Klaastroon 6: Koidutorn

Klaastroon 6: Koidutorn Sarah J Maas "Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgam?rvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, v?tab Celaena vastu kutse v?istelda klaaskantsis teiste palgam?rtsukate ja varastega v?imaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta p?rast vabaks. Seel?bi loob ta ootamatud sidemed kaardiv?e kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul t?mmatakse Celaena vanden?usse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Koidutorn“ on seeria kuues raamat.
HIILGAV IMPEERIUM
MEELEHEITLIK RETK
IIDNE SALADUS
Chaol Westfall ja Nesryn Faliq on j?udnud hiilgavasse Antica linna, et luua liit L?unamandri kagaaniga, kelle otsatud armeed on Erilea viimaseks lootuseks. Ent nad on tulnud Anticasse ka teisel p?hjusel: ehk suudetakse legendaarses Torre Cesmes ravida Riftholdi lahingu j?rel halvatuks j??nud Chaoli.
P?rast lugematute ?uduste talumist lapsep?lves pole Yrene Towersil mingit isu aidata ?ht noort Adarlani isandat, tema ravimisest r??kimata. Kuid ta on andnud t?otuse aidata abivajajaid – ja kavatseb seda austada. Aga isand Westfall kannab kaasas omaenda mineviku pimedust ja varsti taipab Yrene, et see v?ib neid m?lemaid endasse neelata.
Ja s?gaval kaugete m?gede varjudes, kus s?dalased kihutavad v?gevatel rukkidel, tukuvad ammu oodatud vastused. Vastused, mis v?ivad pakkuda nende maailmale elluj??misv?imalust – v?i hukutada neid k?iki.
New York Timesi bestseller Mu vanaemale Camillale, kes ?letas m?gesid ja meresid ja kelle h?mmastav lugu on mu k?igi aegade lemmikeepos Sarah J. Maas Koidutorn Originaali tiitel: Tower of Dawn Sarah J Maas Bloomsbury Children’s Books 2017 Text copyright © 2017 Sarah J Maas This translation of Tower of Dawn is published by Pikoprint OU by arrangement with Bloomsbury Publishing Inc. All rights reserved.. Map copyright © 2017 Charlie Bowater ISBN 978-9949-583-67-6 (tr?kis) ISBN 978-9949-583-68-3 (epub) T?lge eesti keelde © Mario Pulver ja Pikoprint O? 2020 Projektijuht Taavi Toots T?lkija Mario Pulver Toimetaja Vilve Torn Keeletoimetaja Sven Saun Kujundaja Heigo K?tt Proofread Bo Britt Peet See raamat on uhkusega tr?kitud paberile, mis p?rineb vastutustundlikust FSC-sertifitseeritud metsast, ja taaskasutatud materjalidest toodetud materjalidele. Vastutustundliku metsanduse all m?istetakse FSC® s?steemis sellist metsamajandamise viisi, mis on keskkonnahoidlik, ?hiskonnale kasulik ning majanduslikult eluj?uline. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline E-raamat O? Flagella ESIMENE OSA F1f Chaol Westfall, endine kaardiv?e kapten ja n??d Adarlani vastse kuninga K?si, oli avastanud, et vihkas ?le k?ige ?ht heli. Rattaid. T?psemalt ?eldes nende klobinat k?ljelaudadel sellel laeval, millel ta oli kulutanud kolm n?dalat, et reisida ?le tormist pillutatud vete. Ja n??d nende raginat ja m?dinat l?ikivatel rohelistel marmorp?randatel ning peentel mosaiikidel l?bi kogu L?unamandri kagaani kiiskava palee poole Anticas. Kuna tal polnud muud teha, kui istuda ratastega toolis, mida ta oli hakanud pidama ?htaegu nii oma vanglaks kui ka ainsaks teeks maailma n?gemiseni, silmitses Chaol ?ksikasju selles ulatuslikus palees, mis istus pealinna lugematute k?ngaste hulgas ?he tipu peal. Iga t?kk selle materjalidest oli v?etud kagaani v?geva impeeriumi mingist osast ja ehitatud selle auks. Need poleeritud rohelised p?randad, mille peal tema tool n??d plagistas, olid raiutud v?lja mandri edelas asuvatest karj??ridest. V?imsate puudena tahutud punased sambad, mille ?lemised oksad sirutusid ?le k?rgel ?lal laiuvate v?lvlagede – k?ik need olid osa ?hest l?putust vastuv?tusaalist –, olid tassitud kohale kirdes asuvatest, liivast lihvitud k?rbetest. Rohelist marmorit katkestavate mosaiikide autorid olid Tiganast p?rit meistrid, kagaani poolt samuti hinnatud linnast mandri m?gises l?unaotsas. Iga?ks kujutas mingit stseeni kaganaadi k?lluslikust, j?hkrast, kuulsusrikkast minevikust: sajanditest, mida kulutati r?ndava hobuserahvana mandri idapoolel asuvatel rohustel steppidel. Esimese kagaani ehk s?japealiku ilmumisest, too ?hendas laiali pillutatud h?imud vallutusv?eks, mis v?ttis mandri t?kk t?ki haaval ?le, ja rakendas salakavalust ning hiilgavaid strateegiaid, et sepistada ulatuslikku impeeriumi. Ja j?rgnenud kolmest sajandist – erinevatest kagaanidest, kes olid impeeriumi laiendanud, jaotades sadade piirkondade vara ?le kogu maa, ehitades lugematuid sildu ja teid, et neid k?iki ?hendada, valitsedes ??ratut mandrit t?psuse ja selgusega. Vahest n?itasid mosaiigid pilti sellest, milline oleks v?inud olla Adarlan, m?tiskles Chaol sel ajal, kui ees laiuvate nikerdatud sammaste ja kullatud kuplite vahel vilksas sinna kogunenud ?ukonna ?minaid. See t?hendab, kui Adarlani poleks valitsenud mees, keda juhtis deemon-kuningas p?rgulikus kavatsuses muuta see maailm pidulauaks oma hordidele. Chaol k??nas pea ?les, et piiluda Nesrynit. Too l?kkas tema tooli kivisel ilmel. Ainult tema tumedad silmad, mis s??stsid ?le iga m??duva n?o ja akna ja samba, reetsid mingitki huvi kagaani ulatusliku kodu vastu. Nad hoidsid oma uhkeimaid riideid t?naseks ja v?rskelt m??ratud kaardiv?e kapten n?is t?epoolest veripunases ning kuldses mundris imekena. Kust Dorian ?he sellise mundri v?lja t?i, mida Chaol kord niisuguse uhkusega kandis, polnud viimasel aimugi. Tema soovis algselt kanda musta, lihtsalt v?rvi t?ttu... Ta polnud iial tundnud end h?sti v?rvides, v?lja arvatud oma kuningriigi punases ja kollases. Aga must oli muutunud Erawani valgidest nakatunud valvurite v?rviks. Nemad kandsid mustal musta mundrit, kui nad Riftholdi terroriseerisid. Kui nad kogusid kokku, piinasid ja m?rvasid tema mehi. Ja seej?rel riputati ohvrid paleev?ravatele tuule k?tte kiikuma. Ta suutis vaevu vaadata Antica valvureid, kellest nad siia j?udes nii t?navatel kui ka sellessamas palees m??dusid – seisid uhkelt ja valvsalt, m??gad seljal ning noad k?lgedel. Isegi praegu v?itles ta kiusatusega kiigata sinna, kus ta teadis, et nad oleks saali m??ratud. T?pselt seal, kuhu temagi oleks oma mehi asetanud. Kus tema ise ka oleks kahtlemata seisnud, k?ike j?lginud sel ajal, kui saabuks saadikud m?nest v?lismaisest kuningriigist. Nesryn vastas tema pilgule. Need eebenikarva silmad olid jahedad ega pilkunud, ?lgadeni pikad mustad juuksed ??tsusid iga sammuga. Tema armsal, t?sisel n?ol ei v?relenud m?rkigi n?rvilisusest. Ei mingit aimust sellest, et nad kohtuvad kohe maailma ?he v?gevaima mehega – mehega, kes v?is muuta nende enda mandri saatust s?jas, mis oli kindlasti juba lahvatamas ?le Adarlani ja Terraseni. Chaol vaatas ette ega ?elnud s?nagi. Seintel, sammastel ja v?lvkaartega ukseavadel leidus k?rvu, silmi ning suid, oli Nesryn teda hoiatanud. Ainult see m?te takistas Chaolil n?perdamast r?ivaid, mille kasuks ta viimaks otsustas: helepruunid p?ksid, kastaniv?rvi p?lvsaapad, parimast siidist valge s?rk, mida suuremalt jaolt varjas mereroheline kuub. Too oli k?llalt lihtne, selle maksumust paljastasid vaid peened vaskpandlad selle esisel ja k?rget kraed ning ??ri riivava hapra kuldniidi s?delus. Nahkv??l ei rippunud mingit m??ka – selle rahustava kaalu puudumine m?jus kui fantoomj?se. V?i jalad. Kaks ?lesannet. Tal oli siin viibides kaks ?lesannet ja ta polnud ikka veel kindel, kumb neist rohkem v?imatuks osutub. Kas veenda kagaani ja tema kuut v?imalikku p?rijat, et need laenaks oma m?rkimisv??rseid v?gesid s?jaks Erawani vastu... V?i leida Torre Cesmes ravitseja, kes avastaks mingi viisi, kuidas teda uuesti k?ndima saada. Kuidas – m?tles ta mitte v?ikese t?lgastusv?relusega – teda korda teha. Ta vihkas seda v?ljendit. Peaaegu sama palju kui rataste klobi­nat. Korda teha. Isegi kui see oli see, mida ta kavatses legendaarsetelt ravitsejatelt enda heaks paluda, k?is see v?ljend ikkagi vastukarva. Pani sisikonna p??rlema. Ta t?ukas v?ljendi ja m?tte peast, kui Nesryn j?rgnes peaaegu h??letule teenriteparvele. Too juhtis neid siia sadamast l?bi Antica k??nuliste ja tolmuste munakiviteede, kaldus aven??d pidi ?les palee enda kuplite ning kolmek?mne kuue minaretini. Valged riideribad – siidist vildi ja linani – rippusid lugematutel akendel, laternatel ning ukseavadel. Ilmselt suri hiljuti m?ni ametnik v?i kauge kuninglik sugulane, pomises Nesryn. Surmarituaalid olid mitmekesised ja sageli segu lugematutelt kuningriikidelt ja aladelt, mida kaganaat n??d valitses. Ent valge riie oli iidne j??nuk sajanditest, kui kagaani rahvas steppides uitas ja seadis surnuid puhkama valvsa lahtise taeva alla. Ent linn polnud k?ll eriti s?nge, kui nad sealt l?bi r?ndasid. Inimesed kiirustasid endiselt ringi erinevat sorti riietes, m??jad h?ikusid endiselt oma kaupa, akol??did puust v?i kivist templites – igal jumalusel oli Anticas kodu, teatas Nesryn – viipasid endiselt kutsuvalt neile, kes k?ndisid t?navatel. K?ike sellest, isegi paleed, j?lgis kiiskav, kahvatust kivist torn ?he l?unapoolsema k?nka peal. Torre. Seesama torn, kus asusid maailma parimad surelikud ravitsejad. Chaol proovis seda mitte liiga kaua l?bi kaarikuakna silmitseda, ehkki massiivset torni v?is n?ha Anticas peaaegu igalt t?navalt ja nurga alt. ?kski teenritest ei maininud seda ega osutanud domineerivale vaatepildile, mis n?is v?istlevat koguni kagaani enda paleega. Ei, teenrid ei r??kinud siias?idul suurt midagi, isegi kuivas tuules laperdavate leinalippude kohta. Iga?ks neist p?sis vaiksena, nii naised kui ka mehed. Nende sirged tumedad juuksed l?ikisid, k?ik kandsid lohvakaid p?kse ja koobaltsiniseid ning veripunaseid, kullaga ??ristatud voogavaid jakke. Teenisid palka, kuid p?rinesid orjadest, kes kuulusid kord kagaani p?rilusliinile. Kuni eelmine kagaan, tulihingeline vision??r, keelustas orjapidamise p?lvkonna eest osana arvukatest t?iendustest, mida see naine oma impeeriumis tegi. Kagaan vabastas oma orjad, kuid j?ttis nad t??le palgatud teenritena – koos nende lastega. Ja n??d nende lastelastega. Mitte ?kski neist ei paistnud alatoitunud v?i v?hemakstud. Mitte keegi ei ilmutanud isegi hirmuv?lgatust, kui nad saatsid Chaoli ja Nesrynit laevast paleesse. N?is, et praegune kagaan kohtles oma teenreid h?sti. Loodetavasti kavatses seda teha ka mehe seni m??ramata p?rija. Erinevalt Adarlanist v?i Terrasenist otsustas impeeriumi p?randamise ?le kagaan – mitte s?nnij?rjekord v?i sugu. Ehkki ta hankis tavaliselt v?imalikult palju lapsi, et anda otsustamiseks laia valikut, muutis see m??ramise vaid m?nev?rra lihtsamaks. Ja rivaliteet kuninglike laste vahel... See oli peaaegu et verine spordiala. K?ik loodud selleks, et t?estada lapsevanemale, kes on k?ige tugevam, targem, valitsemiseks sobivam. Seadus n?udis, et kagaanil oleks m?rgistamata, varakambrisse luku taha peidetud ?ks pitseeritud ?rik – dokument, mis nimetas tema p?rijat juhuks, kui surm p?hkis ta minema enne selle ametlikku v?lja kuulutamist. Seda v?is igal ajal muuta, kuid selle m?te oli v?ltida ?htainsat asja, mille hirmus kaganaat oli elanud sellest ajast peale, kui esimene kagaan mandri kuningriigid ja alad kokku klopsis: kollapsit. Mitte v?lisj?udude, vaid sises?ja t?ttu. See ammune esimene kagaan oli olnud tark, sest kaganaadi kolmesaja-aastase ajaloo jooksul polnud kordagi esinenud kodus?da. Ja n??d, kui Nesryn l?kkas teda kahe ??ratu samba vahele seisma j??nud teenrite graatsilistest kummardustest m??da, kui nende ette laotus lopsakas, peenelt kaunistatud troonisaal, milles k?mned inimesed keskp?evases p?ikeses s?tendava kuldse poodiumi ?mber kogunesid, m?tiskles Chaol selle ?le, milline troonil istuva mehe ees seisvast viiest kogust seda impeeriumi juhtima valitakse. Ainsad helid tekkisid sellest, kui neli tosinat tegelast – ta luges nad kokku paari ?ksk?ikse silmapilgutuse jooksul – koondusid riiete kahinal l?ikiva poodiumi kummalegi k?ljele, moodustades siidist ja ihust ja v??riskividest seina. Lausa aven??, mida m??da Nesryn tema ratastega tooli l?kkas. Riiete kahin – ja rataste klobin ning k??ksumine. Nesryn ?litas neid k?ll hommikul, kuid merel veedetud n?dalad m?jusid ikka metallile. Iga kraaps ja kriiks k?las kui