Euroopa, esteedid ja elul?hedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I k?ide

Euroopa, esteedid ja elul?hedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I k?ide Koostanud: Paul Rummo Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) s?prus sai alguse juba koolipingis ja kestis l?bi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, hiljem juba osalemine kirjanike ja t?lkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seet?ttu, et on peaaegu tervikuna s?ilinud m?lemapoolselt. Siin r??gitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuuris?ndmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.
Toimetanud ja kommenteerinud: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja ?lo Treikelder Peatoimetaja: Marin Laak Saates?na: Harald Peep J?rels?na: Marin Laak Kujundaja ja k?ljendaja: Kalle M?ller Euroopa, esteedid ja elul?hedus Euroopa, esteedid ja elul?hedus Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940 1. k?ide (1911–1929) EKM Teaduskirjastus Tartu, 2020 Koostanud Paul Rummo Toimetanud ja kommenteerinud: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja ?lo Treikelder EUROOPA, ESTEEDID JA ELUL?HEDUS Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940 (2 k?ites) Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020 Koostaja: Paul Rummo Toimetamine ja tekstikriitilised kommentaarid: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere, ?lo Treikelder Saates?na: Harald Peep J?rels?na: Marin Laak Keeletoimetamine: Tiina Saluvere Korrektuur: Tiina Saluvere, Kanni Labi Peatoimetaja: Marin Laak Konsultandid: Sirje Olesk, Anu Raudsepp Kirjavahetuse sisestaja: Joel Ilja Kujundaja, k?ljendaja: Kalle M?ller Fotod: EKM EKLA fotokogust Raamatu ilmumist on toetanud: Eesti Kultuurkapital Riiklik programm „Eesti keel ja kultuurim?lu II“ (EKKM17-463 ja 4.1-3/2017/1) Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisgrant „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed v?rgustikud kultuuriloo allikate p?hjal“ (IUT22-2) ja Eesti Kirjandusmuuseumi projekt EKM 8-2/20/1, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseum © Eesti Kirjandusmuuseum ja autorid: Paul Rummo (koostamine ja tekstikriitilised kommentaarid) Abel Nagelmaa (tekstikriitilised kommentaarid) Tiina Saluvere (tekstikriitilised kommentaarid) Harald Peep (saates?na) Marin Laak (j?rels?na) Kalle M?ller (kujundus) ISBN: 978-9949-677-13-9 (1. k?ide) ISBN: 978-9949-677-60-3 (kogu teos) ISBN: 978-9949-677-59-7 (e-pub 1. k?ide) ISBN: 978-9949-677-62-7 (e-pub kogu teos) Tr?kikoda: Pakett 5 Sisukord 1911. aasta ... 19 1915. aasta ... 30 1917. aasta ... 33 1918. aasta ... 40 1919. aasta ... 47 1920. aasta ... 60 1921. aasta ... 75 1922. aasta ... 125 1923. aasta ... 180 1924. aasta ... 227 1925. aasta ... 269 1926. aasta ... 330 1927. aasta ... 400 1928. aasta ... 463 1929. aasta ... 519 Harald Peep. ?ks dialoogiline maailmapilt. Saateks kirjavahetusele ... 7 2. k?ide: 1930.–1940. aasta L?pps?na Nimeregister Harald Peep. EKM EKLA, A-37: 3717. 7 Harald Peep ?ks dialoogiline maailmapilt Meie ees on huvitav teos. S?andan arvata, et minevikulisele sisule vaata-mata ka k?igiti aktuaalne teos. On ju meiep?evses maailmas s?venenud lugejate huvi dokumentaalse kirjas?na vastu. See raamat on aga t?eline inimlik dokument – kahe s?bra ja aatekaaslase v?ltsimatute tunnete ja m?tete peegeldus kirjavormis, siiras k?nelus, mis kunagi polnud avalikus-tamiseks m?eldudki. Muutlikus, kiiresti teisenevas maailmas paelub meie pilku eelk?ige inimeste ja rahvaste k?ek?ik, see, mis tegelikult elus oli ja on, v?hem aga see, mis oleks v?inud olla. Pelk fantaasiam?ng on end kirjanduseski am-mendama hakanud. Avaldatav kirjavahetus seevastu toob lugeja kohtu ette reaalsuse, aastak?mneid kestnud otsingute, kahtluste, ?mberhinnan-gute ja leidmiste tee, raamiks I maailmas?ja eelne k?rgkool, s?da, vaimne, majanduslik ja poliitiline elu Eesti Vabariigis, rahvusvahelised p?evaprob-leemid, ennek?ike muidugi haritlaskonna enesetunnetuse kulg. Meeli k?idab ka isikulooline k?lg. Nii Johannes Vares-Barbarus kui ka Johannes Semper olid tugevad isiksused, inimesed oma veendumuste ja arusaamadega, mis kuidagi ei tahtnud mahtuda keskp?rase heakodan-likkuse voolus?ngi. Avara eruditsiooniga, palju r?nnanud, erksalt rea-geerivad k?igele kaasaegses ?hiskonnas avalduvale, aktiivse ja kriitilise eluhoiakuga – sellistena olid nad arvestatavaks j?uks toonases kultuuri-elus. Isegi nende arusaamu mittejagavad arvustajad m??nsid Semperi ja Barbaruse uuenduslikku osa neil aastail. Saateks kirjavahetusele 8 Johannes Semperi ema ja isa Hallistes. EKM EKLA, B-121: 1. 9 Pidagem silmas sedagi, et siinesitatud kirjavahetuse ajataust pole lu-gejate enamikule enam kuigi tuttav. Huvitavat ja meelespidamist v??rivat esines neil aastail aga k?llaga ja olude n?gemine n-? seestpoolt, s?nd-muste eneste keskelt, aitab ehk ?gvendada nii m?negi juhuhinnangu ja k?ibet?e. T?si k?ll, need kirjad peegeldavad kirjutamishetke arusaamu. Elu v?is neisse hiljem korrektiive sisse tuua, m?lemad korrespondendid teisendasid ja t?psustasid osa seisukohti hiljemgi. Ja ometi on just see esimese reageeringu v?rskus, mis lugeja pilku kirjades paelub, ajadoku-mendina parim. Meid ei tarvitse h?irida, et m?ni omaaegne otsustus v?ib tunduda poole sajandi tagant ennatliku v?i subjektiivsena, ei seegi, et ?ks v?i teine liberaalse haritlaskonna suhtumisv?ljendus piirneb v?ikekodan-liku iseolemise imetlusega. Pole ka k?ik kaaskirjanikele langetatud ette-heitedki piisavalt kaalukad. Ajalugu aga ilustamist ei vaja ning v?ga sir-gelt t?usujooneline pole meie vaimuinimeste kujunemislugu k?ll kunagi olnud. Avaldatav kirjavahetus vajab ja soodustab dialektilist m?tlemist. Tundub, et selle kirjavahetuse imetlusv??rseks vooruseks on just ajalooprotsessi enese taju. See teeb ta kordumatuks kultuuridokumen-diks. Asjaosaliste eneste suhtumine Noor-Eestisse, Siurusse, Tarapitas-se, Eesti Kirjanikkude Liitu, samuti ka kaasaegsetena kultuurkapitali, elul?heduslaste, Varamu, ametliku kultuuripoliitika ja rahvusvaheliste kultuurikontaktide hindamine, sealjuures veel oma loomeprintsiipide selgitamine, – t?helepanuv??rset ja kuitahes p?hjalikke kirjandus- ja kultuurilugusid laiendavat on siin h?sti palju. Kahtlemata pakub suurt huvi nende kahe vaimsuse enese avaldumi-ne. Samm-sammult avaneb lugeja silmade ees m?tte- ja otsingutepingest laetud aeg, demokraatliku haritlase paratamatu liikumine revolutsioonili-se t?e poole. Eesti juhtiva kirjandusajakirja toimetaja ja tuntud arst j?ud-sid kodanliku ?hiskonna r?pes tegutsedes sellesama ?hiskonna eituseni. M?lemast said 1940. aasta revolutsioonis?ndmuste k?igus uue, rahva-valitsuse liikmed. Seegi on paljut?hendav ja kirjavahetus avab asjaosaliste kujunemisloo paljude v?rvikate detailide varal. Erinevad temperamendid ja kogemused suubuvad ajaloolise arengu k?igus ?hisesse voolus?ngi. Sellele kirjavahetusele eelnenud ajaj?rk polnud nende autorite elus kuigi pikk. Johannes Vares, hilisema kirjanikunimega Barbarus, s?ndis 12. jaanuaril 1890. aastal Viljandimaal Heimtali vallas Kiisa talu pere-pojana, ?ppis 1899–1901 Heimtali vallakoolis ja 1901–1903 Viljan-di kihelkonnakoolis. Johannes Semper s?ndis 22. m?rtsil 1892. aastal 10 Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere koolmeistri pojana, ?ppis isa juures, seej?rel 1901–1905 Viljandis Heine eraprog?mnaasiumis. Nende teed ristusid 1905. aastal P?rnu g?mnaasiumis, kus neist said klassiven-nad, pinginaabrid, s?brad. M?lemad p?rinesid hariduss?bralikest ja suhteliselt lahedamaist ko-dudest, kui olid teistel selle aja maanoorukeil. M?lema tee algul etendas oma osa ka Paistu kiriku?petaja ja tuntud kirjamees Jaan Bergmann – Semperile oli ta ristiisa ja samas ka perekondlik n?uandja haridusk?si-mustes (Bergmanni ja Semperi isa kirjavahetus on s?ilinud), Varese isa aga oli samuti Bergmanni hea tuttav ja temalt kingitusena peresse toonud nii m?negi teadusliku ning ilukirjandusliku teose. 1905. aasta meeleolud, mis ulatusid ka provintsig?mnaasiumidesse, andsid omakorda elu avasil-mi j?lgivaile noortele uusi, senitundmatuid impulsse ja t?ukasid neid juba radikaalsemale eneseteostusele. Esimese vene revolutsiooni ajal koolides tegutsenud arvukaist ?pi-lasringidest v?rsus terve plejaad tulevasi eesti kultuuri- ja poliitikatege-lasi. Kroonulik g?mnaasiumivaim murenes pealesuruva elutegelikkuse m?jul, p??e end tulevase jaoks paremini ette valmistada tingis noorte koondumise poolsalajastesse ringidesse, kus k?hisemiseni vaieldi revo-lutsiooni, rahvusluse, intelligentsi rolli, uusima filosoofia ja kunsti ning paljude teiste probleemide ?le, mis g?mnaasiumide ametlikesse ?ppeka-vadesse kuidagi ei k??ndinud. Semper l?i kaasa P?rnu eesti g?mnasistide suurimas ringis Taim, Vares aga internatsionaalsemas nn Rahvusvahelises Teaduslik-Kirjanduslikus Ringis (NLIK). Kummalgi ringil oli oma hekto-grafeeritud ajakiri (neistki on suur osa numbreid s?ilinud), milles noored oma varasemaid loomekatseid luuletuste, artiklite ja proosapalade n?ol eakaaslastele tutvustasid. V?ib ?llatavana tunduda, kui paljude keerukate k?simustega nen-de ringide referaatkoosolekuil v?i oma ajakirjapublikatsioonides kokku puututi. K?ne alla v?eti riigi olemuse ja parlamentarismi probleemid, tolstoilus, naisk?simus, nit?eaanlus, darvinism, moodsad kunstisuunad ja palju muud. Loeti g?mnaasiumis ebasoovitavaid ja koguni keelatud teoseid, p?rast ?ppet??d j?tkus ?pilaste tihe l?bik?imine v?ljaspool kooliseinu. Muidugi oli selles k?iges suur annus lapselikku naiivsust ja romanti-kaiha, kuid oma j?lje see k??rimisaeg noorte teadvusse j?ttis. Varesel tuli koguni ametiisikute ees vastust anda oma tegevuse p?rast ?pilasringis, see 11 aga s?vendas trotsi veelgi ja kinnitas usku valitud tee ?igsusse. Kirjavahe-tuses kohtame mitmeid tagasivaateid nende p?evade s?ndmustele. G?mnaasiumiaastad m??dusid kiiresti, lapselikkus taandus ?ha enam pealetungiva elutegelikkuse ees. Kui seisis ees valik, mida ja kus eda-si ?ppida, olid nii Semper kui ka Vares isiksustena piisavalt k?psed julgelt otsustama. Kumbagi ei paelunud reaktsiooniaastate bur?ikoosne Tartu ?likool, vaid otsiti suuremaid keskusi ja kaasaegsemat ?petust. Vares va-lis edasi?pinguiks kauge Kiievi ?likooli, kus teda paelunud arstiteaduse ?petamine oli k?rgel j?rjel, Semper aga siirdus talle meelep?rase romaa-ni ja germaani filoloogia tudeerimiseks impeeriumi pealinna Peterburi. V?imeid ja eelteadmisigi noorukeil piisas, puudust polnud ka t??tahtest, kuid muret tegi ettev?tmise majanduslik k?lg. Ehkki Semper oli kooli-?petaja pojana ?ppemaksust vabastatud ja Vares teenis algul tunniandja, hiljem kliinilise assistendina leivalisa, polnud kerge kummalgi. Sealjuures aga, nagu kirjadest n?htub, tehti k?vasti t??d, ehttudenglikult aga r??giti sellest l??pimisi, huvituti kaasaegsest kirjandus- ja kultuurielust. 1910 alanud ?li?pilasaastad ei katkestanud Semperi ja Varese s?p-rust. Vastupidi, see s?veneb veelgi ja t?nu neid eraldanud vahemaale on meie k?sutuses n??d mitmeid huvitavaid Barbaruse kirju. J??gemgi n??d selle nimekuju juurde, sest P?rnu g?mnaasiumis saadud juhusliku h??d-nime v?tab Vares n??d teadlikult oma kirjandusliku pseudon??mina kasutusele. Kirjanduslikud huvid aga seovad neid m?lemaid j?tkuvalt, tingivad m?ttevahetusi ja oma programmi s?nastuskatseid. Vaatamata internatsionaalsete kultuurihuvide s?venemisele ei kat-kenud side eesti kirjanduseluga. Uusromantilised suunad olid pilku pae-lunud varemgi, k?nesolevail aastail saab aga Barbaruse ja Semperi kirjan-duslikus kujunemises oluliseks Noor-Eesti liikumine. Selle publikatsioone j?lgiti t?helepanelikult, demonstreeriti oma maitse s?ltumatust k?igest ja tunti suurt r??mu oma tr?kideb??tidest ajakirjas Noor-Eesti 1910/1911. Kui otsustada Semperi nende aastate artiklite j?rgi, on ta kirjandusk?-simustes tunduvalt professionaalsem kui meditsiinitudeng Barbarus, ka on tema ?ldhumanitaarne taust avaram, kummatigi tuleb neid m?-lemaid vaadelda kui otsijaid, omamaise traditsioonita filoloogilise m?t-te esindajaid, kel alles ees seisis tee ?ldisemate kunstit?demuste juurest rahvuskultuuri juurde. Semperist kujuneb neil aastail hea esseist, kes os-kab vaatlusorbiiti t?mmata sellisedki kirjanduse kategooriad, mida meie varasem arvustus ei tundnud (uudisvoolude stiil, esteetiline tunnetus, 12 Johannes Vares-Barbaruse ema. EKM EKLA, A-30: 4. 13 loomingups?hholoogia). Barbarus tegeleb aga ?li?pilasperioodil eelk?ige vene modernluulega, tutvustades seda mitmeis ?levaateartikleis ning m?-nev?rra ka j?ljendades. 1914. aastal puhkenud maailmas?da toob uusi korrektiive Sem-peri ja Barbaruse ellu. Semper ?pib veel m?nda aega edasi (n??d k?ll Moskvas arhitektuuri), kuid 1916. aasta kevadel tuleb tal tsaari-armeesse siirduda. 1917. aastal saab tast kiirkorras valmisk?psetatud nooremohvitser – lipnik. Revolutsiooni t?ttu tal rindele minna ei tu-legi. Vares oli vanema kursuse meditsiini?li?pilane ja seet?ttu tuli tal s?jatee jalge alla v?tta juba 1914. aasta s?gisel. Ta teenis Galiitsias v?lihospidalis ja oli polguarstiks. 