Leia oma kirg

Leia oma kirg Emily Nagoski 416 lk

Teadlased on ?le k?mnendi p??dnud t??tada v?lja „roosat tabletti“, mis m?juks naistele nagu Viagra meestele. Miks pole see ?nnestunud? See raamat teeb selgeks, miks s??rasest tabletist ei leia kunagi lahendust.
New York Timesi bestseller „Leia oma kirg“ on ladusas keeles kirjutatud teaduslik ?levaade naiste seksuaalsuse toimimisest. Teadusuuringud n?itavad, et rahuldava seksielu saavutamisel pole t?htsaimaks faktoriks mitte see, mida ja kuidas voodis teed, vaid see, mis tundeid see sinus tekitab. See t?hendab, et stress, meeleolu, usaldus ja kehapilt pole naiste seksuaalse heaolu k?rvalised faktorid, vaid asuvad selle keskmes. Kui neid tunned ja m?jutada oskad, saad luua endale parema ja nauditavama seksielu kui v?imalikuks pidasid.
„Raamatu „Leia oma kirg“ lubadus on see: ?ksk?ik kus sa oma seksuaalsel r?nnakul parajasti oled, kas sul on vapustav seksielu ja tahad selle vapustavust laiendada v?i oled raskustes ja otsid lahendusi, ?pid sa midagi, mis parandab su seksielu ja muudab seda, kuidas m?istad seda, et sa oled seksuaalne olend. Ja avastad, et isegi kui sa end nii ei tunne, oledki juba seksuaalselt terviklik ja terve,“ kirjutab autor Emily Nagoski sissejuhatuses. „Nii ?tleb teadus. V?in seda t?estada.“
Seksuaalhariduse koolitaja Emily Nagoskil on Indiana ?likoolist doktorikraad tervisek?itumises v?itekirjaga inimeste seksuaalsuse teemal. P?rast kaheksat aastat lektorina t??tamist reisib ta n??d ringi, koolitades tervishoiut??tajaid, ?li?pilasi ja muid huvilisi seksuaalse heaolu teemal ?le kogu maailma. Emily Nagoski, Ph.D. Leia oma KIRG Teaduslik tee parema seksini T?lkinud Helen Kalpus Algupa?rand:Emily Nagoski Ph. D. Come As You AreCopyright © 2015 by Emily Nagoski, Ph. D. The Original Publisher: Simon & Schuster, Inc. To?lkija: Helen KalpusKeeletoimetaja ja korrektor: Aet Kuusik Konsultant: Marie AbelKujundaja ja ku?ljendaja: Liina ValtIllustratsioonid: Erika Moen Autorio?igus eestikeelsele va?ljaandele: AS Postimees Grupp, 2021Postimees Kirjastuskirjastus.postimees.ee Ko?ik o?igused kaitstud. Selle raamatu u?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada u?helgi kujul ega u?hegi vahendiga ilma autorio?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN (tru?kis): 978-9916-603-48-2ISBN (elektrooniline va?ljaanne): 978-9916-603-49-9 (epub) Tru?kk: Tallinna Raamatutru?kikoda Minu ?li?pilastele Sisukord Sissejuhatus. Jah, sa oled normaalne 13 Seksi t?eline lugu 14 Raamatu ?lesehitus 17 Paar hoiatust 20 Kui tunned, et oled katki, v?i tead kedagi, kes end nii tunneb 21 1. osa. (Mitte nii lihtsad) p?hit?ed 1. Anatoomia. Pole kahte ?hesugust 27 Algus 30 Kliitor, kogu kliitor ja ainult kliitor 33 Saa oma kliitoriga tuttavaks 35 H?bememokad, nii v?ikesed kui ka suured 38 T?de h??menist 39 Paar s?na s?nadest 41 Kleepuvad osad 42 Intersoolisuse seisundis inimeste kehaosad 44 Miks see on t?htis 46 Muuda oma vaateviisi 49 Parem metafoor 50 Mis see on, mitte mida see t?hendab 51 8 Sisukord 2. Kahe pedaali mudel. Su seksuaalne iseloom 54 T?mba k?imat?mbajad k?ima, l?lita v?ljal?litajad v?lja 60 Erutatavus 63 Mida t?hendab keskmine? 70 T?drukutel k?ib teisiti … aga mitte tingimata 72 Mis sind erutab? 73 K?ik samad osad, eri moel organiseeritult 76 Kas oma SIS-i v?i SES-i saab muuta? 78 3. Kontekst. Ja V?imus?rmus (mis juhib k?ike) sinu emotsionaalses ajus 82 Aisting kontekstis 90 Seks, rotid ja rock’n’roll 92 Sinu emotsionaalne V?imus?rmus 96 Neid ei saa sundida 102 „Kas mul on midagi viga?“ (Vastus: ei) 103 2. osa. Seks kontekstis 4. Emotsionaalne kontekst. Seks ahviajus 123 Stressireaktsiooni ts?kkel: v?itle, p?gene v?i tardu 126 Stress ja seks 129 Katkine kultuur katkised stressireaktsiooni ts?klid 132 Vii ts?kkel l?pule! 133 Kui seksist saab l?vi 136 Seks ja elluj??ja 139 Armastuse p?ritolu 143 Armumise teadus 145 Kiindumus ja seks: tumedam pool 146 Kiindumus ja seks: seks, mis arendab s??eed edasi 148 Kiindumusstiil 151 Kiindumuse haldamine: su tundetulv kui unine siil 154 J??da ellu sotsiaalselt 157 Eluvesi 159 Sisukord 9 5. Kultuurikontekst. Sekspositiivne elu seksnegatiivses maailmas 165 Kolm s?numit 169 Sa oled kaunis 174 Enda kritiseerimine = stress = v?hesem seksuaalne nauding 177 Tervis igas suuruses 179 „R?pane“ 182 Kui keegi ?tleb su „n?mmi“ peale „p?hh“ 186 N?mmi maksimeerimine … teadusega! 1. osa: kaastunne enese suhtes 190 N?mmi maksimeerimine … teadusega! 2. osa: kognitiivne dissonants 194 N?mmi maksimeerimine … teadusega! 3. osa: meediatarbimine 195 Tee seda, mis sobib sulle 196 3. osa. Seks praktikas 6. Erutus. M?rgumine ei t?henda p?hjuslikkust 203 Kattumatuse m??tmine ja defineerimine 205 K?ik samad osad, eri moel organiseeritult: „See on s??gikoht“ 210 Kattumatus muudes emotsioonides 211 M?rgumisviga nr 1: suguelundite reaktsioonid = „k?ima t?mmatud“ 214 M?rgumisviga nr 2: suguelundite reaktsioonid on nautimine 218 M?rgumisviga nr 3: kattumatus on probleem 223 Pidurite ravimitega eemaldamine 225 „Kallis … ma olen kattumatu!“ 229 K?ps vili 233 7. Iha. Tegelikult pole see tung 235 Iha = erutus kontekstis 238 See pole tung. P?riselt ka 241 Miks on oluline, et see pole tung 243 „Aga Emily, m?nikord tundub, et see on tung!“ 245 Kannatamatud pisikesed j?relevalvajad 248 Hea uudis! T?en?oliselt pole asi hormoonides 250 Veel ?ks hea uudis! Asi pole ka monogaamias 251 10 Sisukord „Kas asi pole lihtsalt kultuuris?“ 255 Asi v?ib olla tagaajamisd?naamikas 257 Iha maksimeerimine … teadusega! 1. osa: V?imus?rmuse erutamine 257 Iha maksimeerimine … teadusega! 2. osa: v?ljal?litajate v?lja l?litamine 259 Iha maksimeerimine … teadusega! 3. osa: drastilised vahendid 263 Oma aia jagamine 267 4. osa. Ekstaas k?igile 8. Orgasm. Fantastiline boonus 277 Kattumatus – n??d ka orgasmidega! 281 Pole kahte ?hesugust 281 K?ik samad osad … 283 Igal juhul on su tupp normaalne 286 Fantastilise boonuse evolutsioon 288 Raskused orgasmi saamisega 291 Ekstaatiline orgasm: oled linnuparv! 294 Kuidas anda linnuparvele ravimeid? 299 Lend ekstaasi suunas 301 9. Metaemotsioonid. ?lim sekspositiivne kontekst 305 Kui rahuldust ei saa … 310 Kaart ja maastik 312 Positiivsed metaemotsioonid, 1. samm: usalda maastikku 315 Positiivsed metaemotsioonid, 2. samm: lase kaardist lahti (raske osa) 319 Kuidas lasta lahti: hinnanguvabadus 320 Hinnanguvabadus = „emotsioonide toetamine“ 322 Hinnanguvabadus: nipid algajatele 324 „Ilma m?juva p?hjuseta“ 327 Hinnanguvabaduse abil traumast paranemine 328 Kui partnerid t?rjuvad! 329 Sisukord 11 Pisikese j?relevalvaja m?jutamine, 1. osa: oma kriteeriumi kiiruse muutmine 332 Pisikese j?relevalvaja m?jutamine, 2. osa: j?upingutuse liigi muutmine 334 Pisikese j?relevalvaja m?jutamine, 3. osa: eesm?rgi muutmine 336 „Tunda end normaalsena“ 337 „See on k?ik“ 338 Kokkuv?te. Salajane koostisosa oled sina 343 Miks ma selle raamatu kirjutasin? 344 Kust leida rohkem vastuseid? 345 T?nus?nad 349 Lisa 1. Teraapiline masturbatsioon 351 Lisa 2. Pikendatud orgasm 355 M?rkmed 359 Allikad 381 Register 403 Autorist 415 Sissejuhatus. Jah, sa oled normaalne Seksuaalkoolitaja t?? t?hendab k?simustele vastamist. Olen seisnud ?li-kooli s??klates, l?unas??gitaldrik k?es, ja vastanud k?simustele orgasmi kohta. Mind on t??konverentsidel hotellifuajeedes peatatud, et k?sida vibraatorite kohta. Olen istunud pargipingil, heitnud pilgu oma sotsiaal-meediale ja avastanud sealt v??raste inimeste k?simusi nende ebas?m-meetriliste suguelundite kohta. Olen saanud e-kirju oma ?li?pilastelt, s?pradelt, nende s?pradelt, v?hiv??rastelt suguiha, seksuaalse erutuse, seksuaalse naudingu, seksiga kaasneva valu, orgasmi, feti?ite, fantaasiate, kehavedelike ja muu kohta. Umbes sellised k?simusi. • Kui mu partner algatab seksi, siis olen sellest huvitatud, aga tun-dub, et mulle ei tule p?hegi ise asjaga alustada. Miks see nii on? • Mu peika ?tles: „Sa pole valmis, oled ikka veel kuiv.“ Aga ma olin t?iega valmis. Miks ma siis m?rg ei olnud? • Ma n?gin saadet naistest, kes ei suuda seksi nautida, sest nad muretsevad kogu aja oma keha p?rast. Mina olengi selline. Kuidas sellest vabaneda? 