Surmahaigus

Surmahaigus Nina Lykke Elin on t??tanud perearstina kaks aastak?mmet. Pea sama kaua on ta olnud abielus Akseliga. Kuid enne Akselit oli Bj?rn, kes ilmub ootamatult v?lja Facebookis ja p??rab kogu elu pea peale. Elin kolib elama oma arstikabinetti, kus kogu p?eva marsivad sisse-v?lja tema patsiendid. Ja kodumaja terrassil istub vihane Aksel, kui ta just ei ole nende lahutatud naabrinaise Groga voodisse l?inud.
„Surmahaigus“ on romaan eneseunustamise needusest ja eituse ?nnistusest. Selle raamatuga nihutab Nina Lykke meditsiiniteemalise romaani piire. Tema teos on sotsiaalse satiiri ere n?ide, keskeakriisi ja purunenud abielu meeleolukas „kliiniline ja satiiriline“ anal??s, mille teeb s?rav arstikitlis peategelane Elin. Nina Lykkel on t?nap?evase Jane Austenina imeline v?ime t??pilisest universaalsest rumalusest l?bi n?ha ja selle ?le ironiseerida. Kirjeldades valge keskklassi elu talumatut kergust, n?itab autor meile selle aja rumalust, milles me elame, minetamata sealjuures empaatiav?imet. Kui hea kirjanduse eesm?rk on panna lugejat oma ellusuhtumist muutma, siis on Lykke oma „Surmahaigusega“ selle saavutanud.
Nina Lykke (s 1965) deb?teeris 2010. aastal kriitikute tunnustuse v?itnud novellikoguga. Tema romaan „Oppl?sningstendenser“ (2013) p?lvis samuti kiitvaid arvustusi. 2016. aastal ilmunud „Nei og atter nei“ sai Lykke l?bimurderomaaniks. „Full spredning – en legeroman“ („Surmahaigus“) on Nina Lykke neljas raamat ja selle eest p?lvis ta 2019. aastal Norra kirjanduse Brage auhinna Originaal: Nina Lykke Full spredning En legeroman Forlaget Oktober 2019 Toimetanud Piibe Kohava Kujundanud Ande Kaalep Tagakaane foto: Agnete Brun Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Copyright © Nina Lykke First published by Forlaget Oktober, 2019 Published in arrangement with Oslo Literary Agency The Estonian language publication of the book was negotiated through Banke, Gourmen & Smirnova Literary Agency Autori?igus t?lkele: Sigrid Tooming ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-097-2 (k?ites) ISBN 978-9916-12-098-9 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Ellale ja Albale Viisaka argielu varjus peitub pisike ulakas vaim, mida katsume mitte n?ha, v?gi, mis ?ratab liha ning h?vitab j?rjekindlalt ja sootuks igasuguse siivsuse, ka k?ige siivsamatel. Domenico Starnone 1 Keegi ei tunne elanikkonna allhoovusi paremini kui perearst. Olen teinud l?bi k?ik: gluteenivaba, laktoosivaba, suhkruvaba, k?ik need pealkirjad ajalehtedes ja v?rguv?ljaannetes, mis sunnivad terveid inimesi uskuma, et kui nad enam leiba v?i juustu ei s??, l?heb k?ik paika. Keskealised ei saa aru, miks nad on alailma v?sinud. Eks sellep?rast, et te hakkate vanaks saama, ?tlen neile, aga nad ei arva, et vananemine k?iks nende kohta, nagu nad ei arva, et jutt surmast k?iks nende kohta. Nad arvavad, et nende osas kehtib erand. Nad peavad endastm?istetavaks, et keha toimib t?rgeteta, ja p?eval, kui see enam nii ei ole, on nad ?llatunud. P?eval, kui k?ht enam l?bi ei k?i, uni ei taha tulla v?i lihased ei kuula s?na. Nelik?mmend seitse ei ole ometi vana, ?tleb neljak?mne seitsme aastane patsient. On k?ll, ?tlen ma, nelik?mmend seitse on k?llalt vana, et mitte j?tkata vanaviisi. Aga sellega ei taha nad n?ustuda. Nad tahavad j?tkata nagu seni ja osta netist mingit mahla v?i rohelist pulbrit v?i tahavad, et neil diagnoositaks eriline allergia v?i toidutalumatus, et saaks k?igest hoolimata j?tkata nagu seni, kui nad ainult joovad seda mahla v?i s??vad seda pulbrit v?i loobuvad m?nest olulisest