1917. aastal p??seb ta taas Kiievisse evakopunkti n?rviarstiks ning sooritab siin ka ?likooli l?pueksamid. M?lema s?bra vaadetes s?veneb humanism ja antimilitarism, ?his-konnakriitilised hoiakud k?nelevad pahempoolsetest s?mpaatiatest. Semper koguni liitub esseeride parteiga m?neks ajaks. 1917. aastal s?ndinud Siuru r?hmitus liidab s?pru taas. Semper kuu-lub selle p?hikoosseisu koos M. Underi, H. Visnapuu, F. Tuglase, A. Gailiti ja A. Adsoniga. Barbarus j??b esialgu v?liskaast??liseks, kuid r?hmituse viimasel tegevusaastal koopteeritakse temagi Siuru liikmeks. See s?prus-kond ?ratas tekkeajal t?helepanu v?rvik?llase ja meela armastus- ning loodusluulega, kuid k?llaltki ajav??rana ei saanud ta p?sida rohkem kui paar aastat. Semperi intellektualism ja Barbaruse kontrastideharrastus ei vastanud t?iel m??ral siurulikkuse levinumale ja emotsionaalselt pinges-tatumale mallile, nii et nende panus siin j?i suhteliselt napiks, mis puu-tub luulesse. Semperi novellid ?ratavad oma stiliseerituses ehk suuremat t?helepanu. Oluline on see, et m?lemad hakkavad neil uusromantiliste kunsti-kontseptsioonide leviku aastail tunnetama oma isiklikku osa ja vastutust eesti kultuuri arengus. Aktiivselt osaledes eesti noorima kirjanikekoon-dise eneseavaldustes, p??avad nad samal ajal esteetilise programmi ot-singute k?rval t?psustada ka isiklikku eetilist positsiooni ajas. Murran-gut?his nende vaimses kujunemises langeb kokku kogu meie noorema luulep?lvkonna ?ldisema t?histevahetusega 1920. aastate algul. Siuru impressionismim?juline elu- ja kunstik?situs j?i kogu v?lisele uuenduslikkusele ja subjektiivsele kaasaelamisele vaatamata perspektiivi-tuks. Meeleolukas stilisatsioon sattus vastuollu ajan?uetega: revolutsioo-nide ja s?dade ajastul t?usis nii lugeja kui ka looja ette ridamisi selliseid 14 Jakob Vares, Johannes Vares-Barbaruse isa. Foto: J. Riet. EKM EKLA, A-30: 1. 15 probleeme, mis intiimse meeleolutsemisega kuidagi kokku ei k?lanud ja otse n?udsid poeetilise maailma kaasaegsustamist. Nn ajaluule, ekspressionistlikust kujundilisusest kantud looming, t?useb 1920. aastate algul meie poeesias juhtivaks. Tema viljelemise kes-kuseks saavad ajakirjad Murrang ja Tarapita, kusjuures liikumises osa-leb suurem osa eesti nimekaist poeetidest (G. Suits, M. Under, J. K?rner, A. Alle jmt). Otsitakse sidemeid kaasaegse v?liskirjandusega, eriti inter-natsionaalse Clart? liikumisega ja saksa ekspressionismiga. Semper ja Barbarus esindavad meie ajaluule sisult radikaalsemat ja rahvusvahelisele kogemusele orienteeritud tiiba. Semper, kes selle k?mnendi algul j?tkas filoloogia?pinguid n??d juba Berliini ?likoolis, kujunes F. Tuglase k?rval olulisimaks kaasaegse rahvusvahelise kirjandusliku m?tte tutvustajaks Eestis. Barbarus, kes p?rast s?ja l?ppu asub arstina tegutsema P?rnus, j?l-gib samuti suure huviga eriti H. Barbusse’i ja tema ideekaaslaste tegevust ning tutvustab seda ajalaulikute v?ljaannetes. T?helepanu v??rib, kuidas s?jaj?rgse kriisi ja terava ?hiskondliku v?itluse tingimusis k?pseb nii Barbaruse kui ka Semperi sotsiaalne vas-tutustunne. S?nakunstniku osa ?hiskonnas hakatakse hoopis uudselt m?istma. Semper s?nastab Tarapita r?hmituse manifesti, mis avaldatakse vastava ajakirja avanumbris. „Millal oleme sisse hingand nii l?mmatavat ?hku kui nyyd – t?usik-luse joovastusp?ivil? Ummiku on lykat meie vaimline kultuur. L?mbu-man edasiviivad j?ud. Halvat t??liste liikumine. [---] Vaimlist palet ei ole-gi ega taheta. Ideaali- ja ideelage kodanlus tunneb instinktiivselt loovan vaimun vaenlast oma v?imule. Sest vaim tahab selgust, v?im segasust. [---] Millal on nii p?isip?eva marutsend sarnane spekuleerimiste, sahker-duste, marodeerimiste, n??rimiste, r?humise pilgar kui praegusil vaba ja iseseisva t?usikluse mesin?dalail?“ Nii k?sis Semper oma 1921. aasta s?gisel avaldatud manifestis, mil-lele k?ik tarapitalased alla kirjutasid, v?ljendades oma suhtumist noore kodanliku vabariigi esimestesse eluavaldustesse. Semperi ja Barbaruse jaoks j?id need juhtm?tted aastaiks p?sima, ka siis, kui Tarapita ise pidi pealetungiva reaktsiooni ees vaikima. Semper ?ppis Berliini ?likoolis 1921–1925. Tema m?lestusteraamat „Matk minevikku I“ (1978) toob v?lja palju v?rvikaid detaile kirjaniku kujunemisloost ja aitab meid paremini m?ista ka k?esoleva kirjavahetuse suundumusi. Berliini ja P?rnu vahel liikuvad kirjad avavad samm-sammult 16 ajaj?rgu omap?ra, fikseerivad s?ndmusi kirjanduselu palgepoolelt ja tel-gitagustest, kajastavad korrespondentide vaimset k?psemist. Parlamentaarne, n-? seinast seina ulatuv organisatsioon Eesti Kir-janikkude Liit, mis loodi 1922. aastal, ja tema j?rgmisel aastal ilmuma hakanud h??lekandja Looming ei rahuldanud Semperit ja eriti Barbarust. Neile tundus see sammuna tagasi, kirjanduse tasal?litamisena, vaimse opositsiooni printsiipide reetmisena, j?releandmisena ?sja alles taunitud v?ikekodanlikkusele. Siit sugenevad nende kirjavahetusse mitmed j?igad hinnangud kaaskirjanikele ning paiguti naiivsetki epateerimist. Ei tahe-tud lihtsalt tunnistada tegelikkuse teisenemist ja sedagi, et uutes oludes polnud poleemilistel pisigrupeeringutel enam eluj?udu. Ei olnud kirja-nikkond oma p?him?tteis kuigi homogeenne, ei olnud oludki enam endi-sed. Sisemine rahulolematus aga j?tkub, tingib uuenduslikke otsinguid nii Barbaruse kui ka Semperi loomingulises eneseteostuses. Semperi stuudium viis teda edasi veel Sorbonne’i (1926–1927). Nii tema kui ka Barbarus kujunesid tugevate internatsionaalsete sidemete-ga literaatideks, kes m?nelgi puhul kodumaiste olude kitsusele otse v?l-jakutsuvalt vastandasid kaugete maade ja merede avaruse. Nad lugesid palju, korraldasid ka koos ja ?ksikult ulatuslikke v?lisreise. Semper, nagu ?eldud, elaski aastaid v??rsil, Barbarus k?is 1923 Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal, 1927 Vahemere maades, 1928 N?ukogude Liidus, 1930 Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, ?veitsis ja Hispaanias, 1932 Unga-ris, 1935 taas N?ukogude Liidus, 1938 Balkani maades. P?rast Eestisse naasmist 1927. aasta l?pul ja k?igele lisaks ka Tartu ?likooli l?petamist magistrikraadiga, ei j?? Sempergi kuigi paikseks, vaid uued r?nnuteed viivad teda N?ukogude Liitu, L?una-Ameerikasse ja muidugi korduvalt tagasi L??ne-Euroopasse. K?igi nende matkade otse- ja j?relkajastused leiavad koha ka m?lema s?bra kirjades. Siinjuures on m?rkimisv??rne, et just see maailma pulsil??gi tunnetus, millest m?lema luules juttu on, viib nad juba 1933. aastal teadlikult antifa?istlikele seisukohtadele, sunnib nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi fa?ismi ilminguid (Saksamaal, Hispaa-nias) terava publitsistisulega r?ndama. Oma v?lisreisidelt ammutasid nad mitte ?ksnes motiive loomingu tarbeks, vaid ka eruditsiooni, sotsiaalsete v??rtuste vaagimise oskust. 1930. aastate kirjavahetus on eriti k?nekas. Semper, kes terve selle k?mnendi on Loomingu toimetajaks, ?likooli ?ppej?uks ja Eesti PEN-klubi juhtivaks isiksuseks, valgustab oma kirjades kirjanduselu korraldust 17 ja seisu n-? seestpoolt. Saame teada ?sna olulisi seiku, mis avalikkuse ette omal ajal kuigi selgepiiriliselt ei ulatunudki, n?iteks mitmed „vaikiva oleku“ kultuuriaktsioonid. Barbarus arutleb pigem kriitilise k?rvalseis-jana, opositsion??rina, kes ei pea olude sundi arvestama ega tahagi seda teha. Kummatigi see avameelsus, millega asjadest r??gitakse, paelub. Ka isikup?rased arutlused oma loomingu kohta aitavad m?lema asjaosalise esteetilisi printsiipe m?ista paremini kui mistahes t?iuslik objektiveeriv anal??s. N?eme, kuidas humanistlik ja demokraatlik p?hihoiak neis ?ha kindlustub, n?eme, kuidas sotsiaalne vastutustunne ?ha kandvamaks muutub nende kirjanduslikes eneseavaldustes. Teise maailmas?ja eel?htul on nii Semper kui ka Barbarus eesti de-mokraatliku s?nakunsti juhtivad esindajad. Nad m?istavad teineteist ja toetavad rasketel hetkedel. See on viljastav s?prus, mis aitab j?rgnevail murranguaastail kiiremini oma kohta leida juba ?hiskondliku elu aktiiv-sete kujundajate ja suunajatena. 1939. aastal kolib ka Barbarus P?rnust ?ra. Ta tuleb Tallinna. Revolutsiooniline 1940. aasta toob m?lemad s?b-rad uue, rahvavalitsuse koosseisu. Kirjavahetus katkeb, sest n??d ollakse p?ev-p?evalt koos, ?hiselt asutakse oma seniseid ideaale ellu viima. Ei katke aga s?prus, see kestab Barbaruse enneaegse surmani 1946. aastal… See kirjavahetus, mis meie ees on, dokumenteerib ?ht ajal?iku kahe inimese, aga ka kogu meie rahva elus. Talle pakuvad t?iendust Barbaruse ja Semperi kohta kirjutatud l?himonograafiad, m?lestusteosed, aga ka nende kirjanike aegumatu looming. Ja on veelgi kirju, kirju teistele kirja-nikele ning omastele, mis samuti v??rivad v?ljaandmist. 1983 Harald-Heino Peep (1931–1998) oli Tartu Riikliku ?likooli eesti kirjanduse professor, doktoriv?itekiri „Eesti l??rika kujunemislugu aastail 1917–1929“ (1970); eesti kirjanduse ja rahvaluule, hiljem v?liskirjanduse kateedrite juhataja ja kirjandusteooria professor ning filosoofiateaduskonna dekaan. Siinse kirjavahetuse akadeemilise v?ljaande juures oli ta teaduskolleegiumi esimees. Lugeja m?istab, et saates?nas leiduvad ideoloogilised registrid on seotud kirjutamise ajaga, mil need olid paratamatud. 18 19 1911 1. Barbarus Semperile Kiiev, 10. veebruar 1911. Kiievis.1 10/II/ 1911 Kallis Semper! Saan ?ige v?he v?limisi teateid, olen ennast pulja-vast2 elu ringist lahti ?telnud, ehk ?igem – selle ringi miniaturiliseks muutnud. Saan vahete vahel is. Linde3 k?est teateid, kes mulle ka „franco“ uuemat kirjandust muretseb. „N-E“ ilmub ajakirjana ainult mineva aasta eest. (6 nr.) Siis – endine katse albumidega.4 Rahaline seisukord kui ka publikumi vaimuline seisukord ei luba t??d selles vormis jatkata. Ajakirja v?ib siis jatkata, kui mehi leidub, kes oma nime vekslite kui oma komponeeritud t??de alla v?ivad kirjutada... Selleks aega, kannatust, – kui ka Semper oma pungaga abiks ja toeks ilmub. Arvatavasti t??tame meie ?hes koos edasi, nagu koolipingil.5 Rajasin omale ka teoretilisi toetussambaid, – ei m?telnud’gi enam nii pea kirjutada. Aga teoria on ka tarvis elusse viia, tarvis on teda omap?raliselt kehastada ja ma kirjutan j?lle. Praegust on natukene proosat k?sil.6 Soovin ka Sulle j?udu oma kunsti ?rgm?ttele kehas-tust anda, siis on tal elu ?igus. „N-E“ nr. 4 peaks ka varsi ilmuma. Kui minu paberid enne tr?kkimist sinna j?udsivad, siis ehk ilmub s??l ka m?ni, kui ei, – siis nr. 5as...7 ?likooli interregnumi aeg lubab ehk 1 Johannes Vares (Barbarus) ?ppis 1910–1914 Kiievi ?likoolis arstiteadust; 1917 soo-ritas sealsamas riigieksami. Johannes Semper ?ppis 1910–1914 Peterburi ?likoolis germaani-romaani filoloogiat. 2 Voogavast. 3 Bernhard Linde oli sellal ajakirja Noor-Eesti toimetuse sekret?r. 4 Ajakiri Noor-Eesti ilmus aastail 1910–1911. Kirja kirjutamise ajal oli ilmunud kolm numbrit. Nr 4 sai tsensori tr?kiloa 15. veebruaril 1911, viimane, nr 5/6, 15. oktoob-ril 1911. – „Noor-Eesti“ albumid ilmusid enne ja p?rast ajakirja: I (1905), II (1907), III (1909), IV (1912) ja V (1915). 5 Barbaruse ja Semperi s?prus algas ?histe ?pingute aastail 1905–1910 P?rnu g?mnaasiumis. 6 Barbaruse selle perioodi proosat?id pole teada. 7 Ajakirjas Noor-Eesti nr 4 ja 5/6 ei leidu Barbaruse kaast??d, k?ll aga oli ilmunud ta luuletusi ajakirja 1. ja 2. numbris. 20 Johannes Vares-Barbarus g?mnaasiumi?pilasena P?rnus. Foto: P. Lanz. EKM EKLA, A-30: 10. 21 muusadega m?ssata, muidu on ju arstiteadlastel зачетisi8 iga k?e ja jala varba jaoks... Andsin enne j?ulu kolm ?ra; kevadeks j?i 5 veel. ?ks sodi, kuidas ?likooli asjad l?havad. Minul on ta ikkagi k?rvaline asi, nagu g?mnasium. Tervitusi J. W... Kiievis 10/II. 1911. M?tlen siin paar kuud veel puigeldada, siis vist Haapsalu. Ehk n?eme suvel, siis r??gime ... Adr. Мариинско-Благов. 67/12. j.n.e. [Piltpostkaart. Aadr: Noormees. /J. Semper./ ] Галерная 23/8./ „СПБ“. 2. Barbarus Semperile Kiiev, 19. veebruar 1911. Kiievis. 19/II 1911 Vastuseks:9 Ei ole ka siin midagi neitsilist idyllilist, vaid ?lbe igap?evsus looduses kui loomuses. Hobused ja inimesed murravad uulitsa l?gastikkudes jalgu, – igap?evane jalgade kurbm?ng (ногодрама). ?likoolis t??tav ja v?sitav olla; oleks ometigi midagi kindlat! Kui midagi, – siis t?iesti, nagu Hamlet – „быть или не быть“10. N??d teises k?es Rauberi anatomia11, ?hes Tammsaare (“?le piiri“) (juba teist korda). Igavad on m?lemad, nii et „ise“ ka igavaks kisub minema. Siit ?ra s?ita, oleks aasta kaotatud. ?ige kamane asi. „N-E“ 3 nr. on t?esti labane. Ei tahtnud sellest kirjutada: m?ni noormees arvab viimati, et ma seda oma t??de puudumise p?rast nr. 3-s teen. Kui niisuguseid ?lgastavaid12 asju „N-E“-sse mahutatakse, siis loen paremaks oma t??sid iseseisva albumina ilmuda lasta; ehk aasta p?rast, kui ma oma t??dele teoretilise m??dupuu ligi anda v?in, mis arvustust juhtida v?ib. 8 Arvestusi (vn). 9 Enamik Semperi kirju Barbarusele nende korrespondentsi algaastaist on seni leidmata. 10 „Olla v?i mitte olla“ (vn); tuntud repliik William Shakespeare’i draamast „Hamlet“. 11 Prof August Rauberi laialt tuntud anatoomiak?siraamat „Lehrbuch der Anatomie des Menschen“ I–II (1870–1872), mida ?mbert??tatult on korduvalt v?lja antud (20. tr 1968/69). 12 T?lgastavaid. 