Sina maga, mina pesen n?ud

Sina maga, mina pesen n?ud Stig Claesson Stig Claesson (1928–2008), kunstnikunimega Slas, oli viljakas rootsi kirjanik ja illustreerija, kes v?itis lugejate poolehoiu oma siira skepsise ja vahetu kirjutuslaadiga.
Autori illustratsioonidega jutustus „Sina maga, mina pesen n?ud“ on vana mehe isep?ine, eneseirooniline, samas l?binisti s?damlik lugu Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast.
Raamatule saates?na kirjutanud Anu Salu??re s?nul on Claessoni lugude peategelane „alati enam-v?hem autori alter ego, viibib mingil p?hjusel ?hes v?i teises maailma nurgas, kas puudeistutajana Hollandis, puhkusereisil m?nel Vahemere saarel vm. Kohtutakse ja minnakse lahku, vahetatakse repliike, pillatakse tsitaate, aforisme, teravmeelsusi ja paradokse, ning justkui kogemata armutakse ja surrakse, „murduvad saatused“ nagu T?ehhovil v?i Hemingwayl – seda ?sna ebat??pilises stiilis, kui silmas pidada just rootsi kirjanduse traditsiooni”.
Stig Claessonilt on eesti keeles ilmunud ka „Kes armastab Yngve Frejd” (LR nr 11-12, 1980, t?lkinud Anu Salu??r). STIG CLAESSON Sina maga, mina pesen n?ud Rootsi keelest t?lkinud ?lev Aaloe „Loomingu Raamatukogu kuldsari“ SA Kultuurileht T?lgitud v?ljaandest: Stig Claesson Sov du s? diskar jag En bok f?r alla Stockholm, 2006 Esitr?kk: Stig Claesson, „Sina maga, mina pesen n?ud“ Rootsi keelest t?lkinud ?lev Aaloe Loomingu Raamatukogu, 2009, nr 28–30 Tallinn, SA Kultuurileht Toimetanud Anu Salu??r-Kall Korrektuuri lugenud Lauri Eesmaa Kujundanud Maris Kaskmann © Stig Claesson, 2004 Esitr?kk: Alfred Bonniers F?rlag, Stockholm, Rootsi Eesti t?lke kirjastamise loa on andnud Bonnier Rights, Stockholm, Rootsi ja kirjandusagentuur Banke, Goumen & Smirnova © T?lge eesti keelde. ?lev Aaloe p?rijad ja Loomingu Raamatukogu, 2021 © Saates?na. Anu Salu??r-Kall ja Loomingu Raamatukogu, 2021 © Kaanefoto. Dan Hansson, 1991 E-raamat O? Flagella ISSN 2674-4678 (tr?kis) ISSN 2674-4686 (epub) ISBN 978-9916-616-31-4 (tr?kis) ISBN 978-9916-616-32-1 (epub) Armas Jumal, tee nii, et kaks korda kaks ei oleks neli. Ivan Turgenev I Gertrude Stein on kusagil ?elnud, et pole mingit m?tet armastada v?ikesi poisse, kui niikuinii on teada, et nad kavatsevad sirguda meesteks. Umbes samamoodi m?tlen mina, kui n?en kaheksat l?bipaistvat roosat vasts?ndinud hiirt. Pole mingit m?tet neid armastada, sest niikuinii kavatsevad nad sirguda t?iskasvanud hiirteks ja n?rida asju, mis pole n?rimiseks m?eldud. Igal juhul mitte hiirtele. Ja nii ma l?ingi nad k?lmavereliselt maha, ematud, nagu nad olid. Ema olin ma p?ev varem k?tte saanud Norras valmistatud plastl?ksuga, mis oli tehtud just hiirtel pea maha raiumiseks. Sellega ei taha ma ?elda, et Gertrude Steinil oleks olnud m?ni efektiivselt tappev l?ks v?ikestele poistele, aga kes teab. Nojah. Emahiir, kes need kaheksa s??tut hiirepoega s?nnitas, valis nende ilmaletoomiseks lihtsalt t?iesti vale koha, nimelt minu punase kirjutusmasina, mille ma olin ettevaatamatult p??ningutrepile j?tnud. Punane kirjutusmasin, n??d juba v??rtuse kaotanud, on olnud minu kaaslaseks ?pris