Windsori s?lm

Windsori s?lm S.J. Bennett Esimene raamat igati originaalsest ja lustakast krimilugude sarjast, milles kuninganna Elizabeth II oma kuninglike kohustuste t?itmise k?igus salaja kuritegusid lahendab.
On 2016. aasta varakevad ja kuninganna Elizabeth viibib oma 90. s?nnip?eva t?histamise eel?htul Windsori lossis. Ettevalmistustele t?mmatakse pidurit, kui lossi ?hest magamistoast leitakse k?lalise surnukeha. S?ndmuskohal avanev pilt viitab sellele, et noor venelasest pianist k?gistas end kogemata ise ?ra, kuid kehvasti seotud s?lm paneb MI5 kahtlustama kurit??d. Kuninganna j?tab alguses juurdluse l?biviimise asjatundjate hooleks – kuni need lasevad kahtlustel end vales suunas juhtida.
Monarh, kes juhtumi k?pardliku uurimisega rahul pole ja personali moraali p?rast s?dant valutab, otsustab ohjad diskreetselt enda k?tte haarata. Kuninganna asub salaja, kasutades oma Briti nigeerlasest endise kuningliku hobusuurt?kiv?e ohvitserist erasekret?ri Rozie Oshodi abi, ise asja uurima. Kuna ta j?tkab samas tavap?rase enesekindlusega ka oma kuninglike kohustuste t?itmist, ei oska keegi ?ukonnas ega ?kski avalikkuse esindaja aimatagi, et sihikindel Elizabeth kasutab oma terast pilku, kiiret taipu ja raudseid n?rve m?rtsuka v?lja selgitamiseks.
S. J. Bennett annab selles loomingulises ja paeluvas m?steeriumis oskuslikult, teravmeelselt ja v?luvalt edasi kuninganna Elizabethi h??lt, maalides meile Tema Majesteedist harvan?htava pildi: lahke ja samas elutark, otsusekindel ja samas l?bin?gelik, ja mis k?ige olulisem: hea inimestetundja. Originaali tiitel The Windsor Knot S. J. Bennett Zaffre Keeletoimetaja Mari Tuuling Kaane kujundanud Piia Stranberg K?ljendaja Ande Kaalep Kaanefoto: Abobe Stock: Javarman/ cynoclub/ Happy monkey Shutterstock: rangizzz/ SkaLd Copyright © S. J. Bennett, 2020 First published in the UK in 2020 by ZaffreAn imprint of Bonnier Books UK80–81 Wimpole St, London W1G 9REOwned by Bonnier BooksSveav?gen 56, Stockholm, Sweden Autori?igus t?lkele: J?ri Kolk ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-161-0 ISBN 978-9916-12-162-7 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Enne t?iskasvanutele m?eldud krimilugude poole p??rdumist kirjutas S. J. Bennet mitu teismelistele m?eldud auhindu v?itnud raamatut. Ta elab Londonis ja on kuningliku perekonna tegemistel aastaid silma peal hoidnud, aga r?hutab, et tema teosed on v?lja m?eldud: kuninganna, niipalju kui tema teab, ei lahenda salaja kuritegusid. K?ige kuritegeliku ja kuningliku asjus v?ite ta leida lehelt SJBennetBooks.com, Instagramis @sophiabennett_writer ja Twitteris @sophiabennett. E-le Ja Charliele ja Rosile, kes kombineerivad naudingut v?ljam?eldistest t?eotsingutega ESIMENE OSA Honi soit qui mal y pense. „H?bi olgu sel, kes seejuures halvasti m?tleb“. (Kiri Sukapaela ordenilt) aprill 2016 1. peat?kk Oli peaaegu t?iuslik kevadp?ev. ?hk oli karge ja selge, rukkilillesinine taevas lennukij?lgedega triibutatud. Tema ees, kuningliku pargi puuderivi kohal, hiilgas hommikuvalguses h?bedaselt Windsori loss. Kuninganna peatas oma poni, et vaadet nautida. Miski ei ole hingele nii hea kui p?ikeseline hommik m?nes Inglismaa maapiirkonnas. Kaheksak?mne ?heksa aastasena imetles ta endiselt jumala k?tet??d. V?i kui t?pne olla, siis evolutsiooni. Aga sellisel p?eval kaldus ta m?tlema jumalale. Kui ta oleks pidanud oma residentside seast lemmiku valima, siis oleks selleks Windsor. Mitte Buckinghami palee, mis m?jus, nagu elaks ringtee ??res kullatud kontorihoones. Mitte Balmoral ega Sandringham, ehkki need olid tal veres. Windsor oli ?sna lihtsalt kodu. See oli paik, kus olid m??dunud tema lapsep?lve k?ige ?nnelikumad p?evad: Royal Lodge, pantomiimietendused, ratsas?idud. Siia tuli ta praegugi n?dalavahetusteks linna l?putust vormit?itmisest taastuma. Siia oli papa puhkama s?ngitatud ja niisamuti kallis ema ja nende k?rvale Margaret, ehkki selle korraldamine pisikeses hauakambris oli olnud ?sna keeruline. Kui kunagi peaks tulema revolutsioon, meeliskles ta, siis paluks ta v?imalust j??da maapakku siia. Mitte et nad talle seda v?imaldaksid. Revolutsion??rid topiksid ta ilmselt ... Kuhu? Saadaks maalt v?lja? Kui nii, siis l?heks ta Virginiasse, tema nimekaimu j?rgi nimetatud paika. Sealt oli p?rit ka Secretariati-nimeline hobune, kes 1973. aastal kolm k?ige olulisemat v?istlust v?itis. Tegelikult, kui j?tta k?rvale riigi huvid ja vaene Charles ja William ja v?ike George, nii kenasti valmis p?rast kogu seda ?udust tema j?rel k?ima, ei oleks see ?ldse nii halb v?ljavaade. Aga Windsor oleks parim. Siin v?ib k?ik v?lja kannatada. Nii kaugelt vaadates paistis loss h?irimatu, j?udeolekus ja poolunes. See polnud nii. Selle sees askeldas viissada inimest. See oli k?la, ??rmiselt toimekas k?la. Talle meeldis nende k?igi peale m?elda, alates haldusjuhist arveid kontrollimas kuni toat?drukuteni p?rast eilset v?ikest suareed voodeid ?les tegemas. Aga t?na lasus k?ige kohal vari. Suareel ?les astunud muusik leiti t?na hommikul voodist surnuna. Ilmselt oli ta surnud magades. Kuninganna oli temaga kohtunud. Tegelikult temaga isegi natuke tantsinud. Noor venelane, kes oli kutsutud klaverit m?ngima. Nii andekas, nii v?luv. Milline kohutav kaotus tema perekonnale. Pea kohal kostvate