14 Emily Nagoski, Ph.D. • Ma lugesin naiste kohta, kes ei taha p?rast m?nda aega suhtes olemist enam seksi, isegi kui nad oma partnerit edasi armastavad. Mina olengi selline. Kuidas j?lle oma partneriga seksi tahta? • Mulle tundub, et ma vist pissisin orgasmi saades …? • Mulle tundub, et ma pole vist kunagi orgasmi saanud …? K?igi nende k?simuste taga peitub ?ksainus k?simus: kas ma olen normaalne? (Vastus on peaaegu alati jah.) See raamat on vastuste kogum. Olen n?inud, kuidas need vastused muudavad naiste elu. Need p?hinevad k?ige uuematel teadusuuringutel ja naiste isiklikel lugudel, kelle jaoks seksi j?rjest paremini m?istmine on nende suhet oma kehaga transformeerinud. Need naised on mu kangelan-nad ja loodan, et nende lugusid jutustades julgustan sind minema m??da omaenda rada, et p??elda iseenda s?gava ja ainulaadse seksuaalse potent-siaali poole ja seda saavutada. Seksi t?eline lugu Seksist on kirjutatud nii palju raamatuid, sellel teemal leidub arvutul hul-gal blogisid ja telesarju ja raadios kuulajate k?simustele vastamisi. Kuidas on v?imalik, et meil k?igil on ikka veel nii palju k?simusi? N?rdimust tekitav t?de seisneb selles, et meile on valetatud – mitte tahtlikult, see pole kellegi s??, aga ikkagi valetatud. Meile on jutustatud lugu, mis on vale. V?ga-v?ga pikka aega on l??ne teaduses ja meditsiinis vaadeldud naiste seksuaalsust kui meeste seksuaalsuse lahjemat versiooni – p?hi-m?tteliselt sama, aga mitte nii hea. N?iteks eeldati lihtsalt, et kuna meestel tekib orgasm peenis-tupes-seksiga (vahekorras), peaksid ka naised saama vaginaalses vahekorras orgasmi, ja kui ei saa, siis sellep?rast, et nad on katki. Tegelikkuses saab umbes 30 protsenti naistest vaginaalses vahekor-ras regulaarselt orgasmi. ?lej??nud 70 protsenti saab orgasmi sellisest Leia oma kirg 15 vahekorrast m?nikord, harva v?i mitte kunagi, ja k?ik nad on terved ja normaalsed. Naine v?ib saada orgasmi mitmel muul moel – manuaalsest seksist, suuseksist, vibraatoriga, rindade stimuleerimisest, varvaste ime-misest, pea igal viisil, mida oskad ette kujutada – aga vaginaalse vahe-korra k?igus ikkagi mitte orgasmi saada. See on normaalne. Eeldati ka, et kuna mehe suguelundid k?ituvad tavaliselt samamoodi nagu ta m?istus – kui peenis on k?vastunud, on ta erutunud –, peaks ka naise suguelundid vastama sellele, mida ta emotsionaalselt kogeb. Ja j?llegi – m?ne naise puhul on see nii, paljude puhul mitte. Naine v?ib olla t?iesti normaalne ja terve ja kogeda „erutuse kattumatust“ – ta suguelundite olek (m?rgus v?i kuivus) ei pruugi vastata tema emotsio-naalsele seisundile (erutuse tundmise v?i mitte tundmisele). Samuti eeldati, et kuna mehed kogevad spontaanset suguiha, mis l??b nagu v?lk selgest taevast, peaksid ka naised seksi spontaanselt tahtma. J?llegi tuleb v?lja, et vahel on see nii, aga mitte tingimata. Naine v?ib olla t?iesti normaalne ja terve ja mitte kunagi kogeda spontaanset suguiha. Selle asemel v?ib ta kogeda „reageerivat“ iha, kus iha tekib ainult v?ga erootilises kontekstis. Tegelikkuses on naised ja mehed erinevad. M?ttepaus! Nii naised kui ka mehed kogevad orgasmi, iha ja erutust ning ka mehed kogevad reageerivat iha, erutuse kattumatust ja orgasmi puudumist penetratsiooni puhul. Nii naised kui ka mehed v?ivad armuda, fantaseerida, masturbeerida, olla seksi asjus segaduses ja kogeda ekstaati-list naudingut. M?lemad v?ivad eritada kehavedelikke, liikuda seksuaalse kujutlusv?ime keelatud radadel, avastada ootamatuid ja ehmatavaid viise, et seks kerkib esile igas eluvaldkonnas – ja puutuda kokku ootamatute ja ehmatavate viisidega, kuidas seks keeldub vahel, viisakalt v?i mitte, v?lja ilmumast. Nii et … kas naised ja mehed on t?esti nii erinevad? Probleem on selles, et meid on ?petatud m?tlema seksist k?itumise m?ttes, mitte bioloogiliste, ps?hholoogiliste ja sotsiaalsete protsesside m?ttes, mis peituvad selle k?itumise taga. M?tleme oma f?sioloogilisest k?itumisest – vere juurdevoolust ja suguelundite eritustest ja s?dame 16 Emily Nagoski, Ph.D. l??gisagedusest. M?tleme oma sotsiaalsest k?itumisest – mida me voo-dis teeme, kellega koos ja kui tihti. Paljud seksiteemalised raamatud keskenduvad neile teemadele. Need annavad teavet, mitu korda n?dalas keskmine paar seksib, v?i pakuvad juhiseid, kuidas orgasmi saada, ja neist v?ib olla abi. Aga kui sa t?esti tahad inimseksuaalsust m?ista, siis ei piisa selleks k?itumise anal??sist. P??da m?ista seksi, vaadeldes k?itumist, on nagu p??da m?ista armastust, vaadates paarikese pulmafotot … ja lahutus-pabereid. See, et oskame ?elda, mis juhtus – kaks inimest abiellusid ja see-j?rel lahutasid – ei ole kaugeltki piisav. Tahame teada, miks ja kuidas see juhtus. Kas meie paaril sai p?rast abiellumist armastus otsa ja sellep?rast nad lahutasidki? V?i ei armastanud nad teineteist kunagi, aga neid sunniti abielluma ja lahutades said nad l?puks vabaks? Ilma heade t?enditeta me peamiselt oletame. Kuni v?ga hiljutise ajani on seksiga olnud samamoodi – peamiselt oletamine. Aga n??d oleme j?udnud seksiuuringute p??rdepunkti, sest p?rast k?mnenditepikkusi otsinguid selle kohta, mis toimub inimeste seksuaalsetes reaktsioonides, hakkame l?puks m?istma, miks ja kuidas – protsessi, mis peitub k?itumise taga. Kahek?mnenda sajandi viimasel k?mnendil t??tasid Erick Janssen ja John Bancroft, teadlased Kinsey seksi, soo ja reproduktiivsuse uurimise instituudist v?lja inimeste seksuaalsete reaktsioonide mudeli, mis annab juhtp?him?tte, mille kaudu seksi t?eliselt m?ista. Nende „kahe pedaali mudeli“ kohaselt koosneb meie aju seksuaalsete reaktsioonide mehha-nism kahest universaalsest komponendist – seksuaalsest gaasipedaalist ja seksuaalsest pidurist – ja need komponendid vastavad seksuaalsete stiimulite avaratele kategooriatele – sealhulgas suguelundite aistingutele, visuaalsele stimulatsioonile ja emotsionaalsele kontekstile. Ja kummagi komponendi tundlikkus on iga?hel erinev. Tulemuseks on, et seksuaalne erutus, iha ja orgasm on peaaegu universaalsed kogemused, aga see, millal ja kuidas neid kogeme, s?ltub suures osas meie „piduri“ ja „gaasi“ tundlikkusest ja sellest, mil moel neid stimuleeritakse. Leia oma kirg 17 See on mehhanism, mis peitub k?itumise taga, ehk vastused, miks ja kuidas midagi tehakse. Ja see on reegel, mis juhib lugu, mida siin raama-tus jutustan: me k?ik koosneme samadest osadest, aga iga?hes on need osad organiseeritud ainulaadsel moel, ja see muutub meie eluea jooksul. ?kski organiseerimisviis pole teistest parem ega halvem ja ?kski etapp meie elueas pole teistest parem ega halvem. Need on lihtsalt erine-vad. ?unapuu v?ib olla terve, mistahes ?unasordiga on tegu – kuigi ?ks sort v?ib vajada otsest p?ikesevalgust ja teine eelistada m?ningast varju. Ja ?unapuu v?ib olla terve siis, kui ta on seeme, kui ta on seemiktaim, kui ta kasvab ja kui ta hooaja l?pus n?rtsib, samamoodi nagu siis, kui ta on hilissuvel viljade all lookas. Aga igas eluetapis on tal erinevad vajadused. Ka sina oled terve ja normaalne oma seksuaalse arengu alguses, kui kasvad ja kui kannad oma kehas enesekindluse ja r??mu vilju. Sa oled terve, kui vajad palju p?ikesepaistet, ja oled terve, kui naudid varju. T?e-line lugu ongi see. Me k?ik oleme ?hesugused. Me k?ik oleme erinevad. Me k?ik oleme normaalsed. Raamatu ?lesehitus Raamat on jagatud nelja ossa: 1) „(Mitte nii lihtsad) p?hit?ed“, 2) „Seks kontekstis“, 3) „Seks praktikas“ ja 4) „Ekstaas k?igile“. Esimese osa kolm peat?kki kirjeldavad peamist riistvara, millega sa s?ndisid – keha, aju ja maailma. Esimeses peat?kis r??gin suguelunditest – nende osadest, t?hendusest, mille neile osadele k?lge kleebime, ja teadusest, mis t?estab l?plikult, et jah, su suguelundid on t?iesti terved ja kaunid t?pselt selli-sena, nagu need on. Teine peat?kk kirjeldab detailselt seksuaalsete reakt-sioonide mehhanismi ajus – inhibitsioonist ja erutusest koosnevat kahe pedaali mudelit ehk pidurit ja gaasi. Kolmandas peat?kis tutvustan viise, kuidas su seksuaalne pidur ja gaas m?juvad vastastikku aju ja ?mbritseva keskkonna arvukate muude s?steemidega, et vormida selgeks, kas kindel aisting v?i isik erutab sind just n??d, praegusel hetkel. Raamatu teises osas pealkirjaga „Seks kontekstis“ m?tiskleme selle ?le, kuidas kogu peamine riistvara toimib sinu elu kontekstis – su 18 Emily Nagoski, Ph.D. emotsioonide, suhte ning oma kehasse ja seksi suhtumise kontekstis. Nel-jas peat?kk keskendub kahele peamisele emotsioonis?steemile – armastu-sele ja stressile – ning ?llatavatele ja vastuk?ivatele viisidele, kuidas need su seksuaalset reageerimisv?imet m?jutavad. Viiendas peat?kis kirjeldan kultuurilisi j?ude, mis vormivad ja piiravad seksuaalset toimimist ja seda, kuidas saad maksimeerida selle protsessi h?id k?lgi ning saada v?itu hal-vasti m?juvatest k?lgedest. ?pime, et kontekst – su ?mbritsev olukord ja k?esolev vaimne seisund – on otsustava t?htsusega nii su seksuaalse heaolu kui ka su keha ja aju jaoks. Saa selgeks nende peat?kkide sisu ja su seksielu muutub – v?ga v?imalik, et koos su ?lej??nud eluga. Raamatu kolmas osa „Seks praktikas“ on seksuaalsetest reaktsioo-nidest endast ja seal purustan kaks pikaajalist ja ohtlikku m??ti. Kuues peat?kk laob lagedale t?endid, et seksuaalne erutus v?ib, aga ei pruugi olla seotud sellega, mis toimub su suguelundites. Siin ?pime, miks eru-tuse kattumatus, mida varem mainisin, on normaalne ja terve. Ja kui oled lugenud seitsmendat peat?kki, ei kuule sa enam kunagi kedagi ?tlemas „sugutung“, ilma m?tlemata, „oi, aga seks pole mingi tung“. Selles pea-t?kis selgitan, kuidas toimib „reageeriv iha“. Kui sina (v?i su partner) oled kunagi kogenud muutust oma huvis seksi vastu – suurenemist v?i v?henemist –, siis on see peat?kk just sulle. Ja raamatu neljas osa „Ekstaas k?igile“ selgitab, kuidas muuta seks t?ielikult enda omaks, ja see ongi moodus, kuidas saavutada oma elus seksuaalse ekstaasi haripunkt. Kaheksas peat?kk on orgasmidest – mis need on, mis need pole, kuidas neid saada ja kuidas muuta need sellisteks, millistest oleme lugenud – mis muudavad t?hed vikerkaarteks. Ja l?puks, ?heksandas peat?kis kirjeldan k?ige t?htsamat