kaua. Peale selle on mul ?ks v?ike tuhkrukarva reisikirjutusmasin. Unustatud ja p??ningutrepile pandud kirjutusmasin on emahiirele suurep?rane koht, kuhu m?ne rohuk?rre ja paberitupsu abil poegimiseks pesa ehitada, aga kirjutusmasin muutub kasutuks ja hiirepere peab karistuseks eluga h?vasti j?tma. Apokal?psise punase kirjutusmasinaga on juba kord nii, et see, kes seda kasutab, on m??ratud kaotama rahu maa pealt, nii et me v?ime k?ik ?ksteist maha nottida. Inimesi ja hiiri, hiiri ja inimesi. See, kes on sunnitud tuhkrukarva kirjutusmasinat kasutama ja tunneb mingilgi m??ral Piiblit, teab, et ta peab r??kima surmast. Surmast suure S-iga, j?tan lisamata. Umbes seda r??kisin ma oma matusek?nes, kui matsin hiirepojad kuivanud kirsipuu alla, mis oli suve esimeste nappide piksek?rgatuste ajal v?lgule ette j??nud. Emahiire olin ma lihtsalt minema visanud. Kass leidis ta muidugi ?les ja tassis ilma peata korjuse tuppa, et n?idata, kui osav hiirep??dja ta on. Muide, tegemist on emakassiga, kes on t??tult seltsilembene ja l?heb kohati oma vingumisega liiale. N?uguda ta ei oska, ja kui ta ?ritab seda teha, siis k?lab see nagu ?litamata ukse kriiksumine. Tema viis poega, kelle ta puukuuris pappkastis ilmale t?i, olin ma samuti sunnitud julmalt maha nottima. Poegade isaks oli emakassi enda isa, hirmunud ja r?situd hulkurkass. Vahel ilmub ta v?lja, teda on hale vaadata ja ma annan talle s??a. Siin P?lvesilmavoorel on v?he maju, kus sees elatakse. Aga nii nagu ma ei taha oma p??ningule hiiri, ei taha ma ka puukuuri kassifarmi, seega pean olema veidi s?dametu. Aga ka s?dametusel on piir. Loomas?brad leiavad muidugi, et hulkurkassile vahel s??a andmisest ei piisa, et saaksin andeks vasts?ndinud hiirte tapmise v?i viie pimeda kassipoja k?lmaverelise mahanottimise, kuiv?rd ma ei saa ?elda, et tegemist oli ettekavatsemata m?rvaga. Liiga v?he teatakse kadunud talupoja?hiskonnast, mis minu p?lvkonna ?les kasvatas, aga selle v?ib inimestele andeks anda, sest ega minagi taipa suurt midagi sellest, kuidas peaks suhtuma ?hiskonda praegusel kahek?mne esimese sajandi kolmandal aastal, ei suurtes ega v?ikestes asjades. Nii m?neski m?ttes on minust saanud v??ras, ja ma j??n selleks seni, kuni kord sarkofaagis l?petan. Varem v?i hiljem, kes seda teab. Igal juhul neid viit kassipoega mattes ma mingit k?net ei pidanud; siin P?lvesilmavoorel nimetatakse neid kiisideks. ?igemini nimetati, siis kui veel murret r??giti. Seda ma m?letan k?ll. Minu isa oli siit kandist p?rit ja lapsena olin ma tihti siin ja ?ppisin maha nottima nii hiiri, kassipoegi kui ka vanu l?sutajaid kanu. Siis olid nad k?ik veel elus, vanaisa ja vanaema ja s?tsed ja vanemad ja ?ed-vennad. N??d pole neist enam kedagi, mina ?ksi olen veel elus. Maja, milles ma elan, pole kuigi suur, aga on punane – nagu see on alati olnud. Peaukse ees on klaasveranda, selle veranda p?rast oleks isegi Rainer Maria Rilke mind kadestanud. Ta on kirjutanud, et tahaks meeleldi endale klaasverandat, kus v?iks korvtoolis istuda ja karvast koeran?ssi k?rva tagant s?gada, ise samal ajal t?is veendumust, et teab naistest