P??rased ideed
Автор:Safi Bahcall
Жанр: зарубежная психология
Тип:Книга
Цена:3079.99 руб.
Язык: Эстонский
Просмотры: 262
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 3079.99 руб.
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
P??rased ideed
Safi Bahcall
Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil v?idetakse s?du, ravitakse haigusi ja muudetakse t??stust
Lehek?lgi: 344
Wall Street Journal bestseller. Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post. Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad.
Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum s?na, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. ?hel hetkel kipub aga innovaatilisus d?inni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, t??kultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimr?hmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske m?ista, v?idab Safi Bahcall. Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmk?mmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa v??rtuslikuim firma, kes m??s ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas r?hm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur v?rviline puutetundlik ekraan ning k?rge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid v?lja teisegi hullumeelse idee: netip?hise rakenduste poe. Juhtkond lasi m?lemad projektid p?hja. Kolm aastat hiljem n?gid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia m?ngust v?ljas. R?hmade ja ettev?tete k?itumismustri ?kiline muutus – samad inimesed k?ituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras m?steerium. Korporatsioonid v?idavad, et suurtel firmadel eba?nnestuvad asjad p?hjusel, et nende t??tajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: k?ige p?nevamad ideed tulevat hoopis v?ikestest ettev?tetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni t??p idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene v?ib toimida ?hes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava s?dalasena. Sama muster p?hjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega t?idetud vanni, pl?rtsatab see l?bi vee. Kui alandada vee temperatuuri k?lmumise piirini ning seej?rel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ?hes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu k?va tahke aine. Loogika, mis kehtib ka t??r?hmade ja ettev?tete puhul. Edukas p??raste ideede toitmine on ?ks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. M?istes neid faas, m?istame ka seda, miks meeskonnad ?ht?kki muutuvad ning kuidas seda ?leminekut sujuvalt reguleerida. T?pselt nagu temperatuur reguleerib vee k?lmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seej?rel j?ika t??r?hma muuta. Sisukord Eess?na (#u932a2e31-ec98-58f9-bdbb-762f360ab1b2) Sissejuhatus (#u6490a93b-93a5-50ee-b9b5-46c4a7b61575) Esimene osa (#ufbe3acdc-7d1b-5f89-a083-2f05092cb897) ?nneliku juhuse insenerid (#ufbe3acdc-7d1b-5f89-a083-2f05092cb897) 1 (#u25cbb7ba-8f4c-51af-9c0c-62ae33f6ba11) Kuidas p??rased ideed s?ja v?itsid (#u25cbb7ba-8f4c-51af-9c0c-62ae33f6ba11) 2 (#u3b44ff60-8a90-508b-b160-1d6f2b5c500c) P??raste ideede ?llatav haprus (#u3b44ff60-8a90-508b-b160-1d6f2b5c500c) 3 (#ue26f1f06-4224-59cd-b23c-57337a04e157) Kahte t??pi p??rased ideed: Trippe Crandalli vastu (#ue26f1f06-4224-59cd-b23c-57337a04e157) 4 (#u008ee141-4717-542d-b195-a10397b00016) Edwin Land ja Moosese l?ks (#u008ee141-4717-542d-b195-a10397b00016) 5 (#u94aca995-c0a6-5a3c-afae-1ff209356cf3) P??semine Moosese l?ksust (#u94aca995-c0a6-5a3c-afae-1ff209356cf3) Teine osa (#u1d704eba-3614-5236-b53c-d798ca169168) ?kilise muutuse teadus (#u1d704eba-3614-5236-b53c-d798ca169168) Vahepala (#u23a23ca2-5590-5914-8832-0a02a6d36ee8) Emergentsi t?htsus (#u23a23ca2-5590-5914-8832-0a02a6d36ee8) 6 (#uc3e340dc-9a85-54c6-ac59-a9440b1096d4) Faasisiire I: abielu, metsatulekahjud ja terroristid (#uc3e340dc-9a85-54c6-ac59-a9440b1096d4) 7 (#u673caa2f-8124-5688-b542-467805397a11) Faasisiire II: v?luarv 150 (#u673caa2f-8124-5688-b542-467805397a11) 8 (#ua699ffa2-5886-50cf-8249-d4f714f3ad14) Neljas reegel (#ua699ffa2-5886-50cf-8249-d4f714f3ad14) Kolmas osa (#u35c33994-5609-5056-bc4b-be05c62310af) K?igi p??raste ideede ema (#u35c33994-5609-5056-bc4b-be05c62310af) 9 (#u872bf530-2b0b-504c-af3c-88d2ea95d430) Miks r??gib kogu maailm inglise keelt? (#u872bf530-2b0b-504c-af3c-88d2ea95d430) J?rels?na (#u4edeb6f5-a6e2-5a61-9ee8-10e8888a49e9) P??rased ideed l?bimurdeinnovatsiooni vastu (#u4edeb6f5-a6e2-5a61-9ee8-10e8888a49e9) T?nuavaldused (#uc65cc612-74fa-5fd5-ba21-7e41518fe2f5) S?nastik (#u0abee3e3-cc80-55d7-8809-8502c91ffca3) Lisa A (#uea041246-8aa5-568d-ac59-765e09e50490) Kokkuv?te: BushI-Vaili reeglid (#uea041246-8aa5-568d-ac59-765e09e50490) Lisa B (#u88d5a370-cb75-52e5-9cc3-b321048940f2) Innovatsiooni valem (#u88d5a370-cb75-52e5-9cc3-b321048940f2) Illustratsioonid (#u23945d94-18e2-513d-8272-7705332cc529) Kasutatud kirjandus (#u9b4f5130-27ab-5eb7-ae40-d2f4ebd6c0d9) Originaali pealkiri: Loonshots: How to Nurture the Crazy Ideas That Win Wars, Cure Diseases, and Transform Industries / Safi Bahcall. Copyright © 2019 by Safi Bahcall. All rights reserved. This edition published by arrangement with Levine Greenberg Rostan Literary Agency and Synopsis Literary Agency. T?lkinud Pilleke Laarmann Toimetanud Liina Saarlo Kaastoimetanud Aivar ?epa Korrektuuri lugenud Egle Heinsar Kujundanud Jan Garshnek Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas Infot ?rip?eva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee v?i pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400. © AS ?rip?ev, 2021. K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9949-694-82-2 (k?ites) ISBN 978-9949-694-83-9 Minu isale John Bahcallile, kes n?itas mulle ja paljudele teistele, kuidas hoida t?de ja endale kindlaks j??da Moonshot: (1) kosmoselaeva l?hetamine Kuule; (2) auahne ja kulukas eesm?rk, millelt ?ldsus ootab suurt tulevikku. Loonshot: t?helepanuta j?etud ja ?ldsuse h?ljatud projekt, mille eestk?nelejat v?lditakse kui hullumeelset isikut. Eess?na Tosinkond aastat tagasi kutsus s?ber mind vaatama etendust „William Shakespeare’i kogutud teosed (l?hendatud)”. Kolm n?itlejat kandsid 97 minutiga ette 37 etendust (sealhulgas „Hamleti” 43 sekundiga). Nad j?tsid kogu t??tu v?rgi vahele. Varsti p?rast seda kutsuti mind ettev?tluskonverentsile k?nelema. Teema v?isin ise valida, aga see ei tohtinud olla seotud mu t??ga. Esitasin „3000 aastat f??sikat 45 minutiga” – kaheksa selle valdkonna suurimat ideed. Ma j?tsin t??tu v?rgi vahele. Esitasin parimaid palu vahelduva eduga kuni 2011. aastani, mil mu t?? ja hobi teed ristusid. Mind kutsuti liituma t??r?hmaga, mis koostas soovitusi USA presidendile riiklike teadusuuringute arengusuundade kohta. Esimesel t??p?eval tutvustas t??r?hma esimees meie ?lesannet. Mida peab president tegema, tagamaks, et riiklikud teadusuuringud j?rgmise 50 aasta jooksul meie riigi heaolu ja turvalisust j?tkuvalt parendaksid? Meie ?lesanne, lausus ta, on luua j?rgmise p?lvkonna Vannevar Bushi aruanne. Paraku polnud ma iial Vannevar Bushist ega sellest aruandest kuulnud. Peagi sain teada, et Bush t??tas teise maailmas?ja ajal v?lja uue s?steemi radikaalsete l?bimurrete kiireks teostamiseks. Tema s?steem aitas liitlastel s?ja v?ita ja sellest ajast on Ameerika ?hendriigid maailmas teaduse ja tehnoloogia vallas juhtpositsioonil. Bushi eesm?rk oli: USA peab olema innovaatiliste ?llatuste looja, mitte ohver. Bushi tegevus ja selle ajendid viivad otse ?heni kaheksast f??sika parimast ideest: faasisiirded. Selles raamatus tutvustan teile, kuidas faasisiirete uurimine on toonud kaasa ?llatavaid uusi viise ?mbritseva maailma m?testamiseks – nimelt grupik?itumise saladuste kohta. Vaatleme, miks head meeskonnad tapavad suurep?raseid ideid, miks masside tarkusest saab k?rgete panuste puhul masside t?rannia ja miks leiab vastused neile k?simustele veeklaasist. Ma kirjeldan seda teadusharu l?hidalt (ja j?tan t??tu v?lja). Ja siis n?eme, miks v?ikesed muutused struktuuris, mitte kultuuris, muudavad grupik?itumist, t?pselt samamoodi, nagu v?ike temperatuurimuutus muudab tahke j?? voolavaks veeks. See annab meile k?igile vahendi olemaks innovaatilise ?llatuse algataja, mitte ohver. Sellel teekonnal saate teada, kuidas kanad p??stsid miljoneid elusid, mis on ?hist James Bondil ja Lipitoril1 ja kust Isaac Newton ja Steve Jobs oma ideed v?tsid. Ma olen alati hinnanud autoreid, kes oma m?tte algusest peale lihtsalt ?ra seletavad. Niisiis, minu v?ide kokkuv?tlikult: 1 K?ige t?htsamad l?bimurded saavad alguse p??rastest ideedest, mille autorid sageli kui hullumeelsed k?rvale l?katakse. 