toiduainest v?i hoiduvad karusloomadest. Nad ei taha mu juttu kuulda, kui ?tlen, et nad v?taksid hoogu maha, oleksid eluga rahul, s??ksid mitmekesist toitu ja end liigutaksid, just selles j?rjekorras. Ma olen t?dinud seda r??kimast ja nad on t?dinud seda kuulmast, aga see on t?de, ja t?de on igav. On reede hommik, kell saab viie p?rast kaheksa. Viie minuti p?rast l?heb lahti. Saatke vaenlane sisse, nagu ?ks kolleeg alati ?tleb. Ja ka n??d, p?rast nii paljusid aastaid, istun ma perearstikeskuse kolmandal korrusel vanas majas Solli plassil kirjutuslaua taga ega m?ista ?kitselt, miks ootavad inimesed ukse taga p??su minu juurde. Nad on end t??lt vabaks v?tnud, et siia tulla, aga miks? Peas valitseb vaikus ja t?hjus. Kirjutuslaual on m?ned paberid, sealsamas arvutiekraan, selle k?rval lebab stetoskoop, eemal seisab mingi suur ratastega masin, aga mis see k?ik kokku t?hendab, k?ik need asjad, ja mis peab siin kabinetis toimuma, mida minust tahetakse? Miks ma siin olen? Minu selja taga vasakul pool akent on ajakirjade ja raamatutega riiul, seinal minu vastas anatoomilised kaardid – see n?eb v?lja nagu arstikabinet, aga kus on arst, siin pole peale minu kedagi. Kus on t?iskasvanud, kuidas ma siia sattusin? See on kindlasti arusaamatus. ?kki v?iksin ?ra minna? Teha n?o, nagu l?heksin kempsu, hiilida ukse taga istujatest m??da ja t?mmata uttu. Aga siis krutib maailm end fookusse tagasi, astun l?bi kabineti, avan ukse ja kutsun sisse p?eva esimese patsiendi, loomulikult, olengi j?lle oma elemendis ja seisan j?rgmisel hetkel, kinnas k?es, ja v?ian s?rmed libestiga kokku, l?bivaatuslaual k?litab mees, p?ksid rebadel ja valge tagumik uurakil, ja kui ma tema tuharad lahutan, n?en ja haistan, et ta pole end korralikult p?hkinud, pole end ?ldse p?rast viimast kempsusk?iku p?hkinud, kuigi teadis, et l?heb hemorroidide ja p?rakus?geluse t?ttu arstile, ja mul pole mingit probleemi j??da professionaalseks, anda hinnang hemorroididele, viia seej?rel rahulikult s?rm p?rakusse ning kompida ka p?rasoolt ja eesn??ret, kui ma seal sees juba tegutsen, t?mmata seej?rel s?rm v?lja, visata kindad ?ra, astuda kraanikausi juurde ja v?tta ette p?hjalik, suisa kirurgiline k?tepesu, ning vajutada l?petuseks kolm korda antibakteriaalse vahendi dosaatorit. „Ma loodan, et teil pole midagi selle vastu, kui ma akna avan,“ ?tlen ma. „Natuke on vaja ?hutada.“ Vahepeal on ta riidesse pannud. Nii nagu ta seal n??d istub, sarnaneb ta ?ksk?ik missuguse ?hiskonnaliikmega, ja sinkjaspunased k?hmud, mis ta pesemata p?rakuava ?mbritsevad, on j?lle mustade viigip?kste alla peidetud. „Andke andeks. Aga ma ei julge ennast praegu korralikult p?hkida, kardan nii v?ga, et nad pakatavad.“ „Pole hullu.“ On, tuleb Torelt. Tore on elusuurune luukere, mis seisab kraanikausi ja ukse vahel nurgas. Ta on plastist ja mu ainus tunnistaja k?igele, mis kabinetis toimub. Kui ma ta ostsin, panin talle naljap?rast p?he musta kaabu, see oli tookord, kui mind veel huvitasid taolised asjad, huumori roll arsti-patsiendi vahekorras, naeru t?htsus tervenemisel. Nii me tookord m?ssasime, tahtsime muuta maailma ja Norra tervishoius?steemi, n?ha patsienti tervikuna, ja k?ik see muu jura. Uskusime samuti, et meie oleme erandlikud, oleme erilised, ja see perearstikeskus kukub v?lja t?iesti enneolematu ja on l?ppude l?puks see, mis meid k?iki tagant t?ukab ja sunnib hommikul ?les t?usma: vankumatu usk, et oleme erilised, oleme erandlikud. Sellest on k?ll hullu. V?gagi, j?tkab Tore, ta oleks v?inud kempsupaberi niiskeks teha ja end ettevaatlikult ?le t?mmata. V?imalusi