s?rmek??ne t?mme vastu kivi. Ent ta hoidis pead k?rgel. ?lgu taga. Nesryn seisatas tervislikus kauguses poodiumist – viiest kuninglikust lapsest, nii mees- kui ka naissoost m??rist, mis seisis nende ja isa vahel. Oma imperaatori kaitsmine: iga printsi v?i printsessi esmane kohus. Kergeim viis t?estada ustavust, sokutada end paremini p?rijaks nimetamise poole. Ja need viis nende ees... Chaol vormis n?o neutraalseks ja luges nad uuesti kokku. Ainult viis. Mitte kuus, nagu Nesryn kirjeldas. Aga ta ei otsinud puuduvat kuninglikku v?sukest saalist, vaid kummardas pihast. Ta oli harjutanud seda liigutust ikka ja j?lle viimasel n?dalal merel, kui ilm muutus kuumemaks, ?hk kuivemaks ja p?ikesest k?psenuks. Teha seda toolil m?jus endiselt ebaloomulikuna, kuid Chaol kummardas madalale – kuni p?rnitses s?nakuulmatuid jalalabasid, plekituid pruune saapaid, jalgu, mida ta ei suutnud tunnetada, ei suutnud liigutada. Vasakult kostva riidesosina j?rgi teadis ta, et Nesryn astus tema k?rvale ja kummardas samuti s?gavalt. Nad p?sisid nii kolme hinget?mbe jooksul, mis Nesryni v?itel oli kohustuslik. Chaol kasutas kolme hinget?mmet enda rahustamiseks, et t?rjuda eemale koormavat m?tet sellest, mis neil m?lemal lasus. Kord oli ta olnud v??ramatu hoiaku s?ilitamises osav. Ta teenis Doriani isa aastaid, kuuletus k?skudele silmagi pilgutamata. Ja enne seda talus ta omaenda isa, kelle s?nad olid sama l?ikavad kui ta rusikad. T?eline, praegune Anielle’i isand. See isand Chaoli enda nime ees oli n??d k?ll pilkav. Pilkav ja valelik, ometi keeldus Dorian sellest loobumast ega kuulanud Chaoli proteste. Isand Chaol Westfall, Kuninga K?si. Ta vihkas seda. Rohkemgi kui rataste h??lt. Rohkemgi kui keha, mida ta enam puusadest altpoolt ei tunnetanud, keha, mille liikumatus ?llatas teda ikka veel. Ka k?ik need n?dalad hiljem. Ta oli Eimillegi Isand. Vandemurdjate Isand. Valetajate Isand. Ja kui Chaol t?stis rindkeret ja kohtus troonil istuva valgejuukselise mehe ?lespoole kaldu silmadega, kui valitseja parkunud pruun nahk kortsutas end v?ikeseks, salakavalaks muigeks... m?tles Chaol, kas kagaan teadis seda samuti. F2f Eks temas peitus vist kaks poolt, leidis Nesryn. See osa, mis oli n??d Adarlani kuningliku kaardiv?e kapten, mis sundis teda kuningale t?otama, et ta kavatses kanda hoolt tema k?rval ratastega toolis istuva mehe terveks ravimise eest – ja koguda armeed tema ees troonil istuva mehe k?est. See osa Nesrynist, mis hoidis tema pead k?rgel, ?lgu taga, k?si ?hvardamist v?ltivas kauguses uhkest m??gast ta puusal. Ja siis oli see teine osa. See osa, mis silmitses silmapiirile valguva jumalalinna torne, minarette ja kupleid, kui nad sinna seilasid, k?ige selle kohal seismas uhkelt Torre s?rav sammas – ja pidi seepeale pisaraid neelama. See osa, mis haistis suitsust paprikat ja ingveri k?redat v?ngust ning k??mnete kutsuvat magusat maiku niipea, kui ta sadamast v?lja j?udis ja teadis s?gaval oma kontides, et ta oli kodus. Et, jah, ta elas ja teenis Adarlani ning v?is surra selle riigi, seal endiselt asuva pere eest, kuid et see paik, kus hingas kord tema isa ja kus isegi tema Adarlanis s?ndinud ema tundis end m?nusamalt... See oli tema rahvas. Erinevates heledates ja tumedates pruunides toonides nahk. K?lluslikult neid l?ikivaid musti juukseid – tema juukseid. Silmad, mida esines nii ?lespidi viltusest laiadeni kui ka ?maratest kitsasteni ja seda eebenipuu, kastani ning isegi haruldastes p?hkelpruunides ja rohelistes toonides. Tema rahvas. Segu kuningriikidest ja aladest, jaa, aga... Siin ei sisistatud t?navatel solvanguid. Siin ei loopinud lapsed kividega. Siin ei tekitataks tema ?elastes tunnet, et nad olid teistsugused. Soovimatud. Ja see osa temast... Ehkki ta ?lad olid taga ja l?ug k?rgel, vabisesid p?lved t?esti selle peale, kes – mis – seisid tema ees. Nesryn ei s?andanud isale tunnistada, kuhu ja mida ta tegema l?ks. Ainult seda, et lahkus Adarlani kuninga antud ?lesannet t?itma ega naase m?nda aega. Isa poleks seda uskunud. Nesryn ise ei suutnud ka veel seda t?ielikult uskuda. Kagaan oli jutt, mida sosistati talve??del kollete ees, tema v?sukesed olid legendid, kellest r??giti siis, kui nad oma pagarikoja jaoks l?putuid leivap?tse s?tkusid. Need olid esivanemate voodi??rsed jutud, millega kas suigutati teda magusasse unne v?i hoiti teda kogu ?? kontideni tarretava hirmu k?es ?leval. Kagaan oli elav m??t. Sama palju jumal kui need kolmk?mmend kuus jumalust, kes valitsesid seda linna ja impeeriumi. Anticas oli nendele jumalustele samav?rra templeid, kui leidus p?hendusi erinevatele kagaanidele. Rohkemgi. Seda kutsuti jumalalinnaks nende t?ttu – ja ka selle elusa jumala p?rast, kes istus vandliluust troonil kuldse poodiumi peal. See oli t?esti puhas kuld, just nagu ta isa poolt sosistatud legendid v?itsid. Ja kagaani kuus last... Nesryn v?is neid k?iki tutvustamata nimetada. P?rast p?hjalikku uurimist??d, mida Chaol nende laeval tegi, polnud Nesrynil kahtlustki, et ka tema v?is neid nimetada. Aga see kohtumine ei pidanud niimoodi k?ima. Sama palju, kui tema oli ?petanud kunagisele kaptenile neil n?dalatel oma kodumaa kohta, juhendas ka mees teda ?ukonnaetiketi koha pealt. Chaol oli k?ll harva olnud nii otseselt sellesse segatud, jaa, aga kuningat teenides n?gi ta seda piisavalt pealt. M?ngu vaatleja, kellest pidi n??d sama p?him?ngija. Talumatult k?rgete panuste juures. Nad ootasid vaikides, et kagaan k?nelema hakkaks. Ta ?ritas paleed l?bides mitte suu ammuli vahtida. Ta polnud oma v?heste Antica k?lask?ikude jooksul neil aastatel sinna kordagi jalga t?stnud. Nagu ka tema isa v?i tolle isa v?i ?kski tema esivanematest. Jumalalinnas oli see k?ige p?ham tempel. Ja surmavaim lab?rintidest. Kagaan ei liigutanud end vandeltroonil. See oli uuem, laiem troon, valmistatud sadakond aastat tagasi – kui seitsmes kagaan vana istekoha minema viskas, sest mehe suur kogu ei mahtunud sinna ?ra. Ajaloo v?itel s?i ja j?i ta end surnuks, ent v?hemalt jagus tal oidu nimetada oma p?rijat enne, kui ta ?hel p?eval rinnust haaras ja surnuna k?lili vajus... Sellelsamal troonil. Praegune kagaan Urus polnud rohkem kui kuuek?mnene ja n?is palju paremas vormis. Ehkki tema tumedad juuksed olid ammu muutunud sama valgeks kui nikerdatud troon, ehkki armid t?kkisid tema kortsus nahka justkui meenutusena k?igile sellest, et tema v?itles selle trooni eest oma ema viimastel elup?evadel... Tema kitsad ja ?lespidi viltu oon?kssilmad olid kirkad kui taevat?hed. Teadlikud ja k?iken?gevad. Tema lumisel peal polnud mingit krooni. Jumalad ei pidanud surelike seas kuidagi oma jumalikku valitsemist t?histama. Tema taga laperdasid kuumas tuules lahtiste akende k?lge seotud valged siidiribad. Need saatsid kagaani ja tema pere m?tteid sinna, kus kadunukese hing – kes iganes see poleks ka olnud, kahtlemata muidugi keegi t?htis isik – oli n??d liitunud Igavese Sinitaeva ja Suikunud Maaga, mida kagaan ja k?ik tema esivanemad austasid endiselt kolmek?mne kuuest jumalusest koosneva panteoni asemel. Ja mida nende kodanikud v?isid vabalt kummardada. Nagu ka k?iki teisi jumalusi sellest v?ljaspool, kui nende alad olid piisavalt uued, et nende jumalusi veel sinna ei kaasatud. Selliseid pidi leiduma mitmeid, kuna nende ees istuv mees oli oma kolme valitsemisk?mnendi jooksul lisanud riigipiiridele peot?ie kuningriike ?le mere. ?ks kuningriik iga s?rmuse eest, mis kaunistas tema armidest m?rgistatud s?rmi, nende vahel v?lkus ka v??riskive. Luksusega kaetud s?dalane. Need k?ed libisesid vandeltroonilt, mis oli pandud kokku keskmaa rohutasandikel uitavatelt v?imsatelt elajatelt saetud kihvadest, ja laskusid tema r?ppe ning peitusid kuld??risega sinise siidi voltide taha. Tumesinine v?rv p?rines l??nes asuvatelt auravatelt, lopsakatelt maadelt. Balruhnist, kust p?rines algselt ka Nesryni enda rahvas enne seda, kui tema vanavanaisa ambitsioon ajendas teda tirima oma peret ?le m?gede ja rohumaade ja k?rbete kuivas p?hjas asuvasse jumalalinna. Faliqid olid ammu olnud kauplejad ja ei midagi v?ga erilist. Ainult lihtne, korralik kangas ja kodused v?rtsid. Tema onu kauples endiselt selliste asjadega ja oli n??d mitme tulusa investeeringu kaudu saanud m??dukalt j?ukaks meheks, kelle pere elas imekaunis kodus sellessamas linnas. Kahtlemata samm ?lespoole lihtsast pagarist – valikust, mille langetas tema isa siinselt rannikult lahkudes. „Seda ei juhtu iga p?ev, et uus kuningas saadab meie rannikule kellegi nii t?htsa,” poetas kagaan viimaks, kasutades nende keelt ja mitte halhat, mida r??giti l?unamandril. „Peaksin seda ilmselt austavaks pidama.” Tema aktsent k?las nii Nesryni isa moodi, kuid h??letoonis puudus soojus, huumor. See oli mees, kellele kuuletuti kogu ta elu ja kes v?itles oma krooni v?lja. Ja hukkas kaks sugulast, kes osutusid kehvadeks kaotajateks. Elluj??nud kolmest... ?ks l?ks pagulusse ja ?lej??nud kaks vandusid truudust oma vennale. Lastes Torre ravitsejatel muuta end viljatuks. Chaol langetas pea. „Au on minupoolne, suur kagaan.” Mitte majesteet – see k?is kuningate v?i kuningannade kohta. Polnud ?htki nimetust, mis oleks piisavalt k?rge v?i suursugune mehe jaoks nende ees. Ainult tiitel, mida kandis esimene tema esivanematest: suur kagaan. „Teiepoolne,” m?tiskles kagaan valjusti, need tumedad silmad libisesid n??d Nesrynile. „Ja kuidas on teie kaaslannaga?” Nesryn v?itles kiusatusega taas kummardada. Dorian Havilliard oli selle mehe vastand, taipas ta. Ent Aelin Galathynius... Nesryn m?tiskles, kas noorel kuningannal v?is olla rohkem ?hist kagaani kui Havilliardi kuningaga. V?i v?hemalt oleks, kui Aelin piisavalt kauaks ellu j??b. Kui ta j?uab ?ldse oma troonile. Nesryn surus m?tted alla, kui Chaol tema poole piilus. Mehe ?lad t?mbusid pingule. Mitte nende s?nade v?i seltskonna, vaid selle peale, et Nesryn teadis, et ainu?ksi Chaoli vajadus vaadata ?les, ilmuda selle v?geva s?dalaskuninga ette taolises toolis... T?nane p?ev tuleb tema jaoks raske. Nesryn kallutas pisut pead. „Mina olen Nesryn Faliq, Adarlani kuningliku kaardiv?e kapten. Sama, kes isand Westfall oli kord enne, kui kuningas Dorian m??ras ta selle suve hakul oma K?eks.” Ta tundis t?nu selle eest, et Riftholdis elatud aastad ?petasid teda mitte naeratama, k?ssi t?mbuma ja hirmu ilmutama – t?nulik, et ?ppis hoidma oma h??lt jaheda ja ?htlasena ka siis, kui p?lved vankusid. Nesryn j?tkas: „Minu suguv?sa p?rineb siit, suur kagaan. Anticale kuulub endiselt t?kk minu hingest.” Ta pani k?e s?damele ja mundri peened, punased ning kuldsed l?imed neis v?rvides, mille esindatav impeerium tekitas sageli tema peres tagaaetavate ja soovimatute tunde, kratsisid rakkus pihku. „Au olla teie palees on minu elu suurim.” Vahest koguni t?si. Kui ta oleks leidnud aega k?lastada oma suguv?sa vaikses, aedadega t?idetud Runni kvartalis, mis olid peamiselt koduks kauplejatele ja vahendajatele nagu tema onu, arvaks nemad seda kindlasti. Kagaan vaid muigas ?ige pisut. „Siis lubage mind tervitada teie t?elises kodus, kapten.” Nesryn pigem tajus, kui n?gi Chaoli ?rritusev?relust. Ta polnud p?ris kindel, mis selle p?hjustas: Nesryni kodumaa vaidlustamine v?i ametlik tiitel, mis n??d naisele edasi kandus. Ent Nesryn kummardas taas t?nut?heks. Kagaan lausus Chaolile: „Eeldatavasti olete siin selleks, et keelitada mind liituma selle teie s?jaga.” Chaol vastas v?heke j?rsult: „Oleme siin, sest seda palus mu kuningas.” Uhkusenoot selle s?na juures. „Et algatada seda, mis meie lootuse j?rgi v?iks osutuda uueks, k?lluslikuks kaubanduse ja rahu ajastuks.” ?ks kagaani v?sukestest – noor naine, kelle juuksed olid kui voogav ?? ja silmad kui tume leek – vahetas m?ru pilgu temast vasakul oleva vennaga, temast vahest kolm aastat vanema mehega. Niisiis Hasar ja Sartaq. Vastavalt kolmandana ja teisena s?ndinu. Kumbki kandis sarnaseid lohvakaid p?kse ja tikitud tuunikaid ning p?lvedeni kerkivaid peeneid nahksaapaid. Hasar polnud mingi kaunitar, aga need silmad... Leek, mis neis tantsiskles, kui ta vanema venna poole kiikas, tegi selle tasa. Ja Sartaq – v?ejuht, kes k?sutas isa rukiv?elasi. Rukiine. See siinse rahva p?hjamaine ?huv?gi elas ammu