mootorite ?htlane m?irgamine summutas linnulaulu. Sadulas istuv kuninganna kuulis k?rgetoonilist undamist ja n?gi pilku t?stes maandumas Airbus A330. Kui inimene elab Heathrow’ lennukoridori all, siis saab temast asjatundlik lennukivaatleja, ehkki k?igi k?igusolevate reisilennukite pelgalt silueti j?rgi ?ra tundmine oli ?ks kasutu oskus. Lennuki h??l kiskus kuninganna m?tetest v?lja ja meenutas talle, et peab uuesti dokumentidega tegelema hakkama. Esimese asjana, j?ttis ta endale meelde, tuleb k?sida noormehe ema kohta. Ta ei olnud ausalt ?eldes tavaliselt teiste inimeste eemalolevatest sugulastest kuigi huvitatud. Enda perega on piisavalt tegemist. Aga miski ?tles talle, et see asi on teistsugune. Tema erasekret?ri n?ol oli olnud v?ga kummaline ilme, kui ta talle sel hommikul uudise edastas. Vaatamata tema t??tajate l?pututele pingutustele teda k?ige halva eest kaitsta, teadis kuninganna alati, kui miski oli valesti. Ja miski, m?istis ta korraga, oli kohe p?ris kindlasti valesti. „N??,“ kamandas ta poni. Tema k?rval ajas tallipoiss oma hobuse samuti liikvele. S??gitoa keerukalt kaunistatud gootiliku lae all hakkas hommikus??k l?pule j?udma. Kuninganna tallmeister s?i koos Canterbury peapiiskopi, endise Briti suursaadikuga Venemaal ja paari eelmisel ?htul lossi j??nud pisut k?rvalisema tegelasega peekonit ja mune. „Huvitav ?htu,“ ?tles tallmeister peapiiskopile oma vasakul k?el. „Ma ei teadnudki, et te tangot tantsite.“ „Ega ma isegi,“ oigas ta kaaslane. „Proua Gostelow niitis mu jalust. Mu s??relihased l??vad tuld v?lja.“ Peapiiskop r??kis vaiksemalt. „?elge mulle skaalal ?hest k?mneni, kui naeruv??rne ma olin?“ Tallmeistri huuled v?rahtasid. „Kui tsiteerida Nigel Tufnelit, siis ?ksteist. Ma pole p?ris kindel, kas olen kunagi kuningannat hullemini naermas n?inud.“ Peapiiskop kortsutas kulmu. „Tufnel? Kas ta oli eile ?htul siin?“ „Ei. Tufnel on tegelane filmist „See on Spinal Tap”.” T?rges tantsija naeratas h?belikult. „Oh taevas.“ Ta kummardus ettepoole, et laua all s??remarja mudida, ja sattus otsa vaatama erakordselt ilusale, modellilikult saledale noorele naisele, kes istus lauas tema vastas. Naise suured tumedad iirised tundusid n?gevat otse piiskopi hinge. Ta naeratas napilt. Piiskop punastas nagu kooripoiss. Aga Ma?a Perovskaja vaatas temast l?bi, mitte teda. Eilne ?htu oli olnud naise elu k?ige intensiivsem elamus ja ta nautis endiselt selle iga viimast kui sekundit. „Pidus??k,“ harjutas ta m?ttes, „ja ??bimine. ??bimisega pidus??k. Eelmisel n?dalal k?isin ma pidus??gil Windsori lossi ja j?in sinna ??bima. Ojaa! Tema Majesteedi Inglismaa kuninganna lossi. Te pole neist ?heski k?inud? Need on nii kenad.“ Nagu juhtuks seda iga n?dal. „Minu ja Juri tubadest avanes vaade linnale. Tema Majesteet kasutab sama seepi, mida meiegi. Kui teda tundma ?ppida, on ta nii vaimukas. Tema briljandid on vastupandamatud ...“ Tema abikaasa Juri Perovski ravis meeletut pohmelust oma isikliku retsepti j?rgi mikserdatud tooreste roheliste puuviljade segu ja ingveriga. Teenijaskond oli t?esti tubli. Jurini olid j?udnud kuulujutud, et kuninganna hoiab oma hommikus??gihelbeid plasttopsides (mitte et kuninganna oleks sel hommikul nendega liitunud). Ta oli oodanud vana Inglise k?estlastud elegantsi, mis t?hendas ebapiisava k?tte ja kooruva v?rviga halvasti hooldatud maju. Aga teda oli juhitud eksiteele. N?iteks selles toas olid peened punased siidkardinad, kaks tosinat kardinatega sobivat kullatisega tooli laua ?mber ja maas eritellimuse j?rgi valmistatud laitmatult puhas vaip. ?kski teine ruum ei j??nud laitmatuses maha. Isegi tema enda ?lemteener leiaks siin v?he, mille p?rast viriseda. Ka eelmisel ?htul pakutud portvein oli suurep?rane. Ja vein. Ja kas oli pakutud ka br?ndit? Talle meenus uduselt, et oli. Vaatamata l?hkuvale peale p??rdus ta vasakul istuva naise, endise suursaadiku abikaasa poole, ja k?sis, kuidas peaks tegutsema, et p??seda ligi isikliku raamatukoguhoidja pakutavatele teenustele – nad olid temaga kohtunud p?rast ?htus??ki. Endise suursaadiku naine ei teadnud vastust, ent tal oli palju rahatuid suure lugemusega s?pru, niisiis keeras oma isikliku sarmi p?hja ja tegi, mis suutis. Nende keskustelu katkestas uksele ilmunud ronkmustade juustega volangidega p?kskost??mis naine, kes seisis dramaatilises poosis, k?si puusal, karmiinpunased huuled h?iritult pruntis. „Oi, andestust! Kas ma j?in hiljaks?“ „Mitte sugugi,“ kinnitas tallmeister armastusv??rselt, ehkki j?i k?ll, kohutavalt. Paljud k?lalised olid juba siirdunud tagasi ?lakorruse tubadesse, et hoida silma peal oma pagasi pakkimisel. „Meil on siin v?ga vaba olemine. Tulge istuge minu k?rvale.“ Meredith Gostelow asus teele tooli juurde, mille livrees toapoiss tema jaoks laua alt v?lja t?mbas, ja n?ustus s?damliku noogutusega vastu v?tma talle pakutud kohvi. „Kas magasite h?sti?“ k?sis tuttav h??l temast paremal. See oli Sir David Attenborough, h??l niisama meloodiline ja osav?tlik kui televisioonis. See tekitas naises tunde, nagu oleks ta kaitsealune panda. „Mm, jah,“ valetas ta. Ta vaatas istuma hakates lauas ringi, m?rkas kauni Ma?a Perovskaja muiet ja oleks peaaegu toolist m??da istunud. „Mina ei maganud,“ lausus Ma?a k?hinal. Paljud pead p??rdusid teda vaatama, v?lja arvatud tema abikaasa oma, kes p?rnitses oma smuutit. „Ma m?tlesin kogu ?? ilule, muusikale ... сказка’le ... Kuidas seda inglise keeles ?eldakse?