asja, mida teha, et oma seksielu parandada. Aga lobisen selle kohe v?lja: selgub, et k?ige rohkem ei loe mitte see, mis osadest sa koosned v?i kuidas need on organiseeritud, vaid mis tundeid need sinus tekitavad. Kui v?tad oma seksuaalsuse omaks t?pselt sellisena, nagu see on praegusel hetkel, on tegemist kontekstiga, mis loob ekstaatiliseks naudinguks suurima potentsiaali. Mitme peat?ki juures on t??lehed v?i muud interaktiivsed tegevused ja harjutused. Paljud neist on l?busad – n?iteks kolmandas peat?kis palun Leia oma kirg 19 sul m?elda kordadele, kui kogesid head seksi ja teha kindlaks, millised konteksti aspektid aitasid seksi heaks teha. K?ik need muudavad teaduse millekski praktiliseks, mis saab su seksielu t?eliselt muuta. Kogu raamatus saad lugeda nelja naise lugusid – nendeks on Olivia, Merritt, Camilla ja Laurie. Neid naisi pole indiviididena olemas, nad on kogumid, mis ?hendavad paljude naiste lugusid, keda olen ?petanud, kel-lega r??kinud, e-kirju vahetanud ja keda toetanud nende kahe k?mnendi jooksul, mil olen seksuaalkoolitajana t??tanud. V?id kujutada ette iga naist kui pildikollaa?i – n?gu ?helt fotolt, k?ed teiselt, jalad kolmandalt … Iga osa esindab kedagi t?elist ja kollektsioon sobib t?hendusrikkalt kokku, aga eri osade suhe ?ksteisega on minu v?lja m?eldud. Ma otsustasin kindlate naiste lugude r??kimise asemel luua need kogumid kahel p?hjusel. Esiteks r??gitakse mulle oma lugusid konfident-siaalselt ja tahan nende isikute identiteeti kaitsta, nii et muutsin detaile, et nende lugu j??ks nende omaks. Ja teiseks usun, et saan kirjeldada k?ige laiemat v?imalikku valikut naiste seksikogemustest, kui ma ei keskendu ?ksikute naiste spetsiifilistele lugudele, vaid laiematele narratiividele, milles peituvad ?hised teemad, mida olen n?inud k?igi nende sadade naiste elus. Ja viimasena, iga peat?ki l?pust leiad tl;dr-nimekirja – „too long, didn’t read“* on otsekohene veebil?hend, mis t?hendab „j?ua asja m?t-teni“. Iga tl;dr-nimekiri v?tab l?hidalt kokku peat?ki neli k?ige t?htsamat s?numit. Kui avastad end m?ttelt: „Mu s?ber Alice peaks kindlasti seda peat?kki lugema!“ v?i „Kui mu partner vaid seda teaks,“ v?iksid alustada neile tl;dr-nimekirja n?itamisest. V?i kui oled nagu mina ja vaimustud neist ideedest liiga palju, et neid endale hoida, v?id k?ndida oma partneri kannul l?bi maja, lugedes tl;dr-nimekirja ette ja ?eldes: „N?e, kallis, eru-tuse kattumatus on p?ris!“ v?i „Tuleb v?lja, et mul on reageeriv iha!“ v?i „Sa lood mulle superhea konteksti, musi!“ * Eesti keeles „liiga pikk, ei lugenud“. Toim 20 Emily Nagoski, Ph.D. Paar hoiatust Esiteks, enamikul juhtudest, kui ?tlen siin raamatus „naised“, m?tlen ini-mesi, kes s?ndisid naisekehas, keda kasvatati ?les t?drukuna ja kellel on n??d „naise“ sotsiaalne roll ja ps?hholoogiline identiteet. Leidub k?llaga naisi, kes ei sobitu ?hte v?i mitmesse nendest kategooriatest, aga on teh-tud liiga v?he uuringuid trans*- ja kv??rsooliste isikute funktsioneerimi-sest, et saaksin kindlalt v?ita, kas see, mis on cis-naiste seksuaalse heaolu puhul t?si, peab paika ka trans*-sooliste kohta. Ma usun, et t?en?oliselt peab, ja kui tulevase k?mnendi jooksul avaldatakse rohkem uurimist?id, saame teada, aga praegu v?tan omaks, et see on p?him?tteliselt raamat cis-soolistele naistele. Ja kui sa ei tea, mida k?ik see t?hendas, siis ?ra muretse. Teiseks, ma pooldan kirglikult teaduse rolli naiste seksuaalse heaolu edendamises ja olen selle raamatu kallal vaeva n?inud, et v?tta uuringu-tulemusi kokku eesm?rgiga ?petada naistele, kuidas elada oma kehas enesekindlalt ja r??muga. Aga olen v?ga teadlikult valinud, milliseid empiirilisi detaile sisse ja v?lja j?tta. K?sisin endalt: „Kas see fakt aitab naistel paremat seksielu elada v?i on see lihtsalt ?ks paeluv ja huvitav empiiriline m?istatus?“ Ja j?tsin m?istatused v?lja. J?tsin sisse ainult info, mis on naiste igap?evaelus otseselt asja-kohane. Nii et nendelt lehek?lgedelt ei leia naiste seksuaalsuse kogu lugu – ma pole kindel, kas kogu lugu ?ldse mahuks ?hegi raamatu sisse. Selle asemel j?tsin sisse loo need osad, mis on minu kui seksuaalkoolitaja jaoks olnud naiste seksuaalse heaolu, autonoomia ja naudingu k?ige v?imsamad edendajad. Selle raamatu eesm?rk on pakkuda v?lja uus teadusp?hine viis, kui-das m?elda naiste seksuaalsest heaolust. Nagu k?ik uued m?tteviisid, tekitab see palju k?simusi ja vaidlustab suurt osa varasematest teadmis-test. Kui tahad rohkem s?gavuti minna, siis leiad m?rkmetest viited koos detailidega selle kohta, kuidas ma keerulised ja mitmek?lgsed teadus-uuringud kokku millekski praktiliseks vormisin. Leia oma kirg 21 Kui tunned, et oled katki, v?i tead kedagi, kes end nii tunneb Veel ?ks asi, enne kui esimese peat?kiga alustame. M?letad, kui ?tlesin, et meile k?igile on valetatud, aga see pole kellegi s??? Ma soovin v?tta hetke, et p??rata t?helepanu kahjule, mida see vale on p?hjustanud. Niiv?rd paljud naised hakkavad lugema mu blogi, v?tma mu kursust v?i kuulama mu avalikku loengut, olles kindlad, et nad on seksuaalselt katki. Nad tunnevad, et on d?sfuntksionaalsed. Nad tunnevad end eba-normaalselt. Ja lisaks sellele tunnevad nad ?revust, frustratsiooni ja loo-tusetust, sest pole saanud tervishoiut??tajatelt, terapeutidelt, partnerilt, perelt ja s?pradelt infot ega toetust. „Lihtsalt l?dvestu,“ on neile ?eldud. „Joo klaas veini.“ V?i: „Naised ei tahagi nii v?ga seksi. Saa ?le.“ V?i: „M?nikord ongi seks valus – ?kki oleks parem sellest mitte v?lja teha?“ Ma m?istan nende naiste frustratsiooni ja lootusetust – ja raamatu teises osas r??gin neuroloogilisest protsessist, mis j?tab inimesed frustrat-siooni ja lootusetuse l?ksu, eraldades nad lootusest ja r??must, ja kirjel-dan teadusp?hiseid meetodeid, kuidas sellest l?ksust v?lja p??seda. Siin on see, mida pead kohe teadma: selles raamatud peituv info n?i-tab sulle, et ?ksk?ik mida sa oma seksuaalses elus koged – olgu mureks erutus, iha, orgasm, valu, seksuaalsete aistingute puudumine – tuleneb sellest, et su seksuaalsete reaktsioonide mehhanism toimib sobilikult … ebasobilikus maailmas. Sina oled normaalne, maailm sinu ?mber on katki. See on tegelikult halb uudis. Hea uudis on see, et kui m?istad, kuidas su seksuaalsete reaktsioo-nide mehhanism toimib, saad hakata oma keskkonda ja aju ise juhtima, et maksimeerida oma seksuaalset potentsiaali isegi katkises maailmas. Ja kui muudad oma keskkonda ja aju, saad oma seksuaalset toimimist muuta – ja selle terveks ravida. Olen n?inud, kuidas siin raamatus sisalduv teave naiste seksuaalset heaolu p?hjalikult muudab. Olen n?inud, kuidas see transformeerib 22 Emily Nagoski, Ph.D. meeste arusaama oma naissoost partnerist. Olen n?inud, kuidas samasoo-lised partnerid vaatavad teineteisele otsa ja ?tlevad: „Aa. Nii et asi oli selles.“ ?li?pilased, s?brad, blogilugejad ja isegi teised seksuaalkoolitajad on lugenud blogipostitust v?i kuulnud mu loengut ja ?elnud: „Miks keegi seda mulle varem ei r??kinud? See selgitab k?ike!“ Ma tean t?iesti kindlalt, et see, mida siin raamatus kirjutan, v?ib sind aidata. Sellest ei pruugi piisata, et parandada k?ik haavad, mille on su seksuaalsusele tekitanud kultuur, kus naisel tundub peaaegu v?imatu olla „?igesti“ seksuaalne, aga see annab sulle v?imsad vahendid, mis parane-misele kaasa aitavad. Kuidas ma seda tean? Loomulikult t?nu t?enditele! ?he semestri l?pus palusin oma 187 ?li?pilasel panna kirja ?ks eriti t?htis asi, mida nad minu aines ?ppisid. Siin on v?ike valik nende vastustest. Ma olen normaalne. MA OLEN NORMAALNE. Ma ?ppisin, et k?ik on NORMAALNE, nii et saan minna l?bi oma ?lej??nud elu enesekindluse ja r??muga. Sain teada, et olen normaalne! Ja ?ppisin, et m?nel inimesel on spontaanne iha ja teistel on reageeriv iha ja see fakt aitas mul oma seksielu t?eliselt m?ista. Naisi on erinevaid! Ja see, et ma ei koge oma seksuaalsust sama-moodi nagu paljud teised naised, ei t?henda, et olen ebanormaalne. Naiste suguiha, seksuaalne erutus, seksuaalsed reaktsioonid jne on ?limalt varieeruvad. Ainus asi, milles saab seksuaalsuse puhul kindel olla, on, et inime-sed varieeruvad, v?gagi. Et iga?ks on erinev ja k?ik on normaalsed. Pole kahte ?hesugust. Pole kahte ?hesugust! Leia oma kirg 23 Ja palju muid vastuseid. Enam kui pooled kirjutasid mingi versiooni lausest „Ma olen normaalne“. Istusin oma kabinetis ja lugesin neid vastuseid, pisarad silmis. Mu ?li?pilaste jaoks oli midagi h?davajalikult olulist teadmises, et nad on „normaalsed“, ja mingil moel oli minu aine sellele teadmisele tee vabaks teinud. Naiste seksuaalse heaolu teadusharu on noor ja veel on palju teada saada. Aga see noor teadusharu on juba avastanud t?desid naiste sek-suaalsusest, mis on t?eliselt muutnud mu ?li?pilaste suhet oma kehaga – ja on kahtlemata transformeerinud minu oma. Kirjutasin selle raamatu, et jagada teadusandmeid, lugusid ja sekspositiivseid ideid, mis t?estavad meile, et hoolimata meie kultuuri juurdunud tahtest tekitada meis tunne, et oleme katki, d?sfunktsionaalsed, ebameeldivad ja ebaarmastusv??rsed, oleme tegelikult igati v?imelised enesekindlaks, r??murikkaks seksiks. Raamatu „Leia oma kirg“ lubadus on see: ?ksk?ik kus sa oma seksuaalsel r?nnakul parajasti oled, kas sul on vapustav seksielu ja tahad selle vapus-tavust laiendada v?i oled raskustes ja otsid lahendusi, ?pid sa midagi, mis parandab su seksielu ja muudab seda, kuidas m?istad seda, et sa oled seksuaalne olend. Ja avastad, et isegi kui sa end nii ei tunne, oledki juba seksuaalselt terviklik ja terve. Nii ?tleb teadus. V?in seda t?estada. 