k?ike. Minu teada ta sellist verandat kunagi ei saanud. Aga minul on see olemas. Korvtooli ja koera mul k?ll pole, aga naistest tean ma siiski nii palju, kui pean paslikuks teada. Aga samas olen ma ka kaksk?mmend viis aastat vanem, kui Rilke ?ldse elas. Sellest on n??d nelik?mmend aastat, kui ma P?lvesilmavoore k?la ??remaal metsaserval maja p?randuseks sain, ja algul ma ei teadnud, mida sellega ?ieti peale hakata, aga kuna ma p?risin ka veidi raha, siis lasin ?hel suvel sisse panna k?ik t?nap?evased mugavused, nagu elektrik?tte ja muu sellise. Siis avastasin ?hel p?eval k?mme aastat tagasi, et ma olen pensionil, ja siis kolisingi enam-v?hem siia. Algul v?hem, siis ?ha enam. Stockholm oli minu jaoks kasvanud liiga suureks ja liiga inetuks, aga oma sealse v?ikese korteri j?tsin ma alles. Ma arvasin, et hakkangi metsa ja suurlinna vahet pendeldama, et mulle on seda vaja – mets vaikuse ja ?ksinduse jaoks ning suurlinn intelligentsete k?rtsivestluste jaoks m?ne ?lle juures. Aga minu p?lvkonnakaaslased kolisid samuti p?ritud majadesse ja osmikutesse inimt?hjadele metsaaladele ja meenutavad seal ringi k?ies vanu aegu, ise samal ajal nuputades, kus hiirtek?igud v?iksid olla, et hiirel?ks ikka ?igesse kohta paigutada, ning v?ib-olla on paljudel neist klaasveranda, kus nad istuvad nagisevas korvtoolis ja p?rnitsevad ?rahellitatud kassi, kes ilmselt on pojad saanud, ja n??d on neil t?htis teada saada, kuhu kass on nad peitnud, ja meelelahutuseks ei m?tle nad niiv?rd sellest, mida k?ike nad naistest teavad, vaid just sellest, kuhu k?ik need naised on j??nud. V?i juurdlevad nad selle ?le, kust v?tta j?udu, et autot pesta ? seda muret minul kahjuks ei ole. Ma tean umbkaudu, kus paar minu s?pra elavad, aga enamik neist on surnud. Sama kehtib suuresti ka minu naiss?prade kohta. M?ned neist, kes on veel elus, on samuti metsa kolinud ja elavad p?randuseks saadud majades, kus on klaasveranda, ja seal nad siis kiiguvad tasakesi oma mustaks v?rvitud kiiktoolides ja arvavad, et teavad meestest k?ike, ja nad teavadki meestest k?ike. Ja mina oma klaasverandal k?sin, nagu Rilke k?sis Marina Tsvetajevalt: Kuidas n?eb v?lja see tuba, kus me kunagi kohtume? Nad ei kohtunud iialgi. Aga umbes sama k?simuse esitasin ma kassipoegadele, kui olin nad maha nottinud: Kuidas n?eb v?lja see taevas, kus me kunagi kohtume? Me ei kohtu iial. Nii lihtne see ongi. Ma saan v?ita vaid seda, et ?ksindus ja vaikus siin metsarohke kihelkonna ??remail on vahel ?pris v?sitav, aga viimati Stockholmis olles olin ma niisama ?ksik, v?i tundsin end niisama ?ksikuna, vaatamata k?rtsisuminale – ma k?ll kuulasin seda, aga ei v?tnud sellest osa. K?isin ?hes ?llesaalis selle t?nava l?hedal, kus on minu korter. Sinna j?udmiseks pean ma ?letama tiheda liiklusega t?nava. Ootasin siis ?lek?iguraja ??res rohelist tuld ja ?ks naine hurjutas mind, sest ma suitsetasin. Ma olin sedav?rd jahmunud, et mulle ei tulnud p?hegi teda p?rgusse saata. See, et ta mind hurjutas, ei teinud mulle tuhkagi, mind jahmatas see, et keegi ?ldse minuga r??kima hakkas. Meie t?nap?eva ?hiskonnas pole s?nnis suitsetada