on palju. Ta oleks v?inud siitsamast 7-Elevenist niiskeid puhastuslappe osta ja end enne siiatulekut p?hkida. Aga midagi s??rast ta ei teinud. Ja kui ta on v?imeline torkama v??rale inimesele n?kku v?rske v?ljaheitega m??rdunud praovahe, siis milleks ta veel on v?imeline? Mida ta veel varjab, mida see mees veel peidab? Samal ajal kui ma kuulen end r??kimas liikumisest, vedelikutarbimisest ja kiudainetest, p??an t?rjuda k?rvale Tore ?gedat h??lt ja v?nget lehka, mis vaid m?ne minuti eest kabineti t?itis ja ikka veel ruumis heljub. ?likooliajal v?tsin ma lisaks valveid hooldekodus. Seal ?ppisin selekteerima, nii et juba paar n?dalat hiljem suutsin p?rast kehade, seinte ja ratastoolide sitast puhtaks rookimist minna alla s??klasse kotletiv?ileiba s??ma. Tekitasin veekindlad vaheseinad ?he ja teise vahele, olnu ja oleva vahele, ning eelk?ige: enda ja patsientide vahele. N??d ei talu ma aga enam k?ige v?hematki. Samas tempos k?ige muuga, mis aastatega kulub ja kuhtub, on ka v?ime asju lahus hoida otsekui kiratsema l??nud ja n??d pean selleks, mis vaid m?ne aasta eest tuli iseendast, k?vasti vaeva n?gema. V?tan k?ik teemad l?bi aredate piltide saatel, mis v?rkkestal oma elu elavad. R??gin salvist ja p?rakuk??naldest, toksin arvutisse retsepti, aga pildid muudkui tulevad ja l?hevad hullemaks, l?hevad kirjeldamatuks, mu oma teravad hambad kaksavad katki hemorroidid, nii et veri ja pask purskab. Kust see tuleb? Varem ma selline ei olnud. Olen teinud kaasa hoopis hullemat, l?iganud lahti m?dapaiseid ja l?rtsatanud t?is mitte ainult ?mberseisjad, vaid mitmel puhul ka lae ja seinad. Olen sidunud haavu. Olen n?inud k?ikv?imalikke kehavedelikke ja tundnud k?iki l?hnu, mida inimene suudab eritada, mingi v?ike sitt mind juba ei murra. Aga vaheseinad pole enam tihedad ja k?ik aina noidleb ja ootab, et suure pauguga v?lja murda. Kui ma end kokku ei v?ta, puhkeb skandaal, mis omakorda toob kaasa selle, et mul ei lubata siin enam olla, ja mis minust siis saab, sest see kabinet ja need arstiriided on viimane, mis mulle on j??nud. Sa v?id v?tta asja v?ga rahulikult, t?hendab Tore. Eriti kuna skandaal ongi juba puhkenud. Aga mitte siin, vastan ma. Siin ei ole veel midagi juhtunud. Hemorroidimees lahkub. T?iendan haiguslugu, avan ukse ja lausun j?rgmise patsiendi nime. Aga ainus, kes ukse taga istub, on prillide ja hobusesabaga mees, ja too raputab pead. Vaatan ?hele ja teisele poole koridori, l?hen isegi suurde ooteruumi ja lausun ka seal seda nime, aga keegi ei t?sta mobiililt pilku. Kui ma hakkan kabinetti tagasi minema, vaatab Hobusesaba mulle tungivalt otsa, tema pilk ?tleb: kas ma ei v?iks n??d sisse tulla, kuna eelmist patsienti ei ilmunud? Ei, ei v?iks, vastab mu vaikiv hoiak. Ma kavatsen n??d puhata, sest olen selle ?ra teeninud. Varem oleksin ta sisse kutsunud. Et saaks asjad ?ra tehtud, k?igega ?hele poole ja ?levaate, et saaks l?kata platsi puhtaks. Aga ?ige pea avastasin, et sellest, kui kiiresti ma t??tan v?i kui paljudest patsientidest ma platsi puhtaks saan, pole kasu. Neid tuli pideva vooluna juurde nagu lahtisest kraanist. Ja sealt tuli neid alati veel ja veel. See ei l?ppenud iial. Istun kirjutuslaua taha ja vahin enda ette. K?ik l?heb h?sti, j?uan m?elda, t?htis on j??da rahulikuks neil p?gusatel vabadel viivudel p?eva jooksul, t?htis on ... Aga siis heliseb telefon ja n??d meenub mulle, et see helises ka siis, kui ma olin n?ppupidi Hemorroidimehes. Ekraan n?itab tervet rida lugemata s?numeid. Mitu neist on Bj?rnilt. Kuidas sul l?heb, miks sa ei vasta? Ma ei vasta ka sellele, nagu ma ei