22 On ju meie arvustajad niisama k?kisepad, nagu enam jagu kirjutajaid. (Aspe kiitus Gr?ntali poolt13 j.n.e.) On aga vinged! Mis t?ugu Sinu „N-E“ kaast??d on?14 Ei oleks vist meie kirjandu-se kahjuks, kui m?ni hea arvustaja S??ti, Ansomardit j.n.e. ?ige tub-liste sarjaks. Ka ennast usaldaks ma kunstnik-arvustaja hooleks, aga J?rgensteini labakindaliste s?nutuste15 alla heita – on nagu iseenese ei-tamine. Suvel loen ehk oma proosat??d Sinule ette, kui kokku saame. Tervitades, J. Vares. [Piltpostkaart. Aadr: K.a. /Noormees. (stud. phil.)/ Joh. Semper. /Tuhalane. Лифл./чер. г. „Феллин“] 3. Barbarus Semperile Kiiev, 3. aprill 1911. Semper! palju pahandavaid igap?evsusi on oma jagu mind paralisee-rinud. P??le selle ei rahusta mind n??dse luulekunsti k?sitamine ega ka teoria sugugi ja ma otsin juba hulka aega niiti, mis mind sellest labirintist v?lja aitaks, aga j?llegi igap?evsus, nii inetu kui ta ka ei ole: eksamid, raha puudus ja veel tosin teisi mis ?hiselt vaadates rohkem ei ole kui „igap?evsuste“ kogu, milledest ka p?hadeks lahti ei saa. Ehk kunagi!.. Varsi munade p?had. Kuked munevad n??d muidugi kanadega v?idu – Aprill... H?id p?hi! J. Vares Kiievis, 3/IV. 1911. “N-E“ saan ma ikka 2–3 n?dalit hiljem k?tte. Ei ole teda16 veel siin pool n?inud... Saadan t?na n?udmise... Kaast??d ei m?tle nii pea saata. Tervitusi W–le ja U–le.17 [Piltpostkaart. Aadr: Г-ну студ. /И. Семперу./ В. О. 5-ая линия, 38 кв. 27./ „СПБ“] 13 Villem Gr?nthali (Ridala) arvustus Elisabeth Aspe jutustuse „Ennosaare Ain“ kohta (vt Postimees 31. XII 1910, nr 298). 14 Semperilt ilmusid ajakirjas Noor-Eesti nr 5/6 luuletused „Lilled palavikus“ ja „Raamatu-ga“, artikkel „S?mbolismus ja Saksa romantismus“ ja arvustus „M?tted. Teine raamat“. 15 On osatatud kriitik Anton J?rgensteini didaktilis-moraliseerivaid arvustusi, mis suu-natud nooreestiliku kirjandusuuenduse vastu. Vt nt ajakirja Noor-Eesti nr 1 arvustus (Postimees 24. II 1910, nr 45). 16 Barbarus ootas ajakirja Noor-Eesti 4. numbrit. 17 Tervitusi l?kitatakse arvatavasti P?rnu-aegsetele koolivendadele, sellal Peterburis ?p-pivaile F. Varepile ja J?ri Uluotsale, kellest pikemalt vt J. Semper, Teosed XII. M?les-tused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 135 jj. 23 4. Barbarus Semperile Kiiev, 2. mai 1911. Semper! Olen „N-E“ toodetest ?ige t?dinud. Ei v?i kedagi s??distada, sest ka ise ei ole sinna ?ige midagi saatnud. S??t ei ole nagu sugugi oma poo-sis: on midagi v??rast, mis k?lma-v?rinaid ?le piha ajab.18 K?ik paistab ilma eluta, ilma temperamendita, nagu k?ik Eesti ... Prantsuse kirjandust olen ?ige v?ha alguskeeles lugenud ja ka s??lt pidin midagi leidma, mis j?llegi m?tlema paneb: kas siis Eestis midagi omap?ralist ei ole. On siis Suitsu „Noored-sepad“ j.v.t. ainult moonutatud t?lge Georges Duhamel’i „Ehan, Ehan! Fuse le Feu!“19 Meie „luulekuningas“ ja nii v?eti ...20 Saatsin t?na „N-E“le paberi, mis ehk tr?kkida k?lbab.21 Tervita-des, J. Vares. Tervita Uluotsa ja Varepit, ka teisi! [Piltpostkaart. Kiri on dateeritud postitempli j?rgi. Aadr: Г-ну студ. /Иоганнесу Семпер/ В. О. 5-ая линия, 38 кв. 27./ „СПБ“.//(обр. адр. Маринско-Благов./67/12. Киев).] 5. Semper Barbarusele Peterburi, 5. mai 1911. Peterburis, 5. V.–11. Noormees! T?esti, eesti kirj. pole kuigi palju lugemise v??rilinegi. Ja siiski, is. Lintropid ja Co loovad suuri t??sid;22 igast v?hemastki silma upita-vast t??st tuntakse r??mu (kui „arvustaja“ mitte isiklises n??klemises 18 Ajakirjas Noor-Eesti 1911, nr 4 ilmusid Karl Eduard S??di m?stiliste ainetega luule-tused „P?lismetsa j?rv“ ja „Koerakoonlased“. 19 Georges Duhamel (1884–1966) oli prantsuse proosakirjanik ja luuletaja. Viidatud on tema esikkogus „Legende, lahinguid“ („Des l?gendes, des batailles“ (1907)) ilmu-nud luuletusele „Ehan! Ehan! Fuse le Feu!“, milles on kasutatud sepat?? kujundit. 20 Selle arvamusega polemiseerides kirjutab Nigol Andresen: „On arvatud, nagu oleks Georges Duhamel luuletusega „Ehan! Ehan! Fuse le Feu!“ v?inud m?ju avaldada „Noorte seppade“ kujunemisele. Suitsust aasta v?rra noorem Duhamel avaldas oma esikkogu 1907. aastal ja tema seppade-luuletus ei v?inud Suitsu k?tte sattuda enne „Noorte seppade“ valmimist. Sepa ja sepikoja kujund oli sajandi alguses mitme maa luules v?ga levinud.“ (N. Andresen, Elu tuli. Gustav Suitsu tulek luulesse. – Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 609.) 21 V?imalik, et sel paberil oli kaks luuletust – „?htu pargis“ ja „Jalutusel“ –, mis ilmu-sid „Noor-Eesti“ IV albumis 1912. 22 Jaan Lintropilt olid ilmunud novellikogud „Igap?evane elu“ (1909) ja „Nutt ja naer“ (1910) ning pikem jutustus „Villem Elgas“ (1911). 24 Johannes Vares-Barbarus. Foto: P. Lanz. EKM EKLA, A-30: 11. 25 autoriga pole)! Omap?ralisest pole juttu veel olemaski. K?ik on enam v?hem j?ljendajad. Suitsu „Elu tuli“ pole ?ksi Duhamel’i t?lge, vaid pea-aegu tervelt soome meeste imitatsion,23 nagu keegi seda arvas teadvat. Suveks kogun kaunistigi moona, et siis k?ikidel v?imalustel nii elada katsuda, kuidas k?ige paremini meeldib. Viimasel ajal olen enamasti prant-suse s?mbolistisi lugenud, kuna ka itallasi j?udu m??da maitsenud olen. Juba selle p?rast, et Italias d’Annunzio24, Carducci25, Pascoli26 ole-mas on, v?ib italia keele ?ra ?ppida. Tervitustega Johannes Semper. [Piltpostkaart. Kiri on dateeritud postitempli j?rgi. Aadr: Г-ну И. Варес /Киев, Мариинско-Благов./ 67/12./ /Oбр. адр. Тухалане, чр. Феллин, Лиф.] 6. Barbarus Semperile Kiiev, 20. mai 1911. Kiievis 20/V. Kallis Semper! Olen see aasta rohkem t??d ?ra teinud kui tarvis ... On veel kaks eksami, siis saan siit tulema ... (?ras?it 25 skp) Kat-sun ehk p?hadeks Sinu poole tulla. Tuleva suve t?otab mulle rohkem muljendisi ja ?mbruse m?jundisi, kui t?navune: l?han Musta-mere laeva p??le sanitariks, et siis v?imalik oleks Egyptuses ja Vanas Para-diisis viibida.27 Homme eksam mineraloogiast, siis veel keemiast. Kui mitte enne, siis P?rnu laulupidul.28 Tervitusi! J. Vares. [Piltpostkaart. Kirja daatum on t?psustatud postitempli j?rgi. Aadr: Herra stud. phil. / Johannes Semper / Тухалане (Tuhalaane) / Чер. г. „Феллин“ (Лифл.)] 23 Soome m?judest Gustav Suitsu noorp?lveluules vt nt N. Andreseni artiklis „Elu tuli“ (Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 604). 24 Gabriele d’Annunzio (1863–1938), itaalia kirjanik, itaalia dekadentsi esindaja. 25 Giosu? Carducci (1835–1907), itaalia luuletaja, Nobeli kirjanduspreemia 1906. 26 Giovanni Pascoli (1855–1912), itaalia poeet ja ?petlane, peetakse koos D’Annunzioga itaalia dekadentsi oluliseks esindajaks. 27 Reis ilmselt ei toimunud; sellest pole teateid ei Barbaruse p?hjalikes ankeetides ega elulookirjeldustes. 28 Kas Barbarus ja Semper kohtusid P?rnu laulupeol, mis toimus 18.–20. juunini, selle kohta puuduvad andmed. 26 Johannes Vares-Barbarus g?mnaasiumip?lves oma kaaslastega: Barbarus (vasakult 3.), Joh. Gr?nberg (vasakult 1), J?ri Uluots (vasakult 4.), Johannes Semper (vasakult 5.). Foto: P. Lanz. EKM EKLA, B-30: 146. 27 28 7. Barbarus Semperile Kiiev, 2. m?rts 1913. Kiievis, 2/III. 1913. Kallis Semper! K?ige p??lt vabandust, et ma nii v?ha poole ?likoolis viibin, kuhu Sinu kaart adresseeritud oli, teiseks, – et ma aru ei saa, mis t?htsus statistilistel kavatsustel on. J??n siis ankeedi lehti ootama ja loodan, et Sa edaspidi isiklisi asju ja uudisid kirja kaudu teadustad. Oleme k?ik nelja tuulte poole laiali paisatud, nagu ?ra valitud sugu.29 Tervitades. Sinu J. Vares. Adr.: Киевъ, Левашовская 18/3. [Postkaart. Aadr: Herra ?li?pl. / Johannes Semper. / В. О. 10 линия 152 кв. 42. / СПБ.] 8. Barbarus Semperile Kiiev, 15. september 1913. Kiievis, 15/IX. 1913. Armas Semper! J?llegi l?gased suguosad, l?dvalt n?rtsuna rippuvad nisad, j?llegi l?ndunud k?hud rasvastel taladel ja kui v?ha ilusat viburinnalist; nii-sugune on minu t?? toores aine. Ei ole veel ?ige oma m?tteid koguda saa-nud, kuna mu reisist30 alles m?ni p?ev tagasi on, aga ceterum censeo31, et endine uhke „N-E“ rohkem hingele l?henes kui n??dne popul?rsuse poo-le kalduv. P??legi n?ib mulle, nagu oleks seegi taotus Soomest laenatud,32 nagu meile s??lt ennegi kaunis k?lma p?hjamaa manufakturi ?le piiri on toimetatud. Soome v?ib selle v?ljaveo t?usu ?le ainult r??mustada, aga meie ei v?ida ka palju – ainult t?hjuse ahastus saab osaks. Adress: Киев, Георгиевский пр. д. 11, кв. 5-ая. Tervitades Sinu Joh. Vares. [Piltpostkaart. Aadr: K. a. / Herra Johannes Semper. / Вас. Остр. 2 линия / д. N° 29, кв. 18-ая. / „СПБ.“ – Kirja kuup?eva ja allkirja on korratud postkaardi pildipoolel ning saatja-aadressi saaja-aadressi all.] 29 Juudi rahvus. 30 Reis kodust Kiievisse ?likooli?pinguid j?tkama. 31 Muide, ma arvan (ld). 32 Arvatavasti on k?ne all „Noor-Eesti“ IV album (1912); selle sisu populaarsuse poole kaldumine, pealegi Soomest laenatud eeskujul, on k?sitav. 29 9. Barbarus Semperile Kiiev, 13. oktoober 1913. 13/X. 1913. Kallis s?ber! Sinu kaardil esinev kunsti credo – laia publikumi maitse eitamine on essentia vitalis33 minu t?lpinud meeltele, toeks minu k?r-gile vaimule ... Ehk j?uame sellele kiusatusele vastu panna, mis ehk meie mehi ahvateleb. Selleks j?udu ja j?releandmatust. Lugesin hiljuti „P?evalehes“ H. R. (alias Hugo Raudsepp) m?rkusi „Teatriraamatu“ kohta.34 Massi arusaamatus meist on ka juba seda isandat tabanud ja mind ?llatas ise?raline loogika „l??rika ja luuletaja on sugulased“ (!), mis niisama k?lab – p?rsas on suure sea poeg. Mis J?rgenstein on kirjutanud – ei tea ma mitte; vist olin siis just reisil Kiievi poole, seega ilma „Postimeheta“.35 Ja mis v?ib Naatsaretist m?istlikku oodata. Kui see kiitus, mis vanah?rra ehk jagas, mitte rohkem meie mehi te-gelikusse elusse ei vea ja endid arvustuse j?rele k?ie tantsi tantsima ei pane. Meie j??me siiski kunsti juurde! Tervitades. Sinu J. V. [Piltpostkaart. Kirjutamiskoht on m??ratud postitempli j?rgi. Aadr: Г-ну / И. Семпер. / Вас. О. 2-а я линия / д. N° 29, кв. 18-ая. / „СПБ.“] 33 Elu(j?u) essents (ld). 34 P?evaleht – eesti suurim ja m?jukaim ajaleht, ilmus Tallinnas 1905–1940 (v?ikeste vaheaegadega), alates 1908 Tallinna Eesti Kirjastuse-?hisuse v?ljaandel (toimetaja 1908–1918 ja 1921–1934 Georg Eduard Luiga). Siinkohal on jutt Bernhard Linde ja Gustav Suitsu toimetatud koguteosest „Teatri-raamat“ (1913), milles esinesid artik-litega ka Barbarus („Draama kui m?steerium“) ja Semper („L?rismus n?itelaval“), ning selle kohta ilmunud Hugo Raudsepa arvustusest (P?evaleht 1. (14.) X 1913, nr 224), milles on peetud vajalikuks Barbaruse ja Semperi kirjutiste aadressil ironi-seerida; ka j?rgnevalt tsiteeritud lauseosa p?rineb sellest arvustusest. 35 Postimees – Tartus 1886–1940 (l?hikeste vaheaegadega) ilmunud ajaleht, mida algul (1886–1896) toimetas Karl August Hermann, hiljem, Jaan T?nissoni peatoimetajaks olles (1896–1935), sai lehest T?nissoni rahvuslik-aateliste ideede kandja. – Ka Anton J?rgensteini arvustuses „Teatri-raamatu“ kohta (Postimees 7. (20.) IX 1913, nr 206) on nurinat s?pradepaari artiklite kohta. 30 1915 10. Barbarus Semperile Galiitsia rindel, 3. juuni 1915. 3/VI. 1915. Armas s?ber! Sinu kiri on pika reisimise j?rele s?jav?ljale j?udnud.36 T?nan! Olen n??d hariliku ilmakodaniku igap?ise elu udaralt ?sna v??rutud ja keset veristustalgu kaosi paisatud. Isegi kirja teel ei saa oma s?pradega enam ?henduses olla: posti olud on viletsa poole. Endine elu on nagu l?inud unen?gu seitsme m?e taga ja hariliku toa seinte vaikuse asemel ?mbritseb mind tuletorude l?rm ja kuuli-pritside ragin nagu kiristaks ja ragistaks keegi raud hiiglahambaid ja ?hvardaks Sind ?ra ?gida k?ige kontidega t?kkis. Siiski, – s?da ei ole nii j?le ja kole kui kaugel-olejad arvavad. Olen 25/IV hakates alatasa lahingute piirkonnas olnud; 5–6 p?eva sai ?sna kaevikute l?heduses t??tada, kus kuulid kui p?genev mesilastepere urisesid ja ?masid. Pom-mide raksatused on k?rvale meeldivamad kui nende pisielukate vurin. Nii siis – suvitad. Ja h?? on nii kord t?iesti ?ksi olla ja k?ik aeg ainult oma huvidele p?hendada; minu elu pahe seisab just selles, et ?ksiolemise p?hadust sugugi maitsta ei saa, – oled nagu juhtumise viisi v??raste meesolevustega paari pandud, – natukene veidram veel kui abielu. Sinu elu on muidugi t?is p?rniku ja libliku meeleolu – t?ieline vas-tand minu omale. Olen Sulle v?ga t?nulik, kui veel vaevaks v?tad m?ne epistli saata. Loodan et B. Linde mulle Maria Maarjamaa luuletuskogu saadab, nii pea kui ta tr?kist ilmub.37 ?igust ?telda ei ole mind veel ?kski naispoet 36 Barbarus oli arstiteaduse ?li?pilasena 1914. aasta s?gisel mobiliseeritud s?jav?earsti kohuset?itjana I maailmas?tta. 37 Maria Maarjamaa varjunime all oli kavatsetud avaldada Marie Underi esimene luu-letuskogu. Sellest kirjutab Semper meenutustes „Kilde Marie Underi puhul“ j?rg-mist: „1915. a. kevadsuvi. Kaudseid teid pidi oli minuni j?udnud Maria Maarjamaa luuletiskogu k?sikiri, kvardile ligidases kaustas, valgete kaante varjus, mida valge siidlindiga sai kinni siduda. Aga sees oli k?ik tule ja kire v?rvi: v?rsid, mis hiljem 31 luuleliselt rahuldanud; loodan et M. M. natukene t?sedam on kui meie enne esinenud naised. Minu t?? ei saa selle l?rmi sees viljakas olla; ehk p??le s?ja likvi-deerimist l?hab korda (kui enne m?ni pomm kaela ei kuku) paberile mahutada, mis s?jav?ljade vereaurus on valminud. Ela h?sti. Terv. Sinu J. Barbarus. P. S. Adress: 9-ая Действ. Армия, 33 Арм. корпус, Проскуровский Пограничн. полк мл. врачу (имя, фамилия). J. Vares. [Kirjutamiskoht on m??ratud Barbaruse ankeediandmete p?hjal (EKM EKLA, f 8, m 12: 2). Aadr: ЕВБ. / Г-ну / Иоганнесу Семпер. / Станция Галлист. / Перн.