ei ?ues ega toas. Selle asemel tuleb s??a aedvilju v?i j?rada ?una. Vanasti anti ?ks niisugune ?un j?ulu?htul, ?lej??nud aasta jooksul v?isid aga suitsetada, niipalju kui tahtsid v?i endale lubada v?isid. Isegi selles suures ?llesaalis, suures isegi Stockholmi kohta, oli vaid m?ni ?ksik laud suitsetajaile reserveeritud. Meid oli v?he, kes me nende laudade taga istusime, kaks-kolm naist ja m?ned mehed. K?ik olid minuvanused ja k?llap n?gime k?ik v?lja, nagu oleksime m?nest vanadekodust jalga lasknud. ?lej??nud nooremate k?laliste silmis olime k?ige vanemad kogu maamuna peal. Ja nii me ka ilmselt end tundsime: hallip?ised, kortsulised suitsut?mbajad. Oli k?lm kevadtalvine n?dal, kui ma Stockholmis olin. M?rtsi keskpaik, ja k?llap just siis emahiir minu punasesse kirjutusmasinasse oma pesa tegigi. Ma tahan nii arvata ja sellep?rast ma nii arvangi. Igal juhul valis ta ?ige v?rvi, et mul oleks v?imalik teda koos poegadega maha nottida. Miks ma kirjutusmasina p??ningutrepile panin, seda ma ?ieti ei tea, ja ma ei tea, miks ma selle sinna vedelema j?tsin, nagu oleks see armas m?nguasi unustatud. Unustama kipun ma k?ll, aga see pole just eriti uus h?da. V?ib-olla t?stsin ma selle sinna m?tlematult, ja nii see siis ununeski. Ega mul p??ningule kuigi tihti asja pole. ?hes?naga, kirjutusmasin on tuksis, ja enam pole ainsatki kohta, kuhu rikkis kirjutusmasinat parandusse viia. Aga nagu ma juba mainisin, on mul ka reisikirjutusmasin, niisama s?bralikult meelestatud, nagu oli see punanegi, kuid tuhkjaskollane, tuhkrukarva. Surma v?rvi. Surmariigi v?rvi. V?ib tunduda, et kui inimene on nii vanamoeline, et kasutab kirjutus-masinat, siis on tal ka silman?gemine sedav?rd t?ntsiks j??nud, et kirjutusmasina v?rvil pole mingisugust t?htsust. Aga j?tame selle praegu k?rvale. Ma pole oma viimase Stockholmis-k?iguga veel l?petanud. Ma ei s?itnud ju Stockholmi selleks, et end mingis ?llesaalis suitsetamiskeelu p?rast ?les ?rritada. Ma olin ette kujutanud, et mul on seal t?htsaid asju ajada, mis osutuski lihtsalt ettekujutuseks. Asju saab ajada telefoni v?i kirja teel. ?llesaalis k?isin ma esimesel ?htul, p?rast enam mitte. Ma k?isin teistes k?rtsides, kus minul ja mu s?pradel oli kombeks k?ia. Ma ei tundnud seal mitte kedagi. K?sisin endalt, kas meie, s?nnilt stockholmlased, aga ?les kasvanud talupoja?hiskonnas, olemegi tagasi kutsutud metsadesse, et seal vahipostil olla. Aga mille vastu? Hiirte vastu? Hulkurkasside vastu? Vanu p?llusiile ja maalappe me ei saa ju hoida kinni kasvamast, mets ronib ?le kiviaedade ja selle vastu ei saa me suurt midagi teha. Aga nagu Carl August Ehrensv?rd ?tleb: „Kes tohiks ?elda, et Rootsimaa Taewas on ?lekohtune, kui tema saadab walgust ja wihma M?nnile ja Kuusele.