Mina, robot

Mina, robot Isaac Asimov T?lkinud Ain Raitviir ja Martin Kirotar. Orpheuse Raamatukogu Esmakordselt ilmub eesti keeles tervikuna Asimovi kuulsaim jutukogu, tema ?lemaailmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis j?udis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse v??rkeeltesse. See on vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest r??kiv legendaarne teos, millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru t?lkes ilmunud ilma vahetekstideta kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Esmakordselt ilmuvad eesti keeles kaks lugu („K??likut p??des“ ja „V?lditav konflikt“) ja jutukogu raamlugu, milleks on robops?hholoog Susan Calvini vestlus ajalehereporteriga, kogumiku lood on esitatud ta v?idete illustreerimiseks. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest v?he ?hist, ?le on v?etud k?ige ?ldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni on saadud m?nest l?hipalast. Isaac Asimov Mina, robot Orpheuse Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub l?hiromaanide ja jutukogude t?lkimisele ning v?ljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on p?nevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest k?mnenditest, millel suuresti rajaneb t?nap?evane fantastika. Kuid me anname v?lja ka l?hiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele j?rgnenud 20. sajandi teise poole k?mnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja v?rske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka ?uduskirjandusel. Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate j?rgi inimkonnale kirjakunsti ?petanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka v?imele k?lastada armastuse nimel lisaks meile h?sti tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse j??vaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis n?htust lugusid ja laule esitada. Pisut m?stilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas ?liinimlike v?imetega kangelasena sobib Orpheuse nimi m?rgistama ideaalselt ?ht v??rtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja. Raamatukogu Orpheuse Raamatukogu: 1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse m?gedes» 2/2011 – Charles Stross «Palimpsest» 3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» 4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i l?vi» 1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» 2/2012 – George R. R. Martin «??lendajad» 3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud» 4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik» 5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi m??r» 1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest» 2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja s?gavusest» 3/2013 – Charles Stross «K?lmem s?da» 1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu n?lvakul» 2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «V?ikemees» 3/2014 – Henry S. Whitehead «L??ne-India valgus» 4/2014 – E. F. Benson «?udusesarv» 1/2015 – Ray Bradbury «P?rmust t?usnud» 2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmasp?ev algab laup?eval» 3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway v?ltsing» 4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung» 5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud» 1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» 2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5» 3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond» 4/2016 – Isaac Asimov «?heksa homset» 1/2017 – John Wyndham «Kr??salised» 2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid» 3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid» 4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud» 5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata» 6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik» 1/2018 – Kir Bul?t?ov «Kosmoselaevastiku agent» 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek» 