-Фел. п.п. (Лифл. губ.)] Sonettides ja Eel?itsengus aset leidsid.“ (Looming 1933, nr 3, lk 357; vt ka J. Semper, Teosed XII. M?lestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 273.) 32 Johannes Vares-Barbarus s?jav?elase r?ivastuses 1914. EKM EKLA, A-30: 13. 33 1917 11. Semper Barbarusele Tallinn, 26. juuli 1917. 26. VII –17. Barbarus, et Sa silmapiirilt ?ra kadusid, siis katsun Sind sel moel k?tte saada, et selle kirja P?rnu saadan edasi saatmiseks. N??d aga ei taha ma enne pikemalt kirjutada. Ainult ?hte tahtsin Sulle teatada. Meil asus siin uus r?hm, k?dunenud Noor-Eesti asemel, „Siuru“.38 Asutajad Tuglas, M. Under, Adson (anderikas V?ru keeles luuletaja), Visnapuu, Gailit ja mina. Septembris tahame albumi „Siuru“ v?lja anda tr?ki ilustustega. Materjaal on suuremalt jaolt koos. Et Sa silmaveerult ammu kadunud, siis ei osanud Sind keegi ?les otsida. Kui see kiri vahest Sulle k?tte j?uab, kirjuta viibimata ja saada albumi jaoks midagi. Kui album ilmunud (kaast??d saatnud ja lubanud: Aavik, Alle, Gr?nthal, Gailit, A. Kallas, Adson, A. Tassa, M. Under, Tuglas, Tamm-saare, Visnapuu, mina jne.), tahame v?lja anda terve rida raamatuid (Artur Waldes’i ?le, Beardsley, „Fraasid“, album „Form“ jne.).39 „Siuru“ asukoht: Tallinn, Pika jala torn, mille juba ??rinud, ja mille parandamise boheemiurkaks oleme ette v?tnud, sest tornis pole muu elanud kui tuvid, varblased ja p??sukesed.40 38 Noor-Eesti – kirjanduslik-kultuuriline r?hmitus, kujunes Tartus 1905–1907, sai ava-liku organisatsiooni ?igused 1912 ja h??bus I maailmas?ja ajal. R?hmituse algatusel ilmusid viis „Noor-Eesti“ albumit, koguteos „V?itluse p?evil“ (1905) ning ajakirjad Noor-Eesti (vt viide 4) ja Vaba S?na (1914–1916). Tegevuse algul avaldasid m?nedki r?hmituse liikmed (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) revolutsioonilisi ideid, hiljem aga p?hendati enam t?helepanu kirjandusliku vaatev?lja avardamisele ja kirjanduse esteetilise taseme t?stmisele. Kirjanduslik ?hing Siuru tegutses 1917–1920, j?tkates Noor-Eesti r?hmituse kirjanduskultuurilist uuendussuunda. Kirjas mainitud asuta-jaliikmetega liitusid hiljem August Alle ja Barbarus. ?hing andis v?lja kolm „Siuru“ albumit ja kirjastas oma liikmete teoseid. 39 Tuglase m?stifitseeritud kriitiline essee „Arthur Valdes“ ilmus 1918. Teiste mainitud raamatute ilmumise kohta puuduvad andmed. 40 Seda seika on meenutanud Artur Adson: „Pikajala torni rentisin Siurule Tallinna linnalt kuue aasta peale ja andsin n?uetavaks kautsjoniks ?he sajarublalise vene rii-gilaenu paberi. Torni ristisime Siuru torniks ja lasksime Parikastel teha sellest fotosid, mis m??gile l?ksid. Sellega see torniruumide klubiks muutmise af??r l?ppeski, sest 34 Kirjuta pikemalt ja anna oma aadress teada. Mis minusse isiklikult, siis olen juba poolteist aastat s?jateenistu-ses.41 Asun praegu Tallinnas, Eesti S?jav?eliste ?lemkomitee liikmena. Aadress: Tallinn, Posti kast 40. Paremaid tervitusi Johannes Semper. [Kirjutamiskoht on m??ratud kirja sisust l?htudes (vt saatja-aadress).] 12. Barbarus Semperile Kiiev, 23. september 1917. Kiievis 23/IX. 1917. Kallis Semper! Et Su kiri (26. VII. kirj.) pika ringreisi on teinud, siis vabanda, et nii kaua vaikinud olen. Sattusin polgu arstide vahetusel Kiievi, kuhu 22/VIII j?udsin; kiri oli just p??le minu polgust lahkumi-se sinna j?udnud, kust ta siis j?rgi l?kitati. Siia j?udes hakkasin riigieksamitega j?ndama; l?petasin nad eila ?ra & p??sesin sellega asearsti nimest; tuli seega ligi kuu aega raamatu-te taga higistada & arstiteaduse igavat – hallitama l?inud proosat veel kord m?lutseda. Noh, n??d vastuseks Sinu kirja p??le. Esiteks luba ?nne soovida uuele r?hmale & „Siuru“ asutajatele; olgu tema tege-vuses rohkem v?rsket – revolutsioonilist pingutust ja taotustes ?geda-mat temperamenti (millest meil ikka puudus on olnud), kui endistes r?hmades! Ei ole kindel, et mu kaast?? veel ?igel ajal p?rale j?uab, sellep?rast saadan ainult ?he juhuslise luuletuse,42 mis praegu siin on, kuna mu raamatud & paberid veel p?rale ei ole j?udnud. Kui tulevikus m?tlete midagi ette v?tta, siis ole kallis – teadusta aegsasti & tutvusta mind ka uue r?hma esteetiliste kalduvustega. V?ib olla m?jusid Riia kapital selleks puudus meil t?iesti.“ (A. Adson, Marie Underi eluraamat. Stockholm, 1974, lk 53.) 41 Semper oli vahepeal Peterburist siirdunud Riia Pol?tehnilisse Instituuti arhitektuuri ?ppima. Instituut evakueeriti s?ja t?ttu Moskvasse, kus Semper mobiliseeriti ja suu-nati Moskva s?jakooli, mille ta l?petas lipnikuna. Juulis 1917 tuli ta Tallinna. Eesti S?jav?elaste ?lemkomitee, mille liikmeks Semper oli, tegeles eesti rahvusv?eosade organiseerimisega juunist 1917 kuni jaanuarini 1918. 42 „Siuru“ I albumis Barbaruse kaast??d ei leidu. 35 s?ndmused43 Tallinna elu p??le & ei annagi ehk v?imalust „Siuru“ kir-jastamist teostada. Kirjuta pikemalt, siis vastan ka laiemalt. M?tlen, et tulevikus m?ne parema & suurema kaast??ga „Siuru“ toetan & ehk l?heb mul korda kodumaa linnas kohta leida. Kuidas on lugu Eesti polguga & kas ei ole s??l arsti tarvis? Paremate tervitustega Sinu Joh. Barbarus. 13. Semper Barbarusele Tallinn, 18. november 1917. 18. XI–17. Kallis Barbarus! Et Sa ometi kirjutid! Sain ammu Su kirja ja luuletuse (ait?h!), ja olek-sin Sulle kohe vastanud, aga Sa olid nii ettevaatamata, et aadressi ligi ei pannud. Tagaj?rjed: ei teadnud kirja kuhugi saata; veel enam, elasin olin Kiievis 1 ? n?dalat rahvaste n?ukogu liikmena44 (oktoobri l?pul, oleks ?hest k?sigranaadist raekoja ees peaaegu nahat?ie saa-nud), ilma et ?htegi tuttavat ses linnas oleks olnud. Aadressi lauast ot-sisin Su aadressi (Кузнечная, выехал в действ. арм. в апреле 1917). Tulin tagasi ja n??d alles sain aruotsa k?tte, kust pidin Su aadressi teada saama – Linde kaudu, kes siin k?is ja ?tles omal olevat. Kuid ligi tal polnud, s?itis Piiteri ja millal ta s??lt Mohilevi s?idab, ei tea. Nii siis – kaart veel viimasel silmapilgul – ? la bonne heure!45 ?ra arva, et me laseme end eksitada millestki: siurulaste p??le ei m?ju ei revolutsioonid ega reaktsioonid, rekvireerimised, okupee-rimised ja evakueerimised, ei tsaari ega enamlaste tsensur, ei aineline 43 Riia okupeerimine keiserliku Saksamaa v?gede poolt septembris 1917. 44 Semper viibis Venemaa Rahvaste N?ukogu esimesel istungj?rgul, mis toimus Kiievis 24.–28. oktoobrini 1917. 45 Head ?nne! (pr). 36 kitsikus ega ?le?ldse mingi perturbatsioon46, olgu see poliitiline v?i kosmiline.47 See r?hm sugenes iseenesest ja edeneb nii ka edasi. Praegusel ajal, kus ?le?ldse raamatuturg t?hi, saatsime ilma juba kolm raamatut, v?-limuselt v?hemalt nooblid, kui mitte enneolematud nagu Siuru I, mis raamatud Sulle kohe homme p?ev saadan. Ei midagi ei soiku. Siuru II on meil juba teoksil ja sellep?rast olen Sind veel parajal silmapilgul tabanud: ootame k?ik pikkisilmi Su k?est kaast??d ja seda v?imalikult ruttu, sest materjaali mahutus on esimese albumi oma, s.o. luuletused l?hevad k?ige p??lt tr?kikotta. Sellep?rast, saada! P??le selle kirjuta, kas Sa ei tahaks I albumi iluv?ljaandes, et teaks kinni panna (20–25 rbl., ainult 40 eksemplaari, kandidaate juba pea sama palju). N?dala v?i pooleteise p?rast on nad juba valmis. Leidsime endid suve hakatusel. Nimi tuli nii poolkogemata. Asi k?pses ja l?puks oli meil Estonias etteaste,48 millega – oh seda hirmust reklaami! – kolmtuhat puhast saime. Teiste s?nadega, sellega ostime paberit ja saatsime tr?kki. Underi Sonetid on ?he kuuga otsas, m?ni ek-semplar on veel j?rele j??nud. M?tleme teise tr?ki p??le juba.49 Muud raamatud l?hevad ka. Nii siis on ilmunud Underi, Adsoni luuletused50 ja Siuru I. N?dala v?i paari p?rast ilmub Gailiti novellikogu Saata-na karussell51 ja Visnapuu luuletuskogu „Amores“52. Korraldan prae-gu oma novellikogu ja luuletuskogu.53 Siuru II jaoks on juba j?rgmist koos – paark?mmend Vabbe futuristlikku joonistust ja pilti, luuletused 46 Segadus (ld). 47 Siuru r?hmitusest pikemalt, sealhulgas Siuru ?hiskondlik-poliitilisest hoiakust vt nt A. Adson, Siuru-raamat, Tallinn: T?nap?ev, 2007; J. Semper, Teosed XII. M?lestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 269 jj. – Pole teateid, et tsensuur oleks Siuru v?ljaan-deid ahistanud. 48 Siuru ?htu Estonias oli 25. septembril 1917. 49 Marie Underi „Sonettide“ tiraa? oli 1000 eks; samal, 1917. aastal ilmus ka 2. tr?kk tiraa?iga 835 eks (vt Looming 1933, nr 3, lk 361). 50 A. Adson, Henge palango. Tallinn: Siuru, 1917. Kordustr?kid 1920 ja 1921. 51 A. Gailit, Saatana karussell. Tallinn: Siuru, 1917. Vt ka A. Gailit, Saatana karussell: Siuru-aegsed novellid. Koost Maarja Kangro. Tallinn: Kunst, 2010. 52 H. Visnapuu, Amores. Tallinn: Siuru, 1917. Kordustr?kid 1919 (Tartu: Odamees) ja 1990 (Tallinn: [s.n.]). 53 J. Semper, Hiina kett. Novellid. [Kaas: A. Vabbe.] Tartu: Odamees, 1918. 124 lk. – J. Semper, Pierrot. [Luuletused. Kaas: A. Vabbe.] Tallinn: Siuru, 1917. 78 lk. 37 Adsonilt, Underilt, novellid Tuglaselt, Gailitilt, luuletused Visnapuult, minult, Suitsilt, artiklid Kallaselt, minult.54 Ootame – ?tlen veel kord – Sinult pikkisilmi kaast??d. N??d aga teisest. S?jakraamist. Olen juba varsti kaks aastat s?ja-teenistuses. Hirmust, ?udist soldati, jefreitori, alamohvitseri, siis ?nne-likumat junkru ja siis kerget ohvitseri elu.55 N??d pole enam poolaastat otsekohe s?jakraamiga tegemist olnud. ?lemkomitee liikmena on minu p???lesanne redigeerida s?jameeste h??lekandjat56, siis Eesti v?eosade formeerimisel n?uga kaasas olla, agitaatorina ?mber k?ia, rahvaste n?ukogu sessioonidele s?ita, jne. jne. P??le selle veel sada v?iksemat ?lesannet. Eesti v?eosi on n??d juba h?? arv – terve divisjon. K?sil praegu eri-v?eosade loomine jne. Saadan Sulle ?he ankeedilehe*) – lisa raport juure, kui tahad Eesti v?eosadesse ?le tulla. Ise?ralist h??d kohta on vaevalt saada – suuri sanitaarasutusi pole, tuleb olla noorem arstina. Ja p??legi on arste eestlasi kole palju. Aga praegu, kus Eesti iseseisvalt peab elama hakkama, minu arvates kriipsu enda ?mber t?mbama, oleks tarvis koon-dada intelligentsi. Sellep. soovitaksin k?ll Sulle siia poole tulla. Isiklikult on mul kaunis palju t??d, loen siin rahva?likoolis muu seas kirj. ajaloost, esteetikast ja gnoseoloogiast. K?ige paremaid tervitusi J. Semper. Narva maantee 10, krt. 12. P. S. Lisan siia juure ?he ?lesv?tte, kus me k?ik in corpore oleme.57 *) saadan teise kirjaga. Praegu pole k?e p?rast. 54 „Siuru“ II albumis (1918) ilmusid Semperilt luuletused „P?ha“ ja „Tuleasemelt“, no-vell „P?ha umbrohi“, esseed „Emile Verhaeren (1855–1916)“ ning „Kunstnik A. Vab-be puhul“ ja Emile Verhaereni luuletuste t?lked „Vanad meistrid“ ning „Sead“. 55 Semperi elust s?jav?elasena vt l?hemalt J. Semper, Teosed XII. M?lestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 238–266. 56 Eesti S?jamees, osade h??lekandja, ilmus Tallinnas 19. maist 1917 kuni 27. jaa-nuarini 1918. Selles on avaldatud ka hulk Semperi kirjutisi, muu hulgas ?levaade Venemaa Rahvaste N?ukogu esimesest istungj?rgust (Eesti S?jamees 8., 11. ja 18. XI 1917, nr 41–42 ja 44). Semper oli Eesti s?jav?elaste ?lemkomitee abiesimees. 57 Siurulaste grupifotodest on teada kolm erineva isikkoosseisuga varianti. T?en?oliselt saatis Semper Barbarusele foto, millel on Adson, Gailit, Semper, Tuglas, Under ja Visnapuu. – in corpore – t?ies koosseisus (ld). 38 Johannes Vares-Barbarus (paremalt 1.) I maailmas?ja p?evil keset moonip?ldu EKM EKLA, A-30: 58. Johannes Vares-Barbarus I maailmas?ja p?evil s?jakaaslastega sanitaarvankri juures (seisab, jalg aisal). EKM EKLA, A-30: 56. 39 14. Barbarus Semperile Kiiev, 28. november 1917. Kiievis. 28/XI 1917. Kallis Semper! Nii siis pea korraga: kiri „Siuru“ buketiga & saadetus – Siuru I, Sone-tid, Henge palango, – suur, suur ait?h! Siuru lilllava ei ole vaene – bu-kett kaartil v?ga meeldiv – pigistan s?bralikult k?tt & tervitan siuru-lasi, soovides ?nne Sonettide autorile, olgugi tundmatule; a propos58: ma olen ikka h?bematu olnud, ja kui Sa m?letad, oli is. Dampel, kes mind esimest barbaariks nimetas & seega minu pseudon??mi leid-mist kergendas,59 – ja sest p??le, ei ole ma end muutan. Ma olen kade teie ?ndsuse p??le boheemiurkas! Albumi sisuga ei ole veel tuttav & kanget viina ei v?i korraga palju juua, ise?ranis kui naine seda ?le k?sivarre klaasidesse valab; noh enne loeti seda patutembuks – aga patustuseks on julget temperamenti tarvis – mida ma kunagi koolip?lve (N-E. kuukiri 1-ne, vist) luuletusis alla kriipsutin.60 Oo ja, andku taevas tervit! N??d palve t?iteks – ai-nult paar luuletust:61 „Ilmutus“ II, III & IV & veel ?ks kolmik peavad see kord maha j??ma, niisama ka need, mis veel s?ndimata. Praegu liigseid askeldusi palju – saatus tahab mind v?gisi t?siseks inimeseks teha, mis ju k?ige t?baram oleks; sain kutse paremas Kiievi vaimu-haigete kliinikus internina t??le asuda (vihuti vilund ps?hiaatritele). Pean ka praegu ruttama elu proosalisi toimetusi ajama. Kui v?hagi aega jatkub, saadan pikema kirja & l?kitan uusi t?id. J??n ka Sinu ankeedilehega kirja ootama. Kahju, et Kiievis ei trehvanud! Noh, eks Eestis? Veel kord – elagu Siurulased! Paremate tervitustega Sinu Johannes Barbarus. 