“ „Muinasjutt,“ pomises suursaadik teiselt poolt lauda, h??l murdumas. „Jah, muinasjutt. Eks ole? T?pselt nagu Disney loos! Aga stiilne.“ Ta vaikis viivuks. See polnud v?lja kukkunud nii, nagu ta oli kavatsenud. V?hene keeleoskus takistas teda, aga ta lootis, et vedas entusiasmi abil v?lja. „Teil on vedanud.“ Ta p??rdus tallmeistri poole. „Te k?ite siin tihti, eks ole?“ Mees naeratas, nagu oleks tegemist olnud naljaga. „Kahtlemata.“ Enne kui Ma?a j?udis tema l?bususe p?hjust uurida, k?ndis uus toapoiss, hiilgav oma punase vesti ja musta sabakuuega, tema abikaasa juurde ning kummardus talle k?rva sosistama midagi sellist, mida Ma?a ei kuulnud. Juri punastas, l?kkas tooli s?natult eemale ja lahkus teenri kannul ruumist. J?rele m?eldes heitis Ma?a endale muinasjuttude mainimist ette. Mingil moel oli see k?ik tema s??. Sest kui j?rele m?elda, on muinasjuttude keskmes alati tumedad j?ud. Kurjus luurab seal, kus seda meie arvates sugugi olla ei tohiks, ja v?idab tihti. Kui tobe ta oli olnud Disneyst r??kides, kui oleks pidanud meenutama hoopis metsas elavat Baaba-Jagaad. Me pole kunagi kaitstud. ?ksk?ik kui palju karusnahku ja briljante me endale ?mber m?ssime. Ja ?hel p?eval olen ma vana ja t?iesti ?ksi. 2. peat?kk „Simon?“ „Jah, madam?“ Kuninganna erasekret?r Sir Simon Holcroft t?stis pilgu kalenderm?rkmikult enda k?es. Kuninganna oli ratsutamast tagasi ja istus laua taga, seljas hall tviidseelik ja lemmikka?miirkampsun, mis t?i esile tema silmade sina. Tema isiklik elutuba oli gooti kindluse kohta hubane, t?is pehmeid diivaneid ja elu jooksul kogunenud kallisvara ja m?lestusesemeid. Erasekret?rile meeldis siin. Ometi oli Tema Majesteedi h??les teravus, mis muutis Sir Simoni pisut n?rviliseks, ehkki ta selle varjamise nimel pingutas. „See noor venelane. Kas te olete mulle midagi ?tlemata j?tnud?“ „Ei, madam. Usun, et surnukeha on teel surnukambrisse. President kavatseb tulla kahek?mne teisel helikopteriga ja me m?tlesime, kas te tahaksite ...“ „?rge vahetage teemat. Teie ilme andis teid v?lja.“ „Madam?“ „Kui te sellest mulle enne r??kisite. Te p??dsite mind s??sta. Pole vaja.“ Sir Simon neelatas. Ta teadis t?pselt, et oli p??dnud oma eakat suver??ni s??sta. Aga ?lemus on ?lemus. Ta k?his. „Madam, ta oli alasti. Kui ta leiti.“ „Jah?“ Kuninganna piidles teda. Ta kujutles heas vormis noort meest alasti voodis teki all. See pole ju ebatavaline? Oli teada, et Philip p?lgas noorena pid?aamasid. Sir Simon vaatas talle otsa. M?istmine, et kuninganna ei pidanud seda veidraks, j?udis kohale pisut hiljem. Kuninganna tahtis rohkem teada, nii et sekret?r v?ttis end kokku. „Mm, alasti, kui mitte arvestada lillat hommikumantlit. Mille v??, k?ige kahetsusv??rsemal moel ...“ Ta h??l sumbus. Ta ei suutnud seda teha. See naine saab kahe n?dala p?rast ?heksak?mneseks. Kui kuninganna ?eldu m?ttest aru sai, ilmus ta pilku kohe otsustavus. „Kas te tahate ?elda, et ta rippus selle v?? otsas?“ „Jah, madam. K?ige ?nnetumal moel. Kapis.“ „Kapis?“ „Kui t?pne olla, riidekapis.“ „Nii.“ L?hikese vaikushetke ajal p??dsid nad m?lemad seda stseeni ette kujutada ja soovisid, et ei oleks seda teinud. „Kes ta leidis?“ Tema toon oli ergas. „?ks majapidajatest. Keegi m?rkas, et ta ei olnud hommikus??gil ja,“ ta pidas nime meenutamiseks ?lil?hikese pausi, „proua Gobbold l?ks vaatama, kas ta on ?rganud.“ „Kas temaga on k?ik korras?“ „Ei, proua. Minu teada pakuti talle terapeudi abi.“ „Kui erakordne ...“ Kuninganna kujutas endiselt avastust ette. „Jah, proua. See paistis olevat ?nnetus.“ „Jah?“ „Nii nagu ta seal oli ... ja tuba.“ Sir Simon k?his j?lle. „Kuidas ta seal siis oli, Simon? Ja mis selle toaga oli?“ Ta hingas s?gavalt sisse. „Seal oli naiste ... pesu. Huulepulk.“ Ta sulges silmad. „Salvr?tid. Paistab, et ta ... eksperimenteeris. Naudingu saamiseks. Arvatavasti ei kavatsenud ta ...“ Praeguseks oli Holcroft n?ost lilla. Kuninganna halastas talle. „Kui kohutav. Kas politseile on teada antud?“ „Jah. Komissar lubas t?ielikku diskreetsust.“ „See on hea. Kas tema vanematele on teatatud?“ „Ma ei tea,“ ?tles Sir Simon seda ?les kirjutades. „Uurin v?lja.“ „T?nan. Kas see on k?ik?“ „Peaaegu. Ma kutsusin t?naseks p?rastl?unaks kokku koosoleku, et info levikut vaos hoida. Proua Cobbold on selles k?simuses juba v?ga m?istvalt k?itunud. Olen ?sna kindel, et ta on meile t?iesti lojaalne, ja me teeme t??tajatele selgeks: ei mingit r??kimist. Me peame k?lalistele surmast teada andma, ehkki muidugi mitte selle saabumise viisist. Kuna h?rra Brodski t?i eilseks ?htuks siia h?rra Perovski, siis talle on juba teada antud.“ „Selge.“ Sir Simon heitis veel ?he pilgu kalenderm?rkmikku. „Nii, on k?simus, kus te t?pselt eelistaksite Obamasid vastu v?tta ...