3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal» 4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmaj?etud» 5/2018 – John Wyndham «Kraken ?rkab» 1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack» 2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa» 3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar» 4/2019 – Stephen King «?ine vahetus» 5/2019 – Lev Ver?inin «Vildaka homse kroonikad» 1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing» 2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni v?? 1» 3/2020 – George R. R. Martin «Valguse h??bumine» 4/2020 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Muinasjutt Troikast» 5/2020 – George R. R. Martin «Haviland Tufi reisid» 6/2020 – Jack McDevitt «S?jaline talent» 7/2020 – Marek Tihhonov «Maailmal?pu p?evik» 1/2021 – Ray Bradbury «Halloweenipuu» 2/2021 – Clifford D. Simak «M?ngud ajas» 3/2021 – Isaac Asimov «Mina, robot» Orpheuse Raamatukogu 3/2021 Isaac Asimov Mina, robot Originaal: I, Robot 1950 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9916-648-01-8 (tr?kis) ISBN 978-9916-648-02-5 (epub) Copyright © 1950, 1977 by the Estate of Isaac Asimov T?lkinud: Martin Kirotar © 2021 Ain Raitviir © 1965, 1976 J?rels?na autor Raul Sulbi © 2021 Kaanepildi autor Meelis Kro?etskin © 2021 Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2021 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas John W. Campbell juuniorile, kes oli robotite ristiisaks SISSEJUHATUS Ma silmitsesin oma m?rkmeid ja need ei meeldinud mulle. Mul oli selja taga kolm p?eva ?hendriikide Robotites, aga sama h?sti oleksin v?inud need kodus Magnetismi Ents?klopeedia ees veeta. Nad ?tlesid, et Susan Calvin s?ndis 1982. aastal ja oli seega seitsmek?mne viie aastane. Seda teadsid k?ik. Ka firma ?hendriikide Robotid ja Mehaanilised Inimesed oli sobival kombel seitsmek?mne viiene, kuna just dr Calvini s?nniaastal asutas Lawrence Robertson ettev?tte, millest sai l?puks inimkonna ajaloo veidraim t??stushiiglane. Noh, ka seda teadsid ju k?ik. Kahek?mneaastaselt osales Susan Calvin just sellel ps?hhomatemaatika seminaril, kus ?hendriikide Robotite dr Alfred Lanning esitles esimest liikuvat h??lega robotit. See oli suur, kohmakas ja inetu robot, mis l?hnas masina?li j?rele ja oli m?eldud Merkuurile kavandatud kaevandustesse. Aga see oskas r??kida, pealegi m?istlikku juttu. Susan ei ?elnud seminaril midagi ega osalenud j?rgnevas pingelises diskussioonis. Ta oli j?ine t?druk, keskp?rase ja kahvatu v?limusega. Ta kaitses end ebameeldiva maailma eest maskisarnase ilme ja ?levoolava intellektiga. Kuid j?lgides ja kuulates tundis ta endas s?ttivat k?lma entusiasmi. 2003. aastal l?petas ta bakalaureusekraadiga Columbia ?likooli ja alustas teadust??d k?berneetika vallas. Robertson ja tema positroonilised ajuskeemid p??rasid pea peale kogu kahek?mnenda sajandi keskpaiga «arvutusmasinate» t??. Kilomeetrite pikkused releed ja fotoelemendid andsid teed umbes inimaju suurusele k?snjale plantiiniriidiumist kerale. Susan ?ppis tegema positroonilise aju v?imalike muutujate arvutamiseks vajalikke tehteid ja kavandama paberil selliseid «ajusid», mille reaktsioone kindlatele stiimulitele v?is t?pselt ette ennustada. 2008. aastal sai ta doktorikraadi ja l?ks ?hendriikide Robotitesse t??le robops?hholoogina. Temast sai uue teadusharu esimene silmapaistev esindaja. Lawrence Robertson oli siis veel korporatsiooni direktor ja Alfred Lanningust oli saanud teadusosakonna juht. Ta j?lgis viisk?mmend aastat, kuidas inimkonna areng muutus ja suurte h?petega edasi liikus. N??d oli ta pensionile j??mas – nii palju kui v?imalik. V?hemalt lubas ta oma kabineti uksele kellegi teise nime kirjutada. See oli enam-v?hem k?ik, mida ma teadsin. Mul olid pikad nimekirjad tema avaldatud t??dest ja tema nimel v?lja v?etud patentidest ning tema ametik?rgenduste kronoloogilised detailid. ?hes?naga, kogu tema detailne ametialane elulugu. Aga see polnud see, mida ma tahtsin. Vajasin