“1 K?ik on nii, nagu ta on ja on v?lja kujunenud. Kuidas n?eb v?lja see heinamaa, kus me k?ik ?kskord kohtume? Igal juhul seal Stockholmis ostsin ma ?hel p?eval endale tumeda ?likonna ja ilusa sinakasmusta raglaanl?ikega mantli. Vaatasin end seal meeste valmisriiete kaupluses peeglist, et n?ha, kas ?likond ja mantel mulle ikka h?sti istuvad. Seda ma ei n?inud. Ma n?gin iseennast, pea hall ja jume p?rast pikka talve kahvatukollane. M??ja, pikk teksade ja Havai s?rgiga nooruk, ?tles, et riided istuvad mulle nagu valatud, aga lisas siis midagi sellist, et ma peaksin enne surma juukseid l?ikama. Ta ?tles seda nii, nagu oleks minu poolt ebaviisakas surra pikajuukselisena. Minu tuju l?ks sellest igal juhul heaks ning naeratus n?ol ja ostukott k?e otsas, seadsin ma sammud juuksurisalongi poole, kus ma tavaliselt k?in. See asub ?llesaali k?rval, millest ma r??kisin. M?tlesin lasta mitte ainult juukseid l?igata, vaid ka habet ajada. Minu juuksur polnud ?ksk?ik kes, tal oli seljataga kahek?mne viie aastane juuksurit?? kogemus Chicagos. Ta oli Rootsimaa viimane habemeajaja, kes oli v?imeline habemenoaga habet ajama. „Dagens Nyheter“ tegi m?ne aasta eest selle kohta uuringu. Tollal leidus Ume?st p?hja pool vaid kaks juuksurit, kes ajasid habet habemenoaga, ja siis veel minu juuksur. M?ni neist seal teisel pool polaarjoont on ehk praegu veel elus, aga Stockholmis on minu juuksur kindla peale ainuke, kes noaga habet ajab. Ja on v?ga meeldiv, kui sul noaga habet aetakse. V?ikeses juuksurisalongis oli k?ik endine, aga minu juuksurit, kelle nimi oli Sven, seal ei olnud. Tema asemel oli seal ?ks ?pris kena kehaga naine, kes p?hkis p?rast ?sjase kliendi teenindamist p?randalt juukseid kokku. Kus Sven on? k?sisin mina. Haiglas, ?tles tema. Millal ta tagasi tuleb? k?sisin mina. Ta ei tule enam tagasi, ?tles tema. Ta osutas ?hele kolmest juuksuritoolist ja andis mulle m?rku istet v?tta, ?eldes: Sinu juuksed vajavad l?ikamist ja mina l?ikan. Ja mu juuksed said l?igatud ja pealegi h?sti. Sel ajal kui naine mu juukseid l?ikas, vaatasin end peeglist ja leidsin, et kevadine jahedus oli mu p?sed kergelt ?hetama pannud. Habet sa mul muidugi ei aja, ?tlesin mina, ja selle peale ?tles naine ei, aga lubas mul kasutada patareidel t??tavat pardlit, kui ma tahan. Habemenoaga sa siis habet ei aja? k?sisin mina. Ei, ?tles tema. Ma tean, et Sven oskas. M?ned sisser?ndajatest juuksurid oskavad ajada k?ll. Aga kuidas neil klientidega on, seda ma ei tea. Praegu on moes ajamata habemega ringi k?ia. Luba mul siis pardlit kasutada, ?tlesin mina. Juuksed on ju l?igatud. Ma ostsin ?sja tumeda ?likonna ja mantli, sellep?rast mul ka see suur kott. M??ja vihjas, et ma ei tohiks enne otsi anda, kui olen juukseid l?iganud. Minu h?reda habemet??ka kohta ei lausunud ta s?nagi. Ei kulunud kuigi palju aega, kui mu habe sai aetud, niiv?rd kui patareidel t??tava pardli puhul ?ldse saab korralikult aetud habemest r??kida. Miks Sven siis tagasi ei tule? k?sisin. Ma olen palju aastaid tema juures juukseid l?iganud ja habet ajanud. Ma olen elanud siin l?hedal, niikaua kui ma m?letan. N??d elan ma suurema osa ajast oma maamajas. Sellest ajast saadik, kui pensionile j?in. Umbes. Ma s?itsin Stockholmi vahet enamasti just selleks, et Sveni juures juukseid l?igata. Kui Sven tagasi ei tule, siis ehk tohiksin s?ita siia sinu p?rast. Kui lihtsalt see k?las. Autoga v?tab mul lennuv?ljale s?it alla tunni, umbes tunni aja p?rast olen Arlanda lennujaamas, ja