58 Muuseas, muide (pr). 59 Barbaruse nime leidmise kohta vt J. Semper, Teosed XII. M?lestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 131. Ent seal pole „ristijaks“ nimetatud mitte ajaloo ja vene keele ?petaja Eugen Dampel, vaid vanade keelte ?petaja Arthur Luther. 60 Vt luuletus „S?gisel“ ajakirjas Noor-Eesti 1910, nr 1, lk 78. Luuletuses leidub ka muu hulgas v?rss: „Tee pattu, sul on selleks j?udu…“ 61 „Siuru“ II albumis ilmusid Barbaruse luuletused „Ilmutus“, „Soov“ ja „Taplusp?ivilt“. 40 1918 15. Barbarus Semperile Aidu, 1. jaanuar 1918. Aidu Raanil 1/I 1918. Kallis Semper! Sain Kiievist pool v?gisi tulema & p?en praegu ?e kodus62 nohut?be; tuli k?tmata vagunis ligi 5 ??d p?eva k?kitada & l?ua luid l?gistada. Sain 3n?dalise puhkuse n?ol tulema & kui v?ha paranen, siis tulen Tallinna enne maad kuulama, et siis umbes 20. skp. k?ige kraamiga sinna kolida.63 Tervitades J. Barbarus Adress esiti: Viljandi postile n?udmiseni – N?gemiseni! J. V. – [Piltpostkaart. Aadr: Herra. / Johannes Semper / Narva maantee 10. / Krt. 12. / г. „Ревель“.] 16. Barbarus Semperile P?rnu, 24. jaanuar 1918. P?rnus, 24/I. 1918. Armas Semper! Ei ole kunagi naisa petnud, aga n??d tuli see taht-mata: lubasin pr. U-le64 rohtt?he – aga ei v?tnud adressi; n??d luba, et seda Sinu kaudu toimetan; oleks ?nnelik, kui ma sachariini retsep-tiga kellegi keelt magustada v?iks ja ?nnelikuim oleks, kui see keel sachariinmagusa soneti laulaks lisaks endistele. Palun tervitada k?iki Siurulasi – l?busat Empire’i65 seltskonda! 62 Barbaruse ?de Leena K?verjalg elas oma mehe kodus Aidu vallas Raani talus. Bar-barus on hiljemgi korduvalt ?e ja ?emehe pool viibinud. 63 Tallinna kolimine j?i ?ra. Barbarus asus P?rnusse, kus esiotsa t??tas tegeliku arstina m?rtsist 1918 jaanuarini 1919. 64 Barbarusest kujunes Marie Underi arstlik n?uandja pikemaks ajaks. 65 Kohvik-restoran Empire Tallinnas Narva maanteel, siurulaste kohtumispaik. 41 M?tlen homme vaatama hakata kohta, kus m?nusam elada oleks; kirjutasin ka Teole, et ta mulle kindla koha muretseks, kus kullisi saaks & kui ta seda ei tee, siis ei ole ta enam K??rik66, vaid (sita)kaarik. Kir-juta esiti adressil: P?rnu, Vichmanni v?rvimise vabrik67, (nimi). Paremate tervitustega Sinu J. Barbarus. P. S. Kirjutasin kaks rohtt?hte: ?ks sachariin tablettides, teine sachariin tsitroni hapuga, mis vee & teega ainult s?nnis juua, kohviga aga mitte. JV. 17. Semper Barbarusele P?haj?rve, 28. juuli 1918. 28/juulil 1918. Armas poiss! Sinust ei ole viimasel ajal ka sugugi midagi kuulda. Kaudselt sain ainult teada, et Sa oma luuletuskogu olevat pakkunud Noor Eestile68. Meil on n??d leping tehtud kirjastus?hisuse „Odamehega“69, mil-le j?rele see k?iki meie raamatuid on kohustet kirjastama, kus juures honorar kaunis tugev on (300 marga ?mber poogen). Mina olen ka viimasel ajal k?llalt produtseerinud. Praegu on tr?-kis ?ks novellikogu, siis s?gise annan veel ?he luuletuskogu v?lja ning veel ?he kogu esseesid.70 P??le selle olen asunud ?he romaani kallale.71 66 Barbaruse ja Semperi koolivend P?rnu g?mnaasiumist Theodor K??rik. 67 Barbaruse onule Karl Vichmannile kuulunud ettev?te. Onu juures korteris elas Bar-barus g?mnaasiumip?lves. 68 Noor-Eesti r?hmituse algatusel Tartus 1904–1912 tegutsenud kirjastus; j?tkas tege-vust laiemal alusel osa?hinguna Noor-Eesti Kirjastus 1913–1940. Siinkohal on jutt Barbaruse luuletuskogu „Fata-Morgana“ (vt viide 78) kirjastamisest. 69 Carl Sarapi asutatud kirjastus Odamees tegutses Tartus 1918–1927. 70 Semperi novellikogu „Hiina kett“ (vt viide 53). – J. Semper, J?ljed liival. [Luuletused. Kaas: A. Vabbe.] Tartu: Odamees, 1919. 76 lk. – J. Semper, N?okatted I. Esseede Kogu. [Kaas: A. Vabbe.] [Tartu]: Odamees, 1919. 104 lk. 71 Semperi romaani sellest perioodist pole teada. 42 43 N??d aga paar ettepanekut tegelikumat laadi. S?gisel on Tallinnas ja Tartus kunstide n?dal, millest ?ks ?htu on ka kirjandusettekandei-le.72 Arvan, et Sa sellega n?us oled, kui Sa ka ettekandjana ?les astud? P??le selle loodame saada ligemal ajal loa ?ht n?dalalehte (kunsti ja kirjanduse) v?lja anda, Tartus, Odamehe nime all.73 Loodan, et v?i-me Su nime kaast??liste hulka lugeda? Suvitame P?haj?rve kaldal, kus Siurul suvimaja v?et.74 Laiskleme, s??me ja teeme vihmasil p?ivil t??d. Kas ei sooviks vahel ka k?lla tulla? V?taksime vastu k?ige suure-ma lahkusega. Tervitavad pr. Under, Gailit, Adson ja Visnapuu. Tuglas s?itis ?ra Soome, kuhu vist kauemat aega j??b, sest loodab s??l rahuli-kult maha istuda ja kirjuta.75 Palju tervisi J. Semper. 18. Barbarus Semperile P?rnu, 7. august 1918. P?rnus 7. augustil 1918 Armas Asmus76! Nii siis olen Sind j?lle leidnud; v?ga kena, et Sinu kui ka Siuru staab mulle teada. Tilli Teo (al.77 K??rik) k?neles Sinust nii 72 Kunstin?dalat ei toimunud; vrd F. Tuglas, Eluloolisi m?rkmeid. K?sikiri. EKM EKLA, f 245, m 118: 1, lk 53. Rmt: F. Tuglas, Eluloolisi m?rkmeid 1: 1906–1944. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale, 11. Toim. K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuu-seum; Virgela 1996, lk 41. 73 Ajakiri Odamees ilmus 1919. aasta aprillist oktoobrini algul Friedebert Tuglase, see-j?rel August Alle toimetusel. Aastail 1922–1929 ilmus samanimeline ajakiri ebaregu-laarselt eri isikute toimetusel. Odamehe v?ljaandja oli kirjastaja Carl Sarap. 74 Siurulased suvitasid 1918. ja 1919. aastal P?haj?rve l?unatipu l?hedal asuvas Saare talus. Semper siirdus Tallinnast P?haj?rvele 1918. aasta varakevadel, olles saanud teada, et Saksa okupatsiooniv?imud kavatsevad ta arreteerida. 75 F. Tuglas, Eluloolisi m?rkmeid 1: 1906–1944. Litteraria: Eesti kirjandusloo allik-materjale, 11. Toim. K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Virgela 1996, lk 41: „7. VII. Hommikul kell 9 s?itsin Helsingi poole. [---] Elasin Helsingis ja Oulunky-l?s kolm n?dalat. Soomes n?lg. Tegin s??mas?ite Keravale. L?puks s?itsin tagasi Tallinna.“ 76 Asmus, enamasti Asm – Semperi h??dnimi s?prade ringis Otto Ernsti Semperi-ro-maanide nimitegelase Asmus Semperi j?rgi (eestikeelses t?lkes on ilmunud „Asmus Semper’i noorusmaa“, 1912 ja 1928). 77 alias – teisiti, teise nimega (ld). 44 m?ndagi, aga adressi ei teadnud ta siiski. N??d Sinu kiri ?igel ajal, mille p??le vastata katsun. Esiteks Sinu k?simus, miks ma Fata Morgana N-E. kirjastada andsin?78 Siin oli paar p?hjust: a) kogus on ??3 luuletusist N-E-s enne juba ilmunud, seega N-E-ga seotud ja b) kui ma talvel Tallinas olin, siis paistis, nagu ei oleks Siurul suurt lusti minu luuletuste kogu kirjastada ja minu kaast?? lubamine (nimekaardil!) j?i vastuseta. J?udsin otsusele, et ma as-jata – poolv?gisi – libuna end pakkunud olin selle kallistada, kes mind ei soovi. Kui inimesel kehaga kaubeldes h?bi ei ole, siis peaks hinge prosti-tutsioon meid v?he punastama panna, eks ole? Siis n?is see nii... N??d, kus Sina paari ettepanekuga esined, siis t?useb kahtlus, kas ma eksinud ei ole, v?i on Siuru uuele arvamisele j?udnud. On kuidas on, aga minu s?nust Vaba-S?na artiklis79 peaks igal selge olema, et ma Siurulastega siis juba ?hes laagris olin. Teiseks: Vastuseks ettepanekule, – Tallinas kunstin?dalil ettekandjana-deklameerijana esineda, pean ?tlema, et ma selle p??le eitavalt vaatan ja deklamatsioonis luuletaja ja luuletuste moonutamist n?en; kunstit?sised luuletused saavad deklameerimisel profaneeritud ja ainult ebakunstilised on selleks s?ndsad. Luuletuse p??v??rtus on – selle potentsiaalne vaikus, mitte aga foneetiline v?l-jendus. Suitsi n?rk ja kunstivaene kogu „Elu tuli“ on deklameerijaist v?ndatud, kuna selle sama autori v??rtust??d, niisama ka Sinu, pr. Un-deri, Visnapuu & Adsoni luuletused p??nel „poogna l?ikamiseks“80 ebakohased on. Luuletus r??kigu-laulgu ise, aga mitte autori suu kau-du. Severjanini katsed olgu naljakad paradoksid.81 Sellest pikemalt ehk Odamehes, kus ma siis ehk kaast??lisena esineda tohiks,82 olgugi et mu praktika aega tuntavalt k?rbib. Teine luuletuste kogu on kevadeks 78 J. Barbarus, Fata-Morgana. [Luuletused. Kaas: A. Vabbe.] Tartu: Noor-Eesti Kirjas-tus, 1918. 79 Vaba S?na – ?ldkultuurilise sisuga ajakiri, ilmus Tartus 1914–1916 Noor-Eesti ring-konna v?ljaandel. – Jutt on Barbaruse esseest „Estetiline k??rimine“ (vt Vaba S?na 1914, nr 3, lk 106–110 ja nr 4, lk 137–141). 80 Arvatavasti m?eldud: efekti saavutamiseks. 81 Viide Igor Severjanini tavale oma luuletusi poollauldes ette kanda. Barbaruse arva-mus Severjanini luulest on v?ljendatud essees „Estetiline k??rimine“. 82 Ajakirjas Odamees (toim. Tuglas) Barbaruselt artikleid ei ilmunud, k?ll aga luuletusi. 45 46 valmis ja kui Siuru ei p?lga, siis ehk luban end.83 Sinu lahkest k?lla kutsest pean arstipraktika p?rast esiteks loobuma. Tervitades k?iki Siurulasi! Ikka Teie J. Barbarus. 19. Semper jt. Barbarusele Tallinn, 9. detsember 1918. Miks ei saada Siuru III-lle veel kaast??d?84 Pidime siurutama mine-ma ka P?rnu,85 aga ei tea mis mobilisatsiooni t?ttu tuli edasi l?kata. Jaanuaris n??d, tulen vist Tartust Tallinna elama neil p?ivil. Kirjuta pikemalt (Pikk uul. 34 krt. 5) + kaast?? + kange uneroh*)u retsept, kangem kui veronal. Ette t?nu ja suur tervitus! M. Under Kordan sedasama, mis Asm. kirjutas Siuru III asjus – ainult veel ener-gilisemalt. Adson. *) siit saadik on minu kiri. Asm. (?ra seletet J. Semper). [Postkaart. Kirjutamiskoht ja -daatum on m??ratud postitempli j?rgi. Aadr: Dr. J. Vares / Esplanaadi uul. / P?rnus.] 83 J. Barbarus, Inimene ja sfinks. [Luuletused. Kaas ja illustr: A. Vabbe.] Tallinn: Aurin-go, 1919. 84 Barbaruselt ilmusid „Siuru“ III albumis (1919) luuletused „?htud“, „S?gispime ??“ ja „J?lle suurlinnas“. 85 Siurulased korraldasid kirjanduslikke ringreisiesinemisi m??da Eesti linnu; P?rnus esinemine j?i ?ra (vt l?hemalt J. Barbarus A. Adsonile 23. V 1918. – EKM EKLA, f 180, m 32: 2). 47 1919 20. Barbarus Semperile P?rnu, 9. m?rts 1919. P?rnus 9/III 1919. Kallis Asm! Sinu „iseseisvuse“ ja emaihust vabanemise p?evaks soo-vin palju ?nne! P?ev, kus Sa esimest korda suure ilma valgust n?gid, saagu Sulle lillaks shampuse p?evaks (ilm olgu lilla, nagu „lilla loot-sik“!) ja ?htuks muutugu ta pimestavaks joominguks, et Sa ei n?eks ei kuud ega t?hti, vaid n?eks ainult helki, mis naise kehast p?rit. L?p-pegu see k?ik rohelise maoga (зелен. Змий),86 mis m?ssib end Sinu kahvatute koivade ?mber, nagu humal, nagu paradiisi kiusaja. Palju aastaid! Tervita k?iki Siurulasi! Sinu J. Barbarus. [Piltpostkaart. Aadr: V. a. / Herra / Johannes Semper. / Suur Arehna uul. 30. Krt. 3. / Tallinn.] 21. Semper Barbarusele Tallinn, 27. september 1919. Armas Barbarus! Vabanda, et ma Sulle ennem ei kirjutanud asjust, mis ma oma p??le pidin v?tma. Aga viivituse ?ks p?hjus oli nimelt see, et Visnapuu vist Sinuga isiklikult Narvas koos oli87 ja vist m?ndagi r??kis, mis mina pidin Sulle teatama. Asi puutub nimelt uuesse kirjanikkude konstellatsiooni, mis il-male tahab s?ndida. Fakt on k?ige p??lt see, et „Siuru“ on ?ra surnud. Maha maetud ta veel ei ole ja sellep?rast, nagu ma n??d kuulen, on ta Sul koduk?ijaks saanud ja Sind kuhugi kaasa viinud. V?ib olla, tead, et meil vahekord eneste vahel mitte k?ige parem polnud, ei s?pruse ega ideoloogia 86 Vihje vene k?nek??nule „допиться до зелёного змия“ – end maani t?is jooma, end seaks jooma. 87 Mobiliseeritud arstina Eesti Vabariigi s?jav?kke, viibis Barbarus Narvas augustist 1919 suveni 1920. 48 49 m?ttes, ja et ?ks siurulane, Gailit, viimaks talle omase r?vedusega Unde-ri ja Adsoni hakkas „Postimehes“ v??pama.88 Asjal, mis alguses isiklik n??klus n?is, ei puudunud aga, nagu p?rast ilmnes, kindel tagap?hi kogu arusaamises ja vaadetes. Kui me kirjanikkude kongressi aeg k?ik j?lle koos olime,89 oli meil k?ll formaalne „Siuru“ koosolek, kus Gailit suure-meelse shestiga „Siurust“ v?lja astus, kuna Under ja Adson, kes olid teata-nud, et nad v?lja astunud, n??d ?hingusse j?lle tagasi astusid. Ja kui Gailit Lindeni kohvimajas90 p?rast seda meie 6 lauast ?les t?usis ja teisse lauda asus meile h??d uut aastat soovides, siis teadsime k?ik, et asjal on m?ra sees ja et n??d algab agoonia. Juba siis hakkasin propageerima m?tet, et „Siuru“ pugegu selle maakera p??lt ?ra, sest mis s??l ikka veel soendada. Visnapuu ja Tuglas jagasid ka seda m?tet. Under Adsoniga leppisid ka j?rele. Otsusteti: ?ri likvideerida. „Siurut“ ennast aga k?ll mitte veel, sest see oleks, kuigi varjusurnu, teatud kolliks m?nele kirjastusele. Ja nii j?igi. Omavahelisel seletusel Visnapuu ja Tuglasega selgis j?rgmist: 1) k?ik on „Siuru“ likvideerimise poolt sel silmapilgul kui meie ?riladu on maha m??dud; ja see peab s?ndima veel sel aastal; 2) on tarvis asuta-da uus r?hm inimesi, tugev ja kindel, maskuliinse ilmega, mitte enam niisugune bizarr, ?rn, hell ja feminiin kui seda „Siuru“; 3) r?hm peab asutatama sel aastal p?rast kui ringreisid l?bi; 4) r?hma asukoht on Tartu – n. ?. formaalne asukoht, kus ka esimene asutuskoosolemine tu-leks teha (arusaadav, saaks see r?hm olema ilma mingi p?hjuskirjata, kinnituseta, asjaajamiseta, anarhiline). Mina isiklikult tahaksin k?ll h??meelega n?ha, et uuel konstellat-sioonil oleks ka midagi uut ?elda. Ma endas leian v?hemalt murrangu olevat algamas v?i k?imas, esteetilisest ilutsemisest, nukrutsemisest v?i r??mutsemisest v?lja t?usta nende puhangute k?tte, mis inimest seovad aja ja maailmaga ning teiste inimestega. Ma leian seda r??mustaval viisil ka Sinu uuemast kogust „Inime ja sfinks“. Ning samast aspiratsioonist on s?ndinud Visnapuu uuemad luuletused. V?ib olla, on see kalduvus ajutine, aga ta on minus praegu nii p?igiti sisse vajunud, et teda s??lt ras-ke on v?lja kiskuda. Traagiline s?lm, m??ratumad dissonantsid, k?ik see 88 August Gailiti f?ljeton „Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Unde-rist.)