k?rguvates Tavani m?gedes koos oma rukkidega: hiiglaslike lindudega, kes olid kotkakujulised ja piisavalt suured, et viia minema kariloomi ja hobuseid. Ehkki neil polnud Raudhamba n?idade lohemadude kopsakust ja h?vitavat kaalu, olid nad nobedad ja n?tked ning kavalad kui rebased. T?iuslikud ratsud legendaarsetele vibuk?ttidele, kes nendega lahingusse lendasid. Sartaqi n?gu oli t?sine, laiad ?lad taha l?katud. Mees, kes vahest tundis end peentes riietes sama ebamugavalt kui Chaol. Nesryn m?tiskles, kas mehe rukk Kadara istus parajasti ?hel palee kolmek?mne kuuest minaretist, silmitses hirmust k?ssitavaid teenreid ja valvureid ning ootas k?rsitult isanda tagasitulekut. Et Sartaq oli siin... J?relikult nad siis teadsid. Ammu enne. Et tema ja Chaol on teel. Sartaqi ja Hasari vahel k?iv teadlik pilk ?tles Nesrynile piisavalt: nad v?hemalt arutasid selle visiidi v?imalikkuse ?le. Sartaqi pilk libises ?elt Nesrynile. Too loovutas ?he silmapilgutuse. Mehe pruun nahk n?is teistest tumedam – v?ib-olla kogu selle taevalaotuses ja p?ikesevalguse k?es veedetud aja t?ttu –, silmad puhas eebenipuu. P?hjatud ja loetamatud. Mustad juuksed lebasid lahtiselt, ainult ?ks v?ike palmik kaardus ?le k?rva. ?lej??nud juuksed langesid napilt ?le lihaselise rinna ja k?ikusid pisut, kui Nesryn oleks v?inud vanduda, et ta kummardas talle pilkavalt. Oli see ?ks rapitud, alandatud paarike, kelle Adarlan saatis. Endine vigastatud kapten ja lihtsureliku verd praegune kapten. V?ib-olla olid kagaani esimesed s?nad au kohta varjatud viide sellele, et ta pidas seda solvanguks. Nesryn tiris t?helepanu printsilt eemale, ehkki tundis, kuidas Sartaqi vahe pilk j?i p?sima justkui tontlik puude. „Oleme tulnud kingitustega Tema Majesteedilt, Adarlani kuningalt,” teatas Chaol parajasti ja k??nas end toolil, et viibata nende taga seisvaid teenreid l?hemale astuma. Kuninganna Georgina ja tema ?ukond olid peaaegu et r??stanud kuninglikke varakirste enne, kui nad sel kevadel m?gim?isasse pagesid. Ja endine kuningas smugeldas suurema osa allesj??nust neil viimastel kuudel minema. Ent enne siia seilamist k?is Dorian arvukates varakambrites lossi all. Nesryn kuulis k?rvus ikka veel tema kaikuvaid needusi. R?vedamaid kui neid, mida oli iial kuulnud teda ?tlemas, kui Dorian ei leidnud sealt eest suurt muud kui kuldm?nte. Nagu alati, oli Aelinil plaan. Nesryn seisis uue kuninga k?rval, kui Aelin keeras lahti kambris olnud kahe kirstu kaaned. Sees s?tendanud juveelid v??risid ehtima kuningannat – palgam?rvarite kuningannat. Mul on praeguseks piisavalt vara, ?tles Aelin vaid Dorianile, kui too alustas protestimist. Mine ja anna kagaanile natuke Adarlani parimat. M??dunud n?dalatel hakkas Nesryn m?tisklema, kas Aelinil polnud ?kki heameel vabaneda sellest, mida ta oma vererahaga ostis. Tundus, et Adarlani v??riskivid ei pidanudki Terraseni reisima. Ja n??d, kui teenrid asetasid ette neli v?iksemat kirstu – algsed kaks olid Aelini soovitusel jaotatud neljaks, et m?juks rohkemana. Ja kui nad kaaned lahti keerasid, tr?gis endiselt vaikiv ?ukond vaatama. Neid l?bistas ?min, n?hes l?ikivaid juveele ja kulda ja h?bedat. „Kink,” kuulutas Chaol, kui kagaan ise kummardus samuti ettepoole aardeid uurima. „Adarlani kuningalt Dorian Havilliardilt ja Terraseni kuningannalt Aelin Galathyniuselt.” Teise nime peale n?hvasid printsess Hasari silmad Chaolile. Prints Sartaq vaid kiikas isa poole. Vanim poeg Arghun kortsutas v??riskivide peale kulmu. Arghun – see poliitik nende seas, keda armastasid siinse mandri kauplejad ja v?imu ?le otsustajad. Pikk ja sale mees, ?petlane, kes ei kaubelnud m?ntide ning luksuse, vaid teadmistega. Nuhkide prints, nagu nad Arghuni kutsusid. Tema kaks venda said parimateks s?dalateks, Arghun ihus aga samal ajal m?istust ja vaatas n??d isa kolmek?mne kuue vesiiri j?rele. Nii et kortsutada sedamoodi kulmu varanduse peale... Teemantidega ja rubiinidega kaelakeed. Kullast ja smaragdidest k?ev?rud. Safiiridest ja amet?stidest k?rvar?ngad – pigem lausa l?htrikesed. Oivaliselt valmistatud s?rmused, millest m?nda kroonisid p??sumunasuurused juveelid. Ehiskammid ja s?led ja prossid. Verega v?idetud, verega ostetud. Noorim kohale kogunenud kuninglikest lastest kummardus k?ige l?hemale. Peene kondiga n?gus naine – Duva. Paks h?bes?rmus peaaegu riivatu suurusega safiiriga kaunistas saledat k?tt, mis surus ?rnalt m?rgatavalt paisunud k?hule. V?ib-olla kuus kuud, kuigi voogavad riided – ta eelistas purpurit ning roosiv?rve – ja ?bluke kehaehitus v?isid seda moonutada. Kindlasti tema esimene laps sobitatud abielust printsiga, kes p?rines kaugelt idast. ?le mere asuvast riigist ehk Doranelle’i l?unanaabrist, mis m?rkas haldjakuninganna urinat ja soovis endale teisel pool ookeani oleva l?unaimpeeriumi kaitset tagada. Nesryn m?tiskles koos teistega, et vahest oli see esimene katse, millega kaganaat kavatses suurel m??ral oma niigi m?rkimisv??rset ala laiendada. Nesryn ei lubanud endal liiga kaua silmitseda elu, mis kasvas selle v??riskividega ehitud k?e all. Sest kui m?ni Duva ?dedest v?i vendadest oleks kroonitud kagaaniks, oli uue valitseja esimene ?lesanne – p?rast endale sobivate v?sukeste hankimist – h?vitada k?ik ?lej??nud n?udlused troonile. Alustades lihaste ?dede v?i vendade v?sukestega, kui need kavatsesid kinnitada oma ?igust valitseda. Ta imestas, kui kaua Duva suudab seda taluda. Kas ta oli hakanud armastama ?sas kasvavat last v?i jagus temas piisavalt tarkust, et sellist tunnet mitte lubada. Kas lapse isa kavatses teha k?ike, mida vajadusel teha selleks, et last ohutusse kohta toimetada. Viimaks n?jatus kagaan taas troonile. Tema lapsed ajasid end uuesti sirgu, Duva k?si langes tagasi k?ljele. „Need ehted on valmistanud parimad Adarlani k?sit??lised,” selgitas Chaol. Kagaan m?ngis tsitriins?rmusega oma k?el. „Kui need p?rinevad Aelin Galathyniuse varakambrist, siis pole mul selles kahtlustki.” Vaikusetakt Nesryni ja Chaoli vahel. Nad teadsid – eeldasid –, et kagaanil oli nuhke igal maal, igal merel. Et Aelini minevikust oleks v?ib-olla tsipa raske m??da p??seda. „Sest te pole ju ainult Adarlani K?si,” j?tkas kagaan, „vaid ka Terraseni saadik, eks ole?” „Nii see on,” lausus Chaol pelgalt. Kagaan t?usis vaid k?ige v?iksemat kehakangust ilmutades ja lapsed astusid kohe k?rvale, et teha talle teed kuldselt poodiumilt maha astumiseks. K?ige pikem neist – v?imas ja vahest kontrollimatum kui Sartaq oma vaikse intensiivsusega – silmitses rahvast justkui sisemisi ohtusid hinnates. Kashin. Neljandana s?ndinu. Kui Sartaq valitses rukke p?hja- ja kesktaevas, siis Kashin juhtis maav?ge. Peamiselt jalav?elasi ja aadlisoost ratsanikke. Arghuni k?sutada olid vesiirid ja Hasari ees kummardasid armaadad – nii r??kis kuulujutt. Ent Kashini juures peitus siiski midagi v?hem lihvitut, tema tumedad juuksed olid laia n?o eest kuklasse p?imitud. N?gus, jaa – ent elu s?durite keskel oleks justkui teda puudutanud ja mitte tingimata halvas m?ttes. Kagaan laskus poodiumilt alla, koobaltr?? ??red p?randal sosistamas. Ja iga sammuga ?le rohelise marmori taipas Nesryn, et see mees ei valitsenud t?esti kord ainult rukke taevas, vaid ka ratsa-aadlikke ja lisaks m?jutas armaadasid nendega liituma. Ja siis l?ksid Urus ning tema vanem vend k?ttpidi kokku lihase ema palvel, kui too h??bus surivoodil haigusesse, mida ei suutnud ravida isegi Torre. Poeg, kes liivalt minema k?ndis, pidi saama kagaaniks. Eelmisel kagaanil oli kalduvus vaatem?ngudeks. Ja selle l?pliku v?itluse jaoks oma kahe valitud v?sukese vahel seadis ta nad suurde amfiteatrisse otse linnas?dames. Uksed avati k?igile, kes suutsid k??nte abiga sisse pressida, et endale istekohta leida. Rahvas istus v?lvkaartel ja treppidel, tuhanded litsusid end t?navatele, mis voogasid valgetest kividest hoone poole. Rukid ja nende ratsanikud k??lusid ?lemist korrust kroonivatel sammastel ja rukiine tiirutas ka taevas. Kaks v?imalikku p?rijat v?itlesid kuus tundi. Mitte ainult ?ksteise vastu, vaid ka nende jubedustega, mida nende ema proovilepanekuks lahti lasi: suured kaslased kargasid v?lja liivase p?randa alla peidetud puuridest, tunnelite sissep??sude h?marustest tormasid nende poole raudogadega kaarikud, peal odaviskajad, et neid alla ajada. Nesryni isa viibis t?navatel hulluva rahvahulga seas ja kuulas teateid, mida sammastel k?lkujad alla h?ikusid. L?plik hoop ei tulnud j?hkruse v?i vihkamise kaudu. Praeguse kagaani vanem vend Orda sai t?nu ?hele kaarikus?itjale oda k?lje sisse. P?rast kuut tundi verist lahingut ja elluj??mist j?ttis see hoop ta pikali maha. Ja Urus pani m??ga k?rvale. Areenile laskus t?ielik vaikus. Vaikus, kui Urus sirutas verise k?e langenud venna poole, et teda ?les aidata. Orda heitis peidetud pistoda Uruse s?dame poole. See l?ks viie sentimeetriga m??da. Ja Urus rebis pistoda r??kides v?lja ja suskas kohe venna sisse tagasi. Urus ei l??nud m??da nii, nagu oli seda teinud vend. Nesryn m?tiskles, kas kagaani rinda rikkus endiselt arm, kui mees sammus n??d tema, Chaoli ja v?ljapandud ehete poole. Kas see ammu surnud kagaan nuttis privaatselt oma langenud poja ?le, kelle tappis see, kes pidi m?ne p?eva p?rast tema krooni ?le v?tma. V?i polnud ta ?ldse lubanud endal kunagi oma lapsi armastada, teades, mis pidi neid ees ootama. Urus, l?unamandri kagaan, peatus Nesryni ja Chaoli ees. Ta k?rgus Nesryni kohal tubli k?mmekonna sentimeetri k?rgusel, ?lad endiselt laiad ja selg veel sirge. Ta kummardus vanuse t?ttu vaid ?ige kerge pingutusega, et noppida ?hest kirstust teemantide ja safiiridega kaelakeed. See s?tendas elava j?ena tema armidest t?kitud, v??riskividega kaunistatud k?es. „Mu vanim, Arghun,” s?nas kagaan ning n?ksatas l?uaga kitsan?olise printsi poole, kes k?iki j?lgis, „teavitas mind hiljuti m?ningasest informatsioonist kuninganna Aelin Ashryver Galathyniuse kohta.” Nesryn ootas hoopi. Chaol vaid vastas Uruse pilgule. Ent kagaani tumedad silmad – Sartaqi silmad, taipas ta – tantsisklesid, kui ta Chaolile ?tles: „?heksateistaastaselt kuningannaks saanu muudaks paljud ebalevaks. Dorian Havilliardi on v?hemalt koolitatud s?nnist peale oma krooni v?tma, ?ukonda ja kuningriiki kontrollima. Ent Aelin Galathynius...” Kagaan viskas kaelakee kirstu tagasi. Selle k?lksatus oli sama vali kui terase l??k kivile. „Eks m?ned vist ?tleks, et k?mme aastat v?lja?petatud palgam?rvarina on ka kogemus.” Taas v?relesid m?minad l?bi troonisaali. Hasari tuliselt kirkad silmad peaaegu kumasid. Sartaqi ilme ei muutunud ?ldse. Vahest oskus, mis oli ?pitud vanimalt vennalt – tolle nuhid pidid olema t?esti osavad, kui nad Aelini minevikust miskit teada said. Kuigi Arghun ise n?is ennastt?is muiet vaid raskustega n?olt eemal hoidvat. „Meid v?ib ju lahutada Kitsas meri,” poetas kagaan Chaolile, kelle n?ojooned ei nihkunud sugugi, „ent isegi meie oleme kuulnud Celaena Sardothienist. Toote mulle ehteid, kahtlemata tema enda kollektsioonist. Kuid need on ehted mulle, samas kui mu t?tar Duva,” – pilk kena, raseda t?tre poole, kes seisis kohe Hasari k?rval – „pole saanud veel mingitki pulmakinki ei teie uuelt kuningalt ega naasnud kuningannalt. Ometi saatsid k?ik teised valitsejad oma kingid juba peaaegu pool aastat tagasi.” Nesryn varjas v?patust. T?helepanematus, mida v?is selgitada nii paljude t?dedega, kuid mitte sellistega, mida nad oleks s?andanud v?lja ?elda. Seal k?ll mitte. Chaol ei pakkunud neist samuti ?htki ja p?sis vagusi. „Aga,” j?tkas kagaan, „hoolimata nendest ehetest, mille olete n??d mulle justkui viljakottidena jalge heitnud, kuulaksin pigem siiski t?tt. Eriti p?rast seda, kui Aelin Galathynius purustas teie enda klaaslossi, m?rvas teie eelmise kuninga ja v?ttis ?le teie pealinna.” „Kui prints Arghunil on taolist informatsiooni,” s?nas Chaol viimaks v??ramatu jahedusega, „ei pea te seda ehk kuulma minu k?est.” Nesryn surus alla tahtmise trotslikkuse ja h??letooni peale k?ssi t?mbuda… „Ehk mitte,” lausus kagaan samal ajal, kui Arghuni silmad ?ige pisut ahenesid. „Aga ma m?tlen, et teie tahaksite minult k?ll m?ningast t?tt.” Chaol ei k?sinud seda. Ei ilmutanud kaugeltki muud huvi peale selle, et ?tles: „Ah