2 Selleks, et muuta niisuguseid l?bimurdeid s?du v?itvateks tehnoloogiateks, elusid p??stvateks toodeteks v?i t??stusharusid muutvateks strateegiateks, on vaja suuri inimr?hmi. 3 Faasisiirete uuringute rakendamine t??r?hmade, ettev?tete v?i mis tahes missiooniga r?hmade k?itumisele toovad kaasa praktilised juhendid p??raste ideede kiiremaks ja paremaks arendamiseks. S??rase m?tteviisiga suurte inimr?hmade k?itumisele l?henedes ?hineme kasvava teadusliikumisega. Viimase aastak?mne jooksul on teadlased rakendanud faasisiirde vahendeid ja tehnikaid m?istmaks, kuidas linnud parve kogunevad, kalad ujuvad, aju t??tab, inimesed h??letavad, kurjategijad tegutsevad, ideed levivad, haigused valla p??sevad ja ?kos?steemid kokku varisevad. Kui 20. sajandi teadust kujundas alusseaduste nagu kvantmehaanika ja gravitatsiooni uurimine, siis kahek?mne esimest iseloomustab selline uutmoodi teadus. Miski selles ei muuda ?ldtuntud t?siasja, et f??sika ja inimk?itumise uurimine enamasti kokku ei klapi, p?hjalikust koost??st r??kimata, seega on teatav seletus vajalik. Mina olen sellele tegevusalale s?ndinud. Mu m?lemad vanemad olid teadlased ja ma k?isin nende j?lgedes. Nagu paljud teised, kes oma vanemate j?lgedes l?ksid, otsustasin minagi m?ne aasta p?rast, et peaksin ka muude valdkondadega tutvuma. Vanemate suureks meeleh?rmiks valisin ?rimaailma. Kui loobusin akadeemilisest karj??rist, l?bisid nad leina k?ik viis etappi: alustasid eitamisest (r??kisid sugulastele ja s?pradele, et see on vaid m??duv tuhin), libisesid vihalt kiiresti tingimisele ja masendusele, enne kui paratamatusega leppisid. Samas tundsin teadusest siiski piisavalt puudust, et asutada koos v?ikese r?hma bioloogide ja keemikutega biotehnoloogiafirma uute v?hiravimite v?ljat??tamiseks. Huvi suurte inimr?hmade veidra k?itumise vastu tekkis ?sna varsti p?rast seda, ?hel haiglak?lastusel. 1 (#ulink_678be29f-3adf-5f2b-a97a-6dfdc3b791c7) Vere kolesteroolisisaldust v?hendav ravim, toimeaine atorvastatiin. (Toimetaja m?rkus) Sissejuhatus ?hel 2003. aasta talvehommikul s?itsin Bostonis Beth Israeli diakooniahaiglasse kohtuma Alexi-nimelise patsiendiga. Alex oli 33aastane, sportlase tugeva ja n?tke kehaehitusega. Tal oli diagnoositud agressiivne v?hivorm nimega Kaposi sarkoom. Kuus keemiaravikuuri ei olnud haigust peatanud. Prognoos oli vilets. Mina ja veel k?put?is teadlasi olime kaks aastat selleks hetkeks valmistunud. Alexist pidi saama esimene patsient, kellele manustatakse meie uut v?hiravimit. Kui palatisse astusin, lebas tilgutiga ?hendatud Alex voodil ja r??kis tasakesi ?ega. Tema k?sivarde nirises aeglaselt kollakat vedelikku – meie ravimit. Arst oli just ?ra l?inud. ?de, kes siiamaani nurgas istudes m?rkmeid tegi, l?i oma kausta kinni, lehvitas ja lahkus. Lahke naeratuse ja k?siva ilmega p??rdus Alex minu poole. Kogu see p??rane tegutsemine, et selle p?evani j?uda – l?bir??kimised litsentsi ?le, rahastamise otsingud, laboriuuringud, ohutuse katsetamine, tootmiskontrollid, dokumendid USA toidu- ja ravimiametile, protokolli koostamine ja aastatepikkused uuringud –, olid kui meelest p?hitud. Alexi pilgus oli vaid ?ks k?simus, mis luges: kas see kollakas vedelik p??stab mu elu? Arstid n?evad sellist pilku kogu aeg. Mina mitte. T?mbasin tooli voodile l?hemale. Ajasime peaaegu kaks tundi juttu, sellal kui ravim Alexi k?sivarde tilkus. Restoranidest, spordist, Bostoni parimatest rattateedest. Vestluse l?pus, p?rast v?ikest pausi, k?sis Alex, mis siis saab, kui meie ravim ei m?ju. Pomisesin midagi ebam??rast. Kuid me m?lemad teadsime. Igal aastal riiklikes laborites ja suurtes ravimifirmades teadusuuringutele kulutatud k?mnetest miljarditest hoolimata ei olnud sarkoomiravi aastak?mnete jooksul muutunud. Meie ravim oli viimane v?imalus. Kaks aastat hiljem leidsin end tooliga ?he teise voodi ??res istumas. Mu isal avastati agressiivse kuluga leukeemia. ?ks vanem arst ?tles mulle kurvalt, et ta saab pakkuda vaid sedasama kemoteraapiat, mida oli ka residendina 40 aastat tagasi raviks m??ranud. Teine, kolmas ja neljas arvamus ning mitmed meeleheitlikud telefonik?ned kinnitasid tema s?nu. Uusi ravimeid ei olnud. Isegi mitte paljulubavaid kliinilisi uuringuid. V?hiravimite arendamise muudavad nii keeruliseks m?ned tehnilised p?hjused. Selleks ajaks, kui v?hirakk vohama hakkab, on selle sees juba nii palju asju rikki l?inud, et lihtsaid lahendusi selle parandamiseks ei ole. Laboris loodud mudelid on tegelike ravitulemuste prognoosimisel osutunud kurikuulsalt kesiseks, tuues kaasa k?rge eba?nnestumise m??ra. Kliinilistele uuringutele kulub aastaid ja need maksavad sadu miljoneid dollareid. K?ik see on t?si. Aga p?hjuseid on veel. Milleri piraaja „Nad vaatasid mind nagu poolemeelset,” r??kis mulle Richard Miller. Miller, meeldiva olemisega 60. eluaastates onkoloog, seletas mulle suurte farmaatsiafirmade uurimisr?hmade reaktsiooni tema ettepanekule ravida v?hipatsiente uue ravimiga, mille kallal ta oli t??tanud. See oli keemiline aine, mis oli esialgu plaanitud kasutamiseks vaid laborikatsete abivahendina, n?iteks nagu valgendi. Enamik ravimeid kinnitub tasahilju rakusiseste haigust esile kutsuvate liigaktiivsete valkude k?lge. Sellised valgud tegutsevad nagu ?learu laetud robotite armee ja ajavad raku t?iesti hulluks. Need v?ivad hakata kontrollimatult paljunema, nagu v?hi puhul. V?i keha enda kudesid r?ndama, nagu artriidi korral. ?liaktiivsete valkude k?lge kinnitudes v?hendab ravim nende aktiivsust, rahustab rakke ja l??b organismis korra majja. Milleri ravim aga ei kinnitu vaikselt; see oli piraaja (keemikutele p??rdumatu sideaine).2 Haarab kinni ja lahti enam ei lase. Piraajade probleem on see, et kui midagi pahasti l?heb, ei saa seda organismist enam v?lja. Vale valgu k?lge kinnitudes v?ib see tekitada r?nga, suisa letaalse m?rgistuse. Patsientidele piraajasid ei anta. Miller oli raskustes biotehnoloogia ettev?tte tegevjuht. Selle esimene projekt, mille kallal t??tati k?mme aastat enne Milleri ravimit, ei vedanud v?lja. Firma aktsia hind oli langenud dollarist allapoole ja nad olid saanud Nasdaqilt noteerimise l?petamise teate, mis t?hendas, et peagi k?rvaldatakse nad t?siste tegijate turult ja saadetakse „endiste” l??mavasse puhastustulle. K?sisin Millerilt, miks ta tahtis piraajaga j?tkata nii ebakindlas olukorras ja paljudest tagasil?kkamistest, isegi naeruv??ristamisest hoolimata. Miller ?tles, et m?istis k?iki ravimi kohta esitatud vastuargumente. Aga asjal oli ka teine k?lg: ravim oli sedav?rd kange, et seda v?is manustada vaid v?ga v?ikeste annustena. Lisaks t??tas Miller osalise koormusega Stanfordi ?likooli kliinikus arstina. Ta selgitas, et tunneb oma patsiente. Paljudel oli vaid m?ni kuu elada j??nud, nad otsisid meeleheitlikult lahendusi ning m?istsid riske. Sellises kontekstis ?igustas riski v?tmist v?imalik edu. „Mulle meeldib ?ks Francis Cricki tsitaat,” ?tles Miller. Crick sai koos James Watsoniga Nobeli preemia DNA topeltheeliksi struktuuri avastamise eest. „Kui k?siti, mida Nobeli preemia v?itmiseks teha, vastas Crick: „Oh, see on v?ga lihtne! Minu saladus seisneb selles, et ma tean, mida ignoreerida.” Miller jagas oma piraaja esmaste laboratoorsete uuringute tulemusi k?put?ie arstidega, kes olid valmis kaugele arenenud leukeemiaga patsientide kliiniliste uuringutega j?tkama. Kuid investoreid see ei veennud. (Miller: „Kui k?sida, ei tea nad t?nase p?evani, kuidas ravim toimib.”) Ta kaotas v?itluse juhatuses ja astus tegevdirektori ametist tagasi. Katsed ent j?tkusid. Varsti p?rast Milleri lahkumist tulid esmased tulemused. Need olid innustavad. Firma alustas hoopis ulatuslikuma uuringuga. Pooled patsiendid said tavalist ravi, pooled uut ravimit. 2014. aasta jaanuaris soovitasid pea neljasadat patsienti h?lmavat uuringut j?lgivad arstid see l?petada. Tulemused olid imetlusv??rsed – Milleri ravimit, ibrutiniibi saanud patsientide ravitulemused olid peaaegu k?mme korda paremad kui patsientidel, kes said standardset ravi. Tundus ebaeetiline ka kontrollgrupis olevatele patsientidele ibrutiniibi keelata. Peagi sai ravim toidu- ja ravimiametilt m??giloa. M?ni kuu hiljem ostis ?ks ideed naeruv??ristanud suurtest farmaatsiakompaniidest Milleri firma nimega Pharmacyclics. Hind: 21 miljardit dollarit. Milleri piraaja oli klassikaline p??rasus. K?ige t?htsamatele l?bimurretele j?rgneb harva trummip?rin ja punane vaip ning riigipoolne heldek?eline vahendite ja raha k?lvamine. P??rased ideed on h?mmastavalt haprad. Purustatult ja hooletusse j?etuna l?bivad nad skepsise ja ebakindluse pikki pimedaid tunneleid ning nende autorid heidetakse tihtipeale k?rvale kui hullumeelsed v?i – nagu juhtus Milleriga – t?ugatakse lihtsalt teelt. *** Elup??stvad ravimid, nagu ka t??stust muutvad tehnoloogiad, saavad sageli alguse p??raste ideede nimel v?itlevatest eraklikest leiutajatest. Kuid selleks, et neist ideedest toimiv toode saada, on vaja suuri inimr?hmi. Kui need, kellel on vahendid ideede edasi arendamiseks, need tagasi l?kkavad, nagu juhtus Milleri piraajaga, j??vad need l?bimurded laboritesse tolmu koguma v?i l?ksu l?bikukkunud firmade pahna hulka. Milleril ?nnestus h?davaevu oma idee p??sta. Enamik p??raseid ideid ei saa iial v?imalust. Suurte inimr?hmade toimimise tuum on midagi sellist, mida me lihtsalt ei m?ista, hoolimata l?pututest sel teemal kirjutatud tapvalt igavatest artiklitest. Igal aastal ?listavad klantspaberil ajakirjad innovaatiliste t??r?hmade edukat organisatsioonikultuuri. Ajakirjakaantel t?stavad naeratavad t??tajad k?rgele s?ravaid uusi tooteid, nagu jooksjad t?rvikuid ol?mpiatulega. Juhid paljastavad oma saladusi. Aga siis juhtub tihti nii, et ettev?tte jaks raugeb ja see variseb kokku. Inimesed on samad, t??kultuur on sama, aga siiski – otsekui ?le?? selline p??re. Miks? Artiklid ja raamatud kultuurist on mulle alati kuidagi l?did tundunud. Kuuldes kultuurist, m?tlen jogurtist. ?ks