedes aeglaselt ning taimedele hakkab liiga tegema pikalt paigal seisev sulavesi. Paljudes kohtades – trepil, garaa?i sisses?iduteel, v?rava taga k?nnitee-l?igul – on vaja h?sti ruttu j??st ja lumest lahti saada. Seal tasub kasutada spetsiaalset j??- ja lumesulatajat (t?navasool), mis on m??gil aia- ja ehituspoodides. Spetsiaalse koostisega helbed v?i graanulid kiirendavad oluliselt sulamisprotsessi. Vahend on t?hus abiline ka j??tunud v?ravate ja uste vabastamiseks. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/margit-aedla/aianippe-igaks-aastaajaks-rohenapu-aiatoode-kalender/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.