“ (Postimees 27. VIII, 30. VIII ja 2. IX 1919, nr 182, 185 ja 187); ilmus ka tema raamatus „Klounid ja faunid“ (Tartu: Odamees, 1919, lk 58–90). 89 Eesti kirjanike esimene kongress toimus 6. ja 7. septembril 1919 Tallinnas. Barbarus sellest s?jav?eteenistuse t?ttu osa ei v?tnud. 90 Kohvik Linden Tallinnas Narva mnt 4 oli siurulaste peamine kohtumispaik. 50 maailma rabelemine s?nnitamisvalus v?i surmavoodil – see teeb minus praegu enam kisa kui miski muu: ja v?iksed lillel?hna akkordid (just ke-set seda kirja sain ?he roosikimbu kuskilt saadetuna) kaovad iseenesest dissonantside (ilusate ja traagiliste) sekka tilgana merre. Ja kui ?hinemispunkte on ka sisemisi, siis on aeg uus r?hm luua, uus falang, edasitormav ja l?bi l??v. Niisugune on siis perspektiiv, millest Sulle vist ka Visnapuu sele-tust andis. Aga vahep??l on n?htavasti Adson Sulle rutanud kirjutama „Siurust“.91 Temal on veel iha ja p??d seda endist r?hma veel vee p??l hoi-da ning sellep?rast sai ta soovist (mida avaldasime ennem ja ka viimasel koosolekul) Sind enda keskel n?ha, niiviisi aru, et Sina formell „Siurusse“ astuksid. Aga et Siuru likvideerimine niisama kindel kui peatsene on, siis loodan Sind igatahes n?ha ka uues r?hmas, kui see s?ndima hakkab. Asja andis selleks kirjutuseks t?nasesse Tall. Teatajasse Adsoni poolt tehtud j?rgmine m?rkus: „Kirjanikkude ?hingusse „Siurusse“ on Joh. Barbarus astunud. Sellega on Siuru arvuliselt k?ll j?lle endine, kuid sisu-liselt k?rgemal.“92 Et Siuru enam ei ?htki albumi, raamatut v?lja ei anna, ?htki koos-olekut, ringreisu jne ei tee, siis on ta avalduselt null. Agoonia kestab aga kuu v?i paar. Ja siis loodan, et ka Sina ?hes meiega peot?ie mulda kool-jalle p??le viskad. Et uue r?hma asutamine ainult meie asutada tahtjate teada, siis palun k?ike seda veel konfidentsiaalselt v?tta. Kahju, et Sa kirj. kongressile ei tulnud. Kirjuta! S?br. terv. J. Semper S. Arehna uul. 30 krt. 3. Tallinnas 27/IX–19. 91 Adson oli kirjutanud Barbarusele 10. septembril 1919: „Seega on meil au teatada, et viimasel Siuru koosolekul (7. IX) otsusteti ?hel h??lel paluda Teid, Johannes Bar-barus, Siuru liikmeks astuda. / Esik: Marie Under / Sekret??ri eest: A. Adson“ (RA ERA.R-39.1.29). Barbarus vastas Adsonile 22. septembril 1919: „T?nan Siurulasi lugupidamise eest, mis nad koosoleku otsusega – mind Siuru liikmeks astuda paluda, mulle n?idanud on. Olgugi, et ma p?hjusm?ttelikult ?hingute vastane olen, alistun teie otsusele ja pean suureks auks teie kaasv?itlejaks liikmeks olla.“ (EKM EKLA, f 180, m 32: 2). 92 Tsiteeritud s?num ilmus Tallinna Teatajas 27. sept 1919, nr 209 rubriigis „Kirjandus ja kunst“ nime?rgi -sh. all (nimem?rk on tuletatud Adsoni h??dnimest Siuru s?prus-konnas – Paash). 51 52 Siuru (vasakult): August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Marie Under, Friedebert Tuglas. EKM EKLA, A-37:1689. 53 54 22. Barbarus Semperile Narva, 29. september 1919. Narvas, 29/IX. 1919. Kallis Asm! Sinu kiri r??mustab mind ja annab uut hoogu. Visnapuuga kulus aeg ?ra lorades ja preilikestega kolades;93 r??kisime „Siuru“ katastroofist ja siinsamas meie tulevasest tsirkusest, siis reisist ?mber ilma kuuekohalisel autol, kus mina juhiks oleks olnud jne. jne. S?iduga tegime siin juba hakatust, aga et sillata j?gi teispool Kreenholmi vastu tuli, siis pidime auto otsa ?mber p??rama. Aga fakt j??b faktiks, s. t. Siurul on surnu s?rk valmis ?mmeld ja minu faktiline liikmeks astumine ei t?hendagi muud, kui soov teile abiks olla kirs-tu rahupaika kandmise juures, millest ka V–ale94 r??kisin. Mina ei ole kunagi suur ?hingute austaja ja harrastaja olnud ja kui ?hing luua, siis ainult anarhiline, mis miski survet ei avalda loova isiku p??le, ega kindlaks m??ra radu, nagu seda meie m??di ja legendi kultiveerijad (Alle, Tassa j.v.t.) kavatsesid: kes ?hingu liikmeks tahab astu, see kultiveerigu ainult m??ti ja legendi, – k?ik muu on kuradist ja r?ndab paberi korvi. Ma lisaks teisele punktile t?ienduseks veel, et k?ik kohitsetud mehed ja teatud suhtes onaneerijad r?hmast eemale j??ma peaksid, siis saab uus r?hm maskuliinse ilmega – t?is potentsi. Olen viimasel ajal neid unistajaid impotente vihkama hakkanud ja minu III-as kogu, millest ??3–? juba valmis ja mis tulevu aasta algul ilmub,95 on nagu murrangu ajaks m??rat, vaba k?igest mis „Inimeses ja Sfinks“is veel juhuslist j??nud. Ma arvan koguni, meie uus r?hm v?iks k?ige p??lt esineda al-bumiga, – astume ilma teooriata kohe m?ssavasse ellu; minu poolt oleks 9–10 luuletust (?ks neist introduktsioonilist laadi) – k?ik tr?kis ilmumata; juba m??da l?inud kevadel unistasin r?hmast, milles roh-kem potentsi oleks kui Siurul, aga kahjuks leidsin siis, et p??le Sinu ja 93 Nii Barbarus kui ka Visnapuu leidsid endale naised Narvast. Barbarus nais 23. novembril 1919 Emilie Roode (h??dnimega Siuts) ja Visnapuu 27. mail 1922 Hilda Franzdorfi (h??dnimega Ing). Nende naised olid omaaegsed kooli?ed ning s?bratarid. 94 Visnale, s.t Visnapuule. 95 Jutt on luuletuskogust „Katastroofid“ (1920). 55 Visnapuu kedagi enam v?tta ei ole. M?tlin suvel Sulle kirjutada kol-mikteoste koguga (trio’ga) esinemise kohta (Sina, Visna, + mina), mida ka ehk praegugi veel v?iks teostada; see kolmnurk l??ks l?bi, sest siin oleks esitet just need puhangud, mis inimest seovad aja ja maailmaga ning teiste inimestega, see oleks revolutsiooniline kiil muusa kerre. J??n Sinult uut vastust ootama ja hoian t??d avaldamata, sest nen-de koht oleks just meie l??gialbumis. Minu „Siurusse“ astumise kohta on t?esti n??klev m?rkus tet; milleks niisugused hindamised ja ?mberhindami-sed. Kirjuta pikemalt, kes kuuluks veel uuesse kirjanikkude konstellatsiooni ja kes oleks meie kirjastaja, sest k?ige hiljem veebruaris tahan III-da kogu (vist „Katastroofid“, olgugi et mainit s?na nagu v?ikselt kulunud ja laenat on) v?lja anda. H-ra B. Lindel olla kavatsus uut kirjastust avada;96 igatahes peaks Odamehest nooblim ja soliidsem kirjastus tekkima. N??d j?? terveks, – ?ra unusta mind „Siuru“ matusele kutsumast. S?bralikult tervites Sinu J. Barbarus. 23. Semper Barbarusele Tallinn, 11. oktoober 1919. Kallis Barbarus! Pidin Sulle ennem kirjutama, aga olen kirja kirjutamises niisugune laisard, et kui kirja saamise ajal vastust ei anna, siis juba p?rast raske on hakkama saada. ?ks viivituse p?hjus: ootasin Visnapuud ringreisi keeruga Tallinna. Tulidki kolmekesi, kaasas igast linnast ladu musu-sid, lillesid, menu ja naiste v?i t?tarlaste s?dame liigutusi.97 Tallinn oli aga liig blaseerunud: Estonia kontsertsaalis oli vaevalt pooled too-lid t?is.98 Lillesid polnud, kui maha arvata kimp kr?santeeme L?ti 96 Bernhard Linde eestv?ttel asutati kirjastus-osa?hisus Varrak, mis tegutses tema juh-timisel Tallinnas 1920–1924. 97 Tuglase, Gailiti ja Visnapuu kirjanduslike esinemiste ringreis Eesti linnades (V?ru, Valga, P?rnu, Viljandi, Paide, Tallinn), sedapuhku Odamehe kirjastuse korraldusel 19. septembrist 8. oktoobrini 1919 (vt l?hemalt P?evaleht 8. X 1919, nr 218). 98 Kirjandus?htu Estonias toimus 8. oktoobril 1919 (vt l?hemalt P?evaleht 9. X 1919, nr 219). 56 paelaga Gailitile kellegi tundmatuma poolt. Nagu peaaegu selgis, oli see ?he L?ti hoora poolt, kes omal ajal Tartus Jakobsoni kohvimajas meie seltskonnale mineval aastal l?una s??ke ette kandis. Tuglas oli ettekandes liig magus omas hirmus ja ?uduses sahariniseerit ettekan-des. Visnapuu oli ??retu t?is ja tegi paatost ning l?i vaimustusega vastu lauda, aga temale omasest flegmasusest k?rbsep??dja aeglusega ja ettevaatusega. Gailit m?ristas kiires tempos, nii et Estonia p?rises. Aga publikum oli blaseerunud. R??kisin Visnale Sinu arvamisi. L?pulikult ei saanud temalt mi-dagi selget k?tte. Asi n?is aga nii, et tal ei oleks midagi panna meie kolmikkokku, sest ta tahab t?navu oma ajavaimulist „Taliharja“ tin-gimata v?lja anda,99 aga pea k?ik valminud luuletused on juba nii v?i teisiti avaldet, kuna valmivaist luuletusist ta midagi ei taha enam enne ?ra raisata. Viimasi, s. o. puuduvaid v?i viimistlemata luuletusi on aga just tarvis l?petada „Taliharja“ peatseks v?ljaandeks. Mis minusse, siis oleks mul k?ll luuletusi selle kogu jaoks, sest „J?ljed liival“ kogusse, mis praegu tr?kis, paigutin ainult osa oma viimase perioodi luuletustest. Aga meist kahest oleks v?he. Keda aga saaks veel?100 Ma olen v?ga skeptik meie kirjanduse v??rilises arene-mises. Ma ei n?e Tuglases ta viimase t?? „Inimese vari“ j?rele, mille ta ette kandis,101 mingit liikumist ta surnult punktilt. Hoopis selle vastu: s??l on koos ta endine sentimentaalsus, tehtud ja v?lja treitud fantasti-ka ning ?udus, mida vastu v?ttes alatasa tunned: see ei kohuta sugugi. Gailit? See ei arene ka mitte sugugi: ?ra n?pat m?tted, v?rdluste n?iut ring ja f?ljeton. Ainult Visnapuu. Vahest ka Kivikas edaspidi. K?ik muu istub pigis ja lehvitab naeratusega oma rahuloleku lehvikut. T?esti kedagi poleks v?tta sesse kavatsetavasse r?hma. See aga, mis „Siuru“ aset pidi t?itma, ja mida tarvis luua, peaks enam olema tutvuskondliku sidemega. Ideelist ?htsust ei saa k?tte. R?hm aga on tarviline lihtsalt juba seks, et kirjastajatele end vastu seada. Ja teiseks, 99 H. Visnapuu, Talihari. Tartu: Odamees, 1920. 100 Ei ole teada, kuidas „kolmikkogu“ v?ljaandmise m?te edasi arenes. Igatahes ilmus m?rtsi algul 1920 Odamehe kirjastusel almanahh „Looming“ I, milles esinesid Visnapuu kolme artikli ja kaheksa luuletusega, Barbarus luuletustega „Anarkiline poees“, „Triumf“, „Uuests?nd 1“ ja „Uuests?nd 2“ kogust „Katastroofid“ ning kol-manda autorina Richard Roht novelliga „Valgustatud akende taga“. 101 Tuglas l?petas oma novelli „Inimese vari“ kirjandusliku ringreisi ajal, esines selle-ga esmakordselt Paides (30. sept 1919) ning seej?rel ringreisi l?pu?htul „Estonias“ (F. Tuglas, Eluloolisi m?rkmeid 1: 1906–1944. Litteraria: Eesti kirjandusloo allik-materjale, 11. Toim. K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Virgela 1996, lk 45). 57 et ?ht kui teist magajat ?les ehmatada oma agressiivsusega. Esialgselt oli arvata uude r?hma: Tuglas, Gailit, Visnapuu, sina ja mina. – Nii need asjad. Mehed s?itsid suure ajuga ?ra Tartu, nii et ei saanud midagi ?ra r??kida. Millal Tallinna tuled? Siia v?iksid vaatama s?ita „Salome“ eten-dust draamateatris 24-ndal.102 Tuglas hakkab n??d „Ilot“ toimetama.103 Nimi on mulle l??ge, p?-rast seda kui teatrib?roo (s.o. Jungholz) igas teatri soovituses „ilo“ ni-mel k?neleb.104 Ja „ilo“ on ?le?ldse ?ks ?nnis naeratuse lasu selle ?nd-sa inimese n?ol, kelle hinge k?rri ?htki elu ja aja kida pole l?inud. Aga t??tan kaasa. Saadan sinna muu seas ?he „ilo“ m?nituse-luuletuse.105 Tervisi J. S. Tallinnas 11/X 19. 102 24. oktoobril 1919 toimus Draamateatris Oscar Wilde’i trag??dia „Salome“ esietendus. 103 Kirjanduslik ajakiri Ilo ilmus Tuglase toimetusel ning kirjastuse Odamees v?ljaandel detsembrist 1919 kuni detsembrini 1921 – kokku 12 numbrit. 104 S?na ilo m?istet kasutas Estonia teatri dramaturgina t??tanud Eduard Vilde hooaja avak?nes 20. augustil 1918: „Ilo – see ei ole ainult kaunidus. See m?iste sisaldab veel palju enam, ta t?hendab ka t?de selle s?na k?rgemas ja t?ielikumas t?henduses.“ (Vt: E. Vilde, Artikleid ja kirju. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 203–204). S?na ilo hakati kunsti s?non??mina seej?rel korduvalt kasutama teatri reklaamkir-jutistes. Estonia teatri juht oli sellal Karl Jungholz. 105 Semperilt on ilmunud ajakirjas Ilo kirjanduslikku variat (varjunime Asm all – nr 1, 4 ja 7), luuletus „Mere veeren“ (nr 4), katkend poeemist „Kahtluste saar“ (nr 7), t?l-keid Walt Whitmanilt (nr 3), Kasimir Edschmidilt (nr 4), Rainer Maria Rilkelt (nr 5), Walter Hasencleverilt (nr 8) ja Andr? Gide’ilt (nr 12) ning ?levaade uuemast prant-suse kirjandusest „Lahtised lehed“ (nr 12). „Ilo“ m?nituse-luuletus j?i kas saatmata v?i ilmumata. 58 Siurulasi: I reas (vasakult): Albert Kivikas, Friedebert Tuglas, Marie Under, Artur Adson, II reas: August Alle, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper. EKM EKLA, A-84: 32. 