“ Nad naasid igap?evaste toimingute juurde. Aga see k?ik oli siiski v?ga h?iriv. Et see juhtus siin. Windsoris. Kapis. Lillas hommikumantlis. Kuninganna ei teadnud, kas tal oli rohkem kahju lossist v?i mehest. Ilmselgelt oli see vaese noore pianisti jaoks traagilisem. Aga lossi tundis ta paremini. Tunnetas seda kogu oma olemusega. See oli kohutav, kohutav. Ja veel p?rast sellist oivalist ?htut. Kuningannal oli kombeks kevaditi, lihav?tete aegu ?ks kuu lossis veeta. Eemal palee m??dutundetust vormit?itmisest v?is ta viljelda vabamat, mitteametlikumat stiili – see t?hendas kahek?mne osav?tjaga pidusid, mitte bankette saja kuuek?mnele, ja v?imalust vanade s?pradega juttu ajada. Selle konkreetse vastuv?tu, mis toimus n?dalal p?rast lihav?tteid, oli osaliselt kaaperdanud Charles, kes tahtis seda kasutada, et v?ita paari rikka venelase soosingut ?he talle olulise, h?dasti rahas?sti vajava projekti jaoks. Charles oli palunud kutsuda Juri Perovski ja tema seletamatult kauni noore naise, nagu ka Jay Haxi nimelise investeerimisfondi juhi, kes keskendus Vene turgudele ja oli kuulus oma igavuse poolest. Vastutulekuna pojale kuninganna n?ustus, ehkki oli lisanud ka m?ned soovitused. Laua taga istudes m?tles ta k?laliste nimekirja ?le, selle koopia oli endiselt ta paberite hulgas. Muidugi oli kohal olnud Sir David Attenborough. Teda oli alati r??m n?ha ja ta oli sama vana kui kuninganna, seda juhtus t?nap?eval harva. Aga ta oli globaalse soojenemise k?simuses v?ga s?nge olnud. Oh heldus. Ja kuninganna tallmeister, kes oli tulnud m?neks p?evaks ega olnud, jumalale t?nu, kunagi mitte millegi p?rast s?nges tujus. Nendega olid liitunud romaanikirjanik ja tema stsenaristist mees, kelle ?rnad vaimukad filmid olid britilikkuse v?rdkujuks. Kohal oli ka Etoni rektor abikaasaga, nad elasid siinsamas l?hedal ja k?isid pidevalt k?las. Charlesi p?rast oli ta kutsunud hulga Vene sidemetega inimesi. Hiljuti Moskvast naasnud Briti suursaadik; Oscari v?itnud Vene p?ritolu n?itlejanna, kes oli ?igusega kuulus oma embonpoint’ ja terava keele poolest. Kes veel? Ah jaa, see naine, Briti staararhitekt, kes rajas praegu Venemaale ?priski suurejoonelist muuseumi juurdeehitust, ja Vene kirjanduse professor oma mehega (t?nap?eval ei saanud midagi eeldada professorite soo ega seksuaalsete eelistuste kohta, nagu Philip oli ?ppinud valusatest kogemustest, aga see oli mehega abiellunud naine). Ja veel keegi ... Ta vaatas uuesti nimekirja. Oh, muidugi, Canterbury peapiiskop. Tema oli veel ?ks p?sik?lalistest, kellele v?is loota, et ta t?mbab vestluse k?ima, kui m?ne teise keel suulakke kinni j?i, nagu seda kahjuks teinekord juhtus. Teine kurb v?imalus oli, et nad k?ik r??kisid liiga palju ja tema sai vaevalt s?na sekka ?elda. Selle vastu polnud eriti rohtu, kui mitte arvestada puhutist karmi pilku. Kuningannale meeldis alati oma k?lalistele pisut meelelahutust pakkuda ja Perovski oli Charlesile soovitanud oma noort prote?eed, kes „esitab jumalikult Rahmaninovi“. Oli ka paar baleriini, kes pidid salvestatud muusika saatel esitama Vene keiserlikus stiilis k?rbitud numbreid „Luikede j?rvest“. Kogu eeskava pidi olema rafineeritud, t?sine ja hingestatud. Tegelikult kuninganna pigem pelgas seda. Kevadine vastuv?tt peaks olema lustakas, aga Charlesi f?te ? la russe tundus t?eliselt morn. Ja ometi. Kunagi ei tea, mis juhtuda v?ib. Toit oli v?rratu. Uus kokk, t?is tahtmist ennast t?estada, oli Windsori, Sandrighami ja Charlesi Highgrove’i aedade saadustest imet teinud. Vein oli alati hea. Sir David, kui ta parasjagu ei kuulutanud planeedi kohe saabuvat hukku, oli kelmilt l?bustav. Venelased ei olnud pooltki nii pahurad, kui v?is karta, ja Charles s?ras t?nulikkusest (ehkki nad Camillaga olid p?rast kohvi lahkunud, et olla j?rgmisel p?eval Highgrove’is toimuva ?rituse jaoks valmis, j?ttes kuningannale sellise ema tunde, kelle juurde ?li?pilasest j?reltulija saabub ainult pesu pesema). Pisut napsustena olid nad liitunud veel paari pereliikmega, kes olid koos Brunswick Toweri kaheksanurkses toas einetanud, ja nad k?ik olid l?inud raamatukokku, et lasta endale n?idata huvitavaid Vene kirjandusteoseid, nende hulgas m?ne luuleraamatu esmatr?kk ja t?lgitud n?idendid, mida ta oli alati kavatsenud ?hel p?eval lugeda ja milleni ta kunagi j?udnud ei olnud. Philip, kes oli olnud koidust saadik ?rkvel, kadus vaikselt voodisse, ja Oscariga p?rjatud n?itlejanna, kelle profiili oli palju imetletud ja kelle jutud Hollywoodist olid ??rmiselt l?bustavad, oli viidud Pinewoodi l?hedal asuvasse hotelli, kus tal pidid koidikul filmiv?tted olema. Ja siis ... klaver ja tantsijad. L?binisti vabas ?hkkonnas oli pidu j?tkunud Karmiinpunases salongis, kus kuulati katkeid Rahmaninovi teisest klaverikontserdist. Karmiinpunane salong oli ?ks kuninganna lemmiksaale k?laliste vastu v?tmiseks. Seal olid punased siidseinad ning ema ja isa glamuursed kroonimispidustuste r??s portreed kummalgi pool kaminat, p?evavalgel avanes vaade pargile, pimedas s??dati ekstravagantne kroonl?hter ja taamal paistis elegantne Roheline salong. See oli ?ks neist saalidest, mis kannatas 1992. aastal tulekahjus, ehkki n??d ei arvaks seda iialgi. T?iuslikult taastatuna oli see ideaalne paik, kuhu suunduda niisugustel ?htutel nagu eilne. Noor pianist oli olnud v?gagi imetabane, nagu lubatud. Kas Simon ?tles, et ta nimi on Brodski? Kuninganna arvates kahek?mnendate eluaastate esimeses pooles, aga tunduvalt vanema mehe muusikalise tundlikkusega. Ta paistis koos kirgliku muusikapalaga minema kanduvat, samas kui kuninganna tabas ennast meenutamast stseene filmist „P?gus kohtumine“. Ja ta n?gi nii hea v?lja. K?ik daamid olid hurmatud. Hiljem olid baleriinid esitanud v?ga kenasti oma soolod. Margaret oleks seda nautinud. Kuninganna m?tles endamisi, et nad klobistavad ?sna palju, aga asi oli arvatavasti lihtsalt nende kingades. Ja siis oli noor h?rra Brodski kuidagi uuesti klaveri taga ja m?ngis kolmek?mnendate tantsulugusid. Kust ta neid teadis? Ja kuninganna n?ustus, et m??bli v?ib tantsimiseks seina ??rde nihutada. K?ik algas kaunis v?ljapeetult, aga siis oli klaveri taha istunud keegi teine. Kes? Kuningannale meenus, et see oli professori mees, ja ka tema oli ?llatavalt hea. Noor venelane sai viimaks seltskonnaga liituda. Laitmatute maneeridega oli ta kannad kokku kl?psanud ja v??rustajanna ees kummardanud, silmis harras palve. „Teie Majesteet, kas lubaksite mulle tantsu?