oma ?anrile t??piline populaarne raamat tuvastas n?iteks aktsiahinna t?usu p?hjal k?put?ie tippettev?tteid ja p??dis siis nendevaheliste sarnasuste p?hjal luua m?ttetuid v?iduka kultuuri ?ppetunde. ?ks neist firmadest juhtus olema Amgen,3 biotehnoloogiafirma, mida v?ga h?sti tunnen. Amgeni ?ppetundidest toodi v?lja: „L?putut hulka ohte v?ltides saavutasid nad juhtpositsiooni.” Amgeni tegelik lugu on aga selline, et p?rast paari tegutsemisaastat oli firma pankroti ??rel. K?ik nende esialgsed projektid, muu hulgas kanade kasvuhormoon ja sigade vaktsiinid, olid l?bi kukkunud ning ka viimase projekti aeg – punaste vereliblede loomet soodustava ravimi – hakkas ?mber saama. Hulk teisi ettev?tteid p?rgis sama eesm?rgi poole. Amgen ?letas fini?ijoone vaid veidi enne konkurente. Seda suuresti t?nu Chicago ?likooli professor Eugene Goldwasserile.4 Goldwasser oli selle teemaga juba kaksk?mmend aastat t??tanud ja tema k?es oli v?ti v?idujooksu v?itmiseks: kaheksamilligrammine ampull puhastatud valguga, mis oli hoolikalt eraldatud 2550 liitrist inimuriinist. Puhastatud valgus sisaldus ravimi valmistamise kood. Professor otsustas anda selle Amgenile, mitte viimase peamisele konkurendile Biogenile. Biogeni tegevjuht oli keeldunud ?he ?htus??gi arvet maksmast. Ravim nimega er?tropoetiin ehk l?hidalt EPO osutus hoopis edukamaks, kui keegi, Amgen ise kaasa arvatud, suutis ette kujutada – l?puks t?i see aastas sisse k?mme miljardit dollarit. Amgen oli ravimileiutamise loteriil v?itnud peaauhinna. Ravim k?es, kaebas Amgen k?ik teised sama valdkonna ettev?tted kohtusse, et need konkureerida ei saaks – kaasa arvatud oma partneri Johnson & Johnsoni, kes oli Amgeni raskel ajal toetanud. J?rgmise 15 aasta jooksul ei suutnud Amgen oma edu ravimite leiutamises korrata.5 Ka kultuuri anal??siv raamat m?rkis ?ra ettev?tte teadusuuringute patentide saamise m??dupuuga m??tes viletsad tulemused, j?udes j?reldusele, et „innovaatilisus ei pruugi eriti midagi t?hendada”. Amgenil ei pruukinud olla tublisid teadlasi, kuid tublid juristid olid neil k?ll. Nad v?itsid k?ik protsessid ja konkurendid andsid alla. Siseringis nimetati neid „ravimiga ?igusb?rooks”. Amgeni loo kasulikud ?ppetunnid on ?htus??giarve maksmine ja heade juristide palkamine. Muus osas on nende loost ettev?tluskultuuri n?pun?idete otsimine sama tark, kui k?sida lotov?idu saanud t??bilt, mis v?rvi sokid tal v?idu piletit ostes jalas olid. Minu vastumeelsus tagantj?rele anal??simise kultuuri vastu on tingitud sellest, et olen hariduselt f??sik. F??sika otsib p?hit?dedeni viivaid t?endeid. Luuakse mudeleid ja siis uuritakse, kas nende abil saab ?mbritsevat maailma selgitada. Ja seda teeme ka selles raamatus. Teeme kindlaks, miks struktuur v?ib olla t?htsam kui kultuur. *** P?rast m?nekuust ravi Beth Israeli haiglas sai Alex terveks. Ta on elus ka praegu, kui seda raamatut kirjutan.67 Minu isa ei paranenud. ?kski ravi, mida suutsin leida, ?kski meeleheitlik telefonik?ne, ?kski oma ala asjatundjast s?ber ega kolleeg, minu tehtud t?? – mitte miski ei aidanud. Isa suri paar kuud p?rast diagnoosi saamist, aga veel palju aastaid hiljem tundus mulle, et v?itlen ikka veel sellessamas lahingus, et kui ma vaid k?llalt k?vasti t??tan, leian midagi isa haiguse vastu, ja et see loeb. Siis ei tunneks ma enam, et j?tsin ta h?tta. ?ha korduvas unen?os annan isa voodi k?rval seisvale ?ele ampulli. Ta ?hendab selle isa tilgutiga. Haigus kaob. Tollal h?ljati tosinaid lootustandvaid ravimeid, mis v?inuks mu isa haigust ravida. H?ljatud on need t?naseni. Selleks, et need h?ljatud ravimid ning muud v??rtuslikud tooted ja tehnoloogiad p?evavalgele tuua, peame hakkama m?istma, miks head, parimate kavatsuste ja suurep?raste liikmetega meeskonnad tapavad suurep?raseid ideid. Kui t??r?hmad muutuvad Nokia oli 1970. aastatel t??stuslik konglomeraat, mida tunti peamiselt kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana.8 J?rgmise kahe aastak?mne jooksul sai Nokiast teerajaja esimese mobiilsidev?rgu, esimese autotelefoni, esimese k?igis v?rkudes toimiva analoogtelefoni ja p??raselt eduka GSM-telefoni kasutuselev?tmises. 2000. aastate alguses m??s Nokia pooled kogu planeedi nutitelefonidest. L?hidalt: Nokiast oli saanud Euroopa v??rtuslikem firma. Business Weeki kaanelugu kuulutas: „Nokia on muutunud edu s?non??miks”. Fortune avaldas Nokia saladuse: see oli „maailma k?ige v?hem hierarhiline suurfirma”. Tegevjuht selgitas, et asi oli sisekliimas: „Lubatud on l?butseda, raamidest v?ljapoole m?elda ... vigu teha.” 2004. aastal leiutas r?hm innukaid Nokia insenere uut t??pi telefoni, millel oli internetivalmidus, suur v?rviline puutetundlik ekraan ning k?rge resolutsiooniga kaamera. Koos telefoniga pakkusid nad v?lja teisegi hullumeelse idee: netip?hise rakenduste poe. Juhtkond – seesama laialt imetletud, kaanepiltidel ilutsev juhtkond – lasi m?lemad projektid p?hja. Kolm aastat hiljem n?gid need insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia m?ngust v?ljas. Firma m??s 2013. aastal oma mobiiltelefonide ?ri maha. Mobiilimaailma tipus oleku ja v?ljakukkumise vahel v?henes Nokia v??rtus ligikaudu veerand triljonit eurot. P??raselt innovaatiline meeskond oli muutunud. Aastak?mneid oli Merck meditsiiniuuringute vallas k?ige austusv??rsem firma.9 Aastatel 1987 kuni 1993 v?itis Merck j?rjest Fortune’i iga-aastase imetlusv??rseima ettev?tte k?sitluse – seda seitsme aasta pikkust v?itude jada ei ?nnestunud kellelgi korrata, enne kuni see Apple’il viimaks 2014. aastal korda l?ks. Merck t?i turule esimese kolesterooli alandava ravimi. T??tas v?lja esimese j?epimeduse10 ravimi ning annetas seda siis tasuta paljudele Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. J?rgmise k?mne aasta jooksul l?ksid aga peaaegu k?ik ravimit??stuse t?htsad l?bimurded Merckist m??da. Nad ei j?tnud kahe silma vahele mitte ainult geneetiliselt loodud ravimeid, mis ravimit??stuse pea peale p??rasid (sellest pikemalt hiljem), vaid ka v?hi-, autoimmuunhaiguste ja vaimsete h?irete ravimid – 1990. ja 2000. alguse kolm suurt edulugu. K?igis loovvaldkondades v?ib n?ha legendaarsete meeskondade ?kilist ja m?istetamatut muutumist. Pixaris t??tamise suurep?rastes memuaarides kirjutab Ed Catmull11 Disneyst: Stuudio aeglane allak?ik sai alguse p?rast 952 miljonit dollarit brutotulu toonud „L?vikuninga” linastumist 1994. aastal. Algul oli raske m?ista, miks – juhtkonnas olid m?ned muutused k?ll toimunud, aga p?hituumik oli endiselt kohal, neil oli endiselt annet ja soovi s?ravat t??d teha. Kuid siiski v?ltas tollal alguse saanud p?ud j?rgmised 16 aastat. Aastatel 1994 kuni 2010 ei saanud mitte ?hestki Disney animafilmist kassahitti ... Tahtsin hirmsasti aru saada, millised olid need varjatud tegurid, mis s??rast eba?nne p?hjustasid. R??gime siis neist varjatud teguritest. Rohkem on erinev R?hmade ja ettev?tete k?itumismustri ?kiline muutus – samad inimesed k?ituvad korraga hoopis teisiti – on ettev?tlusele ja sotsiaalteadustele m?steerium. Ettev?tjad n?iteks v?idavad tihti, et suurtel firmadel eba?nnestuvad asjad tihti seet?ttu, et suurkorporatsioonide t??tajad on konservatiivsed ja riskikartlikud. K?ige p?nevamad ideed tulevad v?ikestest ettev?tetest, sest – nii me endale kinnitame – oleme kirglikud riskijad. Aga laske see suurkorporatsiooni t??p vaid idufirmasse – lips lendab nurka ja ta toetab rusikaga lauale p?rutades m?nd hullumeelset ideed. Sama inimene v?ib ?hes kontekstis toimida konservatiivse projektitapjana ning teises lahingulippu lehvitava ettev?tjana. Ettev?tluses v?ib niisugune k?itumine olla m?istetamatu, aga sama muster p?hjustab ka mateeria imelikku veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kujutage ette suurt veega t?idetud vanni. Virutage veepinnale haamriga: plartsatus ja haamer libiseb l?bi vee. Alandage temperatuuri nii palju, et vesi k?lmub. L??ge uuesti ja pind puruneb kildudeks. Sama molekul toimib ?hes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu k?va tahke aine. Miks? Kuidas molekulid „oskavad” ?kitselt oma toimimist muuta? Teisiti s?nastades, tuues meid isegi l?hemale oma arvatavalt riskikartliku suurkorporatsiooni t??bi m?steeriumile: mis juhtub, kui lasta veemolekulil j??t?kile tilkuda? See k?lmub ?ra. Mis aga juhtub siis, kui sama molekul basseini tilgutada? Lobistab koos k?igi teiste molekulidega. Kuidas seda seletada? F??sik ja Nobeli preemia laureaat Phil Anderson v?ttis nende k?simuste vastuse p?hiidee kokku v?ljendiga: rohkem on erinev. „Tervik ei muutu oma osade summana mitte ?ksnes suuremaks, vaid ka hoopis erinevaks.” Ta ei kirjeldanud mitte ainult vedeliku voolamist ja tahke aine j?ikust, aga ka elektronide hoopis p?nevamat k?itumist metallides (mille eest ta ka Nobeli auhinna sai). Ei ole v?imalik anal??sida vaid ?he veemolekuli v?i ?he metalli elektroni k?itumist ja selgitada selle p?hjal grupik?itumisi. Need k?itumised on midagi uut: mateeria faasid. N?itan teile n??d, et sama kehtib ka t??r?hmade ja ettev?tete kohta. Ei ole v?imalik anal??sida ?he isiku k?itumist ja selgitada selle p?hjal kogu r?hma oma. Edukas p??raste ideede toitmine on ?ks inimorganisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Edukus frantsiisi?iguse arendamisel (n?iteks sarifilmid), on teistsugune organisatsiooni faas, samamoodi