midagi enamat, et kirjutada Planeetidevahelisele Meediale suuri artikleid. Midagi palju enamat. Nii ma talle ka ?tlesin. «Dr Calvin,» laususin ma v?imalikult ilus?naliselt, «avalikkuse silmis olete teie ja ?hendriikide Robotid ?ks ja seesama. Teie pensionile j??mine on ?he ajastu l?pp ja…» «Tahate inimlikku s?mpaatiat?» Ta ei naeratanud mulle. Ta ei naerata vist kunagi. Aga ta pilk oli terav, ehkki mitte vihane. Tundsin, kuidas see tungis minust l?bi, kuklast v?lja, ning m?istsin, et olin tema jaoks ebaharilikult l?bin?htav, nagu ?ldse k?ik inimesed. Aga ma vastasin: «Just nii.» «Inimlik s?mpaatia robotitele? Vastuolu.» «Ei, doktor. Teile.» «Noh, ka mind on robotiks kutsutud. Nad kindlasti ?tlesid teile, et ma pole inimene.» ?tlesid t?esti, aga polnud m?tet seda kinnitada. Ta t?usis oma toolilt. Ta polnud pikk ja n?gi habras v?lja. J?rgnesin talle akna alla ja me vaatasime v?lja. ?hendriikide Robotite peakorter ja tehased moodustasid v?ikese linna, ?htlaste hoolsalt planeeritud vahedega. See laius meie ees nagu aerofotol. «Kui ma siia tulin,» r??kis ta, «oli mul v?ike ruum ?hes majas, kusagil seal, kus seisab n??d tulet?rjehoone.» Ta n?itas n?puga. «See lammutati enne teie s?ndi. Jagasin tuba veel kolme kolleegiga. Mul oli pool kirjutuslauda. Ehitasime k?ik robotid samas hoones. Meie tootlus oli kolm t?kki n?dalas. Ja vaadake meid n??d.» «Viisk?mmend aastat,» n?mmutasin kulunult, «on pikk aeg.» «Ei ole, kui neile tagasi vaadata,» t?hendas tema. «Paneb imestama, kuidas need nii kiiresti m??dusid.» Ta l?ks tagasi laua taha ja v?ttis istet. Tal polnud vaja kurba n?gu teha, et kuidagi kurblik v?lja n?ha. «Kui vana te olete?» tahtis ta teada. «Kolmk?mmend kaks,» vastasin. «Siis ei m?leta te maailma ilma robotiteta. Kunagi oli inimkond universumis ?ksi, ainsagi s?brata. N??d on tal keegi abiks, keegi tugevam, ustavam, kasulikum ja j??gitult p?hendunud. Inimkond pole enam ?ksi. Olete te sellest kunagi nii m?elnud?» «Kardan, et mitte. Kas tohib teid tsiteerida?» «Tohib. Teie jaoks on robot lihtsalt robot. Hammasrattad ja metall, elekter ja positronid. M?istus ja raud! Inimese loodud! Ja kui tarvis, inimese poolt h?vitatud! Aga te pole nendega koos t??tanud, te ei tunne neid. Nad on meist puhtamat ja paremat t?ugu.» ?ritasin teda ettevaatlikult suunata: «Tahaksime kuulda, mida teil ?elda on, mida te robotitest arvate. Planeetidevaheline Meedia j?uab k?ikjale ?le kogu p?ikeses?steemi. Potentsiaalseid lugejaid on kolm miljardit, dr Calvin. Teie teadmised robotite kohta peavad nendeni j?udma.» Teda polnud vaja utsitada. Ta ei kuulanud mind, aga liikus ?iges suunas. «V?ib-olla teadsid nad seda juba algusest peale. Tollal m??sime roboteid Maal kasutamiseks – juba isegi enne minu aega. Siis ei osanud robotid muidugi r??kida. Hiljem muutusid nad inimlikumaks ja me kohtasime vastuseisu. Ameti?hingud loomulikult tahtsid, et robotid ei konkureeriks inimestega t?? p?rast, ja paljudel religioossetel liikumistel oli ebausklikke vastuv?iteid. See k?ik oli naeruv??rne ja t?iesti kasutu. Aga see juhtus ikkagi.» Salvestasin k?ik s?na-s?nalt taskudiktofoni, katsudes s?rmenukkide liikumist varjata. Kui pisut harjutada, v?ib vidinat taskust v?tmata k?ik t?pselt ?les t?hendada. «V?tame n?iteks Robbie,» j?tkas ta. «Ma ei tundnud teda. Ta lammutati aasta enne seda, kui firmaga liitusin. Ta oli lootusetult ajast ja arust. Aga ma n?gin muuseumis v?ikest t?drukut…» Ta peatus, aga ma ei ?elnud midagi. Lasin ta silmadel niiskeks t?mbuda ja m?tetel minevikku triivida. Tal tuli minna kaugele tagasi. «Ma kuulsin sellest hiljem, ja kui meid kutsuti p?haduseteotajateks ja deemoniloojateks, m?tlesin alati talle. Robbie oli h??leta robot. Ta polnud v?imeline r??kima. Ta valmistati ja m??di 1996. aastal. See oli spetsialiseerumise-eelne ajastu, ta oli m?eldud lapsehoidjaks.» «Milleks?» «Lapsehoidjaks.» Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/isaac-asimov/mina-robot/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.