“ Noh, miks mitte, m?tles kuninganna. Ja j?rgmiseks liikus ta fokstroti r?tmis ?le p?randa, p?hendamata ishiasele ainsatki m?tet. Ta kandis sel ?htul kerget, v?gagi lendleva seelikuosaga siidkleiti. H?rra Brodski oli oskuslik tantsupartner, tuletas talle m?rkamatult meelde samme, mille ta oli unustanud. Tema ajastus oli laitmatu. Ta suutis kuninganna ennast Ginger Rogersina tundma panna. Selle aja peale oli suurem osa seltskonnast tantsup?randale j?udnud. Muusika oli valjem ja s?akam. Algas Argentina tango. Kas klaveri taga oli endiselt professori mees? Isegi Canterbury peapiiskop meelitati k?igi kohalviibijate suureks r??muks tantsima. Veel m?ned paarid olid tango ajal p?randal, aga keegi ei saanud ligil?hedalegi venelasele ja tema viimasele tantsupartnerile, ?hele baleriinidest, kui nad majesteetlikult ?le p?randa liuglesid. Kuninganna oli ?sna varsti lahkunud, kinnitades k?lalistele, et nad v?ivad j?tkata nii kaua, kui soovivad. Omal ajal v?is kuninganna poolest v?lisministeeriumist kauem vastu pidada, aga n??d kaldus ta poole ?heteistk?mne paiku ?ra vajuma. Ometi ei olnud see p?hjus hea peo enneaegseks l?petamiseks. Tema r?ivastaja, kes oli seda kuulnud ?helt teenritest, teavitas teda, et pidu oli kestnud k?vasti ?le s?da??. Nii oligi ta meest viimast korda n?inud: k?lalistetoas tantsimas, kaunis noor baleriin k?te vahel. V?rratu v?limusega, ?nnelik ... ja nii v?ga elus. Philip pakatas uudistest, kui tuli p?rast l?unat kohvi jooma. „Lilibet, kas oled kuulnud, et see mees oli alasti?“ „Jah, t?esti, kuulsin.“ „Pingule t?mmatud nagu tooride parlamendisaadik. Selle kohta on s?na. Mis see oligi? Mingi auto-seksi asi?“ „Autoerootiline asf?ksia,“ nentis kuninganna pahuralt. Ta oli seda oma iPadis guugeldanud. „See see oligi. Kas sa Buffyt m?letad?“ See meenutas t?epoolest seitsmendat Wandle’i krahvi, vana s?pra, kes oli seda kommet viiek?mnendatel kuulu j?rgi p?ris innukalt harrastanud. Toona oli see teatud ringkonnale paistnud peaaegu etiketin?udena. „Mida k?ike ?lemteener n?gema pidi,“ ?tles Philip. „Pidi vennikese ilmselt p?ris mitmel puhul p??stma. Buffy n?gi ikka jube v?lja, isegi riietega.“ „Mis tal ometi arus oli?“ m?tiskles kuninganna. „Kullake, ma p??an hoiduda Buffy seksielu ette kujutamast.“ „Ei. Ma pean silmas noort venelast. Brodskit.“ „Noh, see on ju selge,“ teatas Philip laia ?esti tehes. „Sa tead, millised inimesed seal on. Nad tulevad siia, saavad aru, et see on nende n?ruse eksistentsi tipphetk, ja tunnevad vajadust auru v?lja lasta. Hull tramburai, mis kestab edasi, kui nad arvavad, et me ei vaata ... Vaene t?bras.“ Ta tasandas kaastundlikult h??lt. „Ei m?elnud seda korralikult l?bi. K?ige v?hem tahaks, et sind leitaks kuninglikust paleest, munad ripakil.“ „Philip!“ „Ei no aga on ju nii. M?ni ime, et k?ik p??avad seda salajas hoida. See ja sinu ?rna n?rvikava kaitsmine.“ Kuninganna heitis talle pilgu. „Nad unustavad, et ma olen ?le elanud ilmas?ja, selle Fergusoni t?druku ja sinu merev?es oleku aja.“ „Ja ikkagi arvavad nad, et pruugib neil vaid millelegi mahlakale vihjata, ja sa vajad nuusksoola. Nad n?evad ainult v?ikest k?baraga vanaprouat.“ Ta naeratas ja kuninganna kortsutas kulmu. See viimane m?rkus oli ?ige ja v?ga kasulik ja ?sna kurb. „?ra muretse, Kapsake, nad armastavad seda v?ikest vanaprouat.“ Ta ajas ennast toolilt p?sti. „On sul ikka meeles, et ma l?hen t?na ?otimaale? Dickie ?tleb, et t?navu on hea l?he-aasta. Toon sulle midagi? Fudge’i? Nicola Sturgeoni pea kandikul?“ „T?nan, pole vaja. Millal sa tagasi j?uad?“ „N?dala p?rast v?i nii – aegsasti, et su s?nnip?eval kohal olla. Dickie keerab atmosf??ri tuksi ja toob mu oma lennukiga tagasi.“ Kuninganna noogutas. Philip kaldus n??d oma p?evakava ise s?ttima. Aastate eest oli kuningannale ?sna palju s?damevalu valmistanud, kui mees koos ei-tea-kellega kadus tegema jumal-teab-mida ja tema vastutama j?ttis. Osa temast oli selle vabaduse, enesem??ramisv?imaluse p?rast kade. Aga tagasi tulles t?i Philip alati kaasa energiapahvaku, mis l??tsus v?imukoridorides nagu tuuleiil merelt. Kuninganna oli ?ppinud olema t?nulik. „Tegelikult,“ ?tles ta, kui Philip vaevaliselt ta laubale musi andma kummardus, „natukese fudge’i vastu ei oleks mul midagi.“ „Teie soov on mulle seaduseks.“ Mees naeratas, pannes kellav?rgi t?psusega kuninganna s?dame sulama, ja sammus ukse poole. 