nagu tahke olek on teistsugune mateeria faas. Neid organisatsiooni faase m?istes hakkame aru saama mitte vaid sellest, miks meeskonnad korraga muutuvad, aga ka sellest, kuidas seda ?leminekut reguleerida, t?pselt nagu temperatuur reguleerib vee k?lmumist. Alusp?him?te on lihtne. K?ik, mida teil teada on vaja, on selles vannis. Kui s?steemid katkevad Vedelikumolekulid voolavad k?ikjal. Kujutage ette, et vannis liuglevad vee molekulid on nagu harjutusv?ljakul sihitult ringi jooksev noors?durite r?hm. Kui temperatuur langeb, puhub seersant vilet ja noors?durid v?tavad kiiresti rivvi. Tahke aine j?ik olek t?rjub haamrit. Vedeliku kaootiline korrap?ratus laseb selle endast l?bi. S?steemid katkevad, kui olukord mikroskoopilise k?ieveo tagaj?rjel muutub. Siduvad j?ud p??avad veemolekule j?ika rivvi sundida. Entroopia, s?steemi kalduvus muutuda korratumaks, utsitab molekule ringi liikuma. Temperatuuri alanedes muutuvad siduvad j?ud tugevamaks ja entroopia j?ud n?rgemaks. S?steem katkeb, kui need kaks j?udu ristuvad. Vesi k?lmub. K?ik faasisiirded on kahe j?u konkureerimise tulemus, nagu vee puhul k?ievedu siduva j?u ja entroopia vahel. Kui inimesed organiseeruvad meeskonnaks, ettev?tteks v?i mis tahes eesm?rgiga r?hmaks, loovad nad ka kaks rivaalitsevat j?udu – kahesugused stiimulid. Nimetagem neid kahte stiimulit ?ldjoontes panuseks ja auastmeks. Kui r?hm on v?ike, annab iga?ks suure panuse projekti teostumiseks. Kui v?ikese biotehnoloogiafirma ravim toimib, saavad k?igist kangelased ja miljon?rid. Aga kui ei toimi, otsivad k?ik uut t??d. Auastme h?ved – ametinimetused v?i palgat?us ametik?rgenduse saamisel – on nende suurte panustega v?rreldes v?ikesed. T??r?hmade ja ettev?tete kasvades v?heneb panus tulemuse saavutamisse, samal ajal kui auastme h?ved kasvavad. S?steem katkeb, kui need kaks ristuvad. Stiimulid hakkavad soodustama soovimatut k?itumist. Samad r?hmad – mis koosnevad samadest inimestest – hakkavad p??raseid ideid tagasi l?kkama. Halb on see, et faasisiire on v?ltimatu. K?ik vedelikud k?lmuvad. Hea on aga see, et nende j?udude m?istmine v?imaldab meil muutust hallata. Vesi k?lmub Celsiuse j?rgi 0 kraadi juures. Lumesaju ajal viskame t?navatele soola, v?ltimaks temperatuuri, mille juures vesi k?lmub. Tahame, et lumi pigem sulaks, mitte ei muutuks k?vaks j??kamakaks. Pigem teeme jalad loigus m?rjaks, kui libastume ja veedame n?dalakese haiglas. Sama p?him?tet kasutame paremate materjalide v?ljat??tamisel. Rauale v?ikest kogust s?sinikku lisades saab hoopis k?vema materjali – terase. Lisades terasele niklit, saame peaaegu tugevaima teadaoleva sulami: terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees.12 Vaatame, kuidas rakendada sama p?him?tet uuenduslikumate organisatsioonide loomiseks. Tuleb kindlaks teha v?ikesed muutused struktuuris, mitte kultuuris, mille abil j?ika t??r?hma muuta. Juhid kulutavad innovaatilisusest jutlustamisele tohutult aega. Aga ?ks meeleheitel molekul ei suuda temperatuuri langedes takistada j??kristallide tekkimist tema ?mber. Samas aga suudavad v?ikesed muutused struktuuris terase ?les sulatada. *** See raamat on koosneb kolmest osast. Esimeses osas jutustatakse viis lugu viiest silmapaistvast elust. K?ik lood illustreerivad keskset ideed: miks on edukus p??raste ideede (nagu originaalfilmid) ja frantsiiside (nagu j?rjed) genereerimisel suurte r?hmade k?itumise eraldi s?ltumatud faasid. ?kski r?hm ei saa teha m?lemat korraga, sest ?kski s?steem ei saa olla samal ajal kahes faasis. Kuid on siiski ?ks erand. Kui vesi varem nimetatud vannis on t?pselt null kraadi, eksisteerivad j??t?kid koos veega. Sellest pisutki k?rgema v?i madala temperatuuri puhul kogu krempel kas k?lmub v?i sulab. Aga otse faasisiirde ??rel saavad kaks faasi koos eksisteerida. Kaks esimest p??raste ideede kasvatamise reeglit, mida kirjeldati esimeses osas, ongi need kaks p?him?tet, mis juhivad elu piiri peal. Kolmas reegel selgitab, kuidas seda piiripealsust pikemat aega s?ilitada. See on laenatud pigem malest kui f??sikast: k?ige pikemalt liidripositsiooni s?ilitanud malet?empion omistas suure osa oma edust just selle reegli meisterlikule valdamisele. Teine osa kirjeldab faasisiirde aluseks olevat teadust. N?eme, kuidas faasisiirde uurimine on aidanud m?ista metsatulekahjude levikut, parandada liiklusvoogu ja netis terroriste jahtida. Rakendame samasuguseid ideid, et m?ista, miks meeskonnad, firmad v?i ?ksk?ik millise eesm?rgiga r?hmad kahe faasi vahel katkevad, t?pselt nagu vesi vannis katkeb vedela ja tahke oleku vahel. T?kke kokku pannes saame teada „m?stilise arvu 150” aluseks oleva teaduse: v?rrandi, mis selgitab, millal meeskonnad ja firmad muutuvad. See valem juhatab meid j?rgmise reeglini, mis n?itab, kuidas seda m?stilist arvu suurendada – muudatust, mis annab igale p??rase idee r?hmale j?udu juurde. (L?pus v?etakse kokku neli reeglit, samuti neli isiklikumat ?ppetundi iga?hele, kes m?nda p??rast ideed hellitab.) Viimane peat?kk k?sitleb seda, mida v?iks nimetada k?ikide p??raste ideede emaks. Laiendame neid ideid grupik?itumiselt ?hiskondade ja riikide toimimisele ning n?eme, et see aitab meil ajaloo k?iku m?ista: n?iteks seda, miks tilluke Inglismaa kukutas hoopis suuremad ja j?ukamad India ja Hiina impeeriumid. See k?ik k?lab veidi ... p??raselt. Aga selles asja m?te ongi. *** Algatuseks tutvume inseneriga, kes tuli toime riikliku kriisiga. P??rdume maailmas?ja k?nnisele. 2 (#ulink_1249f9a5-5789-5d03-9116-3b1d6ceab01b) „See oli piraaja”: p??rdumatuid sideaineid kasutatakse vahel laborikatsetes valkude funktsiooni uurimiseks. Valkude k?lge tihedalt kinnitumine h?lbustab nende funktsiooni tuvastamist tavalises rakutalituses. 3 (#ulink_e9b5a9f5-d49d-5cf5-bd49-cee2af971744) Amgen Inc on 1980. aastal Californias asutatud rahvusvaheline biofarmaatsia ettev?te. 2019. aasta k?ive oli 23,36 miljardit dollarit. (Toimetaja m?rkus) 4 (#ulink_4a866440-bfb4-52ba-bc6b-768c757c01ab) Eugene Goldwasser (1922–2010) oli USA biokeemik ja Chicago ?likooli professor. (Toimetaja m?rkus) 5 (#ulink_c0b61c1c-abea-501e-9c26-656a9971ffa5) „Ei suutnud oma edu ravimite leiutamises korrata”: Amgeni ja J&J vereloomet stimuleerivate ravimite Epogeni, Aranespi, Procriti (Eprexi) k?ive ?le maailma ulatus 2006. aastal 9,8 miljardi dollarini. Aastatel 1989 (Epogeni turuletoomine) kuni 2004 (Senispari turuletoomine) arendas Amgen kaks j?tkutoodet, analoogravimeid ja valgeid vereliblesid stimuleeriva toimeaine (G-CFS), mis avastati Sloan Ketteringi v?hiuurimiskeskuses. Toodete aastatulu: SEC arhiiv. G-CSF ajalugu: Welte. Goldwasseri roll: Goozner; Goldwasser. Esialgne Amgen: Binder; vestlused Amgeni ja J&J juhtidega. 6 (#ulink_8990bde1-b8d1-5884-ac42-4e359dd1c338) Alexi nimi on muudetud. Tema ravi kirjeldatakse p?hjalikumalt j?relm?rkustes. 7 (#ulink_8990bde1-b8d1-5884-ac42-4e359dd1c338) „Ta on elus ka praegu, kui seda raamatut kirjutan”: nagu iga uue ravimi ?ksikjuhu puhul, ei ole iial teada, kui suurt rolli m?ngis Alexi tervenemises meie uus ravim. Tema v?hk allus ravile (kasvaja v?henes m?rgatavalt), kuid j?rgnevalt l?bi viidud ulatuslik melanoomi uuring ei osutunud edukaks ning Kaposi sarkoomiga kliinilisi uuringuid ei tehtud. 8 (#ulink_f8f1f3c7-49a7-5f8e-b5c2-275cc6c7dbbd) Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettev?te Nokia kasvas v?lja kolmest ettev?ttest: tselluloosit??stusest (Nokia AS, asutatud 1865), kummit??stusest (Suomen Gummitehdas Oy) ja kaablit??stusest (Suomen Kaapelitehdas Oy). (Toimetaja m?rkus) 9 (#ulink_e1344190-09b4-5f8e-8583-70e5cf862731) Merck asutati USAs 1891. Maailma ?he suurima farmaatsiafirma 2019. aasta k?ive oli 47 miljardit dollarit. (Toimetaja m?rkus) 10 (#ulink_e1344190-09b4-5f8e-8583-70e5cf862731) J?epimedus ehk onkotsertsiaas on ussnugilise Onchocerca volvulus p?hjustatav n?gemise kaotusega l?ppev haigus. Nugiline kandub inimestele j?gede kallastel elava pimek?rbse hammustuse kaudu. (Toimetaja m?rkus) 11 (#ulink_e51c9232-59ac-526a-819c-a50c4589dcb5) Edwin Earl Catmull (snd 1945) on Ameerika arvutiteadlane, kes oli Pixari kaasasutaja ja Walt Disney animatsioonistuudio president. (Toimetaja m?rkus) 12 (#ulink_b738756e-c4ee-539d-8185-2ef9bb3c372a) „Terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees”: k?ige tugevama terase saab raua segamisel mitme siirdemetalli (titaan, kroom, mangaan, koobalt, nikkel) ja v?ikeses koguses muude elementidega. T?mbetugevuse kohandamine v?ikeste struktuurimuudatuste abil on hoopis keerukam teadus kui sulamistemperatuuri kohandamine. Materjali sulamispunkti m??ravad enamasti molekulidevahelised siduvad j?ud. Rauas on need j?ud palju tugevamad kui vees, mist?ttu raud sulab 1538 °C ja j?? 0 °C juures. Materjali t?mbetugevus ehk maksimumkoormus, mida see purunemata talub, on v?ga tundlik struktuurielementide – aatomite asetuse – muutuse suhtes. Neid asetusi ja nende m?ju murdumisele on v?ga raske prognoosida, seep?rast on ka t?mbetugevuse teadus v?ga keerukas. Esimene osa ?nneliku juhuse insenerid Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/safi-bahcall/poorased-ideed/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Wall Street Journal bestseller. Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post. Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad.
Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum s?na, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. ?hel hetkel kipub aga innovaatilisus d?inni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, t??kultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimr?hmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske m?ista, v?idab Safi Bahcall. Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmk?mmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa v??rtuslikuim firma, kes m??s ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas r?hm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur v?rviline puutetundlik ekraan ning k?rge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid v?lja teisegi hullumeelse idee: netip?hise rakenduste poe. Juhtkond lasi m?lemad projektid p?hja. Kolm aastat hiljem n?gid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia m?ngust v?ljas. R?hmade ja ettev?tete k?itumismustri ?kiline muutus – samad inimesed k?ituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras m?steerium. Korporatsioonid v?idavad, et suurtel firmadel eba?nnestuvad asjad p?hjusel, et nende t??tajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: k?ige p?nevamad ideed tulevat hoopis v?ikestest ettev?tetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni t??p idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene v?ib toimida ?hes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava s?dalasena. Sama muster p?hjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega t?idetud vanni, pl?rtsatab see l?bi vee. Kui alandada vee temperatuuri k?lmumise piirini ning seej?rel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ?hes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu k?va tahke aine. Loogika, mis kehtib ka t??r?hmade ja ettev?tete puhul. Edukas p??raste ideede toitmine on ?ks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. M?istes neid faas, m?istame ka seda, miks meeskonnad ?ht?kki muutuvad ning kuidas seda ?leminekut sujuvalt reguleerida. T?pselt nagu temperatuur reguleerib vee k?lmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seej?rel j?ika t??r?hma muuta. Sisukord Eess?na (#u932a2e31-ec98-58f9-bdbb-762f360ab1b2) Sissejuhatus (#u6490a93b-93a5-50ee-b9b5-46c4a7b61575) Esimene osa (#ufbe3acdc-7d1b-5f89-a083-2f05092cb897) ?nneliku juhuse insenerid (#ufbe3acdc-7d1b-5f89-a083-2f05092cb897) 1 (#u25cbb7ba-8f4c-51af-9c0c-62ae33f6ba11) Kuidas p??rased ideed s?ja v?itsid (#u25cbb7ba-8f4c-51af-9c0c-62ae33f6ba11) 2 (#u3b44ff60-8a90-508b-b160-1d6f2b5c500c) P??raste ideede ?llatav haprus (#u3b44ff60-8a90-508b-b160-1d6f2b5c500c) 3 (#ue26f1f06-4224-59cd-b23c-57337a04e157) Kahte t??pi p??rased ideed: Trippe Crandalli vastu (#ue26f1f06-4224-59cd-b23c-57337a04e157) 4 (#u008ee141-4717-542d-b195-a10397b00016) Edwin Land ja Moosese l?ks (#u008ee141-4717-542d-b195-a10397b00016) 5 (#u94aca995-c0a6-5a3c-afae-1ff209356cf3) P??semine Moosese l?ksust (#u94aca995-c0a6-5a3c-afae-1ff209356cf3) Teine osa (#u1d704eba-3614-5236-b53c-d798ca169168) ?kilise muutuse teadus (#u1d704eba-3614-5236-b53c-d798ca169168) Vahepala (#u23a23ca2-5590-5914-8832-0a02a6d36ee8) Emergentsi t?htsus (#u23a23ca2-5590-5914-8832-0a02a6d36ee8) 6 (#uc3e340dc-9a85-54c6-ac59-a9440b1096d4) Faasisiire I: abielu, metsatulekahjud ja terroristid (#uc3e340dc-9a85-54c6-ac59-a9440b1096d4) 7 (#u673caa2f-8124-5688-b542-467805397a11) Faasisiire II: v?luarv 150 (#u673caa2f-8124-5688-b542-467805397a11) 8 (#ua699ffa2-5886-50cf-8249-d4f714f3ad14) Neljas reegel (#ua699ffa2-5886-50cf-8249-d4f714f3ad14) Kolmas osa (#u35c33994-5609-5056-bc4b-be05c62310af) K?igi p??raste ideede ema (#u35c33994-5609-5056-bc4b-be05c62310af) 9 (#u872bf530-2b0b-504c-af3c-88d2ea95d430) Miks r??gib kogu maailm inglise keelt? (#u872bf530-2b0b-504c-af3c-88d2ea95d430) J?rels?na (#u4edeb6f5-a6e2-5a61-9ee8-10e8888a49e9) P??rased ideed l?bimurdeinnovatsiooni vastu (#u4edeb6f5-a6e2-5a61-9ee8-10e8888a49e9) T?nuavaldused (#uc65cc612-74fa-5fd5-ba21-7e41518fe2f5) S?nastik (#u0abee3e3-cc80-55d7-8809-8502c91ffca3) Lisa A (#uea041246-8aa5-568d-ac59-765e09e50490) Kokkuv?te: BushI-Vaili reeglid (#uea041246-8aa5-568d-ac59-765e09e50490) Lisa B (#u88d5a370-cb75-52e5-9cc3-b321048940f2) Innovatsiooni valem (#u88d5a370-cb75-52e5-9cc3-b321048940f2) Illustratsioonid (#u23945d94-18e2-513d-8272-7705332cc529) Kasutatud kirjandus (#u9b4f5130-27ab-5eb7-ae40-d2f4ebd6c0d9) Originaali pealkiri: Loonshots: How to Nurture the Crazy Ideas That Win Wars, Cure Diseases, and Transform Industries / Safi Bahcall. Copyright © 2019 by Safi Bahcall. All rights reserved. This edition published by arrangement with Levine Greenberg Rostan Literary Agency and Synopsis Literary Agency. T?lkinud Pilleke Laarmann Toimetanud Liina Saarlo Kaastoimetanud Aivar ?epa Korrektuuri lugenud Egle Heinsar Kujundanud Jan Garshnek Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas Infot ?rip?eva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee v?i pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400. © AS ?rip?ev, 2021. K?ik ?igused kaitstud. ISBN 978-9949-694-82-2 (k?ites) ISBN 978-9949-694-83-9 Minu isale John Bahcallile, kes n?itas mulle ja paljudele teistele, kuidas hoida t?de ja endale kindlaks j??da Moonshot: (1) kosmoselaeva l?hetamine Kuule; (2) auahne ja kulukas eesm?rk, millelt ?ldsus ootab suurt tulevikku. Loonshot: t?helepanuta j?etud ja ?ldsuse h?ljatud projekt, mille eestk?nelejat v?lditakse kui hullumeelset isikut. Eess?na Tosinkond aastat tagasi kutsus s?ber mind vaatama etendust „William Shakespeare’i kogutud teosed (l?hendatud)”. Kolm n?itlejat kandsid 97 minutiga ette 37 etendust (sealhulgas „Hamleti” 43 sekundiga). Nad j?tsid kogu t??tu v?rgi vahele. Varsti p?rast seda kutsuti mind ettev?tluskonverentsile k?nelema. Teema v?isin ise valida, aga see ei tohtinud olla seotud mu t??ga. Esitasin „3000 aastat f??sikat 45 minutiga” – kaheksa selle valdkonna suurimat ideed. Ma j?tsin t??tu v?rgi vahele. Esitasin parimaid palu vahelduva eduga kuni 2011. aastani, mil mu t?? ja hobi teed ristusid. Mind kutsuti liituma t??r?hmaga, mis koostas soovitusi USA presidendile riiklike teadusuuringute arengusuundade kohta. Esimesel t??p?eval tutvustas t??r?hma esimees meie ?lesannet. Mida peab president tegema, tagamaks, et riiklikud teadusuuringud j?rgmise 50 aasta jooksul meie riigi heaolu ja turvalisust j?tkuvalt parendaksid? Meie ?lesanne, lausus ta, on luua j?rgmise p?lvkonna Vannevar Bushi aruanne. Paraku polnud ma iial Vannevar Bushist ega sellest aruandest kuulnud. Peagi sain teada, et Bush t??tas teise maailmas?ja ajal v?lja uue s?steemi radikaalsete l?bimurrete kiireks teostamiseks. Tema s?steem aitas liitlastel s?ja v?ita ja sellest ajast on Ameerika ?hendriigid maailmas teaduse ja tehnoloogia vallas juhtpositsioonil. Bushi eesm?rk oli: USA peab olema innovaatiliste ?llatuste looja, mitte ohver. Bushi tegevus ja selle ajendid viivad otse ?heni kaheksast f??sika parimast ideest: faasisiirded. Selles raamatus tutvustan teile, kuidas faasisiirete uurimine on toonud kaasa ?llatavaid uusi viise ?mbritseva maailma m?testamiseks – nimelt grupik?itumise saladuste kohta. Vaatleme, miks head meeskonnad tapavad suurep?raseid ideid, miks masside tarkusest saab k?rgete panuste puhul masside t?rannia ja miks leiab vastused neile k?simustele veeklaasist. Ma kirjeldan seda teadusharu l?hidalt (ja j?tan t??tu v?lja). Ja siis n?eme, miks v?ikesed muutused struktuuris, mitte kultuuris, muudavad grupik?itumist, t?pselt samamoodi, nagu v?ike temperatuurimuutus muudab tahke j?? voolavaks veeks. See annab meile k?igile vahendi olemaks innovaatilise ?llatuse algataja, mitte ohver. Sellel teekonnal saate teada, kuidas kanad p??stsid miljoneid elusid, mis on ?hist James Bondil ja Lipitoril1 ja kust Isaac Newton ja Steve Jobs oma ideed v?tsid. Ma olen alati hinnanud autoreid, kes oma m?tte algusest peale lihtsalt ?ra seletavad. Niisiis, minu v?ide kokkuv?tlikult: 1 K?ige t?htsamad l?bimurded saavad alguse p??rastest ideedest, mille autorid sageli kui hullumeelsed k?rvale l?katakse. 2 Selleks, et muuta niisuguseid l?bimurdeid s?du v?itvateks tehnoloogiateks, elusid p??stvateks toodeteks v?i t??stusharusid muutvateks strateegiateks, on vaja suuri inimr?hmi. 3 Faasisiirete uuringute rakendamine t??r?hmade, ettev?tete v?i mis tahes missiooniga r?hmade k?itumisele toovad kaasa praktilised juhendid p??raste ideede kiiremaks ja paremaks arendamiseks. S??rase m?tteviisiga suurte inimr?hmade k?itumisele l?henedes ?hineme kasvava teadusliikumisega. Viimase aastak?mne jooksul on teadlased rakendanud faasisiirde vahendeid ja tehnikaid m?istmaks, kuidas linnud parve kogunevad, kalad ujuvad, aju t??tab, inimesed h??letavad, kurjategijad tegutsevad, ideed levivad, haigused valla p??sevad ja ?kos?steemid kokku varisevad. Kui 20. sajandi teadust kujundas alusseaduste nagu kvantmehaanika ja gravitatsiooni uurimine, siis kahek?mne esimest iseloomustab selline uutmoodi teadus. Miski selles ei muuda ?ldtuntud t?siasja, et f??sika ja inimk?itumise uurimine enamasti kokku ei klapi, p?hjalikust koost??st r??kimata, seega on teatav seletus vajalik. Mina olen sellele tegevusalale s?ndinud. Mu m?lemad vanemad olid teadlased ja ma k?isin nende j?lgedes. Nagu paljud teised, kes oma vanemate j?lgedes l?ksid, otsustasin minagi m?ne aasta p?rast, et peaksin ka muude valdkondadega tutvuma. Vanemate suureks meeleh?rmiks valisin ?rimaailma. Kui loobusin akadeemilisest karj??rist, l?bisid nad leina k?ik viis etappi: alustasid eitamisest (r??kisid sugulastele ja s?pradele, et see on vaid m??duv tuhin), libisesid vihalt kiiresti tingimisele ja masendusele, enne kui paratamatusega leppisid. Samas tundsin teadusest siiski piisavalt puudust, et asutada koos v?ikese r?hma bioloogide ja keemikutega biotehnoloogiafirma uute v?hiravimite v?ljat??tamiseks. Huvi suurte inimr?hmade veidra k?itumise vastu tekkis ?sna varsti p?rast seda, ?hel haiglak?lastusel. 