vastanud tema eilsetele. Ega ?istele, nagu selgub, sest kui ma pisut rakendusi s?rmitsen, siis n?en, et ta on saatnud s?numeid erineval ajal, nii s?da?? paiku kui ka kell kolm ja neli varahommikul. See on uus taktika: mitte vastata, mitte k?nesid vastu v?tta. Olen seda suutnud eelmisest ?htust saadik, kui olin nagu harilikult p?ialdega mobiili kohal hakkamas. Aga s?nad ei tahtnud tulla. Mida kirjutada, kes seal teisel pool vastust oodates istub ja mis m?te k?igel on? Las m?ssavad, m?tlen ma ja panen telefoni riiulisse. Seda teevad nad ju niikuinii. Iga tunniga, mis mul vastamata m??dus, tundsin end rahulikumalt, ja n??d ajab mind n?rvi, et olen pidanud elama selles maailmas ?le poolesaja aasta, enne kui m?istsin, et k?igest parem ja t?husam on loobuda ?ksk?ik mida ?tlemast v?i tegemast. Aga sa ei v?i ometi k?igest taanduda, ?tleb Tore, kes tahab, et ma edasi v?itleksin, nii Akseliga, kes istub kodus Grendas, kui ka Bj?rniga, kes on kutsutud tagasi oma abiellu Fredrikstadis, ja Groga, kes on mitu korda Akseliga r??kinud, mida ta siin-seal oma s?numites on maininud ja millele ma niisiis olen lakanud vastamast. Tal ei ole vist hea olla, kirjutas Gro mulle eile, t?pselt nagu ta ikka oma endise abikaasa kohta ?tles. Ja seej?rel: Tal on t?esti vaja kellegagi r??kida. See naiselik enese?igustus, mis on mitu miljonit aastat vana ja mida k?lbab kasutada ?ksk?ik mille kattevarjuks: ta vajab mind. N?en teda vaimusilmas, oma endist naabrit ja joomakaaslast ?ksi tolle lahmakas eramus, ja Akselit, kes istub ?ksi ridaelamukorteris, ja alles n??d meenub mulle, kuidas Gro iga kord, kui Aksel astus k??ki, kus me enamasti istusime, ennast sirgu ajas. Ma ei usu, et Gro seda ise m?rkas, sest kui ta oleks m?rganud, siis oleks ta seda paremini varjanud. Mis sa oled m?elnud sellega ette v?tta, k?sib Tore. Millega? Et Gro lesib v?ib-olla praegu Akseli k?rval voodis, millest sina oled poole maksnud ja mida aidanud ?les tassida. Ma ei tea. Mul pole konkureerimiseks annet. Kui saabuks n?ljah?da, oleksin ?ks esimesi, kes sussid p?sti viskab. Sa pead midagi ette v?tma, enne kui on hilja. Mis seal ikka teha? Mingu k?ik omasoodu. Kui ma midagi ette v?tan, l?heb asi ainult hullemaks. Siis tekitan h??rdumise, mis nende suhte t?eliselt l?kkele l??b. Oota aga. M?lemad istuvad praegu oma majas, m?lemad abikaasa h?ljatud. Poleks midagi sobivamat. Laud on kaetud. Niisama ?gedalt, nagu maailm m?istab hukka valgustkartvad armulood, mis astuvad ?le ametlikest dokumentidest, lepingutest ja kinnisvarast, niisama s?damest aplodeeriks maailm ja annaks neile loa selleks, mis on saatusest m??ratud. Ja mis siis? Aga Bj?rn, torgib Tore edasi, rahulolematu, et ma ei reageeri. Mis saab Bj?rniga? Bj?rn on Fredrikstadis, tagasi Linda, oma k?skijanna juures. Mis n?itab, et k?igest suurem on s?ltuvus. K?igest suurem on vajadus alla heita, vajadus ahelate j?rele. P?rast Ameerika kodus?da ei tahtnud paljud orjad istandustest lahkuda, see pole kuigi imelik. Imelik on hoopis see, et nii paljud siirdusid uude, tundmatusse ja vahest nende teada halvemassegi. Mitu s?numit on Akselilt. Ma ei suuda n?ha su riideid kapis, kirjutab ta. Ka Aksel on varakult ?leval ja on leevendav n?ha, kuidas ta end s?numist s?numisse ?les k?tab. Ma ei suuda neid siin hoida, viisin nad pr?gikottidega garaa?i. V?id neile j?rele tulla, millal tahad, aga majja ?ra tule. Maja on ju n??d tema oma, meenub mulle, ja see m?te ei kiirenda mul isegi pulssi. K?ik aastad, mis ma olen selle Grenda majaga m?ssanud, seda koristanud ja remontinud, p??ningu ja keldri v?lja ehitanud, ning