59 60 61 1920 24. Barbarus Semperile Narva, 1. veebruar 1920. Narvas, 1/II. 20. Armas Asm! Minu osa Siuru finaalis on ka etendet, – viimane kirstu-nael on l??d; mina ei ole teda k?ll s?nnitanud, aga matjana tuli mul figureeri. Ja kas ei ole enesepete k?ik need ?hingud ja r?hmitused, kas ei ole parem, kui kirjanikud + kunstnikud isoleerit on ja iga?ks r?hma moodustab oma isikust. Meil ei ole teistega ?hiseid ideesi, si-duvaid tendentse, mis kauem p?siks ja ilma selleta on ?hing v??rs?n-nitus – t?ieline Missgeburt106. Nii kaua kui Siurulasis ?hine protestivaim p?sis, l?i ?hing laineid; n??d on akadeemilised kalduvused ?ksikute ?hinglaste seas Siuru ideo-loogiale kirstu ja haua valmistanud. Saab n?ha, kas toob kirjanikkude erinemine produktsiooni langu v?i t?usu kaasa? Mind ei ole ?hingud kunagi suutnud kaasa kisku, sest siis pead end ikka teatud tendentsiga siduma; ainult anarkiline r?hmitus poliiti-lisel fundamendil p?siks ehk, aga siin ei leia meie rohkem seltsilisi. “Penta“107 ei ole kuidagi m?eldav, me peame enne uuesti s?ndima. Minul on rahulolematus enesega suur ja „Katastroofid“108, mis mulle armsad olid, saadan kui v??ra kogu tr?kki. Sinu „J?ljed liival“ k?es; t?-nan! Ei ole neid aega saanud t?ielikult maitseda; p?hjuseks.– t??rohkus. S?bralikult tervitades Sinu J. Barbarus. 106 V?rdjas (sks). 107 Arvatavasti oli kavatsetava r?hma nimetusena k?ne all Penta eelmises kirjas loetle-tud viisikust l?htudes. 108 J. Barbarus, Katastroofid. [Luuletused.] (1919–1920.) [Kaas: A. M?lber.] Tallinn: Auringo, 1920. 62 25. Barbarus Semperile Narva, 23. aprill 1920. Narvas, J?rip?eval, 1920. Kallis Asm! Saadan paar luuletust ja soovin „T?? & V?itlus“ele109 ?nne ja edu. Parimate tervitustega Sinu J. Barbarus. [Visiitkaart: Dr. Joh. Vares. Maha kriipsutatud: Esplanaadi uul. 4.] 26. Semper Barbarusele Tartu, 12. oktoober 1920. Armas Barbarus! Sinust pole viimasel ajal enam midagi kuulda. Avalda ometi endast ka pisut ja l?kita kaast??d uuele ajakirjale „Varrakule“110, mis minu ja Linde toimetusel ilmuma hakkab (?ks kord kuus, 64 lhk., end. Noor Eesti ajakirja kaustas). Esimene nr ilmub j?uluks, sellep. kaast?? t?ht-aeg – novembri algus. Loodan n?usolu. Honoraar: luuletused 12 m., proosa 10 m., artiklid 8 m. rida. Loodan Sult 1-sse numbri luuletusi. Elan n??d Tartus m?ni kuu. Detsembris s?idan ?ra Berliini – ?heks aastaks.111 Pass on juba k?es. Raha kogun veel. Tervitades Asm. Tartus 12. X. 20. Aadr.: Veski t?n. 51. 109 T?? ja V?itlus oli Eesti Iseseisva Sotsialistliku T??liste Partei h??lekandja, v?ljaand-jaks Hans Kruus. Ajalehte ilmus 13 numbrit (1. V – 22. VII 1920). Barbaruselt on ilmunud esiknumbris juhtkirja eel luuletus „?lest?us“. 110 Kavatsetud ajakirja nimeks sai Murrang (vt l?hemalt viide 122). 111 Semper siirdus Berliini ?pinguid j?tkama alles veebruari algul 1921. 63 27. Barbarus Semperile P?rnu, 14. oktoober 1920. P?rnun 14/X.20. Kallis Asm! Et kuidas v?iksid Sa minust midagi kuulda, kui elan kaugel boheemkonna sf??rest, v?ljaspool noid Vernerisi & Lindenisi;112 ja ?i-gust k?nelda tahan kindlasti parajas distantsis p?sida nende herradega, kelle eriala on intriigid ja muud v?iklased n??klemised, katsun eemale hoida igast r?hmitusest, kuna ma k?igist, kes midagi-tsipakene enesest annud, lugu pean; meil on aga kirjanduslikke hoovikoerakesi, kes t?na ?he, homme teise huvides hauguvad. Parem olen ?ksi. Olen aja puudusel v?hem t??tanud, kui varem arvasin. Valik luuletusi eels?na, introdukt-siooniga + nekro-epiloogiga on tr?kivalmis, nimega „Kolmnurk“113; ma-tan vana maha ja „Uuests?nd – IV kogu“ v?ib ka varsi ilmuda.114 Osa sellest saadan, aga kuhu, kas „Varraku“ v?i Sinu adressil? Terviten. J. Barbarus. Kirjuta kohe, kuhu kaast?? saata! Eks? Piltpostkaart. Aadr: V. a. / H-ra Johannes Semper. / Tartu. Veski t?n. N° 51. / Saatja: Dr. J. Vares. / P?rnun.] 28. Barbarus Semperile P?rnu, 21. oktoober 1920. P?rnun, 21/X. 20. Armas Semper! Sinu kaart juba paar p?eva siin, aga kolimise t?ttu (elan n??d Esplan. 31.) ei saanud kohe vastata. Nii siis, – kaast??d saata! Raske on seda teha p??le mineviku matust, kus ma enese kallal 112 Johann Werneri 1895 asutatud kohvik Tartus Jaani 7 (n?ukogude ajal kohvik Tartu, aadressiga ?likooli 11, praegu taas kohvik Werner) ja kohvik Linden (h?-vis 1944. aasta m?rtsipommitamises) Tallinnas (vt viide 90) olid boheemkonna lemmikkohtumispaigad. 113 J. Barbarus, Kolmnurk. (1910–1920.) Valik luuletusi kolmest ilmunud kogust, eels?-na, introduktsiooni ja nekro-epiloogiga. Tallinn: Varrak, 1921. 114 Barbaruse luuletuskogu „Uuests?nd“ j?i ilmumata (vt l?hemalt viide 264). J?rgmise, neljanda kogu pealkirjaks oli kavatsetud „Murrang“, l?puks aga sai selleks „Vahe-korrad“ (1922). 64 p?hjaliku „auto-da-fe“115 teha tahtsin; n??d lase aga koduk?ijad lahti, sest ka saadetavad v?rsid on suuremalt jaolt p?rit ajast, mis mulle vastik, millest p??seda tahan; ise?ranis vana on „24 tundi mind – inimest“.116 Ma ei ole minevikku ja loomingut kunagi nii vihanud nagu praegu; enese p?lgus on suur. Olen kogu p?latava ja vihatava kokku kogunud p??lkirja all „Kolmnurk“, mille nekro-epiloogi viimased read on: Oo, see raamat viiepoognaline vaip, kogu mineviku k?nts ja tolm, mulda labidaga korda kolm. Uut IV kogu v?iks ?ige pea v?lja andma hakata, aga ka juba sellen on palju, mida ei salli. Eks vaata, mis meeldib, see pane kuukirja. P??le oma luuletuste saadan veel ?he P?rnu poetessi neli v?rssi kogust „Nature vive“,117 kes soovi avaldas ainult siis esineda, kui ma vahetalituse oma p??le v?tan, sest muidu viskavat ta kogu oma toodangu pliidi alla. Ehk maksab p??sta? Olen lugenud Kitty-Boy veel energilisemaid asju, – aga ta on ?mber kirjutanud loomingu j?rjestikun ja ainult neli asja. Ehk l?heb v?ikseks v?rskenduseks – ?igem uudiseks? Siis veel tei-ne.– noormees, umbes Kitty-Boy eas – aastat 19–20, nimega Hunt, H.118, v?ga udune ja hajameelne elun, kui luuletusin. Saadan ka tema katsed ligi. L?puks ole n?nda kallis, – ?ks pisikene praktiline k?simus: kellele pean andma kirjastada oma kogu „Kolmnurk“, mis t?itsa valmis, ja siis IV kogu „Uuests?nd“, mis ka uueks aastaks t?itsa valmis saab? Terviten Sinu J. Barbarus. P.S. Minu k?sikirjad saada tagasi, kui neid enam tarvis ei ole, – aga tingimata! Sinu J. B. P. P. S. T?nu „Gaasi“119 tegemise ja saatmise eest. Homme loen ta gaasimaskiga varustuna l?bi. J. B. 115 Auto da fe – autodafee (hisp); siin: h?vitav enesekriitika. 116 Luuletus pole tr?kis ilmunud, leidub k?sikirja j??nud kogus „Uuests?nd“. 117 P?rnu poetess, varjunimega Kitty-Boy, on tundmata; tema kaks luuletust („Auto-portrait“ ja „Kooliplika“) on Barbarus saatnud ?rakirjana 9. okt. 1920 Adsoni k?tte kavatsetava ajakirja Varrak jaoks (vt EKM EKLA, f 180, m 32: 2). Kogu pealkiri „Nature vive“ – elus loodus (pr); vrd nature morte. 118 Hannes Hunt on avaldanud 1920. aastate algul ajakirjanduses luuletusi ja proosapalu. 119 G. Kaiser, Gaas. Draama viies vaatuses. T?lkinud J. Semper. [Kaas: A. Vabbe.] Tal-linn: Varrak, 1920. 65 29. Semper Barbarusele Tartu, 28. oktoober 1920. Armas Barbarus! K?ige p??lt, kas oled k?tte saanud paar raamatut, mis ma olen saat-nud: „Gaasi“ t?lke ja mu „N?okatted“? Kardan, et nad vahest kadu-ma l?ksid, sest kindlat aadressi ei teadnud. Ait?h kaast?? eest! Ootan Lindet igap?ev siia, et temaga kindlalt l?bi r??kida ajakirja ilmumise asjun: teaks kohe tr?kikotta viia. Kuul-davasti tahab „Odamees“ „Ilot“ edasi anda, maksku mis maksab, ka tuleval aastal ja ma ei tea, kas v?istelda maksab. Kui ajakiri „Varrak“ ei ilmu, kas ma siis vahest v?iks materjali edasi anda „Ilole“? Loodeta-vasti aga ilmub siiski „Varrak“. T?nu ka kaast?? eest Kitty-Boylt ja Huntilt, mida aga vist k?ll tarvitada ei v?i: esimene sinulik + underlik, teine valgub laiali, on abstrakt-sen udun ja ilma selgroota. Tunnen Hunti ka elustp?rast, ei ?igusta sugugi oma murdjat nime, olen talle kord kaks tundi seletanud, kuidas ei pea luuletama, et ta n?it. kas v?i ?hest puust luuletaks, et midagi k?ega katsu-tavat, selgroolist seen oleks, aga poiss, nagu n?en, ei v?ta ?ppust. Aga et ta mulk on ja visa hingega, siis usun, et tast veel kord asja saab. Mis Su t??de kirjastamisesse, siis ei tea ma midagi soovitada, sest ise olen praegu kimbun oma endiste t??de kirjastamisega (kirjastajad tahavad koorida) ega tea kellele l?puks annan. Korrektim vahest on „Noor Eesti“ ja „Varrak“; „Odamees“ aga annaks ilusamini v?lja. Tervitaden Asm. Tartun, 28. X. 20. 30. Barbarus Semperile P?rnu, 3. november 1920. P?rnun, 3/XI. 20. Armas Asm! Palju t?nu ja kiitust, – Gaas ja N?okatted m?lemad k?es, ning naudit. Sina ikka produtseerid, aga mis teevad teised Tartu boheemlased? Vist 66 on suurte ja t?siste teoste kallal ametis, mis pikemat aega n?uavad. Ise?ralik vaikus ja tardund olek valitseb igalpool. Imelikuna paistab ka „Varraku“ impotents; nii mitmekordsed toimetaja vahetused120 ja ikka ei liigu paigast, olgugi et kaast?? Sinu toimetusel k?ikide poolt garanteerit. Milleks siis liig vara reklaamiga esineda ja kaast??d lasta saata? Ah kui kartlikud on need suured kirjastus?hisused; Siuru121 oli ses suhtes aktiivsem, ega teinud vist ei kasu, ega kahju eelarveid. K?ik meie vilets ja v?eti vaimline ulatus upub l?pulikult arve-tesse ja raamatupidamisse; b?rsnikud valitsevad ka meil ja seovad iga kirjaniku oma k?sikirja k?lge, ja ?igem see oleks, produtseeri ja ?ra kirjasta midagi, vaid peaks leidma teise tee ennast v?ljendada. „Varrak“u mitteilmumise puhul palun k?ik minu saadet k?sikirjad (ka Hunt & Kitty-Boy omad) tagasi saata; kui selleks markisi tarvis, siis saadan kohe. Hunt sumab t?esti ilma sihita ja m?tteta, tema isik ei paista ku-nagi abstraktsest udust, aga Kitty-Boy produktsiooni hindan ma siis-ki rohkem, kui Sina; v?ib olla sellep?rast, et ma umbes tosina ?mber tema luuletusist n?inud olen. Kahju ainult, et ta just minu + underliku kalduvustega v?rsid saatis; ometi on ka neis p??le epigoonilise ele-mendi selgesti n?ha ja tunda Kitty-Boyle omane plikalik naiivsus ja kui minulik + underlik liig halb on, et seda tr?kkida, siis oleks ikkagi veel v?ike ?lej??k. N??d h??d eelnaudingut Berliini s?iduks! S?bralikult tervitan Sinu BARBARus. [Kirja juurde kuuluval ?mbrikul aadr: V. a. / H-ra Johannes Semper. / Tartu. / Veski uul. 51. // S–ja: J. Vares. / P?rnu, Esplanaad. 31.] 120 Ajakirja varasematest toimetajatest on teada Artur Adson, kes m?nede Tartu auto-rite (August Alle, August Gailit) vastuseisu t?ttu sellest ametist loobus (vt A. Adson J. Barbarusele 22. IX 1920. – RA, ERA.R-39.1.3). 121 Kirjanikkude ?hingu Siuru kirjastus tegutses Tallinnas 1917–1919 Artur Adsoni asjaajamisel. 67 68 69 31. Barbarus Semperile P?rnu, 12. november 1920. P?rnun, 12/XI. 20. Kallis Asm! „Varrak“ riskeerib siiski, nagu ajalehist n?ha.122 „Mur-rang“ on ju v?ga k?lav ja paljut?otav nimi, aga ma kardan, et p??le Sinu ?ras?idu, s??l ?nnis „Noor-Eesti“ ja Linde vaim m??duandvaks saab; kevadel tekkis mul m?te oma IV kogu pealkirjaks „Murrang“ panna, aga kartsin liig suuri kohustusi enese p??le v?tta ja loobusin; sest ajast on p?rit paar samanimelist, sissejuhatuslist laadi v?rssi. Kui suve keskel Adson kuukirja toimetama pidi hakkama, siis tuli print-sessil m?te seda „Murranguks“ risti;123 kirjutasin siis Adsonile, et ma IV kogu pealkirjaks „Murrangut“ enam ei kavatse j?tta, kuna sarna-ne tiitel minult liig palju n?uab, koguteoste etiketiks aga p?ris s?n-nis oleks.124 Et n??d „Murrang“ kindlasti kuukirja nimeks j??b, siis leian, et minu kaks v?rssi, mis selle pealkirjaga hiljem ilmuksid, eba-kohased oleks; nende sisu on juba introduktsioonilist laadi ja peal-kiri tunduks j?relaimamisena.125 N?htavasti ei ole ka „Murrangul“ teisi minu asju praegu tarvis (ilmub ju 2-ne nr. vist alles veebruaris 1921),126 siis ole n?nda lahke ja transporteeri k?ik minu + teiste k?-sikirjad tagasi, milleks margid lisan. Kui „Murrangul“ kaast??d tar-vis, siis v?in tulevikus v?rskemaid – uuemaid t?id saata, kuna need veel „Katastroofide“ ajaj?rgule ?ige l?hedal seisavad. Kui neid kuskil ilmutada, siis tarvis enne pealkirjad „Murrang“ muuta, ehk v?rsid t?itsa k?rvale visata. Ole siis n?nda lahke, ja saada minu kaast?? k?ik tagasi! 122 On m?eldud Tallinna Teatajas (8. XI 1920, nr 254) ilmunud s?numit „Uus ajaki-ri“, milles teatatakse, et Varraku kirjastusel hakkab uuest aastast ilmuma kuuki-ri Murrang, vastutav toimetaja on Linde, kaastoimetaja Semper. Tegelikult hakkas Murrang ilmuma 1921. aasta m?rtsist. Toimetusse kuulusid Suits, Linde ja Alle (esimeses numbris on m?rgitud ka veel Peeter Ruubel). P?hiliselt valmistas esimese numbri ette Semper; Berliini siirdumise eel andis ta materjalid ?le uuele tegevtoime-tajale Allele. ?ldse ilmus Murrangut 6 numbrit, neist viimased 4 kaksiknumbritena. 123 Printsess – Marie Underi h??dnimi Siuru s?pruskonnas. – Uuele ajakirjale nimepa-neku kohta vt A. Adson J. Barbarusele 22. VII ja 7. XI 1920. – RA, ERA.R-39.1.3. 124 Mainitud kirja pole leitud; selle kirja kohta vt J. Barbarus A. Adsonile 3. X 1920. – EKM EKLA, f 180, m 32: 2. 125 Barbaruse luuletustest pealkirjaga „Murrang“ ilmus siiski ?ks ajakirja Murrang esi-meses numbris. 126 Tallinna Teataja s?numis (vt viide 122) oli Barbarus m?rgitud k?ll Murrangu kaas-t??lisena, kuid esimeses numbris esinevate autorite hulgas polnud teda nimetatud. 70 N??d v?ike palve „Taim“e127 poolt, kes varsi pidu korraldada ta-hab ja loodab, et Sina, kui nende vilistlane paar ilmumata t??d saadaks pidul ettekandeks; oli kavatsus kutsuda meie luuletajaid ja kirjanikke isiklikult esinema, kuid reisimine on kulukas ja k?igil ei jatku aega. Tahavad siis t??d ise ette kanda. Tervitades. Sinu J. Barbarus. 