sealt Stockholmi ja oma korterini j?udmine on juba k?kitegu. Ja juuksur Svenini ja ?llesaali suminani. Ma olen v?itnud, et mul on naiste suhtes samasugune ?ratundmismeel nagu haigel kassil teatud rohuk?rte suhtes. Ma k?sisin naiselt, kes mu juukseid l?ikas, mis ta nimi on. Tema nimi oli Katarina, aga ta tahtis, et ma kutsuksin teda Kittyks. Kitty, ?tlesin ma siis, l?hme korraks ?llesaali. Pane oma salong kinni. ?llesaal on praegu t?hi. Kitty ?tles muiates ei. Siis ta kahetses, et oli muianud, ja s??tas sigareti. Paistis, et ta kahetses nii oma ei-d kui ka muiet. Miks sa endale mantli ostsid? k?sis ta. Kas sa kevadesse ei usu? Ma ostsin tumeda ?likonna, ?tlesin mina, juhuks kui ma peaksin siit ilmast lahkuma. Ja sellep?rast lasin ma ka juukseid l?igata. N??d ma v?in minna. Mantlit ei saanud ma ostmata j?tta. See on raglaanl?ikega. T?hendab – k?ised on pikendatud kaela??riseni. Ma olen kaua aega niisugust otsinud. Ma tahan v?lja n?ha nagu lord Raglan. Ja kes on lord Raglan? k?sis tema. Teda ei ole enam, ?tlesin mina. Ta oli. Ta oli ?ks kuuesajast vaprast britist, kes ratsutas surmale vastu Balaklava lahingus. Venelaste vastu. ?ks Prantsuse ohvitser, kes oli k?ige selle tunnistaja, ?tles: See on suurejooneline, aga see ei ole s?da. Kui palju hobuseid surma sai? k?sis tema. K?ik peale nelja, ?tlesin mina. V?ib-olla siiski l?heksime ja v?taksime need ?lled, ?tles tema. Ettetellimisi mul pole. Enamasti k?ivad siin juhuslikud kunded nagu sina. Ma silmitsesin Kittyt. Tal olid l?hikeseks l?igatud tumedad juuksed ja tumedad silmad. Ma oletasin, et ta on veidi ?le viiek?mne. Suu oli ta veidi liiga punaseks v??banud. Kui oleme natuke ?lut joonud, ?tlesin mina, siis v?iks ehk v?tta takso ja s?ita Sveni vaatama, sinna haiglasse, kus ta on. Unusta ?ra, ?tles tema. Kui h?sti sa Sveni tunned? k?sisin mina. Tundsin, vastas tema. Ta suri t?na hommikul. Just seda vastust ei tahtnud ma kuulda. Aga just sellise vastuse saab minu ikka j?udnud inimene, kui ta on piisavalt rumal ja p?rib n?iteks nende inimeste kohta, kes tal kunagi ammu juukseid l?ikasid. Millesse ta suri, ?tlesin. Kuidas ta suri. Ma p??dsin seda ?elda nii, et see k?laks k?simusena. Sa ei k?si, ?tles tema. Sa tead. Ja seda, mida sa tead, ei taha sa teada. Ta ratsutas koos nende vapra kuuesajaga. Ta maetakse Sevastoopoli s?jav?ekalmistule, ?ks nurgake seal on eraldatud juuksuritele. Kas sul nimi ka on? Ma ei joo ?lut meestega, kelle nime ma ei tea. John, ?tlesin mina. See oli ka minu isa nimi ja seda nime kannab ka ?ks minu poegadest. See k?lab v?ib-olla fantaasiavaeselt, aga nii see on. Mina enam meestelt fantaasiat ei n?ua, ?tles tema. Siis j?i ta m?ttesse, nagu oleks see, mis ta ?tles, j?relem?tlemist v??rinud. Mehed, ?tles ta siis, umbes samasuguse h??letooniga, nagu Gertrude Stein oleks seda ?elnud. Ja otsekui arvates, et ma v?tsin tema h??letooni solvanguna, lisas ta: Tegelikult olen ma naistejuuksur. Mina tegelikult samuti, ?tlesin mina. Tavaliselt soojendasin mina oma ema jaoks lokitange. Aga see oli kaua aega enne seda, kui kellelgi ?nnestus leiutada helesinised plastist