3. peat?kk Meredith Gostelow hiivas ennast v?lja mustast taksost, mis oli ta Windsorist Londoni l??neossa toonud – r??vellikku tasu n?udes –, ja seisis hinge t?mmates, kuni juht tema kohvri enda k?rvalt v?lja t?stis. Ta vaatas ?les oma kahvaturoosaks krohvitud maja poole ja tundis, et ei ole enam kunagi sama inimene. Miski oli muutunud ja ta oli hirmul ja tundis h?bi ja veel midagi, millele ta ei osanud nime anda. Ta ei olnud kindel, mis see oli, aga l?bi puudrikihi ta paremal p?sel hiilis k?hklevalt ?ks pisar. Sestsaadik kui menopaus oli talle otsa s?itnud nagu kaubarong, oli igasuguse niiskuse saavutamine raske t??. Ta oli noor naine vana naise kehas, krigisevana m?ssitud lihalikku kesta, mida ta kontrollida ei suutnud. Eilne ?htu oli k?ik hullemaks teinud. Ja siis t?nane hommik ... Ta oleks v?inud p?lvili vajuda, kui poleks teadnud, et uuesti t?usta on v?imatu. „Kas k?ik?“ Ta vaatas ringi, heitis pilgu oma kohvrile ja k?ekotile ja noogutas. Ta oli juhile juba taksos kaardiga maksnud. Kakssada naela! Mida ta m?elnud oli? Aga samas, kes tellib endale Windsori lossi Uberi j?rele? Ta oleks pidanud muidugi nagu iga m?istlik inimene, kes ise autot ei juhi, minema jaama ja istuma rongile, mis toob ta Londoni kesklinna, aga Windsoris m?tleb inimene teisiti. Livreedes t??tajatest ?mbritsetuna muutub iga?ks suurejooneliseks. Ta on seal, sest ta on edukas. Tegelikult kulutas ta eile ?htul kaksk?mmend minutit, arutades Canterbury peapiiskopiga v?imalust osaleda Southwarki kahek?mne esimese sajandi kiriku ehitamise komisjonis. Ja nii tellibki inimene takso ja s?litab kuludele ... ja j?tab h?vasti rahaga, mille eest saanuks suure purgi Cr?me de la Meri, ning eelistab istumist M4 kohutavas, ??rmiselt ennustatavas ummikus. Inimene oli ... Tema oli ... Ta peab loobuma m?ttest, nagu oleks ta kuninganna kitsi versioon. No mida, Tema Majesteet kuninganna oli ise tuntud selle poolest, et hoiab kuludel silma peal. Ja pealegi oli tema, Meredith Gostelow, ?ksi. Kaaslasel oleks tulnud m?te minna rongiga. Kaaslane oleks andnud talle hetke m?tlemisaega. Kaaslane oleks ?ra hoidnud ... selle, mis eile ?htul juhtus. Kaaslane oleks ta korraliku suure autoga siia s?idutanud. Ja tassiks n??d tema kohvrit tema eest v?ikesest trepist v?lisukse juurde. Ja r??giks temaga ja ?tleks talle, mida ta tegema peab, ja vajaks, et teda toidetaks ja voodi ?ra tehtaks ja talle t?helepanu osutataks, mis oleks t?ielik ?udus. Mededith oli selle vaimse jubeduse tuhat korda l?bi m?elnud ja needis ennast n??d selle kordamise eest. Aga eile oli miski muutunud. Miski s?gaval tema sees. Ja kui juba tuli jutuks miski, mis on s?gaval tema sees – tal oli vaja vetsu, n??d kohe. Ta haaras ?he k?ega kohvri k?epidemest, surus mahukat k?ekotti teisega vastu rinda ja hiivas ennast trepist ?les. Ta leidis v?tmed, avas ukse, pillas kotid k?est ja jooksis m??da koridori edasi ning j?udis potile istuda hetkel, kui aega oli veel ainult sekundi murdosa. Vanad naised. Ei mingit niiskust siis, kui seda vaja on, ja seal, kus seda vaja on. Gallonite kaupa ja ilma hoiatuseta, kui seda vaja ei ole. Ma?a Perovskaja istus Mercedes Maybachi tagaistmel, kuulates itaalia keele v?ljendite musikaalset, r?tmilist heli, kui auto tasapisi kodu poole nihkus. Ta k?ed puhkasid s?les teineteise peal ja ta vaatles s?tendavat valgusem?ngu, mille l?id kajakamunasuuruse kollase briljandi tahud neljandas s?rmes. Istme teises otsas haukus Juri telefoni venekeelseid roppusi. Mehe kaelal tuksles lihas. H?mmastav, kui kiiresti v?ib su elu parimast p?evast saada lihtsalt midagi t?iesti argist. Ma?a k?rvaklappides ?tles keele?ppe?pp midagi v?ljas viibimise naudingute kohta. V?i oli jutt seinamaalingutest? Ta loobus kuulamast. Juri oli talle esimesel v?imalusel ?elnud, kui tuim ta oli olnud, kui tavaline. Kuidas ta rikkus Disneyt mainides ta hommikus??gi. Kuidas ta rikkus k?igi hommikus??gi. Aga kas mitte Juri ise ei olnud palunud luba v?tta kaasa oma kokk (tal ei lubatud seda), keeldus s??mast midagi, mis ei olnud aluseline, ja k?inud peale, et kasutab enda hommikus??gi maitsestamiseks isikliku kristallist tabletikarbiga kaasa tassitud roosat Himaalaja soola? Endise suursaadiku naine oli teda sel ajal j?lginud ja Ma?a oli m?rganud, millise pilgu ta mehele saatis. Windsori lossi h?da on selles, et see on unelm. P?ris inimesed rikuvad selle lihtsalt ?ra. T?na kees kaubanduss?da. Turud olid maas. Juri ei suutund taluda, et teatud aktsiad olid j??nud eile m??mata, kuigi ta oli selleks k?su andnud. Viimaks sai tal sapp otsa ja ta l?petas raevuka p?idlahoobiga k?ne. „Viissada tuhat. Sa v?id oma galerii ?ra unustada.“ Ta j?llitas oma naist, tulivihane, haavunud. S?na „galerii“ juures vaatas naine talle viimaks otsa. H?sti, m?tles mees. Sellep?rast ta seda ?elnud oligi. Mida k?ike ei olnud vaja teha, et Ma?a t?helepanu v?ita! Hoidku jumal, et Ma?a teda toetaks, kui Juri k?igest v?est pingutab, et k?ike Ma?a heaks koos hoida, nende heaks, tuleviku heaks. Ma?a hoolis ainult kunstist: selle kogumisest, sellega poosetamisest ja suhtlemisest inimestega, kes panid ta ennast targana tundma, sest ta teadis s?na „postimpressionism“. Ja muidugi ka soov lasta ennast jumalannana teenida. Noh, ta oli seda aastaid teha proovinud, sestsaadik, kui ta seitsmeteistk?mneaastase Ma?a leidis. Siis ta oli oma tillukeses T-s?rgis ja r?pastes teksades jumalanna, aga n??d hakkas k?ik see Jurit kurnama. Ja ta ei olnud sugugi ainuke. „Muide,“ ?tles ta nagu muuseas, just nii, nagu ta harjutanud oli. „Maksim on surnud.