32. Semper Barbarusele Tartu, 16. november 1920. Tartun, 16. XI. 20. Armas Barbarus! Lugesin hiljuti, n?htavasti s??lt kust Sinagi – Tall. Teat. – m?rkuse ajakirja „Murrangu“ 1. nri sisust ja ta ilmumisest ?ldse. Pidin n.n. kaastoimetaja olema, aga minu k?simusi ja kirju ei n?i h. Linde vas-tavat, v?hemalt ei ole ma ?htki seletust saanud – hoolimata mu kirja-dest – sest ajast, kui h. Linde kord Tartun k?is. Seep?rast oli kogu see notiits ajalehen t?ieline uudis. Mitte ?ksi mulle. Alle, Gailit ja Kivi-kas, kelle t??d ilmuma pidid 1sen nrin, imestasid samuti: nad polnud veel ?htki t??d kuhugi saatnud. Siis teine asi: viimati, kui h. Linde siin k?is, leppisime kokku, et ajakiri saab nimeks „Varrak“. Oli juttu k?ll ka „Murrangust“, aga see nimi oli t?esti liig n?udlik. N??d arva-me siin, et „Murrangu“ nimi on Adsoni uuesti p??le sugereerit, nagu kogu see m?rkus Adsoni s?nnip?ra tundub. Vaata nii v?i teisiti: mis-ki ei ?igusta „Murrangut“ ajakirja nimeks panna. Mehed on vanad, murrang on juba selja taga. Oleks noored trummide ja pasunatega tulnud, m?istaksin p??lkirja. N??d mitte. Kirjutin sellest Tallinna.128 127 P?rnu g?mnaasiumi?pilaste organisatsioon, tegutses 1904. aastast alates. Semper oli oma ?piajal selle aktiivsemaid liikmeid. Taime ja teiste P?rnu illegaalsete ?pilasor-ganisatsioonide kohta vt pikemalt J. Semper, Teosed XII. M?lestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 113–121. 128 T?en?oliselt kirjutas Semper Lindele kui ajakirja vastutavale toimetajale; tema kirja pole leitud. 71 P??le muude p?hjuste tuleb ?ks veel juure, mis kogu ettev?ttesse v?ikse lommi l??b: mehed teevad praegu suure hoolega „Postimehe-le“ kaast??d,129 sest Alle asus veerualuse toimetusse, tingimisega, et kaast?? honorar k?rge oleks (praegusel korral 5 mk. proosareast) ja et seda kohe k?tte v?iks saada. Nende, kirjanikkudelle soodsate tingimis-tega (t?na kirjutad, homme honorar k?en) suudab ainult siis v?istelda, kui ajakirja selja taga suur kapital on. See t?hendab, kaast??st tuleb puudus. ?he s?naga, ajakirja perspektiivid on imelikult niiskelt-udused. „Ilost“ vahest elulooma – v?istlejat ei saa. Sest „Odamees“ istub j?? p??l ega saa edasi:130 paar nummert „Ilo“ on n?it. juba kuud tagasi tr?kit, aga miski imej?ud neid v?lja ei suuda osta. Kui ajakiri ilmub, siis on kahju, et oma kaast?? tagasi n?uad ilma ise?ralise p?hjuseta. Sest see, et p??lkiri „Murrang“ luuletustel ajakirja omaga kokku satub, ei t?henda midagi. P??legi teen ma k?ik, et ajakiri ise seda liigk?lavat nime ei omandaks. Sinust oleks v?tnud m?ned luu-letused esimesse numbri, ?lej??nud teise. Aga kui Sa nii kategooriline oled, et isegi margid tagasisaatmiseks juure lisad, siis pean Sulle nad tagasi saatma. ?htlasi ka margid. Et ma luuletusi viimasel ajal ?le?ldse pole tootnud, v?i v?ga piskul m??ral, siis ei saa ma k?ll midagi „Taimele“ muud saata, kui tervitusi. Terviten Sinu Asm. 33. Barbarus Semperile P?rnu, 19. november 1920. P?rnun 19/XI. 20. Kallis Asm! Kiri ja k?sikirjad siin. Vabanda, et Sind nende transpor-teerimisega t?litin, aga otsekohe – emakeelen ?telda, on Linde teguviis puhas n??kimine, kui mitte koguni n–..i-mine. Palutakse kaast??d 1-se numbri jaoks ja pannakse vedelema, ei tea isegi kui kauaks; 2-se numbri 129 1920. aasta novembrist alates olid hakanud Postimehele sagedamini kaast??d tege-ma Alle, Gailit, Tuglas, Visnapuu ja ka Semper ise. 130 Vihje kirjastuse Odamees rahalistele raskustele ajakirja Ilo v?ljaandmisel. 72 jaoks ei oleks ju tarvitsenud nii vara saata. V?i on tarvis h-ra Lindel ?ht kirjanduslikku paraadi toime panna, et n?ha, palju kaast??d kokku tuleb? Kui Sina, kui kaastoimetaja nii rippuvat osa m?ngid, siis ei tule „Varraku“ kuukirjast midagi v?lja; siis hakkab s??l lehvima enesega, Suitsiga + teiste „N-E.“lastega rahulolemise vaim ja targutamine, millel „Murrang“uga midagi ?hist ei ole. Asm! Pane ultimaatum ette, kas olla v?i mitte olla, siis v?ib asi selguda ja kui Sul kaast??d tarvis (ja arvad, et minu luuletused kasuga ruumi t?ita v?ivad), olen valmis uuesti saatma v?rskemaist t?ist, mis alles mustalt – ?mberkirjutamata. Olgugi, et ma praegu ka 3-da diviisi arsti kohuseid t?idan, loodan aega saavat m?ne v?rsi kopeerimiseks. Nii siis ei loobu mina ajakirja toetusest, aga kui n?utakse kaast??d 1-se nr. jaoks (Linde); siis ilmugu ta ka s??l; saatsin sellep?rast suure-ma hulga luuletusi, et neist rohkem ajakirja vaimule vastavaid leida, et kergem valida oleks. Olen viimasel ajal ka eelt?id teinud ?leminekuks poeeside alalt poeemide alale; aja puudus takistab kavatsuste teostust; loodan var-si vabaks saada Marsi orjusest,131 siis ehk v?in tsipakene produtseeri. Kahjatsen v?ga, et Sa „Taim“e toetada ei tihka; et Sa luuletusi sugugi tootnud ei ole, seda ma ei usu, olgugi, et meie k?ik kord antrakti tege-ma peaks, et kordumise eest hoida; siis peaksime juba k?ik vaikima, kui Sina seda teed. Noh, proosan on Sul siis j?llegi oma aktiva! Terviten. Sinu BARBARus. 34. Semper Barbarusele Tartu, 30. november 1920. Armas Barbarus! B. Linde ilmus l?puks siia, Tartu. Tal on himu, maksku mis maksab, ajakirja k?ima panna. Esimese numbri tegelikuks toimetajaks olen mina. Materjaali on esimeseks nriks mul veel vaja, ja sellep. palun Sind uuesti paar luuletust saata. Tahaksin esimese nri omas maitses 131 Barbarus vabanes s?jav?earsti kohustest m?rtsis 1921 (vt EKM EKLA, f 8, m 12: 2). 73 v?lja anda; mis teiste nritega saab, ei tea ma, ning sooviksin tingimata Sinu luuletusi s??l n?ha. Ajakirja nime asjus k?nelime, aga ei tulnud muule kindlale otsusele, kui et ei „Murrang“ ega „Varrak“ ei k?lba. Materjaaliks mul on ?ks pikem luuletus Underilt, Tammsaare novell (mida aga ma 1. numbri ei pane – on v?ikekodanlises stiilis), Milli Mallika sat??riline novell, artikleid m?ni ja n. e.132 Tr?kkimisega al-gaksin juba tuleval n?dalal. H??l juhtumisel saab nr. veel detsembris ilmuda. Nii siis, loodan, et kaast??d saadad. Tervisi Asm. 30/XI–20. [Kirjutamiskoht on m??ratud kirja sisu j?rgi.] 35. Barbarus Semperile P?rnu, 3. detsember 1920. P?rnun 3/XII. 20. Kallis Asm! Nii siis kuukirja asi nihkub. J?udu t??le! Isiklikult ei meeldi mulle sarnased kirjanduslikud kuur??vad, vaid harrastan roh-kem t?sedaid almanakke; „Ilo“ menstrueeris ja ongi end vist kuivaks jooksta lasknud, ja nii on ka teiste saatus. Kui Sina p??legi varsti Berliini s?idad, noh, siis on juba vist kriis k?es. Saadan m?ned endises saadetuses olevaist luuletusist, lisades paar uut. Saatsin hilju mitu (rohkem kuukirja kohast!) luuletust Invaliidide heaks ja veel sinna t?nna,133 nii et neist, mis j?rgi, valima pead. Saadan 132 Marie Underi pikem luuletus „Inimene“, A. H. Tammsaare novell „Kuiv nurk“ ja Milli Mallika (Hugo Raudsepa) grotesk „Inimene kisendab“ ilmusid Murrangu tei-ses numbris. Tammsaare oli kirjutanud ka veel „Kuiva nurga“ teise jao, mis aga ilmumata j?i, ja autor kasutas selle ?ra „T?e ja ?iguse“ neljandas osas (vt Anton H. Tammsaare V. I. Mikkonenile 18. III 1935. – Keel ja Kirjandus 1978, nr 6, lk 362). 133 Invaliid – vigastatud s?jameeste h??lekandja, ilmus ebaregulaarselt algul ajalehena, hiljem albumina 1920–1928. 1920. aasta j?uluks pidi tegevtoimetaja A. Suurkase toimetusel ilmuma ilukirjandusliku sisuga album „P?hjat?ht“. Sellele oli lubanud kaast??d ka Barbarus (vt Invaliid 4. XII 1920, nr 8, lk 71) ja saatnudki luuletuse „24 tundi mind – inimest“ (vt Invaliid 22. I 1921, nr 1/2, lk 7). Album j?i ilmumata ja Barbaruse luuletus avaldamata. K?ll aga ilmus sel perioodil Barbaruse luuletusi ajalehtedes P?evaleht ja Vaba Maa. 74 meelega rohkem, et ikkagi midagi leiaks; ?learused saada tagasi, kui valik tet.134 Paremate tervitustega Sinu J. Barbarus. 134 Barbaruselt ilmus Murrangu esimeses numbris neli luuletust: „Murrang“, „M?ss enesen“, „Jalutusel“ ja „Uulitsastseenid“. 75 1921 36. Barbarus Semperile P?rnu, 1. veebruar 1921. P?rnun 1/II. 21. Kallis Asm! Walt saabus,135 ait?h! Tema isiku illustreerimiseks oleks v?inud ka fantastilise matuse stseeni lisada, sest nii optimistliselt ei ole vist keegi surnud kui Walt. N??d j??n ammu oodet „Varraku“ ilmumist oota-ma ja loodan, et ?he eksemplari siia transpordeerid. S?bralikult tervites Sinu J. Barbarus. [Piltpostkaart. Aadr: V. a. / H-ra Johannes Semper. / Tartu. / Veski t?n. 51.] 37. Semper Barbarusele Berliin, veebruari algul 1921. Armas Barbarus! J?lle Linn! Ometi kord! Esimesed p?evad nii huvi-tavad – hulgun ainult ?mber, ?htuti teaatris, kontserdis. Lahti sellest v?ikelinna rumalast ja n?rivast ?hkkonnast! Andsin oma k?est ?ra ka selle ajakirja-v?rdja toimetamise,136 mis mulle vastikuks l?ks igavese viivitamisega. Sinu luuletusist olid 3 tr?kikojas. Jumal teab, kes teda n??d „toimetab“. V?he usku ?ldse ?hte m?istlikku ajakirja. Tervitan Asm. 135 J. Semper, Walt Whitman. [Essee ja luulet?lkeid. Kaas: A. Vabbe.] Tallinn: Varrak, 1920. 64 lk. 136 On m?eldud ajakirja Murrang toimetamist (vt l?hemalt viide 122). 76 Lisan omalt poolt tervisi Aurora Semper [Piltpostkaart, defektne (margikoht ?ra rebitud). Kiri on dateeritud Semperi m?lestusteadete p?hjal: „Veebruari algul 1921 oli asi niikaugel, et [---] asusime Tartust teele. [---] Reis kestis kolm ??p?eva [---].“ (vt J. Semper, Teosed XII. M?lestused, lk 278.) Aadr: Es / Eesti, P?rnu, / V. A. H. / Dr. Joh. Vares // Deutschland, Berlin W 62, Kalckreuthstr. 11. Pension Heiligenstedt, J. S.] 38. Semper Barbarusele Berliin, 8.–10. m?rtsi paiku 1921. Armas Barbarus! Sain Su kaardi via Tartu alles n??d k?tte.137 N??d on „Varraku“ man Alle ametin. Siin on – t?nu taevalle – teine ?hkkond: trammid, meeleavaldused, valguspallid, magasiinid, elu, kiirus, kiirus, kiirus! Aga Saksa kirjanikkudel n?ib juba m?nda kuud mingi seisak ole-vat: ?htki uut raamatut, k?ik enam v?hem tuttav. Nii palju elamusi, et ei saa end kokkugi v?tta. Juba poolteise kuu kesten. Olen ?nnelik, et suurlinn ?mber ja seen. Asm. Kuidas Sinu kogudega? Kas m?ni ilmub v?i ilmuman? [Piltpostkaart, defektne (margikoht ?ra rebitud). Kiri on dateeritud l?htudes Barbaruse 16. m?rtsi vastusest k?esolevale kirjale (vt kiri 40). Et kirjad j?udsid sellal Berliinist Eestisse 5–7 p?evaga, siis v?ibki arvata, et Semperi kiri on kirjutatud 8.–10. m?rtsi paiku. Aadr: Es / P?rnu / Esplanaadi t?n 31. / V. A / Dr. Joh. Vares // J. Semper, Berlin W 62, Kalckreuthstr. 11, Pension Heiligenstedt.] 39. Barbarus Semperile P?rnu, 13. (?) m?rts 1921. Armas Asm! Sinu kaart ammu k?es,138 aga ootsin m?nd s?ndmust, millest kirjutada, – aga elu on Eesti maakera osal nii ?ksluine, – ei siin 137 On m?eldud Barbaruse 1. veebruari kirja (vt kiri 36). 138 On m?eldud Semperi veebruari algul saadetud kirja (vt kiri 37). 77 s?nni midagi, – isegi ajakiri „Varrak“ ei ole veel ilmunud.139 M??sin oma ? + Uuests?nni „V.“ ?ra;140 m?tlen see aasta koduseid asju korraldada, et tuleva aasta ka ?le piiri putkata. Olin hilju Tallinnan141 ja arvasime, et kasulikum oleks Viini s?ita ja s??lt edasi nii kaugele, kui krediit lubab. Loeme kadedusen Sinu Berliini kirju ja ootame lisa ja et Sa nii mitmen lehen kirjutad,142 siis tellisin k?ik lehed, et osten m?ni nr. vahele ei j??ks. Tervitan enese ja Siutsi poolt Sind ja Su abi-kaasat k?ige s?damlikumalt ja barbaarsemalt. Loodan varsi pikema kirjaga oma kauav?lgnevat vastust t?iendada. J. BARBARus + Illo143 B. [Piltpostkaart. Kirjutamiskoht ja -aeg on m??ratud raskesti loetava postitempli ja kirja sisu (vt viide 141) j?rgi. Aadr: Deutschland. / Berlin. W. 62 (52?) / Kalckreuthstr. 11. Pension / Heiligenstedt. / Herrn Johannes Semper // Absender: Vares-Barbarus, Pernau, Esplanadenstr. N° 31. – Estland (Eesti.) –.] 40. Barbarus Semperile P?rnu, 16. m?rts 1921. P?rnun 16/III. 21. Armas Asmus! (Heidelbergin on Rasmus!144) Vabanda, nii v?gisi hak-kan v?rsitama; sellest haigusest ei ole nii kerge lahti saada! Ja mis sa siin pisilinnan p??le hakkad. Tegime k?ll hilju v?ikese tuulutuse Lindenin, aga paash j?i (?leliigse ?ise t??tamise t?ttu) ruttu pehmeks ja tegime otsuseks, et enne ei joo, kui kord Viinis, sest sinna t?mbab meid rohkem kui Berliini; tahame ilusaid naiste jalgu (muidugi ka nai-si!) n?ha ja Saksamaal on neist Rasmus-Kangro-Poolicus’e andmetel 139 Jutt on ajakirjast, mille nimeks sai Murrang; selle 1. number ilmus 14. m?rtsil 1921 (vt Postimees 14. III 1921, nr 58). 140 Kirjastuslepingute s?lmimine Varraku kirjastusega luuletuskogude „Kolmnurk“ ja „Uuests?nd“ kohta (vt J. Barbarus B. Lindele 15. II – 6. V 1921. – EKM EKLA, f 209, m 1: 8). 141 Barbarus pidi s?itma Tallinna 8.–10. m?rtsi paiku ja kohtuma seal ka Adsoniga Lin-deni kohvikus (vt J. Barbarus A. Adsonile 6. III 1921. – EKM EKLA, f 180, m 11; vrd ka kiri 40). 142 Semper saatis 1921. aastal Berliinist kaast??d (enamasti varjunime Naata Nael all) ajalehtedele Vaba Maa ja Tallinna Teataja ning s?gisperioodil ka P?evalehele. 143 Emilie Varese ehk Siutsi teine h??dnimi. 144 Rasmus Kangro-Pool ?ppis sellal Heidelbergi ?likoolis kunstiajalugu. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/koostanud-paul-rummo/euroopa-e-65061010/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.