1. osa (Mitte nii lihtsad) p?hit?ed 1. Anatoomia. Pole kahte ?hesugust Oliviale meeldib masturbeerides end peeglist vaadata. Nagu paljud naised, masturbeerib Olivia, lamades selili ja h??ru-des k?ega kliitorit. Erinevalt paljudest naistest toetab ta end t?ispikku-ses peegli ees ?he k??narnuki peale ja vaatab, kuidas s?rmed vulva voltide sees liiguvad. „Ma alustasin, kui olin teismeline,“ ?tles ta mulle. „Olin n?i-nud internetis pornot ja mul tekkis oma v?ljan?gemise suhtes uudis-himu, nii et v?tsin peegli ja hakkasin oma h?bememokki laiali t?m-bama, et kliitorit n?ha, ja mis ma oskan ?elda? Tunne oli hea, nii et hakkasin masturbeerima.“ See pole ainus viis, kuidas ta masturbeerib. Ta naudib ka du?iotsiku „pulseerivat“ re?iimi, tema k?sutuses on v?ike vibraatorite armee ja ta veetis minu kuud, ?petades endale „hingamisorgasmi“ saamist, ilma keha ?ldsegi puudutamata. Selliseid asju r??givad naised sulle, kui oled seksuaalkoolitaja. Ta r??kis mulle ka, et oma vulva vaatamine veenis teda, et tema seksuaalsus on rohkem mehe oma moodi, sest ta kliitor on v?rdlemisi suur – „peaaegu nagu miniporgand“ –, mis, j?reldas ta, teeb ta 28 Emily Nagoski, Ph.D. mehelikumaks. See on suurem, sest temas on rohkem testosterooni, mis omakorda on teinud temast kiimas naise. ?tlesin talle: „Tegelikult ei ole mingeid t?endeid, et leiduks seos t?iskasvanud naise hormoonitasemete, suguelundite kuju v?i suuruse ja suguiha v?i seksuaalsete reaktsioonide vahel.“ „Oled sa selles kindel?“ „Noh, m?nel naisel on testosteroonist s?ltuv iha,“ ?tlesin ma m?t-likult, „mis t?hendab, et nad vajavad teatud v?ga madalat miinimum-taset, aga see pole sama mis k?rge testosteroonitase. Ja vahemaa j?rgi kliitori ja kusiti vahel saab ennustada, kui regulaarselt naine vagi-naalses vahekorras orgasmi saab, aga see on hoopis teine asi. Loeksin p?nevusega uuringut, mis seda otse k?sib, aga olemasolevad t?endid n?itavad, et naise suguelundite kuju, suuruse ja v?rvi varieeruvus ei ?tle eriti midagi selle kohta, kui suur on naise seksihuvi.“ „Aa,“ ?tles ta. Ja see ?ksik silp andis mulle m?ista: „Emily, sa ei saanud ?ldse asjale pihta.“ Olivia on ps?hholoogia magistrant – minu endine ?li?pilane, naiste reproduktiivtervise aktivist ja n??d oma uurimust l?bi viimas, mille kaudu me selle vestluseni j?udsimegi –, nii et olin ?hinas v?imalusest r??kida teadusest. Aga see vaikne „aa“ andis mulle teada, et Olivia jaoks polnud asi teaduses. Asi oli tema raskustes v?tta omaks enda keha ja seksuaalsust sellisena, nagu need on, kui nii suur osa kultuurist p??-dis teda veenda, et tal on midagi viga. Nii et ?tlesin: „Tead, sinu kliitor on t?iesti normaalne. Iga?he suguelundid koosnevad samadest osadest, need on lihtsalt eri moel orga-niseeritud. Erinevused ei pruugi midagi t?hendada, need on lihtsalt ilu ja tervise eri versioonid. Tegelikult,“ j?tkasin ma, „v?ib see olla k?ige t?htsam asi, mida sa kunagi inimeste seksuaalsuse kohta ?pid.“ „T?esti?“ k?sis ta. „Miks?“ See peat?kk on selle k?simuse vastus. Leia oma kirg 29 Keskaegsed anatoomid kutsusid naiste v?liseid suguelundeid inglise keeles „pudendum’iks“, s?naga, mis tuleneb ladinakeelsest „pud?re’st“, mis t?hendab „h?bi tekitama“. Meie suguelundid said seega nime „h?bi-tundest, mis naises tekib, kui neid n?hakse“.1* Oot, misasja? Selgitus oli s??rane: naissuguelundid on pandud jalgade vahele varju, nagu need tahaksid peidus olla, samas kui meessuguelundid asetsevad ees, k?igile n?ha. Ja miks mehe ja naise suguelundid sel moel erinevad? Kui oled keskaegne anatoom, k?llastunud vooruslikkuse t?htsustamise seksuaaleetikast, on p?hjuseks h?bi. Kui eeldame, et h?bi ei ole t?eline p?hjus, miks naissuguelundid on keha all – ja loodan, et see on nii selge, et paneb su silmi p??ri-tama –, siis mis bioloogilisel p?hjusel on mehe suguelundid ees ja naise suguelundid peidus? Vastus on, et tegelikult ei olegi! Naise vaste peenisele – kliitor – aset-seb t?itsa ees, peenisega sarnases asukohas. Seda on peenisest v?hem n?ha, sest see on v?iksem – ja see on v?iksem mitte seet?ttu, et on h?belik v?i tunneb h?bi, vaid seet?ttu, et naised ei pea transportima oma DNA-d enda keha seest kellegi teise keha sisse. Ja naise vaste munandikotile – v?limised h?bememokad – asetsevad samuti munandikotiga t?iesti samas kohas, aga kuna naise sugun??rmed (munasarjad) on sisemised, mitte v?limised nagu munandid, ei ulatu h?bememokad kehast kuigi kaugele, nii et neid on v?hem n?ha. J?llegi, munasarjad pole sisemised mitte h?bi t?ttu, vaid sellep?rast, et meie oleme need, kes j??vad rasedaks. L?hidalt: naissuguelundid n?ivad „peidus“ ainult siis, kui vaadata neid l?bi kultuuriliste eelduste l??tse, mitte bioloogia silmade kaudu. Seda n?eb siin raamatus uuesti ja uuesti: kultuur v?tab juhusliku bioloogilise muutuse ja p??ab muuta selle T?hendusrikkaks, suure t?hega. Me vaatame suguelundeid kui metafoore, n?eme, mille moodi need on, mitte mis need on, ning kleebime neile k?lge kultuurilise T?hen-duse, nagu Olivia kleepis oma suuremale kliitorile k?lge „mehelikkuse“ * Eestikeelne s?na naissuguelundite ehk vulva kohta, „h?be“, varem „h?b(b)edus“, seostub samuti h?biv??rsusega. Tlk 30 Emily Nagoski, Ph.D. t?henduse ja j?udis j?reldusele, et tema anatoomias peitub mingi suur t?hendus temast kui seksuaalsest mehelikust naisest. Kui n?ed oma keha sellisena, nagu see on, mitte sellisena, mis T?hen-duse kultuur sellele annab, siis tajud, kui palju lihtsam on elada oma suguelunditega ja armastada neid koos oma ?lej??nud seksuaalsusega t?pselt sellisena, nagu need on. Nii et selles peat?kis vaatame oma suguelundeid l?bi bioloogia sil-made, ilma kultuuriliste l??tsedeta. K?igepealt n?itan, kuidas mehe ja naise suguelundid koosnevad t?pselt samadest osadest, lihtsalt eri moel organiseeritult. Juhin t?helepanu, kus bioloogia ?tleb ?hte asja ja kultuur midagi muud, ja sina v?id ise otsustada, kumb tundub loogilisem. Ma sel-gitan, kuidas idee eri moel organiseeritud samadest osadest ulatub meie anatoomiast palju kaugemale, inimeste seksuaalsete reaktsioonide iga aspektini, ja v?idan, et see v?ib olla k?ige t?htsam asi, mida kunagi oma seksuaalsuse kohta ?pid. L?puks pakun v?lja uue keskse metafoori, et asendada k?iki tobe-daid, kallutatud ja absurdseid metafoore, mida kultuur on p??dnud naise kehale peale suruda. Minu eesm?rk selles peat?kis on tutvustada alterna-tiivset viisi, kuidas m?elda oma kehast ja seksuaalsusest, nii et saad suhes-tuda oma kehaga selle oma tingimustel, mitte tingimustel, mille on keegi teine sinu jaoks v?lja valinud. Algus Kujutle kahte viljastatud munarakku, mis on just emakas pesastunud. ?ks on XX-kromosoomidega – geneetilisest naissoost – ja teine XY-kromo-soomidega – geneetiliselt meessoost. Erimunakaksikud, ?de ja vend. N?od, s?rmed ja jalad – m?lemal arenevad samad kehaosad, aga need on eri moel organiseeritud, nii et kumbki saab individuaalse keha, mis on laste suuremaks saades teisest kohe eristatav. Ja t?pselt nagu nende kummalgi n?ol saab olema kaks silma, ?ks nina ja suu, k?ik asetsemas enam-v?hem samades kohtades, on nende suguelunditel samad kompo-nendid, organiseeritud laias laastus samal moel. Aga erinevalt n?gudest Leia oma kirg 31 K?ik samad osad, eri moel organiseeritud. Iga keha suguelundid on samad kuni kuuenda rasedusn?dalani, mil suguelundite universaalne ehitus hakkab organi-seeruma kas naissoo v?i meessoo asetusse. 