n??d istun ma siin ja olen selle lihtsalt ?ra andnud. T?si k?ll, klausliga, et see l?heb t?ies mahus t?drukutele ja t?drukutelt k?simata ei tohi Aksel seda tagatisena kasutades ?htki krooni laenu v?tta, aga ikkagi. Kui oled piisavalt kaua vait ja passiivne, hakkavad asjad juhtuma iseenesest, ja varsti tuleb uus s?num Akselilt, kuigi ta on n??d t?en?oliselt juba t??l, ning n??d ilmub n?htavale ?hvardus, poeb nagu uss oma urust v?lja ja h??ritab pead valguse poole: Ida helistas eile ja k?sis, millal me suvel Hvalerile l?heme. T?lkes t?hendab see: varsti peame r??kima t?drukutega, ?tlema neile, mis juhtus. Kui sina otsa lahti ei tee, siis teen seda mina. Ja siis saan mina r??kida oma versiooni esimesena. Ma ei vasta endiselt. R??gi oma versiooni pealegi esimesena, Aksel. Lurjus olen niikuinii mina. Tore: Aga varem v?i hiljem pead sa vastama, r??kima, tegutsema. Ja kui tuleb sinu kord r??kida, mis juhtus – mis on siis sinu versioon? ?hes?naga su l?plik versioon? Tore k?gistab oma iseloomulikku naeru ja j?tkab abivalmilt: Et sa soetasid armukese, sest Aksel ei n?inud sind? Et sa murdsid truudust, sest Aksel oli liiga h?ivatud murdmaasuusatamisega, kas nii? V?i alustasid sa suhet Bj?rniga sellep?rast, et n?gid tema pilgus enda peegeldust kahek?mne kahe aastasena? Sest sul on surmahirm, sest meil on ainult see ?ks ja ainus elu ja me peame seda ... J?? vait! V?i sai sul lihtsalt k?rini. Sitaks k?rini on v?ga levinud suhtumine, aga me nimetame seda kuidagi keerukamalt, et sellega saaks elada. Kas mul j?i midagi vahele? Ma ei vasta ja Tore j?tkab. Sina ja Aksel elasite kenasti, eks? M?letad seda suve?htut, kui lapsed m?ngisid aias v?i jooksid ringi Grendas ning teie seisite k??gis ja koristasite p?rast ?htus??ki lauda, ilm oli kuum, sul oli seljas l?hike kleit, ja siis v?tsid sa alusp?ksid jalast ja h?ppasid t??pinnale. Tookord oli vaatepilt sinu pruunidest reitest Akselile enam kui piisav ja peagi oli ta sinu sees. Seisite k??gis, naabrid ja lapsed v?ljas, iga?ks oleks v?inud sisse astuda – nii te elasite, ja kui keegi oleks teid teolt tabanud, oleks see teinud teid veelgi veetlevamaks, kui te juba olite, veetlev abielupaar, kes seksib k??gis p?stijalu, kui lapsed m?ngivad aias. J?tsite mustad n?ud sinnapaika, l?ksite magamistuppa ja tegite seda veel ?ks kord. Vaata ennast, kuidas sa oma eelmises elus olesklesid ja k?ike endastm?istetavaks pidasid. Kas sa polnud rahul? Olin k?ll. Ja ma ei pidanud midagi endastm?istetavaks, vastupidi. Ja ometi olen ma liikunud taipamatusest, kuidas ma siia sattusin, taipamatuseni, kuidas ma suutsin Grendas nii kaua vastu pidada. K?ik, mille juhtumist ma kunagi kartsin, on juhtunud, ning ometi tundub paslikum ja ?igem elada siin, v?tta igal ?htul lahti IKEA tool ja teha sinna ase – ?igem kui miski muu, mida ma kunagi olen teinud. Nagu oleksin ma kogu aeg olnud teel siia. 2 Uue ajaarvamise esimesel ??l lebasin unetult l?bivaatuslaual ja kuulsin, kuidas Solli plassil tulid ja l?ksid trammid. Viimane tramm kolises m??da poole kahe paiku. J?rgmisel p?eval p?rast t??aega l?ksin bussiga IKEA-sse ja ostsin tugitooli, mis k?ib voodiks lahti. IKEA-st ostsin ka suure pr?gikasti, kus ma peidan lina, tekki ja patja. Kolmandal ?htul igatsesin meeletult kellegagi r??kida, ?ksk?ik kellega, ?ksk?ik millest. P??dsin saada kontakti koristajaga, kui ta kabinetti ilmus. K?sisin tema elu kohta, kas tal lapsi on. J?in p?stijalu kohvi ja vaatasin, kuidas ta t??tab, samal ajal kui ta vastas mu k?simustele. Yes. Her name is Maria. She is five years old. She is living with her