“ „Ah?“ Ta j?lgis, kuidas naise n?gu tardus. „Suri t?na hommikul. Arvatavasti infarkt. Ta meeldis sulle, eks ju?“ Veidi aega ei suutnud naine midagi ?elda. Kui suutis, oli ta h??l vaevukuuldav. „Natuke.“ „K?ik need klaveritunnid. Sa pead mulle m?ngima m?ne pala, mis sa ?ppinud oled.“ Ta vaatas, kuidas naine teda j?llitas, nagu k?ituks tema ?okeerivalt. Nagu teeks tema midagi ennekuulmatut. Sel viisil, nagu ta meest nii tihti vaatas, midagi ?tlemata, oma k?rgelt jumalanna pjedestaalilt, kuskilt ?levalt stratosf??rist. Kui Juri tahtis ainult, et ta alla laskuks ja talle k?e sirutaks. Tahtis, et naine p?leks h?bist ja tuleks tema juurde, leplik ja alandlik, ja kallistaks teda. Miks ta sellest aru ei saa? See oli tema, naine, kes kohutavalt k?itus. Miks ta alati k?ik Juri kaela ajas? Mehe pea l?hkus endiselt valutada. Miks oli Ma?a lasknud tal nii palju juua? Kas ta oli teadnud, mis p?rast juhtub? Ma?a v?ttis klapid k?rvast. Vaikus m?hkis nad pilvena endasse, kuni ta m?tles, mida ?elda. „Ma m?ngin sulle midagi,“ pomises ta viimaks. „Kui me koju j?uame.“ Tema taevalikest l?ikivatest silmadest ?hvardasid vallanduda pisarad, aga ta hoidis neid tagasi. Ta on j??st, m?tles Juri. Aga ?kskord sulatab ta naise ?les. Lossis p??dis kuninganna tulutult m?elda millelegi muule kui ?nnetule eksiteele sattunud noormehele kapis. Ta p?rastl?una oli m??dunud tallmeistri seltsis, vaadates l?bi Ascoti eesolevat kava. V??rad kenasti valdustest minema peletatud, oli ta teel suurde vastuv?tusaali ?ht tapeeti ?le vaatama, see vajas pisikest taastamist, kui jooksupoiss ta kinni p??dis ja ?tles, et Sir Simonil on vaja temaga v?imalikult kiiresti kohtuda. „Kas ta ?tles ka, miks?“ Jooksupoiss toksis oma raadiovastuv?tjat. „Ta palus teile ?elda, et on toimunud areng, madam,“ ?tles ta kiretult. Kuninganna kiitis ta uudishimu puudumise heaks. K?ige v?hem on talle vaja t??tajaid, kes teateid edastades sama h?sti kui noogutavad ja silma teevad. Sellised inimesed ei p?sinud kunagi kuigi kaua ametis. Ohkega p??ras ta kannal ?mber ja suundus tagasi kabinetti. Kui Sir Simon teda sel moel otsida lasi, siis peab asi t?htis olema. Ta l?ks tagasi lossitiiba, kuhu oli majutatud ?htus??gile ja ??majale kutsutud k?lalised, ja suundus taas suure koridori poole, kus asusid tema eraruumid. Kui ta j?udis Laternate fuajeesse, sattus ta kokku v?ikese pundi inimestega, kes tulid teiselt poolt. Siin oli tulekahju alguse saanud ja ehkki n??d n?gi see v?lja v?rratu oma uue laega, puidust talad lehvikutena laiali sirutumas, tundis ta teinekord endiselt siit l?bi k?ndides kerget v?rinat. Vastu tulnud seltskond paistis samas olevat ?priski h?mmastunud, et nad teda seal n?gid. Neid juhtis silmatorkav kandilise l?uaga keskealine mees, seljas peenetriibuline ?likond, mis j?ttis lipsust n?htavale ainult jupikese. „Tere p?evast, kindral.“ „Tere, Teie Majesteet.“ Kindral Sir Peter Venn kl?psas kannad kokku ja kummardas napilt. Tema ainsana ei paistnud olevat ?llatunud, sest ta ei olnudki seda. Talle kui praegusele Windsori lossi valitsejale olid elamiseks antud ruumid Normani torni juures ?lemise tiiva v?ravate l?hedal ja kuninganna tundis teda h?sti. Tegelikult oleks kuninganna suutnud nimetada ?iges j?rjekorras k?ik kindrali ametikohad ?le maailma ja tsiteerida pooli tema soovituskirjadest. Ta oli tundnud ka mehe onu, kellega ta oli esimest korda kohtunud Britannia pardal Hong Kongis, kui too oli ?bluke leitnant. Kuninganna oli talle ?le andnud hulga medaleid operatsioonide eest, mis olid liiga salajased, et neid nimetada. Vennid olid t?sine s?jav?eperekond. Kui kunagi peaks tulema revolutsioon, siis tahaks ta Peterit oma seljatagust kaitsma. V?i ideaalis pigem paar sammu temast ettepoole. „Paistab, et teil on tegemist,“ ?tles ta, kui nad teineteisele l?hemale j?udsid. „Tegelikult, madam, oleme just l?petamas. V?ga kasulik kohtumine. Ma korraldasin v?ikese ringk?igu.“ Kuninganna naeratas seltskonnale ebam??raselt heakskiitval moel, suuremat osa neist oli ta eile viivuks n?inud. Ta oli juba oma teed j?tkamas, aga Sir Peteri n?ol oli mingi ilme. Kui ta poleks olnud karastunud kindral, valmis toime tulema k?ikv?imalike asjaoludega, siis oleks kuninganna v?inud seda peaaegu elevuseks nimetada. Ta viivitas minekuga hetkeks ja kindral ?tles juhust kasutades: „Kas ma tohin teile tutvustada Kelvin Lod? Ta teeb meie heaks huvitavat t??d Djiboutis.“ „Huvitav t??“ t?hendas v?lisluuret. Sir Peter oli koosoleku kokku kutsunud MI6 ja v?lisministeeriumi heakskiidul. Noor aasiap?raste n?ojoontega mees, seljas mingisugune tume kapuutsiga asi – ja kas t?esti? Jah! Jalas dressip?ksid! –, astus l?hemale ja kummardas h?belikult. Au kuningannaga kohtuda paistis olevat ta erakordselt segadusse ajanud. Kuninganna soovis, et ta ei m?juks inimestele nii. See k?is ?sna hullusti n?rvidele, ehkki ilmselgelt olid jutupaunikud ja hullunud k?igejagajad (Harry oli talle seda terminit tutvustanud – v?ga kasulik n??disaegne kirjeldus t??tute inimeste jaoks) hullemad. „Kas te olite eile ?htul siin?“ k?sis ta. „Ei, Teie Maj... ee ... madam.“ „Kuis nii?