nii?” Kashin kangestus. Niisiis oma isa raevukaim kaitsja. Arghun vahetas vaid ?he vesiiriga pilke ja muigas Chaoli poole nagu r?ndevalmis r?stik. „Kohe ?tlen, miks te minu arust siia tulite, isand Westfall, Kuninga K?si.” Ainult k?rgel troonisaali kupli kohal tiirutavad kajakad julgesid h??lt teha. Kagaan sulges ?ksteise j?rel kirstude kaaned. „Arvan, et tulite mind veenma teie s?jaga liituma. Adarlan on l?hestatud, Terrasen on laostunud ja sellel on kahtlemata teatud raskusi, et keelitada oma allesj??nud isandaid v?itlema l?biproovimata kuninganna eest, kes veetis k?mme aastat Riftholdis m?nuledes ja vererahaga neid ehteid ostes. Teie liitlaste loetelu on l?hike ja habras. Hertsog Perringtoni v?ed on k?ike muud kui seda. ?lej??nud kuningriigid teie mandril on purustatud ja Perringtoni armeede t?ttu teie p?hjamaistelt aladelt eraldatud. Niisiis tormasite siia nii kiiresti, kui kaheksa ilmakaare tuuled teid suutsid kanda. Et anuda mind saatma oma armeesid teie rannikule. Et veenda mind valama meie verd ettekaotatud v?itluse eest.” „M?ned peaks seda ?ilsaks v?itluseks,” vaidles Chaol vastu. „Ma pole veel l?petanud,” n?hvas kagaan k?tt t?stes. Chaol l?ks turri, ent ei seganud enam vahele. Nesryni s?da peksles. „M?ned v?idaks,” lausus kagaan selle t?stetud k?ega vesiiride Arghuni ja Hasari poole viibates, „et me peaks sellest eemal p?sima. V?i veel parem – liituma v?ega, kes v?idab kindlasti, kellega kauplemine on meie jaoks nende k?mne aasta jooksul tulus olnud.” K?eviibe m?nede teiste meeste ja naiste poole kuldsetes vesiiri?rpides. Sartaqi ja Kashini ja Duva poole. „Teised ?tleks, et riskides liituda hertsog Perringtoniga v?iksime vaid ?hel p?eval seista vastamisi tema armeedega meie sadamates. Et purustatud Eyllwe ja Fenharrow’ kuningriigid v?iks uue v?imu all muutuda taas j?ukaks ja t?ita meie varakirste tubli kaubandusega. Mul pole kahtlustki, et lubate mulle, et see oleks nii. Te pakute mulle eksklusiivseid kaubandusleppeid, t?en?oliselt teie enda kahjuks. Aga te olete meeleheitel ja teil pole midagi, mida mul juba pole. Mida ma ei saaks ise v?tta, kui ma seda soovin.” Chaol hoidis t?nuv??rsel kombel suu kinni, ehkki tema pruunid silmad s?risesid vaikse ?hvarduse peale. Kagaan piilus neljandasse, viimasesse kirstu. V??riskividega ehiskammid ja harjad, peened parf??mipudelid, mille valmistasid Adarlani parimad klaasipuhujad. Need, kes ehitasid lossi, mille Aelin purustas. „Niisiis tulite keelitama mind teie v?itlusega liituma. Ja ma kaalun seda sel ajal, kui te siin viibite. Kuna tulite kahtlemata ka ?hel teisel p?hjusel.” Armistunud, ehetega kaetud k?si viipas tooli poole. Chaoli p?evitunud p?ski v?rvis ?hetus, kuid ta ei v?patanud, ei t?mbunud k?ssi. Nesryn sundis end tema eeskuju j?rgima. „Arghun teatas mulle, et teie vigastused on v?rsked. Need tekkisid siis, kui klaasloss l?hkes. N?ib, et Terraseni kuninganna polnud liitlaste kaitsmisel kuigi hoolikas.” Chaoli l?uas v?reles lihas, kui k?ik, printsist teenrini, tema jalgu vahtisid. „Kuna teie suhted Doranelle’iga on n??d taas t?nu Aelin Galathyniusele pingelised, eeldan ma, et ainsaks teile veel lahti olev tee paranemise juurde on siin. Torre Cesmes.” Kagaan kehitas ?lgu, ainus kord, kui ta paljastas aukartmatu noore s?dalase, kes ta kunagi oli olnud. „Mu armastatud abikaasa oleks s?gavalt n?rdinud, kui ma keelaks ?hele vigastatud mehele paranemisv?imalust” – keisrinnat polnud selles saalis kusagil n?ha, taipas Nesryn ehmatusega – „nii et muidugi annan ma teile loa siseneda Torresse. Kas ka selle ravitsejad n?ustuvad teie kallal t??tama, on juba nende teha. Isegi mina ei valitse Torre tahet.” Torre – Torn. See domineeris Antica l?unapoolse ??re kohal, k?rgeima k?nka otsas, kus see vaatas rohelise mere poole langeval n?lval laiuvat linna. Valitsemispaik kuulsatele ravitsejatele ja p?hendus Silbale, neid ?nnistavale ravitseja-jumalannale. Nende kolmek?mne kuue jumaluse seas, keda impeerium sajandite jooksul l?hedalt ja kaugelt p?rit usunditest siin jumalalinnas enda sekka tervitas, j?i Silba v?im v?ljapoole kahtlust. Chaol m?jus nii, nagu oleks tulist s?tt neelamas, kuid suutis halastaval kombel pea langetada. „T?nan teid teie helduse eest, suur kagaan.” „T?na ?htul puhake. Teavitan neid sellest, et olete valmis homme hommikul. Kuna te ei saa nende juurde minna, saadetakse ?ks neist teie juurde. Kui nad n?ustuvad.” Chaoli s?rmed nihkusid r?pes, kuid ta ei k?gardanud neid. Nesryn hoidis endiselt hinge kinni. „Olen nende k?sutuses,” pomises Chaol pingutatult. Kagaan sulges viimase ehetekirstu kaane. „V?ite oma kingitused endale j?tta, Kuninga K?si, Aelin Galathyniuse saadik. Minul pole nende jaoks tarvet ega huvi.” Chaoli pea n?ksatas ?les, justkui oleks midagi kagaani toonis teda l?ksu p??dnud. „Miks?” Nesryn suutis vaevu k?ssit?mbumist varjata. See n?ue oli enamat, kui keegi s?andas iial sellele mehele esitada, arvestades ?llatunud viha kagaani silmis ja pilke, mida vahetati tema laste vahel. Ent Nesryn m?rkas kagaani silmis ka midagi muud. V?simust. Midagi ?list libises tema k?htu, kui ta m?rkas valgeid lippe, mis voogasid k?igist akendest ?le kogu linna. Kui ta silmitses kuut p?rijat ja loendas neid uuesti. Mitte kuut. Viit. Seal oli ainult viis. Surmalipud kuninglikus majapidamises. ?le kogu linna. See polnud leinav rahvas. Mitte nii, nagu nad oleks Adarlanis, kus riietuti ?leni musta ja mossitati veel kuude kaupa. Isegi kagaani kuningliku pere keskel v?ttis elu end taas k?tte ja l?ks edasi, surnuid ei topitud kivist katakombidesse v?i kirstudesse, nad m?hiti valgesse ja asetati lahtise taeva alla eraldatud, p?has laotuses kaugetes steppides. Nesryn heitis taas pilgu viie p?rija rivile, luges nad ?le. Kohal olid vanimad viis. Ja just siis, kui ta taipas, et seal polnud Tumeluni, noorimat – vaevu seitsmeteistk?mneaastast –, ?tles kagaan Chaolile: „Teie nuhid on t?esti kasutud, kui te polegi veel kuulnud.” Seej?rel sammus ta trooni poole ja lasi ette astuda Sartaqil. Vanuselt teise printsi p?hjatuid silmi looritas kurbus. Sartaq noogutas Nesrynile h??letult. Jah. Jah, tema kahtlused olid ?iged… Ruumi t?itis Sartaqi soliidne, meeldiv h??l. „Meie armastatud ?de Tumelun suri ootamatult kolm n?dalat tagasi.” Oh, jumalad k?ll. Nii paljud s?nad ja rituaalid olid vahele j?etud. Ainu?ksi siiatulek, et n?uda nende abi s?jas oli j?me, kohatu... Chaol lausus tiine vaikuse sisse, vastates esmalt iga pingul n?oga printsi ja printsessi, seej?rel l?puks ka kurnatud silmadega kagaani enda pilgule: „Minu s?gavaim kaastunne teile.” Nesryn k?histas: „Kandku p?hjatuul ta ?ilsamatele tasandikele.” Ainult Sartaq vaevus t?nut?heks noogutama, ?lej??nud olid n??d muutunud k?lmaks ja kangeks. Nesryn heitis Chaolile h??letu hoiatuspilgu, et too surma kohta ei k?siks. Chaol luges ilmet tema n?ol ja noogutas. Kagaan kratsis ?ht plekki oma vandlitroonil. Vaikus oli sama raske kui need mantlid, mida ratsa-aadel kandis endiselt kaitseks steppide kibeda p?hjatuule ja armutute puust sadulate vastu. „Oleme kolm n?dalat merel loksunud,” ?ritas Chaol pakkuda, tema h??l oli n??d leebem. Kagaan ei n?inud m?istmist ilmutavat. „See selgitaks ka, miks te olete nii teadmatud teistest uudistest ja sellest, miks need k?lmad v??riskivid v?iks olla kasulikumad teie jaoks.” Kagaani huuled k?verdusid r??mutus muiges. „Arghuni allikad t?id t?na hommikul teate ?hest laevast. Teie kuninglikud varakirstud Riftholdis ei ole enam k?ttesaadavad. Hertsog Perrington ja tema lendavate jubeduste parv vallutas Riftholdi.” Tukslev ja ??nes vaikus p?hkis l?bi Nesryni. Ta polnud kindel, kas Chaol hingas. „Meil pole teateid kuningas Doriani asukoha kohta, kuid ta loovutas Riftholdi neile. P?genes ?he, kui kuulujutte uskuda. Linn on langenud. K?ik Riftholdist l?una pool kuulub n??d Perringtonile ja tema n?idadele.” Nesryn n?gi esmalt oma n?bude n?gusid. Siis oma ?e n?gu. Siis isa. N?gi nende k??ki, nende pagarikoda. Pirnikooke, mis jahtusid pikal puust laual. Dorian j?ttis nad maha. J?ttis nad k?ik maha, et... teha mida? Otsida abi? J??da ellu? P?geneda Aelini juurde? Kas kuninglik kaardiv?gi j?i maha v?itlema? Kas keegi v?itles selleks, et p??sta s??tuid selles linnas? Tema k?ed vabisesid. Ta ei hoolinud sellest. Ei hoolinud sellest, kas see rikkusesse riietatud seltskond irvitas v?i mitte. Tema ?elapsed, suurim r??m tema elus... Chaol p?rnitses tema poole. Mehe n?ol polnud midagi. Ei muserdatust ega ?okki. See veripunane ja kuldne munder muutus l?mmatavaks. K?gistavaks. N?iad ja lohemaod. Tema linnas. Oma raudsete hammaste ja k??nistega. K?ristamas ja veristamas ja piinamas. Tema perekonda – tema perekonda… „Isa.” Sartaq astus taas ette. Need oon?kssilmad libisesid vaheldumisi Nesrynilt kagaanile. „Meie k?laliste jaoks on see olnud pikk reis. Poliitikat k?rvale j?ttes,” ?tles ta halvakspanevat pilku Arghuni poole heites, keda n?is l?bustavat – l?bustavat see uudis, mille ta oli toonud, mis oli pannud rohelise marmorp?randa Nesryni saabaste all kobrutama – „oleme siiski k?lalislahke rahvas. Las nad puhkavad paar tundi. Ja siis liituvad meiega ?htus??gil.” Sartaqi k?rvale astus Hasar, kes kortsutas samal ajal Arghuni poole kulmu. Vahest mitte selleks, et teda venna kombel noomida. Ehk lihtsalt selle eest, et Arghun ei olnud esmalt talle seda uudist r??kinud. „Et ?kski k?laline ei k?iks meie kodus avastamas, et selle mugavustes on midagi puudu.” Ehkki tervituss?nad, oli Hasari toon k?ike muud kui seda. Nende isa heitis neile h?mmeldunud pilgu. „T?epoolest.” Urus viipas k?ega kaugemate sammaste juures olevate teenrite poole. „Saatke nad nende tubadesse. Ja edastage Torresse s?num, et nad l?kitaks oma parima – Hafiza, kui ta soostub sealt tornist alla tulema.” Nesryn vaevu kuulis ?lej??nut. Kui linn oli n?idade k?es, siis valgid, kes sel suvel sinna varem pesa tegid... Polnud kedagi, kes nendega v?itleks. Polnud kedagi, kes tema peret varjaks. Kui nad ?ldse elus olid. Ta ei suutnud hingata. Ei suutnud m?elda. Ta poleks pidanud lahkuma. Poleks pidanud seda ametikohta vastu v?tma. Nad v?isid olla surnud v?i piinades. Surnud. Surnud. Ta ei m?rganud teenijannat, kes tuli Chaoli tooli l?kkama. M?rkas vaevu k?tt, mille Chaol v?lja sirutas, et p?imida tema omasse. Lahkudes Nesryn isegi ei kummardanud kagaanile. Ta n?gi muudkui nende n?gusid. Lapsed. Tema ?e naeratavad, ?mara k?huga lapsed. Ta poleks pidanud tulema. F3f Nesryn oli ?okis. Chaol ei saanud tema juurde minna, ei saanud teda kaissu haarata ega enda l?hedal hoida. Mitte n??d, kui Nesryn k?ndis h??letu ja h?ljuvana nagu mardus otse magamistuppa uhkes tubade kompleksis, mis neile palee esimesel korrusel m??rati, ja sulges ukse enda j?rel. Justkui oleks ta unustanud, et maailmas leidus veel keegi. Chaol ei s??distanud teda. Ta lasi teenijannal, peene kondiga naisel, kelle kastanpruunid juuksed laskusid raskete kiharatena kitsa pihani, l?kata oma tooli teise magamistuppa. Kompleksi aknad avanesid aiale, kus kasvasid viljapuud ja mulisesid purskkaevud. ?lemise korruse r?dule kinnitatud potitaimedest laskusid alla roosade ja purpursete ?ite kaskaadid. Need pakkusid elavaid kardinaid tema k?rguvate magamistoa akende – uste ette, taipas ta. Teenijanna pobises midagi vanni valmispanekust, ta valdas v?rreldes kagaani ja tema lastega Chaoli keelt kohmakamalt. Mitte, et Chaolil oleks olnud erilist ?igust selle ?le otsustada: temagi polnud kuigi sorav ?heski teises keeles omaenda mandril. Naine lipsas nikerdatud puusirmi taha, mis kahtlemata viis Chaoli vannituppa. Mees piilus endiselt avatud magamistoa ukseavast Nesryni magamistoa suletud uksi. Nad poleks pidanud lahkuma. Chaol poleks saanud midagi teha, aga... Ta teadis, mida mitteteadmine v?is Nesryniga teha. Mida see tegi juba tema endaga. Dorian ei surnud, kinnitas ta endale. Ta p??ses. P?genes. Kui ta oleks Perringtonil peos – Erawanil peos –, oleks nad seda teadnud. Prints Arghun oleks teadnud. Tema linna vallutasid n?iad. Ta m?tiskles, kas r?nnakut juhtis Manon Mustnokk. Chaol ?ritas tulutult meenutada, mis seisus olid v?lad nende vahel. Aelin s??stis Manoni elu Temise templi juures, kuid Manon andis