grandparents in Poland. Of course I miss her. ?ra piina teda, ?tles Tore, see oli esimene kord, kus ma kuulsin teda r??kimas. Ma ei teinud tookord teist n?gugi, oli juhtunud nii palju muud. Mulle tundus t?iesti loomulik r??kida nurgas seisva vana plastluukerega ja ma vastasin, t?si k?ll, s?natult, m?ttes, aga nagu oleks ta elus inimene: Aga nende poolakate elu ?ratab minus uudishimu. Nad on enamasti haritud inimesed, kuidas see v?imalik on, et Norras on nad alamkiht, koristajad ja kolijad, maalrid ja p?randalihvijad. V?he sellest, et ta peab su kabinetti koristama, sa pressid temalt ka infot v?lja. Aga ta ju vastab. Ta ei julge teisiti. Ta on koristaja. Ma ei m?tle sellega midagi paha, kui ma temaga r??gin, ja olen enda l?bin?gemisest t?dinud. Kui seda k?llalt kaua teha, ei j?? varsti midagi alles. K?ige taga on midagi muud ja selle taga omakorda midagi muud, see ei l?pe eales. Olen elanud siin varsti kolm n?dalat. Magamistool on k?va ja valus ning ma ?rkan ??siti iga tunni j?rel ?les. Aga ma ei luba endal t?usta enne, kui saabub viiega seotud kellaaeg, sest neli on ?? ja viis on hommik, ja kui kell n?itab neli l?bi k?mme minutit, siis pean ootama, kuni saab veerand viis. Alles siis tohin arstivormi selga panna ja koridori tualetti hiilida. Olen juhtunud sel kellaajal kolleege kohtama ja teinud n?o, nagu oleksin ka varakult t??le tulnud, ainult veelgi varem kui nemad. Ei mingit selgitust, ei mingit vabandust. Never complain, never explain. Ainult vaheta teisega traagiline pilk: selliseks on elu muutunud, perearstid peavad t??tama ??p?ev l?bi! „Sa annad teistele halba eeskuju,“ ?tles keegi siin ?hel p?eval. „Sa oled alati t??l. Kas sa oled siia elama kolinud?“ „Jah,“ ?tlesin ma. „Ma m?tlesin, et vahet pole. Peaksime k?ik alla andma ja siia kolima, mida varem, seda parem.“ Me naersime. Hehee. Kui sul on midagi varjata, siis tasub p?sida v?imalikult t?e piirides. R??kida t?tt ja vaadata, mis saab. Aga mitte midagi ei saanud. Kolleeg ainult noogutas ja sammus edasi. On ka juhtunud, et olen pigem pissinud kabinetis kraanikaussi. Seej?rel tekk, lina ja padi silma alt ?ra panna, voodi kokku l?kata, nii et nurgas seisaks ainult harilik tugitool. Juua vett, pesta hambaid, teha aken lahti, sest l?hn annab ?ra, kui ruumis on magatud, ja hiilida s??klasse kohvi v?tma. Mitte kasutada kohviaparaati, v?hemalt mitte t??p?eviti, vaid veekeetjat, et teha lahustuvat kohvi, musta. Varem j?in ma kohvi piimaga, aga olen otsustanud, et piim, nagu ka pehme voodi, on luksus, mida ma pole enam ?ra teeninud. Lisaks ?ks asi v?hem meeles pidada. S??klas suureneb risk kedagi kohata, kuna meil on korrus madalamal asuva perearstikeskusega ?hine s??kla. ?hel hommikul seisis leti ees ps?hhiaater, s??mish?irete spetsialist. „Kui hea sa v?lja n?ed,“ ?tles ta. „Kas sa oled alla v?tnud?“ „V?ib-olla k?ll.“ „Mis su saladus on?“ „Iga kord p?rast s??mist s?rm kurku,“ vastasin ma, ja me naersime. Huumor on t?htis, m?tlesin ma kabinetti tagasi minnes. T?htis on naerda. Iga kord, kui inimene naerab, vabanevad ained, mis ... Ah, pea suu, ?tles Tore, kui ma sisse astusin. Ah, pea suu! Igal hommikul viie ja kaheksa vahel kuulan ma raadiot, joon kohvi ja teen paberit??d. Kontrollin vereproovide vastuseid ning vaatan l?bi epikriise ja m?rkmeid haiglast. Olen nii unine, et pea vajub klahvidele, ja ometi on see p?eva k?ige parem osa. Aknast kuulen, kuidas Solli plassile saabub ja sealt lahkub esimene tramm, ning kui ma kirjutan sotsiaalosakonnale ja kindlustusseltsidele terviset?endeid ning t?idan ankeete, mis l?hevad iga n?dalaga