lokirullid, mis leiutisena on samas klassis maamiinidega. Maailma s?dametunnistus, mida selle all ka ei m?eldaks, on maamiinid ?ra keelanud, aga keegi pole asunud v?itlema helesiniste, heleroheliste v?i roosade lokirullide ?ra-keelamise eest. See oli lollisti ?eldud, ?tles tema. Loll v?rdlus. L?binisti loll. Ma tean seda, ?tlesin mina. Ja teadsingi, aga mulle on juba t?kk aega k?inud n?rvidele naised, kes teevad keskuse selveris oma oste, lokirullid peas, ma pean silmas P?lvesilmavooret. Minu juurest on keskusesse ainult seitse kilomeetrit, see on teerist, kus peale selveri on veel pank ja kiosk, mis minu arust just minu p?rast tellib seda haruldast sigaretimarki, mida ma t?mban. L?hima ?llesaalini on seal aga v?hemalt kolmk?mmend kilomeetrit. Juuksurisalongist tuli minul ja Kittyl astuda ainult neli sammu. Ja me astusime need sammud. Kitty keeras oma v?ikese juuksurisalongi ukse lukku ja mina tassisin tumerohelist kilekotti oma ?sja ostetud r?ivastega. Me istusime lauda, kus tohtis suitsetada. Kell oli umbes kolm p?eval. ?llesaal peaaegu t?hi. Me tellisime m?lemad ?he suure ?lle. Meile toodi ?lled ja me s??tasime kumbki oma sigareti, aga esialgu me ?lut ei puudutanud. Lihtsalt silmitsesime oma ?llekannu. Selleks, et juua, pidi ?ks meist midagi ?tlema, ja kummalegi ei tulnud p?he ?elda lihtsat s?na „proosit“. Esimesena sai k?nev?ime tagasi Kitty. Nii et sa siis ei elagi siin, ?tles tema. Linnas. Elan ikka, ?tlesin mina. Aga praegu elan ma suurema osa ajast maal, majas, mille ma sain p?randuseks. See asub ?he metsarikka kihelkonna piirimail, mille nimi on P?lvesilmavoore. Kui sa oskad autot juhtida ja sul on auto, v?id minu juurde j?uda v?hem kui viie tunniga. Ma oskan autot juhtida ja mul on auto, ?tles tema. Seepeale hakkasime ?lut r??pama. Sa oled teretulnud, ?tlesin mina. Tule k?lla, millal aga soovid. Sa valetad, ?tles tema. Sinu kurvad sinised silmad ?tlevad mulle, et sa valetad. Mis tema nimi on? Ida Adriana, ?tlesin mina. Ida Adriana Andersson. Neiup?lvenimi Andersson, abielus Andersson. Mitte ainult mehed pole fantaasiavaesed. Ta on vaid paar aastat noorem kui mina. Kui ma praegu olen. Ja tema enam vanemaks ei saa. Kas arst ?tles seda? k?sis tema. Ei, ?tlesin mina. Arst lubas peaaegu et igavest elu, kui ma viimati Ida Adrianaga haiglas k?isin. Ta pidas silmas Ida Adrianat. Mind vaatas ta uuriva pilguga ja kirjutas mulle v?lja retsepti mingile rohule, mis peaks parandama s??giisu, mida mul enda arvates pole enam vaja. Aga Ida Adriana ei saanud muud retsepti kui vaid k?bemekesele liivale. K?beke liiva, mis pudeneb s?rmede vahelt. Armastuse laev purunes vastu argip?eva, ?tles tema. Majakovski? Jah, ?tlesin mina. Majakovski. Temasuguseid s?nnib vaid kord sajandis. V?hemasti nii ?tles Marina Tsvetajeva. Kui ?ksi me maailmas oleme, ?tlesin veel. Sa tahad ?elda, et kui ?ksi me maailmas oleme ?ksnes selle p?rast, et teame m?nda vene luuletust. Sellele on lihtne vastata. Me ei ole ?ldse ?ksi. Minu ema oli venelanna. Odessa juuditar. Ta abiellus Anderssoniga ja suri Olga Anderssonina, ja teda huvitasid elus vaid kaks asja. Vene luule