neile ?lit?htsat infot selle kohta, et Dorian oli valgi v?imuses. Kas nad olid sellega tasa? V?i ebalevad liitlased? Asjatu oli loota, et Manon p??rduks Morathi vastu. Ometi saatis ta h??letu palve mis iganes jumaluse poole, kes v?is kuulata, et too kaitseks Doriani ja juhiks tema kuninga s?bralikematesse sadamatesse. Dorian pidi hakkama saama. Ta oli liiga tark, liiga andekas selleks, et mitte saada. Polnud ?htki teist alternatiivi – mitte ?htki –, millega Chaol oleks n?ustunud. Dorian elab ja viibib v?ljaspool ohtu. V?i siis teel v?ljapoole ohtu. Ja kui Chaol leiab sobiva hetke, kavatses ta vanimast printsist infot v?lja pigistada. Lein v?i mitte. K?ik, mida Arghun teaks, oleks teada ka Chaolile. Ja siis plaanis ta paluda sellel teenijaplikal kammida l?bi iga kaubalaeva, et leida infot r?nnaku kohta. Ei ?htki s?na – polnud ?htki s?na Aelini kohta. Kus ta n??d on, millega ta tegeleb. Aelin, kes v?is v?ga h?sti olla ka see, kelle t?ttu l?ks liit Chaolile kaduma. Ta kiristas hambaid ja tegi seda veel endiselt siis, kui kompleksi uksed avanesid ning ?ks pikk, laia?lgne mees jalutas sisse nii, nagu oleks koht talle kuulunud. Eks ta vist kuuluski. Prints Kashin oli ?ksi ja relvastamata, kuigi liikus kergelt nagu see, kes uskus kindlameelselt oma keha vankumatusse j?udu. Eks vist Chaol oli ise ka niimoodi Riftholdi palees kord ringi k?inud. Chaol langetas tervituseks pea. Prints sulges v?lisukse ja uuris teda. See oli s?dalase hinnang, varjamatu ja p?hjalik. Kui tema pruunid silmad viimaks Chaoli omadega kohtusid, ?tles prints adarlani keeles: „Teie vigastused pole siin kandis haruldased. Olen kohanud palju selliseid – eriti ratsah?imude seas. Minu suguv?sa rahva seas.” Chaolil polnud erilist tahtmist oma vigastuste ?le printsi ega kellegi teisega arutleda. Niisiis ta vaid noogutas. „Kindlasti olete.” Kashin kallutas pea viltu ja silmitses taas Chaoli, mehe tume pats libises ?le lihaselise ?la. Luges v?ib-olla v?lja Chaoli soovi mitte hakata liikuma m??da seda konkreetset rada. „Mu isa t?epoolest soovib, et te m?lemad meiega ?htus??gil liituks. Veelgi enam, et te liituks meiega igal ??l p?rast seda, kuni olete siin. Ja istuks k?rgema laua ??res.” See polnud veider palve, mida ?hele k?lastavale k?rgele ametnikule esitada. Kindlasti oli au istuda kagaani enda lauas, kuid saata oma poeg seda ?tlema... Chaol kaalus hoolikalt j?rgmisi s?nu ja valis siis lihtsalt k?ige ilmselgema: „Miks?” Kahtlemata soovis pere ju p?sida ?ksteise l?hedal, olles kaotanud oma noorima liikme. Kutsuda enda juurde v??raid… Printsi l?ug t?mbus pingule. Polnud selline mees, kes erinevalt kolmest vanimast ?est-vennast oleks harjunud emotsioone looritama. „Arghun teatab, et meie palee on kaitstud hertsog Perringtoni v?gede nuhkide eest, et tema esindajaid pole veel saabunud. Minul pole seda usku. Ja Sartaq…” Prints sai endal s?nasabast kinni, justkui poleks tahtnud segada asjasse oma venda – v?i v?imalikku liitlast. Kashin grimassitas. „On kindel p?hjus, miks ma otsustasin elada s?durite seas. Selle ?ukonna keerutamine...” Chaolil oli kiusatus ?elda, et ta m?istab. Tema ise oli tundnud seda suurema osa oma elust. Siiski k?sis ta: „Kas teie arvates on Perringtoni v?ed sellesse ?ukonda tunginud?” Kui palju teadis Kashin v?i Arghun Perringtoni v?gedest? T?tt valgikuningast, kes kandis Perringtoni nahka? V?i armeedest, mida ta k?sutas, mis olid hullemad, kui ?ksk?ik milline nende kujutlusv?ime oleks suutnud v?lja m?elda? Aga see informatsioon... Selle kavatses ta enda teada j?tta. N?ha, kas seda sai kuidagi ?ra kasutada, kui Arghun ja kagaan seda ei teadnud. Kashin h??rus kaela. „Mina ei tea, on see Perrington v?i keegi Terrasenist v?i Melisandest v?i Wendlynist. Mina tean ainult seda, et minu ?de on n??d surnud.” Chaoli s?da j?ttis takti vahele. Ometi s?andas ta uurida: „Kuidas see juhtus?” Kashini silmis v?reles lein. „Tumelun oli alati veidi metsik, hoolimatu. Tavatses tujutseda. ?hel p?eval r??mus ja naeruk?llane, j?rgmisel endasset?mbunud ja lootuse kaotanud. Nad...” Tema k?ris?lm ??tsatas. „Nad r??givad, et Tumelun kargas seep?rast r?dult alla. Duva ja tema abikaasa leidsid ta p?rast sel ??l.” Igasugune surm pereringis oli laastav, kuid enesetapp... „Mul on kahju,” pakkus Chaol vaikselt. Kashin raputas pead, p?ikesevalgus tantsiskles tema mustadel juustel. „Mina ei usu seda. Minu Tumelun poleks h?panud.” Minu Tumelun. S?nad ?tlesid piisavalt printsi ja tema noorima ?e l?heduse kohta. „Te kahtlustate r?past m?ngu?” „Mina tean vaid seda, et pole vahet, millised olid Tumeluni tujud. Ma tundsin teda nagu viit s?rme. Nagu tunnen omaenda s?dantki.” Ta asetas k?e s?damele. „Tema poleks h?panud.” Chaol kaalus taas hoolikalt s?nu. „Mul on k?ll kahju teie kaotuse p?rast, kuid kas teil on mingit p?hjust kahtlustada, miks seda oleks pidanud korraldama m?ni v??ramaine kuningriik?” Kashin astus paar sammu edasi. „Mitte keegi meie maadel poleks piisavalt rumal.” „Noh, mitte keegi ka Terrasenis v?i Adarlanis ei teeks iial midagi sellist. Isegi selleks, et teid sellesse s?tta manipuleerida.” Kashin uuris teda silmapilgu jooksul. „Isegi mitte kuninganna, kes oli kord ise palgam?rvar?” Chaol ei lubanud endal ilmutada ?htki emotsiooniv?relust. „Aelin v?is olla kord palgam?rvar, kuid on karmid piirid, millest ta ?le ei l?he. ?heks neist on laste tapmine v?i vigastamine.” Kashin seisatas aiapoolse seina vastu asetatud kummuti ees ning kohendas selle poleeritud ja tumedal pinnal ?ht kullatud karpi. „Ma tean. Lugesin selle kohta oma venna aruannetest. ?ksikasju tema tapat??dest.” Chaol v?is vanduda, et prints judistas end enne, kui lisas: „Ma usun teid.” Kahtlemata sellep?rast prints temaga ?ldse seda vestlust alustaski. Kashin j?tkas: „See ei j?ta alles kuigi paljusid teisi v??rv?ime, kes v?iks seda teha. Ja Perrington on selle l?hikese nimekirja eesotsas.” „Ent miks v?tta sihikule teie ?de?” „Ma ei tea.” Kashin astus veel paar sammu edasi. „Ta oli noor, ilms??tu. Ratsutas minuga Darghani, meie emaklannide seas. Tal polnud veel oma sulde’t.” Chaoli kipras kulmu peale selgitas prints: „See on oda, mida kannavad k?ik Darghani s?dalased. P?imime oma lemmikhobuse j?hvid tera ala varre k?lge. Meie esivanemad uskusid, et sinnapoole, kuhu need j?hvid tuules lehvisid, j?i ka meie saatus. Osa meist usub endiselt neid asju, kuid isegi need, kes peavad seda pelgalt traditsiooniks... me v?tame neid k?ikjale kaasa. Siin palees leidub ?u, kuhu on pistetud minu ja mu ?dede-vendade sulde’d, et tuult tajuda sel ajal, kui meie p?sime isa palees, kohe tema oma k?rval. Aga surma korral...” Taas see leinavari. „Surma korral on need ainus asi, mille me alles j?tame. Need kannavad Darghani s?dalase hinge kogu igaviku jooksul ja need pistetakse j??davalt meie p?ha maa stepimulda.” Prints sulges silmad. „N??d r?ndab tema hing tuulega.” Nesryn lausus ennemalt sama. Chaol kordas vaid: „Mul on kahju.” Kashin avas silmad. „M?ned mu ?dedest-vendadest ei usu mind Tumeluni koha pealt. M?ned usuvad. Meie isa pole aga veel otsustanud. Meie ema ei lahku leina t?ttu toastki ja mainida minu kahtlusi… Ma ei suuda end isegi sundida neid talle mainima.” Ta h??rus tugevat l?uga. „Niisiis olen veennud isa, et ta lubaks diplomaatilise ?estina teil liituda meiega igal ?htus??gil. Ent minule meeldiks, et te vaatleks seal v??raste silmadega. Teataks, kui midagi on lahti. Vahest n?ete midagi, mida meie ei n?e.” Aidata neid... ja vahest saada vastutasuks abi. Chaol lausus varjamatult: „Kui usaldate mind piisavalt, et lasta mul seda teha, et mulle seda k?ike r??kida, miks siis mitte n?ustuda liituma meiega selles s?jas?” „Pole minu koht r??kida v?i oletada.” V?lja?ppinud s?dur. Kashin uuris tube, justkui vaeks v?imalikke vaenlasi, kes v?isid seal varitseda. „Mina marsin v?lja alles siis, kui mu isa selleks k?su annab.” Kui Perringtoni v?ed olid juba siin, kui printsessi surma taga oli t?esti Morath... See oleks olnud liiga lihtne. Liiga lihtne m?jutada kagaani liituma Doriani ja Aeliniga. Perrington – Erawan oli sellest m?rksa nutikam. Ent kui Chaol ise suudab v?ita nende poolele kagaani maav?gede juhataja… „Mina neid m?nge ei m?ngi, isand Westfall,” lausus Kashin, lugedes v?lja seda, mis iganes Chaoli silmis s?tendas. „Minu ?ed-vennad on need, keda tahaksite veenda.” Chaol toksis s?rmega tooli k?sitoel. „On mingit n?u selles vallas?” Kashin turtsatas ja muigas pisut. „Enne teid on tulnud teisigi. Kuningriikidest, mis on m?rksa rikkamad kui teie oma. Osal l?ks see korda, osal mitte.” Pilk Chaoli jalgadele ning printsi silmi sugenes haletsusev?lgatus. Chaol pigistas k?situgesid selle haletsuse peale, mis p?rines mehelt, kes tundis temas ?ra s?dalase. „Soovida edu on k?ik, mida saan teile pakkuda.” Seej?rel sammus prints ukse poole, tema pikad jalad ?gisid seda vahemaad. „Kui Perringtonil on siin esindaja,” alustas Chaol, kui Kashin v?lisukseni j?udis, „olete juba n?inud, et k?ik siin palees viibivad r?ngas ohus. Peate midagi ette v?tma.” Kashin peatus, k?si nikerdatud uksenupul, ja kiikas ?le ?la. „Mis te arvate, miks ma palusin abi ?helt v?lismaiselt isandalt?” Seej?rel prints kadus, tema s?nad rippusid magusalt l?hnastatud ?hus. H??letoon polnud julm, polnud solvav, kuid s?dalase siirus selle juures... Chaol p??dis hingamist uuesti kontrolli alla, kuid m?tted p??ritasid endiselt. Ta polnud n?inud ?htki musta s?rmust ega kaelav?ru, ent polnud samas neid ka otsinud. Polnud isegi kaalunud, et Morathi vari v?is juba nii kaugele sirutuda. Chaol h??rus rinda. Ettevaatlik. Ta pidi olema siin ?ukonnas kuradima ettevaatlik. Nii sellega, mida ?tles avalikult, kui ka sellega, mida ?tles selles ruumis. Chaol p?rnitses suletud ust ikka veel ja m?tiskles selle k?ige ?le, millele Kashin oli vihjanud, kui v?lja ilmus teenijanna. Naise varrukateta s?rk ja p?ksid olid asendunud k?ige ?hemast, l?bipaistvamast siidr??ga, mis oli keskelt kokku seotud. See ei j?tnud mitte midagi kujutlusv?ime hooleks. Chaol surus alla tahtmise h?igata, et hoopis Nesryn teda aitaks. „Ainult pese mind,” ?tles ta nii selgelt ja kindlalt, kui ?ldse suutis. Teenijanna ei ilmutanud mingit n?rvilisust, ei mingit k?hklusv?rinat. Chaol teadis, et naine oli teinud seda varem lugematuid kordi, kui ta k?sis vaid: „Kas ma pole teile meele j?rele?” See oli j?rsk, aus k?simus. Talle maksti tema teenete eest h?sti – k?igile teenijatele maksti. Ta oli ise otsustanud seal olla ja kergesti v?is leida m?ne teise nii, et see poleks kahjustanud tema staatust. „Oled,” ?tles Chaol vaid pooleldi valetades ja keeldus lubamast oma pilgul langemast naise silmadest allapoole. „V?ga meeldiv,” selgitas ta. „Aga ma tahan ainult vanni.” Ta lisas, lihtsalt selleks, et olla kindel: „Sinult mitte midagi muud.” Chaol oli oodanud temalt t?nu, kuid teenija vaid noogutas h?irimatult. Isegi selle naise juures pidi Chaol oma ?tlustega ettevaatlik olema. Sellega, mida nad v?isid Nesryniga neid tubades arutada. Nesryni magamistoa suletud ukse taga polnud ikka veel heli ega m?rkigi liikumisest. Niisiis viipas ta, et teenija v?is l?kata ta tooli vannituppa. Valge ja sinise kahheliga kaetud ruumis lainetasid auruloorid. Tool liugles ?le vaiba ja kahhelplaatide ning v?ttis v?hese vaevaga kurve m??bli ?mber. Nesryn leidis ?nnekombel selle tooli ?hest n??dseks t?hjast ravitsejate katakombist Riftholdi lossis napilt enne seda, kui nad siia seilasid. Tundus, et see oli ?ks v?heseid esemeid, mille p?genevad ravitsejad maha j?tsid. See oli eeldatust kergem ja sihvakam. Istme k?lgedel asuvad rattad p??rlesid h?lpsalt ka siis, kui ta kasutas peent metallist k?siraami rataste suunamiseks. Erinevalt teistest n?htud toolide j?igast kogukusest olid sellel toolil kaks v?ikest esiratast kohe puust jalatugede kummalgi k?ljel, kumbki v?is p??rata end igasse valitud suunda. Ja n??d keerasid need sujuvalt aurupahvakate sisse vannitoas. Suuremalt jaolt t?itis seda suur, p?randasse ehitatud bassein. Veepinnal l?ikisid eeterlike ?lide laigud, mida katkestasid vaid laiali pillutatud ?ielehed. V?ike aken k?rgel kaugemas seinas piilus aiarohelusse ja k??nlad kuldasid tupruvat auru. Luksus. T?ielik