n?udlikumaks ja ?ksikasjalisemaks, kuulan vaikselt NRK 1. programmi. Nii varasel tunnil ei luba n?rvikava mingit tundeliigutust, tegelikult ?lej??nud p?eval ka, ei mingit ?okki, n?medat reklaami, vana v?i uut muusikat. Ainult toimetatud, koosk?lastatud ja riiklikult rahastatud heli. K?ik l?heb h?sti, on vaikse raadiopodina s?num. K?ik l?heb h?sti. Varem k?sisin Akselilt, kas kodus v?i mobiilis?numiga, n?iteks p?rast keerulist vastuv?ttu. Kas sa usud, et k?ik l?heb h?sti? Ja kui ta just parajasti ei opereerinud, vastas ta alati: jah, k?ik l?heb h?sti. Loomulikult l?heb k?ik h?sti. N??d ma temalt seda enam k?sida ei saa. Kui mul tuleks p?he Akselile s??rane s?num saata, siis v?iks seda asjade praeguse seisu juures pidada s?ja kuulutamiseks. Nagu polekski ma igavesest ajast igavesti loobunud ?igusest saada kinnitust, et k?ik l?heb h?sti. Aeg-ajalt hakkan Akselile s?numit saatma, et talle midagi teatada, ?ksk?ik mida, vahest uudist m?ne patsiendi kohta, kellest olen talle varem r??kinud ja tean, et see teda huvitaks, ning j?uan isegi niikaugele, et v?tan telefoni k?tte, kuni mulle meenub, et seda v?imalust mul enam pole, ja siis tuleb: mida sa k?ll teinud oled, mida sa k?ll teinud oled. Vaatan ringi, otsin abi, p??an koguda kokku m?lestusi, repliike ja s?ndmusi, mis ?heskoos suubuksid kokkuv?ttesse see oleks juhtunud niikuinii. Nagu mu patsiendid, vanemad, kelle poeg suri kaasas?ndinud, aga avastamata s?damerikke tagaj?rjel: see oleks juhtunud niikuinii. Nendel k?ll, minul mitte. Esimestel hommikutel ?rkasin selle peale, et mul mattis hinge, ja selleks et hingata, pidin t?kike aega looteasendis lamama. Iga kord m?tlesin, et n??d on l?pp, n??d ma suren, ning kolmandal v?i neljandal p?eval helistasin Akselile ja ?tlesin, et ta v?ib minu majaosa endale saada. See t?hendab, saatsin talle s?numi, et ma ei peaks oma s?nu s??ma. Kui mind j?rgmisel hommikul j?lle hoog tabab, v?in endale ?elda: aga ma andsin talle oma majaosa. Sestsaadik kui ma siia kolisin, ei olnud Aksel mulle helistanud ega telefonile vastanud – n??d on vastupidi, aga tookord keeldus tema vastamast –, kuid siis helistas ta kohe. P?rastpoole, kui istusime Grendas k??gilaua ??res – tema n?oilme, kui ta taipas, et temast saab ainuomanik, see oli peaaegu kogu asja v??rt. Advokaat saatis meile uue lepingu, kirjutasime alla, ja see ei muutnud midagi. Ja miks olekski pidanud. Aga siis j?i t?drukutele v?hemalt lapsep?lvekodu alles. ?ks Akseli argument oli olnud, et ta ei suuda mind v?lja osta. See oli ?ks esimesi asju, mis ta ?tles, kui pauk k?is. Siin oli see j?lle, fookus rahal ja kinnisvaral, ja iga kord, kui mulle meenus see tema joon, andis pinge kaelalihastes hetkeks j?rele. Mis t?hendab, et sa maksid umbes pool miljonit ?ngihoota hommiku eest, ?tleb Tore. Ehk kakssada tuhat iga mitteametliku sugu?hte eest Bj?rniga, sest m?istagi v?ib seda ka nii n?ha. Ma ei vasta ja Tore j?tkab: See on p?hjatu kuristik, mis ei saa iial t?is, ?ksk?ik mida sa teed v?i kui palju annad. Millal sa sellest aru saad? Sa oled s?ndinud tundega, et vead endaga v?lakoormat, see saadab sind hauani. Sa pead ?ppima sellega elama, ilma et teeksid kogu aeg igasugu asju. Sa pead ?ppima sellega elama, nagu elatakse leinaga. ?ks samm korraga, ?ks minut korraga. Ma ei vasta ikka veel ja Tore p??ab mind torkida teise kandi pealt: Ma ei saa sellest ?le, et sa maja ?ra andsid. Kui loll v?ib inimene olla! N??d oled kaotanud oma v?hesegi l?bir??kimiste platvormi. Ma ei taha mingit l?bir??kimiste platvormi. Ma ei taha olla seal, kus kasutatakse s?na l?bir??kimiste platvorm. V?i