7 n?dalat Genitaalkurd Genitaalk?ber Urogenitaalsiinus Genitaalm?igas P?rak Naissoost 12 n?dalat Kusitiava Kliitor Sisemised h?beme-mokad V?limised h?beme-mokad P?rak Tupeava Meessoost 12 n?dalat Peenise-pea Kusitivagu Munandi-kott P?rak Munandi-koti ?mblus S?nd Kusitiava Kliitor Sisemised h?beme-mokad V?limised h?beme-mokad P?rak Tupeava S?nd Peenise-t?vi Peenise-pea Munandi-kott P?rak 32 Emily Nagoski, Ph.D. ja s?rmedest ja jalgadest arenevad suguelundid enne s?ndi konfigurat-sioonidesse, mida nende vanemad tunnevad automaatselt ?ra meessoo ja naissoo omadena. See juhtub nii. Umbes kuus n?dalat p?rast viljastatud munaraku emakas pesastumist tekib maskuliniseerivate hormoonide tulv. Mees-soost blastots?sti (rakkude kogum, millest moodustub embr?o) areng liigub selle peale meessoo konfiguratsiooni suunas, kus hakkavad tek-kima peenis, munandid ja munandikott. Naissoost blastots?st ei reageeri hormoonitulvale ?ldse ja arendab v?lja vaikimisi valitud naissoo konfigu-ratsiooni, kuhu kuuluvad kliitor, munasarjad ja h?bememokad. Tere tulemast bioloogilise homoloogia imelisse maailma. Homoloogid on tunnused, millel on sama bioloogiline p?ritolu, aga v?ivad olla eri funktsioonid. Igal v?liste suguelundite osal on teises soos homoloog. Kahte neist olen juba maininud: nii mehe kui naise suguelundite hulka kuulub ?limalt tundlik ?mara otsaga mitmekambri-line elund, millesse seksuaalse erutuse ajal voolab veri. Naistel on selleks kliitor, meestel peenis. Ja kummalgi sool on elund, mis on pehme, veniv ja millele kasvavad puberteedi j?rel j?medad karvad. Naistel on selleks v?limised (suured) h?bememokad, meestel munandikott. Need osad ei n?e ainult v?liselt sarnased v?lja, vaid on arenenud samast lootekoest. Kui vaatad munandikotti l?hedalt, n?ed selle keskel vertikaalset kinni-tust – munandikoti ?mblust. Sealt oleks munandikott lahknenud h?beme-mokkadeks, kui isikul oleksid arenenud hoopis naissuguelundid. Homoloogia on ka p?hjuseks, miks nii vennal kui ka ?el on rinna-nibud. Naise nibud on h?davajalikud peaaegu k?igi imetajaliikide, seal-hulgas inimeste elluj??miseks (kuigi k?put?iel ?rgimetajatest nagu nokk-loomal ei ole nibusid, vaid nad eritavad piima k?hust), nii et evolutsioon tekitas nibud kohe meie lootearengu alguses. Nende niisama allesj?tmi-sele kulub v?hem energiat kui aktiivselt nende avaldumise p?rssimisele – ja evolutsioon on nii laisk, kui v?hegi v?imalik – nii et nibud on nii nais-tel kui ka meestel. Sama bioloogiline p?ritolu – eri funktsioonid. Leia oma kirg 33 Kliitor, kogu kliitor ja ainult kliitor Kliitor ja peenis on v?listest suguelunditest k?ige tihedamalt n?rvil?p-meid t?is. Kliitori n?htav osa ehk kliitoripea asetseb t?itsa ?leval – tupest veidi eemal, nagu n?ed. (See fakt saab eriti t?htsaks, kui r??gin kaheksan-das peat?kis orgasmist.) Kliitor on … Amarillo – seal, kus peidus on k?ik r??mude killud. Pariis – pidu sinus eneses. Visa pangakaart – t??tab just seal, kus tahad olla. See on erootiliste aistingute keskjaam. Keskmiselt k?igest ?ks kahek-sandik peenise suurusest, kuid t?is enam kui kaks korda rohkem n?rvi-l?pmeid, kliitori suurus v?ib varieeruda vaevum?rgatavast hernest kuni korraliku suurusega kokteilikurgini v?i olla mistahes suuruses seal vahe-peal, ja k?ik see on normaalne, k?ik on kaunis. Erinevalt peenisest on kliitori ainus ?lesanne aisting. Peenisel on neli ?lesannet: aisting, penetratsioon, ejakulatsioon ja urineerimine. Kaks eri toimimimisviisi, ?ks ja sama bioloogiline p?ritolu. Kliitori n?htav osa, kliitoripea, ongi tegelikult k?igest kliitori pea, nii nagu peenisepea – umbkaudu tammet?ru moodi m?tsike peeniset?ve otsas – on k?igest pea. See pole aga kaugeltki mitte k?ik. Peeniset?vi on paljudele tuttav. See koosneb kolmest kambrist: kahest ??nelisest kehast (korgaskehadest) ja ?hest poorsest kehast (k?snkehast), mida l?bib kusiti. K?ik need kolm kambrit ulatuvad s?gavale keha sisse. K?snkeha l?peb peenisesibulas s?gaval vaagna sees. Korgaskehad eemalduvad teineteisest, muutuvad otsast peenemaks ja kinnituvad vaagnaluule. Kultuurilise arusaama kohaselt on kliitor „see v?ike m?gar vulva otsas“. Aga bioloogilise arusaama j?rgi on kliitor rohkem nagu kaugele-ulatuv, peamiselt sisemine anatoomiline struktuur, mille pea ilmub vulva otsas n?htavale. Nagu peenis, koosneb kliitor kolmest kambrist: kahest s?gavale h?beme koe sisse ulatuvast jalast (kliitoris??rest), mis on korgas-kehade homoloog, ja esikusibulatest, mis on k?snkeha homoloog, seal-hulgas peenisesibula homoloog. Esik on tupeava, sibulad saavad alguse 34 Emily Nagoski, Ph.D. Kliitori anatoomia. Kliitori kultuuriline t?hendus piirdub sageli v?lise osa, peaga. Bioloogilise t?henduse alla kuulub lai vahemik sisemist erektiilset kudet, mis ulatub tupeavani v?lja. Peenise anatoomia. Nagu kliitori puhul, piirdub ka peenise kultuuriline t?hendus v?lise osaga – peenisepea- ja kehaga. Ja nagu kliitorilgi, on peenisel sisemine erektiilne kude. T?pselt samad osad, eri moel organiseeritult. Kliitori eesnahk Esikusibul Kusitiava Tupeava Sisemised h?bememokad Kliitoris??r Korgaskeha Kliitoripea Korgaskehad Kusiti K?snkeha Korgaskeha Peenises??red Peenisesibul Munand Kusiti Peenisepea Eesnahk Leia oma kirg 35 kliitoripeast s?gaval h?beme koe sees, seej?rel lahknevad kusiti ja tupe ?mber. Just nii: kliitor ulatub tupeavani v?lja. Kliitori eesnahk katab kliitoripea nagu selle homoloog eesnahk katab peenisepea. Ja meessoo eesnahakida – Y-punkt pea juures, kus eesnahk kinnitub peeniset?ve k?lge – on naissoo fourchette’i (prantsuse keeles kahvel) homoloog – kaarjas kude tupe alumises ??res. See on k?igil keha-del ?limalt tundlik ja alahinnatud kinnisvara. Saa oma kliitoriga tuttavaks Kui sa pole oma kliitoriga kunagi „n?ost n?kku“ kohtunud, on n??d selleks aeg. (Isegi kui oled minevikus oma kliitoriga juba korduvalt ves-telnud, v?id kasutada seda v?imalust uuesti tuttavaks saada.) Kliitori saab ?les leida visuaalselt v?i manuaalselt. Kui oled kahte j?rgmist l?iku luge-nud, pane raamat k?est ja proovi ?ksk?ik kumba meetodit. Visuaalselt leidmiseks v?ta peegel, t?mba oma h?bememokad (vulva pehmed karvased v?limised huuled) laiali ja p?riselt vaata seda. N?ed vulva tipus m?garat. V?i v?id selle s?rmedega ?les otsida. Alusta keskmise s?rme otsaga l?hest, kus h?bememokad eralduvad. Suru ?rnalt allapoole, vingerda s?rme edasi-tagasi ja nihuta s?rmeots aeglaselt h?bememokkade vahele, kuni tunned naha all v?ikest kumjat n??rikest. Aidata v?ib, kui t?mbad h?bemekinku ?lespoole tirides nahka pingule. Samuti v?ib aidata, kui teed s?rme m?rjaks s?lje, libesti, allergeenivaba k?tekreemi v?i isegi tilga oliivi?liga. Mul on kindel p?hjus paluda sul oma kliitorit p?riselt vaadata. ?hel ?htul p?rast loengut tuli minu juurde ?li?pilane, kes ?tles, et oli r??kinud emaga Skype’is oma selle semestri ainetest, sealhulgas minu ainest „Naiste seksuaalsus“. Tudeng mainis emale, et mu loenguslaididel olid lisaks diagrammidele ja illustratsioonidele fotod naiste vulvadest. Ja ema ?tles talle k?ige jahmatavama asja. Ta teatas: „Ma ei tea, kus kliitor asub.“ Ema oli viiek?mne nelja aastane. 36 Emily Nagoski, Ph.D. Nii et mu ?li?pilane saatis loenguslaidid oma ema e-posti. Selle loo t?ttu on raamatu esimene peat?kk anatoomiast. See lugu tekitab minus tahtmise tr?kkida T-s?rkidele vulva joonis ja nooleke kliitori suunas kirjaga „SEE ASUB SIIN“. See tekitab tahtmise jagada t?navanurgal lendlehti juhistega omaenda kliitori ?les leidmiseks, nii k?sitsi kui ka vaatamise teel. Ma tahan, et internetis muutuks hitiks lii-kuva pildiga GIF, kus naine n?itab oma kliitori asukohta. Tahan reklaam-tahvlit Times Square’il. Tahan, et k?ik teaksid. Aga veelgi enam paneb see mind tahtma, et iga jumala naine, kes seda loeb, peatuks ja vaataks oma kliitorile otsa. Teadmine, kus kliitor asub, on t?htis, aga teadmine, kus sinu kliitor asub … see on v?im. V?ta peegel ja vaata oma kliitorit, selle ?li?pilase ja ta imelise vapra ema austuseks. Kui mina esimest korda oma kliitorit vaatasin, seksuaalkoolitajaks ?ppimise alguses, siis ma lausa nutsin. Olin kaheksateist ja halvas suhtes ja otsisin vastuseid. Ja mu ?ppej?ud oli ?elnud: „Kui l?hete t?na ?htul koju, v?tke peegel ja leidke oma kliitor ?les.“ Seda ma tegingi. Ja mind vapustas pisarateni avastus, et selles polnud midagi vastikut ega veidrat, see oli lihtsalt … osa mu kehast. See kuulus mulle. Nii et mine vaata oma kliitorit. Ja kui sa juba naabruskonnas oled, heida pilk ka ?lej??nud vulvale. Mulle meeldib, kui mu ainet v?tavad ebatraditsioonilised ?li?pilased – need, kes pole vanusegrupis kaheksateist kuni kaksk?mmend kaks –, ja Merritt oli nii ebatraditsiooniline, kui olla saab: menopausieelne lesbist homoerootikakirjutaja teismelise t?trega, keda ta kasvatas koos pea kahek?mneaastases suhtes olnud partneriga. Mina olin temaga esimest korda kohtudes nii v?heste teadmistega, et mind ?llatas, kui ta ?tles, et tema Korea p?ritolu vanemad olid kristlikud fundamenta-listid ja ta kasvas ?les ?limalt konservatiivsete v??rtustega. Mis tegi tema kapist v?ljas oleku, tema kirjutised ja minu aine v?tmise veelgi t?helepanuv??rsemaks. Neljak?mne kahe aastane Merritt ei olnud kunagi kaalunud oma kliitori vaatamist. See v?imalus ei tulnud talle p?hegi, kuni ma, nagu Leia oma kirg 37 alati, esimeses loengus seda soovitasin. P?rast loengut tuli ta minu juurde ja ?tles: „Kas on t?epoolest hea m?te soovitada nii noortel oma keha vaadata? Mis siis, kui nad lihtsalt … endasse sulguvad?“ „See on v?ga oluline k?simus,“ ?tlesin ma. „Keegi pole mulle kunagi sellisest kogemusest r??kinud, aga see pole kohustuslik ?lesanne, nii et v?imalik, et need, kes k?ige t?en?olisemalt niimoodi reageeriksid, ei proovigi seda. Siiski soovitan seda teha, eriti ?li?pilastel, kes kavat-sevad j?tkata rahvatervise v?i meditsiini vallas, aga see on t?ielikult iga inimese enda otsus, kas ta tahab vaadata v?i mitte.“ Merritt ei vaadanud. Selle asemel palus ta oma partneril Carolil vaadata – mis on m?nes m?ttes vapram kui ise vaatamine – ja tema vaatas omakorda partneri oma. Ja naised r??kisid sellest, mida nad n?gid ja kuidas nad polnud kunagi varem v?tnud teadlikult aega, et oma seksuaalset keha vaadata ja sellest r??kida. Ja Merritt sai teada midagi t?helepanuv??rset, mil-lest ta mulle j?rgmisel n?dalal r??kis: „Carol ?tles mulle, et tema oli oma vulvat vaadanud! Ta oli 80-ndatel feministliku teadlikkuse grupis ja nad k?ik istusid, k?sipeegel k?es, koos ringis.