luksus sel ajal, kui tema linn vaevles. Kui nad anusid abi, mida ei tulnud. Dorian oleks tahtnud j??da. Ainult absoluutne kaotus, igasugune elluj??misv?imaluse puudumine oleks sundinud teda lahkuma. Chaol m?tiskles, kas tema maagia m?ngis selles mingit osa. Aitas kedagi neist. Dorian leiaks oma tee ohutusse, liitlasteni. Ta tajus seda oma luudes, kuigi sisikond j?tkas p??rlemist. Polnud midagi, mida ta oleks saanud siin oma kuninga aitamiseks teha – peale selle liidu s?lmimise muidugi. Isegi kui iga instinkt r??kis talle, et ta naaseks Adarlani, otsiks ?les Doriani, pidi ta j?tkama sel kursil. Chaol m?rkas vaevu teenijannat, kes tema saapad t?husate t?mmetega jalast v?ttis. Ja kuigi ta oleks v?inud seda ise teha, pani ta vaevu t?hele, kuidas too v?ttis ?ra tema mererohelise kuue ja siis selle all oleva s?rgi. Ent ta tiris end viimaks m?tetest v?lja, kui naine hakkas v?tma ?ra tema p?kse – kui Chaol kallutas end appi ja kiristas hambaid ning nad tegutsesid kohmetus vaikuses. Alles siis, kui naine sirutas v?tma ?ra tema aluspesu, haaras Chaol tal randmest. Nad polnud Nesryniga ikka veel ?ksteist puudutanud. Kui j?tta k?rvale kehva saatusega tuhin laeval kolm p?eva tagasi, polnud Chaol n?idanud v?lja mingit tungi selle sammu tegemiseks. Ta oli seda soovinud k?ll. Oli ?rganud enamikul hommikul valuliku igatsusega selle j?rele, eriti siis, kui nad jagasid oma esinduskajutis voodit. Aga m?te sellest, et ta poleks v?imeline v?tma naist nii, nagu ta seda kord oli teinud... See rikkus igasuguse podiseva iha. Ehkki ta oli samal ajal t?nulik selle eest, et teatud osad temast kahtlemata veel t??tasid. „Saan ise sisse minna,” teatas Chaol veel enne, kui teenijanna j?udis liigutada. Ta kogus j?udu oma k?sivartes ja seljas ning hakkas end toolilt alla nihutama. See oli ilustamata protsess, mille ta pikkadel merel veedetud p?evadel suutis v?lja m?elda. Esmalt nipsas ta paika rataste lukumehhanismi, kl?ps kaikus kivilt ja veelt tagasi. Paari liigutusega man??verdas Chaol end tooli??rele, t?stis siis jalad puuplaatidelt p?randale, kallutades seda tehes neid endast vasakule. Parema k?ega hoidis ta k?vasti istme??rest p?lvede vahel ja ajas vasaku k?e rusikasse ning kummardas, et toetada seda jahedatele, aurust ligedatele kahhelplaatidele. Libe… Teenijanna vaid tatsas ligi, asetas tema ette paksu valge riidepalaka ja taganes. Chaol heitis talle t?nuliku muige ja toetas vasaku rusika taas p?randale, pehme riide peale ning jaotas oma kaalu k?sivarrele. Sisse hingates, parem k?si endiselt tooli??rt pigistamas, langetas ta end ettevaatlikult maha, keerates istmikku toolist eemale – ja p?lved paindusid palumata. Ta maandus m?tsuga, kuid v?hemalt oli ta p?randal. Ta ei k?inudki uperkuuti nii, nagu juhtus esimese poole tosina korraga, kui ta seda laeval proovis. Ettevaatlikult nihutas ta end basseinitrepi ??rele, kuni sai asetada jalad sooja vette, kohe teise astme peale. Silmapilgu p?rast suundus teenijanna vette graatsiliselt nagu haigur, naise l?bipaistev r?? muutus kastena olematuks, kui vesi seda m??da ?les hiilis. Naise ?rnad, ent kindlad k?ed haarasid Chaolil kaenla alt ja aitasid mehel end ?leni basseini hiivata ning ?lemise astme peale s?ttida. Seej?rel juhtis teenijanna teda j?rgmisele ja j?rgmisele astmele, kuni Chaol istus ?lgadeni vees. Silme ees naise t?idlased, kikkis rinnad. Tundus, nagu poleks too seda m?rganudki. Chaol keeras kohe pilgu akna poole, kui naine p??rdus v?ikese kandiku poole basseini??re l?hedal. ?lid ja pintslid ja pehme v?limusega riidet?kid. Chaol libistas alusp?ksid jalast sel ajal, kui naine mujale p??rdus, ja asetas need valju, m?rja latsakaga basseini??rele. Nesryn ei tulnud endiselt oma toast v?lja. Niisiis sulges Chaol silmad, alistus teenijanna askeldustele ja m?tiskles selle ?le, mida p?rgut ta peaks n??d tegema. F4f K?igist ruumidest Torre Cesmes armastas Yrene Towers seda k?ige rohkem. Vahest seet?ttu, et kahvatu kivitorni ja selle all laiuva kompleksi p?ris tipus asuvast ruumist avanesid v?itmatud vaated p?ikeseloojangule Antica kohal. Vahest seet?ttu, et see oli paik, kus ta esimest korda peaaegu k?mne aasta jooksul tundis esimest ohutusek?bet. Koht, kus ta esimest korda silmitses praegu paberite ja raamatutega kaetud t??laua taga istuvat iidvana naist ning kuulis s?nu, mis muutsid k?ike: Sa oled siin teretulnud, Yrene Towers. Sellest oli n??d m??das ?le kahe aasta. Kaks aastat siin t??tamist ja elamist selles tornis ning selles linnas, kus oli nii palju rahvaid, nii palju toitusid ja teadmiste varasalvesid. See oli k?ike seda, mida ta oma unistustes ette kujutas – ja ta haaras igast v?imalusest, igast v?ljakutsest kahe k?ega kinni. Ta uuris ja kuulas ja harjutas ja p??stis elusid, muutis neid, kuni ronis oma kursuse etteotsa. Kuni ?he tundmatu Fenharrow’ ravitseja t?tre juurde tulid n?u ja abi k?sima nii noored kui ka vanad ravitsejad, kes ?ppisid seda kogu elu. Maagia aitas. Hiilgav, imetore maagia v?is muuta ta nii hingetuks v?i v?sinuks, et ta ei saanud p?evade kaupa voodist v?lja. Maagia n?udis l?ivu nii ravitsejalt kui ka patsiendilt. Aga Yrene oli valmis seda maksma. Ta ei pannud iial pahaks ?he j?hkra raviseansi j?relm?ju. Kui see t?hendas ?he elu p??stmist... Silba andis talle kingi – ja ?ks noor v??ras andis talle teise kingi sel viimasel ??l Innishis kaks aastat tagasi. Yrenel polnud plaani kumbagi raisata. Ta ootas vaikuses, kuni kleenuke naine tema vastas l?petas krooniliselt segamini t??laual mingi s?numi lugemise. Teenijate parimatest pingutustest hoolimata oli iidsest roosipuust laud alati kaootiline, seda katsid retseptid v?i loitsud v?i pudelikesed v?i purgid, milles pruuliti mingit ravijooki. Praegugi seisis laual kaks sellist pudelikest, l?bipaistvad kuulikesed iibisejalgadena vormitud h?bealuste peal. Neid puhastas l?putu p?ikesepaiste torni sees. Hafiza, Torre Cesme k?rgeim ravitseja, korjas ?les ?he pudelikese, keerutas selle kahvatusinist sisu, kortsutas kulmu ja pani selle tagasi. „Neetud v?rk v?tab eeldatust alati kaks korda kauem aega.” Ta k?sis justkui muuseas, Yrene enda keeles: „Miks see sinu arust nii on?” Yrene n?jatus tema lauapooles olevas kulunud, topilises tugitoolis l?hemale, et jooki uurida. Iga koosviibimine, iga kohtumine Hafizaga oli ?ppetund – v?imalus ?ppida. End proovile panna. Yrene t?stis pudelikese aluselt ja hoidis seda p?ikeseloojangu kuldse valguse ees ning uuris tihket lasuriidiv?rvi vedelikku selle sees. „Kasutus?” „K?mneaastasel t?drukul tekkis kuus n?dalat tagasi kuiv k?ha. K?is arstide juures, need soovitasid meega teed, puhkust ja v?rsket ?hku. L?ks m?neks ajaks ?ra, aga tuli n?dala eest k?rinal tagasi.” Torre Cesme arstid olid maailma parimad, neid eristas Torre ravitsejatest vaid asjaolu, et neil polnud maagiat. Nad olid torni ravitsejate esimeseks uurimisliiniks ja nende ruumid asusid ulatuslikus kompleksis torni jalami ?mber. Maagia oli hinnaline ja selle n?udmised piisavalt kulukad. Sel p?hjusel oli mingi k?rgeim ravitseja sajandeid tagasi kuulutanud, et patsienti vastu v?ttes pidi esmalt selle isiku l?bi vaatama m?ni arst. Vahest oli see poliitiline man??ver – kont, mis visati neile arstidele, kelle j?tsid nii sageli vahele maagia k?ikeravivaid m?jusid ihaldavad tegelased. Ometi ei suutnud maagia k?ike ravida. Ei suutnud peatada surma ega tuua sealt kedagi tagasi. Ta oli ise ?ppinud seda ikka ja j?lle nende viimase kahe aasta jooksul ning varemgi. Ja isegi arstide kohta kehtivate reeglistike juures avastas Yrene end taas – nagu alati – k?ndimas Antica kitsastel ja kaldus t?navatel k?himise h??le suunas. Yrene kallutas pudelikest sinna-t?nna. „Jook reageerib v?ib-olla kuumusele. On olnud ebatavaliselt soe, isegi meie jaoks.” Suve l?pp oli viimaks ometi l?hedal, isegi p?rast kaht aastat polnud Yrene endiselt t?ielikult harjunud ?ra jumalalinna j?relej?tmatu, kuiva kuumusega. Halastaval kombel oli keegi ammune tarkpea leiutanud bidgier’id. Need tuult p??dvad tornid pandi hoonetele selleks, et t?mmata v?rsket ?hku all olevatesse ruumidesse. M?ned tegid koguni koost??d Antica all v??nlevate maa-aluste kanalitega, et muuta kuuma tuult jahedaks hoovuseks. V?ikesed tornikesed t?kkisid linna nagu tuhat oda ja turritasid taeva poole, alates v?ikestest, mudatellistest tehtud majakestest kuni suurte, kuplitega residentsideni, mis olid t?is varjulisi hoove ning selge veega tiike. Kahjuks ehitati Torre enne seda briljantset k?iku ja kuigi ?le­mistel korrustel leidus kavalat ventilatsiooni, mis jahutas kaugel all olevaid kambreid, esines k?llalt p?evi, kui Yrene soovis, et m?ni nutikas arhitekt oleks v?tnud enda peale selle, et Torrele m?ningaid uusimaid leiutisi k?lge pookida. T?epoolest, kuna soe t?usis ja tornis p?les mitmeid tulekoldeid, oli Hafiza ruum peaaegu k?rvetavalt kuum. Seep?rast lisas Yrene: „V?iksite panna selle madalamasse kambrisse, kus on jahedam.” „Aga vajalik p?ikesevalgus?” Yrene m?tiskles. „Tooge sinna peegleid. P??dke aknast tulevat p?ikesevalgust ja suunake see pudelikesele. Kohendage paar korda p?evas, et arvestada p?ikese liikumisteega. Jahedama temperatuuri ja kontsentreerituma p?ikesevalgusega v?ib ravijoogi varem valmis saada.” V?ike, rahulolev noogutus. Yrene oli hakanud neid noogutusi kalliks pidama, seda imetabast valgust pruunides silmades. „Kiire taip p??stab elusid sagedamini kui maagia,” oli Hafiza ainus vastus. Ta lausus seda tuhandeid kordi varemgi, tavaliselt siis, kui asjasse oli segatud Yrene. See oli tema arust igavesti uhke, kuid Yrene painutas siiski t?nut?heks pead ja pani pudelikese alusele tagasi. „Nii,” nentis Hafiza, asetades sellel peaaegu kumaval roosipuust t??laual k?mblad ?ksteise peale, „Eretia teatab mulle, et tema arust oled sa valmis meie juurest lahkuma.” Yrene ajas end istmel sirgu. See oli seesama tool, kus ta istus esimesel p?eval p?rast seda, kui ronis tuhatkond astet torni tippu ja anus vastuv?ttu. Anumine oli selle kohtumise alandustest k?ige v?him. Tipphetkeks oli see, kui ta kallas Hafiza lauale kullakoti sisu ja pahvatas, et ei hooli hinnast. V?tku parem k?ik endale. Ei taibanud, et Hafiza ei v?tnud ?pilastelt raha. Ei, nemad maksid hariduse eest teisiti. Yrene oli kannatanud provintslikus Valge Sea k?rtsis t??tatud aasta jooksul l?putuid alandusi ja n?medusi, kuid iial polnud ta rohkem tardunud kui sel hetkel, kui Hafiza k?skis tal raha tagasi pruuni kotti panna. Kraapides seda kulda laualt nagu m?ni kaardim?ngija, kes ruttas oma v?ite kokku koguma, kaalus Yrene sealsamas Hafiza t??laua taga k?rguvast akende kaarest v?lja kargamist. Palju oli sellest ajast peale muutunud. L?inud oli koduvillane kleit, liigagi sale keha. Yrene arust aitasid muidugi Torre l?putud trepid kaalu kontrolli all hoida, sest kilod kippusid kogunema j?rjepidevast toitumisest t?nu Torre ??ratutele k??kidele, toidulettidest kihavatele l?pututele turgudele ja iga rahvarohket t?navat ning k??nulist p?iku ??ristavatele s??gitubadele. Yrene neelatas korra ja ?ritas tulutult m?istatada k?rgeima ravitseja n?oilmet. Hafiza oli see ?ks isik seal, keda Yrene ei suutnud iial lugeda, iial ette arvata. Ta polnud kunagi ilmutanud ?gedust – seda ei saanud ?elda paljude siinsete juhendajate, eriti Eretia kohta – ja ta polnud kunagi oma h??lt t?stnud. Hafizal oli ainult kolm muljet: rahulolev, neutraalne ja pettunud. Yrene elas kabuhirmus viimase kahe ees. Mitte mingi karistuse t?ttu. Siin sellist asja polnud. Ei j?etud s??gikordi ?ra, ei ?hvardatud valuga. Mitte nagu Valges Seas, kus Nolan tal palka v?hemaks v?ttis, kui neiu vastu hakkas v?i oli m?ne kliendiga liiga helde v?i kui Nolan tabas ta ??siti toiduriismeid j?tmas nendele pooleldi metsistunud t?navalastele, kes Innishi r?pastel uulitsatel uitasid. Ta oli siia saabudes arvanud, et see oleks sama: need, kes tema raha v?taks, muudaks lahkumise ?ha raskemaks. Ta veetis Valges Seas t??tades aasta seep?rast, et Nolan suurendas ??ritasu, v?hendas palka ja k?rpis ta n?rust jootraha. Kuna ta teadis liigagi h?sti, et enamik naisi Innishis t??tas t?navatel ning Nolani koht, ?ksk?ik kui r?ve see ka polnud, oli k?vasti parem alternatiiv. Ta kinnitas