1 (#ulink_678be29f-3adf-5f2b-a97a-6dfdc3b791c7) Vere kolesteroolisisaldust v?hendav ravim, toimeaine atorvastatiin. (Toimetaja m?rkus) Sissejuhatus ?hel 2003. aasta talvehommikul s?itsin Bostonis Beth Israeli diakooniahaiglasse kohtuma Alexi-nimelise patsiendiga. Alex oli 33aastane, sportlase tugeva ja n?tke kehaehitusega. Tal oli diagnoositud agressiivne v?hivorm nimega Kaposi sarkoom. Kuus keemiaravikuuri ei olnud haigust peatanud. Prognoos oli vilets. Mina ja veel k?put?is teadlasi olime kaks aastat selleks hetkeks valmistunud. Alexist pidi saama esimene patsient, kellele manustatakse meie uut v?hiravimit. Kui palatisse astusin, lebas tilgutiga ?hendatud Alex voodil ja r??kis tasakesi ?ega. Tema k?sivarde nirises aeglaselt kollakat vedelikku – meie ravimit. Arst oli just ?ra l?inud. ?de, kes siiamaani nurgas istudes m?rkmeid tegi, l?i oma kausta kinni, lehvitas ja lahkus. Lahke naeratuse ja k?siva ilmega p??rdus Alex minu poole. Kogu see p??rane tegutsemine, et selle p?evani j?uda – l?bir??kimised litsentsi ?le, rahastamise otsingud, laboriuuringud, ohutuse katsetamine, tootmiskontrollid, dokumendid USA toidu- ja ravimiametile, protokolli koostamine ja aastatepikkused uuringud –, olid kui meelest p?hitud. Alexi pilgus oli vaid ?ks k?simus, mis luges: kas see kollakas vedelik p??stab mu elu? Arstid n?evad sellist pilku kogu aeg. Mina mitte. T?mbasin tooli voodile l?hemale. Ajasime peaaegu kaks tundi juttu, sellal kui ravim Alexi k?sivarde tilkus. Restoranidest, spordist, Bostoni parimatest rattateedest. Vestluse l?pus, p?rast v?ikest pausi, k?sis Alex, mis siis saab, kui meie ravim ei m?ju. Pomisesin midagi ebam??rast. Kuid me m?lemad teadsime. Igal aastal riiklikes laborites ja suurtes ravimifirmades teadusuuringutele kulutatud k?mnetest miljarditest hoolimata ei olnud sarkoomiravi aastak?mnete jooksul muutunud. Meie ravim oli viimane v?imalus. Kaks aastat hiljem leidsin end tooliga ?he teise voodi ??res istumas. Mu isal avastati agressiivse kuluga leukeemia. ?ks vanem arst ?tles mulle kurvalt, et ta saab pakkuda vaid sedasama kemoteraapiat, mida oli ka residendina 40 aastat tagasi raviks m??ranud. Teine, kolmas ja neljas arvamus ning mitmed meeleheitlikud telefonik?ned kinnitasid tema s?nu. Uusi ravimeid ei olnud. Isegi mitte paljulubavaid kliinilisi uuringuid. V?hiravimite arendamise muudavad nii keeruliseks m?ned tehnilised p?hjused. Selleks ajaks, kui v?hirakk vohama hakkab, on selle sees juba nii palju asju rikki l?inud, et lihtsaid lahendusi selle parandamiseks ei ole. Laboris loodud mudelid on tegelike ravitulemuste prognoosimisel osutunud kurikuulsalt kesiseks, tuues kaasa k?rge eba?nnestumise m??ra. Kliinilistele uuringutele kulub aastaid ja need maksavad sadu miljoneid dollareid. K?ik see on t?si. Aga p?hjuseid on veel. Milleri piraaja „Nad vaatasid mind nagu poolemeelset,” r??kis mulle Richard Miller. Miller, meeldiva olemisega 60. eluaastates onkoloog, seletas mulle suurte farmaatsiafirmade uurimisr?hmade reaktsiooni tema ettepanekule ravida v?hipatsiente uue ravimiga, mille kallal ta oli t??tanud. See oli keemiline aine, mis oli esialgu plaanitud kasutamiseks vaid laborikatsete abivahendina, n?iteks nagu valgendi. Enamik ravimeid kinnitub tasahilju rakusiseste haigust esile kutsuvate liigaktiivsete valkude k?lge. Sellised valgud tegutsevad nagu ?learu laetud robotite armee ja ajavad raku t?iesti hulluks. Need v?ivad hakata kontrollimatult paljunema, nagu v?hi puhul. V?i keha enda kudesid r?ndama, nagu artriidi korral. ?liaktiivsete valkude k?lge kinnitudes v?hendab ravim nende aktiivsust, rahustab rakke ja l??b organismis korra majja. Milleri ravim aga ei kinnitu vaikselt; see oli piraaja (keemikutele p??rdumatu sideaine).2 Haarab kinni ja lahti enam ei lase. Piraajade probleem on see, et kui midagi pahasti l?heb, ei saa seda organismist enam v?lja. Vale valgu k?lge kinnitudes v?ib see tekitada r?nga, suisa letaalse m?rgistuse. Patsientidele piraajasid ei anta. Miller oli raskustes biotehnoloogia ettev?tte tegevjuht. Selle esimene projekt, mille kallal t??tati k?mme aastat enne Milleri ravimit, ei vedanud v?lja. Firma aktsia hind oli langenud dollarist allapoole ja nad olid saanud Nasdaqilt noteerimise l?petamise teate, mis t?hendas, et peagi k?rvaldatakse nad t?siste tegijate turult ja saadetakse „endiste” l??mavasse puhastustulle. K?sisin Millerilt, miks ta tahtis piraajaga j?tkata nii ebakindlas olukorras ja paljudest tagasil?kkamistest, isegi naeruv??ristamisest hoolimata. Miller ?tles, et m?istis k?iki ravimi kohta esitatud vastuargumente. Aga asjal oli ka teine k?lg: ravim oli sedav?rd kange, et seda v?is manustada vaid v?ga v?ikeste annustena. Lisaks t??tas Miller osalise koormusega Stanfordi ?likooli kliinikus arstina. Ta selgitas, et tunneb oma patsiente. Paljudel oli vaid m?ni kuu elada j??nud, nad otsisid meeleheitlikult lahendusi ning m?istsid riske. Sellises kontekstis ?igustas riski v?tmist v?imalik edu. „Mulle meeldib ?ks Francis Cricki tsitaat,” ?tles Miller. Crick sai koos James Watsoniga Nobeli preemia DNA topeltheeliksi struktuuri avastamise eest. „Kui k?siti, mida Nobeli preemia v?itmiseks teha, vastas Crick: „Oh, see on v?ga lihtne! Minu saladus seisneb selles, et ma tean, mida ignoreerida.” Miller jagas oma piraaja esmaste laboratoorsete uuringute tulemusi k?put?ie arstidega, kes olid valmis kaugele arenenud leukeemiaga patsientide kliiniliste uuringutega j?tkama. Kuid investoreid see ei veennud. (Miller: „Kui k?sida, ei tea nad t?nase p?evani, kuidas ravim toimib.”) Ta kaotas v?itluse juhatuses ja astus tegevdirektori ametist tagasi. Katsed ent j?tkusid. Varsti p?rast Milleri lahkumist tulid esmased tulemused. Need olid innustavad. Firma alustas hoopis ulatuslikuma uuringuga. Pooled patsiendid said tavalist ravi, pooled uut ravimit. 2014. aasta jaanuaris soovitasid pea neljasadat patsienti h?lmavat uuringut j?lgivad arstid see l?petada. Tulemused olid imetlusv??rsed – Milleri ravimit, ibrutiniibi saanud patsientide ravitulemused olid peaaegu k?mme korda paremad kui patsientidel, kes said standardset ravi. Tundus ebaeetiline ka kontrollgrupis olevatele patsientidele ibrutiniibi keelata. Peagi sai ravim toidu- ja ravimiametilt m??giloa. M?ni kuu hiljem ostis ?ks ideed naeruv??ristanud suurtest farmaatsiakompaniidest Milleri firma nimega Pharmacyclics. Hind: 21 miljardit dollarit. Milleri piraaja oli klassikaline p??rasus. K?ige t?htsamatele l?bimurretele j?rgneb harva trummip?rin ja punane vaip ning riigipoolne heldek?eline vahendite ja raha k?lvamine. P??rased ideed on h?mmastavalt haprad. Purustatult ja hooletusse j?etuna l?bivad nad skepsise ja ebakindluse pikki pimedaid tunneleid ning nende autorid heidetakse tihtipeale k?rvale kui hullumeelsed v?i – nagu juhtus Milleriga – t?ugatakse lihtsalt teelt. *** Elup??stvad ravimid, nagu ka t??stust muutvad tehnoloogiad, saavad sageli alguse p??raste ideede nimel v?itlevatest eraklikest leiutajatest. Kuid selleks, et neist ideedest toimiv toode saada, on vaja suuri inimr?hmi. Kui need, kellel on vahendid ideede edasi arendamiseks, need tagasi l?kkavad, nagu juhtus Milleri piraajaga, j??vad need l?bimurded laboritesse tolmu koguma v?i l?ksu l?bikukkunud firmade pahna hulka. Milleril ?nnestus h?davaevu oma idee p??sta. Enamik p??raseid ideid ei saa iial v?imalust. Suurte inimr?hmade toimimise tuum on midagi sellist, mida me lihtsalt ei m?ista, hoolimata l?pututest sel teemal kirjutatud tapvalt igavatest artiklitest. Igal aastal ?listavad klantspaberil ajakirjad innovaatiliste t??r?hmade edukat organisatsioonikultuuri. Ajakirjakaantel t?stavad naeratavad t??tajad k?rgele s?ravaid uusi tooteid, nagu jooksjad t?rvikuid ol?mpiatulega. Juhid paljastavad oma saladusi. Aga siis juhtub tihti nii, et ettev?tte jaks raugeb ja see variseb kokku. Inimesed on samad, t??kultuur on sama, aga siiski – otsekui ?le?? selline p??re. Miks? Artiklid ja raamatud kultuurist on mulle alati kuidagi l?did tundunud. Kuuldes kultuurist, m?tlen jogurtist. ?ks oma ?anrile t??piline populaarne raamat tuvastas n?iteks aktsiahinna t?usu p?hjal k?put?ie tippettev?tteid ja p??dis siis nendevaheliste sarnasuste p?hjal luua m?ttetuid v?iduka kultuuri ?ppetunde. ?ks neist firmadest