“ „Vau!“ ?tlesin ma ja m?tlesin seda t?siselt. Ta t?stis k?ed enda ette, peopesad ?lespoole, kaaludes oma tundeid. „Ma ei tea, miks selline asi on mulle nii palju raskem kui talle. Mis puu-tub seksi, tunnen ma alati, nagu vaaruksin kalju??rel, k?ed vehkimas kui tuuleveski.“ Merritti kahetised tunded on t?iesti normaalsed iga?he jaoks, kel-lele perekond ?petas, et seks peab mahtuma elus kindlasse etten?htud kohta ja mitte kuhugi mujale. Aga Merritti jaoks oli see loogiline ka muudel p?hjustel, mis olid seotud tema aju seadistusega. Sellest r??gin teises peat?kis. 38 Emily Nagoski, Ph.D. H?bememokad, nii v?ikesed kui ka suured Naiste sisemised (v?ikesed) h?bememokad ei pruugi olla ?ldsegi kuigi „sisemised“, vaid ulatuda v?limistest h?bememokkadest kaugemale – v?i siis v?ivad need panna end varju, vulva sisse peitu, kuni neid otsima l?hed. Ja sisemised h?bememokad v?ivad olla ?leni ?htlast v?rvi v?i v?rvi?leminekuga, muutudes ??re pool tumedamaks. K?ik see on nor-maalne ja terve ja kaunis. Pikad, l?hikesed, roosad, bee?id, pruunid – k?ik on normaalsed. Sisemiste h?bememokkade meeste homoloog on eesnaha sisek?lg. Kui peenis on ?mber l?igatud – t?hendab, et eesnahk on kirurgiliselt eemaldatud –, on keset peeniset?ve v?ga sageli v?rvimuutus. Seda selle-p?rast, et peeniset?ve otsa nahk on tegelikkuses eesnaha sisek?lg. (Kuna v?rvimuutus muutub vahel n?htavaks alles p?rast puberteeti, on mehed minult k?sinud, kas v?rvi muutumise p?hjuseks on miski, mida nemad tegid, aga ei, m?ned peenised lihtsalt n?evad sellised v?lja, ja edu neile.) Ka v?limised h?bememokad on inimestel erinevad. M?ned on tiheda karvkattega, mille karvad ulatuvad reitele ja p?raku ?mber, teistel aga on v?ga v?he karvu. M?ned h?bememokad on ?sna pundunud, samas kui teised on kehaga v?rdlemisi libamisi. M?ned on ?mbritseva nahaga sama v?rvi ja m?ned on tumedamad v?i heledamad. K?ik on normaalsed, k?ik kaunid. Nagu kliitorigi puhul, ei kattu h?bememokkade kultuuriline vaata-mise viise bioloogilise reaalsusega. Soft-core-pornos on vulvad digitaal-selt t??deldud, et vastata spetsiifilise „varju pandud“ h?bememokkade ja ?htlase v?rvuse standardile, et need oleks „v?hem detailsed.“2 See t?hendab, et vulvade kultuuriline esindatus piirdub ?sna kitsa valikuga. Tegelikkuses varieeruvad suguelundid v?gagi palju – ja peaaegu ?hegi erisusega pole seotud mingit haigusseisundit. Aga s??rane naiste kehade piiratud esindamine v?ib lausa muuta naiste taju sellest, milline „nor-maalne“ vulva v?lja n?eb.3 Nii et kui otsustad vaadata teiste naiste vulvasid – mida ma muuseas soojalt soovitan, aga ainult siis, kui nad entusiastlikult n?us on –, m?rkad, Leia oma kirg 39 kui v?ga-v?ga need ?ksteisest erinevad. Harva leiad sa hoolikalt varju pandud vulvasid, mida n?eb Playboys. Kui sul just valus pole (ja kui on, siis p??rdu tervishoiut??taja poole!), on su suguelundid t?iuslikud t?pselt sellisena, nagu need on. T?de h??menist Sul v?ib olla h??men, aga see v?ib sul ka puududa. H??men on ?huke membraan tupeava alumise ??re ?mber. ?ksk?ik, kas sul see on v?i mitte, garanteerin ma, et praktiliselt k?ik, mis on sulle h??menist ?petatud, on vale.4 T?ele on k?ige l?hemal see, et vahekorra ajal v?ib h??men teha valu, kui see pole v?ljavenitamisega harjunud – see on ?ks paljudest v?imali-kest p?hjustest, miks penetratsioon on valus, aga see pole neist kaugeltki k?ige levinum. (K?ige levinum on m?rgumise puudumine.) ?ks n?ide vulvast. Kusitiava V?limised h?bememokad Tupeava Kliitoripea P?rak Sisemised h?bememokad 40 Emily Nagoski, Ph.D. Aga h??men ei l?he katki ja j?? igaveseks katki, nagu mingi pitser pakendi avamisel. Kui h??men rebeneb v?i sellesse tekib verevalum, siis see paraneb. Ja h??meni suurus ei erine s?ltuvalt sellest, kas tuppe on penetreeritud.5 Lisaks, tavaliselt see ei veritse. Veri esmakordse penetrat-siooni ajal on t?en?olisemalt ?ldisest tupeseina rebenemisest m?rgumise puudumise t?ttu kui h??meni kahjustusest. Kui naine hakkab h??menit regulaarselt v?lja venitama, juhtub hoo-pis see, et see muutub painduvamaks. Ja kui naise hormoonid noorukiea l?ppu j?udes (umbes kahek?mne viie aastaselt) muutuvad, atrofeerub h??men t?en?oliselt ja muutub palju v?hem m?rgatavaks – kui see ?ldse oli m?rgatav. H??men on j?rjekordne n?ide naiste suguelundite laiast varieeruvu-sest. M?ni naine s?nnib ilma h??menita. Teistel on mulgustamata h??-men (?huke, kuid tahke membraan, mis katab kogu tupeava) v?i v?ikeste avaustega h??men (palju pisikesi auke muidu tahkes membraanis). M?nel naisel on vaheseinaga h??men, mis tundub nagu ulataks ?le tupeava nahakiud. M?ne naise h??men on vastupidav, teistel habras. M?ni h??-men kaob varajases noorukieas ja m?ni on p?rast menopausi alles. Naiste h??men varieerub, sest nii palju, kui teadus on suutnud v?lja selgitada, ei olnud h??men evolutsiooni valik. Sel pole mingit reproduk-tiivset ega muud funktsiooni. See on k?rvalsaadus, v?ike boonus, mille j?ttis endast maha evolutsioonilise valiku tohutu suur surve, samamoodi nagu meeste nibud. See on seemnek?nkakese homoloog, m?gar kusiti-seinas, kus see l?bib eesn??rme ja ?hendub seemnejuhadega. H??men on ?lim n?ide sellest, kuidas inimesed teevad anatoomiast metafoorid. Tegemist on elundiga, millel pole bioloogilist funktsiooni, ja ometi on l??ne kultuur h??meni kohta v?imsa loo v?lja m?elnud. See lugu pole kuidagi seotud bioloogiaga ja on t?ielikult seotud naiste allutamisega. Kultuur n?gi tupeavas „barj??ri“ ja otsustas, et see on t?histab „neitsilikkust“ (iseenesest bioloogiliselt t?henduseta ideed). Niiv?rd veidrat ideed saab leiutada ainult ?hiskonnas, kus naised on s?na otseses m?ttes omand, nende tupp nende k?ige v??rtuslikum kinnisvara – tarastatud kogukond. Leia oma kirg 41 Kuigi h??menil pole mingit f??silist ega bioloogilist funktsiooni, on nii m?nigi kultuur loonud selle ?mber nii m?juvad m??did, et on saada-val lausa operatsioonid h??meni „taastamiseks“, nagu see oleks meditsii-niliselt vajalik. (Kus on operatsioon meeste nibude t?iustamiseks?) Teatud m?ttes v?ib h??men olla naise tervise jaoks oluline: leidub naisi, keda h??meni puudumise t?ttu pekstakse v?i isegi tapetakse. M?nele naisele ?eldakse, et teda „poleks saanud v?gistada“, sest tal on h??men alles. Nende jaoks m?jutab h??men t?siselt f??silist heaolu, mitte anatoomia t?ttu, vaid selle t?ttu, mida nende kultuur selle anatoo-mia kohta usub. Paar s?na s?nadest Veel ?ks asi naiste v?limiste suguelundite teemal. Kogu naiste v?limiste suguelundite komplekti nimi on h?be ehk vulva. Tupp ehk vagiina t?hendab sisemist reproduktiivset kanalit, mis viib ?les emakani. Vulvast r??kides kasutavad paljud s?na vagiina, aga n??d oled sina targem. Ja kui seisad alasti peegli ees ja n?ed klassikalist kolmnurka? See on su h?beme-kink („k?rgendik“). Selge? vagiina ehk tupp = reproduktiivne kanal vulva ehk h?be = v?limised suguelundid h?bemekink = vaagnaluu kohal asuv ala, millel kasvavad karvad Ma ei v?ida, et peaksid hakkama parandama inimesi, kes valesid s?nu kasutavad, v?i piketeerima „Vagiina monoloogidel“ siltidega, millele sei-sab „Tegelikult on need „Vulva monoloogid“,“ aga n??d tead s?nu, mida sina peaksid kasutama. Sa ju ei kutsuks oma n?gu ega otsaesist kurguks, ega ju? Nii et ?rme kutsu vulvat ega h?bemekinku vagiinaks. Muudame maailma naiste suguelundite jaoks paremaks paigaks. 42 Emily Nagoski, Ph.D. Kleepuvad osad Naistel on kummalgi pool tupeava Bartholini n??rmeks kutsutav n??re, mis eritab seksuaalse erutuse ajal vedelikku – v?ib-olla tupe penetratsioo-nil h??rdumise v?hendamiseks, v?ib-olla hea tervisega ja viljakat seisun-dit edastava l?hna loomiseks. Kui naistel „l?heb m?rjaks“, juhtub just see. Ja tuleb v?lja, et nii naistel kui ka meestel „l?heb m?rjaks“. Meeste homo-loog Cowperi n??re, mis asub kohe eesn??rme all, toodab eelspermat. Miks me ?tleme, et meestel „l?heb k?vaks“ ja naistel „l?heb m?r-jaks“, kui bioloogilisest vaatepunktist l?hevad nii mehe kui ka naise suguelundid nii k?vaks kui ka m?rjaks? Asi on j?llegi kultuuriline. Mehe „k?vadus“ (erektsioon) on vahekorraks vajalik eeltingimus ja „m?rgust“ v?etakse kui ilmingut, et naine on vahekorraks „valmis“ (kuigi kuuendas peat?kis n?eme, kui vale see v?ib olla). Kuna peenis-tupes-vahekorda peetakse seksuaalsuse universumi keskmeks, oleme muutnud meeste k?vaduse ja naiste m?rguse erutuse ?limate ilmingute metafoorideks. Aga nagu meie anatoomia, koosneb meie k?igi f?sioloogia samadest kompo-nentidest – vere juurdevoolu muutus, suguelundite eritiste tootmine jne –, eri moel organiseeritult. Toome esile meeste k?vadust ja naiste m?rgust, aga ka mehed m?rguvad ja naistel k?vastub. Naistel on ka n??rmed, mis asuvad kusitiava ehk avause juures, mille kaudu pissime, ja nende nimeks on Skene n??rmed. Need on meeste eesn??rme homoloogid. Eesn??rmel on kaks ?lesannet: see paisub kusiti ?mber, nii et mehel on v?imatu urineerida, kui ta on seksuaalselt v?ga erutunud, ja see toodab umbes poole seemnevedelikust, milles sperma liigub. Teisis?nu teeb see ejakulaati. Ka naistel paisuvad Skene n??rmed kusiti ?mber, nii et v?ga erutunult on raske urineerida. Kui oled kunagi proovinud pissida kohe p?rast orgasmi saamist, oled sellega otseselt silmitsi seisnud – tuleb hingata s?gavalt rahustavalt sisse-v?lja, et anda suguelunditele aega l?dvestuda. M?nel naisel toodavad Skene n??rmed vedelikku, mist?ttu m?ned naised ejakuleerivad. Naiste ejakulatsioon – „pritsimine“ – on viimasel ajal veidi t?helepanu saanud, osaliselt sellep?rast, et seda on rohkem Leia oma kirg 43 teaduslikult uuritud, ja osaliselt sellep?rast, et seda on pornos n?ida-tud. Tulemuseks on see, et minult k?sitakse pritsimise kohta ?sna tihti. ?igupoolest k?isin ma paar aastat tagasi ?hiselamus, et vastata karbi sisse kogutud anon??msetele k?simustele, ning avastasin, et ?ks tudeng oli kirjutanud „Kuidas pritsima ?ppida?