endale, et ei kunagi enam – kuni j?udis siia. Kuni kallas selle kulla Hafiza lauale ja oli valmis seda k?ike uuesti tegema, ennast v?lgnikuks muutma ja end maha m??ma ainult selle ?ppimisv?imaluse eest. Hafiza ei kaalunud isegi sellist v?imalust. Tema t?? oli otsene vastand neile, kes seda tegid, sellistele nagu Nolan. Yrene m?letas ikka veel esimest korda, kui kuulis Hafizat ?tlemas oma tihke, armsa aktsendiga peaaegu samu s?nu, mida Yrene ema oli talle ikka ja j?lle korrutanud: nemad ei v?tnud raha ?pilastelt ja patsientidelt ande eest, mille ravijumalanna Silba neile tasuta kinkis. Maal, kus elas nii palju jumalusi, et Yrenel oli endiselt raskusi nende k?igi ?igesti nimetamisega, j?i v?hemalt Silba samasuguseks. Veel ?ks kaval asi, mida kaganaat tegi siis, kui lappis vallutusaastatel kokku neid kuningriike ja maid: nad hoidsid alles ja kohandasid k?igi jumalusi. Sealhulgas Silbat, kelle ?lemv?im ravitsejate ?le kehtestati neil mail juba ammu. Ajalugu kirjutasid v?idetavalt v?itjad. V?hemalt lausus seda kord talle Eretia, Yrene otsene juhendaja. Isegi jumalused ei n?inud olevat sellele immuunsemad kui lihtsurelikud. Aga see ei takistanud Yrenet pakkumast palvet Silbale ja k?igile teistele jumalustele, kes v?isid parajasti kuulata, kui ta viimaks s?nas: „Ma olen valmis, jaa.” „Meie juurest lahkuma.” Nii lihtsad s?nad, mida pakkus see neutraalne ilme – rahulik ja kannatlik. „V?i oled kaalunud teist valikut, mida sulle esitlesin?” Vastas t?ele. Yrene m?tles sellele l?putult neil kahel n?dalal p?rast seda, kui Hafiza ta oma kabinetti kutsus ja lausus ?he s?na, mis pigistas rusika tema s?dame ?mber: j??. J?? ja ?pi edasi. J?? ja vaata, milleks v?iks kasvada see t?rkav elu, mida ta oli hakanud siin ehitama. Yrene h??rus rinda, justkui tunneks endiselt seda kruustangilaadset haaret. „S?da tuleb taas mu koju – p?hjamandrile.” Nii nad seda siin kutsusid. Yrene neelatas. „Tahan olla seal, et aidata neid, kes v?itlevad impeeriumi v?imu vastu.” Viimaks ometi oli p?rast nii paljusid aastaid kogunemas ?ks v?gi. Adarlan ise oli l?hestatud, kui kuulujutte uskuda, Dorian Havilliardi poolt p?hjas ja surnud kuninga esimese aset?itja, hertsog Perringtoni poolt l?unas. Doriani toetas Aelin Galathynius. Ammu kadunud kuninganna pulbitses n??d k?psest v?est ning janunes k?ttemaksu j?rele, kui arvestada seda, mida ta oli teinud klaaslossi ja selle kuningaga. Kuulujutt v?itis ka, et Perringtoni aitasid mingist s?ngest luupainajast s?ndinud jubedused. Aga kui see oli ainus v?imalus saavutada Fenharrow’le vabadust... Yrene pidi olema seal, et aidata neid mis iganes viisil. Neiu haistis endiselt suitsu, kas siis hilisel ??tunnil v?i siis, kui oli karmi ravitsemise j?rel kurnatud. Suitsu l?kkest, mille Adarlani s?durid tema ema tarvis ehitasid. Ta kuulis endiselt ema tuleriidal karjumas ja tundis puut?ve pinde k??nte alla tungimas, kui peitis end Tammelaane ??rel. Kui vaatas, kuidas nad p?letasid ta ema elusalt. P?rast seda, kui ema tappis ?he s?duri selleks, et v?ita Yrenele p?genemiseks aega. Sellest oli n??d k?mme aastat. Peaaegu ?ksteist. Ja kuigi ta ?letas m?gesid ning ookeane... oli vahel p?evi, kui Yrene tundis, justkui seisaks ta veel Fenharrow’s, haistaks seda l?ket, pinnud l?ikuks ta k??nte alla, vaataks s?dureid t?rvikuid haaramas ja tema h?tti p?letamas. H?ti, mis majutas p?lvkondade kaupa Towersite ravitsejaid. Eks see oli vist sobilik, leidis Yrene, et kuidagi l?petas ta n??d ?hes tornis1. Ainult s?rmus vasakul k?el t?endiks, et sadu aastaid eksisteeris Fenharrow’ l?unaosas k?lluslikult andekate ravitsejannade vereliin. Ta n?ppis n??d seda s?rmust, viimset t?endik?bet, et tema ema ja tolle ema ja k?ik emad enne neid elasid ja ravitsesid kord rahus. See oli esimene ainsast kahest esemest, mida Yrene poleks m??nud – m??es pigem enne iseennast. Hafiza ei vastanud toona, niisiis j?tkas Yrene sel ajal, kui p?ike vajus ?ha enam teisel pool linna sadama jaspisekarva vette: „Isegi n??d, kus p?hjamandrile on naasnud maagia, ei pruugi paljudel ravitsejatel olla v?lja?pet, kui m?ni neist ?ldse ellu j?i. V?iksin p??sta paljusid elusid.” „S?da v?ib v?tta ka sinu elu.” Ta teadis seda. Yrene t?stis l?uga. „Olen riskidest teadlik.” Hafiza tumedad silmad pehmenesid. „Jah, jah, oled k?ll.” See tuli v?lja selle esimese, tarretama paneva kohtumise k?igus k?rgeima ravitsejaga. Yrene polnud aastaid nutnud – sellest ajast saati, kui tema ema muutus tuhaks tuules. Ent sel hetkel, kui Hafiza uuris Yrene vanemate kohta, mattis ta n?o k?tesse ja nuttis. Hafiza astus laua tagant ?ra ja hoidis teda embuses, h??rus rahustavate ringidega ta selga. Hafiza tegi seda sageli. Mitte ainult Yrenele, vaid k?igile ravitsejatele, kui t??tunnid venisid pikale ja nende seljad olid krambis ning maagia v?ttis k?ik. Vaikne ja kindel kohalolu karastas neid, rahustas neid. Hafiza oli emale l?hedaseim kui keegi teine, kelle Yrene leidis p?rast seda, kui sai ?ksteist. Ja n??d, m?ned n?dalad enne kahek?mne teist s?nnip?eva, kahtles ta, kas leiaks kunagi veel kedagi temasugust. „Olen eksamid sooritanud,” lausus Yrene, ehkki Hafiza teadis seda juba. Ta oli neid ise Yrenele korraldanud, j?lginud r?nga n?dala jooksul kestnud katseid teadmiste, oskuste ja ehtsatel lihtsurelikel harjutamise kohta. Yrene hoolitses selle eest, et saaks kursuse k?rgeimad hinded. Nii l?hedal t?iuslikule tulemusele, kui keegi oli ?ldse siin saavutanud. „Olen valmis.” „Oled t?esti. Ja ometi m?tisklen selle ?le, kui palju sa v?iks ?ppida viie aastaga, k?mne aastaga, kui oled kahega omandanud juba nii palju.” Yrene oli liiga osav, et alustada Torre alumistel korrustel algajate seas. Ta k?is ema kannul sellest ajast saati, kui oli sammumiseks ja vestlemiseks piisavalt vana. Ta ?ppis aastate jooksul aeglaselt nii, nagu tegid seda k?ik ravitsejad tema suguv?sas. ?heteistk?mneselt teadis Yrene rohkem kui enamik terve k?mnendi jooksul. Ja isegi j?rgnenud kuue aasta v?ltel, mil ta m?ngis lihtlabast t?drukut, kes t??tas ema n?o talus – too pere polnud p?ris kindel, mida temaga tegelikult peale hakata, polnud valmis teda tundma ?ppima, kui s?da ja Adarlan v?isid nad k?ik h?vitada –, harjutas ta vaikselt. Aga mitte liiga palju, liiga silman?htavalt. Neil aastatel v?is naaber reeta naabri ka maagiasosina eest. Ja kui maagia haihtus ja v?ttis Silba kingi endaga kaasa, m?jus Yrene pelgalt taluniku sugulasena, kelle vanaema oli ehk ?petanud talle paar looduslikku nippi palaviku v?i s?nnitusvalu v?i nikastatud ja murtud j?seme tarbeks. Innishis sai ta teha rohkemat, neiu kasutas nappi taskuraha ?rtide ja salvide ostmiseks. Sageli ei s?andanud ta aga seda teha, sest Nolan ja Jessa, tolle lemmik-baaridaam, j?lgisid teda p?eval ja ??l. Niisiis tahtis ta nende kahe aasta jooksul v?imalikult palju ?ppida. Ent see oli ka vallandumine. Aastaid kestnud summutamisest, valetamisest ja peitumisest. Ja sel p?eval, kui ta laevalt maha k?ndis ja tundis oma maagiat virgumas, tundis seda sirutumas ?he lonkava mehe poole... Ta langes ?okiseisundisse, mis ei l?ppenud enne, kui ta viimaks kolm tundi hiljem selsamal toolil nuttis. Yrene ohkas l?bi nina. „Ma v?in ?hel p?eval siia tagasi tulla ja ?pinguid j?tkata. Aga kogu austuse juures, ma olen n??d t?ism??dus ravitseja.” Ja ta v?is suunduda sinna, kuhu iganes tema anne teda kutsus. Hafiza valged kulmud kerkisid, need eristusid teravalt pruunil nahal. „Ja kuidas on prints Kashiniga?” Yrene niheles toolil. „Mis temast?” „Olite kord head s?brad. Ta on endiselt sinu suhtes soojalt meelestatud. See pole v?ike asi, mida eirata.” Yrene sihtis teda pilguga, mida v?hesed s?andasid k?rgeimale ravitsejale saata. „Kas ta sekkub minu lahkumisplaanidesse?” „Ta on prints. Talle pole keelatud midagi peale krooni, mida ta ihaldab. Ta v?ib leida, et sinu lahkumine on midagi sellist, mida ta ei talu.” Neiust n?rgus l?bi kabuhirmu, see algas selgroost ja kogunes viimaks s?gavale sisikonda. „Mina pole teda kuidagi julgustanud. Andsin oma m?tted eelmisel aastal sellel teemal v?ga selgelt edasi.” See oli katastroof. Ta k?is selle m?ttes uuesti ja uuesti l?bi, need ?eldud s?nad, need hetked nende vahel – k?ik selle, mis viis koleda vestluseni suures Darghani telgis tuulest piitsutatud stepis. See algas m?ned kuud p?rast Anticasse saabumist, kui ?ks Kashini lemmikteenritest haigestus. Tema ?llatuseks istus prints ise mehe voodi k?rval ja nendel pikkadel tundidel, kui Yrene t??tas, oli vestlus voolanud. Ja Yrene oli avastanud end naeratamas. Ta ravis teenri terveks ja sel ??l lahkudes saatis Kashin ta isiklikult Torre v?ravate juurde. Ja j?rgnenud kuudel kerkis nende vahele s?prus. Vahest kergem, vabam s?prus kui see, mille ta l?i ka viimaks printsess Hasariga. Ka temale hakkas Yrene samuti meeldima p?rast v?ikest ravi. Ja kuigi Yrenel oli Torre sees raske kaaslasi leida tema ja ta kaas?pilaste sobimatute tundide t?ttu, said prints ja printsess t?esti tema s?pradeks. Nagu ka Hasari armuke, kena n?oga Renia, kes oli sisimas sama armas kui v?liselt. Eks nad olid ?ks imelik seltskond, aga... Yrene nautis nende seltsi ja ?htus??ke, kuhu Kashin ja Hasar teda kutsusid neil hetkedel, kui Yrene teadis, et tal polnud p?hjust seal tegelikult olla. Kashin leidis sageli v?imaluse istuda tema k?rvale v?i piisavalt l?hedale, et teda vestlusesse t?mmata. Kuude kaupa oli k?ik kombes – enam kui kombes. Ja siis t?i Hafiza Yrene steppi, kagaani suguv?sa p?ris koju, et juhendada ?ht r?nka raviseanssi. Kus Kashin oli nende saatja ja teejuht. K?rgeim ravitseja Hafiza uuris n??d Yrenet ja kortsutas kergelt kulmu. „Vahest on sinupoolne julgustuse puudumine ta innukamaks muutnud.” Yrene h??rus p?idla ja nimetiss?rmega kulme. „Oleme sellest ajast peale vaevalt vestelnud.” See oli t?si. Ehkki peamiselt selle t?ttu, et Yrene v?ltis teda ?htus??kidel, kuhu Hasar ja Renia teda endiselt kutsusid. „Prints ei paista olevat mees, keda saab kergesti heidutada – kindlasti mitte s?dameasjades.” Ta teadis seda. Talle oli see Kashini juures meeldinud. Kuni too tahtis midagi, mida ta ei saanud talle anda. Yrene ?gas pisut. „Kas ma pean siis lahkuma nagu ?ine varas?” Hasar poleks talle iial andestanud, kuigi tal polnud kahtlustki, et Renia oleks ?ritanud seda printsessi jaoks siluda ja p?hjendada. Kui Hasar oli puhas tuli, siis Renia oli voolav vesi. „Kui peaksid otsustama j??da, ei tuleks sul ?ldse selliste asjade p?rast muretseda.” Yrene ajas end sirgu. „Te t?esti kasutaks Kashini selleks, et mind siin hoida?” Hafiza naeris sooja naeru. „Ei. Aga andesta vanale naisele, et ta proovib kasutada igat teed, mida sinu veenmiseks vaja.” Tema rinnus pulbitses uhkus ja s??, kuid Yrene ei ?elnud midagi. Tal polnud vastust. Minna tagasi p?hjamandrile... Ta teadis, et seal polnud tema jaoks kedagi ega midagi. Ei midagi muud peale armutu s?ja ja nende, kes vajavad tema abi. Ta ei teadnud isegi, kuhu minna – kuhu seilata, kuidas leida neid armeesid ja nende haavatuid. Ta oli r?nnanud varem k?rgele ja kaugele, oli v?ltinud vaenlasi, kes ?ritasid innukalt teda m?rvata, ja m?te sellest, et teha k?ike uuesti... Ta teadis, et osa oleks teda hulluks pidanud. T?namatuks selle pakkumise eest, mille Hafiza tema ette laotas. Ta oli ka ise nende asjade peale juba m?nda aega m?elnud. Ent ometi ei m??dunud p?evagi, kus Yrene poleks vahtinud linna jalamil asuva mere poole – p?hja suunas. T?epoolest, Yrene t?helepanu libises k?rgeimalt ravitsejalt tema taga olevatele akendele, kaugele ja tumenevale silmapiirile, justkui oleks see magnet. Hafiza lausus kriipsukese v?rra leebemalt: „Otsusega pole kiiret. S?jad kestavad kaua.” „Aga mul on vaja…” „Esmalt on ?ks ?lesanne, mille ma laseks sul t?ita, Yrene.” Yrene tardus selle tooni, seal sisalduva k?suvihje peale. Ta heitis pilgu kirjale, mida Hafiza oli lugenud siis, kui ta sisse astus. „Mis see on?” „Palees on ?ks k?laline – kagaani erik?laline. Paluksin, et sa raviks teda. Enne, kui otsustad, kas praegu on ?ige aeg siit rannikult lahkuda v?i on parem paigale j??da.” Yrene kallutas pea viltu. Haruldane – v?ga haruldane olukord, kui Hafiza annab kagaanilt saadud ?lesande kellelegi teisele. „Mis on tema