“ Mees t?stis pilgu tossudelt piisavalt pikaks ajaks, et n?ha kuningannat teda endiselt silmitsemas. „Mu lend hilines,“ suutis ta pomiseda. Kuninganna andis alla. Aeg, mida p?hendada t?nap?eva k?nev?imetutele noortele, kuitahes s?ravatele, oli piiratud. Teised grupi liikmed ei olnud eelmisel ?htul ega ka t?na suurt paremad. ?ks mees v?rises nagu haavapuu Berkshire’i tuule k?es ja noor naine tema k?rval paistis t?itsa haige olevat. Kuninganna j?ttis nendega jumalaga. Ta tahtis teada, mida Sir Simonil ?elda on, niisiis kiirustas ta oma kabineti poole, kus too teda ootas. V?ljas s?ttisid t?navalambid, heites piimjat valgust muruplatsidele ja jalgradadele, mis viisid pika jalgtee juurde. Tal oli hea meel, et kardinaid ei olnud veel ette t?mmatud. Sees oli soe ja valge ja just ?ige aeg d?inni jaoks. Aga k?igepealt t??. „Jah, Simon, milles asi?“ Sir Simon ootas, kuni ta oli laua taga istet v?tnud. „Madam, asi on noores venelases. H?rra Brodskis.“ „Seda ma oskasin oodata.“ „See ei olnud ?nnetus.“ Kuninganna kortsutas kulmu. „Oh taevas. Vaene mees. Kuidas nad sellest aru said?“ „S?lmest. Patoloog avastas midagi, mis polnud ?igesti. Keeleluu oli murdunud. See on ?ks luu kaelas ...“ „Ma tean, mis on keeleluu.“ Ta luges palju Dick Francise romaane. Keeleluid murdus alatasa. See polnud kunagi hea m?rk. „Jah. Murd iseenesest ei t?esta midagi, sest see v?ib poomise korral igal juhul juhtuda. Aga ka n??ri j?lg kaela ?mber oli ebatavaline. Samas isegi see ei andnud t?it kindlust. Patoloog tegeles selle juhtumiga terve p?rastl?una, sest me tahtsime kindlad olla. Igatahes, ta vaatas kuriteopaiga fotosid ja ... noh, need ei ole just julgustavad. S?lmega on probleem.“ „Kas ta sidus selle valesti?“ Kuninganna sattus ?revusse. Ta kujutles vaest pianisti n??ri oma elegantsete k?tega haaramas. V?ib-olla tahtis ta ennast p??sta ega saanud hakkama. Kui kohutav. Sir Simon raputas pead. „Asi polnud mitte libisevas s?lmes ta kaela ?mber. See oli teises otsas.“ „Mis otsas?“ „Eh, paluge mul l?petada ... kui te ei taha ...“ „Oh, laske juba edasi, Simon.“ „Jah, madam. Kui te kavatsete ... pingule t?mmata ... naudingu saavutamiseks v?i ka m?nel muul eesm?rgil, siis peate n??ri otsa kinnitama millegi tugeva k?lge, mis j?rele ei anna. Paistis, nagu oleks Brodski valinud kapinupu ja t?stnud v?? ?le puu oma pea kohal.“ N??d, kui ta kujutas p?ris t?pselt ette seda ?nnetut meest kapis, oli kuningannal raskusi asja loogika m?istmisega. „Seal polnud ju kuhugi kukkuda?“ „N?ib, et seda pole vajagi.“ Sir Simon tundus oma vastomandatud asjatundlikkuses t?iesti haletsusv??rne. „Libiseva s?lme korral peab lihtsalt p?lvi painutama. Paljud inimesed kes ... seda naudingu saamiseks teevad ... eelistavad seda teha nii, olen aru saanud, sest kui neil on k?ll saanud, siis arvavad nad, et saavad lihtsalt t?usta ja n??ri j?rele anda, aga see ei ?nnestu alati, sest nad kaotavad teadvuse v?i ei suuda seda ikkagi j?rele anda ja siis ...“ Kuninganna noogutas. Nii oligi ta seda ette kujutanud. Vaene, vaene mees. Sir Simon j?tkas. „Aga see pole oluline, madam, sest ta suri teisiti.“ Viivuks tekkis vaikus. „Mida te ?elda tahate, „ta suri teisiti“?“ „Kui Brodski oleks niimoodi surnud, seda soovides v?i kogemata, siis oleks tema keharaskus sikutanud s?lme, millega hommikumantli v?? uksenupu k?lge seotud oli. Aga see s?lm oli endiselt ?sna l?tv, langev raskus ei olnud seda pingule t?mmanud. Patoloog m?ngis need tingimused sarnase n??riga l?bi ja tulemus oli ?sna otsustav. N??r Brodski kaela ?mber pidi olema seotud uksenupu k?lge p?rast ...“ Pikem vaikus. „Oh.“ Tubli kolmk?mmend sekundit oli ainsaks heliks ruumis massiivse nikerdatud kella tiksumine. Alguses oli kuninganna m?elnud ?nnetusjuhtumile, see oli k?llalt halb. Siis enesetapule, mis oli kohutav ... N??d sundis kuninganna ennast arvestama uue, m?eldamatu v?imalusega. „Kas nad teavad, kes ...?“ „Ei, madam. Neil pole aimugi. Arusaadavalt tahtsin ma teile r??kida niipea kui v?imalik. Meeskond s?tib ennast ?mmarguses tornis sisse. Nad asuvad just selle kallal t??le.“ Ta v?ttis endale d?inni ja Dubonnet’ kokteili ja lasi teha parajalt kange segu. Ta igatses Philipi j?rele. Too oleks ?elnud midagi j?medat ja ta naerma ajanud ja s?dames teadnud, kuiv?rd kuninganna endast v?ljas on, ja sellest hoolinud. Mitte et t??tajad ei hoolinuks, v?i leedi Caroline Cadwallader, kes oli sel p?eval tema ?uedaam ja kuulas kaastundlikult, kui ta terve loo ?ra jutustas. Neil v?hestel, kes t?tt teadsid, oli silmis kohutav haletsusilme, mida ta lihtsalt taluda ei suutnud. Ta ei olnud ?nnetu enda p?rast, see oleks olnud naeruv??rne. Ta tundis kaasa lossile, kogukonnale ja noorele mehele, kelle elu oli l?petatud nii j?hkralt, nii h?bistavalt. Kuninganna oli ka pisut murelik. Windsori lossis liikus ringi m?rvar. V?i oli v?hemalt eelmisel ??l liikunud. Kuninganna pani ennast ?htus??giks valmis – t?na ?htul oli v?ike kogunemine s?prade- ja pereringis – ja manas n?ole vapra ilme. Politsei ja iga asjassepuutuva valitsusagentuuri k?ige helgemad pead hakkavad selle juhtumi kallal t?na ?htul k?vasti t??le ja ta sai ainult uskuda, et nad lahendavad selle nii kiiresti kui v?imalik. Seni v?ib ta lihtsalt vaikselt teise d?inni libistada. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/s-j-bennett-30611775/windsori-solm/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.