ja jalgpall. Aga sinu isa? k?sisin mina. Jalgpall ja Fr?ding, vastas tema. Millal sa oma suvemajja tagasi s?idad? V?i kui seda veidi s?bralikumalt ?elda, millal sa j?lle juukseid l?ikama tuled? Ma lendan tagasi ?lehomme. Loodan, et keegi tuleb mulle lennuv?ljale j?rele. Sealt on sinna, kuhu ma pean minema, seitsek?mmend kilomeetrit. Kes mind siis lennuv?ljale s?idutas, kui ma Arlandasse pidin lendama, ma ei m?leta. Kas riskime teha veel ?he ?lle? Muidugi riskime, ?tles tema. Ma astun homme l?bi ja laenan sinu pardlit, ?tlesin mina. Ei, ei sa astu, ?tles tema. Tellisime m?lemad veel ?he ?lle, mida kumbki meist ei kavatsenud p?hjani juua. Millal sinu lennuk ?lehomme v?ljub, lord Raglan? Kella viie paiku, ?tlesin mina. Tule siis paraja ajavaruga juuksurisalongi, ma viskan su Arlandale ?ra. Ei tea, milleks, ?tlesin mina. Ei tea, milleks, aga on palju rohkem inimesi kui meie kaks, kes tunnevad end sellel kuu viimasel p?eval h?ljatuna. Nii ka l?ks. Ma olin paraja ajavaruga juuksurisalongis ja Kitty viskas mu Arlandale ?ra. N??d ?tles ta, et teeb seda, kuna talle meeldib autot juhtida. Ma m?letan, et me j?udsime juua kohvikus tassi kohvi, enne kui ma oma lennukile pidin minema. R??kisime veidi t?hjast-t?hjast, nagu ikka r??gitakse. Svenist ei lausunud kumbki s?nagi. Ma ei m?leta, kes mulle mu v?iksele lennuv?ljale, mis k?llap varsti ?ldse kinni pannakse, j?rele tuli. Aga oli juba pime ja sadas lund. Ma m?letan, et s?itsime otse sinna v?iksesse haiglasse, mis varsti kinni pannakse ja kus Ida Adriana ravil oli. Ma ei tea, kas ta tundis mu ?ra. Minu Ida Adriana. Muidu istus alati keegi tema juures valves, aga viisakusest j?eti mind temaga kahekesi pooleks tunniks, mis kestis seitse aastat. Ma hoidsin tema k?tt. Ta vaatas mulle otsa. K?ik, mis meil kahel oli teineteisele ?elda, oli juba ?eldud. Ta suri ??p?ev hiljem. Tema t?tar helistas ja teatas tema surmast. Ja ma arvasin siis, et ma sain aru, mis ta ?tles, aga tegelikult ?tles ta hoopis: Noh, vanapoiss, n??d oled sa j?lle ?ksi, n??d on sinu naabriks t?hi maja, niisama punane kui su enda oma. Peale selle on vaid mets ja pikad vahemaad. Ma ei saanudki aru. See ei j?udnud minuni. Seep?rast pole midagi imestada, et ma unustasin, kuhu ma olin pannud oma punase kirjutusmasina, ja andsin seega emahiirele piisavalt aega s?nnitamiseks. Ainus asi, mida ma Ida Adriana heaks teha saan, on ka tema muru ?ra niita, kui ma oma muru niidan. Ma leian, et minu kohus on hoida umbe kasvamast seda, mida ma suudan umbe kasvamast hoida. Aga nagu Carl August Ehrensv?rd ?tleb: „Iseenesest ei ole ?hegi Inemise kohustusi mitte ?hessegi usalduse-w??rilisse raamatusse kirja pantud.“ 1 (#ulink_4c20929c-7bbd-53c3-a3b6-8735dfb650a5) Carl August Ehrensv?rd (1745–1800) – Rootsi krahv, merev?eohvitser, kunstiteoreetik, maalikunstnik ja karikaturist, kirjanik ja arhitekt. T?nap?evani on tuntud tema joonistused kuulsatest kaasaegsetest. – Siin ja edaspidi toimetaja m?rkused. II Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/stig-claesson/sina-maga-mina-pesen-noud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.