kaebuseks?” Tavalised, tavap?rased s?nad ravitsejatelt, kes juhtumeid vastu v?tsid. „Noor mees, vanuseks kaksk?mmend kolm. Igas m?ttes terve, heas vormis. Elas suve hakul ?le r?nga vigastuse selgroole, mille j?rel on puusadest allapoole halvatud. Ta ei saa jalgu tajuda ega liigutada ning on sellest ajast peale ratastega toolis. J?tan vahele algse arstliku ?levaatuse ja p??rdun otse sinu poole.” Yrene m?tted l?id kahte lehte. Mitmeosaline, pikk protsess, et sellist vigastust ravida. Selgrood olid peaaegu sama keerulised kui ajud. Nendega ?sna l?hedalt seotud. Sellise ravi puhul ei saanud lasta tema maagial neid uhtuda – nii see ei k?inud. Tuli leida ?igeid kohti ja kanaleid, tuli leida korrektset maagiakogust, mida rakendada. Oli vaja panna aju uuesti saatma signaale selgroogu, m??da neid katkisi teid, tuli keha sees vahetada kahjustatud, v?ikseimad eluosasid uute ja v?rskete vastu. Ja k?igele lisaks... peab ?ppima uuesti k?ndima. N?dalaid. V?ib-olla kuid. „Ta on tegus noormees,” j?tkas Hafiza. „Vigastus on sarnane s?dalasele, keda sa aitasid eelmisel talvel stepis.” Ta oli juba seda oletanud – t?en?oliselt seep?rast seda temalt palutigi. Kaks kuud kulus selleks, et ravida ratsa-aadlikku, kes hobuselt halvasti kukkus ja selga vigastas. See polnud ebatavaline vigastus Darghani seas, osa neist ratsutas hobustega ja osa rukkide seljas, nad olid ammu toetunud Torre ravitsejatele. T?? s?dalase kallal oli esimene kord, kui ta lasi k?iku ?ppetunnid sellel teemal. See oli t?pipealt p?hjuseks, miks Hafiza temaga steppi kaasa tuli. Yrene oli ?sna kindel, et suudab seekord omap?i ravitseda, kuid viis, kuidas Hafiza kirja poole kiikas – ainult korraks – pani Yrene j?rele m?tlema. Sundis teda k?sima: „Kes ta on?” „Isand Chaol Westfall.” See polnud kaganaadist p?rit nimi. Hafiza lisas Yrenele silma vaadates: „Ta oli kunagi kaardiv?e kapten ja n??d on vastse Adarlani kuninga K?si.” Vaikus. Yrene oli vait nii peas kui ka s?dames. Torniruumi t?itsid ainult Torre kohal seilavate kajakate karjed ja kompleksi k?rgete m??ride taga olevatelt t?navatelt koju suunduvate kauplejate h?iked. „Ei.” S?na tr?gis Yrenest v?lja hinge?huga. Hafiza kitsas suu t?mbus pingule. „Ei,” pressis Yrene uuesti. „Mina teda ei ravi.” Hafiza n?ol polnud ei midagi pehmet, ei midagi emalikku, kui ta ?tles: „Sa andsid nendesse ruumidesse astudes vande.” „Ei.” Ta ei osanud m?elda muud, mida ?elda. „Ma olen k?llalt teadlik sellest, kui raske see v?ib sinu jaoks olla.” Tema k?ed hakkasid vabisema. „Ei.” „Miks?” „Te teate, miks.” S?nad olid l?mbunud sosin. „T-t-te teate.” „Kui sa n?ed nendel lahinguv?ljadel vaevlevaid Adarlani s?dureid, kas kavatsed neist lihtsalt ?le trampida?” Hafiza polnud temaga kunagi julmem olnud. Yrene h??rus s?rmust oma n?pul. „Kui tema oli viimase kuninga kaardiv?e kapten, t??tas ta mehe heaks, kes…” S?nad valgusid ja uperpallitasid v?lja. „Ta kuulas tema k?ske.” „Ja n??d t??tab Dorian Havilliardi heaks.” „Kes m?nuleb isa rikkustes – minu rahva rikkustes. Isegi kui Dorian Havilliard ei osalenud, see asjaolu, et ta hoidis eemale, kui see toimus.” Kahvatud kiviseinad surusid peale, isegi tahke torn nende all m?jus kohmakana. „Kas te teate, mida need kuninga mehed nendel aastatel tegid? Mida tema armeed, tema s?durid, tema valvurid tegid? Ja teie palute mul ravida meest, kes neid k?sutas?” „See on reaalsus sellele, kes sa oled – kes meie oleme. Valik, mille peavad langetama k?ik ravitsejad.” „Ja teie olete seda nii tihti teinud? Oma rahumeelses kuningriigis?” Hafiza n?gu tumenes. Mitte vihast, vaid m?lestusest. „Mul paluti kord ravida terveks mees, kes sai kinniv?tmisest hoidudes viga. P?rast seda, kui ta oli sooritanud niiv?rd j?leda kuriteo. Valvurid r??kisid mulle tema tegudest enne, kui k?ndisin tema kongi. Nad tahtsid teda kokku lappida, et ta elaks kohtuistungi ?le. Kahtlemata oleks ta hukatud – neil leidus ohvreid, kes olid valmis tunnistama, ja k?llalt t?endeid. Eretia oli ise viimast ohvrit n?inud. Mehe k?ige viimast. Kogus kokku vajalikud t?endid ja seisis seal kohtus ning m?istis ta hukka sellega, mida oli n?inud.” Hafiza k?ris?lm liikus. „Nad aheldasid ta sellesse kongi. Mees oli piisavalt viga saanud ja ma teadsin, et saan kasutada oma maagiat selleks, et muuta sisemist verejooksu hullemaks. Nad poleks iial teada saanud. Ta oleks hommikuks surnud ja mitte keegi poleks s?andanud mind k?sitleda.” Ta uuris pudelikest sinise ravijoogiga. „Ma pole kunagi tapmisele nii l?hedale j?udnud. Ma tahtsin teda tappa selle eest, mida ta oli teinud. Maailm oleks olnud selle v?rra parem. Mu k?ed lebasid ta rinnal – olin valmis seda tegema. Aga siis meenus see mulle. Mulle meenus mu antud vanne ja mulle meenus, et nad palusid mul teda ravida selleks, et ta elaks. Et v?iks leida ?iglust tema ohvritele ja nende peredele.” Ta vaatas Yrenele silma. „See polnud minu surm, mida v?lja jagada.” „Mis juhtus?” S?nad olid kui v?bin. „Ta ?ritas end s??tuks kuulutada. Isegi selle juures, mida Eretia esitles, selle juures, millest ohver oli valmis r??kima. Ta oli l?bi ja l?hki koletis. Nad m?istsid ta s??di ja mees hukati j?rgmise p?eva p?ikeset?usu ajal.” „Kas te vaatasite seda pealt?” „Ma ei teinud seda. Ma tulin siia tagasi. Aga Eretia vaatas. Tema seisis rahvahulga ees ja j?i sinna seniks, kuni nad lohistasid ta laiba k?rule. Ta j?i sinna nende ohvrite t?ttu, kes ei suutnud pealt vaadata. Seej?rel tuli ta siia tagasi ja me m?lemad nutsime v?ga pikka aega.” Yrene vaikis m?ne hinget?mbe jooksul, piisavalt kaua, et k?ed rahuneks. „Nii et mina peaks ravima selle mehe terveks. Et tema ?le saaks mujal ?igust m?ista?” „Sa ei tea tema lugu, Yrene. Soovitan seda kuulata enne, kui hakkad selliste asjade ?le m?tisklema.” Yrene raputas pead. „Tema ?le ei m?isteta ?igust. Mitte siis, kui ta teenis nii vana kui ka uut kuningat. Mitte siis, kui ta on piisavalt kaval, et v?imul edasi p?sida. Ma tean k?ll, kuidas Adarlan t??tab.” Hafiza silmitses teda pika hetke jooksul. „Sel p?eval, kui sa siia ruumi k?ndisid nii kohutavalt k?hnana ja kaetud tuhandete teede tolmuga... Ma polnud iial tajunud sellist annet. Vaatasin nendesse sinu imekaunitesse silmadesse ja ma peaaegu ahhetasin sinus oleva lahjendamata v?e peale.” Pettumus. See oli pettumus k?rgeima ravitseja n?ol ja h??les. „M?tlesin endamisi,” j?tkas Hafiza, „kus on see noor naine k?ll end peitnud? Mis jumalus on sind kasvatanud ja minu uksel?veni juhatanud? Su kleit oli pahkluude ?mber r?balates ja ometi sammusid sisse sirge seljaga nagu ?ksk?ik milline aadlidaam. Nagu oleks sa Kamala enda p?rijanna.” Kuni Yrene kallas raha t??lauale ja m?ne hetke p?rast kokku varises. Ta kahtles, kas ajaloo k?ige esimene k?rgeim ravitseja oli iial midagi sellist teinud. „Isegi su perekonnanimi: Towers. Vahest viide su esiemade ammusele sidemele Torrega. Sel hetkel m?tisklesin, kas ma olin viimaks ometi leidnud oma p?rija – oma asendaja.” Yrene tajus neid s?nu maksahaagina. Hafiza polnud kunagi isegi vihjanud... J??, oli k?rgeim ravitseja pakkunud. Mitte ainult selleks, et v?lja?pet j?tkata, vaid ka selleks, et v?tta ?les n??d tema ette laotatud mantel. Ent see polnud Yrene enda ambitsioon, kuulutada see ruum ?hel p?eval enda omaks. Mitte siis, kui tema sihik oli alati olnud suunatud teisele poole Kitsast merd. Ja isegi praegu... jaa, see oli kirjeldamatu au. Aga see k?las ??nsalt. „K?sisin sinult, mida sa tahtsid teha teadmistega, mida ma sulle annaks,” j?tkas Hafiza. „Kas sa m?letad, mida sa mulle ?tlesid?” Yrene m?letas. Ta polnud unustanud seda hetkekski. „?tlesin, et tahan kasutada seda selleks, et teha maailmas midagi head. Et teha midagi oma kasutu, raisatud eluga.” Need s?nad juhtisid teda neil aastatel – koos sedeliga, mida ta kandis igal p?eval, kolides seda taskust taskusse, kleidist kleiti. S?nad ?helt salap?raselt v??ralt, vahest jumalaltki, kes kandis rapitud noore naise nahka, kelle kingitud kuld ta siia toimetas. Ta haledast elust p??stis. „Ja sa teedki seda, Yrene,” ?tles Hafiza. „?hel p?eval l?hed sa koju ja teed head. Sa teed imesid. Aga enne, kui sa seda teed, palun sinult seda noormeest aidata. Sa oled teostanud seda ravi varem – saad seda n??d uuesti teha.” „Miks teie ei saa?” Ta polnud iial k?lanud nii pahuralt, nii t?namatult. Hafiza heitis talle v?ikese, kurva muige. „Vaja pole mitte minu ravi.” Yrene teadis, et k?rgeim ravitseja ei m?elnud sellega ka mehe ravi. Ta neelatas kurgus oleva tihkuse vastu. „See on hingehaav, Yrene. Ja lasta sellel neil aastatel m?daneda... Ma ei saa sind s??distada, aga ma pean sind vastutavaks selle eest, kui lased sellel muutuda millekski hullemaks. Ja ma leinan sind siis taga.” Yrene huuled v?bisesid, kuid ta surus need kokku ja pilgutas silmade kipitust minema. „Sa tegid katsed ?ra paremini kui keegi teine, kes on iial siia torni roninud,” lausus Hafiza vaikselt. „Aga olgu see sinu jaoks minu isiklik katse. Viimane neist. Nii et kui sa otsustad lahkuda, saaks mina sinuga h?vasti j?tta, sind s?tta saata ja teada...” Hafiza pani k?e rinnale. „Teada, et kuhu iganes tee sind viib, mis iganes pimedusse, sinuga oleks k?ik h?sti.” Yrene neelas alla v?ikese h??litsuse, mis ?ritas temast v?ljuda, ja vaatas selle asemel linna poole. Kaamed kivid s?rasid loojuva p?ikese viimases valguses. K?rgeima ravitseja taga avatud akendest lipsas sisse lavendli ja nelgiga tembitud ?ine tuul, mis jahutas ta n?gu ja sasis Hafiza valget juuksepilve. Yrene libistas k?e kahvatusinise kleidi taskusse, tema s?rmed m?hkusid ?mber volditud p?rgamendit?ki tuttava sileduse. Ta pigistas seda nii, nagu oli sageli teinud siia seilates, nende esimeste ebakindlate n?dalate jooksul isegi p?rast seda, kui Hafiza ta vastu v?ttis, nende pikkade tundide ja karmide p?evade ja hetkede jooksul, mis teda v?lja?ppe ajal peaaegu murdis. V??ra kirjutatud sedel. V??ras, kes p??stis paari tunniga ta elu ja kinkis talle vabaduse. Yrene ei saanud iial teada tema nime, selle noore naise nime, kes kandis oma arme nii, nagu m?ned daamid kandsid uhkeimaid ehteid. Noor naine, kes koolitatud tapjana ostis v?lja ?he ravitseja hariduse. Nii palju asju, nii palju h?id asju tuli sellest ??st. Yrene imestas vahel, kas see juhtus ikka p?riselt – ta oleks v?inud uskuda, et n?gi seda unes, kui poleks sedelit tema taskus ja seda teist eset, mida Yrene iial maha ei m??nud ka siis, kui kulda j?i h?redaks. Peen kulla ja rubiiniga pross, v??rt rohkem kui terved Antica linnakvartalid. Adarlani v?rvid. Yrene ei saanud iial teada, kust tuli see noor naine, kes andis keret?ie, mille j?rel j?id tema kenale n?olapile sinikad. Ent ta k?neles adarlani keelt nagu Yrenegi. Nagu k?ik lapsed, kes kaotasid Adarlani t?ttu k?ik – need lapsed, kelle kuningriigid j?eti tuhka ja verre ja varemetesse. Yrene libistas p?idlaga ?le sedeli, sinna tindiga kantud s?nade: Selle jaoks, kuhu iganes sa pead minema – ja veel enamgi. Maailmal on vaja rohkem ravitsejaid. Yrene hingas sisse esimest ?ist tuulekest, neid v?rtse ja soolvett, mida see Torresse kehutas. Viimaks vaatas ta Hafiza poole, k?rgeima ravitseja n?gu oli rahulik. Kannatlik. Yrene oleks keeldumist kahetsenud. Hafiza taltuks pikapeale, kuid Yrene teadis, et ?ksk?ik, kas ta lahkuks v?i otsustaks kuidagi j??da, oleks ta kahetsenud. Selle peale m?elnud. M?tisklenud selle ?le, kas oli talle antud ebatavalise helduse eest ?pris kehvasti tasunud. M?tisklenud selle ?le, mida tema ema sellest arvaks. Ja isegi kui see mees oli p?rit Adarlanist, isegi kui ta t?itis selle lihuniku k?ske. „Ma kohtun temaga. Vaatan ta ?le,” soostus Yrene. Ta h??l v?beles ainult veidike. Ta pigistas taskus paberit?kki. „Ja siis otsustan, kas ma ravin teda.” Hafiza kaalus vastust. „K?lbab k?ll, t?druk,” lausus ta vaikselt. „K?lbab k?ll.” Yrene hingas vappuva pahinaga v?lja. „Millal ma teda n?en?” „Homme,” ?tles Hafiza ja Yrene v?patas. „Kagaan palus, et sa tuleks homme isand Westfalli kambrisse.” 1 (#ulink_f38549e3-fba2-56bd-ba8f-9f379d477915) Towers on otset?lkes „tornid” (t?lkija m?rkus) Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sarah-j-maas-2/klaastroon-6-koidutorn/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.