juhtus olema Amgen,3 biotehnoloogiafirma, mida v?ga h?sti tunnen. Amgeni ?ppetundidest toodi v?lja: „L?putut hulka ohte v?ltides saavutasid nad juhtpositsiooni.” Amgeni tegelik lugu on aga selline, et p?rast paari tegutsemisaastat oli firma pankroti ??rel. K?ik nende esialgsed projektid, muu hulgas kanade kasvuhormoon ja sigade vaktsiinid, olid l?bi kukkunud ning ka viimase projekti aeg – punaste vereliblede loomet soodustava ravimi – hakkas ?mber saama. Hulk teisi ettev?tteid p?rgis sama eesm?rgi poole. Amgen ?letas fini?ijoone vaid veidi enne konkurente. Seda suuresti t?nu Chicago ?likooli professor Eugene Goldwasserile.4 Goldwasser oli selle teemaga juba kaksk?mmend aastat t??tanud ja tema k?es oli v?ti v?idujooksu v?itmiseks: kaheksamilligrammine ampull puhastatud valguga, mis oli hoolikalt eraldatud 2550 liitrist inimuriinist. Puhastatud valgus sisaldus ravimi valmistamise kood. Professor otsustas anda selle Amgenile, mitte viimase peamisele konkurendile Biogenile. Biogeni tegevjuht oli keeldunud ?he ?htus??gi arvet maksmast. Ravim nimega er?tropoetiin ehk l?hidalt EPO osutus hoopis edukamaks, kui keegi, Amgen ise kaasa arvatud, suutis ette kujutada – l?puks t?i see aastas sisse k?mme miljardit dollarit. Amgen oli ravimileiutamise loteriil v?itnud peaauhinna. Ravim k?es, kaebas Amgen k?ik teised sama valdkonna ettev?tted kohtusse, et need konkureerida ei saaks – kaasa arvatud oma partneri Johnson & Johnsoni, kes oli Amgeni raskel ajal toetanud. J?rgmise 15 aasta jooksul ei suutnud Amgen oma edu ravimite leiutamises korrata.5 Ka kultuuri anal??siv raamat m?rkis ?ra ettev?tte teadusuuringute patentide saamise m??dupuuga m??tes viletsad tulemused, j?udes j?reldusele, et „innovaatilisus ei pruugi eriti midagi t?hendada”. Amgenil ei pruukinud olla tublisid teadlasi, kuid tublid juristid olid neil k?ll. Nad v?itsid k?ik protsessid ja konkurendid andsid alla. Siseringis nimetati neid „ravimiga ?igusb?rooks”. Amgeni loo kasulikud ?ppetunnid on ?htus??giarve maksmine ja heade juristide palkamine. Muus osas on nende loost ettev?tluskultuuri n?pun?idete otsimine sama tark, kui k?sida lotov?idu saanud t??bilt, mis v?rvi sokid tal v?idu piletit ostes jalas olid. Minu vastumeelsus tagantj?rele anal??simise kultuuri vastu on tingitud sellest, et olen hariduselt f??sik. F??sika otsib p?hit?dedeni viivaid t?endeid. Luuakse mudeleid ja siis uuritakse, kas nende abil saab ?mbritsevat maailma selgitada. Ja seda teeme ka selles raamatus. Teeme kindlaks, miks struktuur v?ib olla t?htsam kui kultuur. *** P?rast m?nekuust ravi Beth Israeli haiglas sai Alex terveks. Ta on elus ka praegu, kui seda raamatut kirjutan.67 Minu isa ei paranenud. ?kski ravi, mida suutsin leida, ?kski meeleheitlik telefonik?ne, ?kski oma ala asjatundjast s?ber ega kolleeg, minu tehtud t?? – mitte miski ei aidanud. Isa suri paar kuud p?rast diagnoosi saamist, aga veel palju aastaid hiljem tundus mulle, et v?itlen ikka veel sellessamas lahingus, et kui ma vaid k?llalt k?vasti t??tan, leian midagi isa haiguse vastu, ja et see loeb. Siis ei tunneks ma enam, et j?tsin ta h?tta. ?ha korduvas unen?os annan isa voodi k?rval seisvale ?ele ampulli. Ta ?hendab selle isa tilgutiga. Haigus kaob. Tollal h?ljati tosinaid lootustandvaid ravimeid, mis v?inuks mu isa haigust ravida. H?ljatud on need t?naseni. Selleks, et need h?ljatud ravimid ning muud v??rtuslikud tooted ja tehnoloogiad p?evavalgele tuua, peame hakkama m?istma, miks head, parimate kavatsuste ja suurep?raste liikmetega meeskonnad tapavad suurep?raseid ideid. Kui t??r?hmad muutuvad Nokia oli 1970. aastatel t??stuslik konglomeraat, mida tunti peamiselt kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana.8 J?rgmise kahe aastak?mne jooksul sai Nokiast teerajaja esimese mobiilsidev?rgu, esimese autotelefoni, esimese k?igis v?rkudes toimiva analoogtelefoni ja p??raselt eduka GSM-telefoni kasutuselev?tmises. 2000. aastate alguses m??s Nokia pooled kogu planeedi nutitelefonidest. L?hidalt: Nokiast oli saanud Euroopa v??rtuslikem firma. Business Weeki kaanelugu kuulutas: „Nokia on muutunud edu s?non??miks”. Fortune avaldas Nokia saladuse: see oli „maailma k?ige v?hem hierarhiline suurfirma”. Tegevjuht selgitas, et asi oli sisekliimas: „Lubatud on l?butseda, raamidest v?ljapoole m?elda ... vigu teha.” 2004. aastal leiutas r?hm innukaid Nokia insenere uut t??pi telefoni, millel oli internetivalmidus, suur v?rviline puutetundlik ekraan ning k?rge resolutsiooniga kaamera. Koos telefoniga pakkusid nad v?lja teisegi hullumeelse idee: netip?hise rakenduste poe. Juhtkond – seesama laialt imetletud, kaanepiltidel ilutsev juhtkond – lasi m?lemad projektid p?hja. Kolm aastat hiljem n?gid need insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia m?ngust v?ljas. Firma m??s 2013. aastal oma mobiiltelefonide ?ri maha. Mobiilimaailma tipus oleku ja v?ljakukkumise vahel v?henes Nokia v??rtus ligikaudu veerand triljonit eurot. P??raselt innovaatiline meeskond oli muutunud. Aastak?mneid oli Merck meditsiiniuuringute vallas k?ige austusv??rsem firma.9 Aastatel 1987 kuni 1993 v?itis Merck j?rjest Fortune’i iga-aastase imetlusv??rseima ettev?tte k?sitluse – seda seitsme aasta pikkust v?itude jada ei ?nnestunud kellelgi korrata, enne kuni see Apple’il viimaks 2014. aastal korda l?ks. Merck t?i turule esimese kolesterooli alandava ravimi. T??tas v?lja esimese j?epimeduse10 ravimi ning annetas seda siis tasuta paljudele Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. J?rgmise k?mne aasta jooksul l?ksid aga peaaegu k?ik ravimit??stuse t?htsad l?bimurded Merckist m??da. Nad ei j?tnud kahe silma vahele mitte ainult geneetiliselt loodud ravimeid, mis ravimit??stuse pea peale p??rasid (sellest pikemalt hiljem), vaid ka v?hi-, autoimmuunhaiguste ja vaimsete h?irete ravimid – 1990. ja 2000. alguse kolm suurt edulugu. K?igis loovvaldkondades v?ib n?ha legendaarsete meeskondade ?kilist ja m?istetamatut muutumist. Pixaris t??tamise suurep?rastes memuaarides kirjutab Ed Catmull11 Disneyst: Stuudio aeglane allak?ik sai alguse p?rast 952 miljonit dollarit brutotulu toonud „L?vikuninga” linastumist 1994. aastal. Algul oli raske m?ista, miks – juhtkonnas olid m?ned muutused k?ll toimunud, aga p?hituumik oli endiselt kohal, neil oli endiselt annet ja soovi s?ravat t??d teha. Kuid siiski v?ltas tollal alguse saanud p?ud j?rgmised 16 aastat. Aastatel 1994 kuni 2010 ei saanud mitte ?hestki Disney animafilmist kassahitti ... Tahtsin hirmsasti aru saada, millised olid need varjatud tegurid, mis s??rast eba?nne p?hjustasid. R??gime siis neist varjatud teguritest. Rohkem on erinev R?hmade ja ettev?tete k?itumismustri ?kiline muutus – samad inimesed k?ituvad korraga hoopis teisiti – on ettev?tlusele ja sotsiaalteadustele m?steerium. Ettev?tjad n?iteks v?idavad tihti, et suurtel firmadel eba?nnestuvad asjad tihti seet?ttu, et suurkorporatsioonide t??tajad on konservatiivsed ja riskikartlikud. K?ige p?nevamad ideed tulevad v?ikestest ettev?tetest, sest – nii me endale kinnitame – oleme kirglikud riskijad. Aga laske see suurkorporatsiooni t??p vaid idufirmasse – lips lendab nurka ja ta toetab rusikaga lauale p?rutades m?nd hullumeelset ideed. Sama inimene v?ib ?hes kontekstis toimida konservatiivse projektitapjana ning teises lahingulippu lehvitava ettev?tjana. Ettev?tluses v?ib niisugune k?itumine olla m?istetamatu, aga sama muster p?hjustab ka mateeria imelikku veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kujutage ette suurt veega t?idetud vanni. Virutage veepinnale haamriga: plartsatus ja haamer libiseb l?bi vee. Alandage temperatuuri nii palju, et vesi k?lmub. L??ge uuesti ja pind puruneb kildudeks. Sama molekul toimib ?hes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu k?va tahke aine. Miks? Kuidas molekulid „oskavad” ?kitselt oma toimimist muuta? Teisiti s?nastades, tuues meid isegi l?hemale oma arvatavalt riskikartliku suurkorporatsiooni t??bi m?steeriumile: mis juhtub, kui lasta veemolekulil j??t?kile tilkuda? See k?lmub ?ra. Mis aga juhtub siis, kui sama molekul basseini tilgutada? Lobistab koos k?igi teiste molekulidega. Kuidas seda seletada? F??sik ja Nobeli preemia laureaat Phil Anderson v?ttis nende k?simuste vastuse p?hiidee kokku v?ljendiga: rohkem on erinev. „Tervik ei muutu oma osade summana mitte ?ksnes suuremaks, vaid ka hoopis erinevaks.” Ta ei kirjeldanud mitte ainult vedeliku voolamist ja tahke aine j?ikust, aga ka elektronide hoopis p?nevamat k?itumist metallides (mille eest ta ka Nobeli auhinna sai). Ei ole v?imalik anal??sida vaid ?he veemolekuli v?i ?he metalli elektroni k?itumist ja selgitada selle p?hjal grupik?itumisi. Need k?itumised on midagi uut: mateeria faasid. N?itan teile n??d, et sama kehtib ka t??r?hmade ja ettev?tete kohta. Ei ole v?imalik anal??sida ?he isiku k?itumist ja selgitada selle p?hjal kogu r?hma oma. Edukas p??raste ideede toitmine on ?ks inimorganisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Edukus frantsiisi?iguse arendamisel (n?iteks sarifilmid), on teistsugune organisatsiooni faas, samamoodi nagu tahke olek on teistsugune