kus kasutatakse v?ljendit abielu p??sta. Viimasel ajal on need hood mind tabanud ka keset p?eva ja siis pean laskma kummargile, k?ed p?lvedel, ja keskenduma, et kopsud ?hku saaksid. See on piiratud, kui kaua keha s??raseid s??ste v?lja kannatab, ja see on lohutus, et leidub piir, sest siis annab hoog selleks korraks j?rele. Tuleb v?tta kokku k?ik oma j?uvarud, et mitte julgust kaotada, ?tlen endale peeglis, sest aju saab programmeerida. M?tted, tunded, kogu ajutegevus v?ib ajapikku tekitada uusi radu ja mustreid. See toimub m?lemat pidi. Depressioon v?ib saabuda hiilides. Algul v?ib olla kiusatus sellele j?rele anda, aga kui see kord juba pidama j??b, siis on sellest palju raskem vabaneda kui sellele kohe vastu hakates, ?tlen ma patsientidele. V?ta rahulikult, ole rahul, s?? mitmekesiselt ja liigu. Naeratan endale nii laialt, et igemed paistavad. Kas arvad, et k?ik l?heb h?sti, k?sin Torelt, aga ta ei vasta. Ta ainult seisab ja naeratab oma ?lbet luukerenaeratust, mis ulatub k?rvuni, ning mulle meenuvad ?he professori s?nad ?likoolist: sisimas naeratame kogu aeg. Aksel k?is liiga palju suusatamas, v?iksin ?elda m?netise t?ep?hjaga. Aga mis siis, kui seletust ei ole, mis siis, kui pole sidusat jutustust, kangelasi ega kurikaelu. Te elasite ju p?ris kenasti, kas polnud, kriiksatab Tore uuesti. Aksel v?ib sellest ?le saada, me v?ime sellest ?le saada. Seda on ennegi juhtunud, et paarid on truudusemurdmisest ?le saanud. Ja see on neile isegi kasuks tulnud. ?ra unusta intervjuud, mida sa hiljuti lugesid, kus ?helt abielun?ustajalt k?siti, kas ta soovitaks v?sinud kooselu ravimiks truudusetust, ja ta vastas: see oleks sama hea kui soovitada v?hki. Ja n??d istud siin oma surmahaigusega ja loodad, et keemiaravi aitab. Aksel ei tea, et ma siin elan. Ma ei ole valetanud, pole lihtsalt infot jaganud nagu kogu l?inud aasta, mist?ttu ta arvab, et elan oma lapsep?lvekodus Oscars gatel. See oleks ainus loomulik koht, sest ema elab hooldekodus ja Oscars gate korter on t?hi. M?tlen igal ?htul sinna minna. Erinevalt siinsest tohib Oscars gatel elada ja pealekauba on seal kahe magamistoa peale tervelt kaks korralikku voodit. Aga j??n igal ?htul pigem siia. Siinses ajutisuses on oma v?lu, eelk?ige keelatuses, jah, eriti keelatuses. Lapsik r??m hiilida kaamera alt l?bi, kasutada riukaid, et mind ei avastataks. Nagu ?eldud, ei maga ma ??sel kuigi palju, aga kui mul tekib p?eva jooksul m?ni vaba minut, siis heidan l?bivaatuslauale. Pistan jalad ?les p?lvetugedesse, mis on m?eldud g?nekoloogiliseks l?bivaatuseks, ja seal, keset argip?evam?ra, l?ug ripakil ja s?ljenire suunurgas, magan s?gavamalt kui ?ksk?ik millisel muul ??p?eva tunnil v?i ?ksk?ik kus mujal. Miks ma siis ??seks l?bivaatuslauale ei heida? Aga sellest poleks kasu, sest kui l?bivaatuslaual magamine, jalad ?leval p?lvetugedes, oleks uus programm, uus norm, mida ma peaksin tegema ja teen kah, siis ei saaks ma ka seal magada. Ma ei tea, miks, tean ainult, et l?bivaatuslaual magamiseks on vajalik suhtuda sellesse kui keelatud asja, mida ma ei peaks tegema. Ei-ei, m?tlen ma, ma ei tohi siin magada, sest ukse taga istuvad patsiendid ja pressivad peale, nii et uks kummis, ma pean haiguslugu t?iendama, ma pean ... ja selle koha peal ma tavaliselt uinun. Ise ?le viiek?mne, aga tagasi oma vanas lapsikus trotsis, nagu oleks minu sees olnud uinuvolekus teismeliseala, mis ?rkas ?les ja neelas t?iskasvanuala ?he ampsuga alla. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/nina-lykke/surmahaigus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.