“ ja teine „Kuidas pritsimine ?ra l?petada?“.6 On ?tlematagi selge, et meie kultuur saadab naistele nende suguelun-dite vedelike kohta vastuk?ivaid s?numeid … ja vedelike puudumise kohta samuti. ?hest k?ljest n?hakse ejakulatsiooni kui l?binisti mehelikku n?htust ja naiste suguelundid on, tead k?ll, h?biv??rsed, nii et kui naise-keha teeb midagi nii v?imast ja m?rga, on see vastuv?etamatu. Teisest k?ljest on see suhteliselt harv n?htus ja pidev p??dlemine uudsuse poole, ?heskoos lihtsa pakkumise-n?udluse d?naamikaga, t?hendab, et harul-dast kaubaartiklit, naist, kes ejakuleerib, hinnatakse k?rgelt ja t?stetakse esile. Seega, kui naised p??ravad t?helepanu ejakulatsiooni kultuurilistele s?numitele, on nad arusaadavalt segaduses. Bioloogiline s?num on lihtne: naiste ejakulatsioon on k?rvalsaadus nagu meeste nibud ja naiste h??men. ?ksk?ik kui suureks kultuur selle puhub, j??vad naised alati varieeruma. ?ks naine, keda tean, ei ejakulee-rinud kogu elu jooksul kordagi kuni menopausi m??dumiseni, kui ta sai uue partneri. Korraga ejakuleeris ta iga orgasmiga kuusk?mmend milli-liitrit vedelikku. Kas p?hjuseks oli partnerivahetus? Oli selleks meno-pausi hormonaalne muutus? Mitte kumbki? Mul pole aimugi. Aga nii j?uamegi mu t?htsa m?tteni suguelundite kohta: m?nikord l?hevad need m?rjaks ja neil on l?hn. H?ng. Rikkalik ja maal?hedane bukett, mis meenutab muru ja merevaiku ning annab aimu puidusest muskusest. Suguelundid on vahel aromaatsed ja vahel ka kleepuvad. Sinu suguelundite eritised on t?en?oliselt menstruaalts?kli eri faasides erine-vad ning muutuvad su vanemaks saades ja muutuvad olenevalt toitumi-sest – naised varieeruvad. Kui sinu jaoks pole suguelundite m?rguse l?hn v?i aisting t?ielikult kaunis ja hurmav, siis pole see ?llatav, arvestades, mis tundeid me ?pe-tame inimesi oma suguelundite kohta tundma. Aga mida sa tunned oma 44 Emily Nagoski, Ph.D. suguelundite ja nende eritiste vastu, on ?pitud, ja oma keha armastamine t?pselt sellisena, nagu see on, annab sulle v?imsama erutuse ja suuremad paremad orgasmid. Sellest r??gin t?psemalt viiendas peat?kis. Intersoolisuse seisundis inimeste kehaosad Intersoolistel inimestel,7 kellel pole s?nni ajal selgelt mees- ega naissugu-elundid, on samuti k?ik samad osad; nende omad on juhuslikult organi-seeritud kuidagi t??pilise naise ja t??pilise mehe paigutuste vahepealselt. Fallose suurus, kusitiava asukoht v?i labioskrotaalse koe lahknemine v?ib asetseda ?ksk?ik kus nende kahe vahel. Homoloogia selgitab suures osas, kuidas intersoolises seisundis s?ndinud inimeste suguelundid tekivad. Inimesed, kelle suguelundid on „kuskil vahepeal“, kogesid mingit kerget variatsiooni loote kasvus osale-vate biokeemiliste s?ndmuste ?limalt kompleksses tulvas alates munaraku viljastamisest kuni embr?o arengu ja raseduseni. Selle v?ikese muutuse tulemuseks on veidi teistsugused suguelundid. Nendel suguelunditel pole midagi viga, samamoodi nagu pole viga h?bememokkadel, mis on era-kordselt suured v?i v?ikesed.8 Osad on ikkagi t?pselt samad, lihtsalt eri moel organiseeritud. N?iteks v?ib mehe kusitiava asetseda ?ksk?ik kus peenisepeas, harva on see peeniset?ve k?ljel, aga ka see on t?iesti okei, niikaua kui see ei takista urineerimist ega p?hjusta kroonilist infektsiooni (mida see tavaliselt ei tee). Nii kaua kui suguelundid ei p?hjusta valu ega ole vastuv?tlikud infektsioonile ega muudele meditsiinilistele probleemi-dele, on need terved ega vaja mingit arstlikku sekkumist. Me k?ik koos-neme samadest osadest, lihtsalt eri moel organiseeritult. Sellep?rast ei pea ma n?gema su suguelundeid, et osata ?elda, et need on normaalsed ja terved. Sul on t?pselt samad osad, lihtsalt oma ainulaad-sel moel organiseeritud. Nagu paljud seksuaalkoolitajad, n?itan ma oma anatoomiaslaididel fotosid mitmekesisest vulvade valikust. Kust ma need fotod leian? Loomulikult internetist. Leia oma kirg 45 Ainsaks raskuseks on rikkaliku valiku saamine – tavaliselt leian pilte noorte k?hnade ?leni raseeritud naiste vulvadest. Pean hoolega otsima, et leida h?id sekspositiivseid pilte vanematest naistest, suu-rematest naistest, eri nahav?rviga naistest ja naistest, kellel on k?ik h?bemekarvad alles. ?hel p?eval istusin ma rahvarohkel koomiksihuviliste kokkutulekul ja r??kisin sellest proovikivist Camillaga, kes, nagu minagi, on nohik ja endine seksuaalkoolitaja. Erinevalt minust on tal kraad soouuringu-tes ja kujutavas kunstis, on ta afroameeriklane ja teenib elatist illustraa-torina – k?ik see aitas tal minu v?ikest proovikivi m?ista. Ta ?tles: „T?siselt, Emily? Sa guugeldad, mida, „mustanahalise vulvat“? T??l?“ Ma kehitasin vabandavalt ?lgu. „Vorstid, seadused ja seksuaal-hariduse loengud. Sa ei taha teada, kuidas ?htegi neist tehakse.“ Ja Camilla ?tles: „Las ma arvan: sa leiad ainult pornolikke pilte, mitte midagi kunstilist ega v?imestavat ega kehapositiivset?“ „Ja liigdetailseid meditsiinilisi ?lesv?tteid,“ ?tlesin mina. „Ma p??dsin otsida „eri nahav?rviga feministlikke vulvasid“, aga leidsin ainult Pinteresti ja Etsy tikkimisprojekte.“ Camilla naeris selle peale, aga ?tles: „N??d m?tle, kui oleksid noor naine, kes tahab n?ha, milline normaalne terve vulva v?lja n?eb. Kui oled valgenahaline, pole probleemi, Tumblr on neid t?is. Aga kui oled mustanahaline v?i Aasia v?i Ladina-Ameerika p?ritolu, siis mida lei-dub? Pornot ja meditsiinilisi pilte. Mida see sulle ?petab?“ Mina teatasin: „Aga ma ei saa ?elda: „Kuulge, valgest erineva nahav?rviga naised, postitage veebi rohkem pilte oma vulvast, et teised naised teaksid, et nad on normaalsed.““ „Ei, aga ikkagi,“ ?tles Camilla, „pildid, mida n?eme – v?i ei n?e – loevad. Kas tead Escheri t?drukuid?“ „Ei, kes on Escheri t?drukud?“ „Need on koomiksite naistegelased, kelle k?ht on nii lame, et siseelunditele pole ruumi, ja nende selgroog on v?imatult v??ndu-nud, et korraga oleks n?ha nii rinnad kui tuharad. Nende poosid on 46 Emily Nagoski, Ph.D. anatoomiliselt nii absurdsed, et neid kutsutakse kunstniku j?rgi, kes on v?imatute illusioonide poolest kuulus.“ „K?lab nagu m?ni halb pornofilm, mida n?inud olen,“ ?tlesin ma. „Just,“ ?tles Camilla. „Ma n?gin neid teismelisena ja tundsin, et see n?itab k?ike sellest, milline „naine“ peab olema, ja kuna mina ei tundnud, et naine olla on selline, otsustasin, et mu esmane identiteet on „nohik“. Mitte naine, mitte mustanahaline – nohik. Videom?ngur. Mul l?ks kaua aega, et ?hendada sellega oma identiteedi teised osad, sest ma ei suutnud n?ha, kuidas need k?ik kokku sobituvad. Pildid loevad. Need annavad meile teada, mis on v?imalik, mis asjad k?ivad kokku, mis sobib ja mis ei sobi. Ja me k?ik tahame lihtsalt kuhugi sobida.“ See avaldus oli mulle t?eline kingitus. N??d meenutan seda m?tet uuesti ja uuesti, kui oma loenguid kirjutan. Veedan tunde, otsides internetist sekspositiivseid pilte mitmesugustest vulvadest, sest mu ?li?pilased on mitmekesise valikuga – pole kahte ?hesugust – ja tahan, et nad teaksid, et nende keha on normaalne ja nad sobivad minu loenguruumi. Miks see on t?htis Miks v?ib n?iliselt lihtne fakt, et k?igi inimeste suguelundid koosnevad samadest osadest, organiseeritult eri moel, olla k?ige t?htsam asi, mida kunagi inimeste seksuaalsusest ?pid? Kahel p?hjusel. Sellep?rast, et see t?hendab, et sinu suguelundid on normaalsed – ja mitte lihtsalt normaalsed, vaid ahvatlevad ja briljantsed ja dessertlikud ja erutavad ja fantastilised, edasi m??da t?hestikku kuni ?listusv??rseteni v?lja –, olenemata sellest, millised need v?lja n?evad. K?ik need koos-nevad samadest osadest, millest k?igi teiste suguelundid, organiseeritult sulle ?limalt ainulaadses paigutuses. Kogu vahemik on normaalne. Kau-nis. T?iuslik. Ja teine p?hjus on, et see kehtib inimeste seksuaalse v?ljen-duse iga jumala tahu kohta. Nagu j?rgmistes peat?kkides n?eme, alates Leia oma kirg 47 suguelundite reaktsioonidest kuni laksu saamise feti?ini, koosneb meie seksuaalne f?sioloogia, ps?hholoogia ja iha k?ik samadest osadest, liht-salt eri moel organiseeritult. Kui me selle lihtsa p?hit?e omaks v?tame – k?ik samad osad, eri moel organiseeritult – annab see vastuse alati populaarsele k?simusele: kas meeste ja naiste seksuaalsus on ?hesugune v?i erinev? Vastus: jah. Need koosnevad samadest osadest, erinevalt organiseeritult. Me k?ll n?eme gruppide vahel ilmselgeid erinevusi, kui vaatame populatsioone – meeste ja naiste kehi –, ent gruppide sees esineb v?he-malt sama palju varieeruvust kui nende vahel. V?in illustreerida seda n?itega, mis pole seksiga seotud. T?iskasva-nud naise keskmine pikkus on 162,6 cm ja t?iskasvanud mehe keskmine pikkus on 177,8 cm – 15,2-sentimeetrine erinevus gruppide keskmiste vahel. Aga pikkus varieerub rohkem iga grupi sees kui gruppide vahel. Kui m??dad tuhande suvalise isiku pikkust – viiesaja mehe ja viiesaja naise –, avastad, et peaaegu k?ik naised on vahemikus 152,4 cm ja 172,7 cm – 20,3-sentimeetrine erinevus grupi sees – ja peaaegu k?ik mehed on vahemikus 162,6 cm ja 193,0 cm – 30,4-sentimeetrine erinevus. Pane t?hele kolme asja: suurem erinevus on iga grupi sees (20,3 cm v?i 30,4 cm) kui gruppide vahel (15,2 cm), gruppide vahel on 10,1-sentimeetrine kokkulangemine ning sada v?i kakssada inimest tuhandest on isegi neist laiadest vahemikest v?ljas!9 Sama kehtib seksi kohta. Iga grupp on ?limalt mitmekesine – ja ma ei pea silmas ainult anatoomiat. Pean silmas seksuaalset orientatsiooni, seksuaalseid eelistusi, sooidentiteeti ja soolist enesev?ljendust ning – ?le-j??nud raamatu teemat – seksuaalset funktsioneerimist: erutust, iha ja orgasmi. Esineb ka kokkulangemist kahe grupi vahel ja esineb neid, kes erinevad suuresti „keskmisest“, olles siiski t?iesti normaalsed ja terved. M?ni autor v?idab, et meeste ja naiste vahelised erinevused on t?htsa-mad kui sarnasused. Teised ?tlevad, et sarnasused on t?htsamad kui eri-nevused. Minu seisukoht on, et homoloogia p?hit?de – k?ik samad osad, eri moel organiseeritult – on m?lemast t?htsam. 48 Emily Nagoski, Ph.D. Ja mitmekesisus v?ib olla inimeste seksuaalsuse ?ks ja ainus t?eliselt universaalne tunnus. Alates meie kehadest ja l?petades meie k?itumi-sega, on „seksuaalsust“ sama palju kui inimesi, kes maakeral elavad. Pole kahte ?hesugust. Kui oled seksuaalkoolitaja ja s?pradega v?ljas joomas, v?id leida end sellistest vestlustest. Laurie: „?ks naine, keda tunnen, ?tles mulle, et kui ta kunagi peaks lapsed saama, laseb ta oma naispiirkonnale kohe p?rast s?nnitust ilukirurgiat teha, sest arvab, et see ei n?e enam hea v?lja.“ Camilla: „Kas ?tlesid talle, et esteetilise meditsiini t??stuskomp-leks on kulutanud palju raha, et ta end kindlasti oma keha suhtes nii tunneks, et nad saaksid tema asjatu enesekriitika pealt teenida?“ Laurie: „Ei, ma ?tlesin talle, et kui lapsed saad, on su partner rahul, kui ta ?ldse kunagi su piirkonda n?ha saab, ?ksk?ik, milline see v?lja n?eb.“ Emily: „Leiutame ?ige sellise rituaali, milles naised t?hista-vad ?leminekut oma s?nnitusj?rgsesse kehasse. T?hendab, ega ei muutu ainult v?limus, vaid see, mida su keha t?hendab, nii sulle kui ka maailmale.“ Laurie oli meie seas ainus ema ja tema oli ainus, kes ei vaadanud mind, nagu oleksin narkolaksu all. Ta ?tles: „Ma tahan t?iega rituaali. ?ksk?ik mida, et muuta lihtsamaks elamine kehas, mis tundub kui poo-leldi t?hjaks lastud ?hupall.“ „Aga sa oled nii ilus!“ ?tlesid k?ik kohe. Komplimendid Laurie vaieldamatule ilule voolasid veel kiiremini kui vein, aga paar p?eva hiljem ?tles Laurie mulle, et see oli vastand sellele, mida ta vajas. „Mul on vaja kuulda, et on okei tunda kurbust, et mu keha pole enam kunagi sama, mis enne. Ma n?gin palju vaeva, et ?ppida toda keha armastama, ja n??d pean alustama algusest, et ?ppida armas-tama seda keha.“ Leia oma kirg 49 Selle peale ?tlesin: „On okei tunda kurbust, et su keha on j??davalt muutunud.“ Laurie purskas nutma – see on miski, mida ta viimasel ajal tihti teeb, ootamatud v?ikesed tormid, mis l?bivad teda iga kord, kui ta avastab, et hellus ja t?helepanu, mida ta heldelt teistele jagab, on suu-natud temale. „Asi ei peaks ?ldsegi olema selles, kas mulle meeldib mu keha v?i mitte,“ nuuskis ta nutuselt. „P?rast Trevi s?ndi muutus tegelikult just see. N??d peaks asi olema selles, kas keha teeb, mida mul vaja, v?i mitte.“ „Mida mul vaja“ t?hendab Laurie jaoks s?nnitamist – kodus vannis k?kitades nagu boss –, ?le aasta imetamist ja kolme aasta jooksul mitte kunagi ?le nelja tunni j?rjest magamist. Avaldus, et Trevor on vilets magaja, ei v?ljenda mingilgi m??ral Laurie tumedaid silmaaluseid. Laurie keha on imeline. Aga ta ei tunne end nii. Idee „k?ik samad osad, eri moel organiseeritult“ on samamoodi t?si selle kohta, kuidas naise keha tema elu jooksul muutub, kui ka selle kohta, kuidas inimeste suguelundid varieeruvad. Ja just nagu k?igi suguelundid on normaalsed ja kaunid, on k?igi naiste kehad normaal-sed ja kaunid. Aga ?ldiselt naistele seda ei ?petata. ?ldiselt ?petatakse meile, et meie keha peab olema ?he spetsiifilise kujuga, muidu on meis midagi valesti. R??gin sellest – ja kuidas sellest v?itu saada – viiendas peat?kis. Muuda oma vaateviisi10 Ma m?istan, et lihtsalt ?tlemine „Su suguelundid on t?iuslikud ja kaunid“ ei muuda midagi, kui need tekitavad sinus ebamugavust, aga kui oma ainulaadsete ja tervete suguelundite ilu n?gemine on sinu jaoks keeruline, siis tahan, et teeksid kahte asja. 50 Emily Nagoski, Ph.D. 1. V?ta k?sipeegel ja vaata oma vulvat, niimoodi nagu kirjeldasin eespool siin peat?kis. Vaadates pane t?hele k?iki asju, mis sulle n?htu juures meeldib. Pane need kirja. M?rkad, et aju p??ab nime-tada k?iki asju, mis sulle ei meeldi, aga ?ra neile t?helepanu p??ra. Tee seda igal n?dalal uuesti. V?i kaks korda n?dalas. V?i rohkem. Iga korraga muutuvad asjad, mis sulle meeldivad, natuke rohkem m?rgatavamaks ja m?ra muutub natuke vaiksemaks. V?id kaaluda isegi kellelegi teisele ?tlemist, mida sina n?ed ja mis sulle meeldib. Parem veel, ?tle seda kellelegi, kes tegi samuti seda harjutust! Seda tegevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks, sest see sunnib meid m?rkama h?id asju, kui kipume peamiselt tajuma „negatiivseid“ asju. Proovi seda. 2. Palu oma partneril, kui sul ta on, end l?hedalt vaadata. Pane tuli p?lema, v?ta riided seljast, heida selili ja lase tal vaadata. K?si, mida ta n?eb, mis tundeid see temas tekitab, mis m?lestusi tal sinu vulvast on. Anna partnerile teada, mis on sulle muret tekitanud, ja palu abi, et n?ha, mida tema n?eb. Kuula s?dame, mitte hirmuga. Parem metafoor Alustasime selle peat?kiga, m?eldes viisidest, kuidas vaatame anatoomiat metafooridena, luues t?hendust bioloogilistele juhustele niimoodi, et see paneb ennast oma keha suhtes ebamugavalt tundma. Et aidata k?igest sel-lest vabaneda, meeldib mulle kasutada teistsugust metafoori: aeda. See on metafoor, mida kasutan palju – m?letad sissejuhatuse ?unapuud? –, sest see pakub hinnanguvaba m?tteviisi sellest, kuidas seksuaalne riistvara, millega oleme s?ndinud (meie keha ja aju), ning perekond ja kultuur, millesse oleme s?ndinud, vastastikku m?juvad, et luua individuaalne sek-suaalne olemus, mis ilmub t?iskasvanueas n?htavale. See k?lab nii. P?eval, mil s?nnid, antakse sulle v?ike maalapp ram-musa ja viljaka mullaga, k?igi teiste omadest veidi erinevaga. Ja kohe algusest peale hakkab su pere ja kultuur sinna asju istutama ja sinu eest Leia oma kirg 51 aeda harima, kuni oled piisavalt vana, et see ?lesanne enda peale v?tta. Nad istutavad armastuse ja turvalisuse ja kehade ja seksi keele ning suhtu-mise sellesse ja teadmised sellest. Ja nad ?petavad sulle, kuidas oma aeda harida, sest kui j?uad l?bi noorukiea t?iskasvanuikka, v?tad selle harimise eest ise t?ieliku vastutuse. Kuid sina ei valinud ?htegi neist asjadest. Sina ei valinud oma maa-lappi, seemneid, mida istutati, ega viisi, kuidas aeda su varajastel elu-aastatel hariti. Noorukiikka j?udes hakkad ise aeda harima. Ja v?id avastada, et su pere ja kultuur on istutanud kauneid, hea tervisega asju, mis h?sti hari-tud aias lokkavad. Ja v?id avastada asju, mida soovid muuta. Vahest on strateegiad, mida sulle aia kultiveerimiseks ?petati, ebaefektiivsed, nii et pead leidma teisi mooduseid, et aed lokkama panna (see on kolmandas peat?kis). V?ib-olla polnud istutatud seemned sellised, mis just sinu aias h?sti kasvavad, nii et pead leidma midagi, mis sulle paremini sobib (see on neljandas ja viiendas peat?kis). M?nel meist veab oma maaga ja sinna istutatuga. Meil on terve ja lokkav aed oma teadvuse k?ige varasematest hetkedest peale. Ja m?ne aeda satub ?sna m?rgist saasta ning meil ei j?? muud ?le kui kogu see jama v?lja juurida ja asendada millegi tervemaga, millegagi, mis on meie enda valitud. Sinu f??siline keha – kaasa arvatud suguelundid – on osa su sek-suaalsuse peamisest riistvarast, maalapp. Su aju ja keskkond on ?lej??nud riistvara ning need on teise ja kolmanda peat?ki teemad. Mis see on, mitte mida see t?hendab Olivia kasutas m?tet oma hormoonidest, oma „mehelikest“ suguelundi-test ja suurest huvist seksi vastu kilbina kaitseks kultuuri kriitika vastu, mis ?tles, et ta on … noh, igasugu asju, mille p?rast ta peaks h?bi tundma. Lits. N?mfomaan. Keegi, kes tahab oma kehaga t?helepanu, meest saada v?i inimesi kontrollida – millest ?kski polnud t?si, aga mida k?ike oli elu jooksul tema pihta loobitud. Maailm oli p??dnud Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/emily-nagoski/leia-oma-kirg/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.