mateeria faas. Neid organisatsiooni faase m?istes hakkame aru saama mitte vaid sellest, miks meeskonnad korraga muutuvad, aga ka sellest, kuidas seda ?leminekut reguleerida, t?pselt nagu temperatuur reguleerib vee k?lmumist. Alusp?him?te on lihtne. K?ik, mida teil teada on vaja, on selles vannis. Kui s?steemid katkevad Vedelikumolekulid voolavad k?ikjal. Kujutage ette, et vannis liuglevad vee molekulid on nagu harjutusv?ljakul sihitult ringi jooksev noors?durite r?hm. Kui temperatuur langeb, puhub seersant vilet ja noors?durid v?tavad kiiresti rivvi. Tahke aine j?ik olek t?rjub haamrit. Vedeliku kaootiline korrap?ratus laseb selle endast l?bi. S?steemid katkevad, kui olukord mikroskoopilise k?ieveo tagaj?rjel muutub. Siduvad j?ud p??avad veemolekule j?ika rivvi sundida. Entroopia, s?steemi kalduvus muutuda korratumaks, utsitab molekule ringi liikuma. Temperatuuri alanedes muutuvad siduvad j?ud tugevamaks ja entroopia j?ud n?rgemaks. S?steem katkeb, kui need kaks j?udu ristuvad. Vesi k?lmub. K?ik faasisiirded on kahe j?u konkureerimise tulemus, nagu vee puhul k?ievedu siduva j?u ja entroopia vahel. Kui inimesed organiseeruvad meeskonnaks, ettev?tteks v?i mis tahes eesm?rgiga r?hmaks, loovad nad ka kaks rivaalitsevat j?udu – kahesugused stiimulid. Nimetagem neid kahte stiimulit ?ldjoontes panuseks ja auastmeks. Kui r?hm on v?ike, annab iga?ks suure panuse projekti teostumiseks. Kui v?ikese biotehnoloogiafirma ravim toimib, saavad k?igist kangelased ja miljon?rid. Aga kui ei toimi, otsivad k?ik uut t??d. Auastme h?ved – ametinimetused v?i palgat?us ametik?rgenduse saamisel – on nende suurte panustega v?rreldes v?ikesed. T??r?hmade ja ettev?tete kasvades v?heneb panus tulemuse saavutamisse, samal ajal kui auastme h?ved kasvavad. S?steem katkeb, kui need kaks ristuvad. Stiimulid hakkavad soodustama soovimatut k?itumist. Samad r?hmad – mis koosnevad samadest inimestest – hakkavad p??raseid ideid tagasi l?kkama. Halb on see, et faasisiire on v?ltimatu. K?ik vedelikud k?lmuvad. Hea on aga see, et nende j?udude m?istmine v?imaldab meil muutust hallata. Vesi k?lmub Celsiuse j?rgi 0 kraadi juures. Lumesaju ajal viskame t?navatele soola, v?ltimaks temperatuuri, mille juures vesi k?lmub. Tahame, et lumi pigem sulaks, mitte ei muutuks k?vaks j??kamakaks. Pigem teeme jalad loigus m?rjaks, kui libastume ja veedame n?dalakese haiglas. Sama p?him?tet kasutame paremate materjalide v?ljat??tamisel. Rauale v?ikest kogust s?sinikku lisades saab hoopis k?vema materjali – terase. Lisades terasele niklit, saame peaaegu tugevaima teadaoleva sulami: terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees.12 Vaatame, kuidas rakendada sama p?him?tet uuenduslikumate organisatsioonide loomiseks. Tuleb kindlaks teha v?ikesed muutused struktuuris, mitte kultuuris, mille abil j?ika t??r?hma muuta. Juhid kulutavad innovaatilisusest jutlustamisele tohutult aega. Aga ?ks meeleheitel molekul ei suuda temperatuuri langedes takistada j??kristallide tekkimist tema ?mber. Samas aga suudavad v?ikesed muutused struktuuris terase ?les sulatada. *** See raamat on koosneb kolmest osast. Esimeses osas jutustatakse viis lugu viiest silmapaistvast elust. K?ik lood illustreerivad keskset ideed: miks on edukus p??raste ideede (nagu originaalfilmid) ja frantsiiside (nagu j?rjed) genereerimisel suurte r?hmade k?itumise eraldi s?ltumatud faasid. ?kski r?hm ei saa teha m?lemat korraga, sest ?kski s?steem ei saa olla samal ajal kahes faasis. Kuid on siiski ?ks erand. Kui vesi varem nimetatud vannis on t?pselt null kraadi, eksisteerivad j??t?kid koos veega. Sellest pisutki k?rgema v?i madala temperatuuri puhul kogu krempel kas k?lmub v?i sulab. Aga otse faasisiirde ??rel saavad kaks faasi koos eksisteerida. Kaks esimest p??raste ideede kasvatamise reeglit, mida kirjeldati esimeses osas, ongi need kaks p?him?tet, mis juhivad elu piiri peal. Kolmas reegel selgitab, kuidas seda piiripealsust pikemat aega s?ilitada. See on laenatud pigem malest kui f??sikast: k?ige pikemalt liidripositsiooni s?ilitanud malet?empion omistas suure osa oma edust just selle reegli meisterlikule valdamisele. Teine osa kirjeldab faasisiirde aluseks olevat teadust. N?eme, kuidas faasisiirde uurimine on aidanud m?ista metsatulekahjude levikut, parandada liiklusvoogu ja netis terroriste jahtida. Rakendame samasuguseid ideid, et m?ista, miks meeskonnad, firmad v?i ?ksk?ik millise eesm?rgiga r?hmad kahe faasi vahel katkevad, t?pselt nagu vesi vannis katkeb vedela ja tahke oleku vahel. T?kke kokku pannes saame teada „m?stilise arvu 150” aluseks oleva teaduse: v?rrandi, mis selgitab, millal meeskonnad ja firmad muutuvad. See valem juhatab meid j?rgmise reeglini, mis n?itab, kuidas seda m?stilist arvu suurendada – muudatust, mis annab igale p??rase idee r?hmale j?udu juurde. (L?pus v?etakse kokku neli reeglit, samuti neli isiklikumat ?ppetundi iga?hele, kes m?nda p??rast ideed hellitab.) Viimane peat?kk k?sitleb seda, mida v?iks nimetada k?ikide p??raste ideede emaks. Laiendame neid ideid grupik?itumiselt ?hiskondade ja riikide toimimisele ning n?eme, et see aitab meil ajaloo k?iku m?ista: n?iteks seda, miks tilluke Inglismaa kukutas hoopis suuremad ja j?ukamad India ja Hiina impeeriumid. See k?ik k?lab veidi ... p??raselt. Aga selles asja m?te ongi. *** Algatuseks tutvume inseneriga, kes tuli toime riikliku kriisiga. P??rdume maailmas?ja k?nnisele. 2 (#ulink_1249f9a5-5789-5d03-9116-3b1d6ceab01b) „See oli piraaja”: p??rdumatuid sideaineid kasutatakse vahel laborikatsetes valkude funktsiooni uurimiseks. Valkude k?lge tihedalt kinnitumine h?lbustab nende funktsiooni tuvastamist tavalises rakutalituses. 3 (#ulink_e9b5a9f5-d49d-5cf5-bd49-cee2af971744) Amgen Inc on 1980. aastal Californias asutatud rahvusvaheline biofarmaatsia ettev?te. 2019. aasta k?ive oli 23,36 miljardit dollarit. (Toimetaja m?rkus) 4 (#ulink_4a866440-bfb4-52ba-bc6b-768c757c01ab) Eugene Goldwasser (1922–2010) oli USA biokeemik ja Chicago ?likooli professor. (Toimetaja m?rkus) 5 (#ulink_c0b61c1c-abea-501e-9c26-656a9971ffa5) „Ei suutnud oma edu ravimite leiutamises korrata”: Amgeni ja J&J vereloomet stimuleerivate ravimite Epogeni, Aranespi, Procriti (Eprexi) k?ive ?le maailma ulatus 2006. aastal 9,8 miljardi dollarini. Aastatel 1989 (Epogeni turuletoomine) kuni 2004 (Senispari turuletoomine) arendas Amgen kaks j?tkutoodet, analoogravimeid ja valgeid vereliblesid stimuleeriva toimeaine (G-CFS), mis avastati Sloan Ketteringi v?hiuurimiskeskuses. Toodete aastatulu: SEC arhiiv. G-CSF ajalugu: Welte. Goldwasseri roll: Goozner; Goldwasser. Esialgne Amgen: Binder; vestlused Amgeni ja J&J juhtidega. 6 (#ulink_8990bde1-b8d1-5884-ac42-4e359dd1c338) Alexi nimi on muudetud. Tema ravi kirjeldatakse p?hjalikumalt j?relm?rkustes. 7 (#ulink_8990bde1-b8d1-5884-ac42-4e359dd1c338) „Ta on elus ka praegu, kui seda raamatut kirjutan”: nagu iga uue ravimi ?ksikjuhu puhul, ei ole iial teada, kui suurt rolli m?ngis Alexi tervenemises meie uus ravim. Tema v?hk allus ravile (kasvaja v?henes m?rgatavalt), kuid j?rgnevalt l?bi viidud ulatuslik melanoomi uuring ei osutunud edukaks ning Kaposi sarkoomiga kliinilisi uuringuid ei tehtud. 8 (#ulink_f8f1f3c7-49a7-5f8e-b5c2-275cc6c7dbbd) Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettev?te Nokia kasvas v?lja kolmest ettev?ttest: tselluloosit??stusest (Nokia AS, asutatud 1865), kummit??stusest (Suomen Gummitehdas Oy) ja kaablit??stusest (Suomen Kaapelitehdas Oy). (Toimetaja m?rkus) 9 (#ulink_e1344190-09b4-5f8e-8583-70e5cf862731) Merck asutati USAs 1891. Maailma ?he suurima farmaatsiafirma 2019. aasta k?ive oli 47 miljardit dollarit. (Toimetaja m?rkus) 10 (#ulink_e1344190-09b4-5f8e-8583-70e5cf862731) J?epimedus ehk onkotsertsiaas on ussnugilise Onchocerca volvulus p?hjustatav n?gemise kaotusega l?ppev haigus. Nugiline kandub inimestele j?gede kallastel elava pimek?rbse hammustuse kaudu. (Toimetaja m?rkus) 11 (#ulink_e51c9232-59ac-526a-819c-a50c4589dcb5) Edwin Earl Catmull (snd 1945) on Ameerika arvutiteadlane, kes oli Pixari kaasasutaja ja Walt Disney animatsioonistuudio president. (Toimetaja m?rkus) 12 (#ulink_b738756e-c4ee-539d-8185-2ef9bb3c372a) „Terase, mida kasutatakse reaktiivmootorite ja tuumareaktorite sees”: k?ige tugevama terase saab raua segamisel mitme siirdemetalli (titaan, kroom, mangaan, koobalt, nikkel) ja v?ikeses koguses muude elementidega. T?mbetugevuse kohandamine v?ikeste struktuurimuudatuste abil on hoopis keerukam teadus kui sulamistemperatuuri kohandamine. Materjali sulamispunkti m??ravad enamasti molekulidevahelised siduvad j?ud. Rauas on need j?ud palju tugevamad kui vees, mist?ttu raud sulab 1538 °C ja j?? 0 °C juures. Materjali t?mbetugevus ehk maksimumkoormus, mida see purunemata talub, on v?ga tundlik struktuurielementide – aatomite asetuse – muutuse suhtes. Neid asetusi ja nende m?ju murdumisele on v?ga raske prognoosida, seep?rast on ka t?mbetugevuse teadus v?ga keerukas. Esimene osa ?nneliku juhuse insenerid Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/safi-bahcall/poorased-ideed/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
